Rahandusministeerium · 22. märts 2023
- Viit
- 68
- Registreeritud
- 22. märts 2023
- Dokumendi liik
- Ministri põhitegevuse käskkiri
- Funktsioon
- 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
- Sari
- 1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-4/2023
- Vastutaja
- Heili Jaamu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
22.03.2023 nr 68
Konfiskeeritud raha tagastamine
Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara üleandmise, vara
võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite
arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti
riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ § 14 ja 15 alusel.
I. Asjaolud ja menetluse käik
Koni B.V. esitas taotluse tagastada kriminaalasjas 1-23-250 OÜ-lt Gulvit (endine Matjaztop
OÜ) konfiskeeritud raha summas 241 015,95 eurot selle õiguspärasele omanikule Koni B.V.
Harju Maakohtu 1. veebruari 2023. a otsusega kriminaalasjas 1-23-250 konfiskeeriti KarS §
83 lg 2, lg 3 p 2 ja KarS § 394 lg 5 alusel kolmandale isikule Gulvit OÜ-le (registrikood
14602257) kuuluv vara: AS-s LHV Pank pangakontol olevad rahalised vahendid summas 258
816,98 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a määruse nr 1-19-2914 alusel.
Harju Maakohtu 1. veebruari 2023. a otsus kriminaalasjas 1-23-250 jõustus 17. veebruaril
2023. a.
Harju Maakohtu 1. veebruari 2023. a otsuse kohaselt kriminaalmenetluses 1-23-250 on
tõendamist leidnud eelkuritegu selles, et Koni BV suhtes on toime pandud BEC kelmus, mille
tulemusel esitasid seni tuvastamata isik(ud) Koni BV-le e-posti teel makserekvisiidid, milles
oli muudetud makse saaja arvelduskonto number, mille tulemusel laekus makserekvisiitides
märgitud äripartneritele mõeldud raha pettuse tulemusel Matjaztop OÜ LHV pangakontole.
31. jaanuaril 2019. a laekus Hollandi ettevõtte Koni BV pangakontolt pettusliku teo tagajärjel
Matjaztop OÜ pangakontole raha summas 69 269,87 eurot. Peale seda laekus Hollandi
ettevõtte Koni BV pangakontolt pettusliku teo tagajärjel Matjaztop OÜ pangakontole veel
rahalisi vahendeid ja nimelt: 20.veebruaril 2019. a raha summas 89 033,60 eurot ning
14.märtsil 2019. a raha summas 82 712,48 eurot. Seega on pettusliku teo tagajärjel laekunud
Koni B.V. pangakontolt Matjaztop OÜ pangakontole 241 015 eurot ja 95 senti.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määruse asjas nr 3-1-1-97-10 kohaselt,
kui konfiskeeritud vara on omandatud kolmanda isiku õigusi rikkudes tema arvelt, on
kolmanda isiku heastamisnõudel eelisõigus konfiskeerimise ees. Konfiskeerimisotsustuse
jõustumisel tekib kolmandal isikul KarS § 85 lg 2 alusel riigi konfiskeerimisnõudele
pandiõigus, mis tagab kolmanda isiku nõuet konfiskeerimisotsustuse adressaadist võlgniku
vastu. Riik (pantija) vastutab talle kuuluva konfiskeerimisnõudega selle eest, et kolmanda
isiku (pandipidaja) nõue konfiskeerimisotsustuse adressaadist võlgniku vastu saaks täidetud.
Pärast pandi realiseeritavaks muutumist võib kolmandast isikust pandipidaja nõuda riigilt oma
tagatud nõude rahuldamist konfiskeerimisnõude täitmisest laekunud vara arvel. Juhul, kui see
vara pole säilinud, tekib kolmandal isikul KarS § 85 lg 2 teise lause alusel õigus nõuda riigilt
hüvitist. Lõppastmes vastutab riik kolmanda isiku nõude täitmise eest maksimaalselt
konfiskeerimise tulemi ulatuses.
Riigikohus asus seisukohale, et KarS § 85 lg 2 alusel tekkinud pandiõiguse realiseerimiseks
tuleb kolmandal isikul esitada avaldus Rahandusministeeriumile analoogiliselt Vabariigi
Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 263 peatükis 5 sätestatuga.
Riigikohus on 27. jaanuari 2022. a määruses asjas nr 1-21-2156 selgitanud, et pidades silmas
konfiskeerimispandiõiguse eesmärki tagada kolmanda isiku nõude prioriteet riigi
konfiskeerimisnõude ees, ei tohi selle nõude maksmapanek olla pandipidaja jaoks ülemäära
koormav. Ehkki konfiskeerimispandi tekkimine ei võta pandiga tagatud nõude võlausaldajalt
õigust nõuda tagatud kohustuse täitmist võlgnikult endalt, ei ole nõude eelnev edutu esitamine
võlgniku vastu ega nõude maksmapaneku võimatuse tõendamine mingil muul moel vähemalt
üldjuhul konfiskeerimispandiõiguse realiseerimise eeldus. Nii oleks ebaproportsionaalne
kohustada õigustatud isikut läbima enne konfiskeerimispandiõiguse realiseerimist
hagimenetlust ja võib-olla ka täite- või pankrotimenetlust küsitava maksevõimega võlgniku
vastu.
Seega tuleb riigil tulenevalt Riigikohtu seisukohast ning kohaldades Vabariigi Valitsuse 30.
juuli 2004. a määrust nr 263 „Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud
raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise,
arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite
hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ rahuldada Koni B.V. taotlus konfiskeeritud vara
tagastamiseks.
Määruse § 15 lõike 1 kohaselt tagastatakse konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud summa
seaduslikule valdajale pärast sellest summast vara dokumentaalselt tõestatud hoidmis-
üleandmis-, uurimis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist. Kuna tegu on raha
konfiskeerimisega, siis kulusid ei kaasnenud.
Otsuse projekt on saadetud taotlejale ärakuulamiseks 13. märtsil 2023. a. Vastuväiteid ei
esitatud.
II. Otsus
Tulenevalt eeltoodust kuulub ettevõttele Koni B.V. riigi poolt tagastamisele 241 015 eurot ja
95 senti, mis kuulub maksmisele arvelduskontole Koni BV IBAN: NL93INGB0677116837,
BIC: INGBNL2A.
III. Vaidlustamisviide
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister