dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohad Pärnu jõe teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamustele

Rahandusministeerium · 21. märts 2023
Viit
15-2/1770-2
Registreeritud
21. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Maa-amet, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur, OÜ Rail Baltic Estonia
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-2 Maakonnaplaneeringute järelevalve dokumendid (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-2/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-21770-2 21.03.2023 Väljaminev kiri.asice1205 KB

Sisu (failidest)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ Planeeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku tulemused Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle KSH aruande eelnõude avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ja Rahandusministeeriumi vastused neile (seisuga 17.03.2023) Planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta küsiti ettepanekuid koostöötegijatelt ja kaasatavatelt Rahandusministeeriumi 27.12.2022 kirjaga nr 15-2/10190-1. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.01-23.02.2023. Arvamuse esitaja Esitatud arvamus Rahandusministeeriumi vastus Päästeamet Täiendada ptk 3.6.3 veeskamiskohad sellise lausega: Selgitame, et jõe kallastel paikneb 30 asulat, millest mõni piirneb jõega 20.01.2023 kiri nr Planeerida veeskamiskohad kõikidesse asulatesse, mis asuvad jõe vaid 1-2 km pikkusel lõigul. Seega ei pea me põhjendatuks kõikidesse jõe 7.2-3.4/8199-2 kaldal ja nende puudumisel 10 km vahekaugusega. Selliselt kaldal asuvatesse asulatesse veeskamiskoha kavandamist. Küll oleme paraneks oluliselt Pärnu jõel veepääste võimekus. veeskamiskohad kavandanud suurematesse asulatesse (Pärnu, Paikuse, Sindi, Tori, Jõesuu, Vihtra, Suurejõe, Kurgja, Tammiste). Planeeringuga on määratud linnalises piirkonnas veeskamiskohtade põhimõttelised asukohad ja maalises piirkonnas veeskamiskoha vajadusega piirkonnad. Lahenduse kohaselt ei ole 10 km vahekaugus veeskamiskohtade puhul tagatud Sindi ja Tori ning Jõesuu ja Vihtra vahelistel lõikudel. Lisame seletuskirja ptk 3.6.3 „Veeskamiskohad“ suunise: Pärnu jõel veepääste võimekuse parandamiseks planeerida veeskamiskohad vähemalt 10 km vahemaa tagant. Lisaks planeeringus toodule kaaluda täiendavate veeskamiskohtade kavandamist Sindi ja Tori ning Jõesuu ja Vihtra vahelistel jõelõikudel. Põllumajandus- ja KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid Ei vaja seisukoha andmist. Toiduamet mõjusid Põllamajandus- jaToiduameti halduses olevatele 24.01.2023 kiri nr maaparandusehitiste ja nendega seonduvatele rajatistele ei kaasne. 6.2-1/14158-1 Maa-amet Põhijoonisel ei ole kujutatud maardlaid, mäeeraldisi ega nende Arvestame ettepanekuga. 26.01.2023 kiri nr teenindusmaid. Kaardirakenduses on maardlad ja mäeeraldised, 1 6-3/21/14768-6 kuid teenindusmaade alad ei ole tähistatud. Palume kaaluda ka Lisame kaardirakenduse kihtide hulka mäeeraldise teenindusmaade teenindusmaade lisamist kaardirakenduse kihtide hulka. Vajadusel info. võib mäeeraldise ja selle teenindusmaa liita üheks nähtuseks nimega „Mäeeraldis ja selle teenindusmaa“ või „Mäetööstusmaa“. Maardlate aladel on väärtuslikud maastikud, roheline võrgustik ja Selgitame, et vähesel määral kattuvad maardlatega väärtusliku maastiku rohealad, mis on valdavalt võetud üle maakonnaplaneeringust ja alad (Sindis) ja rohevõrgustiku alad (Kaansoos). mõnevõrra on tingimusi täpsustatud. Teemaplaneeringuga on täpsustatud ja täiendatud KSH aruande eelnõu ptk-s 9.12. Maardlatega seotud võimalikud maakonnaplaneeringuga seatud rohevõrgustiku toimimise tingimusi mõjud on märgitud (tsiteerin): „Teemaplaneeringuga kavandatav jõgede, kui teatavat liiki rohelise võrgustiku koridoride osas. Pärnu, tegevus ei kattu maardlate ja mäeeraldistega. Tagatud on maavara Sauga ja Reiu jõe rohelise koridori alast väljaspool paikneva kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale“. Palume rohevõrgustiku osas jäävad kehtima Pärnu maakonna planeeringus see info ära märkida ka planeeringu seletuskirjas seatud tingimused. Väärtusliku maastiku piirid täpsustatakse kohaliku omavalitsuste planeeringuga. KSH aruande ptk-s 9.12 täpsustatakse viidatud lauseid järgmiselt: „Teemaplaneeringuga kavandatavad uued tegevused ei kattu olemasolevate maardlate ja mäeeraldistega. Seega ei takista planeeringulahendus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale.“ Kajastame hinnangu tulemust teemaplaneeringu ptk-s 6. „Planeeringu elluviimine“. Politsei- ja Ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Ei vaja seisukoha andmist. Piirivalveamet 27.01.2023 kiri nr 2.1-3/44797-2 Terviseamet Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Pärnu jõe Ei vaja seisukoha andmist. 01.02.2023 kiri nr teemaplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõudega ning ei esita 9.3-4/21/11886-5 täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid. Rail Baltic Estonia OÜ Palume täpsustada teemaplaneeringu seletuskirja eelnõu lk 24 Arvestame ettepanekuga. 03.02.2023 kiri nr esimese lõigu sõnastust asendades sõna „perspektiivse“ sõnaga Asendame sõna „perspektiivne“ sõnaga „kavandatud“. 2 KV2023-042 „kavandatud“, st pärast täpsustuse sisseviimist: „kavandatud Rail Baltic kiirraudteega“. Täiendada teemaplaneeringu seletuskirja eelnõu lk 24 teist lõiku: Arvestame ettepanekuga osaliselt. Papiniidu tänava äärde on planeeritud mootorsõidukitele mõeldud ajutise parkimise ala (drop off area), kus on võimalik kedagi rongile Me ei pea põhjendatuks maakonnaplaneeringu täpsusastmes jaama viia või kedagi rongilt tuua, sh takso. teenindava taristu niivõrd detailset kirjeldamist. „Drop off“ parkla ala on lahendatud kehtiva detailplaneeringuga. Seletuskirja planeeringulahendust illustreerival skeemil suurendame Rail Baltic jaama ala selliselt, et see hõlmaks ka Rail Baltic jaama juurde kuuluvat parkla ala üle Liivi tee. Keskkonnaagentuur Palume lisada Pärnu jõe teemaplaneeringusse ja KSH aruande Arvestame ettepanekuga. 21.02.2023 kiri nr 6- eelnõusse, et Keskkonnaagentuuril on plaanis 2023-2024. aastal 6/22/2214-2 arvutada Pärnu jõele üleujutustõenäosused ja need ka kaardistada. Kajastame uuringu koostamist planeeringu tegevuskavas ja KSH aruande ptk-s 9.3. Keskkonnaamet Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.3 (Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast Parandame vea tänava nimes. 22.02.2023 kiri nr 6- kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni) on välja toodud 5/22/25202-2 piirkonna supluskohad, nimetades ka Raja tänava sihil olevat. Põhijoonisel on supluskoht näidatud Saare tänava sihil. Arvestades jalakäijate tunneli asukohta eeldab Keskkonnaamet, et siiski on mõeldud supluskohta Saare tänava sihil. Teemaplaneeringu ptk 3.1.2.5 (Ala 5. Sauga jõgi) käsitleb muuhulgas Selgitame, et Rahandusministeeriumile ei ole laekunud Pärnu endise Sauga mõisa ala, kus asuvad mõisa hoonete varemed, allee linnavalitsuselt detailplaneeringu lähteseisukohti ega KSH eelhinnangut. ning ulatuslik roheala vahetult jõe kaldal. Piirkond on kavandatud Samuti ei ole laekunud ettepanekut praeguse teemaplaneeringu välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks (sh võimalik lahenduse muutmiseks. suurürituste toimumispaik). Suunisena on välja toodud, et Sauga mõisa puhkeala arendamisel näha ette võimalused veega seotud Selgitame lahenduse täpsustamise vajadust koostöös kohaliku puhketegevusteks. Arendada välja Sauga veematkateega seotud omavalitsusega täpsemate asjaolude selgumisel. pikemat puhkust võimaldav puhkekoht. Keskkonnaamet märgib, et Pärnu Linnavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud Saugamõisa detailplaneering, mille eesmärgiks on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks ja selle kasutusele võtmine tulevikus riigikaitselistel eesmärkidel. Palume selles valguses käsitleda ka seda võimalikku stsenaariumit 3 Teemaplaneeringu ptk-s 3.2.1 on suunisena puhkealade võrgustiku Selgitame, et Pärnu jõe kaldatee on planeeringulahenduse kohaselt arendamiseks öeldud, et Tori vallas Tammiste küla ja Sindi jõele lähim võimalik katkematu ühendus, mis on jalgsiliikluseks raudteesilla vahelisel lõigul uute elamualade kavandamisel tuleb (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav ja võib koosneda erineva iseloomuga näha ette jõeäärsed puhkevõimalused, et kompenseerida Tammiste lõikudest (kergliiklustee, pargitee, metsarada, matkarada, loodusrada, küla piirkonnas avalikult kasutatavate puhkealade puudumist ja vähese liiklusega tänav jms). Kaldatee täpne asukoht määratakse tagada jõeäärse puhkemaastiku jätkumine kuni Sindi raudteesillani. kohaliku omavalitsuse planeeringuga. Planeeringujoonisel kulgeb Pärnu jõe paremkalda kaldatee osaliselt piki jõe äärt, osaliselt Pärnu - Rakvere – Sõmeru maantee ääres. Arvestades, et kaldatee täpseks kavandamiseks on piirkonnas mitmeid Keskkonnaamet on seisukohal, eesmärgiks tuleb võtta kaldatee võimalusi (sh on avalikustamise perioodil laekunud mitmeid erinevaid jätkumine piki jõe äärt paremkaldal vähemalt Pärnu suure ettepanekuid) ja konkreetne lahendus ning kokkulepe saavutatakse ümbersõidu sillani Pärnu jõel, ideaalis aga kuni Sindi raudteesillani. kohalikul tasandil, kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele kandmise vajadust ja otstarbekust. Juhul kui on otstarbekas kaldatee joonisele kanda kasutame üldistatumat lahendust. Üldisem lahendus ei mõju eksitavalt ja võimaldab kohalikul omavalitsusel sobivaid lahendusi paremini kaaluda. Teemaplaneeringu ptk-s 3.6.2 on antud suunised laevatee KSH aruannet täiendatakse vastava hinnanguga. süvendamiseks. Muuhulgas on öeldud: „Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda Jõe põhja puhastamise vajadust võiks kaaluda Pärnu jõe lõigus Reiu jõe madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist suudmest kuni Türgi oja suudmeni, kui see osutub paadiliikluse ohutuse olemasolevas sängis ning viia veeliikluse alal läbi väikesemahulisi seisukohast põhjendatuks ja otstarbekaks. Eeltööna tuleb läbi viia hooldustöid (puhastamine, kivide eemaldamine jms).“ Arvestades, et valikud sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnauuringud, jõe põhja põhjalik Sindi kärestik ja allavoolu jääv jõelõik on lõhe, forelli, meritindi jt mõõdistamine ning Pärnu jõe loodusala Natura asjakohane hindamine. kalade oluline kudeala, ei ole hooldustööde tegemine (eeskätt puhastamine) eeldatavalt võimalik. Kirjeldatud meedet ei ole Maves on oma uuringus märkinud järgmist: „Türgi oja suudmest hinnatud KSH aruandes. ülesvoolu jäävatest Tindisaartest alates kuni Sindi kärestikuni on jõe sügavus muutlik. Madalikud vahelduvad süvikutega ja vee sügavus on valdavalt 1,0 kuni 2,5 m. Lõik on kindlasti läbitav väikese süvisega paatidega (sh aeglasel käigul ka mootorit kasutades), kuid garanteeritud sügavusega ja takistuste vaba (peamiselt kivid) laevateena kasutamiseks sobimatu.“ Kuna jõelõik Tindisaartest kuni Sindi kärestikuni on kaladele oluline kudeala, siis kalastiku seisukohast ei ole aktsepteeritav jõe põhja 4 puhastustöödega minna Tindisaartest (Türgi oja suudmest) ülesvoolu. Põhjendatud vajadusel (paadisõidu ohutuse seisukohast) võib kaaluda üksikute suuremate kivide nihutamist kooskõlastatult Keskkonnaametiga ning kõiki vajalikke keskkonnameetmeid arvestades. Samas tuleb põhjalikult kaaluda selle tegevuse otstarbekust, sest eeldatavalt ei ole see ühekordne tegevus, kuna jääminek ja suurvesi võib iga-aastaselt olukorda jões muuta. Korduvad/regulaarsed häiringud selles 4,5 km pikkuses jõelõigus võivad kokkuvõttes põhjustada olulist mõju jõekeskkonnale, eelkõige kalade kudealale. Teemaplaneeringu seletuskirja täiendatakse vastavalt „Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning kaaluda väikesemahuliste hooldustööde (näiteks üksikute kivide eemaldamine) läbi viimise võimalust ja otstarbekust. Teemaplaneeringu ptk-s 3.6.10 on suunisena taastuvenergeetika Arvestame ettepanekuga. arendamiseks öeldud, et jõe kasutamisel jahutamiseks ja kütteks tuleb igal konkreetsel juhul analüüsida tegevusega kaasnevaid Täiendame planeeringu ptk 3.6.10 „Taastuvenergeetika“ suuniseid ja keskkonnamõjusid, et selgitada välja lahenduse sobivus. lisame: Keskkonnaamet peab vajalikuks lõiku täiendada. „Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei aktsepteeritavad.“ ole aktsepteeritavad. KSH ptk-s 8.5.1. on öeldud: „Lõhe rändab jõgedesse kudema kevadel Arvestame ettepanekuga. (vähem sügisel)“. Lauset tuleb korrigeerida. Lõhe koeb sügisel, suurtes jõgedes tõuseb jõkke umbes augusti keskpaigast. Kudemine KSH aruande ptk 8.5.1 korrigeeritakse vastavalt. ise toimub vastavalt veetemperatuuridele oktoobris-novembris ja vastsed kooruvad kevadel. 5 KSH ptk-s 8.5.2. (Mõju Reiu jõe loodusalale) on hinnatud mõju Arvestame ettepanekuga. võldasele (Cottus gobio) kui Reiu jõe looduala kaitse-eesmärgile. Välja on toodud, et: „Planeeringualale jääv Pärnu jõe lõik on sügav ja KSH aruande ptk 8.5.2 korrigeeritakse vastavalt. väga aeglase vooluga ning pole tõenäoliselt võldasele kuigi sobivaks elupaigaks, kuid liigi esinemist alal siiski välistada ei saa.“ Palume ebatäpsus parandada ning käsitleda selles lõigus Reiu jõge. KSH ptk-s 8.5.3. (Mõju Rannaniidu loodusalale) on väidetud, et „Alale KSH aruande ptk 8.5.3 toodud väidet analüüsitakse ja vajadusel jäävad küll luited ning ka veekogud, mis oma iseloomult on korrigeeritakse ptk vastavalt. rannikulõukad, kuid tõenäoliselt ei vasta need tugevate inimmõjude tõttu elupaigatüüpide kriteeriumitele.“ Täpsustame, et elupaigatüüp rannaniidud (1630*) on seal kaardistatud (Eesti looduse infosüsteemi kood ELP0012372, ELP0021990, ELP0021989). Alal olev lõugas (1150*) on rannaniiduga kaasnev elupaik, kuigi tiheda roostikku tõttu on niidu ja lõuka eristamine raskendatud. Ei saa väita, et tugevate inimmõjude tõttu ei vasta elupaik kriteeriumitele. KSH ptk-s kokkuvõte ja ptk-s 9.1.1. on öeldud: „Kavandatava Arvestame ettepanekuga. tegevusega kaasnev Pärnu süvendamine ja jõe põhja puhastamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest KSH aruande ptk 9.1.1 täiendatakse vastavalt. tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel leevendatav“. Keskkonnaamet peab vajalikuks kõnealuse lõigu juurde lisada - Kuna nii sette eemaldamine kui ka süvendamine vajab alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse taotluse kohta (sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia. Teemaplaneeringus ja KSH aruandes on antud suunised Arvestame ettepanekuga. veeskamiskohtade ja supluskohtade rajamiseks, samuti soovitatakse kaaluda hooldustöid jões veeliikluse alal ning lisaks on meetmena KSH aruande ptk 10 täiendatakse vastavalt. välja toodud kallaste kindlustamine veeliikluse mõjude vähendamiseks kallastele. Keskkonnaameti peab vajalikuks lisada, et ka tahkete ainete vette paigutamisel on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata igakordselt, kas tegevus põhjustab ebasoodsat mõju ja on lubatav. 6 KSH ptk 9.2. on öeldud: „Süvendamise ja setete eemaldamise Arvestame ettepanekuga. mahtude hindamisel on eeldatud, et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava KSH aruande ptk 9.2 täiendatakse vastavalt ja lisatakse, et veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva “Uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda avalikust huvist, juba süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese supluskoha eemaldada.“ Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada, et uute rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda ka avalikust huvist, juba tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks.“ olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese Täpsustame planeeringulahendust koostöös Tori Vallavalituse ja supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib Keskkonnaametiga. olla vajalik tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks. Keskkonnaametilt taotleti näiteks varasemalt luba Künka 8 kinnistule (Tori vald) supluskoha rajamiseks. Koostatud Natura eelhindamisega jõuti aga järeldusele, et veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuga planeeritud tegevus on vastuolus Pärnu jõe loodusala pikaajalise kaitsekorralduskava kaitse-eesmärgiga (elupaigatüübi jõed ja ojad vähemalt hea (B) looduskaitselise seisundi saavutamine) ning looduskaitseseaduse § 51 lõikega 1 (lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude sängi ja hüdroloogilise režiimi on keelatud muuta). Künka 8 ujumiskoha rekonstrueerimine on lisatud teemaplaneeringu lisas 43 toodud potentsiaalsete objektide loetellu, kus on vaja eemaldada setet või süvendada jõge. Kuna lähedal asub Sindi väliujula, kinnistu on eraomandis, lahendada tuleb avaliku juurdepääsu küsimus, ei ole välistatud, et supluskoha rekonstrueerimise soovile antakse uuesti keelduv otsus. KSH ptk-s 9.2. ja ptk-s 10.2. on ekslikult öeldud: „Mõjude Arvestame ettepanekuga. minimeerimiseks on kaevetööd vees soovitatav teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil ja arvestades vee-elustikust 7 tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Veekogude KSH aruannet täiendatakse ja täpsustatakse vastavalt, sh Tartu Ülikooli laevatatavatel osadel veeelustiku kaitseks ajalised piirangud Eesti Mereinstituudi ekspertarvamusest lähtuvalt. puuduvad, sest neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei jää olulisi kalade kudealasid.“ Suuremahuliste tööde läbiviimine on Keskkonnaameti hinnangul kindlasti elustikule kahjulik, sest lisaks kudepaikadele (mida seal siiski osadele liikidele on) toimub kevadel aktiivne kuderänne, meriforelli ja lõhe noorjärkude laskumine, erinevate kalavastsete laskumine ja toitumine. Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab kevadisel perioodil suuremahulised tööd välistama. Ainult soovitusest töid vältida ja teostada suvisel madalveeperioodil ei piisa. Pärnu jõe kalastikku, kudekarjade liikumist, kalavastsete ja maimude merre laskumist ja kudealasid on põhjalikult käsitlenud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ekspertarvamus4 (vt ka lisa 1), mille sisu ja järeldusi tuleb kasutada ka KSH aruande ja teemaplaneeringu täiendamisel. KSH ptk-s 9.4.1. (Mõju kaitsealadele) on nimetamata sile kardhein Arvestame ettepanekuga. (Ceratophyllum submersum) leiukoht (EELISe kood KLO9305362). Sile kardhein on Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. KSH aruande ptk 9.4.1 täiendatakse vastavalt. KSH ptk-s 9.12. on öeldud, et teemaplaneering teeb ettepaneku Nõustume, et teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid. Lisaks tuleb kaaluda jõelõigul Vaala sadamast kuni Paikuse ja Tammiste analüüsida, mida saab reguleerida teemaplaneeringuga ja kus tuleb tiheasustusala alguseni võimalusi veemotospordi (jetisõit, rakendada muid korralduslikke meetmeid. veesuusatamine) harrastamiseks. Lokaalse mõjuallikana lisandub jetisõidu harjutus- ja võistlusala Reiu jõe suudmest allavoolu. Täpsustame lahendusvõimalusi koostöös vajalike osapooltega Keskkonnaamet nõustub, et kuigi jetisõidu jaoks planeeringuga (kohalikud omavalitsused, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tartu konkreetse ala määramine ei pruugi selle lähikonnas elavatele Ülikooli Eesti Mereinstituut). inimestele meeldida, on see laiemat pilti vaadates siiski parem lahendus, kui lubada mürarikastel jetidel liikuda kogu veeala ulatuses. Samas on oluline arvestada ka Pärnu ja Reiu jõgede kalastiku ning kalanduse kaitse põhimõtetega. Pärnu jõgi alates Reiu jõe suudmest kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni on elustiku seisukohast tundlik ala ning sinna veemotospordiala laiendamine ei ole mõistlik. Veemotospordiala piiritlemisel ning kasutustingimuste määramisel peame vajalikuks täiendavalt 8 konsulteerida Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga, kellele on pikaajaline kogemus Pärnu piirkonna kalastiku küsimustes. KSH ptk-s 9.14. on hinnatud mõju planeeringuala jõgede elustikule Arvestame ettepanekuga. ning on muuhulgas märgitud mootori abil liikuvate veesõidukitega seoses, et kalastikku võib häirida veealune müra, mõõdukas müra ja KSH aruande ptk 9.14 täiendatakse jetide mõju hinnanguga kalastikule. vibratsioon kalu üldjuhul ei häiri. Peatüki kohaselt kalastikule avaldab Vt ka vastus eelmisele märkusele. mõningast negatiivset mõju ka kalade hukkumine või vigastumine kokkupõrkel veesõidukite sõukruviga. Antud risk on suurem kiiremini liikuvate aluste puhul, mille eest kalad ei jõua pageda. Keskkonnaamet peab vajalikuks käsitleda ka hüdroajamiga veemootorsõidukite (eeskätt jettide) mõju kalade noorjärkudele. Tuginedes kirjanduse ja TÜ Eesti Mereinstituudi andmetele, mõjutab jettide kasutamine negatiivselt enim kalade noorjärke ehk larve. Larvid toituvad soojas pinnalähedases veekihis zooplanktonist, samuti madalas kaldavees. Jettide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt, läbides koos veega turbiini, või veesõidukite poolt tekitatud tugeva lainetuse tagajärjel. Eriti tundlikud on jettidele meritindi kalavastsed. Kalade noorjärkude kaitse seisukohast on vajalik jetisõitu ajaliselt piirata, lubatud periood võiks olla nt juuni algusest augusti lõpuni. KSH ptk-s 10.3. on öeldud, et sõudestaadioni asukoha Arvestame ettepanekuga. täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada KSH aruande ptk 10.3 täiendatakse vastavalt. sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. Juhime tähelepanu et teemaplaneeringu lisa 4 tabelis on sõudestaadioni eeldatav süvendamismaht üle 500 m3 , mis tähendab, et KMH läbiviimine on kohustuslik. Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st vajalik on leevendavate meetmete kavandamine), seega on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult KMH menetluses. Samad 9 tingimused kehtivad Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamisel. KSH ptk-s 10.4. on öeldud (täpsustamata jõelõike, kus tingimus Selgitame, et KSH aruande ptk 10.4 käsitleb jõgede kallaste kehtib ning kas tegemist on individuaalse või üldise vajadusega), et lihkeohtlikkuse meetmeid, seega need meetmed on mõeldud jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal konkreetsel rakendamiseks nendes piirkondades, kus esineb kallaste lihkeoht. juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, Puudub vajadus jõelõikude täpsustamiseks selles peatükis. Ptk-s 10.4 et selgitada välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogus toodud viidatud sõnastust täpsustatakse järgmiselt: „… et selgitada olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega. välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogu kaldal olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega“. Samas on ptk-s 10.8 ja kokkuvõtvas peatükis kirjeldatud tingimuste sisu pisut teistsugune: „Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel KSH aruande ptk 10.8 on koondatud meetmed, millega tuleb arvestada jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, planeeringuala taristuobjektide kavandamisel. Puudub vastuolu mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla nimetatud peatükkide vahel. piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. Kuna planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad, ei ole individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks jõkke liiga kitsas ning see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke kaldaid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel tuleb hinnata riske seoses jõgede jääoludega, arvestada setetest puhastamise vajadusega (täiendav koormus jõe veekeskkonnale) ning hinnata koosmõju muude tegevustega.“ Keskkonnaamet peab vajalikuks peatükke ühtlustada. Keskkonnaministeerium KSH aruande ptk 9.14 „Mõju inimeste tervisele“ (lk 110) on müra Arvestame ettepanekuga. 23.02.2023 kiri nr mõju osas viidatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 7-15/22/5810-3 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning KSH aruande ptk 9.14 korrigeeritakse vastavalt. ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja müra taotlustasemetele. Märgime, et uutel planeeritavatel aladel tuleb järgida keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra sihtväärtust. 10 KSH aruande eelnõu ptk 9.1.2 „Mõju jõgede hüdromorfoloogiale ja Arvestame ettepanekuga. kallastele“ (lk 54) kohaselt hinnatakse Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamisega kaasnevat mõju jõe KSH aruande ptk 9.1.2 täiendatakse vastavalt. hüdromorfoloogilisele seisundile lokaalseks. Kuna teemaplaneeringuga kavandatavaid veekasutusega seotud objekte on palju, siis kumulatiivselt võib planeeritava Pärnu jõe veekogumite (Pärnu_2, Pärnu_3) hüdromorfoloogiline seisund halveneda. Palume aruandes analüüsida planeeritava tegevuse kumulatiivset mõju Pärnu jõe veekogumite hüdromorfoloogilise seisundile. Soovitame lisaks üleujutusega seotud riskipiirkondadele lisada Arvestame ettepanekuga. teemaplaneeringu kaardile ka 2021. aastal valminud töö „Alused ja metoodika suurte üleujutustega siseveekogude nimistu Kajastame üleujutusalade informatsiooni planeeringu muutmiseks“ üleujutusalade informatsioon. kaardirakenduses. Maakonnaplaneeringu mõõtkavast tulenevalt kaalume informatsiooni kuvamise võimalust planeeringu põhijoonisel. Lisainformatsioonina anname teada, et Keskkonnaministeerium ajakohastab üleujutusega seotud riskide hinnangu ja riskipiirkonnad 2024. aasta kevadeks ning Keskkonnaagentuuril on kavas alustada üleujutuse stsenaariumite kaardistamist terves Pärnu jõestikus 2023. aastal. Käsitleda KSH aruandes kliimamuutuste leevendamist ehk KSH aruannet täiendatakse vastavalt, lähtudes teemaplaneeringuga planeeringu mõju kasvuhoonegaaside heitele. Seetõttu palume kavandatavatest tegevustest ja planeeringu täpsusastmest. täiendada KSH aruannet järgmiste punktidega: a) hinnata seoseid ELi ja siseriikliku kliimapoliitika kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega; b) hinnata kooskõla 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga; c) hinnata kooskõla arengukavadega (riiklike, kohaliku omavalitsuse) seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega (nt mõju transpordi, maakasutuse muutusega, sh raadamisega, ja energiakasutusega seotud heitele jmt); d) hinnata heite edasise vähendamise kavandamise võimalusi ning kirjeldada leevendavaid meetmeid ja nende rakendamist. Ühtlasi 11 viidata aruandes arengustrateegia „Eesti 2035“ ja ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused 2050“ eesmärkidele. Juhime tähelepanu sellele, et keskkonnamõju hindamise ja Arvestame ettepanekuga. keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi tuleb strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul teemaplaneeringu) koostamisel KSH aruandest tulenevad „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju arvesse võtta KSH tulemusi. vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed“ lisatakse Teemaplaneeringu eelnõu seletuskirjas ptk 5 „Olulise ebasoodsa teemaplaneeringu seletuskirja enne teemaplaneeringu keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamist. meetmed“ on märgitud, et KSH töögrupi ettepanekuid on jooksvalt arvestatud planeeringulahenduse väljatöötamisel. Samas on ka märgitud, et mõjude hindamise käigus on tehtud ettepanekud leevendavate meetmete seadmiseks, mis on pigem ettepanekud ja soovitused teemaplaneeringu edasiseks rakendamiseks kohaliku tasandi planeeringute ja projektide koostamisel. Samuti on KSH aruandes ptk 10 „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed“ toodud ettepanekud ja soovitused edasiseks tegevuseks ning üldplaneeringute jm planeerimis- ja projekteerimisdokumentide koostamiseks, mis täiendavad teemaplaneeringus esitatud suuniseid, põhimõtteid ja tingimusi. Selleks, et teemaplaneeringu elluviimisel ning järgnevate planeeringute ja projektide koostamisel neid meetmeid arvestada, peaksid need olema integreeritud ka teemaplaneeringusse. Kui KSH aruandes pakutud ettepanekud ja meetmed kantakse planeeringusse, siis need ka jõustuvad planeeringu kehtestamisel. Seetõttu lisada aruande ptk 10 esitatud meetmed teemaplaneeringu seletuskirja. Riigimetsa Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Pärnu jõe puhkealale Võtame teadmiseks. Majandamise Keskus jäävate metsade kohta koostada pikaajaline metsade majandamise 23.02.2023 kiri nr 3- kava, kus muuhulgas määratakse vajadusel raie intensiivsus, RMK metsatööde veebirakenduse alusel on RMK omandis olevad ja 1.1/2022/7082 tingimused raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, Pärnu jõe puhkeala mõistes olulised metsaalad juba kõrgendatud paiknemisele ja raiutava puistu vanusele. Lisaks käsitleda kavas avaliku huviga metsaks määratud. metsamaastiku kujundamise- ja hoolduse põhimõtteid. 12 Selgitame, et RMK koostab pikaajalisi metsa majandamise kavasid Pärnu jõe puhkeala koosseisu jäävad metsad, pargid, rohealad, ainult kõrgendatud avalike huviga aladel. loodusalad jm täpsustatakse kohaliku omavalitsuse planeeringuga. Pärnu jõe puhkealale jäävad järgmised kõrgendatud avaliku huviga Kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel on võimalik alad: Tammiste küla Pärnu jõepoolne mets, Tammiste küla raudtee detailsemalt hinnata uute KAH alade moodustamise vajadust. poolne mets ja Paikuse alevi metsad. Kõrgendatud avaliku huviga alade asukohtadega saate vajadusel tutvuda RMK metsatööde rakenduses. Uusi kõrgendatud avaliku huviga alasid moodustab RMK koostöös kohaliku omavalitsusega, omavalitsuse tahte olemasolul. Üldiselt üldplaneeringu protsessis, kuid on võimalikud ka erandid. Lisaks informeerime teid, et Tammiste metsade (RMK haldusalas olevad Surju metskond 12, 11 ja 67 kinnistud) osas on kohalik omavalitsus algatanud kohaliku kaitseala moodustamise. Materjalidest selgub, et Pärnu jõe kaldatee on planeeritud mitmetele Arvestame ettepanekuga. RMK haldusalas olevatele kinnistutel. Soovime siinkohal juhtide tähelepanu asjaolule, et RMK ei poolda uute radade rajamist RMK Selgitame, et Pärnu jõe kaldatee on jõele lähim võimalik katkematu haldusalas olevatele kinnistutele, eriti kui piirkonnas on ühendus, mis on jalgsiliikluseks (võimalusel ka jalgrattaga) läbitav ja olemasolevad teed ja mitmed looduslikud rajad. Mistõttu teeme võib koosneda erineva iseloomuga lõikudest (kergliiklustee, pargitee, ettepaneku planeerida Pärnu jõe kaldatee mööda olemasolevaid metsarada, matkarada, loodusrada, vähese liiklusega tänav jms). radasid või mööda kallasrada, mis avalikult kõigile kasutatav. Kaldatee täpne asukoht määratakse kohaliku omavalitsuse Täiendavalt selgitame, et: planeeringuga. - Surju metskond 33 kinnistul on enamus jõekaldast vääriselupaik (vääriselupaiga asukohaga saate tutvuda, kas RMK Kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele kandmise vajadust. metsatööde kaardilt või Metsaregistris). Vääriselupaik on range Kaldatee joonisele kandmisel üldistame lahendust ja lähtume teie poolt kaitsega ala, kus puude raie on keelatud. Lisaks on antud piirkonnas esitatud ettepanekutest. varisemisohtlik kallas. Seetõttu teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe kaldatee olemasolevatele radadele, nt juba olemasolevale Kiviaia Lisame ptk-i 3.2.1 „Puhkealade võrgustik linnalises piirkonnas“ suunise teele. kaldatee kavandamisel: - Surju metskond 67 kinnistul on planeeritud Pärnu jõe „Pärnu jõe kaldatee asukoha määramisel arvestada kultuuri- ja kaldatee ja ka kergliiklustee metsamaale, kus (RMK’le teadaolevalt) loodusväärtustega ning olemasolevasse keskkonda sobivusega. puudub olemasolev rada. Teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe Kaldatee kavandamisel läbi metsa eelistada võimalusel olemasolevaid 13 kaldatee ja kergliiklustee, kas kallasrajale või mööda olemasolevaid looduslikke teid ja radu. Kaldatee kavandamisel läbi hoonestatud alade teid/radu. Mis küll antud piirkonnas võivad ajutisel jõest eemal olla, arvestada ümbritseva ruumistruktuuri ja arhitektuuriga.“ nt Uuemetsa tee. Esitatud materjalidest selgub, et kergliiklustee võiks kulgeda Pärnust Selgitame, et Tori alevist läbi Soomaa kuni Kõpuni on kergliiklustee kuni Soomaa rahvuspargini. Juhime siinkohal tähelepanu, et planeeritud Soomaa piirkonna teemaplaneeringuga (kehtestatud kergliiklustee rajamine Soomaa rahvusparki on vajalik kooskõlastada 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182). Keskkonnaametiga ja peab lähtuma looduskaitseseadusest ja kaitse- Koostatavas teemaplaneeringus on kehtiva teemaplaneeringuga eeskirjast. arvestatud. Teemaplaneeringut koostatakse koostöös Keskkonnaameti kui kaitseala valitsejaga. Materjalidest selgub, et on planeeritud kergliiklusteede ühendamine Ettepanekuga ei arvestata. üle Reiu jõe jalakäijate silla. RMK on seisukohal, et kergliiklusteede ühendamisel üle Reiu jõe silla tuleb ühtlasi koheselt tegelda ka Selgitame, et teemaplaneeringuga nähakse ette kergliiklusteede mootorsõidukite (krossiratad, atvd jms) probleemiga antud võrgustiku ühenduse parendamine Pärnu linna ja Paikuse alevi vahel piirkonnas – sõidetakse aladel, milledel sõitmine pole lubatud. arvestades jõe äärsete kergliiklusteede sidusust. Reiu vana raudteesilla näol on tegemist olemasoleva kergliiklussillaga. RMK teeb ettepaneku käsitleda antud teemas ka Reiu jõe silla ületamise tõkestamist mootorsõidukitele. Teemaplaneeringu ülesannete hulka ei kuulu lahenduste pakkumine mootorsõidukitega liiklemiseks maastikul. Olemasoleva probleemiga lahendamiseks palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et leida sobilik liikluskorraldusliku või ehitustehniline lahendus. Üheks oluliseks jõega seotud puhke- ja peatuskohaks on määratud Võtame teadmiseks ka Taali metskond – Tori pastoraadi peahoone ja park, Taali metskonna jõe aas. RMK metsatööde registri kohaselt on puhke-ja peatuskohas tegemist Selgitame, et praegusel hetkel on Taali metskonna jõe aas antud loodusliku rohumaa ja pargi kõlvikutega. Vastavalt teemaplaneeringus rendile põllumajanduslikuks kasutamiseks. Rajatiste rajamine (nt: antud suunistele ja tingimustele täpsustatakse puhke- ja peatuskoha rajad, puhkekohad) ja muud tegevused (nt vaadete avamine) RMK lahendus kohaliku omavalitsuse planeeringuga. haldusalas olevatel kinnistutel saab toimuda ainult koostöös RMKga ja vajadusel maakasutamiseks lepingu sõlmimisega vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et RMK ei pruugi võimaldada rajatise rajamist jms tegevust, kui see segab või ei võimalda RMK 14 põhiülesande täitmist – metsa majandamist ning ka lähtuvalt looduskaitselistest piirangutest. Transpordiamet Palume täiendavalt selgitada Pärnu jõe ametlikult laevatava osa Arvestame ettepanekuga. 23.02.2023 kiri nr pikendamise kaalutlusi ja tingimusi. Kui Sauga jõe puhul on tegemist 7.2-4/22/29151-2 seaduse tegeliku eluga vastavusse viimisega, siis Pärnu jõe Täpsustame lahendust koostöös Transpordiameti ja kohalike kõnealusel lõigul hetkel märgatavat veeliiklust ei toimu. omavalitsustega. Suunistes piirkonna arendamiseks (lk 25) on ettepanek kaaluda Vaala Arvestame ettepanekuga. sadama, Tammiste ja Paikuse elamualade vahelisel veelõigul veemotospordi (skuutrid, veesuusatamine) harrastamise võimalusi Veemotospordi teema vajab täpsustamist ja kokkuleppeid. Lisaks tuleb ning kõigile kasutajatele turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja analüüsida, mida saab reguleerida teemaplaneeringuga ja kus tuleb häiringute vähendamiseks kaaluda eripiirkonna loomist ja rakendada muid korralduslikke meetmeid. kasutuskorra seadmist. Kui eesmärgiks on suunata skuutrid ja veesuusatajad nt kesklinnast ära sellesse piirkonda, siis meie Täpsustame lahendusvõimalusi koostöös erinevate osapooltega - hinnangul eripiirkonna kehtestamine seda eesmärki väga tõhusalt ei kohalikud omavalitsused, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Tartu täida, kuna eripiirkond ei keela nende vahenditega mujal liiklemist, Ülikooli Eesti Mereinstituut (kalastik). kuid piirab teiste veesõidukitega eripiirkonnas liiklemist. Soovitame kaaluda veeliikluse teatud aladele või sealt eemale suunamiseks Vt ka eespool Keskkonnaameti teemakohast ettepanekut. muid meetodeid. „Tingimused kergliiklusteede arendamiseks“ (lk 79) ptk lisada, et Arvestame ettepanekuga ja täiendame seletuskirja ptk 3.6.7 planeeringuga kavandatud kergliiklusteede täpsed tehnilised „Kergliiklusteed“ järgmises sõnastuses: lahendused ja paiknemine määratakse järgnevate planeeringute või projekteerimistingimustega. Kergliiklusteede planeerimisel lähtuda „Teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteede paiknemine ja põhimõttest, et kergliiklustee peab asuma riigiteest sellel pool, kus täpsemad tehnilised lahendused määratakse kohaliku omavalitsuse asuvad peamised sihtpunktid. planeeringute ja vajadusel projekteerimistingimustega. Kergliiklusteede planeerimisel lähtuda põhimõttest, et kergliiklustee peab asuma riigiteest sellel pool, kus asuvad peamised sihtpunktid.“ Transpordiamet lähtub riigiteede ehitamisel üle-eestilisest Arvestame ettepanekuga. riigimaanteede teehoiukavast. Transpordiamet ei saa võtta kohustusi maakondliku tasandi põhiselt (katete tolmuvabaks Kajastame seletuskirja ptk-s 6 „Planeeringu elluviimine“, et muutmine, uute teede, sh kergliiklusteede ehitus, rekonstrueerimisobjektide valik). Seletuskirja lisada, et riigiteedega „Riigiteedega seonduvat tegevust rahastatakse liiklusseaduse § 11 seonduvat tegevust rahastatakse teehoiukava alusel, mille kohase teehoiukava alusel.“ koostamist ja kehtestamist reguleerib liiklusseaduse § 11. 15 Planeeringu joonisele kanda Sindi-Lodja silla asukohta perspektiivse Täpsustame koostöös kohaliku omavalitsuse ja ning Transpordiametiga uue silla leppemärk. Sindi-Lodja uue silla projekteerimine ja rajamine uue silla kavandamisega seonduva käsitlemist teemaplaneeringus ning on kantud teehoiukava sillaremondi objektide nimekirja 2022-2025. KSH aruandes. Uue silla ehitamine Reiu jõele (Natura ala) ei ole põhimõtteliselt välistatud, kui sellega ei takistata Natura alade soodsa seisundi saavutamist. Silla eeldatava ehitusaegse mõju alasse jääb lisaks Reiu jõe loodusalale ka Pärnu jõe loodusala. Mõju täpsustamiseks ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb läbi viia eraldi KSH/KMH (sõltuvalt silla kavandamise edasisest menetlusest), sh Natura asjakohane hindamine. Detailplaneeringu algatamise korral kaaluda võimalust KSH läbiviimiseks KMH täpsusastmes, et vältida kordushindamist. Selleks aga peab mõju hindajal aluseks olema piisavas täpsusastmes silla ehituslik projektlahendus ning eeldatav ehitustehnoloogia kirjeldus. Arvestada tuleb Reiu ja Pärnu jõgede kallaste lihkeohtlikkusega. Tori Vallavalitsus Vältida Uuemetsa elamupiirkonnale täiendava müraallika tekitamist Arvestame ettepanekuga. 27.02.2023 kiri nr ning loobuda ala 3 arendamise soovitusest parandada Rail Baltic 2-3/119 jaama juurdepääsu mootorsõidukitega Videviku tänavalt Eemaldame suunise seletuskirja ptk-st 3.1.2.3. Toetame ideed rajada Rail Baltica ja Pärnu jõe vahele kergliikluse ühendus, kuna see võimaldab Sindi suunast tulijatel jõuda kiiremini ja ohutumalt Papiniidu piirkonda ja Pärnu kesklinna. Kergliikluse ühendus antud kohas soodustaks ka Saare tänava pikendusel oleva supluskoha ja Veteranide pargis asuva disc golfi raja kasutamist kergliiklusvahenditega. Samas Videviku tänava ja Rail Baltica reisijatejaama ühendamine sõiduteega halvendaks nimetatud puhkealade kvaliteeti ning ühtlasi tekitaks täiendavaid mürahäiringuid teisel pool Pärnu jõge asuva Uuemetsa elupiirkonna elanikele. Muuta seletuskirja eelnõu skeemil 8 ja planeeringu joonisel Puhkealad, puhkemajandus, väärtused esitatud kaldatee asukohta Arvestades, et kaldatee täpseks kavandamiseks on piirkonnas mitmeid endises Tammiste suvilate piirkonnas kasutades kaldatee asukohana võimalusi (sh on avalikustamise perioodil laekunud mitmeid erinevaid Käbi, Pärnaõie tee ja Suur-Kaare tänavat ning ületades Pahkoja järve. ettepanekuid) ja konkreetne lahendus ning kokkulepe saavutatakse 16 Samuti näha ette võimaliku kaldatee asukohana Uuemetsa kohalikul tasandil, kaalume kaldatee põhimõttelise asukoha joonisele piirkonnas Uuemetsa tee supluskohast Piibelehe tänava kandmise vajadust ja otstarbekust. supluskohani, mööda Piibelehe, Kasteheina, Pilliroo, Karukella ja Vesikaare teed üle kanalite kuni Veskikaare tee 9 kinnistuni Juhul kui on otstarbekas kaldatee joonisele kanda kasutame üldistatumat lahendust. Üldisem lahendus ei mõju eksitavalt ja Seletuskirja skeemil 8 ja planeeringu joonisel Puhkealad, võimaldab kohalikul omavalitsusel sobivaid lahendusi paremini kaaluda. puhkemajandus, väärtused on esitatud kaldatee asukoht, mis jõe paremkaldal kulgeb läbi Tammiste küla elamualade. Uuemetsa piirkonnas oleks huvitavam kui kaldatee kulgeks Uuemetsa tee supluskohast Piibelehe tänava supluskohani, mööda Piibelehe, Kasteheina, Pilliroo, Karukella tänavaid ning mööda Vesikaare teed üle kanalite, millele on detailplaneeringuga ettenähtud sillad. Tammiste endises suvilate piirkonnas ei võimalda tänavavõrgustik ja krundistruktuur määrata kaldatee asukohta jõe kaldaala vahetusse lähedusse. Seal saaks kaldatee kulgeda mööda Käbi, Pärnaõie tee ja Suur-Kaare tänavat ning ületades Pahkoja järve. Säilitada Sauga jõe ääres Kaluriküla piirkonnas sh Sauga mõisa aladel Selgitame, et planeeringulahendus on ettepanekuga kooskõlas. puhkefunktsioon ning näha ette puhkemajandusega seotud teenuste Sauga kaluriküla piirkond ja Sauga mõisa ala on teemaplaneeringuga arendamine. kavandatud üheks puhkevõrgustiku sõlmpunktiks. Seletuskirja ptk-s 3.1.2.5 on ala 5 ehk Sauga jõe piirkonda iseloomustatud kui olulist kalasadamate- ja puhkepiirkonda. Peame oluliseks, et Sauga mõisa ala arendataks Pärnu linna puhkealaks, kuna see toetab Tori valla territooriumil hästi toimiva Kaluriküla (Fishing village) puhkeala toimimist ja arengut. Sauga mõisa ala arendamine puhkealaks võimaldab piirkonnas mitmekesisemate puhkamisvõimalustega ala tekkimist ning olemasolevate võimaluste paremat kasutamist. Kajastada planeeringu joonisel Liikuvus ja tehniline taristu kogu Sindi Arvestame ettepanekuga. linna ja jõeäärseid puhkealasid siduv olemasolev ja perspektiivne kergteedevõrgustik sh olulisemad jõe äärde viivad teed, mis ei ole Töötame lahenduse välja koostöös Tori vallavalitsusega. otseselt määratletud kergliiklusteena, kuid on aktiivselt kasutatavad kergliiklejate poolt. 17 Planeeringu joonisel Liikuvus ja tehniline taristu on Sindi linna kergliiklusteed märgitud ainult osaliselt ning jooniselt ei nähtu jõeäärsete puhkealadega seotud kergteed. Sindis on juba praegu jõeäärsed puhkealad mitmes kohas linnaga hästi ühendatud ning tulevikus on kavas jõe ja linna ühendusi veelgi parandada ja juurde luua. Märkida planeeringu põhijoonisel supluskohana Tammistes Pahke Arvestame ettepanekuga. tänava pikenduse piirkond. Kajastame põhijoonisel supluskoha põhimõttelise asukohana Pahke tänava pikendusele jääva ala. Ettepanek kajastada põhijoonisel reaalne puhkemetsa piir Tammiste Arvestame ettepanekuga. endise suvilate piirkonna ja Uuemetsa elupiirkonna läheduses. Täpsustame Pärnu maakonna planeeringu kohast puhkemetsa piiri ja Planeeringu põhijoonisel on näidatud maakonnaplaneeringu kohane arvestame puhkemetsa alalt välja kompaktsed elamualad. puhkemetsa piir. Paraku Tammiste endises suvilate piirkonnas ja ka Uuemetsa elupiirkonnas on asustus oluliselt muutunud, mistõttu ei ole võimalik teatud osas maa-ala kasutada puhkemetsana. Puhkemetsana kasutatav ala Tammiste külas jääb valdavalt kinnistutele Surju metskond 11, Surju metskond 12 Surju metskond 67, Käbi tn 42, Tammiste kalmistu ja Tuhkpuu. Täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1.3 Puhkevõrgustiku Arvestame ettepanekuga. sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad tabelit 2 täiendades sõlmpunktide huviväärsuste loetelu supluskohtade ja pakutavate Täiendame seletuskirja ptk 3.2.1.2 „Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, turismi toetavate teenustega. puhke- ja peatuskohad“ tabelit 2 täiendavate huviväärsustega. Planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1.3 Puhkevõrgustiku sõlmpunktid, puhke- ja peatuskohad on tabelis 2 välja toodud olulised puhkevõrgustiku sõlmpunktid ja nendes olevad huviväärsused, mis on valdavalt kultuuripärandi objektid. Antud tabelis võiks olla välja toodud ka muud puhkajale olulised teenused sh need mida veel ei pakuta, aga oleksid piirkonna arenguks olulised. Jõesuu ja Tori sõlmpunktides on oluline supluskoha olemasolu, turismi toetavate teenuste ja ka kultuurisündmuste pakkumine. Tori 18 sõlmpunktis on tekkimas haabjakeskus. Taali metskonna puhke- ja peatuskoht on ilmselt juba praegugi kasutusel supluskohana ning see funktsioon võiks alal ka edaspidi olla. Taali mõisa puhke- ja peatuskoha läheduses paikneb Taali krossirada, mis annab eeldused teatud spordisündmuste pakkumiseks. Täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.6.3 Veeskamiskohad ja Selgitame, et planeeringulahendus on juba ettepanekuga kooskõlas. sildumisalad määratud tingimusi veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamiseks nii, et ka Tori alevikus ja Jõesuu külas tuleks kaaluda Seletuskirja ptk-s 3.6.3 „Veeskamiskohad ja sildumisalad“ on veeskamiskohtade rajamist sildade juurde. tingimusena toodud : Planeeringu seletuskirja ptk 3.6.3 Veeskamiskohad ja sildumisalad on „Kohalike omavalitsuste planeeringutega kaaluda veeskamiskohtade välja toodud tingimused veeskamiskohtade ja sildumisalade kavandamist sildade juurde: linnalises piirkonnas Sauga silla (Lennuvälja kavandamiseks, sh on tingimus „Kohalike omavalitsuste teel), kavandatava Via Baltica silla (Sindi -Tammiste) ja Sindi raudtee planeeringutega kaaluda veeskamiskohtade kavandamist sildade silla juures ning maalises piirkonnas Tori alevis, Jõesuu külas, Vihtra juurde:…“ Kuid see soovitus ei rakendu maalises piirkonnas nt Tori külas ja Kurgja külas paiknevate sildade juures.“ aleviku ja Jõesuu küla kohta. Ometi on ka nendes kohtades otstarbekas kavandada veeskamiskohti olemasolevate sildade Lisame loetellu ka Suurejõe silla. juurde. See võimaldab tekitada planeeringualal sarnaste põhimõtetega veeskamiskohtade võrgustikku, mis aitab veeskamiskohti kergemini leida ning tagada nende kasutusmugavust. Pärnu Linnavalitsus Võttes arvesse Pärnu linna haldusterritooriumi suurust (850,07 km2), Selgitame, et Pärnu linna asustusüksust on teemaplaneeringus hetkel 07.03.2023 kiri nr palume teemaplaneeringus kirjeldada läbivalt Pärnu linna mainitud vaid nimes „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering“. 8-3/8251-7 asustusüksust Pärnu keskuslinnana Seletuskirja koostamisel arvestame, et kui tekib vajadus viidata Pärnu linna asustusüksusele, kasutame mõistet Pärnu keskuslinn. Ptk. 3.1.2 Linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Arvestame ettepanekuga. Kaaluda täiendavaks suuniseks, et kaldapromenaade arendatakse ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt sobivana, mitte ainuüksi Seletuskirja ptk-s 3.1.2 „Linnalise piirkonna arendamise üldised uushooned. suunised“ on juba kajastatud, et „Jõe kallastel seada eesmärgiks hoonete ja avaliku ruumi kõrge arhitektuurne tase.“ Täiendame suunist ja lisame, et 19 „Kaldapromenaadid kavandada ümbritsevasse linnaruumi arhitektuurselt sobivana“. Ptk. 3.1.2 Linnalise piirkonna arendamise üldised suunised. Arvestame ettepanekuga. Kaaluda täiendavaks suuniseks, et veekogu äärsete alade ehitamisel tuleb rakendada meetmeid, et hoida ära võimalik negatiivne mõju Võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks vee elustikule seatakse vee elustikule (nt ehitustööde tegemine peab toimuma sobival ajal). meetmed planeeringu seletuskirja peatükis 5 „Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatavad meetmed“ KSH aruandes toodud ettepanekute alusel. Ptk. 3.1.1 ja 3.1.2 piirkonna arendamise üldised suunised. Kaaluda Arvestame ettepanekuga. täiendavaks suuniseks, et paadisilla rajamisel tuleb arvestada kallasraja säilimisega ja tagada katkematu teerada, selliselt, et rada Kuna ettepanek puudutab nii linnalist kui ka maalist piirkonda leiame, on takistusteta läbiv jalakäijatele, ratturitele ja seejuures olema et seda on kohasem kajastada ptk-s 3.6.8 „Liikumine kaldal ja ühendatud teedevõrgustikuga. juurdepääs kallasrajale“ ning ptk-s 3.6.3 „Veeskamiskohad ja sildumisalad“. Ptk. 3.1.2. piirkonna arendamise üldised suunised, täiendada, et vaba Arvestame ettepanekuga. ligipääsu tagamine Pärnu jõe kallastel on avalikes huvides, et tagada piirkonna elanikele ja selle külastajatele võimalus jõeäärsetel aladel Lisame põhimõtte ptk 3.6.8 „Liikumine kaldal ja juurdepääs viibida. kallasrajale“, kuna põhimõte on oluline nii linnalises kui maalises piirkonnas. Ptk. 3.1.2.1 sadama akvatooriumil planeerimisel on oluline võtta Selgitame, et seletuskirja ptk-s 3.1.2.1 on juba toodud mitmeid arvesse erineva funktsiooniga tegevusi (tööstussadam, puhkesadam, suuniseid, mis rõhutavad piirkonna olulisust erinevate äri- ja elupiirkond). Kas on võimalik seada suunised, kuidas piirkonnas sadamategevuste arendamisel ning ka erineva iseloomuga sadamatest ei domineeriks äri- ja elamupiirkond sadamat ja vastupidi. tuleneva mõju arvestamise vajadusega. Näiteks: - Eelisarendada Pärnu Sadama akvatooriumi alal sadamaid, mille kasutus on seotud merega ja eelkõige selliste aluste teenindamisega, mis ei pääse Kesklinna sillast ülesvoolu. - Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid. Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud kasutust ja 20 keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja elukeskkonda. - Sauga jõe suudme piirkonda jäävate kaldaalade arendamisel ja tööstusliku sadamategevuse välja viimisel pöörata tähelepanu sobilike keskkonnatingimuste loomisele. Leida olemasoleva sadamategevuse ja uue kasutuse vahel toimiv ruumiline lahendus, mis aitaks suurendada Pärnu merevärava positiivset mõju piirkonnale ja avada kalda ala avalikuks kasutuseks. Olemasoleva keskkonnaga on vajalik arvestada. Muudatuste kavandamisel on erinevaid lahendusi võimalik täpsemalt hinnata ja sobivaid meetmeid välja töötada detailsemates planeerimise ja projekteerimise astmetes. Ptk. 3.1.2.2. lk 20 teine lõik kirjeldab, et jõele on kehtestatud Planeeringulahendus on ettepanekuga juba kooskõlas. sõudmise eripiirkond ning kavandatud sõudmise ja aerutamise staadion, sh asjaolu, et võistluste ajal staadioni veeliiklus kasutuseks Selgitame, et vastavalt kehtivale määrusele on eripiirkonna ala muuks suletud. Täpsustame, et eripiirkonnas ei tohi viibida kõrvalised isikud, veeliikluseks suletud perioodil 01. aprillist kuni 31. oktoobrini. olenemata asjaolust, kas toimuvad võistlused või mitte. Palume Toimunud planeeringukoosolekutel on selgunud, et kogu kirjeldav skeemile märkida eripiirkonna territoorium. sõudestaadioni ala on suletud vaid võistluste ajal, mis toimuvad ca 5-9 korda hooaja jooksul. Planeeringulahendust illustreerival skeemil nr 6 on markeeritud nii sõudmise eripiirkond, kui sõudestaadion ja aerutamise staadion. Skeem 8. Joonisel tuua esile Reiu jõelõik, roheala tsoneerimine Arvestame ettepanekuga. peidab Reiu jõge Muudame joonise graafikat selgemaks. Kirjeldada võimalused ja suunised, kuidas peaks kavandama jõe Leiame, et teemaplaneeringuga ei ole võimalik lahendada suurürituste äärsetel aladel suurüritusi. korraldamisega seonduvaid küsimusi, samas on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevate ja planeeritud suurürituste toimumise asukohtadega. Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.5“ Ala 5. Sauga jõgi“ on olemasoleva olukorra kirjelduses toodud, et Sauga mõisa piirkond on kavandatud välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks, sh võimalik suurürituste toimumispaik. Teemaplaneeringus seletuskirja ptk 3.2.1.3 21 kohaselt on piirkond määratud üheks jõega seotud puhke- ja peatuskohaks. Teemaplaneeringu ptk-s 3.1.2.3 „Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni“ on olukorra kirjelduses toodud, et Reiu jõe ääres asub Raiu vabaõhulava. Teemaplaneeringus seletuskirja ptk 3.2.1.3 kohaselt on piirkond laiemalt määratud üheks puhkevõrgustiku sõlmpunktiks. Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures kaaluda erinevate Planeeringulahendus on juba ettepanekuga kooskõlas. liikumisviiside ühildamise võimalust (näiteks parkla, jalgrattaparklad koos laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi taristuga linnalise Seletuskirja ptk-s 3.6.6 „Sillad ja jõe ületuskohad“ on suunisena toodud: asustusega alal, parklad koos veeskamise võimalusega maalise asustusega alal jms). „Sildade kui oluliste ühenduskohtade juures näha ette erinevate Mõju hindajate arvates oleks see otstarbekas ja võimendab jõe kui liikumisviiside ühildamise võimalused (parkla, jalgrattaparklad koos liikuvuskoridori mõju. laadimise, jalgratta hoolduse ja rendi taristuga linnalises piirkonnas, parklad koos veeskamisvõimalusega maalises piirkonnas jms).“ Võimalusel kirjeldada planeeringulahenduses meetmeid, mida tuleb Arvestame ettepanekuga. võtta arvesse kaldarajatiste projekteerimisel, mis vähendavad juhusliku vette kukkumise riski (sh füüsilised kaldapiirded) ja Mitmed turvalisuse teemalised suunised on antud seletuskirja ptk-s parandavad avalikku korda selliselt, et väheneks uppumise risk 3.6.9 „Turvalisus ja päästevõimekus“. Täiendame peatükki (valgustus, valvekaamerad jms). järgmise suunise lisamisega: „Pärnu jõe kaldatee, vee äärsete puhke- ja peatuskohtade ning supluskohtade kavandamisel kaaluda turvalisust tõstvate meetmete kavandamist. Turvalisuse tagamisega on otstarbekas arvestada planeerimise ja projekteerimise varajases staadiumis.“ 22 Teie 07.03.2023 nr 8-3/8251/2023-7 Pärnu Linnavalitsus Meie 21.03.2023 nr 15-2/1770-2 [email protected] Seisukohad Pärnu jõe teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamustele Hea koostööpartner Täname Teid Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamuste eest. Koondasime arvamused koos Rahandusministeeriumi seisukohtadega ühtsesse tabelisse (tabel lisatud käesolevale kirjale). Avalikul väljapanekul laekunud arvamusi ning Rahandusministeeriumi seisukohti tutvustame avalikel aruteludel 21.03.2023 kell 15.00 Vihtra külakeskuses (Jõesuu tee 2, Vihtra), 22.03.2023 kell 15 Tori teenuskeskuses (Selja mnt 2, Tori) ja 23.03.2023 kell 15 Pärnu riigimajas (Akadeemia 2, Pärnu, 2. korruse saal). Avalikul väljapanekul ja aruteludel tehtud arvamuste alusel täiendame teemaplaneeringu materjale ning edastame need Teile paari kuu jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa(d): Lisa 1. Rahandusministeeriumi seisukohad esitatud arvamustele.pdf Lisaadressaadid: Tori Vallavalitsus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Päästeamet Keskkonnaamet Transpordiamet Maa-amet Keskkonnaministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus Keskkonnaagentuur OÜ Rail Baltic Estonia Raine Viitas 715 5865 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel