Teie 09.02.2023 nr 15-8/994
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 22.03.2023 nr 6-3/23/2773-2
Ettepanekute esitamine Harju maakonna
planeeringu maavarade
teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsusele
Esitasite 09.02.2023 kirjaga nr 15-8/994 Maa-ametile ettepanekute esitamiseks teemaplaneeringu
lähteseisukohtade ning KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu, mis oli kättesaadav
Rahandusministeeriumi koostatavate maakonnaplaneeringute veebilehel
aadressil:https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud#HarjuMV. Palusite esitada seisukohad ja arvamused
hiljemalt 24.03.2023.
Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu ja KSH. Teemaplaneering täpsustab Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju
maakonna ulatuses. Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise eesmärk on kogu Harju maakonda
hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised
maakasutusprioriteedid maavara kaevandamiseks.
Maa-amet tutvunud teemaplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH VTK eelnõuga ning juhtrühma
ettepanekute tagasiside tabeliga, märgib järgmist.
1. Lk 8 on peatükis 1.1. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus märgitud
(tsiteerin): „Harju maakonnas asub Eestis ainuke maavarade registris arvele võetud
aluskorra ehituskivi maardla, Maardu aluskorra ehituskivi maardla. Tänaseks ei ole
maardlat kasutusel võetud materjali madala kvaliteedi ja majanduslikult mitte otstarbekuse
tõttu. Kuna ei ole teostatud aluskorra ehituskivi kaevandamiseks geoloogilisi uuringuid ega
hinnatud kaevandamisvõimalusi ei käsitleta planeeringus aluskorra ehituskivi.
Teemaplaneering käsitleb aluskorra ehituskivi informatiivsena4 seoses Paldiski
pumphüdroelektrijaama (PHEJ) ehitamisega. Paldiski PHEJ ehitamisel saadav aluskorra
ehituskivi käsitletakse alternatiivse materjalina“.
Selgitame, et kui geoloogilisi uuringuid ei oleks läbi viidud, siis ei oleks maardlat arvel.
Geoloogilised uuringud on teostatud. Maardu aluskorra ehituskivi maardlale on varasemalt
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Maardu Graniidikaevandus OÜ esitanud Maardu graniidikaevanduse ja Maardu II
graniidikaevanduse kaevandamisloa taotlused. Lisaks taotles kaevandamisluba ka AS
Talter. Keskkonnamõju hindamine viidi läbi, aruanne kiideti heaks ja selle tulemusena ei
jõutud seisukohale, et kaevandamine pole võimalik, vaid kaevandamisvõimalusi hinnati ja
jõuti otsusele, et on võimalik kaevandada. Taotluste läbivaatamine lõpetati
Keskkonnaameti kirjaga 13.10.2017 nr 12-2/17/2267-5 seetõttu, et kohalik omavalitsus ei
algatanud detailplaneeringut teenindusmaa määramiseks ja kaevanduse arendusega ei
olnud taotlejal võimalik edasi minna, mitte kuna puudus majanduslik huvi. Palume
sisuliselt täpsustada põhjendust, miks aluskorra ehituskivi ei ole vajalik planeeringus
käsitleda sarnaselt ülejäänud maavaradele. Lisaks puudub viide 4. Palume täpsustada.
2. Lk 21 on keskkonnakaitseliste piirangutena märgitud (tsiteerin): „Arvestades kehtivat
seadusandlust keskkonnakaitseliste piirangute kategooria sisustatakse järgnevate
kriteeriumitega15:…“, millest üks kriteerium on ka roheline võrgustik. Seejuures on
selgitatud, et keskkonnakaitseliste piirangute all ei mõelda kitsalt looduskeskkonda, vaid
keskkonda laiemalt. Viite 15 selgituseks on märgitud (tsiteerin): „Kriteeriumitena on välja
toodud katusteemad. Keskkonnakaitseliste piirangute all arvestatakse kõikide
õigusaktidest tulenevate piirangutega. Nt kõikide seadusest tulenevate kitsendustega“.
Rohelise võrgustiku selgituseks on märgitud (tsiteerin): „roheline võrgustik on
planeeringute alusel sätestatud maakasutuse viis bioloogilise mitmekesisuse, taimestiku ja
loomastiku soodsa seisundi ning inimeste rekreatiivsete võimaluste tagamiseks. Tegevus
on lubatud kehtivate planeeringute tingimuste kohaselt“.
Juhtrühma tagasisides palus Maa-amet rohelise võrgustiku loetelust kustutada. Selgitasite
tagasiside tabelis (tsiteerin): „Ei arvesta ettepanekuga. KSH ekspertide hinnagul on
rohelise võrgustiku käistlemine keskkonnakaitseliste piirangute hulgas vajalik ja
põhjendatud. Põhjendused on toodud viidatud peatükis“.
Soovitame arvestada rohelist võrgustikku „muud kitsendusi põhjustavad objektid“ all,
kuna seonduv piirang ei tulene õigusaktidest ja pole planeeringutes sellise keelava
iseloomuga kui selgitavatest lausetest nähtub. Roheline võrgustik eeldab eelkõige sobivaid
leevendusmeetmeid ja sobivat korrastamislahendust. Lisaks jääb selgusetuks, miks
mainitakse rekreatiivseid võimalusi antud nimekirjas, mis peaks definitsiooni järgi lähtuma
õigusaktidest. Rekreatiivsete võimaluste tagamine peaks olema sotsiaalne mõju, mis on
kaetud lk 22 mõjuteguriga „mõju üldplaneeringuga kavandatud maakasutusele“.
3. Lk 38 on peatükis 4.9 Maavarad ja maardlad märgitud (tsiteerin): „Harjumaal on
maavarade registrisse kantud lubjakivi-, lubja, liiva- ja kruusamaardlate pindala kokku ligi
8 700 ha, moodustades 2% kogu maakonna pindalast. Kokku on registrisse 2021. a seisuga
kantud 42 liivamaardlat, millest 18-le on antud kaevandamiseks vähemalt üks
kaevandamise luba, registrisse on kantud 29 kruusamaardlat, millest kehtiv kaevandamise
luba on kümnel. Lisaks on maavarade registris nimetatud 17 lubjakivimaardlat, millest
vähemalt üks kehtiv kaevandamise luba on 8 maardlas“ ning „Täielikult või osaliselt jääb
Harju maakonda turbamaardlaid 38. Nende pindala kokku on ~ 37 000 ha, moodustades
~8% maakonna pindalast. Nimetatud maardlatest vaid üheksas on vähemalt üks kehtiv
maavara kaevandamise luba, kokku on turba kaevandamise lubasid 22“.
Täpsustame, et Harju maakonnas ei asu lubjamaardlaid. Peatüki 4.9 Maavarad ja maardlad
andmed vajavad täpsustamist. Näiteks 03.03.2023 seisuga on Harju maakonnas maavarade
registri järgi liivamaardlaid 34 (20-le neist antud kaevandamisluba), kruusamaardlaid 22
(14-le neist antud luba), lubjakivimaardlaid 18 (7-le neist on antud luba) ja turbamaardlaid
38 (12-le neist on antud luba). Palume täpsustada kõik väljatoodud numbrid ja teeme
ettepaneku kirjeldatud lõigu asemel tuua välja järgnev.
2
4.9 Maavarad ja maardlad
Harjumaal on maismaal maavarade registrisse kantud lubjakivi-, liiva- ja kruusamaardlate pindala
kokku ~8 600 ha, mis moodustab 2% kogu maakonna maismaa pindalast. Meres on 3 liivamaardlat
ja üks mäeeraldis. Kokku on 2023. a märtsi seisuga registrisse kantud 34 liivamaardlat, millest 20-
le on antud kaevandamiseks vähemalt üks kaevandamise luba. Registrisse on kantud 22
kruusamaardlat, kus kehtivaid kaevandamislube on 14-s. Harjumaal on 18 lubjakivimaardlat,
millest vähemalt üks kehtiv kaevandamisluba on 7 maardlas.
2023. a märtsi seisuga on Harju maakonna lubjakivimaardlates arvel aktiivset tarbevaru ~86
miljonit m³, aktiivset reservvaru ~107 miljonit m³ ja passiivset varu ~321 miljonit m³.
Kaevandatava lubjakivi jääkvaru on kehtivate lubadega mäeeraldistes ~20 miljonit m³, sealhulgas
Vasalemma lubjakivikarjääri kaevandamise loaga (nr KMIN-032) seotud jääkvaru ~12 miljonit
m³. Ülejäänud kaevandatav jääkvaru on seotud peamiselt Väo ja Harku maardlatega.
Liiva- ja kruusamaardlates on 2023. a märtsi seisuga aktiivset tarbevaru ~139 miljonit m³, aktiivset
reservvaru ~24 miljonit m³, passiivset varu ~75 miljonit m³. Maavarade registris arvel olevast
maakonna varust on kaevandatav ~51 miljonit m³, sellest ~23 milj. m³ on Tallinna-Saku
liivamaardlas ja ~12 milj. m³ kolmes Kuusalu piirkonna maardlas (Kuusalu, Huntaugu ja Soodla).
Ülejäänud liiva ja kruusa varud paiknevad hajutatult üle Harjumaa.
Täielikult või osaliselt jääb Harju maakonda turbamaardlaid 38. Turbamaardlate kogupindala
Harjumaal on ~39 600 ha, moodustades ~9% maakonna pindalast. Neist maardlatest 12 on
hõlmatud vähemalt ühe kehtiva kaevandamisloaga. Keskkonnaministri määruses nr 87 nimetatud
kaevandamiseks sobivaid turbaalasid on Harjumaal ~20400 ha, mis moodustab maakonna
pindalast ~5%. Harjumaa kaevandamiseks sobivatest turbaaladest 97% (19800 ha) kattub 26
turbamaardlaga. 2023. a märtsi seisuga oli aktiivset tarbevaru maakonna maardlates ~24 miljonit
tonni, aktiivset reservvaru ~86 miljonit tonni, passiivset varu 75 miljonit tonni. Kehtiva loaga
mäeeraldistes on kaevandatavat turba jääkvaru ~9 miljonit tonni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
Reet Roosalu
665 0670
[email protected]
3