dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustajate täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 21. märts 2023
Viit
12.2-10/23-29/137-2
Registreeritud
21. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lars Laj Eesti OÜ ja Valmap Grupp OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-29
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vaidlustaja täiendav seisukoht_TlnKeKo_21032023.asice230 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon 21. märts 20233 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post [email protected] Austatud pr Ulvi Reimets VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti riigihanke „Räägu pargi rekonstrueerimine“ (viitenumber 258627) vaidlustuses Vaidlustajad: Lars Laj Eesti OÜ registrikood 14208365 Puiestee tn 13b, 50303 Tallinn AS Valmap Grupp registrikood 10251602 Rauaaia, Linna küla Tõrva vald, Valga maakond Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet registrikood 75014913 Mündi 2, 10123 Tallinn e-post [email protected] Hankija esindaja: Andres Aas Tallinna linna õigusteenistus tel +372 640 4172 e-post [email protected] Kolmas isik: Tallinna Teede Aktsiaselts registrikood 10344640 Betooni tn 24, 13816 Tallinn Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018 E-post [email protected] www.sirel.com 1. MENETLUSE SENINE KÄIK 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on ühispakkujate Lars Laj Eesti OÜ ja AS Valmap Grupp (vaidlustajad) vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (hankija) 27.02.2023 käskkirja peale osas, millega (i) vaidlustajad jäeti kvalifitseerimata ja (ii) Tallinna Teede Aktsiaseltsi (kolmas isik) pakkumus tunnistati edukaks. 1.2. 15.03.2023 esitasid menetluses oma seisukohad nii hankija kui ka kolmas isik. 1.3. VAKO 16.03.2023 teate kohaselt on menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 21.03.2023. Seega on käesolevad seisukohad esitatud tähtaegselt. 2. PÕHJENDUSED 2.1. TTJA juhendmaterjalide sisu ei tingi vaidlustuse rahuldamata jätmist 2.1.1. Nii hankija kui ka kolmas isik on viidanud, et on lähtunud referentslepingu tingimuse sisu tõlgendamisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juhendmaterjalidest. Vaidlustajate hinnangul see pole käesoleval juhul määrav ega tingi vaidlustuse rahuldamata jätmist. 2.1.2. Esiteks, ei hankija ega ka kolmas isik pole viidanud, kus hanke alusdokumentides on hankija viidanud TTJA juhendmaterjalidele kui riigihanke alusdokumentide osale. Vastupidi, mitte ühestki hanke alusdokumendist ei nähtu, et hankija oleks pakkujatele selgitanud, et referentslepingute punkti sisustamisel tuleb lähtuda TTJA juhendmaterjalidest ja/või et TTJA juhendmaterjalid omavad riigihanke läbiviimisel mingisugust tähendust. Seega ei moodusta TTJA juhendmaterjalid riigihanke alusdokumentide osa. 2.1.3. Teiseks, ei hankija ega ka kolmas isik pole viidanud, et avaliku pargi ja/või mänguväljaku definitsioon oleks siseriiklikult õigusaktides defineeritud. Nad ei saagi seda teha, sest selline definitsioon puudub. Seega ei saanud vaidlustajad lähtuda ka siseriiklikest õigusaktidest toodud mõistetest. 2.1.4. Järelikult on küsimus, mis konkreetselt kvalifitseerub avaliku pargi või mänguväljaku alla, õiguslikult reguleerimata. Hankija ja kolmas isik üritavad sellest lüngast üle saada TTJA juhendmaterjalide kaudu, kuid kohtupraktika kohaselt läheb selline tegevus vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke läbipaistvuspõhimõttega. Vaidlustajad viitasid juba vaidlustuses, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi 2 (6) haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (EKo C-309/18, p 20; RKHKo 3-19-1464/41, p 13). Hankija (aga ka kolmanda isiku) vastusest paraku just selline tegevus nähtub – hankija üritab mitmeti tõlgendatavat tingimust (avalik park või mängväljak) tõlgenda haldusasutuse (TTJA) poolt antud tõlgendusega, kuid see pole kohtupraktika kohaselt aktsepteeritav. Seega ei saa hankija ka käesoleval juhul hakata lünki täitma, kui konkreetsed nõuded on sõnaselgelt hanke alusdokumentides kehtestamata. 2.1.5. Kolmandaks, vaidlusalune tingimus nõuab „avaliku pargi või mänguväljaku“ ehitustöid. Tingimuse sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kas sõna „avalik“ kehtib üksnes pargi kohta või kehtib ka mänguväljaku kohta. „Avalik“ selles kontekstis võib tähendada ka seda, et park ja/või mänguväljak pole eraomandis. On ilmne, et vaidlustaja ei ole esitanud referentsobjektideks eraomandis olevate objektide ehitustöid. 2.1.6. Neljandaks, TTJA viitab, et lähtub tingimuse tõlgendamisel TTJA juhendmaterjalist, kuid ei viita joonealuse märkusena mitte konkreetsele juhendile „Turvaline mänguväljak: juhend juhatajatele ja omanikele“1, vaid viitab üksnes TTJA kodulehele2. TTJA kodulehel toodud n-ö üldistused ei saa kujutada endast mistahes haldusorgani juhiseid või täpsustusi. 2.1.7. Viiendaks, isegi kui lähtuda TTJA kodulehest, siis juhivad vaidlustajad tähelepanu, et TTJA kodulehel räägitakse avalikest välimänguväljakutest ja seiklusparkidest, st mitte mänguväljakutest ja parkidest nagu hankija on nõudnud. Näiteks park on oluliselt laiem mõiste kui seikluspark. 2.1.8. Kuuendaks, olulise asjaoluna toovad vaidlustajad esile ka selle, et TTJA kodulehelt nähtuvalt eristatakse avalikus kasutuses ja erakasutuses olevaid mänguväljakuid seeläbi, et avalikud välimänguväljakud ja seikluspargid on rajatised, mis kuuluvad ehitusseadustiku mõistes ehituste alla, vajades seega ehitusprojekti, ehitusluba ja kasutusluba. Vaieldamatult on vaidlustajate poolt esitatud referentsobjektidel vastavad load olemas (lisad 1-5). Hankija ei ole välja toonud ega selgitanud, kas ja mil moel erineb ehitusloa väljastamine (sh selle aluseks olevad asjaolud või eeldused) nt lasteaedades asuvate mänguväljakute ja mitte lasteaedades asuvate mänguväljakute osas. 2.1.9. Seitsmendaks, asjakohatu on hankija vastuse p-s 7 toodud arutelu selle kohta, et avalikku mänguväljakut eristab lasteaia mänguväljakust nn kinnine hoov ja et seeläbi toimub lasteaia mänguväljakutel mängimine haridustöötajate kontrolli all. Jääb arusaamatuks, mida hankija sellega öelda on soovinud ja kuidas see mõjutab mänguväljaku ehitamist – on ju ilmne, et mänguväljaku moodustavate seadmete ja elementide turvalisuse osas ei saa teha järeleandmisi tulenevalt sellest, kas 1 https://ttja.ee/media/42/download 2 https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/avalikud-manguvaljakud 3 (6) tegemist on lasteaias asuva mänguväljakuga või mitte. Ka võimalikud piirded ja sellega seotud sissepääsud ja väravad (sh ka lasteaedades aga ka muudes avalikes kohtades asuvatel mänguväljakutel) on mõeldud mitte ainult laste turvalisuse kindlustamiseks, vaid ka loomadele ligipääsu takistamiseks. Samuti raskendavad piirded sissepääsu ka isikutele, kes soovivad mänguväljakule tuua sinna sobimatuid esemeid (nt mootorrattad jms). Seda sealjuures TTJA enda juhise kohaselt3. Sellised piirded võivad esineda ka nt avalikes parkides asuvates mänguväljakutes. Seega, ainuüksi asjaolu, et lasteaedade mänguväljakud asuvad lasteaedade territooriumitel (mille näol on tegemist ainukese sisulise vastuväitega vaidlustajate referentsobjektidele) ei muuda ega mõjuta mänguväljaku ega seda moodustavate elementide ohutust. Kaheksandaks, ka (munitsipaal)lasteaia hoovi saab iga laps minna mängima – lasteaiad kuuluvad reeglina avalikule sektorile (KOV) ning on reeglina rahastatud avalikust rahast (maksumaksja). See, et lasteaiad on aedadega piiratud, ei tähenda keeldu sinna siseneda – tihti ei ole lasteaedades asuvate (väli)mänguväljakute kasutamine keelatud ka teistele lastele vabal ajal (st ajal kui lasteaed ei tööta). Väraval võib küll riiv peal olla, kuid see on eelkõige mõeldud selleks, et laps ei saaks lasteaiast vabalt välja joosta (mitte vastupidi). Jalgväravad on igaühele avatud. Näitena saavad vaidlustajad siin tuua Tallinna Pääsusilma lasteaia. 2.1.10. Üheksandaks, hankija seisukoha p-s 8 väidab hankija, et spordiväljakud ja mänguväljakud pole samastatavad, sest spordiväljakutele kehtivad nii teised standardid kui ka nende kasutusfunktsioon on erinev. Samas viitab hankija, et oluline on pakkujate kogemus just objektidel, kus peab järgima erilist tähelepanu põhiliste kasutussubjektide elu ja tervise säilimise faktoritest lähtuvalt. Vaidlustajate jaoks kumab ka siit läbi hankija äärmiselt pealiskaudne suhtumine vaidlustajate esitatud referentsobjektide tegelikku sisusse. Vaidlustajad on esitanud vaidlustuse lisas 2 esitatud referentsobjektide võrdlustabeli just selleks, et hinnata hanke objekti ja vaidlustajate poolt esitatud referentslepingute objektide sisu ja samasust. Eraldi on võrdlustabelis välja toodud see osa mh ka spordiväljakute referentslepingutest, mis ühtib käesoleva hanke esemega ja see kinnitab, et vaidlustajate kogemus on samaväärne või isegi parem. Ühispakkujate referentsobjektides ei ole hankija viidatud nn spordielementide (staadion, multifunktsionaalne areen, jõulinnakud, tänavaspordi ala, pallimängude platsid, väliujulad jne) osakaal suur; vastupidi, see on pigem olematu. Hankija on kohustatud kontrollima referentsobjektide sisu sisuliselt, mitte pelgalt lepingu pealkirja kaudu. 2.1.11. Ülaltoodust tulenevalt on vaidlustajad seisukohal, et hankija ja ka kolmanda isiku poolt toodud viide TTJA juhendile on asjakohatu ega õigusta käesoleval juhul 3 https://ttja.ee/media/42/download 4 (6) vaidlustajate kõrvale jätmist. Hankija ei ole hankedokumendis sellele tähelepanu juhtinud ega ka muul viisil selgitanud, et see oleks hanke alusdokumentide osaks või et sellest tuleks hanke alusdokumentide sisustamisel ja tõlgendamisel lähtuda. Samuti ei oma see tähtsust mänguväljaku ehitamisel, kuivõrd ka lasteaedades asuvate (väli)mänguväljakud on ehitusseadustiku mõttes rajatised ja vajavad rajamiseks seega ehitusluba. Ka TTJA juhend iseenesest ei tee sisulist vahetegu selles osas, kas mänguväljak, mis tuleb turvaliselt ehitada, asub lasteaia hoovis või mujal. Standardid, mis kehtivad mänguväljakute ehitamisele, on samad - neist tuleb mõlemal juhul lähtuda ja sisuline vahetegu selles osas puudub. Arvestades, et see on hankija ainuke sisuline vastuväide esitatud vaidlustusele, ei tingi see vaidlustajate arvates nende kvalifitseerimata jätmist. 2.2. Vaidlustajate esitatud referentsobjektid vastavad vaidlusalusele tingimusele 2.2.1. Vaidlustuse p-s 2.2.7 (koostoimes vaidlustuse lisaga 2) on vaidlustajad esitanud oma seisukohad ja detailse ülevaate, miks nende esitatud referentslepingud on oma sisu poolest kooskõlas vaidlusaluse kvalifitseerimistingimusega. Hankija ega ka kolmas isik ei ole esitanud ühtegi täiendavad vastuväidet sellele – vaidlustatud ei ole ei vaidlustajate esitatud referentsobjektide suurust ega ka sisu. Hankija ainukene sisuline vastuväide on, et tegemist on lasteaedades asuvate mänguväljakutega, mille osas jäävad vaidlustajad juba oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Ainuüksi asjaolu, et lepingute nimekirjas (või vastava riigihanke pealkirjas) oli viidatud mänguväljakutele kui lasteaedade hoovialadele või õuealadele, ei muuda faktilist asjaolu, et sisuliselt oli tegemist lasteaias asuva mänguväljaku ehitamisega. Mänguväljak kui selline kuulub juba olemuslikult lasteaia juurde. 2.2.2. Selguse huvides ja vääriti mõistmise vältimiseks, esitavad vaidlustajad käesolevaga ka asjakohaste objektide mahutabelid (lisad 6-10), et nii hankijal kui ka VAKO-l oleks võimalik veenduda, et lasteaedades asuvad mänguväljakud vastavad lisaks oma mahule ka sisult hanke objektile. 2.2.3. Veelgi enam, vaidlustajad rõhutavad ka siinkohal, et hankija on pöördunud nende poole küll saamaks kinnitusi referentslepingute nõuetekohase täitmise kohta, kuid mitte RHS § 46 alusel selgituste saamiseks, kõrvaldamaks pakkumuses esineda võivad ebaselgust. Samuti pole hankija vastuses selgitanud, mis see kaalukas põhjus oli, mis tingis vaidlustajatelt selgituse küsimata jätmise. 2.2.4. Muus osas jäävad vaidlustajad oma vaidlustuse juurde, neid seisukohtasid täiendavalt üle kordamata, ja paluvad esitatud vaidlustuse rahuldada. Lugupidamisega 5 (6) /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat Lisad: 1. A. Puškini kooli spordiväljaku ehitusluba nr 2212271/05050; 2. Pärnu lasteaia Tralli mänguväljaku ehitusluba nr 1912271/13728; 3. Emajõe linnaujula ehitusluba 2112271/40882; 4. Karlova kooli spordiväljaku ehitusluba- 2212271/19498; 5. Jõhvi Lasteaiad Sipsiku mänguväljaku ehitusluba 2012271/04565; 6. Puškini kooli spordiväljaku mahutabel; 7. Pärnu lasteaia Trall hooviala mahutabel; 8. Emajõe linnaujula mahutabel; 9. Karlova Kooli spordiväljaku mahutabel; 10. Jõhvi Lasteaed Sipsiku maja õueala mahutabel. 6 (6)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel