dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute esitamine Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele

Rahandusministeerium · 22. märts 2023
Viit
15-8/994
Registreeritud
22. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-8 Maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-8/2023
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎Ettepanekute esitamine Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.asice562 KB

Sisu (failidest)

Teie 09.02.2023 nr 15-8/994 Rahandusministeerium [email protected] Meie 22.03.2023 nr 6-3/23/2773-2 Ettepanekute esitamine Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele Esitasite 09.02.2023 kirjaga nr 15-8/994 Maa-ametile ettepanekute esitamiseks teemaplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu, mis oli kättesaadav Rahandusministeeriumi koostatavate maakonnaplaneeringute veebilehel aadressil:https://fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/maakonnaplaneeringud#HarjuMV. Palusite esitada seisukohad ja arvamused hiljemalt 24.03.2023. Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH. Teemaplaneering täpsustab Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses. Teemaplaneeringu ja selle KSH algatamise eesmärk on kogu Harju maakonda hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara kaevandamiseks. Maa-amet tutvunud teemaplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH VTK eelnõuga ning juhtrühma ettepanekute tagasiside tabeliga, märgib järgmist. 1. Lk 8 on peatükis 1.1. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus märgitud (tsiteerin): „Harju maakonnas asub Eestis ainuke maavarade registris arvele võetud aluskorra ehituskivi maardla, Maardu aluskorra ehituskivi maardla. Tänaseks ei ole maardlat kasutusel võetud materjali madala kvaliteedi ja majanduslikult mitte otstarbekuse tõttu. Kuna ei ole teostatud aluskorra ehituskivi kaevandamiseks geoloogilisi uuringuid ega hinnatud kaevandamisvõimalusi ei käsitleta planeeringus aluskorra ehituskivi. Teemaplaneering käsitleb aluskorra ehituskivi informatiivsena4 seoses Paldiski pumphüdroelektrijaama (PHEJ) ehitamisega. Paldiski PHEJ ehitamisel saadav aluskorra ehituskivi käsitletakse alternatiivse materjalina“. Selgitame, et kui geoloogilisi uuringuid ei oleks läbi viidud, siis ei oleks maardlat arvel. Geoloogilised uuringud on teostatud. Maardu aluskorra ehituskivi maardlale on varasemalt Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Maardu Graniidikaevandus OÜ esitanud Maardu graniidikaevanduse ja Maardu II graniidikaevanduse kaevandamisloa taotlused. Lisaks taotles kaevandamisluba ka AS Talter. Keskkonnamõju hindamine viidi läbi, aruanne kiideti heaks ja selle tulemusena ei jõutud seisukohale, et kaevandamine pole võimalik, vaid kaevandamisvõimalusi hinnati ja jõuti otsusele, et on võimalik kaevandada. Taotluste läbivaatamine lõpetati Keskkonnaameti kirjaga 13.10.2017 nr 12-2/17/2267-5 seetõttu, et kohalik omavalitsus ei algatanud detailplaneeringut teenindusmaa määramiseks ja kaevanduse arendusega ei olnud taotlejal võimalik edasi minna, mitte kuna puudus majanduslik huvi. Palume sisuliselt täpsustada põhjendust, miks aluskorra ehituskivi ei ole vajalik planeeringus käsitleda sarnaselt ülejäänud maavaradele. Lisaks puudub viide 4. Palume täpsustada. 2. Lk 21 on keskkonnakaitseliste piirangutena märgitud (tsiteerin): „Arvestades kehtivat seadusandlust keskkonnakaitseliste piirangute kategooria sisustatakse järgnevate kriteeriumitega15:…“, millest üks kriteerium on ka roheline võrgustik. Seejuures on selgitatud, et keskkonnakaitseliste piirangute all ei mõelda kitsalt looduskeskkonda, vaid keskkonda laiemalt. Viite 15 selgituseks on märgitud (tsiteerin): „Kriteeriumitena on välja toodud katusteemad. Keskkonnakaitseliste piirangute all arvestatakse kõikide õigusaktidest tulenevate piirangutega. Nt kõikide seadusest tulenevate kitsendustega“. Rohelise võrgustiku selgituseks on märgitud (tsiteerin): „roheline võrgustik on planeeringute alusel sätestatud maakasutuse viis bioloogilise mitmekesisuse, taimestiku ja loomastiku soodsa seisundi ning inimeste rekreatiivsete võimaluste tagamiseks. Tegevus on lubatud kehtivate planeeringute tingimuste kohaselt“. Juhtrühma tagasisides palus Maa-amet rohelise võrgustiku loetelust kustutada. Selgitasite tagasiside tabelis (tsiteerin): „Ei arvesta ettepanekuga. KSH ekspertide hinnagul on rohelise võrgustiku käistlemine keskkonnakaitseliste piirangute hulgas vajalik ja põhjendatud. Põhjendused on toodud viidatud peatükis“. Soovitame arvestada rohelist võrgustikku „muud kitsendusi põhjustavad objektid“ all, kuna seonduv piirang ei tulene õigusaktidest ja pole planeeringutes sellise keelava iseloomuga kui selgitavatest lausetest nähtub. Roheline võrgustik eeldab eelkõige sobivaid leevendusmeetmeid ja sobivat korrastamislahendust. Lisaks jääb selgusetuks, miks mainitakse rekreatiivseid võimalusi antud nimekirjas, mis peaks definitsiooni järgi lähtuma õigusaktidest. Rekreatiivsete võimaluste tagamine peaks olema sotsiaalne mõju, mis on kaetud lk 22 mõjuteguriga „mõju üldplaneeringuga kavandatud maakasutusele“. 3. Lk 38 on peatükis 4.9 Maavarad ja maardlad märgitud (tsiteerin): „Harjumaal on maavarade registrisse kantud lubjakivi-, lubja, liiva- ja kruusamaardlate pindala kokku ligi 8 700 ha, moodustades 2% kogu maakonna pindalast. Kokku on registrisse 2021. a seisuga kantud 42 liivamaardlat, millest 18-le on antud kaevandamiseks vähemalt üks kaevandamise luba, registrisse on kantud 29 kruusamaardlat, millest kehtiv kaevandamise luba on kümnel. Lisaks on maavarade registris nimetatud 17 lubjakivimaardlat, millest vähemalt üks kehtiv kaevandamise luba on 8 maardlas“ ning „Täielikult või osaliselt jääb Harju maakonda turbamaardlaid 38. Nende pindala kokku on ~ 37 000 ha, moodustades ~8% maakonna pindalast. Nimetatud maardlatest vaid üheksas on vähemalt üks kehtiv maavara kaevandamise luba, kokku on turba kaevandamise lubasid 22“. Täpsustame, et Harju maakonnas ei asu lubjamaardlaid. Peatüki 4.9 Maavarad ja maardlad andmed vajavad täpsustamist. Näiteks 03.03.2023 seisuga on Harju maakonnas maavarade registri järgi liivamaardlaid 34 (20-le neist antud kaevandamisluba), kruusamaardlaid 22 (14-le neist antud luba), lubjakivimaardlaid 18 (7-le neist on antud luba) ja turbamaardlaid 38 (12-le neist on antud luba). Palume täpsustada kõik väljatoodud numbrid ja teeme ettepaneku kirjeldatud lõigu asemel tuua välja järgnev. 2 4.9 Maavarad ja maardlad Harjumaal on maismaal maavarade registrisse kantud lubjakivi-, liiva- ja kruusamaardlate pindala kokku ~8 600 ha, mis moodustab 2% kogu maakonna maismaa pindalast. Meres on 3 liivamaardlat ja üks mäeeraldis. Kokku on 2023. a märtsi seisuga registrisse kantud 34 liivamaardlat, millest 20- le on antud kaevandamiseks vähemalt üks kaevandamise luba. Registrisse on kantud 22 kruusamaardlat, kus kehtivaid kaevandamislube on 14-s. Harjumaal on 18 lubjakivimaardlat, millest vähemalt üks kehtiv kaevandamisluba on 7 maardlas. 2023. a märtsi seisuga on Harju maakonna lubjakivimaardlates arvel aktiivset tarbevaru ~86 miljonit m³, aktiivset reservvaru ~107 miljonit m³ ja passiivset varu ~321 miljonit m³. Kaevandatava lubjakivi jääkvaru on kehtivate lubadega mäeeraldistes ~20 miljonit m³, sealhulgas Vasalemma lubjakivikarjääri kaevandamise loaga (nr KMIN-032) seotud jääkvaru ~12 miljonit m³. Ülejäänud kaevandatav jääkvaru on seotud peamiselt Väo ja Harku maardlatega. Liiva- ja kruusamaardlates on 2023. a märtsi seisuga aktiivset tarbevaru ~139 miljonit m³, aktiivset reservvaru ~24 miljonit m³, passiivset varu ~75 miljonit m³. Maavarade registris arvel olevast maakonna varust on kaevandatav ~51 miljonit m³, sellest ~23 milj. m³ on Tallinna-Saku liivamaardlas ja ~12 milj. m³ kolmes Kuusalu piirkonna maardlas (Kuusalu, Huntaugu ja Soodla). Ülejäänud liiva ja kruusa varud paiknevad hajutatult üle Harjumaa. Täielikult või osaliselt jääb Harju maakonda turbamaardlaid 38. Turbamaardlate kogupindala Harjumaal on ~39 600 ha, moodustades ~9% maakonna pindalast. Neist maardlatest 12 on hõlmatud vähemalt ühe kehtiva kaevandamisloaga. Keskkonnaministri määruses nr 87 nimetatud kaevandamiseks sobivaid turbaalasid on Harjumaal ~20400 ha, mis moodustab maakonna pindalast ~5%. Harjumaa kaevandamiseks sobivatest turbaaladest 97% (19800 ha) kattub 26 turbamaardlaga. 2023. a märtsi seisuga oli aktiivset tarbevaru maakonna maardlates ~24 miljonit tonni, aktiivset reservvaru ~86 miljonit tonni, passiivset varu 75 miljonit tonni. Kehtiva loaga mäeeraldistes on kaevandatavat turba jääkvaru ~9 miljonit tonni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Reet Roosalu 665 0670 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel