dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ruhnu külas Noggis detailplaneeringu algatamisest

Rahandusministeerium · 22. märts 2023
Viit
15-3/1297-2
Registreeritud
22. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ruhnu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Katrin Kuusk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-31297-2 22.03.2023 Väljaminev kiri.asice405 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.02.2023 nr 7.-1.2./23/9-1 Ruhnu Vallavalitsus Meie 22.03.2023 nr 15-3/1297-2 [email protected] Ruhnu külas Noggis detailplaneeringu algatamisest Ruhnu Vallavalitsus esitas 21.02.2023 kirjaga nr 7.-1.2./23/9-1 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõikele 6 ning planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõikele 1 Ruhnu Vallavolikogu otsuse „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos kõlvikukaardi ja lähteseisukohtadega. Noggis detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) ala hõlmab Noggis katastriüksust (katastritunnus 68901:001:0206, suurus 2,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Vastavalt detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks katastriüksuse jagamine neljaks krundiks ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks tuuakse välja asjaolu, et tegemist on Ruhnu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõust ei selgu, milles seisneb üldplaneeringu muutmine. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Tulenevalt eelnevast on üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga erandlik võimalus ehk üldplaneeringu muutmise vajadust peab põhjendama. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõust jääb arusaamatuks, millised on kaalutlused üldplaneeringu muutmiseks. Lähtudes eeltoodust palume detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud täiendada. 2. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et detailplaneering algatatakse eesmärgiga sätestada tingimused kinnistu jagamiseks neljaks kinnistuks. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus on välja toodud, et detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse jagamine 4 kinnistuks. Märgime, et detailplaneeringu üheks ülesandeks tulenevalt PlanS § 126 lõikest 1 on planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Detailplaneeringus määratud krunt on PlanS § 126 lõike 6 kohaselt katastriüksuse moodustamise alus. Katastriüksus on maaüksus (maatükk), mis on maakatastrisse kantud ja seal registreeritud (maakatastriseadus § 2 p 7). Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus (kinnistusraamatuseadus § 51 ). Seega võib eeldada, et detailplaneeringuga soovitakse jagada üks kinnisasi neljaks eraldiseisvaks kinnisasjaks. Palume detailplaneeringu algatamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 materjalides kui ka edaspidi eeltoodust lähtuda ja planeeringu koostamisel kasutada mõisteid krunt, katastriüksus ja kinnistu korrektselt. 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus on välja toodud, et juurdepääs krundile kavandada olemasolevalt teelt ning vajadusel sõlmida servituudilepingud kõrval kinnistu omanikega. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne avalikule teele juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine. Palume lähteseisukohtades täpsustada, milliselt olemasolevalt teelt on avalikule teele juurdepääs kavandatud ning millistele kinnistutele tuleb juurdepääsuks seada servituut. 4. Vastavalt PlanS § 6 punktile 12 tuleb planeeringu lähteseisukohtades esitada muuhulgas planeeringu koostamise eeldatav ajakava. PlanS § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Tulenevalt eelnevast palume lähteseisukohti täiendada. 5. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus on välja toodud, et kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud. Märgime, et vastavalt PlanS § 6 punktile 12 on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja annab muuhulgas ülevaate planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Kuna lähteseisukohad koostatakse konkreetse detailplaneeringu jaoks, tuleb selles PlanS-s sätestatud nõuet täpsustada ja loetleda kinnisasjad, mille omanikke planeeringu koostamisse kaasatakse. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada. 6. Vastavalt PlanS § 128 lõike 5 punktile 1 märgitakse detailplaneeringu algatamise otsuses planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir ja suurus. Palume detailplaneeringu algatamisel fikseerida planeeringuala piir. Vastavalt PlanS § 130 lõikele 3 on planeeringuala muutmine lubatud vaid planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. 7. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus otsustatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine jätta algatamata, kuna kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Esitatud materjalidest keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang puudub. Ilma keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguta ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise üle otsustamine võimalik. Juhime tähelepanu KeHJS-e § 33 lõike 6 täpsele sõnastusele - käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Seega tuleb asjaomastelt asustustelt küsida seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta koos keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 2 Katrin Kuusk 611 3155 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel