Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20
Kohila Vallavalitsus 11.05.2022 nr 7-1/47
[email protected] 21.10.2022 nr 7-1/81
23.02.2023 nr 7-1/23
Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689-6
03.06.2022 nr 6-3/21/16689-9
01.12.2022 nr 6-3/21/16689-11
21.03.2023 nr 6-3/21/16689-13
Vastuväidete esitamine Kohila valla
üldplaneeringule
Austatud Allar Haljasorg
Esitasite Maa-ametile 23.02.2023 kirjaga nr 7-1/23 Kohila Vallavalitsuse seisukohad Maa-ameti
esitatud vastuväidetele Kohila valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande osas. Seisukohtade ning täpsustatud üldplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda
kaaskirjas viidatud lingil. Täname, et olete arvestanud osade Maa-ameti 01.12.2022 kirjas nr 6-
3/21/16689-11 tehtud ettepanekutega.
1. Märkisime oma 01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-11, et peatükis 3.2.7. Maavarad on
märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas
üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel
ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu
järgi toetab Kohila vald uute kaevandamisalade loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri
aladele. Alesti liivakarjääri ja Alesti II kruusakarjääri alal on lubatud kaevandamistegevus
kuni maavara ammendumiseni ja seejärel on alale ette nähtud puhke- ja virgestuse maa-ala
juhtotstarve.
Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust
üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamisloaga taotletud varude
ammendumiseni. Mujal üldplaneering lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute
kaevandamissalade avamist ei toeta. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud
Mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-alad.
Juhul kui kaevandamistegevusest huvitatud isik (arendaja) ei arvesta kohaliku
omavalitsuse maakasutuse arengusuundi nägemusega ja taotleb kaevandamisluba
Maapõuseadusest tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse
maa-ala, tuleb kaevandamistegevuse taotlemisel ja kavandamisel arvestada
üldplaneeringus toodud tingimustega. Üldplaneeringu Väärtuste ja piirangute joonisel on
esitatud maardlate ja mäeeraldiste paiknemine“.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Oleme varasemas kirjavahetuses selgitanud, et eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS]
"Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „toetama“ muuhulgas
„kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab seega „kellegi või
millegi vastu olema“. Selgitame, et üldplaneeringus sätestatud tingimus, mille kohaselt
kaevandamist toetatakse vaid Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri alal ning aladel, kuhu on
hetkel väljastatud kaevandamisluba, kuni maavaravaru ammendumiseni, halvendab
märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule võrreldes olemasoleva olukorraga ning on
seetõttu vastuolus maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14.
Selgitasime, et planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt
lahendatakse üldplaneeringuga maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate
kitsenduste määramine. Seega kirjeldab üldplaneering, millised kitsendused tekivad
maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest, kuid PlanS kohaselt pole ülesannet ega
õigust üldplaneeringus määratleda, millised piirangud seab maardlate aladele
üldplaneering.
Selgitasime, et kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS
§ 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks
kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11
kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat
rakendatakse ka geoloogilise uuringu loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel
on võimalik loa taotlemise korral langetada igakordselt sisustatud ja põhjendatud
kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus sätestada kindlas kõneviisis uute
karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik omavalitsus peaks igakordselt andma
sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava mäeeraldise kohta, mitte kehtestama
üldplaneeringuga üldiseid piiranguid ja keelde. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik
asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku
põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud
loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses
sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja.
Muuhulgas keeldutakse kaevandamise keskkonnaloa andmisest ka siis, kui kaevandamine
on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud
strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist
või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013
käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks
ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt
varustuskindluse tagatusest“.
Seisukohtade tabelis olete selgitanud, et kohaliku omavalitsuse pädevus on seista kohalike
huvide eest ja suunata maakasutuse arengut selliselt, et esmajärjekorras lähtutakse kohaliku
elukeskkonna vajadustest. Selleks on üldplaneering seadnud tingimused, kuidas tagada
erinevate maakasutuste vahel tasakaal, sh määranud alad, kus kaevandamine ei ole
vastuolus muude oluliste väärtustega.
Selgitame, et Maa-amet ei nõustu olukorraga, et üldplaneering on seadnud tingimused,
kuidas tagada erinevate maakasutuste vahel tasakaal alade määramise kaudu, kus
kaevandamine ei ole vastuolus muude oluliste väärtustega. Märgime, et üldplaneering ei
võimalda praeguses sõnastuses avada mitte ühtegi uut karjääri väljaspool Sutlema I, II ja
III lubjakivikarjääri ala ning sellised alad, kus kaevandamine ei ole üldplaneeringu kohaselt
vastuolus muude oluliste väärtustega, on ainult juba olemasolevate mäeeraldiste ning
nende teenindusmaadega kattuvatel aladel kuni kaevandamislubade kehtivusaja lõpuni.
Märgime, et olemasolevate mäeeraldiste teenindusmaade aladel on kaevandajatel
õigustatud ootus neile lubatud tegevuste teostamiseks, st maavara kaevandamiseks,
2
mistõttu neil aladel ei olegi muud maakasutust võimalik planeerida. Kuna igal pool mujal
on kaevandamine üldplaneeringu kohaselt keelatud, ei ole sellise olukorra puhul võimalik
rääkida tasakaalu leidmisest erinevate maakasutuste vahel.
Olete märkinud, et kohalik omavalitsus soovib lähtuda esmajärjekorras kohaliku
elukeskkonna vajadustest. Selgitame, et ilma maavarade kasutamiseta ei ole võimalik
tagada kvaliteetset elukeskkonda. Maavarad on igapäevaselt vajalikud teede ja hoonete
ehitamisel. Jätkuvalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga
maavara, mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada, seejuures Sutlema
maardlas, mida kohalik omavalitsus näeb pikemas perspektiivis ainsa võimaliku
kaevandamiskohana, ei ole võimalik kaevandada kõikide kasutusaladega maavarasid.
Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era- kui avaliku
sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus ning
ehitus- ja täiteliiv. Olukorras, kus kohalik omavalitsus toetab pikemas
perspektiivis kaevandamist vaid Sutlema I, II ja III lubjakivikarjääri alal, halveneb
varustuskindlus teatud kasutusalade lõikes iga aastaga ning näiteks liiva kaevandamine
Kohila valla territooriumil on üldplaneeringu praeguse sõnastuse järgi tulevikus keelatud.
Selgitame maavara kasutusaladega seoses, et kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa
asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile.
Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise
põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seega on
ette näha, et karjääre on vajalik avada ka teistes piirkondades valla territooriumil.
Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti
on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb
liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida
on seejärel vaja remontida. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis
toob kaasa väheneva võimaluse remontida teid või teede hoolduseks kuluva summa
suurenemise. Praeguses sõnastuses soovib omavalitsus suunata oma haldusterritooriumi
vajaduste katteks toimuva kaevandamistegevuse naaberomavalitsuste territooriumile,
suurendades seeläbi liikluskoormust ja õhusaastet lisaks enda territooriumile ka
naaberomavalitsuste territooriumile jäävatel aladel.
Selgitate seisukohtade tabelis, et üldplaneering ütleb selgelt, et juhul kui kaevandamine on
majanduslikult ja ühiskonna varustuskindluse tagamiseks vajalik, tuleb
kaevandamistegevuse planeerimisel selgitada välja võimalikud olulised mõjud ja
kavandada leevendavad meetmed. Seega ei välista üldplaneering kaevandamist ka
väljaspool üldplaneeringuga selleks ette nähtud alasid, aga kohaliku omavalitsuse jaoks on
oluline, et kaevandamistegevuse planeerimisel arvestatakse ka kohalike väärtustega. Juhul
kui üldplaneering sõnastab kõik tingimused võimalusel vältida, siis sisuliselt ei ole
üldplaneeringu tingimustel mingit kaalu. Kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline, et
kaevandamistegevus valitud asukohas on hästi põhjendatud ja hinnatud on põhjalikult
sellega kaasnevaid mõjusid. Üldplaneering iseenesest ei ole kohaliku omavalitsuse otsus
kaevandamisloa taotluse menetlemisel. Kohalik omavalitsus kujundab igakordselt
kaevandamisloa andmise menetluse käigus omapoolse seisukoha. Kohaliku omavalitsuse
vajadus on saada riigi poolt selgemad suunised, millistel alade ja millal ühiskonna
varustuskindluse tagamiseks suurem huvi kaevandada.
Olles seisukohtade tabelis maininud, et üldplaneering ei välista kaevandamist ka väljaspool
üldplaneeringuga selleks ette nähtud alasid ning kohalik omavalitsus kujundab igakordselt
kaevandamisloa andmise menetluse käigus omapoolse seisukoha, jääb arusaamatuks, miks
soovitakse üldplaneeringus sätestada tingimusi, mille kohaselt on tulevikus
kaevandamistegevus üldplaneeringu kohaselt võimalik ainult Sutlema I, II ja III
lubjakivikarjääri alal. Seletuskirja sõnastuse kohaselt on peale Sutlema I, II ja III
3
lubjakivikarjääri ala kaevandamistegevus võimalik vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul,
ent selline käsitlus ei lähe oma mõtte poolest kokku seisukohtade tabelis märgituga.
Selgitame, et maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate
aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara
kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud
õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Praeguses üldplaneeringu sõnastuses
muutub kaevandamine Kohila vallas märkimisväärselt keerulisemaks, sisuliselt võimatuks,
võrreldes olemasoleva olukorraga.
Selgitame, et Vabariigi Valitsuse nõusolekut küsitakse kohaliku omavalitsuse keelduva
otsuse korral olukorras, kui varustuskindlus on muutunud või muutumas kriitiliseks.
Seejuures ei toimu täiendavat oluliste mõjude kaalumist ja leevendavate meetmete otsimist,
vaid rõhk on maavara kasutamise vajadusel. Oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
väljaselgitamine ja leevendavate meetmete väljatöötamine toimub loa taotluse menetluses
sõltumata sellest, kas kaevandamisloa andmiseks küsitakse Vabariigi Valitsuse nõusolekut
või mitte. Kui kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline kohalike väärtustega arvestamine,
siis on vajalik üldplaneeringus sõnastada soovitused ja suunised uute mäeeraldiste
rajamiseks. Kui loa taotleja ei ole üldplaneeringus sõnastatud soovitustega arvestanud, on
võimalik esitada igakordselt Keskkonnaametile kohaliku omavalitsuse poolt sisustatud
keelduv arvamus või teha ettepanekuid taotluse muutmiseks selliselt, et kohalik
omavalitsus nõustuks planeeritava tegevusega. Praeguses sõnastuses ei ole võimalik
üldplaneeringu seletuskirjast aru saada, et kohalik omavalitsus kujundab igakordselt
kaevandamisloa taotluse menetluse raames oma põhjendatud ja kaalutletud seisukoha.
Üldplaneeringu sõnastuse kohaselt tähendavad kõik väljaspool Sutlema I, II ja III
lubjakivikarjääri ala esitatud kaevandamisloa taotluste kohta esitatavad arvamused
keelduvat otsust, mistõttu on kaevandamissoovi korral vaja igakordselt küsida Vabariigi
Valitsuse nõusolekut, kui kaevandamisluba soovitakse saada mujale, kui Sutlema I, II ja
III lubjakivikarjääri alale.
Seisukohtade tabelis olete märkinud, et kohalik omavalitsus on teadlik, et kaevandamise
osas teeb lõpliku otsuse Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium. Jätkuvalt selgitame, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse
üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, näeb MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse
pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui
selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi
ilmselgelt puudub. Ilmselt eelnimetatud võimalusele olete viidanud ka seletuskirjas ning
seisukohtade tabelis.
Selgitame täiendavalt, et Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium ei tee kaevandamise osas lõplikku otsust.
Keskkonnaministeeriumi või Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole
pöördutakse vaid riigi huvi olemasolu väljaselgitamiseks. Riigi huvi defineerimisel
lähtutakse maavara olulisusest, maavara omandist ning majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest, vajadusel kaasatakse
keskkonnaministeerium või mõni muu ministeerium vastavalt vajadusele. Loa andja
saadab vastavalt MaaPS § 27 lõikele 12 ning § 49 lõikele 11 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks igakordselt vaid selliste uuringu- ja
kaevandamislubade taotlused ja haldusakti eelnõud, mis puudutavad põlevkivi, fosforiiti
või metallitooret. Kaevandamisloa andmise osas teeb lõpliku otsuse Keskkonnaamet ning
olukord, kui loa andmise jaoks nõusoleku saamiseks pöördutakse Vabariigi Valitsuse poole
on väga erakordne. Lisaks tekitab eelmainitud olukord täiendavat ning ebamõistlikku
4
halduskoormust, mistõttu selline lahendus, kus iga uue kaevandamisloa andmiseks tuleb
pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, ei ole eesmärgipärane.
Puudub sisuline mõte sõnastada üldplaneeringus kaevandamistegevusele tingimusi,
millega tuleb kaevandamistegevuse taotlemisel ja kavandamisel arvestada juhul, kui
kaevandamistegevusest huvitatud isik (arendaja) ei arvesta kohaliku omavalitsuse
maakasutuse arengusuundade nägemusega ja taotleb kaevandamisluba maapõuseadusest
tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala, sest
sellise olukorra realiseerumisel (Vabariigi Valitsuse nõusolekul) antakse kaevandamisluba
kohaliku omavalitsuse vastuseisust sõltumata ning seejuures arvestatakse vaid seadustest
tulenevate piirangute ja tingimustega. Kui kohalikud omavalitsused valivad kõikidele
kaevandamisloa taotlustele keelduva arvamuse andmise variandi, on ilmselge, et
kaevandamislube hakatakse ühel hetkel andma Vabariigi Valitsuse nõusolekul ning
kohalike omavalitsuste vastuseisust sõltumata, sest ühiskonna toimimiseks on vajalik
tagada maavaradega varustatus. Selle tagajärjel võivad kannatajaks jääda hoopis kohalikud
omavalitsused, kuna nende arvamustega arvestamine vastupidiselt soovitule hoopis
väheneb. Eesmärk kaevandamist täielikult või osade maavaraliikide lõikes keelustada ei
ole jätkusuutlik.
Maa-amet on varasemalt pakkunud välja sõnastusi, mis ei halvenda juurdepääsu
maavaravarudele või nende kaevandamisväärsusele, ent tagavad ka kohalike väärtustega
arvestamise. Kui kohalik omavalitsus ei soovi kasutada mõistet „võimalusel vältida“, on
võimalus kasutada ka muid sarnase mõttega mõisteid, ent üldplaneering ei tohi olla oma
sisult kaevandamist keelav. Olemasolevates maardlates peab maavara kaevandamine
olema võimalik, kui see pole seadustest tulenevalt keelatud. Kui näiteks kõik piirkonna
mingi teatud maavara maardlad kattuvad väärtusliku maastikuelemendiga, on vaja
paratamatult leida kompromisse erineva maakasutuse vahel. Maavarasid on võimalik
kaevandada vaid seal, kus neid leidub. Samuti ei ole võimalik või mõistlik ühe maavara
asemel kaevandada mõnda muud maavara. Kaevandamise jaoks ei ole võimalik valida
alasid ainult lähtuvalt sellest, kus puuduvad väärtuslikud maastikuelemendid, kuna seal ei
pruugi leiduda maavarasid. Ka kaevandajad soovivad, et loa taotluse menetlus kulgeks
ladusalt ning selle tagamiseks eelistatakse alasid, kus kohalik omavalitsus kaevandamisega
suurema tõenäosusega nõus on. Ükski kaevandaja ei taha kaevandada maavara pelgalt selle
pärast, et hävitada väärtuslikke maastikuelemente või põhjustada häiringuid kohalikele
elanikele. Maavara kaevandatakse juhul, kui see ressurss on vajalik majanduse
toimimiseks. Seletuskirjas esitatud soovitused ja suunised on piisavad selleks, et anda
kaevandajatele edasi infot, millistele aladele eelistab kohalik omavalitsus
kaevandamistegevust suunata.
Vastuolu eemaldamiseks MaaPS-ga palume sõnastada üldplaneeringu seletuskiri selliselt,
et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa-amet nõustub
üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Maavara kaevandamine ja töötlemine
toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala
juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane
kaevandamisluba. Kohalik omavalitsus kaalub loa menetluses omapoolse arvamuse
andmisel planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike
maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (loetelu kaalutavate
asjaoludega saab ja võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud
maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks
ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni
ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise
vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja“ või näiteks järgnevaga:
5
„Maavarade kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringuga määratud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti
kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamisalade
loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega
aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks
väljastatud kaevandamislubadega kaevandamiseks eraldatud varude ammendumiseni.
Muudel juhtudel eelistab kohalik omavalitsus olemasolevat või planeeringuga
planeeritavat maakasutust ning väärtuste säilimist kaevandamistegevusele. Üldplaneeringu
joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega alad.
Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel.
Kohalik omavalitsus võtab kaevandamisloale omapoolse arvamuse andmisel arvesse
planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega
ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (kaalutavate asjaolude loetelu saab ja
võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada
piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on
tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute
karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu
varustuskindlusele annab loa andja“.
2. Seletuskirja peatükis 3.1. Kultuuriväärtused on märgitud, et prognoositud
arheoloogiatundlikel aladel planeeringu algatamisel või ehitise (mille kaevanduse või
ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m²) kavandamisel või KMH
kohustusega tegevuste kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga arheoloogilise
uuringu vajaduse väljaselgitamiseks ja arheoloogiliste väärtuste kaitseks. Palume
eemaldada sulgudest sõnad „kaevanduse või“, kuna nende mõte jääb arusaamatuks ning
tekitab segadust. Praeguses sõnastuses võib aru saada, et ehitisel on kaevandus, ent
tegelikult on ehitisel ehitise alla jääv kaevatav ala, nagu on sulgudes ka hiljem mainitud.
Selgitame seoses Muinsuskaitseameti üldise sooviga, mille kohaselt peaks üle 500 m2
suuruste mäeeraldiste kasutusse võtmisel nendega kooskõlastatama arheoloogilise uuringu
vajadus, et sellisel tingimusel puudub seaduslik alus. Maa-amet ei saa nõustuda
kaevandamist reguleerivate tingimustega, mis ei tulene seadustest. Selgitame, et
muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab
kõigile kohustuslikud ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja
arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Palume eemaldada seletuskirjast sellised
tingimused, mis viitavad kooskõlastamise kohustusele kaevandamisloa taotlemise korral.
Võimalik on need esitada soovitusena.
3. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on märgitud (tsiteerin): „Rohevõrgustikul
paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei muudeta. Juhul
kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku ning
selle toimimist mitte kahjustama, välja arvatud enne üldplaneeringu kehtestamist aladel,
kuhu on väljastatud kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni“ ning
„Maavarade kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei toeta, välja
arvatud Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud
üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara
ammendumiseni või kui sinna tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba.“
Samuti on samas peatükis märgitud, et metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole
lubatud (v.a maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral.
Muul eesmärgil raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang
koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine).
6
Palume eemaldada vastuolu seletuskirja erinevate osade vahel. Palume eemaldada
seletuskirjast tingimus, mille kohaselt on võimalik rohevõrgustikul asuva maakasutuse
otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet muuta vaid nendel aladel, kus on
üldplaneeringu kehtestamise ajaks antud kaevandamisluba. Selgitame, et enne
kaevandamisega alustamist on vajalik eemaldada alal kasvav taimestik, eemaldada
maavara katvad pinnasekihid ning muuta maakasutus mäetööstusmaaks. Maakasutuse
otstarbe muutmine peab olema võimalik ka aladel, kuhu antakse kaevandamisluba peale
üldplaneeringu vastu võtmist. Tingimus, mille kohaselt on võimalik rohevõrgustiku alal
kaevandamise korral maakasutust muuta vaid üldplaneeringu kehtestamise ajaks antud
kaevandamislubadega aladel halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus
MaaPS § 14.
Samuti ei saa Maa-amet nõustuda tingimusega, mille kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal
toimuva raadamise korral koostada igakordselt eksperthinnang. Palume täpsustada
seletuskirja selliselt, et kaevandamislubadega aladel on raadamine lubatud ning
eksperthinnangu koostamise vajadust kaalub kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
loa andja. Selgitame, et kaevandamistegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse
taotluse menetluse käigus läbiviidava keskkonnamõjude hindamise (KMH) või KMH
eelhinnangu raames ning eksperthinnang koostatakse vaid vajaduse ilmnemisel, kui loa
andja seda vajalikuks peab. Igakordne eksperthinnangu nõudmine ilma selle vajalikkust
kaalumata halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14.
4. Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6, 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9
ning 01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-11, et veebikaardi ja joonise Väärtused ja
piirangud kohaselt kattuvad väärtuslikud maastikud maardlatega. Selgitasime, et
seletuskirja peatükis 3.2.5. Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamiseks
ja väärtuste suurendamiseks seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin):
„Maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline
asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku
säilimise tagab selle sihipärane hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida
alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.
Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale
tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti
koostamisel“. Palusime üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei
tulene seadustest. Eelnimetatud tingimused piiravad olulisel määral juurdepääsu
maavaravarule. Selgitasime, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa
ulatuses antud piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Maa-amet nõustus seletuskirja
täpsustamisega selliselt, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad
väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas olevad fraasid „tuleb tagada“ ja „vältida“ on vastuolus
järgneva lausega ja viitavad keelule, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14.
Olete märkinud, et seisukohaga ei arvestata ning jääte seisukohale, et üldplaneering ei saa
tingimuste osas olla soovituslik dokument, vaid see väljendab selgelt kohaliku
omavalitsuse huve. Maa-amet ei saa nõustuda väitega, et fraas „tuleb võimalusel vältida“
ei väljenda kohaliku omavalitsuse huve. Hetkel seletuskirja lõigus olevad laused on
omavahel vastuolulised, kuna kõigepealt esitatakse kindlas kõneviisis keeld ning seejärel
esitatakse tingimused tegevuse teostamiseks. Maa-ameti ettepanek on eemaldada vastuolu
lõigu erinevate osade vahel, et seletuskiri oleks kõikidele üheselt mõistetav ja kooskõlas
MaaPS-uga.
7
5. Seletuskirja 12.09.2022 versioonis oli peatükis 2.5.16. Mäetööstuse maa-ala märgitud
mäetööstuse maa-alal kehtivate tingimuste hulgas (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja
töötlemine on võimalik üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega
aladel ja aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Seletuskirja
27.02.2023 versioonis on märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine ja töötlemine on
võimalik üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel, kuhu
tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba“. Palume sõnastada tingimus
selliselt, nagu see oli seletuskirja 12.09.2022 versioonis. Selgitame, et mäetööstuse maa-
ala juhtotstarbega aladel kehtivad juba praegusel hetkel kaevandamisload. Üldplaneeringu
joonistel ning kaardirakenduses ei ole määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet sellisele
alale, kus hetkel kaevandamisluba ei ole, mistõttu jääb tingimuse sisu arusaamatuks.
Selgitame, et maavarade kaevandamisväärsus ja juurdepääs maavarale ehk kaevandamise
võimalikkus on vajalik tagada kõikides maavarade registris arvel olevates maardlates, kus
kaevandamine ei ole seadustest tulenevalt keelatud. Tingimus, mille kohaselt on
kaevandamine võimalik vaid üldplaneeringu kehtestamise hetkel mäetööstuse maa-ala
juhtotstarvet omanud aladel, on vastuolus MaaPS § 14.
6. Seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on märgitud (tsiteerin): „Maavarade
kaevandamist üldplaneering rohevõrgustiku elementides ei toeta, välja arvatud Sutlema I,
II, III lubjakivikarjääri aladel ja aladel, kuhu on väljastatud üldplaneeringu vastu võtmise
hetkeks kaevandamisluba kuni taotletud maavara ammendumiseni või kui sinna tulevikus
antakse õigusakti kohane kaevandamisluba.“ Palume taastada seletuskirja 12.09.2022
versioonis olnud sõnastus. Selgitame jätkuvalt, et maavarade kaevandamise võimalikkus
on vajalik tagada kõikide maavarade registris arvel olevate maardlate aladel, kus
kaevandamine ei ole seadustest tulenevalt keelatud. Kaevandamine rohevõrgustiku alal ei
ole mitte ühegi õigusakti kohaselt keelatud. Tingimus, mille kohaselt on kaevandamine
võimalik vaid üldplaneeringu kehtestamise hetkel mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet
omanud rohevõrgustiku aladel asuvates maardlates või nende osades, on vastuolus MaaPS
§ 14, kuna keelab juurdepääsu maavarale muudel aladel.
8. Märgime, et seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste
seas toodud (tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest.
Tiheasustatud aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“
Täiendavalt märgime, et seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud
(tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja
ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus
määratakse igakordselt eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust,
maakasutuse tundlikkust ja kohalike elanike seisukohti“. Selgitasime, et asustatud aladest
eemal on võimalik kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet palus oma
07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9 arvestada
vajaliku kauguse määramisel ka maavaradega ning maavarade säästva kasutamise
põhimõtetega. Palusime täpsustada, et võimalusel uusi karjääre ei rajata ja olemasolevaid
ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna
vahetusse lähedusse.
Oma 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/81 edastatud seisukohtade tabelis olete märkinud, et Maa-
ameti seisukohaga ei arvestata, kuna kasutatud on sõna „eelistama“. „Võimalusel vältida“
ei ole teie arvates piisavalt tugev argument, millele kaevandamisloa taotluse menetluses
oma huvide väljendamisel tugineda. Märkisime oma 01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-
11, et eelistamist on kasutatud vaid esimesena tsiteeritud lõigus. Palusime täpsustada ka
teisena tsiteeritud lõiku, et selgelt väljenduks erinevate keskkonnaelementide võrdne
kaalumine ning, et maavaravarule juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halveneks.
Selgitasime, et juhul kui te ei soovi kasutada mõistet „võimalusel vältida“, on sobiv
seletuskirja täiendada selliselt, et eelistada uute karjääride rajamist ja olemasolevate
8
karjääride laiendamist elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse
turismipiirkonna vahetus lähedusest eemal. Maa-amet nõustus alternatiivselt seletuskirja
täiendamisega ka selliselt, et sobiv kaugus määratakse arvestades sealjuures
asustustihedust, maakasutuse tundlikkust, kohalike elanike seisukohti ja maavara säästva
kasutamise põhimõtteid. Maa-amet nõustub, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav
vahemaa karjääri ning elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse
turismipiirkonna vahel selgub igakordse kaalutlusotsuse tulemusena, ent vajalik on
arvestada ka maavaradega, sh on oluline arvestada millist maavara ning millisel moel
hakatakse kaevandama. Oma 23.02.2022 kirjaga nr 7-1/23 edastatud seisukohtade tabelis
olete jätkuvalt märkinud, et Maa-ameti seisukohaga ei arvestata. Maa-amet jääb oma
varasemas kirjavahetus tehtud seisukohta juurde. Praeguses sõnastuses halvendab
üldplaneering juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14.
Täiendavalt informeerime, et 01.08.2023 jõustub MaaPS muudatus, mille kohaselt
kaevandamisluba ei anta, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui
100 meetrit, välja arvatud elamu omaniku nõusolekul. Maa-amet nõustub, kui
üldplaneering kordab 01.08.2023 jõustuva seaduse mõtet elamutest kauguse määramisel.
Puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse turismipiirkonna osas palume lähtuda
eelmises lõigus toodud selgitusest.
9. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Aladele, millele on pärast
üldplaneeringu kehtestamist kavandatakse maavarade kaevandamist, mis ei ole määratud
mäetööstusmaa juhtotstarbeks viiakse läbi üldplaneeringu muutmise menetlus vastavalt
kehtivale seadusandlusele.“ Märgime, et Plans § 93 lõike 2 kohaselt võib üldplaneeringut
muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes
käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Üldplaneeringut
muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib
muudatus puudutada, samuti planeeritava maa-ala elanikke esindavad
mittetulundusühingud ja sihtasutused. Selgitame, et kaevandamisloa taotlus ei nõua mitte
ühegi õigusakti kohaselt ala hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu koostamist.
Üldplaneeringu menetlusega sarnaneva menetlusega planeeringu koostamine toob kaasa
märkimisväärseid rahalisi ning ajalisi kulutusi. Selline seadusest mittetulenev tingimus
halvendab märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14.
Heiki Hepner on 21.11.2022 kirjas Kohila vallavalitsusele märkinud, et seletuskirja
21.10.2022 versiooni sõnastus jätab võimaluse, et kaevandada on võimalik ka teistel
sihtotstarbega maadel ilma üldplaneeringut muutmata. Selgitame kirjast lähtuvalt, et
kaevandamine peabki olema võimalik ka sellistel aladel, kus maakasutuse juhtotstarve ei
ole mäetööstuse maa-ala ning seda ilma üldplaneeringu muutmise, teemaplaneeringu
koostamise või kaalutlemata seatud detailplaneeringu koostamise kohustuseta. Mingil alal
maardla olemasolu korral tuleb arvestada asjaoluga, et vajaduse ilmnemisel võidakse seal
alustada kaevandamistegevusega. Maardlate asukohainfo on avalik info, mistõttu ei tohiks
maardlas kaevandamistegevuse alustamine saabuda üllatusena.
Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja
tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi
teemaplaneeringu või muu sarnase planeeringu ega ka detailplaneeringu koostamist,
samuti on maavara kaevandamise loa taotluse menetlus avalik protsess ning loa taotluse
menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne
planeeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust
dubleeriv avalik menetlus. Palume eemaldada seletuskirja lisatud tingimus, mille kohaselt
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbeta alale kaevandamisloa andmine eeldab üldplaneeringu
muutmist. Märgime, et Plans § 92 näeb ette, et üldplaneeringu vaatab üle kohaliku
9
omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse
välja ja vaadatakse üle ka õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise
vajadus. Ülevaatamise ajal on võimalik kajastada uute mäetööstusmaadena vahepeal
juurde tekkinud mäeeraldiste teenindusmaade alad. Seega on olemas seadusest tulenev
protseduur üldplaneeringu ajakohastamiseks ja puudub vajadus viia läbi täiendav
üldplaneeringu muutmise menetlus.
10. Olete oma seisukohtade tabelis korduvalt märkinud Maa-ameti märkustega mitte
arvestamise põhjusena, et üldplaneering ei saa olla soovituslik dokument. Selgitame, et
üldplaneeringu ülesanded on sätestatud PlanS § 75. Siinkohal juhime tähelepanu, et
üldplaneeringuga seatavad kitsendused ja tingimused peavad olema kooskõlas teiste
seaduste ning muude õigusaktidega. MaaPS § 14 kohaselt tuleb haldusorganil tagada
maavara kaevandamisväärsena säilimine, sellele juurdepääs (kaevandamise võimalikkus)
ning maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Üldplaneeringus
sõnastatud seadusest mittetulenevad keelud ja piirangud on vastuolus eelnimetatud
põhimõtetega. PlanS § 75 ei ole sõnastatud ülesannet, mille kohaselt peaks üldplaneering
sätestama kitsendusi kaevandamistegevusele ega ka astuma kaevandamisloa andja rolli.
Maa-amet on seisukohal, et kaevandamise osas ongi üldplaneeringu ülesanne olla suunav
dokument, kuna kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse
ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses taotluse asukohas olevaid asjaolusid
mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane üldplaneeringus esitada soovitused
ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja arvestab kaevandamisloa taotlusele
arvamust andes.
Maa-ameti seisukohta kinnitab ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
30.09.2009 seisukoht kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel. Riigikohus on kohtuotsuses
selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole
kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad
ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on
kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on
sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu
nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada
kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda
seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu
küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei
ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus.
Selgitame eeltoodust lähtuvalt, et sätestades üldplaneeringus kaevandamisele kindlas
kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde, läheb omavalitsuse tegevus vastuollu
eeltoodud Riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku kaevandamise osas langetada
lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle lõplike otsuste
tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Maa-amet jääb oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6, 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9,
01.12.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-11 esitatud ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud
seisukohtade juurde. Märkustega arvestamata jätmine halvendab maavara juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda
kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene
seadustest. Maa-amet on nii varasemates kirjades kui ka käesolevas kirjas kirjeldanud, millisele
üldplaneeringule Maa-amet on nõus kooskõlastuse andma. Palume muuta üldplaneeringu
seletuskirja sõnastust lähtuvalt Maa-ameti välja toodud sõnastusest. Palume hoida Maa-ametit
10
kursis planeeringu edasise menetlemisega.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
11