HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] 21.03.2023 nr 8-4./46-2
Detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
seisukoha küsimine (Salinõmme küla, Meremäe)
Pühalepa Osavalla Valitsus palub Teie seisukohta 06.03.2023 taotluse alusel algatatava
Salinõmme küla Meremäe maaüksuse detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta
Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008 otsusega nr 334 kehtestatud Pühalepa valla Heltermaa-
Sarve-Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringut, taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.
17.03.2023 koostatud eelhinnangu alusel ei pea Pühalepa Osavalla Valitsus detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilist hindamist vajalikuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisad:
1) Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta koos detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja eelhinnanguga;
2) eskiis algatamise taotluse juures.
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
HIIUMAA VALLA VOLIKOGU OTSUS Kärdla MACROBUTTON AcceptAllChangesShown [kuupäev] nr MACROBUTTON AcceptAllChangesShown [nr] Meremäe detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine P laneerimisseaduse § 4 lg 2 1 , § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2 , § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2, 4, 5 ja 6, looduskaitseseaduse § 40 lg-te 1, 3 ja 4 p 2 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 , lg-te 3 ja 6 , § 34 lg 2, § 35 lõi g e te 3 ja 5 ning Meremäe kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel , arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning Keskkonnaameti …2023 kirjas nr …. esitatud seisukohta Algatada detailplaneeringu koostamine Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuval Meremäe kinnistul ( registriosa nr 45033 , katastritunnus 6390 2 :001: 0570 , pindala 2,62 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt lisale 1. Jätta algatamata Meremäe kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ja Keskkonnaameti hinnangul ……. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus ( Hiiu maakond Hiiumaa vald Tempa küla Vallamaja ) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu ( Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a). Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule. A valdada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes . Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid . Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Tempa küla Vallamaja) ja Hiiumaa valla veebilehel. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. Anu Pielberg Hiiumaa Vallavolikogu esimees
Lisa 1 Hiiumaa Valla volikogu ….2023 otsusele nr … Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 06.03 .20 2 3 ) 1.2. Hiiu maakonnaplaneering 1.3. Pühalepa valla Heltermaa -Sarve- Salinõmme piirkonna osa üldplaneering 1.4. Keskkonnaameti …. . 2023 kiri nr …… 1.5 Transpordiameti ….2023 kiri nr …. 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Meremäe katastriüksus t (vt joonis 1) koos piirneva rannaalaga . Planeeringuala andmed: Katastritunnus 63902:001:0570 Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 2,67 ha Planeeritava te katastriüksus t e sihtotstarve maatulundusmaa 100% Kinnistusraamatu registriosa nr 450 33 Hoonestus elamu, saun, kelder, garaaž-kuur, sadama kai Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Sadama, Kordoni- ja Uue-Kordoni, Kaitseala sadama ja Värava, Väike-Viigi, Pihla Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ) Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390 219 Meremäe tee) riigimaanteelt (12122 Suuremõisa- Salinõmme tee). Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Väinamere hoiuala, ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd , veekaitsevöönd ja kallasrada , avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12122 Suuremõisa- Salinõmme tee), elektri maakaabelliin (MKL238795244 ), puurkaevu ( PRK0060503 ) hooldusala, III kategooria kaitsealused taimeliigid ( Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi), Orchis militaris (hall käpp) ) ning uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine) . Pühalepa valla Heltermaa -Sarve- Salinõmme piirkonna osa üldplaneeringu järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas , Väinamere hoiuala l ranna ehituskeeluvööndis . Õueala on märgitud pere- ja ridaelamumaana. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 0,5 ha . Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala rohevõrgustiku rohekoridori alal , Salinõmme-Õunaku I I klassi väärtuslikul maastikul . EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel III kaitsekategooria taimede leviala . Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asu b Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärgiks on vähendada Meremäe maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust ja määra ta ehitusõigus elamu, abihoonete ja sadamahoone püstitamiseks, määrata hoonestusalad ja ehitustingimus ed , lahendada liikluse ja parkimiskorraldus , määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad . 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga katastriüksus t ei jagata. 4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Hoonestusala piiritlemisel arvestada Keskkonnaameti nõuetega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 8, 5 m ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga 4.4. Liikluskorraldus määramine Juurdepääs ud krundile riigimaanteelt lahendada olemasoleva te mahasõitude kaudu. Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Krundil olevast metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija ), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu sõlmimine mai 202 3 Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt juuni- november 2023 Detailplaneeringu eskiisi esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks detsember 2023 - jaanuar 202 4 (avalik väljapanek vähemalt 30 päeva) Detailplaneeringu koostamine veebruar-märts 202 4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine a prill-mai 202 4 Detailplaneeringu vastuvõtmine j uuni 2024 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. j uuli-august 2024 Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. september 202 4 Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine oktoober-november 2024 Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. detsember 2024 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: Seletuskiri Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated) 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega: Rahandusministeerium Keskkonnaamet Päästeamet Transpordiamet Elektrilevi OÜ Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute ( Sadama, Viigi, Väike-Meremaa, Salinõmme ) omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi. 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile pyhalepa @hiiumaa.ee või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). Detailplaneering kooskõlastatakse: Päästeameti Lääne Päästekeskus Keskkonnaamet Transpordiamet Elektrilevi OÜ Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab riigihalduse minister. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Valla volikogule vastuvõtmiseks digitaalselt (. pdf ja . dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile pyhalepa @hiiumaa.ee ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Valla volikogu poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele paberkandjal toimik, mis sisalda b ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Mai Julge maaspetsialist
[email protected]
Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev] otsuse nr [nr] Lisa 2 EELHINNANG Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Tempa 1 7 .märts 2023 Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuva Meremäe maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on maaüksuse omaniku ettepanek detailplaneeringu algatamiseks. Õiguslikud alused Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõjuga tegevuste hulka. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Meremäe kinnistu omanik esitas 06.03.2023 Hiiumaa Vallavalitsusele planeeringu algatamise taotluse Salinõmme külas Meremäe maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks. Vastavalt taotlusele kavandatakse Salinõmme külas Meremäe katastriüksustele määrata e hitusõigus elamu ja abihoonete ning sadamahoone ja uue juurdepääsutee rajamiseks, lahendada juurdepääs kruntidele, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Planeeritav uus hoonestus jääb küll väljakujunenud õuemaale, aga osaliselt väljapoole Eesti põhikaardi järgset õuemaa kõlvikut. Detailplaneeringuga taotletakse Meremäe kinnistul ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist õueala laiendamise ja uue juurdepääsutee osas ja selles osas Pühalepa valla Heltermaa -Sarve- Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu muutmist. Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja DAGOpen OÜ) Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha. Joonis 2 . Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ameti kaardist). 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul ( Salinõmme-Õunaku ) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust Salinõmmel hästisäilinud maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud, vaateliselt väärtuslikud on Õunaku mägi oma huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas maastik, loodusväärtuseks on Salinõmme soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Meremäe maaüksus asub Pühalepa valla osa Heltermaa -Sarve- Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu alal, detailplaneeringu kohustusega väärtusliku miljööga piirkonnas, Väinamere hoiualal ranna ehituskeeluvööndis. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva õueala laiendamiseks ja sadama-alale juurdepääsutee rajamiseks ning sellega muudetakse kehtivat üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi osas Meremäe maaüksusel . Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringu d . Joonis 3 . Meremäe maaüksuse detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla Heltermaa -Sarve- Salinõmme piirkonna osaüldplaneeringu kaardil 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Salinõmme külas asuvat Meremäe kinnistut katastritunnusega 63902:001:0570, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 2,62 ha koos piirneva rannaalaga. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,67 ha. Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (1,31 ha) metsamaa , vähem on muud maad (0,76 ha), õuemaad (0,34 ha) ja looduslikku rohumaad (0,21 ha). Õuemaa on suures osas ümbritsetud metsamaaga, ainult lõunast on avatud vaade merele. Planeeritav ala piirneb riigimaanteega ( (12122 Suuremõisa- Salinõmme tee) ja planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390219 Meremäe tee). Planeeritav ala on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel elamu (EHR kood 115010801), saun (115010802), kelder (115010803), garaaž-kuur (115010804) ja sadama kai (291670118). Planeeringualal levivad suures osas klibu muld ( Kk ) , väiksemas osas gleistunud leostunud muld ( Kog ) ja ranna ääres sooldunud gleimuld ( ArG ) . Joonis 4 . Maa-ameti mullastiku kaardi väljavõte. Maa-ameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal maaüksusest üle 2,5 m, kõrgeim koht on 9,4 m kõrgune. Joonis 5. Väljavõte Maa-ameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega . Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Meremäe maaüksus nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Taotluse andmetel asub maaüksusel puurkaev ja kogumismahuti. Maa-ameti looduskaitse kaardi kohaselt asub planneringuala Väinamere hoiualal, Natura 2000 loodusalal ja Natura 2000 linnualal ning osaliselt III kategooria kaitsealuste taimeliikide Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) ja Orchis militaris (hall käpp) esinemisalal. Joonis 6 . Väljavõte Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus est . Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda . Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel Väinamere hoiuala, ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd ja kallasrada, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12122 Suuremõisa- Salinõmme tee), elektri maakaabelliin (MKL238795244), puurkaevu (PRK0060503) hooldusala, III kategooria kaitsealused taimeliigid ( Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi), Orchis militaris (hall käpp)) ning uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine). Joonis 7 . Väinamere hoiuala, elektrimaakaabelliini, Läänemere ja avalikult kasutatava tee põhjustatud kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist). 4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal. Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala (10 m) ja sanitaarkaitseala (50 m) ei ulatu planeeringualale. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal lokaalselt. Olemasolev kogumismahuti on kavas likvideerida ja kanalisatsioon lahendada omapuhasti ja imbväljakuga. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne immutamist bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele. Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju. Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sajuvee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus (krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket. Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid. Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid. Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket. Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Lähimad ajutises kasutuses olevad elamud asuvad ligikaudu 330 m ja alalises kasutuses olevad elamud ligikaudu 700 m kaugusel. Metsaga ümbritsetud olemasoleval õuealal kavandatav ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala II klassi väärtuslikul maastikul ( Salinõmme-Õunaku ) ja rohevõrgustiku rohekoridori alal. Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Salinõmme-Õunaku väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust Salinõmmel hästisäilinud maastikumuster; Salinõmme – Õunaku rannaniidud, vaateliselt väärtuslikud on Õunaku mägi oma huvitava reljeefiga ja Salinõmme küla vaheldusrikas maastik, loodusväärtuseks on Salinõmme soolak ja Õunaku rannaniidud. Salinõmme küla sobib suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva õueala vähesel määral laiendamist ja olemasoleva väikesadama teenindamiseks sadamahoone rajamist ja arvestatakse looduslike ja looduskaitsetingimustega, ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit. Maaüksus on olnud pidevas kasutuses ja detailplaneeringu elluviimisel jätkub samalaadne maakasutus. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringuala jääb Natura 2000 Väinamere linnualale ja Natura 2000 Väinamere loodusalale, Väinamere hoiualale ning ranna piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse. Maa-amet looduskaitse kaardirakenduse andmetel ei ole planeeringualal inventeeritud elupaigatüü pe , mille kaitse on Väinamere loodusala või Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Eeldatavalt ei avalda planeeringuga kavandatava elluviimine negatiivset mõju naabermaaüksusel inventeeritud elupaigatüübile ( puiskarjamaad 9070), kuna kavandatavad tegevused ei ulatu maaüksuse piirialadele . Planeeringualale jäävad kahe III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, veripunane koldrohi ) EELIS-esse kantud elupaigad. Olemasolev õueala asub III kaitsekategooria taimeliikide elupai g a alal, kavandatav õueala laiendus ulatub osaliselt sellelt välja. Sadamahoone kavandatav asukoht asub väljaspool eelpool nimetatud taimeliikide elupaiga ala. E hitustegevus nendes asukoh t a de s ei ohusta III kategooria kaitsealuste taimede säilimist, kuna nende leviala antud kohas on oluliselt laiem, kui kavandatav ehitusala. Koostöös Keskkonnaametiga uutele hoonetele sobivaima asukoha leidmisel saab minimeerida kaitsealustele taimeliikidele tekitatava kahju. Eeldatavalt ei mõjuta uute hoonete rajamine oluliselt kaitstavaid taimeliike. EELIS-e andmetel ei esine Meremäe maaüksusel linnuliike, kelle kaitse on Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks. Arvestades planeeringuga kavandatud ehitustegevuse mahtu ja olemust ning asjaolu, et alal on ka seni asunud hoonestus ja väikesadam , siis on kaasnevad mõjud pigem tagasihoidliku iseloomuga ehk siis olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu elluviimisel kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning mere- ja maismaa elupaikadele oodata ei ole. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kuna tegemist on olemasoleva õueala laiendamisega, siis ei too see kaasa inimtegevusest tuleneva mõju suurendamist. Samuti on sadamaala olnud kasutuses Maa-ameti ajalooloste kaartide andmetel viimased 15 aastat ning piirneb Salinõmme sadamakompleksiga. Sellest tulenevalt võib järeldada, et planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu. 6. Kokkuvõte Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Meremäe maaüksuse detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. Koostaja: Mai Julge Maa spetsialist 15.03.2023
SALINÕMME KÜLA
MEREMÄE MAAÜKSUSE LAHENDUSSKEEM
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
M 1 : 1000
2
3
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITAVA KRUNDI PIIR
PLANEERITAV KRUNT, MIS PERSPEKTIIVSELT
LIIDETAKSE MEREMÄE MAAÜKSUSEGA
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
1 PLANEERITAV HOONESTUSALA
PLANEERITAV SADAMA MAA-ALA
OLEMASOLEV NAABER-MAAÜKSUSE HOONE
1 PLANEERITAV ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT
2 OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT
Planeeritav uus kai 3 PLANEERITAV ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
Olemasolev Planeeritav sadamahoone PLANEERITAV SADAMAHOONE VÕIMALIK ASUKOHT
rekonstrueeritav kai 4
Olemasolev slipp Planeeritav uus RIIGI MAANTEE
juurdepääsutee
OLEMASOLEVA TEE KATEND
4
PLANEERITAV UUS JUURDEPÄÄS
PLANEERITAV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
-2,00 MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
(laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)
Planeeritav kaitsemuul
RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
Planeeritav uus (Ulatus põhikaardile kantud veekogu veepiirist on Väinamerel 20 m)
manööverdusplats RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
(Laius on 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)
RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISE ETTEPANEK
(Laius põhikaardile kantud veekogu veepiirist ca 55 kuni 145 m)
RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
(Laius on 200 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist)
MÄRKUS: Sadamarajatiste nimistu võib täieneda detailplaneeringu koostamisel.