dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuväidete esitamine Kohila valla üldplaneeringule

Rahandusministeerium · 22. märts 2023
Viit
15-3/2169-1
Registreeritud
22. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. aprill 2023

Failid

  • 📎Vastuväidete esitamine Kohila valla üldplaneeringule.asice422 KB

Sisu (failidest)

Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20 Kohila Vallavalitsus 11.05.2022 nr 7-1/47 [email protected] 21.10.2022 nr 7-1/81 23.02.2023 nr 7-1/23 Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689-6 03.06.2022 nr 6-3/21/16689-9 01.12.2022 nr 6-3/21/16689-11 21.03.2023 nr 6-3/21/16689-13 Vastuväidete esitamine Kohila valla üldplaneeringule Austatud Allar Haljasorg Esitasite Maa-ametile 23.02.2023 kirjaga nr 7-1/23 Kohila Vallavalitsuse seisukohad Maa-ameti esitatud vastuväidetele Kohila valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas. Seisukohtade ning täpsustatud üldplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda kaaskirjas viidatud lingil. Täname, et olete arvestanud osade Maa-ameti 01.12.2022 kirjas nr 6- 3/21/16689-11 tehtud ettepanekutega. 1. Märkisime oma 01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-11, et peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamisalade loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Alesti liivakarjääri ja Alesti II kruusakarjääri alal on lubatud kaevandamistegevus kuni maavara ammendumiseni ja seejärel on alale ette nähtud puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarve. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamisloaga taotletud varude ammendumiseni. Mujal üldplaneering lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute kaevandamissalade avamist ei toeta. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-alad. Juhul kui kaevandamistegevusest huvitatud isik (arendaja) ei arvesta kohaliku omavalitsuse maakasutuse arengusuundi nägemusega ja taotleb kaevandamisluba Maapõuseadusest tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala, tuleb kaevandamistegevuse taotlemisel ja kavandamisel arvestada üldplaneeringus toodud tingimustega. Üldplaneeringu Väärtuste ja piirangute joonisel on esitatud maardlate ja mäeeraldiste paiknemine“. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Oleme varasemas kirjavahetuses selgitanud, et eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „toetama“ muuhulgas „kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab seega „kellegi või millegi vastu olema“. Selgitame, et üldplaneeringus sätestatud tingimus, mille kohaselt kaevandamist toetatakse vaid Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri alal ning aladel, kuhu on hetkel väljastatud kaevandamisluba, kuni maavaravaru ammendumiseni, halvendab märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule võrreldes olemasoleva olukorraga ning on seetõttu vastuolus maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14. Selgitasime, et planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seega kirjeldab üldplaneering, millised kitsendused tekivad maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest, kuid PlanS kohaselt pole ülesannet ega õigust üldplaneeringus määratleda, millised piirangud seab maardlate aladele üldplaneering. Selgitasime, et kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat rakendatakse ka geoloogilise uuringu loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik loa taotlemise korral langetada igakordselt sisustatud ja põhjendatud kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus sätestada kindlas kõneviisis uute karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik omavalitsus peaks igakordselt andma sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava mäeeraldise kohta, mitte kehtestama üldplaneeringuga üldiseid piiranguid ja keelde. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muuhulgas keeldutakse kaevandamise keskkonnaloa andmisest ka siis, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Seisukohtade tabelis olete selgitanud, et kohaliku omavalitsuse pädevus on seista kohalike huvide eest ja suunata maakasutuse arengut selliselt, et esmajärjekorras lähtutakse kohaliku elukeskkonna vajadustest. Selleks on üldplaneering seadnud tingimused, kuidas tagada erinevate maakasutuste vahel tasakaal, sh määranud alad, kus kaevandamine ei ole vastuolus muude oluliste väärtustega. Selgitame, et Maa-amet ei nõustu olukorraga, et üldplaneering on seadnud tingimused, kuidas tagada erinevate maakasutuste vahel tasakaal alade määramise kaudu, kus kaevandamine ei ole vastuolus muude oluliste väärtustega. Märgime, et üldplaneering ei võimalda praeguses sõnastuses avada mitte ühtegi uut karjääri väljaspool Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri ala ning sellised alad, kus kaevandamine ei ole üldplaneeringu kohaselt vastuolus muude oluliste väärtustega, on ainult juba olemasolevate mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega kattuvatel aladel kuni kaevandamislubade kehtivusaja lõpuni. Märgime, et olemasolevate mäeeraldiste teenindusmaade aladel on kaevandajatel õigustatud ootus neile lubatud tegevuste teostamiseks, st maavara kaevandamiseks, 2 mistõttu neil aladel ei olegi muud maakasutust võimalik planeerida. Kuna igal pool mujal on kaevandamine üldplaneeringu kohaselt keelatud, ei ole sellise olukorra puhul võimalik rääkida tasakaalu leidmisest erinevate maakasutuste vahel. Olete märkinud, et kohalik omavalitsus soovib lähtuda esmajärjekorras kohaliku elukeskkonna vajadustest. Selgitame, et ilma maavarade kasutamiseta ei ole võimalik tagada kvaliteetset elukeskkonda. Maavarad on igapäevaselt vajalikud teede ja hoonete ehitamisel. Jätkuvalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga maavara, mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada, seejuures Sutlema maardlas, mida kohalik omavalitsus näeb pikemas perspektiivis ainsa võimaliku kaevandamiskohana, ei ole võimalik kaevandada kõikide kasutusaladega maavarasid. Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era- kui avaliku sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus ning ehitus- ja täiteliiv. Olukorras, kus kohalik omavalitsus toetab pikemas perspektiivis kaevandamist vaid Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri alal, halveneb varustuskindlus teatud kasutusalade lõikes iga aastaga ning näiteks liiva kaevandamine Kohila valla territooriumil on üldplaneeringu praeguse sõnastuse järgi tulevikus keelatud. Selgitame maavara kasutusaladega seoses, et kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seega on ette näha, et karjääre on vajalik avada ka teistes piirkondades valla territooriumil. Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa väheneva võimaluse remontida teid või teede hoolduseks kuluva summa suurenemise. Praeguses sõnastuses soovib omavalitsus suunata oma haldusterritooriumi vajaduste katteks toimuva kaevandamistegevuse naaberomavalitsuste territooriumile, suurendades seeläbi liikluskoormust ja õhusaastet lisaks enda territooriumile ka naaberomavalitsuste territooriumile jäävatel aladel. Selgitate seisukohtade tabelis, et üldplaneering ütleb selgelt, et juhul kui kaevandamine on majanduslikult ja ühiskonna varustuskindluse tagamiseks vajalik, tuleb kaevandamistegevuse planeerimisel selgitada välja võimalikud olulised mõjud ja kavandada leevendavad meetmed. Seega ei välista üldplaneering kaevandamist ka väljaspool üldplaneeringuga selleks ette nähtud alasid, aga kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline, et kaevandamistegevuse planeerimisel arvestatakse ka kohalike väärtustega. Juhul kui üldplaneering sõnastab kõik tingimused võimalusel vältida, siis sisuliselt ei ole üldplaneeringu tingimustel mingit kaalu. Kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline, et kaevandamistegevus valitud asukohas on hästi põhjendatud ja hinnatud on põhjalikult sellega kaasnevaid mõjusid. Üldplaneering iseenesest ei ole kohaliku omavalitsuse otsus kaevandamisloa taotluse menetlemisel. Kohalik omavalitsus kujundab igakordselt kaevandamisloa andmise menetluse käigus omapoolse seisukoha. Kohaliku omavalitsuse vajadus on saada riigi poolt selgemad suunised, millistel alade ja millal ühiskonna varustuskindluse tagamiseks suurem huvi kaevandada. Olles seisukohtade tabelis maininud, et üldplaneering ei välista kaevandamist ka väljaspool üldplaneeringuga selleks ette nähtud alasid ning kohalik omavalitsus kujundab igakordselt kaevandamisloa andmise menetluse käigus omapoolse seisukoha, jääb arusaamatuks, miks soovitakse üldplaneeringus sätestada tingimusi, mille kohaselt on tulevikus kaevandamistegevus üldplaneeringu kohaselt võimalik ainult Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri alal. Seletuskirja sõnastuse kohaselt on peale Sutlema I, II ja III 3 lubjakivikarjääri ala kaevandamistegevus võimalik vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul, ent selline käsitlus ei lähe oma mõtte poolest kokku seisukohtade tabelis märgituga. Selgitame, et maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Praeguses üldplaneeringu sõnastuses muutub kaevandamine Kohila vallas märkimisväärselt keerulisemaks, sisuliselt võimatuks, võrreldes olemasoleva olukorraga. Selgitame, et Vabariigi Valitsuse nõusolekut küsitakse kohaliku omavalitsuse keelduva otsuse korral olukorras, kui varustuskindlus on muutunud või muutumas kriitiliseks. Seejuures ei toimu täiendavat oluliste mõjude kaalumist ja leevendavate meetmete otsimist, vaid rõhk on maavara kasutamise vajadusel. Oluliste negatiivsete keskkonnamõjude väljaselgitamine ja leevendavate meetmete väljatöötamine toimub loa taotluse menetluses sõltumata sellest, kas kaevandamisloa andmiseks küsitakse Vabariigi Valitsuse nõusolekut või mitte. Kui kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline kohalike väärtustega arvestamine, siis on vajalik üldplaneeringus sõnastada soovitused ja suunised uute mäeeraldiste rajamiseks. Kui loa taotleja ei ole üldplaneeringus sõnastatud soovitustega arvestanud, on võimalik esitada igakordselt Keskkonnaametile kohaliku omavalitsuse poolt sisustatud keelduv arvamus või teha ettepanekuid taotluse muutmiseks selliselt, et kohalik omavalitsus nõustuks planeeritava tegevusega. Praeguses sõnastuses ei ole võimalik üldplaneeringu seletuskirjast aru saada, et kohalik omavalitsus kujundab igakordselt kaevandamisloa taotluse menetluse raames oma põhjendatud ja kaalutletud seisukoha. Üldplaneeringu sõnastuse kohaselt tähendavad kõik väljaspool Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri ala esitatud kaevandamisloa taotluste kohta esitatavad arvamused keelduvat otsust, mistõttu on kaevandamissoovi korral vaja igakordselt küsida Vabariigi Valitsuse nõusolekut, kui kaevandamisluba soovitakse saada mujale, kui Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri alale. Seisukohtade tabelis olete märkinud, et kohalik omavalitsus on teadlik, et kaevandamise osas teeb lõpliku otsuse Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Jätkuvalt selgitame, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, näeb MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Ilmselt eelnimetatud võimalusele olete viidanud ka seletuskirjas ning seisukohtade tabelis. Selgitame täiendavalt, et Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei tee kaevandamise osas lõplikku otsust. Keskkonnaministeeriumi või Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole pöördutakse vaid riigi huvi olemasolu väljaselgitamiseks. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse maavara olulisusest, maavara omandist ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest, vajadusel kaasatakse keskkonnaministeerium või mõni muu ministeerium vastavalt vajadusele. Loa andja saadab vastavalt MaaPS § 27 lõikele 12 ning § 49 lõikele 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks igakordselt vaid selliste uuringu- ja kaevandamislubade taotlused ja haldusakti eelnõud, mis puudutavad põlevkivi, fosforiiti või metallitooret. Kaevandamisloa andmise osas teeb lõpliku otsuse Keskkonnaamet ning olukord, kui loa andmise jaoks nõusoleku saamiseks pöördutakse Vabariigi Valitsuse poole on väga erakordne. Lisaks tekitab eelmainitud olukord täiendavat ning ebamõistlikku 4 halduskoormust, mistõttu selline lahendus, kus iga uue kaevandamisloa andmiseks tuleb pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, ei ole eesmärgipärane. Puudub sisuline mõte sõnastada üldplaneeringus kaevandamistegevusele tingimusi, millega tuleb kaevandamistegevuse taotlemisel ja kavandamisel arvestada juhul, kui kaevandamistegevusest huvitatud isik (arendaja) ei arvesta kohaliku omavalitsuse maakasutuse arengusuundade nägemusega ja taotleb kaevandamisluba maapõuseadusest tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala, sest sellise olukorra realiseerumisel (Vabariigi Valitsuse nõusolekul) antakse kaevandamisluba kohaliku omavalitsuse vastuseisust sõltumata ning seejuures arvestatakse vaid seadustest tulenevate piirangute ja tingimustega. Kui kohalikud omavalitsused valivad kõikidele kaevandamisloa taotlustele keelduva arvamuse andmise variandi, on ilmselge, et kaevandamislube hakatakse ühel hetkel andma Vabariigi Valitsuse nõusolekul ning kohalike omavalitsuste vastuseisust sõltumata, sest ühiskonna toimimiseks on vajalik tagada maavaradega varustatus. Selle tagajärjel võivad kannatajaks jääda hoopis kohalikud omavalitsused, kuna nende arvamustega arvestamine vastupidiselt soovitule hoopis väheneb. Eesmärk kaevandamist täielikult või osade maavaraliikide lõikes keelustada ei ole jätkusuutlik. Maa-amet on varasemalt pakkunud välja sõnastusi, mis ei halvenda juurdepääsu maavaravarudele või nende kaevandamisväärsusele, ent tagavad ka kohalike väärtustega arvestamise. Kui kohalik omavalitsus ei soovi kasutada mõistet „võimalusel vältida“, on võimalus kasutada ka muid sarnase mõttega mõisteid, ent üldplaneering ei tohi olla oma sisult kaevandamist keelav. Olemasolevates maardlates peab maavara kaevandamine olema võimalik, kui see pole seadustest tulenevalt keelatud. Kui näiteks kõik piirkonna mingi teatud maavara maardlad kattuvad väärtusliku maastikuelemendiga, on vaja paratamatult leida kompromisse erineva maakasutuse vahel. Maavarasid on võimalik kaevandada vaid seal, kus neid leidub. Samuti ei ole võimalik või mõistlik ühe maavara asemel kaevandada mõnda muud maavara. Kaevandamise jaoks ei ole võimalik valida alasid ainult lähtuvalt sellest, kus puuduvad väärtuslikud maastikuelemendid, kuna seal ei pruugi leiduda maavarasid. Ka kaevandajad soovivad, et loa taotluse menetlus kulgeks ladusalt ning selle tagamiseks eelistatakse alasid, kus kohalik omavalitsus kaevandamisega suurema tõenäosusega nõus on. Ükski kaevandaja ei taha kaevandada maavara pelgalt selle pärast, et hävitada väärtuslikke maastikuelemente või põhjustada häiringuid kohalikele elanikele. Maavara kaevandatakse juhul, kui see ressurss on vajalik majanduse toimimiseks. Seletuskirjas esitatud soovitused ja suunised on piisavad selleks, et anda kaevandajatele edasi infot, millistele aladele eelistab kohalik omavalitsus kaevandamistegevust suunata. Vastuolu eemaldamiseks MaaPS-ga palume sõnastada üldplaneeringu seletuskiri selliselt, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa-amet nõustub üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Maavara kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Kohalik omavalitsus kaalub loa menetluses omapoolse arvamuse andmisel planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (loetelu kaalutavate asjaoludega saab ja võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja“ või näiteks järgnevaga: 5 „Maavarade kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringuga määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamisalade loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamislubadega kaevandamiseks eraldatud varude ammendumiseni. Muudel juhtudel eelistab kohalik omavalitsus olemasolevat või planeeringuga planeeritavat maakasutust ning väärtuste säilimist kaevandamistegevusele. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega alad. Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel. Kohalik omavalitsus võtab kaevandamisloale omapoolse arvamuse andmisel arvesse planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (kaalutavate asjaolude loetelu saab ja võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja“. 2. Seletuskirja peatükis 3.1. Kultuuriväärtused on märgitud, et prognoositud arheoloogiatundlikel aladel planeeringu algatamisel või ehitise (mille kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m²) kavandamisel või KMH kohustusega tegevuste kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu vajaduse väljaselgitamiseks ja arheoloogiliste väärtuste kaitseks. Palume eemaldada sulgudest sõnad „kaevanduse või“, kuna nende mõte jääb arusaamatuks ning tekitab segadust. Praeguses sõnastuses võib aru saada, et ehitisel on kaevandus, ent tegelikult on ehitisel ehitise alla jääv kaevatav ala, nagu on sulgudes ka hiljem mainitud. Selgitame seoses Muinsuskaitseameti üldise sooviga, mille kohaselt peaks üle 500 m2 suuruste mäeeraldiste kasutusse võtmisel nendega kooskõlastatama arheoloogilise uuringu vajadus, et sellisel tingimusel puudub seaduslik alus. Maa-amet ei saa nõustuda kaevandamist reguleerivate tingimustega, mis ei tulene seadustest. Selgitame, et muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Palume eemaldada seletuskirjast sellised tingimused, mis viitavad kooskõlastamise kohustusele kaevandamisloa taotlemise korral. Võimalik on need esitada soovitusena. 3. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on märgitud (tsiteerin): „Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama, välja arvatud enne üldplaneeringu kehtestamist aladel, kuhu on väljastatud kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni“ ning „Maavarade kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei toeta, välja arvatud Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni või kui sinna tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba.“ Samuti on samas peatükis märgitud, et metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral. Muul eesmärgil raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine). 6 Palume eemaldada vastuolu seletuskirja erinevate osade vahel. Palume eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt on võimalik rohevõrgustikul asuva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet muuta vaid nendel aladel, kus on üldplaneeringu kehtestamise ajaks antud kaevandamisluba. Selgitame, et enne kaevandamisega alustamist on vajalik eemaldada alal kasvav taimestik, eemaldada maavara katvad pinnasekihid ning muuta maakasutus mäetööstusmaaks. Maakasutuse otstarbe muutmine peab olema võimalik ka aladel, kuhu antakse kaevandamisluba peale üldplaneeringu vastu võtmist. Tingimus, mille kohaselt on võimalik rohevõrgustiku alal kaevandamise korral maakasutust muuta vaid üldplaneeringu kehtestamise ajaks antud kaevandamislubadega aladel halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Samuti ei saa Maa-amet nõustuda tingimusega, mille kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal toimuva raadamise korral koostada igakordselt eksperthinnang. Palume täpsustada seletuskirja selliselt, et kaevandamislubadega aladel on raadamine lubatud ning eksperthinnangu koostamise vajadust kaalub kaevandamisloa taotluse menetluse käigus loa andja. Selgitame, et kaevandamistegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse taotluse menetluse käigus läbiviidava keskkonnamõjude hindamise (KMH) või KMH eelhinnangu raames ning eksperthinnang koostatakse vaid vajaduse ilmnemisel, kui loa andja seda vajalikuks peab. Igakordne eksperthinnangu nõudmine ilma selle vajalikkust kaalumata halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. 4. Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6, 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9 ning 01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-11, et veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad väärtuslikud maastikud maardlatega. Selgitasime, et seletuskirja peatükis 3.2.5. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin): „Maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku säilimise tagab selle sihipärane hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“. Palusime üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene seadustest. Eelnimetatud tingimused piiravad olulisel määral juurdepääsu maavaravarule. Selgitasime, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Maa-amet nõustus seletuskirja täpsustamisega selliselt, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas olevad fraasid „tuleb tagada“ ja „vältida“ on vastuolus järgneva lausega ja viitavad keelule, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. Olete märkinud, et seisukohaga ei arvestata ning jääte seisukohale, et üldplaneering ei saa tingimuste osas olla soovituslik dokument, vaid see väljendab selgelt kohaliku omavalitsuse huve. Maa-amet ei saa nõustuda väitega, et fraas „tuleb võimalusel vältida“ ei väljenda kohaliku omavalitsuse huve. Hetkel seletuskirja lõigus olevad laused on omavahel vastuolulised, kuna kõigepealt esitatakse kindlas kõneviisis keeld ning seejärel esitatakse tingimused tegevuse teostamiseks. Maa-ameti ettepanek on eemaldada vastuolu lõigu erinevate osade vahel, et seletuskiri oleks kõikidele üheselt mõistetav ja kooskõlas MaaPS-uga. 7 5. Seletuskirja 12.09.2022 versioonis oli peatükis 2.5.16. Mäetööstuse maa-ala märgitud mäetööstuse maa-alal kehtivate tingimuste hulgas (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja töötlemine on võimalik üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ja aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Seletuskirja 27.02.2023 versioonis on märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja töötlemine on võimalik üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Palume sõnastada tingimus selliselt, nagu see oli seletuskirja 12.09.2022 versioonis. Selgitame, et mäetööstuse maa- ala juhtotstarbega aladel kehtivad juba praegusel hetkel kaevandamisload. Üldplaneeringu joonistel ning kaardirakenduses ei ole määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet sellisele alale, kus hetkel kaevandamisluba ei ole, mistõttu jääb tingimuse sisu arusaamatuks. Selgitame, et maavarade kaevandamisväärsus ja juurdepääs maavarale ehk kaevandamise võimalikkus on vajalik tagada kõikides maavarade registris arvel olevates maardlates, kus kaevandamine ei ole seadustest tulenevalt keelatud. Tingimus, mille kohaselt on kaevandamine võimalik vaid üldplaneeringu kehtestamise hetkel mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet omanud aladel, on vastuolus MaaPS § 14. 6. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on märgitud (tsiteerin): „Maavarade kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei toeta, välja arvatud Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni või kui sinna tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba.“ Palume taastada seletuskirja 12.09.2022 versioonis olnud sõnastus. Selgitame jätkuvalt, et maavarade kaevandamise võimalikkus on vajalik tagada kõikide maavarade registris arvel olevate maardlate aladel, kus kaevandamine ei ole seadustest tulenevalt keelatud. Kaevandamine rohevõrgustiku alal ei ole mitte ühegi õigusakti kohaselt keelatud. Tingimus, mille kohaselt on kaevandamine võimalik vaid üldplaneeringu kehtestamise hetkel mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet omanud rohevõrgustiku aladel asuvates maardlates või nende osades, on vastuolus MaaPS § 14, kuna keelab juurdepääsu maavarale muudel aladel. 8. Märgime, et seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Tiheasustatud aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“ Täiendavalt märgime, et seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud (tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus määratakse igakordselt eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust ja kohalike elanike seisukohti“. Selgitasime, et asustatud aladest eemal on võimalik kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet palus oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9 arvestada vajaliku kauguse määramisel ka maavaradega ning maavarade säästva kasutamise põhimõtetega. Palusime täpsustada, et võimalusel uusi karjääre ei rajata ja olemasolevaid ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetusse lähedusse. Oma 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/81 edastatud seisukohtade tabelis olete märkinud, et Maa- ameti seisukohaga ei arvestata, kuna kasutatud on sõna „eelistama“. „Võimalusel vältida“ ei ole teie arvates piisavalt tugev argument, millele kaevandamisloa taotluse menetluses oma huvide väljendamisel tugineda. Märkisime oma 01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689- 11, et eelistamist on kasutatud vaid esimesena tsiteeritud lõigus. Palusime täpsustada ka teisena tsiteeritud lõiku, et selgelt väljenduks erinevate keskkonnaelementide võrdne kaalumine ning, et maavaravarule juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halveneks. Selgitasime, et juhul kui te ei soovi kasutada mõistet „võimalusel vältida“, on sobiv seletuskirja täiendada selliselt, et eelistada uute karjääride rajamist ja olemasolevate 8 karjääride laiendamist elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusest eemal. Maa-amet nõustus alternatiivselt seletuskirja täiendamisega ka selliselt, et sobiv kaugus määratakse arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust, kohalike elanike seisukohti ja maavara säästva kasutamise põhimõtteid. Maa-amet nõustub, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav vahemaa karjääri ning elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse turismipiirkonna vahel selgub igakordse kaalutlusotsuse tulemusena, ent vajalik on arvestada ka maavaradega, sh on oluline arvestada millist maavara ning millisel moel hakatakse kaevandama. Oma 23.02.2022 kirjaga nr 7-1/23 edastatud seisukohtade tabelis olete jätkuvalt märkinud, et Maa-ameti seisukohaga ei arvestata. Maa-amet jääb oma varasemas kirjavahetus tehtud seisukohta juurde. Praeguses sõnastuses halvendab üldplaneering juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Täiendavalt informeerime, et 01.08.2023 jõustub MaaPS muudatus, mille kohaselt kaevandamisluba ei anta, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud elamu omaniku nõusolekul. Maa-amet nõustub, kui üldplaneering kordab 01.08.2023 jõustuva seaduse mõtet elamutest kauguse määramisel. Puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse turismipiirkonna osas palume lähtuda eelmises lõigus toodud selgitusest. 9. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Aladele, millele on pärast üldplaneeringu kehtestamist kavandatakse maavarade kaevandamist, mis ei ole määratud mäetööstusmaa juhtotstarbeks viiakse läbi üldplaneeringu muutmise menetlus vastavalt kehtivale seadusandlusele.“ Märgime, et Plans § 93 lõike 2 kohaselt võib üldplaneeringut muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Üldplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada, samuti planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Selgitame, et kaevandamisloa taotlus ei nõua mitte ühegi õigusakti kohaselt ala hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu koostamist. Üldplaneeringu menetlusega sarnaneva menetlusega planeeringu koostamine toob kaasa märkimisväärseid rahalisi ning ajalisi kulutusi. Selline seadusest mittetulenev tingimus halvendab märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Heiki Hepner on 21.11.2022 kirjas Kohila vallavalitsusele märkinud, et seletuskirja 21.10.2022 versiooni sõnastus jätab võimaluse, et kaevandada on võimalik ka teistel sihtotstarbega maadel ilma üldplaneeringut muutmata. Selgitame kirjast lähtuvalt, et kaevandamine peabki olema võimalik ka sellistel aladel, kus maakasutuse juhtotstarve ei ole mäetööstuse maa-ala ning seda ilma üldplaneeringu muutmise, teemaplaneeringu koostamise või kaalutlemata seatud detailplaneeringu koostamise kohustuseta. Mingil alal maardla olemasolu korral tuleb arvestada asjaoluga, et vajaduse ilmnemisel võidakse seal alustada kaevandamistegevusega. Maardlate asukohainfo on avalik info, mistõttu ei tohiks maardlas kaevandamistegevuse alustamine saabuda üllatusena. Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi teemaplaneeringu või muu sarnase planeeringu ega ka detailplaneeringu koostamist, samuti on maavara kaevandamise loa taotluse menetlus avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne planeeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Palume eemaldada seletuskirja lisatud tingimus, mille kohaselt mäetööstuse maa-ala juhtotstarbeta alale kaevandamisloa andmine eeldab üldplaneeringu muutmist. Märgime, et Plans § 92 näeb ette, et üldplaneeringu vaatab üle kohaliku 9 omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle ka õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus. Ülevaatamise ajal on võimalik kajastada uute mäetööstusmaadena vahepeal juurde tekkinud mäeeraldiste teenindusmaade alad. Seega on olemas seadusest tulenev protseduur üldplaneeringu ajakohastamiseks ja puudub vajadus viia läbi täiendav üldplaneeringu muutmise menetlus. 10. Olete oma seisukohtade tabelis korduvalt märkinud Maa-ameti märkustega mitte arvestamise põhjusena, et üldplaneering ei saa olla soovituslik dokument. Selgitame, et üldplaneeringu ülesanded on sätestatud PlanS § 75. Siinkohal juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga seatavad kitsendused ja tingimused peavad olema kooskõlas teiste seaduste ning muude õigusaktidega. MaaPS § 14 kohaselt tuleb haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, sellele juurdepääs (kaevandamise võimalikkus) ning maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Üldplaneeringus sõnastatud seadusest mittetulenevad keelud ja piirangud on vastuolus eelnimetatud põhimõtetega. PlanS § 75 ei ole sõnastatud ülesannet, mille kohaselt peaks üldplaneering sätestama kitsendusi kaevandamistegevusele ega ka astuma kaevandamisloa andja rolli. Maa-amet on seisukohal, et kaevandamise osas ongi üldplaneeringu ülesanne olla suunav dokument, kuna kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses taotluse asukohas olevaid asjaolusid mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane üldplaneeringus esitada soovitused ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja arvestab kaevandamisloa taotlusele arvamust andes. Maa-ameti seisukohta kinnitab ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.2009 seisukoht kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel. Riigikohus on kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Selgitame eeltoodust lähtuvalt, et sätestades üldplaneeringus kaevandamisele kindlas kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde, läheb omavalitsuse tegevus vastuollu eeltoodud Riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku kaevandamise osas langetada lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet jääb oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6, 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9, 01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-11 esitatud ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukohtade juurde. Märkustega arvestamata jätmine halvendab maavara juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest. Maa-amet on nii varasemates kirjades kui ka käesolevas kirjas kirjeldanud, millisele üldplaneeringule Maa-amet on nõus kooskõlastuse andma. Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja sõnastust lähtuvalt Maa-ameti välja toodud sõnastusest. Palume hoida Maa-ametit 10 kursis planeeringu edasise menetlemisega. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel