Saatja: Maa- ja planeeringunõunik <
[email protected]>
Saadetud: 20.03.2023 14:54
Adressaat: <"info keskkonnaamet ee">; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<"RAM Info">; <"maaamet maaamet ee">
Teema: FW: Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringu algatamise teade
Manused: Lähteseisukohad Kuivastu Merivälja AK.pdf; Eelhinnang Kuivastu Merivälja.pdf;
Kuivastu Merevälja dp algatamise otsus.pdf
Tere
Planeerimisseaduse § 128 lg 8 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu algatas 15.03.2023
otsusega nr 94 Kuivastu külas asuva Merevälja katastriüksuse katastritunnus 47801:008:0147,
pindala 18514 m², sihtotstarve maatulundusmaa) detailplaneeringu, jättis algatamata
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ning kinnitas planeeringu lähteseisukohad.
Planeeringuala suurus on 18514 m2.
Detailplaneeringu eesmärgiks on suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise soovist on tegemist
on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mistõttu on kohalikul omavalitsusel kohustus
kaaluda KSH algatamise vajadust. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava
keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks koostas Muhu Vallavalitsus keskkonnamõjude
eelhinnangu. Lähtudes eelhinnangu tulemustest, Keskkonnaameti seisukohast, arvestades
arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri, asus Muhu
Vallavolikogu seisukohale, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida
peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Täpsemad põhjendused ning
kaalutlused on leitavad käesolevale kirjale lisatud detailplaneeringu algatamise otsusest.
Enne detailplaneeringu algatamist küsis Vallavalitsus ametiasutustelt ja puudutatud isikutelt
ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Läheteseisukohad koos esitatud arvamustega on
avalikustatud valla kodulehel (https://www.muhu.ee/avalikud-valjapanekud).
Täiendav info
[email protected], 4530680
Lugupidamisega
Pille Tamm
maa- ja planeeringuspetsialist
4530680
Lisa 1
Muhu Vallavolikogu 15.03.2023.a otsuse nr 94 juurde
+
Keskkonnamõju eelhinnang
Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringule
1
Sissejuhatus
Kuivastu küla Merevälja katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0147, pindala 18514 m 2)
maaüksuse omanik on esitatud avalduse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu
eesmärgiks on suvila ja kõrvalhoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt asjaolust, et kavandatud tegevuse elluviimiseks on
vajalik ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine, on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 ja
planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6 sätestavad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise
(KSH) algatamise vajadust. Lisaks tuleb eelhinnangu koostamise vajadus ka KeHJS § 33 lg 1
p 4, mille kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine kui strateegiline
planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole kaitse korraldamiseks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub
hoiuala vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada
keskkonnamõjude eelhinnang.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).
Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest.
2
Kuivastu küla Merevälja maaüksuse detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse
lühikirjeldus
Planeeringu eesmärgiks on kinnistule suvila ja abihoone ning vajalike tehnorajatiste (puurkaev,
reovee kogumismahuti/omapuhasti) rajamine. Mõlemad hooned on kavandatud alla 20 m 2
ehitusaluse pinnaga ja vähem kui 5 m kõrgusena. Juurdepääs hoonestusalale soovitakse rajada
mööda olemasolevat pinnasteed.
Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonete
rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside
ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest
tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused
planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine.
Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei
kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega
transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoone ehitamisel (ehitusjäätmed,
olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus
olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne
jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale.
Kavandatava tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas.
Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu
valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi
maakasutuse juhtotstarvet. Üldplaneeringu kohaselt on piirkondades, kus ehitustegevus on
lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus,
puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine
ja -ettevõtlus.
Muhu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Võiküla väärtuslikel maastikel, suures
osas kohaliku tähtsusega põllumaal ning vähesel määral Suure väina püsiühenduse tarbeks
reserveeritud trassikoridori alal.
Võiküla väärtuslik maastik on hinnatud nii kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega kui
esteetilise ja puhkeväärtusega maastikuks. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida
traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja
maastiku väikeelemendid). Oluline on põllu-, heina- ja karjamaade kasutuses hoidmine. Uusi
ehitisi ja maakasutust tuleb sobitada vanade ehitustega nii, et need moodustaksid ehitusliku ja
visuaalse terviku. Merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht
olema võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete ja
rajatiste kõrgus ei tohi üldjuhul kõrghaljastuse olemasolul seda ületada.
Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa määramise esmane eesmärk üldplaneeringus on
toetada saarele omase külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist, aga ka maade
põllumajanduslikus kasutuses hoidmine. Kohaliku tähtsusega põllumajandusmaid üldjuhul ei
hoonestata, kuid põhjendatud juhtudel ning võttes arvesse üldplaneeringus sätestatud tingimusi,
võib põllumassiivi servaalale lubada ühe elamu ja abihoonete rajamist küla struktuurist
lähtuvalt.
3
Muhu valla üldplaneeringuga on Suure väina püsiühenduse rajamiseks määratud püsiühenduse
trassi koridoride maismaa osa põhimõttelised asukohad. Püsiühenduse asukoht määratakse riigi
eriplaneeringuga. Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldusega nr 213 on algatatud Suure
väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering. Eriplaneering
hõlmab ka Merevälja detailplaneeringu ala.
Muhu valla üldplaneeringu kohaselt säilib püsiühenduse trassi koridori alal üldplaneeringu
kohane maakasutus koos sellel lubatud tegevustega kuni püsiühenduse täpsema asukoha
määramiseni. Trassikoridori alal tuleb säilitada maa senine sihtotstarve. Üldplaneeringus
mittekajastuvate teede, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine püsiühenduse trassi
koridoride alal toimub koostöös Transpordiametiga. Merevälja detailplaneeringuga kavandatav
hoonestusala soovitakse rajada olemasoleva hoonetekompleksi kõrvale, reserveeritud
trassikoridorist välja jäävale alale.
Muhu valla üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt
ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede
suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt
eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplaneeringuga sätestatud
ruumilise arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna
arhitektuurse ilme ja miljööga.
Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on keelatud
uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Planeeringust lõuna poole jäävate kinnistute osas on Muhu
valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit vähendatud.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 sätestatule võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, arvestades
ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi
vähendamiseks nõusoleku andmine on erandlik otsus ja vööndi vähendamine on võimalik vaid
juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse eesmärkidest põhjendatud. Vastavalt Muhu valla
üldplaneeringule on mere rannal ehituskeeluvööndi vähendamise olulisim argument
olemasolev või ajalooline asustus. Tulenevalt vajadusest vähendada ehituskeeluvööndit, on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Merevälja katastriüksus piirneb vähesel määral Kuivastu sadama katastriüksusega
(47801:008:0753), mille osas on Muhu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 55 kehtestatud
Kuivastu sadama detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks oli Kuivastu sadama territooriumi
funktsionaalsemaks muutmine ning maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemine.
Planeeringulahendust ei ole veel asutud ellu viima.
Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Merevälja kinnistu asub Muhu saare idaosas, Kuivastu külas. Eelhinnangu illustreerivad fotod
pärinevad 11.01.2023. a paikvaatluselt.
Merevälja maaüksuse kõlvikuline koosseis on:
haritav maa - 13585 m²
looduslik rohumaa - 991 m²
muu maa - 3938 m²
4
Juurdepääs Merevälja kinnistule on kuni Mihkli katastriüksuse (katastriüksuse tunnus
47801:008:0026) põhjapiirini kavandatud mööda avalikus kasutuses olevat Bukino teed
(teeregistri nr 4780237) ning edasi mööda Mere (47801:008:0421) ja Merevälja katastriüksusel
kulgevat eraomanduses olevat pinnasteed. Merevälja kinnistu piirneb põhja ja lääne suunas
hoonestamata Männiku katastriüksusega (47801:008:0146) ning lõuna suunas hoonestamata
Uue-Kõrtsi (47801:008:0108) ja hoonestatud Jaani-Laasu (47801:008:0211), Tuule
(47801:008:0429), Tamme (47801:008:0009), Mere (47801:008:0421) ja Kuivastu sadam
(47801:008:0753) katastriüksustega. Idast piirneb katastriüksus merega.
Merevälja kinnistu hoonestus soovitakse rajada ca 130 m kaugusele rannajoonest, ligikaudu
samale joonele Jaani-Laasu kinnistul asuvate hoonetega.
Merevälja maaüksus on lauge, mere poole langeva reljeefiga. Maapinna kõrgus ulatub krundi
lääneosas 4 meetrini merepinnast. Soovitud hoonestuse asukohas on maapinna kõrguseks ca
3 m merepinnast. Maaüksuse idapoolne, merega piirnev osa on madal (alla 1 m merepinnast).
Valdav osa planeeringualast on kasutusel püsirohumaana, mille korrashoiuks on varasemalt
taotletud PRIA toetusi. Tegemist on inimtegevuse poolt mõjutatud alaga. Kinnistu merepoolne
osa on looduslikus seisundis ja ei ole aktiivses kasutuses. Mereäärsel kinnistu osal kasvavad
üksikud puud, ülejäänud kinnistu osa on valdavalt lage, mõned põõsad ja puud kasvavad
kinnistu lõunapiiril. Kinnistu lõunaservas kulgeb pinnastee, mida soovitakse kasutada ka
kavandatavale hoonestusalale juurdepääsuks. Kinnistu idaosas eraldab põllumaa ja loodusliku
rohumaa kõlvikuid pinnastee, mida kasutatakse juurdepääsuks põhjasuunas paiknevatele
hoonestamata kinnistutele.
Joonis 1: Detailplaneeringuala ortofotol (Maa-amet)
Merevälja maaüksus asub suures osas Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis.
Ehituskeeluvööndist välja jääb ligikaudu 3350 m2 suurune ala.
5
Keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate liikide leiukohti kinnistul ei ole, samuti ei ole
inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku
ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpe.
Vähesel määral (ca 342 m² ulatuses) jääb kinnistu idaserv Väinamere hoiualale.
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Soovitud hoonestusala asub alal A2, kus
moreenikihi paksus on kuni 2 meetrit (allikas: Rein Perensi ja Tambet Kikase 2013. aasta
aruanne „Muhu saare põhjavee kaitstuse digitaalse kaardi koostamine“). Reostatud pinnase
kohta andmed puuduvad.
Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed
mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise
valmimisega. Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlike või keskkonda reostavate
objektide rajamist, milledest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse
piiride.
Pilt 1: vaade kavandatavale juurdepääsule Mere kinnistult
Mõju põhja- ja pinnaveele
Maaüksustele rajatavate hoonete veevarustus on kavandatud kas lokaalsena individuaalse
puurkaevu rajamisega või liitudes Kuivastu sadama ühisveevärgiga. Põhjavee tarbimist ei
kavandata eeldatavalt määral, mis võiks põhjustada piirkonnas kaevude veetaseme märgatavat
langust. Keskkonnaregistri puurkaevude registri (VEKA) andmetel paiknevad lähimad
puurkaevud ca 400 m kaugusel Kuivastu sadama territooriumil. Analüüsides VEKA andmeid
6
olemasolevate puurkaevude kohta, ei ole eeldatavalt ohtu soolase vee sissetungiks kaevu, küll
võib olenevalt kaevu sügavusest vesi olla rauarohke.
Põhjavee kvaliteedile võivad mõju avaldada rajatavad reoveekäitlussüsteemid, mistõttu tuleb
tekkiva reovee käitlemiseks läbi detailplaneeringu ja projekteerimise leida majapidamiste
nõuetele ja keskkonnanõuetele vastav lahendus. Lähtuvalt põhjavee kaitstuse astmest (kinnistu
asub kaitsmata põhjaveega alal) on kavandatud hoonetes tekkiva reovee kogumiseks ja
käitlemiseks kaks varianti: sobiva suurusega kinnine reoveemahuti, mida tühjendatakse
vastavat vedaja kaarti omava vedaja poolt nõuetekohaselt või biopuhasti. Reovee käitlemise
lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud
nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61). Vastavalt kehtivale Muhu valla
reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on omapuhasti kavandamisel enne puhasti rajamist
vajalik hüdrogeoloogi eksperthinnang planeeritavale puhasti lahendusele - heitvee immutamise
võimalikkus selgitatakse välja kinnistupõhiselt.
Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille
korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (ning põhjaveele)
eeldatavalt puudub ja võib tekkida vaid avariiolukordades. Ehitustegevuse käigus on veevõtt
(ja reoveeteke) eeldatavalt minimaalsed, peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega.
Mõju põhja- ja pinnaveele võib ehitustegevuse käigus avalduda vaid hädaolukorras, kui juhtub
õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või
rannikumerre. Normaalsetes tingimustes nii ehitustegevuse käigus kui ka edaspidisel hoonete
kasutusel reostusohtu ei ole ning hädaolukordade teket tuleb kõigi vahenditega ennetada ja
vältida.
Pilt 2: vaade kavandatavale ehitusalale Merevälja kinnistul
7
Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase
saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused).
Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus rajatavate hoonete alusel alal ning ka
vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa
alustaimestikku. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse hooned haritava maa kõlviku
servaalale, mis on läbi harimise inimtegevusest mõjutatud. Peale hoonete rajamist ja
kasutuselevõttu õuemaa osakaal suureneb ning haritava maa osakaal väheneb.
Detailplaneeringuga hoonestusala määramisel tuleb tagada, et põllumassiiv ei killustuks ning
oleks võimalikult suures osas haritav.
Kavandatud tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju piirkonna loomastikule, loomade poolt
aktiivselt kasutatavaid radu teadaolevalt maaüksusel ei ole. Hoonestus on kavandatud
naaberkinnistu hoonestuse vahetusse lähedusse, mistõttu laias laastus piirkonna maakasutus ei
muutu.
Mõju välisõhu seisundile
Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis
ning on lühiajaline ja ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide
vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed
välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst.
Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest
tingitud mõju oluline. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase
piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.
Kaitsmaks Kuivastu küla olemasolevaid hooneid ja seal elavaid inimesi võimaliku tekkiva
tolmu leviku eest ehitustööde (sh Merevälja kinnistule kavandatava juurdepääsu rajamine) ajal,
tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed tolmu leviku tõkestamiseks. Ehitustööde ajal
tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu-
ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
Kavandatavate hoonete kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju välisõhu seisundile.
Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva hoonete
kasutuse ajal. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla
jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusmaterjalid,
nende pakendid) Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse käigus
tavapäraselt tekkivad jäätmed.
Nii ehitusjäätmed kui ka olmejäätmed tuleb koguda liigiti (jäätmemahutitesse) ning
organiseerida nende regulaarne äravedu kehtiva jäätmeluba omava firma poolt. Jäätmeid
kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud kompostida) ja jäätmetekke
mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma
kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
8
Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele
Otsene mõju ümbruskonna inimestele avaldub valdavalt ehitustegevuse ajal ja seda suurenenud
transpordikoormuse ning õnnetusteohu näol. Liikluskoormus teedel ei suurene eeldatavalt
olulises mahus.
Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada
negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb ehitustegevus kavandada kuivale ajale .
Juhul kui teed saavad siiski rikutud, tuleb teede endine olukord arendaja poolt võimalikult
kiiresti taastada. Ehitusjärgselt ei oma planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju
majanduslikele ega sotsiaalsetele aspektidele.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitamine on teadaolevalt üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariisid
võib esineda igas etapis, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka
kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses, kuid
kuna tegemist vähese liiklusega teega, kus sõidukiirused on madalad, on õnnetuse toimumine
pigem vähetõenäoline. Kõigi nõuete täitmisel saabki seega eeldatavalt tegemist olla vaid
hädaolukordadega. Hoonete püstitamisel tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse,
tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate
kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise
reostuse tekkimine ebatõenäoline.
Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava
tegevuse eeldatav mõju
Üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura
2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiive 92/43/EMÜ ja
79/409/EMÜ järgides.
Merevälja maaüksusest asub 342 m2 Natura 2000 võrgustiku alal (Väinamere linnu- ja
loodusala), samas ulatuses on kinnistu siseriikliku kaitse all Väinamere hoiualana.
Väinamere hoiuala (Saare)
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),
rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide
(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte
ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade
(3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas
märgitud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica),
teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade
kaitse, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku
9
kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),
rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-
laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts
(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya
marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris
canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),
väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus
olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas
(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk
(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir
(Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna
sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder
(Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus).
Väinamere linnuala
Väinamere linnualal (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas:
kaitstakse järgnevate liikide isendite elupaiku: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-
part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser
albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani
(Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio
flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),
hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),
kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris
alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia
ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula
hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),
põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk
(Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-
õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas
(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),
väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),
suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas
(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),
naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
10
tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa
nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Väinamere loodusala
Väinamere loodusalal (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas kaitstakse järgmisi
I lisas nimetatud elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),
liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160),
karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud
pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620),
rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed
(4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad –
6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280),
sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-
rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad
(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad
(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –
*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).
Lisaks on loodusala kaitse-eesmärkideks järgmised Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid ja
nende isendite elupaigad, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),
saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis),
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline
kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis
loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik
keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-
mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene
pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).
Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele
Hoiuala või Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärkidena nimetatud liikide pesitsusalasid
planeeringualal registreeritud ei ole. Lähtuvalt linnuliikide elupaiganõudlustest ei saa välistada
olukorda, kus mõned liigid siiski võivad detailplaneeringu alal või sellega piirneval alal leiduda
(nt kiivitaja praegusel heinamaal, merivart Merivälja kinnistuga piirneval merealal). Samuti ei
saa välistada nahkhiirte esinemist ja hülgeliikide elutsemist rannal ning kinnistuga paikneval
merealal.
Merevälja kinnistule jääval hoiuala osal ei ole inventeeritud ala kaitse-eesmärkide hulka
nimetatud elupaigatüüpe, mistõttu võib järeldada, et planeeringuga kavandatavatel tegevustel
puudub mõju kaitsealustele elupaigatüüpidele.
Linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud linnuliigid on valdavas ulatuses kas vee- või
roostikuga seotud või läbirändavad liigid. Teadaolevalt Merevälja kinnistu hoiualasse jääval
osal neid liike ei esine, mistõttu ei tulene planeeringuga kavandatavast tegevusest neile liikidele
eeldatavalt olulist täiendavat mõju. Planeeringuga kavandatavast tegevusest (va ehitustegevuse
ajal, kui mürafoon on eeldatavasti mõnevõrra suurem kui edaspidise elamute kasutamise ajal)
11
ei ole oodata oluliste segajate lisandumist, mis looduslikult esinevaid liike võiks häirida, kuid
soovituslikult tuleks mürarikkad tegevused kavandata perioodi, mis jääb lindude pesitsusajast
väljapoole. Asjakohane on mainida, et märkimisväärselt tekitab Merevälja kinnistu
lähiümbruses müra lähistel asuva sadama aktiivne igapäevane kasutamine.
Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt mõju detailplaneeringu alal
asuvatele ja sellega piirnevatele võrgustikualadele, kuna ei ole ette näha olulist täiendavat
inimmõju (tallamine, müra, vms), mis võiks Natura 2000 võrgustikuala/hoiuala oluliselt
mõjutada. Hoiualale lähimat uut hoonestusala jääb hoiualast eraldama juurdepääsutee ning
teadaolevalt on kavas rajada ühepereelamu, mitte majutushoone äritegevuseks (millega
kaasneks intensiivne liiklus ning rohkelt inimeste liikumist), mistõttu ei ole ette näha olulist
mõju kaitstavale loodusobjektile.
Võttes arvesse planeeringu eesmärke ja kavandatavat mahtu ning kuna hoiuala ja
planeeringuala eraldab olemasolev pinnastee, ei mõjuta kavandatav tegevus eeldatavalt oluliselt
ei hoiuala ega Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärke.
Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringuga soovitakse ranna ehituskeeluvööndit vähendada kavandatava ca 130 m
veepiirist asuva õueala ning juurdepääsutee ulatuses.
Lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 34 sätetest on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna
või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine. LKS § 40 sätete kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada,
arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Merevälja detailplaneeringu elluviimise korral rannal asuvad looduskooslused valdavas osas
säilivad (maakasutuse muutus toimub hoonete aluse pinna ja õueala ulatuses, mis on
kavandatud ca 130 m kaugusele rannajoonest). Inimtegevusest lähtuva täiendava kahjuliku
mõju lisandumist ei ole ette näha ja detailplaneeringu elluviimine suunab asustust ranna eripära
arvestavalt (hoonestus kavandatakse olemasolevast ehitusjoonest sisemaa poole. Planeeringu
eesmärgi täitumisel ei halvene juurdepääs rannale võrreldes praeguse seisuga, samuti ei piirata
vaba liikumist rannal täiendavalt. Seega võtab eeldatav ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek arvesse ranna kaitse eesmärke ja lähtub ka taimestikust (hoonestus kavandatakse
haritavale maale, mitte looduslikule (rohu)maale) ning reljeefist (hoonestus kavandatakse
reljeefi kõrgemale osale, ca 3 m samakõrgusjoonele). Tegevust kavandatakse lähtuvalt
kinnisasjade piiridest ja kõlvikutest optimaalselt: täiendav inimtegevusest lähtuv mõju on
suurim praegusel juba inimtegevuse poolt mõjutatud haritaval maal ja üldjoontes kõlvikute
piirid säilivad.
Kavandatavad tegevused arvestab üldjoontes ranna eripära ning on mahult väikesed ja seetõttu
on ka eeldatavad mõjud väheolulised.
Asjaomaste asutuste seisukohad
Keskkonnaamet asus oma 15.02.2023 kirjas nr 6-5/23/1263-2 seisukohale, et planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
12
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt
detailplaneeringu menetluse käigus. Esmase seisukoha ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
võimalikkuse osas esitab Keskkonnaamet detailplaneeringu kooskõlastamise käigus, kui
ehitamisega seotud asjaolud on selgunud.
Päästeamet (20.01.2023 nr 7.2-3.4/416-2) ja Transpordiamet (09.02.2023 kiri nr 7.2-2/23/1399-2)
esitasid oma seisukohad planeeringu koostamiseks, kuid ei avaldanud arvamust keskkonnamõjude
eelhinnangu osas.
Rahandusministeerium juhtis oma 22.02.2023 kirjas nr 15-3/416-2 tähelepanu asjaolule, et Saare
maakonnaplaneeringu 2030+ tehniliste võrgustike kaardil asub planeeringualal Kuivastu-
Orissaare teelõiguna planeeritud kergliiklustee ja püsiühenduse trassikoridor. Samuti toodi välja,
et Merevälja katastriüksus paikneb kogu ulatuses Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks
vajaliku taristu riigi eriplaneeringu alas ühel võimalikest trassikoridoridest. Kui planeeringualas
asuv trassialternatiiv osutub parimaks, võib selguda, et detailplaneering ei ole elluviidav. Samuti
märkis Rahandusministeerium, et kui Merevälja katastriüksusele jääb silda teenindav ala osaliselt,
võivad liiklusvoogudega kaasneda müra ja õhusaaste. Sellisel juhul ei ole hetkel koostatud KSH
eelhinnang detailplaneeringu realiseerimiseks asjakohane.
Lähtudes eelnevast tegi Rahandusministeerium ettepaneku kaaluda detailplaneeringu algatamise
otstarbekust, kuna eriplaneeringu koostamine on pooleli. Samas tõi Rahandusministeerium välja,
et arvestades maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus toodut saab alternatiivse võimalusena
detailplaneeringus ette näha, et kavandada saab vaid ajutise iseloomuga ehitisi, mis tuleb
lammutada juhul, kui antud alale kavandatud trassialternatiiv osutub sobivaimaks.
Kokkuvõte
Planeeringualal ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega ka vastavate objektide rajamist,
mistõttu olulisi negatiivseid mõjusid kavandatavate hoonete rajamise ega ehituskeeluvööndi
vähendamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada vähesel määral järgmisi
mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (ajutiselt
suurenev liikluskoormus peamiselt ehitustegevuse ajal, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi
(õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud
piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid
ehitustöödel on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste
ilmnemise võimalust.
Keskkonnamõju eelhinnangu järelduste alusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt
tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu
inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma
eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale tuleb
muuhulgas analüüsida detailplaneeringu koosseisus, siis ei ole täiemahulise keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamine põhjendatud.
13
MUHU VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Hellamaa 15. märts 2023 nr 94
Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine
Muhu Vallavalitsusele on esitatud avaldus Muhu vallas Kuivastu külas asuva Merevälja
katastriüksuse (katastritunnus 47801:008:0147, pindala 18514 m², sihtotstarve
maatulundusmaa) detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine. Tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonestuse
rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside
ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest
tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused
planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Detailplaneeringu koostamise vajadus on tingitud ehituskeeluvööndi vähendamise soovist.
Planeeringuala asub suures osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeluvööndist välja jääv ala asub kohaliku tähtsusega
põllumajandusmaal, mis vastavalt Muhu valla üldplaneeringule välistab üldjuhul
ehitustegevuse. Lähtudes olemasolevast külastruktuurist võib kaalutlusotsuse alusel lubada
hoonestuse rajamist põllumassiivi servaalale. Ehituskeeluvööndist välja jääv ala asub aga
keset põllumassiivi, mistõttu ei ole sinna ehitusõiguse andmiseks erandi tegemine
põhjendatud. Ehituskeeluvööndi vähendamise korral saaks hoonestuse rajada põllumassiivi
servaalale, olemasoleva hoonestusega samale ehitusjoonele, kus see sobituks olemasoleva
asustusega.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 sätestatule võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, arvestades
ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi
vähendamine on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul, kui see on tulenevalt ranna kaitse
eesmärkidest põhjendatud.
Vastavalt Muhu valla üldplaneeringule on mere rannal ehituskeeluvööndi vähendamise
olulisim argument olemasolev või ajalooline asustus. Teadaolevalt ei ole Merevälja
katastriüksus hoonestatud olnud. Ajalooline talukoht on asunud kinnistust põhja pool
Männiku maaüksusel. Merevälja katastriüksusest lõuna poole jääb individuaalelamute grupp,
mille ulatuses on üldplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndit vähendatud.
Muhu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Võiküla väärtuslikel maastikel ja
suures osas kohaliku tähtsusega põllumaal. Planeeringu koostamisel tuleb lähtuda
üldplaneeringus väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade kaitseks sätestatud tingimustest.
Üldplaneeringuga ei ole planeeringualale reserveeritud ühtegi maakasutuse juhtotstarvet. Kus
ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund eelkõige
elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev
väiketootmine ja -ettevõtlus.
Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt
ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede
suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt
eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplaneeringuga sätestatud
ruumilise arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna
arhitektuurse ilme ja miljööga ning olemasoleva hoonestusega.
Juurdepääs planeeringualale soovitakse tagada mööda avalikus kasutuses olevat Bukino teed
(tee nr 4780237) ning Mere ja Merevälja kinnistutel paiknevaid erateid. Ehituskeeluvööndit
tuleb vähendada ka Merevälja maaüksusele kavandatava juurdepääsutee ulatuses.
Väikeses ulatuses jääb planeeringualale Muhu valla üldplaneeringuga võimaliku
püsiühenduse tarbeks reserveeritud sillatrassi koridor. Nimetatud piirangualale
detailplaneeringuga tegevusi ei kavandata. Koostamisel on Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneering, mis hõlmab ka kõnealuse detailplaneeringu ala. Lähtuvalt eelnevast tuleb
detailplaneeringu menetlusse kaasata Transpordiamet ning Rahandusministeerium.
Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, liigi püsielupaigas või kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis. Vähesel määral paikneb Merevälja kinnistu Väinamere hoiualal
ning väinamere loodus- ja linnualal. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi hoiualale.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 4
kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kui strateegiline
planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub hoiuala
vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada keskkonnamõjude
eelhinnang.
Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga on kohalikul omavalitsusel
kohustus kaaluda KSH algatamise vajadust. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse
eeldatava keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks on Muhu Vallavalitsus koostanud
keskkonnamõjude eelhinnangu (käesoleva otsuse lahutamatu Lisa 1).
Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 esitas Muhu Vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu
asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.
Keskkonnaamet asus oma 15.02.2023. a kirjas nr 6-5/23/1263-2 seisukohale, et planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, ebasoodne mõju
Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt
detailplaneeringu menetluse käigus. Esmase seisukoha ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
võimalikkuse osas esitab Keskkonnaamet detailplaneeringu kooskõlastamise käigus, kui
ehitamisega seotud asjaolud on selgunud.
Rahandusministeerium juhtis oma 22.02.2023. a kirjas nr 15-3/416-2 tähelepanu asjaolule, et
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ tehniliste võrgustike kaardil asub planeeringualal
Kuivastu-Orissaare teelõiguna planeeritud kergliiklustee ja püsiühenduse trassikoridor.
Samuti toodi välja, et Merevälja katastriüksus paikneb kogu ulatuses Suure väina
püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu alas ühel võimalikest
trassikoridoridest. Kui planeeringualas asuv trassialternatiiv osutub parimaks võib selguda, et
detailplaneering ei ole elluviidav. Samuti märkis Rahandusministeerium, et kui Merevälja
katastriüksusele jääb silda teenindav ala osaliselt, võivad liiklusvoogudega kaasneda müra ja
õhusaaste. Sellisel juhul ei ole hetkel koostatud KSH eelhinnang detailplaneeringu
realiseerimiseks asjakohane.
Lähtudes eelnevast tegi Rahandusministeerium ettepaneku kaaluda detailplaneeringu
algatamise otstarbekust, kuna eriplaneeringu koostamine on pooleli. Samas tõi
Rahandusministeerium välja, et arvestades maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus toodut
saab alternatiivse võimalusena detailplaneeringus ette näha, et kavandada saab vaid ajutise
iseloomuga ehitisi, mis tuleb lammutada juhul, kui antud alale kavandatud trassialternatiiv
osutub sobivaimaks.
Maakonnaplaneeringu tehniliste võrkude kaardil markeeritud kergliiklustee asukoht on
ligikaudne. Maakonnaplaneeringu seletuskiri selgitab, et maakonnaplaneeringuga ei määrata
kergliiklusteede asukohta sõidutee suhtes ning täpne asukoht määratakse projekteerimisel või
kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringu koostamisel. Muhu valla üldplaneeringus on
planeeritava kõvakattega kergliiklustee võimalik asukoht kantud teede ja tehnovõrkude
kaardile, kust nähtub, et kavandatav kergliiklustee ei paikne detailplaneeringu alal.
Võimaliku Suure väina püsiühenduse rajamiseks on maakonnaplaneeringus määratletud
püsiühenduse trassikoridoride maismaa-osa põhimõttelised asukohad Muhu saarel Kuivastu ja
Võiküla külades. Trasside põhimõttelised asukohad on kantud planeeringujoonisele. Kuivastu
külas reserveeritud trassikoridori laius on 100 m. Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu
jooniste vektorandmete võrdlusest nähtub, et need kattuvad. Trassikoridori alale ei kavandata
detailplaneeringuga mingeid tegevusi.
Vabariigi Valitsuse 18.06.2020. a korraldusega nr 213 algatatud Suure väina püsiühenduse ja
selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering hõlmab 9200 ha suurust ala. Muhu valla
territooriumist on planeeringualasse suuremal või väiksemal määral hõlmatud Võiküla,
Kuivastu, Mõega, Oina, Rässa, Tusti ja Võlla külade territooriumid. Eriplaneeringu
algatamise otsuse seletuskirjas selgitatakse, et planeeringuala moodustamisel arvestati 2011. a
koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ valitud
ning Lääne maakonnaplaneeringus kajastatud ja Saare maakonnaplaneeringus täpsustatud
püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide asukohtadega maismaal ning võimalusega, et
protsessi käigus tehakse põhjendatud ettepanek täiendavate alternatiivide kaalumiseks.
Planeeringuala moodustamisel jäeti kolme trassialternatiivi ümber 1,5 km suurune puhverala,
et arvestada trassialternatiivide asukoha muutmise vajaduse ja täiendavate alternatiivide
lisamise võimalusega.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist, millest esimene on asukoha eelvaliku
tegemine. Tänaseks on koostatud eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise
kavatsus. Käimas on hange eriplaneeringu, asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise
sh KSH esimese etapi aruande koostaja leidmiseks. Esialgse ajakava kohaselt peaks asukoha
eelvaliku otsuseni jõutama 2026. a lõpuks, kuid arvestades, et juba ollakse ajakavast maas, on
tõenäoline, et tähtaeg nihkub edasi.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaalutakse mitut võimalikku asukohta.
Eriplaneeringu dokumentatsioonis on korduvalt rõhutatud, et Muhu saarel arvestatakse
täiendavalt Saare maakonnaplaneeringus püsiühenduse maismaaotste kulgemise osas tehtud
täpsustustega, mistõttu on arusaamatu, miks praegusel juhul rõhutakse detailplaneeringuala
paiknemist 2008. a käsitletud trassikoridoris, mis ei arvesta 2011. a kava tulemuste ega
maakonnaplaneeringu täpsustustega. 2011. a kava jaoks koostatud KSH aruandes tuuakse
välja vajalikud leevendusmeetmed. Kõnealuse trassi realiseerumine on võimalik vaid trassi
asukoha täpsustamisel. Seda enam, et vastavalt eriplaneeringu lähteseisukohtadele võib
valituks osutuda ka mõni muu eriplaneeringu alas paiknev trass, mida varasemalt üldse
käsitletud ei ole. Igasuguse ehitustegevuse kavandamise määramata ajaks peatamine kogu
planeeringuala ulatuses hüpoteetilise sillatrassi valguses ei ole ei põhjendatud ega
proportsionaalne.
Muhu Vallavolikogu on seisukohal, et kuna eriplaneeringu koostamine on hetkel alles
algusjärgus, on praeguses etapis võimatu hinnata, kas ja kui palju kavandatav tegevus
eriplaneeringu eesmärkidega vastuollu läheb. Volikogu hinnangul puudub alus
detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. Samuti ei ole põhjendatud planeeringu
algatamise üle otsustamise edasilükkamine aega, mil eriplaneeringu raames on asukohavalik
tehtud, kuna vajalike uuringute ja tööde teostamine võtab aega aastaid.
Kuivastu Merevälja detailplaneeringuga soovitakse kavandada üht majapidamist vahetult
olemasolevate majapidamiste kõrvale, kus müra- ja õhukvaliteedi normid tuleb igal juhul
täita. Kavandatava tegevuse puhul ei ole tegemist ulatusliku investeeringuga, mille rajamist
eriplaneeringu alasse tuleks igal juhul vältida. Planeeringust huvitatud isik on kinnitanud, et
soovib detailplaneeringu koostamisega jätkata ja on nõus kavandatavate ehitiste
ümberpaigutamisega kui selleks tekib vajadus.
Volikogu asub seisukohale, et detailplaneeringus tuleb sätestada tingimused, mis tagaks
vajadusel eriplaneeringu eesmärkide elluviimise (perspektiivsete müratõkete kavandamine,
vajadusel hoonestuse likvideerimine vms). Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd
eriplaneeringu koostamise korraldajaga.
Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest, asjaomaste asutuste seisukohtadest,
arvestades arendustegevuse väikest mastaapi, olemasolevat hoonestust ning asustusstruktuuri,
leiab Muhu Vallavolikogu, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida
peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
Planeeringu algatamisel kinnitatakse detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 2). Muhu
Vallavalitsus küsis lähteseisukohtade osas ettepanekuid koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt.
Etteantud tähtajaks esitasid oma ettepanekud ja arvamused lähteseisukohtade osas Päästeamet
(20.01.2023 kiri nr 7.2-3.4/416-2), Transpordiamet (09.02.2023 nr 7.2-2/23/1399-2), ning
planeeringualaga piirneva Kuivastu sadama kinnistu omanik (27.01.2023 e-kiri). Ettepanekud
võeti arvesse ning lähteseisukohti täiendati vastavalt.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124
lg 6, § 125 lg 2, § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 ning arvestades asjast huvitatud isiku esitatud avaldust, asjaomaste asutuste seisukohti
ning keskkonnamõjude eelhinnangu tulemusi, Muhu Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada üldplaneeringut muutev Kuivastu küla Merevälja detailplaneering. Planeeringuala
suurus on 18514 m² ning see hõlmab kogu Merevälja katastriüksust.
2. Planeeringu eesmärgiks on suvila ja abihoone rajamine ning ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine.
3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Kuivastu küla Merevälja
katastriüksuse detailplaneeringule, mille
a) koostamise algataja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva k, Muhu vald, Saare
maakond 94701, telefon: 4530672,
[email protected]);
b) koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald
94701, Saare mk, tel: 4530672,
[email protected]);
c) koostaja on Klotoid OÜ (Tehnika tn 20 Kuressaare, Saaremaa vald Saaremaa 93815,
telefon 508 4489,
[email protected])
d) kehtestaja on Muhu Vallavolikogu.
4. Kinnitada Kuivastu küla Merevälja detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva
otsuse lisale 2.
5. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu valla dokumendiregistri kaudu ning
lahtiolekuaegadel Muhu Vallavalitsuses (aadress Keskuse, Liiva k, Muhu vald, Saare
maakond).
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Saaremäel
volikogu esimees
Lisa 2
Muhu Vallavolikogu 15.03.2023. a otsuse nr 94 juurde
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
DETAILPLANEERINGU Kuivastu küla Merevälja detailplaneering
NIMETUS
DETAILPLANEERINGU TAOTLEJA
KOOSTAMISEST
HUVITATUD ISIK JA Taotleja nimi Maarika Vaher
PLANEERITAV ALA Isikukood/ registrikood (varjatud AK)
Aadress (varjatud AK)
e-post (varjatud AK)
Telefon (varjatud AK)
PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:
Detailplaneeringuala pindala ha 18514 m²
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:
Suvila ja abihoone rajamine ning selle võimaldamiseks ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine ca 130 meetrini rannajoonest.
DETAILPLANEERINGU ALA
PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:
1
Maaüksuste Merevälja
lähiaadressid
Katastriüksuste tunnus 4 7 8 0 1 : 0 0 8 : 0 1 4 7
Kinnistu numbrid 2 0 3 1 5 3 4
Olemasolev sihtotstarve maatulundusmaa
DETAILPLANEERINGU
LÄHTEMATERJALID GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering
kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub
Planeeringuala piirneb Kuivastu sadamadetailplaneeringuga (kehtestatud
17. augustil 2022. a Muhu vallavolikogu otsusega nr 55).
MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV jah
EHITUSKEELUVÖÖNDI jah
VÄHENDAMINE
MAAKORRALDUSLIKUD PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE
TÄISEHITUS
JA EHITUSLIKUD
NÕUDED Maaüksust ei krundita.
KRUNTIDE SIHTOTSTARVE
Elamumaa
HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist
asustusmustrit – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade omavahelist
paigutust ning külatüüpi (sumb-, ahel-, rida-, hajaküla). Järgida
tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede
suhtes.
Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt
ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude
osas. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise
ehituspärandi üle.
Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud tegevuse vastavust
eelnevates punktides väljatoodule.
Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike
tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled
ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).
Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada
naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud
liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal
jne).
2
Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda katastriüksusele,
millele juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt on ehitusloa
väljastamise hetkel tagatud aastaringselt kasutatav juurdepääs.
Katastriüksusel paikneb kohaliku tähtsusega põllumajandusmaa
massiiv. Hoonestus kavandada põllumassiivi servaalale. Hoonete
ja rajatiste, sh tee rajamisel, tuleb vältida põllumassiivi
tükeldamist.
Kavandatava uushoonestuse asukoht peab olema võimalikult vähe
eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merelt või merele. Hoonete
ja rajatiste kõrgus ei tohi kõrghaljastuse olemasolul seda üldjuhul
ületada.
Välisvalgustuse puhul tuleb vältida merele suunatud suure
valgustugevusega laternate kasutamist.
HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS
Kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m
ARHITEKTUURSED NÕUDED
Elamud ja abihooned (v.a garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada
eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute
katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30-45 kraadi. Katusekalde
valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna
miljöö ja/või arhitektuurilahendustega.
Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab
kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning
võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga.
Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid kandma
edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes.
Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide
ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.
SERVITUUDID
Selgitada välja servituutide seadmise vajadus
TEED
Detailplaneeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
Juurdepääs krundile kavandada avalikus kasutuses olevalt Bukino teelt
(tee nr 4780237) eelistatult mööda olemasolevaid teid. Eratee
kasutamiseks näha ette servituudi seadmise vajadus. Täiendavalt rajatavad
teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega arvestades vajadusel
kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi.
Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja
päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Juurdepääsukaugus
päästetehnikale peab olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust.
Kavandatav juurdepääsutee peab võimaldama liiklemist päästetehnikal.
3
Lähtudes kasutusel olevast tehnikast, peavad teed võimaldama sõitmist
vähemalt 10 meetrit pikkadel, 4 meetrit kõrgetel ja 26 tonni kaaluvatel
veoautodel, mille pöörderaadius on 10 meetrit.
Detailplaneeringuga tagada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 10
kohane juurdepääs kallasrajale.
PARKIMISTINGIMUSED
Parkimine tuleb lahendada oma katastriüksusel tegelikust vajadusest
lähtuvalt.
HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED
Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks
Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust
Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või
haljaspiiretena.
Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja
materjali.
Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud
põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses
asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m.
Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m.
Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on
lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või ohutuse
tagamiseks.
MUUD TINGIMUSED
Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate
mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude) analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete
mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused.
Detailplaneeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning
ruumiline lahendus siduda kontaktalas paikneva Kuivastu sadama
detailplaneeringu lahendusega.
INSENERVÕRKUDE VEEVARUSTUS
RAJAMISE TINGIMUSED
Lahendada lokaalselt (individuaalne puurkaev)
KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega
alal.
SADEVETE KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt
SOOJUSVARUSTUS
Lahendada lokaalselt
ELEKTER
4
Lahendada vastavalt võrguettevõtte tehnilistele tingimustele
SIDE
Lahendada vastavalt vajadusele
MÄRKUSED:
Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide
projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu
planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale
kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata
juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.
Planeeringu algatamise hetkel täiendavate uuringute vajadust ette ei nähta.
PLANEERINGU Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et
KOOSTAMISEKS planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid
VAJALIKUD UURINGUD (ekspertiise, analüüse vms), siis tuleb need teha ja lisada planeeringu
materjalide hulka.
ERITINGIMUSED JA Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle
TÄIENDAVAD valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
KOOSKÕLASTUSED
PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:
Kaitseministeerium
X Keskkonnaamet
Keskkonnaministeerium
X Transpordiamet
Muinsuskaitseamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
X Päästeamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Terviseamet
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud,
naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad. Planeeringu
koostamisse kaasatakse Rahandusministeerium kui riigi eriplaneeringu
koostamise korraldaja.
5
Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja
puudutatud isikute kaasamine
DETAILPLANEERINGU Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri
VORMISTAMINE, 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
KOOSSEIS JA ülesehitusele esitatavad nõuded“.
SISUSTAMINE
DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA
MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel,
et joonised oleks loetavad.)
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
X
SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000
X GEODEETILINE ALUSPLAAN
KRUNTIMISE SKEEM
X
PLANEERINGU PÕHIJOONIS, hoonestuse skeem,
tehnovõrkude planeering ja kitsendused
X
LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega
planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)
X
HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla
väljendatud põhijoonisel)
X
KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla
väljendatud ka seletuskirjas)
VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM
TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID
X
PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE
ILLUSTRATSIOON
X
ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE
MUUDATUSTE ETTEPANEK
X
SELETUSKIRI
Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud
nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada
graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise
osaga.
PLANEERINGU JUURDE Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning
KUULUVAD LISAD planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta,
planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
6
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat
teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju
strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses
sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4
lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde
kuuluvateks lisadeks.
DETAILPLANEERINGU DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE
ESITAMINE
X GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg
formaadis
X
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt
Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja
lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks.
X
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt
ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku
korraldamiseks.
X
Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega
esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele
digitaalselt allkirjastatult
X
MUHU VALLAVOLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS,
AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada
paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis.
NB materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist
illustratsiooni.
X
MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS
Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg vastavalt
planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele
MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada
eelnevalt ka e-posti teel meilile (
[email protected])
PLANEERINGU (DP) etapp aeg
KOOSTAMISE EELDATAV
DP eelhinnangu koostamine, detsember - veebruar 2023
AJAKAVA JA TÄHTAJAD
lähteseisukohtade ja KSH
algatamise vajalikkuse osas
seisukohtade küsimine
DP algatamine, KSH algatamata märts 2023
jätmine
DP lähteseisukohtade ning isikute märts 2023
ja asutuste esitatud ettepanekute
avalikustamine planeeringu
koostamise korraldaja veebilehel.
7
DP eelnõu koostamine märts - juuni 2023
DP eelnõu avalik väljapanek juuli 2023
(vähemalt 30 päeva)
DP eelnõu avaliku väljapaneku august 2023
tulemuste arutelu (45 päeva jooksul
pärast avaliku väljapaneku lõppu)
DP kooskõlastamine ja september - oktoober 2023
arvamuse andmine
DP vastuvõtmine november 2023
DP avalik väljapanek (vähemalt detsember 2023
30 päeva)
DP avalik arutelu jaanuar 2024
DP esitamine veebruar 2024
rahandusministeeriumile
heakskiitmiseks
DP heakskiitmine aprill 2024
DP kehtestamine mai 2024
Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik. Lähtuda tuleb
planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta
möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lepingud Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping
nr 44-DP150223, milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu
koostamisel ja koostamise rahastamisel.
KOOSTAJA Pille Tamm
maa- ja planeeringuspetsialist
KUUPÄEV 1 5. 0 3. 2 0 2 3
8