dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Elektrituruseaduse muutmise seaduse muutmise kooskõlastus

Rahandusministeerium · 22. märts 2023
Viit
1.1-11/1739-4
Registreeritud
22. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-111739-4 22.03.2023 Väljaminev kiri.asice399 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.03.2023 nr 17-10/23- Majandus- ja 0012/1348; MKM/23- Kommunikatsiooniministeerium 0270/-1K [email protected] Meie 22.03.2023 nr 1.1-11/1739-4 Elektrituruseaduse muutmise seadus Austatud minister Rahandusministeerium kooskõlastab Teie poolt esitatud Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega: 1) Eelnõuga lisatava § 422 lõike 1 viide elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjale tuleb asendada viitega elektrituruseaduse § 39 lõikele 7, kuna määrus on seaduse alamakt ja selle kehtestaja Vabariigi Valitsus võib seda nt normitehniliselt muuta ka siis, kui elektrituruseadus ei ole muutunud. 2) Eelnõuga lisatava § 422 lõike 1 kohaselt on süsteemihalduril võimalus teha Konkurentisametile ettepanek reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks, kui varustuskindlus ei ole tagatud. Teeme ettepaneku muuta süsteemihaldurile taolisel juhul reservvõimuse mehhanismi rakendamise ettepaneku tegemise kohustuslikuks. Seeläbi paraneks elektrivarustuskindluse riskide maandamine, kuna lisaks süsteemihaldurile peaks Konkurentsiamet alati oma seisukoha kujundama, kas potentsiaalne varustuskindluse probleem on selline, mille kõrvaldamiseks on mehhanismi rakendamine möödapääsmatu. 3) Eelnõuga lisatava § 422 lõikes 4 sedastatakse, et reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks antakse riigiabi – suure tõenäosusega see ongi vajalik, kuid teoreetiliselt võib asjaolude kokkulangemisel juhtuda ka nii, et tegelikult riigiabi ei anta. Nt juhul kui reservvõimsuste abil toodetud elektrienergia hind osutub nii kõrgeks, et koos sellega kaasneks ülekompenseerimise risk. Seetõttu võiks kaaluda sõnastused asendada „antakse“ sõnadega „võidakse anda“. 4) Eelnõuga lisatava § 422 lõikes 5 viidatakse, et reservvõimsuse kasutamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni riigiabi otsusest. Palume sätte sõnastuse korrektsust täiendavalt hinnata, kuna Euroopa Komisjoni riigiabi loa otsus võib küll kirjeldada mehhanismi rakendamise loogikat ja sellele riigiabi andmist, aga see, millal reservvõimsust töösse rakendatakse, on loogiline sätestada siseriikliku aktiga. Nii ka sama paragrahvi lõikes 6 viidatakse süsteemihalduri kehtestatavale korrale. 5) Eelnõuga lisatava § 422 lõike 6 sõnastusest võib aru saada selliselt, nagu peaks reservvõimsuse mehhanismi rakendamise korra avalikustamisel lähtuma Euroopa Komisjoni riigiabi andmise loa otsusest. Eeldatavasti on siiski mõeldud, et nimetatud kord peab lähtuma Euroopa Komisjoni otsusest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 6) Eelnõuga lisatava § 423 lõike 4 puhul jääb ebaselgeks, miks erineb reservvõimsuse kulu katmise tasu loogika nii palju taastuvenergia tasu regulatsioonist § 592 lõikes 4. Ühtlasi on vaja lõike sõnastust täpsustada, kuna reservvõimsuse rakendamise eest kogutud vahendite üle- ja alalaekumised saavad olla rahalised, mitte elektrienergia kujul. Samas teeme ettepaneku kaaluda reservvõimsuse kulu katmise allikana lisada ka piiriüleste ülekandevõimsuste eest saadavad vahendeid (ülekoormustasu). 7) Eelnõuga lisatava § 423 lõigete 5-8 puhul tuleks kaaluda, kas neid saaks ühendada elektrituruseaduse § 592 sätetega taastuvenergia tasu kohta, kuna täpselt sama infot tarbitud energia kohta juba esitatakse süsteemihaldurile ning täiendav info lisatakse arvele, mida niigi juba tarbijale esitatakse. 8) Seletuskirjas viidatakse varustuskindluse analüüsile, mille kohaselt ei pruugi põlevkivielektrijaamad 2027. aastast alates konkurentsivõimelised olla. Analüüsi seisukoht turule pääsemise suutlikkuse kohta põhineb eeldusel, et nimetatud jaamad on senikaua olemas ja panustavad varustuskindluse tagamisse tänu Eesti Energiale seatud omaniku ootustele. Juhime tähelepanu, et vastav omaniku ootus on juba 2019. aastast alates seatud selle tõttu, et vanad põlevkivielektrijaamad ei ole piisavalt konkurentsivõimelised ega pääse turule mahus, mis kataks nende püsikulusid ja korrashoiuks vajalikke vahendeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Tarmo Porgand 611 3485 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel