Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“
Planeeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku tulemused
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle KSH aruande eelnõude avaliku
väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja Rahandusministeeriumi vastused neile (seisuga 17.03.2023)
Planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta küsiti ettepanekuid koostöötegijatelt ja
kaasatavatelt Rahandusministeeriumi 27.12.2022 kirjaga nr 15-2/10190-1. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.01-23.02.2023.
Arvamuse esitaja Esitatud arvamus Rahandusministeeriumi vastus
Päästeamet Täiendada ptk 3.6.3 veeskamiskohad sellise lausega: Selgitame, et jõe kallastel paikneb 30 asulat, millest mõni piirneb jõega
20.01.2023 kiri nr Planeerida veeskamiskohad kõikidesse asulatesse, mis asuvad jõe vaid 1-2 km pikkusel lõigul. Seega ei pea me põhjendatuks kõikidesse jõe
7.2-3.4/8199-2 kaldal ja nende puudumisel 10 km vahekaugusega. Selliselt kaldal asuvatesse asulatesse veeskamiskoha kavandamist. Küll oleme
paraneks oluliselt Pärnu jõel veepääste võimekus. veeskamiskohad kavandanud suurematesse asulatesse (Pärnu, Paikuse,
Sindi, Tori, Jõesuu, Vihtra, Suurejõe, Kurgja, Tammiste).
Planeeringuga on määratud linnalises piirkonnas veeskamiskohtade
põhimõttelised asukohad ja maalises piirkonnas veeskamiskoha
vajadusega piirkonnad. Lahenduse kohaselt ei ole 10 km vahekaugus
veeskamiskohtade puhul tagatud Sindi ja Tori ning Jõesuu ja Vihtra
vahelistel lõikudel.
Lisame seletuskirja ptk 3.6.3 „Veeskamiskohad“ suunise:
Pärnu jõel veepääste võimekuse parandamiseks planeerida
veeskamiskohad vähemalt 10 km vahemaa tagant. Lisaks planeeringus
toodule kaaluda täiendavate veeskamiskohtade kavandamist Sindi ja
Tori ning Jõesuu ja Vihtra vahelistel jõelõikudel.
Põllumajandus- ja KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid Ei vaja seisukoha andmist.
Toiduamet mõjusid Põllamajandus- jaToiduameti halduses olevatele
24.01.2023 kiri nr maaparandusehitiste ja nendega seonduvatele rajatistele ei kaasne.
6.2-1/14158-1
Maa-amet Põhijoonisel ei ole kujutatud maardlaid, mäeeraldisi ega nende Arvestame ettepanekuga.
26.01.2023 kiri nr teenindusmaid. Kaardirakenduses on maardlad ja mäeeraldised,
1
6-3/21/14768-6 kuid teenindusmaade alad ei ole tähistatud. Palume kaaluda ka Lisame kaardirakenduse kihtide hulka mäeeraldise teenindusmaade
teenindusmaade lisamist kaardirakenduse kihtide hulka. Vajadusel info.
võib mäeeraldise ja selle teenindusmaa liita üheks nähtuseks
nimega „Mäeeraldis ja selle teenindusmaa“ või „Mäetööstusmaa“.
Maardlate aladel on väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ja Selgitame, et vähesel määral kattuvad maardlatega väärtusliku maastiku
rohealad, mis on valdavalt võetud üle maakonnaplaneeringust ja alad (Sindis) ja rohevõrgustiku alad (Kaansoos).
mõnevõrra on tingimusi täpsustatud.
Teemaplaneeringuga on täpsustatud ja täiendatud
KSH aruande eelnõu ptk-s 9.12. Maardlatega seotud võimalikud maakonnaplaneeringuga seatud rohevõrgustiku toimimise tingimusi
mõjud on märgitud (tsiteerin): „Teemaplaneeringuga kavandatav jõgede, kui teatavat liiki rohelise võrgustiku koridoride osas. Pärnu,
tegevus ei kattu maardlate ja mäeeraldistega. Tagatud on maavara Sauga ja Reiu jõe rohelise koridori alast väljaspool paikneva
kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale“. Palume rohevõrgustiku osas jäävad kehtima Pärnu maakonna planeeringus
see info ära märkida ka planeeringu seletuskirjas seatud tingimused.
Väärtusliku maastiku piirid täpsustatakse kohaliku omavalitsuste
planeeringuga.
KSH aruande ptk-s 9.12 täpsustatakse viidatud lauseid järgmiselt:
„Teemaplaneeringuga kavandatavad uued tegevused ei kattu
olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega. Seega ei takista
planeeringulahendus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja
juurdepääsu maavarale.“
Kajastame hinnangu tulemust teemaplaneeringu ptk-s 6. „Planeeringu
elluviimine“.
Politsei- ja Ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Ei vaja seisukoha andmist.
Piirivalveamet
27.01.2023 kiri nr
2.1-3/44797-2
Terviseamet Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Pärnu jõe Ei vaja seisukoha andmist.
01.02.2023 kiri nr teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõudega ning ei esita
9.3-4/21/11886-5 täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.
Rail Baltic Estonia OÜ Palume täpsustada teemaplaneeringu seletuskirja eelnõu lk 24 Arvestame ettepanekuga.
03.02.2023 kiri nr esimese lõigu sõnastust asendades sõna „perspektiivse“ sõnaga Asendame sõna „perspektiivne“ sõnaga „kavandatud“.
2
KV2023-042 „kavandatud“, st pärast täpsustuse sisseviimist: „kavandatud Rail
Baltic kiirraudteega“.
Täiendada teemaplaneeringu seletuskirja eelnõu lk 24 teist lõiku: Arvestame ettepanekuga osaliselt.
Papiniidu tänava äärde on planeeritud mootorsõidukitele mõeldud
ajutise parkimise ala (drop off area), kus on võimalik kedagi rongile Me ei pea põhjendatuks maakonnaplaneeringu täpsusastmes jaama
viia või kedagi rongilt tuua, sh takso. teenindava taristu niivõrd detailset kirjeldamist. „Drop off“ parkla ala
on lahendatud kehtiva detailplaneeringuga.
Seletuskirja planeeringulahendust illustreerival skeemil suurendame
Rail Baltic jaama ala selliselt, et see hõlmaks ka Rail Baltic jaama juurde
kuuluvat parkla ala üle Liivi tee.
Keskkonnaagentuur Palume lisada Pärnu jõe teemaplaneeringusse ja KSH aruande Arvestame ettepanekuga.
21.02.2023 kiri nr 6- eelnõusse, et Keskkonnaagentuuril on plaanis 2023-2024. aastal
6/22/2214-2 arvutada Pärnu jõele üleujutustõenäosused ja need ka kaardistada. Kajastame uuringu koostamist planeeringu tegevuskavas ja KSH
aruande ptk-s 9.3.
Keskkonnaamet Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.3 (Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast Parandame vea tänava nimes.
22.02.2023 kiri nr 6- kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni) on välja toodud
5/22/25202-2 piirkonna supluskohad, nimetades ka Raja tänava sihil olevat.
Põhijoonisel on supluskoht näidatud Saare tänava sihil. Arvestades
jalakäijate tunneli asukohta eeldab Keskkonnaamet, et siiski on
mõeldud supluskohta Saare tänava sihil.
Teemaplaneeringu ptk 3.1.2.5 (Ala 5. Sauga jõgi) käsitleb muuhulgas Selgitame, et Rahandusministeeriumile ei ole laekunud Pärnu
endise Sauga mõisa ala, kus asuvad mõisa hoonete varemed, allee linnavalitsuselt detailplaneeringu lähteseisukohti ega KSH eelhinnangut.
ning ulatuslik roheala vahetult jõe kaldal. Piirkond on kavandatud Samuti ei ole laekunud ettepanekut praeguse teemaplaneeringu
välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks (sh võimalik lahenduse muutmiseks.
suurürituste toimumispaik). Suunisena on välja toodud, et Sauga
mõisa puhkeala arendamisel näha ette võimalused veega seotud Selgitame lahenduse täpsustamise vajadust koostöös kohaliku
puhketegevusteks. Arendada välja Sauga veematkateega seotud omavalitsusega täpsemate asjaolude selgumisel.
pikemat puhkust võimaldav puhkekoht. Keskkonnaamet märgib, et
Pärnu Linnavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud
Saugamõisa detailplaneering, mille eesmärgiks on planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks ja selle
kasutusele võtmine tulevikus riigikaitselistel eesmärkidel. Palume
selles valguses käsitleda ka seda võimalikku stsenaariumit
3
Teemaplaneeringu ptk-s 3.2.1 on suunisena puhkealade võrgustiku Selgitame, et Pärnu jõe kaldatee on planeeringulahenduse kohaselt
arendamiseks öeldud, et Tori vallas Tammiste küla ja Sindi jõele lähim võimalik katkematu ühendus, mis on jalgsiliikluseks
raudteesilla vahelisel lõigul uute elamualade kavandamisel tuleb (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav ja võib koosneda erineva iseloomuga
näha ette jõeäärsed puhkevõimalused, et kompenseerida Tammiste lõikudest (kergliiklustee, pargitee, metsarada, matkarada, loodusrada,
küla piirkonnas avalikult kasutatavate puhkealade puudumist ja vähese liiklusega tänav jms). Kaldatee täpne asukoht määratakse
tagada jõeäärse puhkemaastiku jätkumine kuni Sindi raudteesillani. kohaliku omavalitsuse planeeringuga.
Planeeringujoonisel kulgeb Pärnu jõe paremkalda kaldatee osaliselt
piki jõe äärt, osaliselt Pärnu - Rakvere – Sõmeru maantee ääres. Arvestades, et kaldatee täpseks kavandamiseks on piirkonnas mitmeid
Keskkonnaamet on seisukohal, eesmärgiks tuleb võtta kaldatee võimalusi (sh on avalikustamise perioodil laekunud mitmeid erinevaid
jätkumine piki jõe äärt paremkaldal vähemalt Pärnu suure ettepanekuid) ja konkreetne lahendus ning kokkulepe saavutatakse
ümbersõidu sillani Pärnu jõel, ideaalis aga kuni Sindi raudteesillani. kohalikul tasandil, kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele
kandmise vajadust ja otstarbekust.
Juhul kui on otstarbekas kaldatee joonisele kanda kasutame
üldistatumat lahendust. Üldisem lahendus ei mõju eksitavalt ja
võimaldab kohalikul omavalitsusel sobivaid lahendusi paremini kaaluda.
Teemaplaneeringu ptk-s 3.6.2 on antud suunised laevatee KSH aruannet täiendatakse vastava hinnanguga.
süvendamiseks. Muuhulgas on öeldud: „Laevatatava jõeala ja Sindi
kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda Jõe põhja puhastamise vajadust võiks kaaluda Pärnu jõe lõigus Reiu jõe
madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist suudmest kuni Türgi oja suudmeni, kui see osutub paadiliikluse ohutuse
olemasolevas sängis ning viia veeliikluse alal läbi väikesemahulisi seisukohast põhjendatuks ja otstarbekaks. Eeltööna tuleb läbi viia
hooldustöid (puhastamine, kivide eemaldamine jms).“ Arvestades, et valikud sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnauuringud, jõe põhja põhjalik
Sindi kärestik ja allavoolu jääv jõelõik on lõhe, forelli, meritindi jt mõõdistamine ning Pärnu jõe loodusala Natura asjakohane hindamine.
kalade oluline kudeala, ei ole hooldustööde tegemine (eeskätt
puhastamine) eeldatavalt võimalik. Kirjeldatud meedet ei ole Maves on oma uuringus märkinud järgmist: „Türgi oja suudmest
hinnatud KSH aruandes. ülesvoolu jäävatest Tindisaartest alates kuni Sindi kärestikuni on jõe
sügavus muutlik. Madalikud vahelduvad süvikutega ja vee sügavus on
valdavalt 1,0 kuni 2,5 m. Lõik on kindlasti läbitav väikese süvisega
paatidega (sh aeglasel käigul ka mootorit kasutades), kuid garanteeritud
sügavusega ja takistuste vaba (peamiselt kivid) laevateena
kasutamiseks sobimatu.“
Kuna jõelõik Tindisaartest kuni Sindi kärestikuni on kaladele oluline
kudeala, siis kalastiku seisukohast ei ole aktsepteeritav jõe põhja
4
puhastustöödega minna Tindisaartest (Türgi oja suudmest) ülesvoolu.
Põhjendatud vajadusel (paadisõidu ohutuse seisukohast) võib kaaluda
üksikute suuremate kivide nihutamist kooskõlastatult
Keskkonnaametiga ning kõiki vajalikke keskkonnameetmeid arvestades.
Samas tuleb põhjalikult kaaluda selle tegevuse otstarbekust, sest
eeldatavalt ei ole see ühekordne tegevus, kuna jääminek ja suurvesi
võib iga-aastaselt olukorda jões muuta. Korduvad/regulaarsed
häiringud selles 4,5 km pikkuses jõelõigus võivad kokkuvõttes
põhjustada olulist mõju jõekeskkonnale, eelkõige kalade kudealale.
Teemaplaneeringu seletuskirja täiendatakse vastavalt
„Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse
soodustamiseks kaaluda madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala
tähistamist olemasolevas sängis ning kaaluda väikesemahuliste
hooldustööde (näiteks üksikute kivide eemaldamine) läbi viimise
võimalust ja otstarbekust.
Teemaplaneeringu ptk-s 3.6.10 on suunisena taastuvenergeetika Arvestame ettepanekuga.
arendamiseks öeldud, et jõe kasutamisel jahutamiseks ja kütteks
tuleb igal konkreetsel juhul analüüsida tegevusega kaasnevaid Täiendame planeeringu ptk 3.6.10 „Taastuvenergeetika“ suuniseid ja
keskkonnamõjusid, et selgitada välja lahenduse sobivus. lisame:
Keskkonnaamet peab vajalikuks lõiku täiendada.
„Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et
Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei
Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne
ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole
primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei aktsepteeritavad.“
ole aktsepteeritavad.
KSH ptk-s 8.5.1. on öeldud: „Lõhe rändab jõgedesse kudema kevadel Arvestame ettepanekuga.
(vähem sügisel)“. Lauset tuleb korrigeerida. Lõhe koeb sügisel,
suurtes jõgedes tõuseb jõkke umbes augusti keskpaigast. Kudemine KSH aruande ptk 8.5.1 korrigeeritakse vastavalt.
ise toimub vastavalt veetemperatuuridele oktoobris-novembris ja
vastsed kooruvad kevadel.
5
KSH ptk-s 8.5.2. (Mõju Reiu jõe loodusalale) on hinnatud mõju Arvestame ettepanekuga.
võldasele (Cottus gobio) kui Reiu jõe looduala kaitse-eesmärgile.
Välja on toodud, et: „Planeeringualale jääv Pärnu jõe lõik on sügav ja KSH aruande ptk 8.5.2 korrigeeritakse vastavalt.
väga aeglase vooluga ning pole tõenäoliselt võldasele kuigi sobivaks
elupaigaks, kuid liigi esinemist alal siiski välistada ei saa.“ Palume
ebatäpsus parandada ning käsitleda selles lõigus Reiu jõge.
KSH ptk-s 8.5.3. (Mõju Rannaniidu loodusalale) on väidetud, et „Alale KSH aruande ptk 8.5.3 toodud väidet analüüsitakse ja vajadusel
jäävad küll luited ning ka veekogud, mis oma iseloomult on korrigeeritakse ptk vastavalt.
rannikulõukad, kuid tõenäoliselt ei vasta need tugevate inimmõjude
tõttu elupaigatüüpide kriteeriumitele.“ Täpsustame, et elupaigatüüp
rannaniidud (1630*) on seal kaardistatud (Eesti looduse
infosüsteemi kood ELP0012372, ELP0021990, ELP0021989). Alal olev
lõugas (1150*) on rannaniiduga kaasnev elupaik, kuigi tiheda
roostikku tõttu on niidu ja lõuka eristamine raskendatud. Ei saa väita,
et tugevate inimmõjude tõttu ei vasta elupaik kriteeriumitele.
KSH ptk-s kokkuvõte ja ptk-s 9.1.1. on öeldud: „Kavandatava Arvestame ettepanekuga.
tegevusega kaasnev Pärnu süvendamine ja jõe põhja puhastamine ei
too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest KSH aruande ptk 9.1.1 täiendatakse vastavalt.
tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel
leevendatav“. Keskkonnaamet peab vajalikuks kõnealuse lõigu
juurde lisada - Kuna nii sette eemaldamine kui ka süvendamine vajab
alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse taotluse kohta
(sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta.
Juhul kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on
tegevust võimalik jões läbi viia.
Teemaplaneeringus ja KSH aruandes on antud suunised Arvestame ettepanekuga.
veeskamiskohtade ja supluskohtade rajamiseks, samuti soovitatakse
kaaluda hooldustöid jões veeliikluse alal ning lisaks on meetmena KSH aruande ptk 10 täiendatakse vastavalt.
välja toodud kallaste kindlustamine veeliikluse mõjude
vähendamiseks kallastele. Keskkonnaameti peab vajalikuks lisada, et
ka tahkete ainete vette paigutamisel on alates mahust 5 m3 vajalik
hinnata igakordselt, kas tegevus põhjustab ebasoodsat mõju ja on
lubatav.
6
KSH ptk 9.2. on öeldud: „Süvendamise ja setete eemaldamise Arvestame ettepanekuga.
mahtude hindamisel on eeldatud, et looduslikud tingimused
soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava KSH aruande ptk 9.2 täiendatakse vastavalt ja lisatakse, et
veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid
kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva “Uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda avalikust huvist, juba
süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu
suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus
kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese supluskoha
eemaldada.“ Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada, et uute rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik
supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda ka avalikust huvist, juba tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks.“
olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust
Pärnu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik
teha uus supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese Täpsustame planeeringulahendust koostöös Tori Vallavalituse ja
supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib Keskkonnaametiga.
olla vajalik tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks.
Keskkonnaametilt taotleti näiteks varasemalt luba Künka 8 kinnistule
(Tori vald) supluskoha rajamiseks. Koostatud Natura eelhindamisega
jõuti aga järeldusele, et veekeskkonnariskiga tegevuse
registreeringuga planeeritud tegevus on vastuolus Pärnu jõe
loodusala pikaajalise kaitsekorralduskava kaitse-eesmärgiga
(elupaigatüübi jõed ja ojad vähemalt hea (B) looduskaitselise
seisundi saavutamine) ning looduskaitseseaduse § 51 lõikega 1 (lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate
veekogude sängi ja hüdroloogilise režiimi on keelatud muuta). Künka
8 ujumiskoha rekonstrueerimine on lisatud teemaplaneeringu lisas
43 toodud potentsiaalsete objektide loetellu, kus on vaja eemaldada
setet või süvendada jõge. Kuna lähedal asub Sindi väliujula, kinnistu
on eraomandis, lahendada tuleb avaliku juurdepääsu küsimus, ei ole
välistatud, et supluskoha rekonstrueerimise soovile antakse uuesti
keelduv otsus.
KSH ptk-s 9.2. ja ptk-s 10.2. on ekslikult öeldud: „Mõjude Arvestame ettepanekuga.
minimeerimiseks on kaevetööd vees soovitatav teha veevaesel ajal
võimalikult lühikesel perioodil ja arvestades vee-elustikust
7
tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Veekogude KSH aruannet täiendatakse ja täpsustatakse vastavalt, sh Tartu Ülikooli
laevatatavatel osadel veeelustiku kaitseks ajalised piirangud Eesti Mereinstituudi ekspertarvamusest lähtuvalt.
puuduvad, sest neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei jää olulisi
kalade kudealasid.“ Suuremahuliste tööde läbiviimine on
Keskkonnaameti hinnangul kindlasti elustikule kahjulik, sest lisaks
kudepaikadele (mida seal siiski osadele liikidele on) toimub kevadel
aktiivne kuderänne, meriforelli ja lõhe noorjärkude laskumine,
erinevate kalavastsete laskumine ja toitumine. Igasugune heljumi
kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning
seetõttu peab kevadisel perioodil suuremahulised tööd välistama.
Ainult soovitusest töid vältida ja teostada suvisel madalveeperioodil
ei piisa. Pärnu jõe kalastikku, kudekarjade liikumist, kalavastsete ja
maimude merre laskumist ja kudealasid on põhjalikult käsitlenud
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ekspertarvamus4 (vt ka lisa 1),
mille sisu ja järeldusi tuleb kasutada ka KSH aruande ja
teemaplaneeringu täiendamisel.
KSH ptk-s 9.4.1. (Mõju kaitsealadele) on nimetamata sile kardhein Arvestame ettepanekuga.
(Ceratophyllum submersum) leiukoht (EELISe kood KLO9305362).
Sile kardhein on Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. KSH aruande ptk 9.4.1 täiendatakse vastavalt.
KSH ptk-s 9.12. on öeldud, et teemaplaneering teeb ettepaneku Nõustume, et teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid. Lisaks tuleb
kaaluda jõelõigul Vaala sadamast kuni Paikuse ja Tammiste analüüsida, mida saab reguleerida teemaplaneeringuga ja kus tuleb
tiheasustusala alguseni võimalusi veemotospordi (jetisõit, rakendada muid korralduslikke meetmeid.
veesuusatamine) harrastamiseks. Lokaalse mõjuallikana lisandub
jetisõidu harjutus- ja võistlusala Reiu jõe suudmest allavoolu. Täpsustame lahendusvõimalusi koostöös vajalike osapooltega
Keskkonnaamet nõustub, et kuigi jetisõidu jaoks planeeringuga (kohalikud omavalitsused, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tartu
konkreetse ala määramine ei pruugi selle lähikonnas elavatele Ülikooli Eesti Mereinstituut).
inimestele meeldida, on see laiemat pilti vaadates siiski parem
lahendus, kui lubada mürarikastel jetidel liikuda kogu veeala
ulatuses. Samas on oluline arvestada ka Pärnu ja Reiu jõgede
kalastiku ning kalanduse kaitse põhimõtetega. Pärnu jõgi alates Reiu
jõe suudmest kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni on
elustiku seisukohast tundlik ala ning sinna veemotospordiala
laiendamine ei ole mõistlik. Veemotospordiala piiritlemisel ning
kasutustingimuste määramisel peame vajalikuks täiendavalt
8
konsulteerida Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga, kellele on
pikaajaline kogemus Pärnu piirkonna kalastiku küsimustes.
KSH ptk-s 9.14. on hinnatud mõju planeeringuala jõgede elustikule Arvestame ettepanekuga.
ning on muuhulgas märgitud mootori abil liikuvate veesõidukitega
seoses, et kalastikku võib häirida veealune müra, mõõdukas müra ja KSH aruande ptk 9.14 täiendatakse jetide mõju hinnanguga kalastikule.
vibratsioon kalu üldjuhul ei häiri. Peatüki kohaselt kalastikule avaldab Vt ka vastus eelmisele märkusele.
mõningast negatiivset mõju ka kalade hukkumine või vigastumine
kokkupõrkel veesõidukite sõukruviga. Antud risk on suurem kiiremini
liikuvate aluste puhul, mille eest kalad ei jõua pageda.
Keskkonnaamet peab vajalikuks käsitleda ka hüdroajamiga
veemootorsõidukite (eeskätt jettide) mõju kalade noorjärkudele.
Tuginedes kirjanduse ja TÜ Eesti Mereinstituudi andmetele, mõjutab
jettide kasutamine negatiivselt enim kalade noorjärke ehk larve.
Larvid toituvad soojas pinnalähedases veekihis zooplanktonist,
samuti madalas kaldavees. Jettide kasutamisel hävivad kalade
noorjärgud mehhaaniliselt, läbides koos veega turbiini, või
veesõidukite poolt tekitatud tugeva lainetuse tagajärjel. Eriti
tundlikud on jettidele meritindi kalavastsed. Kalade noorjärkude
kaitse seisukohast on vajalik jetisõitu ajaliselt piirata, lubatud
periood võiks olla nt juuni algusest augusti lõpuni.
KSH ptk-s 10.3. on öeldud, et sõudestaadioni asukoha Arvestame ettepanekuga.
täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline
mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada KSH aruande ptk 10.3 täiendatakse vastavalt.
sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017
mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab
olema piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse
Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja
keskkonnamõju hindamisega. Juhime tähelepanu et
teemaplaneeringu lisa 4 tabelis on sõudestaadioni eeldatav
süvendamismaht üle 500 m3 , mis tähendab, et KMH läbiviimine on
kohustuslik. Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe
loodusalale välistatud (st vajalik on leevendavate meetmete
kavandamine), seega on vajalik Natura asjakohase hindamise
läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult KMH menetluses. Samad
9
tingimused kehtivad Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja
jahisadama kavandamisel.
KSH ptk-s 10.4. on öeldud (täpsustamata jõelõike, kus tingimus Selgitame, et KSH aruande ptk 10.4 käsitleb jõgede kallaste
kehtib ning kas tegemist on individuaalse või üldise vajadusega), et lihkeohtlikkuse meetmeid, seega need meetmed on mõeldud
jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal konkreetsel rakendamiseks nendes piirkondades, kus esineb kallaste lihkeoht.
juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, Puudub vajadus jõelõikude täpsustamiseks selles peatükis. Ptk-s 10.4
et selgitada välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogus toodud viidatud sõnastust täpsustatakse järgmiselt: „… et selgitada
olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega. välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogu kaldal olevate ja
kavandatavate objektidega/tegevustega“.
Samas on ptk-s 10.8 ja kokkuvõtvas peatükis kirjeldatud tingimuste
sisu pisut teistsugune: „Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel KSH aruande ptk 10.8 on koondatud meetmed, millega tuleb arvestada
jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, planeeringuala taristuobjektide kavandamisel. Puudub vastuolu
mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla nimetatud peatükkide vahel.
piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse
säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. Kuna
planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad, ei ole individuaalseteks
vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud, kui need takistavad jõe
avalikku kasutust. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks
jõkke liiga kitsas ning see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada
lihkeohtlikke kaldaid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel
tuleb hinnata riske seoses jõgede jääoludega, arvestada setetest
puhastamise vajadusega (täiendav koormus jõe veekeskkonnale)
ning hinnata koosmõju muude tegevustega.“ Keskkonnaamet peab
vajalikuks peatükke ühtlustada.
Keskkonnaministeerium KSH aruande ptk 9.14 „Mõju inimeste tervisele“ (lk 110) on müra Arvestame ettepanekuga.
23.02.2023 kiri nr mõju osas viidatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42
7-15/22/5810-3 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning KSH aruande ptk 9.14 korrigeeritakse vastavalt.
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja
müra taotlustasemetele. Märgime, et uutel planeeritavatel aladel
tuleb järgida keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra sihtväärtust.
10
KSH aruande eelnõu ptk 9.1.2 „Mõju jõgede hüdromorfoloogiale ja Arvestame ettepanekuga.
kallastele“ (lk 54) kohaselt hinnatakse Pärnu jõe setetest
puhastamise ja süvendamisega kaasnevat mõju jõe KSH aruande ptk 9.1.2 täiendatakse vastavalt.
hüdromorfoloogilisele seisundile lokaalseks. Kuna
teemaplaneeringuga kavandatavaid veekasutusega seotud objekte
on palju, siis kumulatiivselt võib planeeritava Pärnu jõe veekogumite
(Pärnu_2, Pärnu_3) hüdromorfoloogiline seisund halveneda. Palume
aruandes analüüsida planeeritava tegevuse kumulatiivset mõju
Pärnu jõe veekogumite hüdromorfoloogilise seisundile.
Soovitame lisaks üleujutusega seotud riskipiirkondadele lisada Arvestame ettepanekuga.
teemaplaneeringu kaardile ka 2021. aastal valminud töö „Alused ja
metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu Kajastame üleujutusalade informatsiooni planeeringu
muutmiseks“ üleujutusalade informatsioon. kaardirakenduses. Maakonnaplaneeringu mõõtkavast tulenevalt
kaalume informatsiooni kuvamise võimalust planeeringu põhijoonisel.
Lisainformatsioonina anname teada, et Keskkonnaministeerium
ajakohastab üleujutusega seotud riskide hinnangu ja riskipiirkonnad
2024. aasta kevadeks ning Keskkonnaagentuuril on kavas alustada
üleujutuse stsenaariumite kaardistamist terves Pärnu jõestikus 2023.
aastal.
Käsitleda KSH aruandes kliimamuutuste leevendamist ehk KSH aruannet täiendatakse vastavalt, lähtudes teemaplaneeringuga
planeeringu mõju kasvuhoonegaaside heitele. Seetõttu palume kavandatavatest tegevustest ja planeeringu täpsusastmest.
täiendada KSH aruannet järgmiste punktidega:
a) hinnata seoseid ELi ja siseriikliku kliimapoliitika
kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise
eesmärkidega;
b) hinnata kooskõla 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse
eesmärgiga;
c) hinnata kooskõla arengukavadega (riiklike, kohaliku omavalitsuse)
seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise
eesmärkidega (nt mõju transpordi, maakasutuse muutusega, sh
raadamisega, ja energiakasutusega seotud heitele jmt);
d) hinnata heite edasise vähendamise kavandamise võimalusi ning
kirjeldada leevendavaid meetmeid ja nende rakendamist. Ühtlasi
11
viidata aruandes arengustrateegia „Eesti 2035“ ja ajakohastatud
„Kliimapoliitika põhialused 2050“ eesmärkidele.
Juhime tähelepanu sellele, et keskkonnamõju hindamise ja Arvestame ettepanekuga.
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi tuleb strateegilise
planeerimisdokumendi (antud juhul teemaplaneeringu) koostamisel KSH aruandest tulenevad „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju
arvesse võtta KSH tulemusi. vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed“ lisatakse
Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirjas ptk 5 „Olulise ebasoodsa teemaplaneeringu seletuskirja enne teemaplaneeringu
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamist.
meetmed“ on märgitud, et KSH töögrupi ettepanekuid on jooksvalt
arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel. Samas on ka
märgitud, et mõjude hindamise käigus on tehtud ettepanekud
leevendavate meetmete seadmiseks, mis on pigem ettepanekud ja
soovitused teemaplaneeringu edasiseks rakendamiseks kohaliku
tasandi planeeringute ja projektide koostamisel.
Samuti on KSH aruandes ptk 10 „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed“ toodud
ettepanekud ja soovitused edasiseks tegevuseks ning
üldplaneeringute jm planeerimis- ja projekteerimisdokumentide
koostamiseks, mis täiendavad teemaplaneeringus esitatud
suuniseid, põhimõtteid ja tingimusi.
Selleks, et teemaplaneeringu elluviimisel ning järgnevate
planeeringute ja projektide koostamisel neid meetmeid arvestada,
peaksid need olema integreeritud ka teemaplaneeringusse. Kui KSH
aruandes pakutud ettepanekud ja meetmed kantakse
planeeringusse, siis need ka jõustuvad planeeringu kehtestamisel.
Seetõttu lisada aruande ptk 10 esitatud meetmed teemaplaneeringu
seletuskirja.
Riigimetsa Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Pärnu jõe puhkealale Võtame teadmiseks.
Majandamise Keskus jäävate metsade kohta koostada pikaajaline metsade majandamise
23.02.2023 kiri nr 3- kava, kus muuhulgas määratakse vajadusel raie intensiivsus, RMK metsatööde veebirakenduse alusel on RMK omandis olevad ja
1.1/2022/7082 tingimused raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, Pärnu jõe puhkeala mõistes olulised metsaalad juba kõrgendatud
paiknemisele ja raiutava puistu vanusele. Lisaks käsitleda kavas avaliku huviga metsaks määratud.
metsamaastiku kujundamise- ja hoolduse põhimõtteid.
12
Selgitame, et RMK koostab pikaajalisi metsa majandamise kavasid Pärnu jõe puhkeala koosseisu jäävad metsad, pargid, rohealad,
ainult kõrgendatud avalike huviga aladel. loodusalad jm täpsustatakse kohaliku omavalitsuse planeeringuga.
Pärnu jõe puhkealale jäävad järgmised kõrgendatud avaliku huviga Kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel on võimalik
alad: Tammiste küla Pärnu jõepoolne mets, Tammiste küla raudtee detailsemalt hinnata uute KAH alade moodustamise vajadust.
poolne mets ja Paikuse alevi metsad.
Kõrgendatud avaliku huviga alade asukohtadega saate vajadusel
tutvuda RMK metsatööde rakenduses. Uusi kõrgendatud avaliku
huviga alasid moodustab RMK koostöös kohaliku omavalitsusega,
omavalitsuse tahte olemasolul. Üldiselt üldplaneeringu protsessis,
kuid on võimalikud ka erandid.
Lisaks informeerime teid, et Tammiste metsade (RMK haldusalas
olevad Surju metskond 12, 11 ja 67 kinnistud) osas on kohalik
omavalitsus algatanud kohaliku kaitseala moodustamise.
Materjalidest selgub, et Pärnu jõe kaldatee on planeeritud mitmetele Arvestame ettepanekuga.
RMK haldusalas olevatele kinnistutel. Soovime siinkohal juhtide
tähelepanu asjaolule, et RMK ei poolda uute radade rajamist RMK Selgitame, et Pärnu jõe kaldatee on jõele lähim võimalik katkematu
haldusalas olevatele kinnistutele, eriti kui piirkonnas on ühendus, mis on jalgsiliikluseks (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav ja
olemasolevad teed ja mitmed looduslikud rajad. Mistõttu teeme võib koosneda erineva iseloomuga lõikudest (kergliiklustee, pargitee,
ettepaneku planeerida Pärnu jõe kaldatee mööda olemasolevaid metsarada, matkarada, loodusrada, vähese liiklusega tänav jms).
radasid või mööda kallasrada, mis avalikult kõigile kasutatav.
Kaldatee täpne asukoht määratakse kohaliku omavalitsuse
Täiendavalt selgitame, et: planeeringuga.
- Surju metskond 33 kinnistul on enamus jõekaldast
vääriselupaik (vääriselupaiga asukohaga saate tutvuda, kas RMK Kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele kandmise vajadust.
metsatööde kaardilt või Metsaregistris). Vääriselupaik on range Kaldatee joonisele kandmisel üldistame lahendust ja lähtume teie poolt
kaitsega ala, kus puude raie on keelatud. Lisaks on antud piirkonnas esitatud ettepanekutest.
varisemisohtlik kallas. Seetõttu teeme ettepaneku planeerida Pärnu
jõe kaldatee olemasolevatele radadele, nt juba olemasolevale Kiviaia Lisame ptk-i 3.2.1 „Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas“ suunise
teele. kaldatee kavandamisel:
- Surju metskond 67 kinnistul on planeeritud Pärnu jõe „Pärnu jõe kaldatee asukoha määramisel arvestada kultuuri- ja
kaldatee ja ka kergliiklustee metsamaale, kus (RMK’le teadaolevalt) loodusväärtustega ning olemasolevasse keskkonda sobivusega.
puudub olemasolev rada. Teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe Kaldatee kavandamisel läbi metsa eelistada võimalusel olemasolevaid
13
kaldatee ja kergliiklustee, kas kallasrajale või mööda olemasolevaid looduslikke teid ja radu. Kaldatee kavandamisel läbi hoonestatud alade
teid/radu. Mis küll antud piirkonnas võivad ajutisel jõest eemal olla, arvestada ümbritseva ruumistruktuuri ja arhitektuuriga.“
nt Uuemetsa tee.
Esitatud materjalidest selgub, et kergliiklustee võiks kulgeda Pärnust Selgitame, et Tori alevist läbi Soomaa kuni Kõpuni on kergliiklustee
kuni Soomaa rahvuspargini. Juhime siinkohal tähelepanu, et planeeritud Soomaa piirkonna teemaplaneeringuga (kehtestatud
kergliiklustee rajamine Soomaa rahvusparki on vajalik kooskõlastada 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182).
Keskkonnaametiga ja peab lähtuma looduskaitseseadusest ja kaitse- Koostatavas teemaplaneeringus on kehtiva teemaplaneeringuga
eeskirjast. arvestatud.
Teemaplaneeringut koostatakse koostöös Keskkonnaameti kui kaitseala
valitsejaga.
Materjalidest selgub, et on planeeritud kergliiklusteede ühendamine Ettepanekuga ei arvestata.
üle Reiu jõe jalakäijate silla. RMK on seisukohal, et kergliiklusteede
ühendamisel üle Reiu jõe silla tuleb ühtlasi koheselt tegelda ka Selgitame, et teemaplaneeringuga nähakse ette kergliiklusteede
mootorsõidukite (krossiratad, atvd jms) probleemiga antud võrgustiku ühenduse parendamine Pärnu linna ja Paikuse alevi vahel
piirkonnas – sõidetakse aladel, milledel sõitmine pole lubatud. arvestades jõe äärsete kergliiklusteede sidusust. Reiu vana raudteesilla
näol on tegemist olemasoleva kergliiklussillaga.
RMK teeb ettepaneku käsitleda antud teemas ka Reiu jõe silla
ületamise tõkestamist mootorsõidukitele. Teemaplaneeringu ülesannete hulka ei kuulu lahenduste pakkumine
mootorsõidukitega liiklemiseks maastikul. Olemasoleva probleemiga
lahendamiseks palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et leida
sobilik liikluskorraldusliku või ehitustehniline lahendus.
Üheks oluliseks jõega seotud puhke- ja peatuskohaks on määratud Võtame teadmiseks
ka Taali metskond – Tori pastoraadi peahoone ja park, Taali
metskonna jõe aas. RMK metsatööde registri kohaselt on puhke-ja peatuskohas tegemist
Selgitame, et praegusel hetkel on Taali metskonna jõe aas antud loodusliku rohumaa ja pargi kõlvikutega. Vastavalt teemaplaneeringus
rendile põllumajanduslikuks kasutamiseks. Rajatiste rajamine (nt: antud suunistele ja tingimustele täpsustatakse puhke- ja peatuskoha
rajad, puhkekohad) ja muud tegevused (nt vaadete avamine) RMK lahendus kohaliku omavalitsuse planeeringuga.
haldusalas olevatel kinnistutel saab toimuda ainult koostöös RMKga
ja vajadusel maakasutamiseks lepingu sõlmimisega vastavalt
õigusaktides sätestatud korrale.
Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et RMK ei pruugi võimaldada
rajatise rajamist jms tegevust, kui see segab või ei võimalda RMK
14
põhiülesande täitmist – metsa majandamist ning ka lähtuvalt
looduskaitselistest piirangutest.
Transpordiamet Palume täiendavalt selgitada Pärnu jõe ametlikult laevatava osa Arvestame ettepanekuga.
23.02.2023 kiri nr pikendamise kaalutlusi ja tingimusi. Kui Sauga jõe puhul on tegemist
7.2-4/22/29151-2 seaduse tegeliku eluga vastavusse viimisega, siis Pärnu jõe Täpsustame lahendust koostöös Transpordiameti ja kohalike
kõnealusel lõigul hetkel märgatavat veeliiklust ei toimu. omavalitsustega.
Suunistes piirkonna arendamiseks (lk 25) on ettepanek kaaluda Vaala Arvestame ettepanekuga.
sadama, Tammiste ja Paikuse elamualade vahelisel veelõigul
veemotospordi (skuutrid, veesuusatamine) harrastamise võimalusi Veemotospordi teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid. Lisaks tuleb
ning kõigile kasutajatele turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja analüüsida, mida saab reguleerida teemaplaneeringuga ja kus tuleb
häiringute vähendamiseks kaaluda eripiirkonna loomist ja rakendada muid korralduslikke meetmeid.
kasutuskorra seadmist. Kui eesmärgiks on suunata skuutrid ja
veesuusatajad nt kesklinnast ära sellesse piirkonda, siis meie Täpsustame lahendusvõimalusi koostöös erinevate osapooltega -
hinnangul eripiirkonna kehtestamine seda eesmärki väga tõhusalt ei kohalikud omavalitsused, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tartu
täida, kuna eripiirkond ei keela nende vahenditega mujal liiklemist, Ülikooli Eesti Mereinstituut (kalastik).
kuid piirab teiste veesõidukitega eripiirkonnas liiklemist. Soovitame
kaaluda veeliikluse teatud aladele või sealt eemale suunamiseks Vt ka eespool Keskkonnaameti teemakohast ettepanekut.
muid meetodeid.
„Tingimused kergliiklusteede arendamiseks“ (lk 79) ptk lisada, et Arvestame ettepanekuga ja täiendame seletuskirja ptk 3.6.7
planeeringuga kavandatud kergliiklusteede täpsed tehnilised „Kergliiklusteed“ järgmises sõnastuses:
lahendused ja paiknemine määratakse järgnevate planeeringute või
projekteerimistingimustega. Kergliiklusteede planeerimisel lähtuda „Teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteede paiknemine ja
põhimõttest, et kergliiklustee peab asuma riigiteest sellel pool, kus täpsemad tehnilised lahendused määratakse kohaliku omavalitsuse
asuvad peamised sihtpunktid. planeeringute ja vajadusel projekteerimistingimustega. Kergliiklusteede
planeerimisel lähtuda põhimõttest, et kergliiklustee peab asuma
riigiteest sellel pool, kus asuvad peamised sihtpunktid.“
Transpordiamet lähtub riigiteede ehitamisel üle-eestilisest Arvestame ettepanekuga.
riigimaanteede teehoiukavast. Transpordiamet ei saa võtta
kohustusi maakondliku tasandi põhiselt (katete tolmuvabaks Kajastame seletuskirja ptk-s 6 „Planeeringu elluviimine“, et
muutmine, uute teede, sh kergliiklusteede ehitus,
rekonstrueerimisobjektide valik). Seletuskirja lisada, et riigiteedega „Riigiteedega seonduvat tegevust rahastatakse liiklusseaduse § 11
seonduvat tegevust rahastatakse teehoiukava alusel, mille kohase teehoiukava alusel.“
koostamist ja kehtestamist reguleerib liiklusseaduse § 11.
15
Planeeringu joonisele kanda Sindi-Lodja silla asukohta perspektiivse Täpsustame koostöös kohaliku omavalitsuse ja ning Transpordiametiga
uue silla leppemärk. Sindi-Lodja uue silla projekteerimine ja rajamine uue silla kavandamisega seonduva käsitlemist teemaplaneeringus ning
on kantud teehoiukava sillaremondi objektide nimekirja 2022-2025. KSH aruandes.
Uue silla ehitamine Reiu jõele (Natura ala) ei ole põhimõtteliselt
välistatud, kui sellega ei takistata Natura alade soodsa seisundi
saavutamist. Silla eeldatava ehitusaegse mõju alasse jääb lisaks Reiu jõe
loodusalale ka Pärnu jõe loodusala. Mõju täpsustamiseks ja
leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb läbi viia eraldi KSH/KMH
(sõltuvalt silla kavandamise edasisest menetlusest), sh Natura
asjakohane hindamine. Detailplaneeringu algatamise korral kaaluda
võimalust KSH läbiviimiseks KMH täpsusastmes, et vältida
kordushindamist. Selleks aga peab mõju hindajal aluseks olema piisavas
täpsusastmes silla ehituslik projektlahendus ning eeldatav
ehitustehnoloogia kirjeldus. Arvestada tuleb Reiu ja Pärnu jõgede
kallaste lihkeohtlikkusega.
Tori Vallavalitsus Vältida Uuemetsa elamupiirkonnale täiendava müraallika tekitamist Arvestame ettepanekuga.
27.02.2023 kiri nr ning loobuda ala 3 arendamise soovitusest parandada Rail Baltic
2-3/119 jaama juurdepääsu mootorsõidukitega Videviku tänavalt Eemaldame suunise seletuskirja ptk-st 3.1.2.3.
Toetame ideed rajada Rail Baltica ja Pärnu jõe vahele kergliikluse
ühendus, kuna see võimaldab Sindi suunast tulijatel jõuda kiiremini
ja ohutumalt Papiniidu piirkonda ja Pärnu kesklinna. Kergliikluse
ühendus antud kohas soodustaks ka Saare tänava pikendusel oleva
supluskoha ja Veteranide pargis asuva disc golfi raja kasutamist
kergliiklusvahenditega. Samas Videviku tänava ja Rail Baltica
reisijatejaama ühendamine sõiduteega halvendaks nimetatud
puhkealade kvaliteeti ning ühtlasi tekitaks täiendavaid
mürahäiringuid teisel pool Pärnu jõge asuva Uuemetsa elupiirkonna
elanikele.
Muuta seletuskirja eelnõu skeemil 8 ja planeeringu joonisel
Puhkealad, puhkemajandus, väärtused esitatud kaldatee asukohta Arvestades, et kaldatee täpseks kavandamiseks on piirkonnas mitmeid
endises Tammiste suvilate piirkonnas kasutades kaldatee asukohana võimalusi (sh on avalikustamise perioodil laekunud mitmeid erinevaid
Käbi, Pärnaõie tee ja Suur-Kaare tänavat ning ületades Pahkoja järve. ettepanekuid) ja konkreetne lahendus ning kokkulepe saavutatakse
16
Samuti näha ette võimaliku kaldatee asukohana Uuemetsa kohalikul tasandil, kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele
piirkonnas Uuemetsa tee supluskohast Piibelehe tänava kandmise vajadust ja otstarbekust.
supluskohani, mööda Piibelehe, Kasteheina, Pilliroo, Karukella ja
Vesikaare teed üle kanalite kuni Veskikaare tee 9 kinnistuni Juhul kui on otstarbekas kaldatee joonisele kanda kasutame
üldistatumat lahendust. Üldisem lahendus ei mõju eksitavalt ja
Seletuskirja skeemil 8 ja planeeringu joonisel Puhkealad, võimaldab kohalikul omavalitsusel sobivaid lahendusi paremini kaaluda.
puhkemajandus, väärtused on esitatud kaldatee asukoht, mis jõe
paremkaldal kulgeb läbi Tammiste küla elamualade. Uuemetsa
piirkonnas oleks huvitavam kui kaldatee kulgeks Uuemetsa tee
supluskohast Piibelehe tänava supluskohani, mööda Piibelehe,
Kasteheina, Pilliroo, Karukella tänavaid ning mööda Vesikaare teed
üle kanalite, millele on detailplaneeringuga ettenähtud sillad.
Tammiste endises suvilate piirkonnas ei võimalda tänavavõrgustik ja
krundistruktuur määrata kaldatee asukohta jõe kaldaala vahetusse
lähedusse. Seal saaks kaldatee kulgeda mööda Käbi, Pärnaõie tee ja
Suur-Kaare tänavat ning ületades Pahkoja järve.
Säilitada Sauga jõe ääres Kaluriküla piirkonnas sh Sauga mõisa aladel Selgitame, et planeeringulahendus on ettepanekuga kooskõlas.
puhkefunktsioon ning näha ette puhkemajandusega seotud teenuste Sauga kaluriküla piirkond ja Sauga mõisa ala on teemaplaneeringuga
arendamine. kavandatud üheks puhkevõrgustiku sõlmpunktiks.
Seletuskirja ptk-s 3.1.2.5 on ala 5 ehk Sauga jõe piirkonda
iseloomustatud kui olulist kalasadamate- ja puhkepiirkonda. Peame
oluliseks, et Sauga mõisa ala arendataks Pärnu linna puhkealaks,
kuna see toetab Tori valla territooriumil hästi toimiva Kaluriküla
(Fishing village) puhkeala toimimist ja arengut. Sauga mõisa ala
arendamine puhkealaks võimaldab piirkonnas mitmekesisemate
puhkamisvõimalustega ala tekkimist ning olemasolevate võimaluste
paremat kasutamist.
Kajastada planeeringu joonisel Liikuvus ja tehniline taristu kogu Sindi Arvestame ettepanekuga.
linna ja jõeäärseid puhkealasid siduv olemasolev ja perspektiivne
kergteedevõrgustik sh olulisemad jõe äärde viivad teed, mis ei ole Töötame lahenduse välja koostöös Tori vallavalitsusega.
otseselt määratletud kergliiklusteena, kuid on aktiivselt kasutatavad
kergliiklejate poolt.
17
Planeeringu joonisel Liikuvus ja tehniline taristu on Sindi linna
kergliiklusteed märgitud ainult osaliselt ning jooniselt ei nähtu
jõeäärsete puhkealadega seotud kergteed. Sindis on juba praegu
jõeäärsed puhkealad mitmes kohas linnaga hästi ühendatud ning
tulevikus on kavas jõe ja linna ühendusi veelgi parandada ja juurde
luua.
Märkida planeeringu põhijoonisel supluskohana Tammistes Pahke Arvestame ettepanekuga.
tänava pikenduse piirkond.
Kajastame põhijoonisel supluskoha põhimõttelise asukohana Pahke
tänava pikendusele jääva ala.
Ettepanek kajastada põhijoonisel reaalne puhkemetsa piir Tammiste Arvestame ettepanekuga.
endise suvilate piirkonna ja Uuemetsa elupiirkonna läheduses.
Täpsustame Pärnu maakonna planeeringu kohast puhkemetsa piiri ja
Planeeringu põhijoonisel on näidatud maakonnaplaneeringu kohane arvestame puhkemetsa alalt välja kompaktsed elamualad.
puhkemetsa piir. Paraku Tammiste endises suvilate piirkonnas ja ka
Uuemetsa elupiirkonnas on asustus oluliselt muutunud, mistõttu ei
ole võimalik teatud osas maa-ala kasutada puhkemetsana.
Puhkemetsana kasutatav ala Tammiste külas jääb valdavalt
kinnistutele Surju metskond 11, Surju metskond 12 Surju metskond
67, Käbi tn 42, Tammiste kalmistu ja Tuhkpuu.
Täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1.3 Puhkevõrgustiku Arvestame ettepanekuga.
sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad tabelit 2 täiendades
sõlmpunktide huviväärsuste loetelu supluskohtade ja pakutavate Täiendame seletuskirja ptk 3.2.1.2 „Puhkevõrgustiku sõlmpunktid,
turismi toetavate teenustega. puhke- ja peatuskohad“ tabelit 2 täiendavate huviväärsustega.
Planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1.3 Puhkevõrgustiku sõlmpunktid,
puhke- ja peatuskohad on tabelis 2 välja toodud olulised
puhkevõrgustiku sõlmpunktid ja nendes olevad huviväärsused, mis
on valdavalt kultuuripärandi objektid. Antud tabelis võiks olla välja
toodud ka muud puhkajale olulised teenused sh need mida veel ei
pakuta, aga oleksid piirkonna arenguks olulised.
Jõesuu ja Tori sõlmpunktides on oluline supluskoha olemasolu,
turismi toetavate teenuste ja ka kultuurisündmuste pakkumine. Tori
18
sõlmpunktis on tekkimas haabjakeskus. Taali metskonna puhke- ja
peatuskoht on ilmselt juba praegugi kasutusel supluskohana ning see
funktsioon võiks alal ka edaspidi olla. Taali mõisa puhke- ja
peatuskoha läheduses paikneb Taali krossirada, mis annab eeldused
teatud spordisündmuste pakkumiseks.
Täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.6.3 Veeskamiskohad ja Selgitame, et planeeringulahendus on juba ettepanekuga kooskõlas.
sildumisalad määratud tingimusi veeskamiskohtade ja sildumisalade
kavandamiseks nii, et ka Tori alevikus ja Jõesuu külas tuleks kaaluda Seletuskirja ptk-s 3.6.3 „Veeskamiskohad ja sildumisalad“ on
veeskamiskohtade rajamist sildade juurde. tingimusena toodud :
Planeeringu seletuskirja ptk 3.6.3 Veeskamiskohad ja sildumisalad on „Kohalike omavalitsuste planeeringutega kaaluda veeskamiskohtade
välja toodud tingimused veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamist sildade juurde: linnalises piirkonnas Sauga silla (Lennuvälja
kavandamiseks, sh on tingimus „Kohalike omavalitsuste teel), kavandatava Via Baltica silla (Sindi -Tammiste) ja Sindi raudtee
planeeringutega kaaluda veeskamiskohtade kavandamist sildade silla juures ning maalises piirkonnas Tori alevis, Jõesuu külas, Vihtra
juurde:…“ Kuid see soovitus ei rakendu maalises piirkonnas nt Tori külas ja Kurgja külas paiknevate sildade juures.“
aleviku ja Jõesuu küla kohta. Ometi on ka nendes kohtades
otstarbekas kavandada veeskamiskohti olemasolevate sildade Lisame loetellu ka Suurejõe silla.
juurde. See võimaldab tekitada planeeringualal sarnaste
põhimõtetega veeskamiskohtade võrgustikku, mis aitab
veeskamiskohti kergemini leida ning tagada nende
kasutusmugavust.
Pärnu Linnavalitsus Võttes arvesse Pärnu linna haldusterritooriumi suurust (850,07 km2), Selgitame, et Pärnu linna asustusüksust on teemaplaneeringus hetkel
07.03.2023 kiri nr palume teemaplaneeringus kirjeldada läbivalt Pärnu linna mainitud vaid nimes „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering“.
8-3/8251-7 asustusüksust Pärnu keskuslinnana Seletuskirja koostamisel arvestame, et kui tekib vajadus viidata Pärnu
linna asustusüksusele, kasutame mõistet Pärnu keskuslinn.
Ptk. 3.1.2 Linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Arvestame ettepanekuga.
Kaaluda täiendavaks suuniseks, et kaldapromenaade arendatakse
ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt sobivana, mitte ainuüksi Seletuskirja ptk-s 3.1.2 „Linnalise piirkonna arendamise üldised
uushooned. suunised“ on juba kajastatud, et
„Jõe kallastel seada eesmärgiks hoonete ja avaliku ruumi kõrge
arhitektuurne tase.“
Täiendame suunist ja lisame, et
19
„Kaldapromenaadid kavandada ümbritsevasse linnaruumi
arhitektuurselt sobivana“.
Ptk. 3.1.2 Linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Arvestame ettepanekuga.
Kaaluda täiendavaks suuniseks, et veekogu äärsete alade ehitamisel
tuleb rakendada meetmeid, et hoida ära võimalik negatiivne mõju Võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks vee elustikule seatakse
vee elustikule (nt ehitustööde tegemine peab toimuma sobival ajal). meetmed planeeringu seletuskirja peatükis 5 „Olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatavad meetmed“
KSH aruandes toodud ettepanekute alusel.
Ptk. 3.1.1 ja 3.1.2 piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda Arvestame ettepanekuga.
täiendavaks suuniseks, et paadisilla rajamisel tuleb arvestada
kallasraja säilimisega ja tagada katkematu teerada, selliselt, et rada Kuna ettepanek puudutab nii linnalist kui ka maalist piirkonda leiame,
on takistusteta läbiv jalakäijatele, ratturitele ja seejuures olema et seda on kohasem kajastada ptk-s 3.6.8 „Liikumine kaldal ja
ühendatud teedevõrgustikuga. juurdepääs kallasrajale“ ning ptk-s 3.6.3 „Veeskamiskohad ja
sildumisalad“.
Ptk. 3.1.2. piirkonna arendamise üldised suunised, täiendada, et vaba Arvestame ettepanekuga.
ligipääsu tagamine Pärnu jõe kallastel on avalikes huvides, et tagada
piirkonna elanikele ja selle külastajatele võimalus jõeäärsetel aladel Lisame põhimõtte ptk 3.6.8 „Liikumine kaldal ja juurdepääs
viibida. kallasrajale“, kuna põhimõte on oluline nii linnalises kui maalises
piirkonnas.
Ptk. 3.1.2.1 sadama akvatooriumil planeerimisel on oluline võtta Selgitame, et seletuskirja ptk-s 3.1.2.1 on juba toodud mitmeid
arvesse erineva funktsiooniga tegevusi (tööstussadam, puhkesadam, suuniseid, mis rõhutavad piirkonna olulisust erinevate
äri- ja elupiirkond). Kas on võimalik seada suunised, kuidas piirkonnas sadamategevuste arendamisel ning ka erineva iseloomuga sadamatest
ei domineeriks äri- ja elamupiirkond sadamat ja vastupidi. tuleneva mõju arvestamise vajadusega.
Näiteks:
- Eelisarendada Pärnu Sadama akvatooriumi alal sadamaid, mille
kasutus on seotud merega ja eelkõige selliste aluste teenindamisega,
mis ei pääse Kesklinna sillast ülesvoolu.
- Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama
arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste
kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja
rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas toimuv
tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud kasutust ja
20
keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja
elukeskkonda.
- Sauga jõe suudme piirkonda jäävate kaldaalade arendamisel ja
tööstusliku sadamategevuse välja viimisel pöörata tähelepanu sobilike
keskkonnatingimuste loomisele. Leida olemasoleva sadamategevuse ja
uue kasutuse vahel toimiv ruumiline lahendus, mis aitaks suurendada
Pärnu merevärava positiivset mõju piirkonnale ja avada kalda ala
avalikuks kasutuseks.
Olemasoleva keskkonnaga on vajalik arvestada. Muudatuste
kavandamisel on erinevaid lahendusi võimalik täpsemalt hinnata ja
sobivaid meetmeid välja töötada detailsemates planeerimise ja
projekteerimise astmetes.
Ptk. 3.1.2.2. lk 20 teine lõik kirjeldab, et jõele on kehtestatud Planeeringulahendus on ettepanekuga juba kooskõlas.
sõudmise eripiirkond ning kavandatud sõudmise ja aerutamise
staadion, sh asjaolu, et võistluste ajal staadioni veeliiklus kasutuseks Selgitame, et vastavalt kehtivale määrusele on eripiirkonna ala muuks
suletud. Täpsustame, et eripiirkonnas ei tohi viibida kõrvalised isikud, veeliikluseks suletud perioodil 01. aprillist kuni 31. oktoobrini.
olenemata asjaolust, kas toimuvad võistlused või mitte. Palume Toimunud planeeringukoosolekutel on selgunud, et kogu
kirjeldav skeemile märkida eripiirkonna territoorium. sõudestaadioni ala on suletud vaid võistluste ajal, mis toimuvad ca 5-9
korda hooaja jooksul. Planeeringulahendust illustreerival skeemil nr 6
on markeeritud nii sõudmise eripiirkond, kui sõudestaadion ja
aerutamise staadion.
Skeem 8. Joonisel tuua esile Reiu jõelõik, roheala tsoneerimine Arvestame ettepanekuga.
peidab Reiu jõge Muudame joonise graafikat selgemaks.
Kirjeldada võimalused ja suunised, kuidas peaks kavandama jõe Leiame, et teemaplaneeringuga ei ole võimalik lahendada suurürituste
äärsetel aladel suurüritusi. korraldamisega seonduvaid küsimusi, samas on planeeringu
koostamisel arvestatud olemasolevate ja planeeritud suurürituste
toimumise asukohtadega.
Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.5“ Ala 5. Sauga jõgi“ on olemasoleva
olukorra kirjelduses toodud, et Sauga mõisa piirkond on kavandatud
välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks, sh võimalik
suurürituste toimumispaik. Teemaplaneeringus seletuskirja ptk 3.2.1.3
21
kohaselt on piirkond määratud üheks jõega seotud puhke- ja
peatuskohaks.
Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.3 „Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni
Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni“ on olukorra kirjelduses
toodud, et Reiu jõe ääres asub Raiu vabaõhulava. Teemaplaneeringus
seletuskirja ptk 3.2.1.3 kohaselt on piirkond laiemalt määratud üheks
puhkevõrgustiku sõlmpunktiks.
Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures kaaluda erinevate Planeeringulahendus on juba ettepanekuga kooskõlas.
liikumisviiside ühildamise võimalust (näiteks parkla, jalgrattaparklad
koos laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi taristuga linnalise Seletuskirja ptk-s 3.6.6 „Sillad ja jõe ületuskohad“ on suunisena toodud:
asustusega alal, parklad koos veeskamise võimalusega maalise
asustusega alal jms). „Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures näha ette erinevate
Mõju hindajate arvates oleks see otstarbekas ja võimendab jõe kui liikumisviiside ühildamise võimalused (parkla, jalgrattaparklad koos
liikuvuskoridori mõju. laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi taristuga linnalises piirkonnas,
parklad koos veeskamisvõimalusega maalises piirkonnas jms).“
Võimalusel kirjeldada planeeringulahenduses meetmeid, mida tuleb Arvestame ettepanekuga.
võtta arvesse kaldarajatiste projekteerimisel, mis vähendavad
juhusliku vette kukkumise riski (sh füüsilised kaldapiirded) ja Mitmed turvalisuse teemalised suunised on antud seletuskirja ptk-s
parandavad avalikku korda selliselt, et väheneks uppumise risk 3.6.9 „Turvalisus ja päästevõimekus“. Täiendame peatükki
(valgustus, valvekaamerad jms). järgmise suunise lisamisega:
„Pärnu jõe kaldatee, vee äärsete puhke- ja peatuskohtade ning
supluskohtade kavandamisel kaaluda turvalisust tõstvate meetmete
kavandamist. Turvalisuse tagamisega on otstarbekas arvestada
planeerimise ja projekteerimise varajases staadiumis.“
22
Teie 07.03.2023 nr 8-3/8251/2023-7
Pärnu Linnavalitsus Meie 21.03.2023 nr 15-2/1770-2
[email protected]
Seisukohad Pärnu jõe
teemaplaneeringu ja KSH aruande
eelnõudele esitatud arvamustele
Hea koostööpartner
Täname Teid Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise
arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering) ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamuste eest.
Koondasime arvamused koos Rahandusministeeriumi seisukohtadega ühtsesse tabelisse
(tabel lisatud käesolevale kirjale).
Avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ning Rahandusministeeriumi seisukohti tutvustame
avalikel aruteludel 21.03.2023 kell 15.00 Vihtra külakeskuses (Jõesuu tee 2, Vihtra),
22.03.2023 kell 15 Tori teenuskeskuses (Selja mnt 2, Tori) ja 23.03.2023 kell 15 Pärnu
riigimajas (Akadeemia 2, Pärnu, 2. korruse saal).
Avalikul väljapanekul ja aruteludel tehtud arvamuste alusel täiendame teemaplaneeringu
materjale ning edastame need Teile paari kuu jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa(d):
Lisa 1. Rahandusministeeriumi seisukohad esitatud arvamustele.pdf
Lisaadressaadid:
Tori Vallavalitsus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Päästeamet
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Maa-amet
Keskkonnaministeerium
Riigimetsa Majandamise Keskus
Keskkonnaagentuur
OÜ Rail Baltic Estonia
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2