Riigihangete vaidlustuskomisjon 21. märts 20233
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
e-post
[email protected]
Austatud pr Ulvi Reimets
VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti riigihanke „Räägu pargi
rekonstrueerimine“ (viitenumber 258627) vaidlustuses
Vaidlustajad: Lars Laj Eesti OÜ
registrikood 14208365
Puiestee tn 13b, 50303 Tallinn
AS Valmap Grupp
registrikood 10251602
Rauaaia, Linna küla
Tõrva vald, Valga maakond
Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Vesivärava 50, 10152 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija: Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet
registrikood 75014913
Mündi 2, 10123 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija esindaja: Andres Aas
Tallinna linna õigusteenistus
tel +372 640 4172
e-post
[email protected]
Kolmas isik: Tallinna Teede Aktsiaselts
registrikood 10344640
Betooni tn 24, 13816 Tallinn
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ
Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583
10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018
E-post
[email protected]
www.sirel.com
1. MENETLUSE SENINE KÄIK
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on ühispakkujate Lars Laj
Eesti OÜ ja AS Valmap Grupp (vaidlustajad) vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti (hankija) 27.02.2023 käskkirja peale osas, millega
(i) vaidlustajad jäeti kvalifitseerimata ja (ii) Tallinna Teede Aktsiaseltsi
(kolmas isik) pakkumus tunnistati edukaks.
1.2. 15.03.2023 esitasid menetluses oma seisukohad nii hankija kui ka kolmas isik.
1.3. VAKO 16.03.2023 teate kohaselt on menetlusosalistel võimalik esitada
vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude
taotlusi kuni 21.03.2023. Seega on käesolevad seisukohad esitatud tähtaegselt.
2. PÕHJENDUSED
2.1. TTJA juhendmaterjalide sisu ei tingi vaidlustuse rahuldamata jätmist
2.1.1. Nii hankija kui ka kolmas isik on viidanud, et on lähtunud referentslepingu
tingimuse sisu tõlgendamisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
(TTJA) juhendmaterjalidest. Vaidlustajate hinnangul see pole käesoleval juhul
määrav ega tingi vaidlustuse rahuldamata jätmist.
2.1.2. Esiteks, ei hankija ega ka kolmas isik pole viidanud, kus hanke alusdokumentides
on hankija viidanud TTJA juhendmaterjalidele kui riigihanke alusdokumentide
osale. Vastupidi, mitte ühestki hanke alusdokumendist ei nähtu, et hankija oleks
pakkujatele selgitanud, et referentslepingute punkti sisustamisel tuleb lähtuda
TTJA juhendmaterjalidest ja/või et TTJA juhendmaterjalid omavad riigihanke
läbiviimisel mingisugust tähendust. Seega ei moodusta TTJA juhendmaterjalid
riigihanke alusdokumentide osa.
2.1.3. Teiseks, ei hankija ega ka kolmas isik pole viidanud, et avaliku pargi ja/või
mänguväljaku definitsioon oleks siseriiklikult õigusaktides defineeritud. Nad ei
saagi seda teha, sest selline definitsioon puudub. Seega ei saanud vaidlustajad
lähtuda ka siseriiklikest õigusaktidest toodud mõistetest.
2.1.4. Järelikult on küsimus, mis konkreetselt kvalifitseerub avaliku pargi või
mänguväljaku alla, õiguslikult reguleerimata. Hankija ja kolmas isik üritavad
sellest lüngast üle saada TTJA juhendmaterjalide kaudu, kuid kohtupraktika
kohaselt läheb selline tegevus vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke
läbipaistvuspõhimõttega. Vaidlustajad viitasid juba vaidlustuses, et Riigikohtu
praktika kohaselt tuleb võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust
tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine
hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt
selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid
selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi
2 (6)
haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest
(EKo C-309/18, p 20; RKHKo 3-19-1464/41, p 13). Hankija (aga ka kolmanda
isiku) vastusest paraku just selline tegevus nähtub – hankija üritab mitmeti
tõlgendatavat tingimust (avalik park või mängväljak) tõlgenda haldusasutuse
(TTJA) poolt antud tõlgendusega, kuid see pole kohtupraktika kohaselt
aktsepteeritav. Seega ei saa hankija ka käesoleval juhul hakata lünki täitma, kui
konkreetsed nõuded on sõnaselgelt hanke alusdokumentides kehtestamata.
2.1.5. Kolmandaks, vaidlusalune tingimus nõuab „avaliku pargi või mänguväljaku“
ehitustöid. Tingimuse sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kas sõna „avalik“
kehtib üksnes pargi kohta või kehtib ka mänguväljaku kohta. „Avalik“ selles
kontekstis võib tähendada ka seda, et park ja/või mänguväljak pole eraomandis.
On ilmne, et vaidlustaja ei ole esitanud referentsobjektideks eraomandis olevate
objektide ehitustöid.
2.1.6. Neljandaks, TTJA viitab, et lähtub tingimuse tõlgendamisel TTJA
juhendmaterjalist, kuid ei viita joonealuse märkusena mitte konkreetsele juhendile
„Turvaline mänguväljak: juhend juhatajatele ja omanikele“1, vaid viitab üksnes
TTJA kodulehele2. TTJA kodulehel toodud n-ö üldistused ei saa kujutada endast
mistahes haldusorgani juhiseid või täpsustusi.
2.1.7. Viiendaks, isegi kui lähtuda TTJA kodulehest, siis juhivad vaidlustajad
tähelepanu, et TTJA kodulehel räägitakse avalikest välimänguväljakutest ja
seiklusparkidest, st mitte mänguväljakutest ja parkidest nagu hankija on
nõudnud. Näiteks park on oluliselt laiem mõiste kui seikluspark.
2.1.8. Kuuendaks, olulise asjaoluna toovad vaidlustajad esile ka selle, et TTJA
kodulehelt nähtuvalt eristatakse avalikus kasutuses ja erakasutuses olevaid
mänguväljakuid seeläbi, et avalikud välimänguväljakud ja seikluspargid on
rajatised, mis kuuluvad ehitusseadustiku mõistes ehituste alla, vajades seega
ehitusprojekti, ehitusluba ja kasutusluba. Vaieldamatult on vaidlustajate poolt
esitatud referentsobjektidel vastavad load olemas (lisad 1-5). Hankija ei ole välja
toonud ega selgitanud, kas ja mil moel erineb ehitusloa väljastamine (sh selle
aluseks olevad asjaolud või eeldused) nt lasteaedades asuvate mänguväljakute ja
mitte lasteaedades asuvate mänguväljakute osas.
2.1.9. Seitsmendaks, asjakohatu on hankija vastuse p-s 7 toodud arutelu selle kohta, et
avalikku mänguväljakut eristab lasteaia mänguväljakust nn kinnine hoov ja et
seeläbi toimub lasteaia mänguväljakutel mängimine haridustöötajate kontrolli all.
Jääb arusaamatuks, mida hankija sellega öelda on soovinud ja kuidas see mõjutab
mänguväljaku ehitamist – on ju ilmne, et mänguväljaku moodustavate seadmete
ja elementide turvalisuse osas ei saa teha järeleandmisi tulenevalt sellest, kas
1 https://ttja.ee/media/42/download
2
https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/avalikud-manguvaljakud
3 (6)
tegemist on lasteaias asuva mänguväljakuga või mitte. Ka võimalikud piirded ja
sellega seotud sissepääsud ja väravad (sh ka lasteaedades aga ka muudes avalikes
kohtades asuvatel mänguväljakutel) on mõeldud mitte ainult laste turvalisuse
kindlustamiseks, vaid ka loomadele ligipääsu takistamiseks. Samuti raskendavad
piirded sissepääsu ka isikutele, kes soovivad mänguväljakule tuua sinna
sobimatuid esemeid (nt mootorrattad jms). Seda sealjuures TTJA enda juhise
kohaselt3. Sellised piirded võivad esineda ka nt avalikes parkides asuvates
mänguväljakutes. Seega, ainuüksi asjaolu, et lasteaedade mänguväljakud asuvad
lasteaedade territooriumitel (mille näol on tegemist ainukese sisulise vastuväitega
vaidlustajate referentsobjektidele) ei muuda ega mõjuta mänguväljaku ega seda
moodustavate elementide ohutust.
Kaheksandaks, ka (munitsipaal)lasteaia hoovi saab iga laps minna mängima –
lasteaiad kuuluvad reeglina avalikule sektorile (KOV) ning on reeglina rahastatud
avalikust rahast (maksumaksja). See, et lasteaiad on aedadega piiratud, ei tähenda
keeldu sinna siseneda – tihti ei ole lasteaedades asuvate (väli)mänguväljakute
kasutamine keelatud ka teistele lastele vabal ajal (st ajal kui lasteaed ei tööta).
Väraval võib küll riiv peal olla, kuid see on eelkõige mõeldud selleks, et laps ei
saaks lasteaiast vabalt välja joosta (mitte vastupidi). Jalgväravad on igaühele
avatud. Näitena saavad vaidlustajad siin tuua Tallinna Pääsusilma lasteaia.
2.1.10. Üheksandaks, hankija seisukoha p-s 8 väidab hankija, et spordiväljakud ja
mänguväljakud pole samastatavad, sest spordiväljakutele kehtivad nii teised
standardid kui ka nende kasutusfunktsioon on erinev. Samas viitab hankija, et
oluline on pakkujate kogemus just objektidel, kus peab järgima erilist tähelepanu
põhiliste kasutussubjektide elu ja tervise säilimise faktoritest lähtuvalt.
Vaidlustajate jaoks kumab ka siit läbi hankija äärmiselt pealiskaudne suhtumine
vaidlustajate esitatud referentsobjektide tegelikku sisusse. Vaidlustajad on
esitanud vaidlustuse lisas 2 esitatud referentsobjektide võrdlustabeli just selleks,
et hinnata hanke objekti ja vaidlustajate poolt esitatud referentslepingute objektide
sisu ja samasust. Eraldi on võrdlustabelis välja toodud see osa mh ka
spordiväljakute referentslepingutest, mis ühtib käesoleva hanke esemega ja see
kinnitab, et vaidlustajate kogemus on samaväärne või isegi parem. Ühispakkujate
referentsobjektides ei ole hankija viidatud nn spordielementide (staadion,
multifunktsionaalne areen, jõulinnakud, tänavaspordi ala, pallimängude platsid,
väliujulad jne) osakaal suur; vastupidi, see on pigem olematu. Hankija on
kohustatud kontrollima referentsobjektide sisu sisuliselt, mitte pelgalt lepingu
pealkirja kaudu.
2.1.11. Ülaltoodust tulenevalt on vaidlustajad seisukohal, et hankija ja ka kolmanda isiku
poolt toodud viide TTJA juhendile on asjakohatu ega õigusta käesoleval juhul
3
https://ttja.ee/media/42/download
4 (6)
vaidlustajate kõrvale jätmist. Hankija ei ole hankedokumendis sellele tähelepanu
juhtinud ega ka muul viisil selgitanud, et see oleks hanke alusdokumentide osaks
või et sellest tuleks hanke alusdokumentide sisustamisel ja tõlgendamisel lähtuda.
Samuti ei oma see tähtsust mänguväljaku ehitamisel, kuivõrd ka lasteaedades
asuvate (väli)mänguväljakud on ehitusseadustiku mõttes rajatised ja vajavad
rajamiseks seega ehitusluba. Ka TTJA juhend iseenesest ei tee sisulist vahetegu
selles osas, kas mänguväljak, mis tuleb turvaliselt ehitada, asub lasteaia hoovis
või mujal. Standardid, mis kehtivad mänguväljakute ehitamisele, on samad - neist
tuleb mõlemal juhul lähtuda ja sisuline vahetegu selles osas puudub. Arvestades,
et see on hankija ainuke sisuline vastuväide esitatud vaidlustusele, ei tingi see
vaidlustajate arvates nende kvalifitseerimata jätmist.
2.2. Vaidlustajate esitatud referentsobjektid vastavad vaidlusalusele tingimusele
2.2.1. Vaidlustuse p-s 2.2.7 (koostoimes vaidlustuse lisaga 2) on vaidlustajad esitanud
oma seisukohad ja detailse ülevaate, miks nende esitatud referentslepingud on
oma sisu poolest kooskõlas vaidlusaluse kvalifitseerimistingimusega. Hankija ega
ka kolmas isik ei ole esitanud ühtegi täiendavad vastuväidet sellele – vaidlustatud
ei ole ei vaidlustajate esitatud referentsobjektide suurust ega ka sisu. Hankija
ainukene sisuline vastuväide on, et tegemist on lasteaedades asuvate
mänguväljakutega, mille osas jäävad vaidlustajad juba oma varasemalt esitatud
seisukohtade juurde. Ainuüksi asjaolu, et lepingute nimekirjas (või vastava
riigihanke pealkirjas) oli viidatud mänguväljakutele kui lasteaedade hoovialadele
või õuealadele, ei muuda faktilist asjaolu, et sisuliselt oli tegemist lasteaias asuva
mänguväljaku ehitamisega. Mänguväljak kui selline kuulub juba olemuslikult
lasteaia juurde.
2.2.2. Selguse huvides ja vääriti mõistmise vältimiseks, esitavad vaidlustajad
käesolevaga ka asjakohaste objektide mahutabelid (lisad 6-10), et nii hankijal kui
ka VAKO-l oleks võimalik veenduda, et lasteaedades asuvad mänguväljakud
vastavad lisaks oma mahule ka sisult hanke objektile.
2.2.3. Veelgi enam, vaidlustajad rõhutavad ka siinkohal, et hankija on pöördunud nende
poole küll saamaks kinnitusi referentslepingute nõuetekohase täitmise kohta, kuid
mitte RHS § 46 alusel selgituste saamiseks, kõrvaldamaks pakkumuses esineda
võivad ebaselgust. Samuti pole hankija vastuses selgitanud, mis see kaalukas
põhjus oli, mis tingis vaidlustajatelt selgituse küsimata jätmise.
2.2.4. Muus osas jäävad vaidlustajad oma vaidlustuse juurde, neid seisukohtasid
täiendavalt üle kordamata, ja paluvad esitatud vaidlustuse rahuldada.
Lugupidamisega
5 (6)
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Aab
vandeadvokaat
Lisad:
1. A. Puškini kooli spordiväljaku ehitusluba nr 2212271/05050;
2. Pärnu lasteaia Tralli mänguväljaku ehitusluba nr 1912271/13728;
3. Emajõe linnaujula ehitusluba 2112271/40882;
4. Karlova kooli spordiväljaku ehitusluba- 2212271/19498;
5. Jõhvi Lasteaiad Sipsiku mänguväljaku ehitusluba 2012271/04565;
6. Puškini kooli spordiväljaku mahutabel;
7. Pärnu lasteaia Trall hooviala mahutabel;
8. Emajõe linnaujula mahutabel;
9. Karlova Kooli spordiväljaku mahutabel;
10. Jõhvi Lasteaed Sipsiku maja õueala mahutabel.
6 (6)