Teie 07.03.2023 nr 17-10/23-
Majandus- ja 0012/1348; MKM/23-
Kommunikatsiooniministeerium 0270/-1K
[email protected] Meie 22.03.2023 nr 1.1-11/1739-4
Elektrituruseaduse muutmise
seadus
Austatud minister
Rahandusministeerium kooskõlastab Teie poolt esitatud Elektrituruseaduse muutmise
seaduse eelnõu järgmiste märkustega:
1) Eelnõuga lisatava § 422 lõike 1 viide elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjale tuleb
asendada viitega elektrituruseaduse § 39 lõikele 7, kuna määrus on seaduse alamakt ja
selle kehtestaja Vabariigi Valitsus võib seda nt normitehniliselt muuta ka siis, kui
elektrituruseadus ei ole muutunud.
2) Eelnõuga lisatava § 422 lõike 1 kohaselt on süsteemihalduril võimalus teha
Konkurentisametile ettepanek reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks, kui
varustuskindlus ei ole tagatud. Teeme ettepaneku muuta süsteemihaldurile taolisel
juhul reservvõimuse mehhanismi rakendamise ettepaneku tegemise kohustuslikuks.
Seeläbi paraneks elektrivarustuskindluse riskide maandamine, kuna lisaks
süsteemihaldurile peaks Konkurentsiamet alati oma seisukoha kujundama, kas
potentsiaalne varustuskindluse probleem on selline, mille kõrvaldamiseks on
mehhanismi rakendamine möödapääsmatu.
3) Eelnõuga lisatava § 422 lõikes 4 sedastatakse, et reservvõimsuse mehhanismi
rakendamiseks antakse riigiabi – suure tõenäosusega see ongi vajalik, kuid
teoreetiliselt võib asjaolude kokkulangemisel juhtuda ka nii, et tegelikult riigiabi ei
anta. Nt juhul kui reservvõimsuste abil toodetud elektrienergia hind osutub nii
kõrgeks, et koos sellega kaasneks ülekompenseerimise risk. Seetõttu võiks kaaluda
sõnastused asendada „antakse“ sõnadega „võidakse anda“.
4) Eelnõuga lisatava § 422 lõikes 5 viidatakse, et reservvõimsuse kasutamisel lähtutakse
Euroopa Komisjoni riigiabi otsusest. Palume sätte sõnastuse korrektsust täiendavalt
hinnata, kuna Euroopa Komisjoni riigiabi loa otsus võib küll kirjeldada mehhanismi
rakendamise loogikat ja sellele riigiabi andmist, aga see, millal reservvõimsust töösse
rakendatakse, on loogiline sätestada siseriikliku aktiga. Nii ka sama paragrahvi lõikes
6 viidatakse süsteemihalduri kehtestatavale korrale.
5) Eelnõuga lisatava § 422 lõike 6 sõnastusest võib aru saada selliselt, nagu peaks
reservvõimsuse mehhanismi rakendamise korra avalikustamisel lähtuma Euroopa
Komisjoni riigiabi andmise loa otsusest. Eeldatavasti on siiski mõeldud, et nimetatud
kord peab lähtuma Euroopa Komisjoni otsusest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
6) Eelnõuga lisatava § 423 lõike 4 puhul jääb ebaselgeks, miks erineb reservvõimsuse
kulu katmise tasu loogika nii palju taastuvenergia tasu regulatsioonist § 592 lõikes 4.
Ühtlasi on vaja lõike sõnastust täpsustada, kuna reservvõimsuse rakendamise eest
kogutud vahendite üle- ja alalaekumised saavad olla rahalised, mitte elektrienergia
kujul.
Samas teeme ettepaneku kaaluda reservvõimsuse kulu katmise allikana lisada ka
piiriüleste ülekandevõimsuste eest saadavad vahendeid (ülekoormustasu).
7) Eelnõuga lisatava § 423 lõigete 5-8 puhul tuleks kaaluda, kas neid saaks ühendada
elektrituruseaduse § 592 sätetega taastuvenergia tasu kohta, kuna täpselt sama infot
tarbitud energia kohta juba esitatakse süsteemihaldurile ning täiendav info lisatakse
arvele, mida niigi juba tarbijale esitatakse.
8) Seletuskirjas viidatakse varustuskindluse analüüsile, mille kohaselt ei pruugi
põlevkivielektrijaamad 2027. aastast alates konkurentsivõimelised olla. Analüüsi
seisukoht turule pääsemise suutlikkuse kohta põhineb eeldusel, et nimetatud jaamad
on senikaua olemas ja panustavad varustuskindluse tagamisse tänu Eesti Energiale
seatud omaniku ootustele. Juhime tähelepanu, et vastav omaniku ootus on juba 2019.
aastast alates seatud selle tõttu, et vanad põlevkivielektrijaamad ei ole piisavalt
konkurentsivõimelised ega pääse turule mahus, mis kataks nende püsikulusid ja
korrashoiuks vajalikke vahendeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Tarmo Porgand 611 3485
[email protected]
2