dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 26-23/253943 edastamine

Rahandusministeerium · 24. märts 2023
Viit
12.2-10/23-26/155-1
Registreeritud
24. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
P. DUSSMANN EESTI Osaühing, Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-26
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎P.DUSSMANN EESTI Osaühing vs Tartu Linnavalitsus (253943).asice867 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 26-23/253943 Otsuse kuupäev 24.03.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihankes „Toitlustamisteenuste osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (viitenumber 253943) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, vandeadvokaat Ott Saame Hankija, Tartu Linnavalitsus, vandeadvokaat Erki Fels Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätta läbi vaatamata vaidlustus „Hankedokumendid“ (edaspidi RHAD) p 6.18. (kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X) osas. 2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus osaliselt ja kohustada Tartu Linnavalitsust viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega: 1) RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. (tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast); 2) RHAD p 7.2. (pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe sisulise puuduse korral); 3) RHAD p 8.1.8. koos p-dega 6.14. ja p 6.15. (menüü nõuetele vastavus); 4) RHAD p 12. (läbirääkimised); 5) hankelepingute (RHAD lisad 3 kuni 12, edaspidi HL) p 4.2. ls 2 (teenuse hinna tasumise tingimused); 6) HL p 5.1.35.1. (dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel), HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40. (tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine). 3. RHS § 198 lg 2 alusel 1) mõista Tartu Linnavalitsuselt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks välja riigilõiv 698,18 eurot ja esindaja tasu 1658,18 eurot (käibemaksuta); 2) mõista P. DUSSMANN EESTI Osaühingult Tartu Linnavalitsuse kasuks välja esindaja tasu 2209,09 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.02.2023 avaldas Tartu Linnavalitus (edaspidi Hankija) riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse „Toitlustamisteenuste osutaja leidmine Tartu linna koolidele“ (viitenumber 253943) hanketeate. 2. 01.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) P. DUSSMANN EESTI Osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustaja palub kohustada Hankijat viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega: - „Hankedokumendid“ (edaspidi RHAD) p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.; - RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8.; - RHAD p 6.18.; - RHAD p 7.2.; - RHAD p 8.1.1.; - RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg 4; - RHAD p 8.3.; - RHAD p 12; - hankelepingute (RHAD lisad 3 kuni 12, edaspidi HL) p 4.1. koos RHAD p 6.15.; - HL p 4.2. ls 2; - HL p 5.1.35.1., HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40.; - HL p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. Vaidlustatud on 12 regulatsiooni. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 09.03.2023 kirjaga nr 12.2-10/26 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 14.03.2023 ja neile vastamiseks 17.03.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja P. DUSSMANN EESTI Osaühing põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. (tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2, § 85 lg 1 ja 7, § 117 lg 1 ning § 126 lg 7. 4.1.1. Vaidlustaja on seisukohal, et kasutatud nõuet „pärineb linnulennult maksimaalselt x km 2 (51) raadiuses Tartu raekojast“ ei ole võimalik objektiivselt tegelikkuses täita ega kontrollida, sest RHAD alusel pole võimalik üheselt aru saada, mida on mõeldud tooraine päritolu asukoha all ning kuidas selle kaugust Tartu raekojast täpselt mõõdetakse. Samuti pole võimalik aru saada, kuidas on konkreetsed RHAD sätestatud tooraine päritolu piir-kaugused (vastavalt 300km ja 130km) ning koguselised piir-määrad (vastavalt 60% ja 30%) seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga (vrd RHS § 126 lg 7 koos § 85 lg 7). Hankija pole osundatud tooraine päritolu piir-kauguste ning koguste piir-määrade valikut kuidagi põhjendanud, mistõttu on alust arvata, et tegemist on suvaliselt valitud arvväärtustega, millel pole hangitava teenusega mingit vahetut ega kaudset seost. Osundatud RHAD sätted vastuolus nii RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, proportsionaalsuse ning (objektiivse) kontrollitavuse nõuetega, kui ka RHS § 126 lg 7 sätestatud lubatud hindamise kriteeriumite nõuetega. 4.2. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. (pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2 ning RHS § 85 lg 1 ls 2 Pakkujate poolt pakkumuste osana 10 päeva menüü esitamise kohustus (vormil 2) tuleb lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi. 10 päeva menüü koostamine enne hankelepingu sõlmimist tähendab sisuliselt märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette) sooritamist, mis on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatud hankemenetluse proportsionaalsuse ning asjakohasuse põhimõtetega. Hankija nõuab 10 päeva menüüd pakkumuse osana enne hankelepingu sõlmimist oluliselt suuremas mahus, kui pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide toitlustamisel tegema peaksid (vrd Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 ühelt poolt ning teiselt poolt vormi 2 maht). Samuti suuremas mahus, kui pakkujad pärast hankelepingu sõlmimist ning edukaks tunnistamist seda hiljem teenust osutades tegema peaksid (vrd RHAD lisa 33, HL lisa 6). Mistahes mahus või ulatuses nõuetele mittevastava menüü esitamine toob endaga kaasa pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hiljem hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline, pealegi kergelt kõrvaldatav lepingu rikkumine, mis ei too endaga reeglina kaasa hankelepingu lõpetamist. 4.3. RHAD p 6.18. (kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X) on vastuolus RHS § 3 p 3 ning RHS § 27 lg 2. Pakkujad peavad mistahes hanke osadele pakkumust esitades esitama alati ka pakkumuse hankeosadele II ja X. Sisuliselt tähendab see nõue, et hanke osadeks jaotamine on osade II ja X puhul vaid tinglik ning põhjendamatu (vastuolu RHS § 27 lg 2) ja praktikas ei ole võimalik esitada pakkumust vaid ühele hanke osale, vaid alati tuleb esitada pakkumus vähemalt kolmele hanke osale (s.h. osadele II ja X). 4.4. RHAD p 7.2. (pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe 3 (51) sisulise puuduse korral) on vastuolus RHAD p 7.1. ning RHS § 3 p 1 RHAD p 7.2. kohaselt on Hankijal õigus pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimis pidamata, juhul kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust ehk mittevastavust alusdokumentides sätestatud nõuetele. Samas sätestab RHAD p 7.1., et Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta (mistahes osas) alusdokumentides esitatud nõuetele. RHAD p 7.1. valguses ei jää niisiis loogika reeglite kohaselt üldse ruumi RHAD p 7.2. kohaldamiseks. P 7.2. tervikuna on üleliigne ja tekitab segadust. 4.5. RHAD p 8.1.1. (toidu degusteerimine) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2, RHAD p 8.1.1. (toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2, § 56 lg 1 ning § 85 lg 1 ls 2 4.5.1. RHS § 3 p 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste, tekstuuri, lõhna, ja välimuse hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt teada, hindamise tingimused kõigile osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab olema (objektiivselt) kontrollitav. Olukorras, kus erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades, samuti selliselt, et toidu pakkuja isik on komisjoni liikmetele ette teada, ei ole RHS § 3 p 1 ja 2 nõuded täidetud. Täiendavalt on täiesti ebaselge, missuguste objektiivsete kriteeriumite alusel osundatud toidu omadusi hinnatakse. Teatavasti on inimeste maitsed toitude ja lõhnade osas väga erinevad ja ülimalt subjektiivsed. Selliselt ei ole tagatud hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise nõuded, sest komisjoni liikmete hinnangut saavad lisaks toidu enda omadustele mõjutada väga erinevad täiendavad tegurid (hindajate otsust hakkavad paratamatult mõjutama nn kognitiivsed eelarvamused). Tulemuseks on kallutatud hinnangud, mis ei saa kuidagi olla kooskõlas RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatuga. Seaduse nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda võimalikult sarnaseid toite võimalikult ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ning selliselt, et komisjoni liikmetele ei oleks eelnevalt teada, missugune pakkuja on missuguse toidu valmistanud. 4.5.2. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei tohi pakkujad enam teha toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt - sedasi muutub menetlus läbipaistmatuks ja kontrollimatuks ning Hankija kohtleb pakkujaid ebavõrdselt (degusteerimine toimub erinevatel aegadel, erinevate isikute poolt ja degusteeritakse erinevaid toite), st vastuolu RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (ometi selgitatakse edukas pakkumus muidu võrdväärsete pakkumuste vahel välja eelkõige p 8.1.1. alusel – vt RHAD p 8.3.). Võimaldades pakkujatel mõjutada oma tegevusega pakkumuste hindamise tulemust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muudab viimased tähtsusetuks. Ei ole lubatud pakkujate poolne toidu degusteerimiseks valmistamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Lisaks on hanketeates märgitud, et hange toimub ühes etapis. Pakkujate poolt pakkumuste esitamise menetluse raames toidu valmistamist tuleb hoopis lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid 4 (51) pakkuja kvalifitseerimise tingimusi. 4.6. RHAD p 8.1.8. koos p-dega 6.14. ja p 6.15. (menüü nõuetele vastavus) – on vastuolus RHS § 3 p 1 ning § 52 lg 3. RHAD p 6.15. lg 4 alusel saab järeldada, et nõuetele mittevastava vormi 2 esitamise korral jäetakse pakkumus vastavaks tunnistamata ning pakkumust üldse hindama ei asuta. Samas aga sätestab RHAD p 8.1.8. võimaluse anda hindepunkte osundatud vastavustingimuse täitmise, so menüü nõuetele vastava vormistamise eest. Lisaks näeb RHAD p 8.1.8. viimane lause ette võimaluse, et Hankija peab pakkujaga läbirääkimisi, kuigi jääb selgusetuks, missugustel asjaoludel ja mille üle täpsemalt läbirääkimisi pidada saab. RHAD p 8.1.8. ja p-d 6.15. lg 4 koos p-ga 6.14. on omavahel vastuolus, mistõttu rikuvad need koos RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtteid. Lisaks esineb ka vastuolu RHS § 52 lg 3, mis ei luba samuti vastavaks tunnistamata pakkumuste hindamist. 4.7. RHAD p 8.3. (võrdväärsed pakkumused) on vastuolus RHS § 3 p 1. RHAD p 8.3. osundab RHAD p 8.1.1. kohaselt toimuvale degusteerimisele, mille läbiviimine käesoleva hanke raames on Vaidlustaja hinnangul ebaseaduslik. Hanke tulemuse tuletamine ebaseadusliku protsessi tulemusest saab viia samuti vaid ebaseadusliku tulemuseni, kuna tegemist on kokkuvõttes täielikult subjektiivse, kontrollimatu ja läbipaistmatu menetlusega. 4.8. RHAD p 12. (läbirääkimised) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja § 126 lg 7 ls 1 koos § 81 lg 1 Vaidlustaja hinnangul ei ole säärasel kujul läbirääkimiste õiguse sätestamine kooskõlas RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. On täiesti ebaselge, kellega, millal ja mille üle Hankija läbirääkimisi pidada soovib. Teisisõnu ei ole võimalik pakkujatel läbirääkimiste võimalusega oma pakkumisi tehes sisuliselt arvestada ning tagant järele puudub ka võimalus hinnata, kas läbirääkimis peeti võrdsetel tingimustel. Eriliselt probleemne on Hankija soov pidada läbirääkimisi pärast pakkumuste esitamist. Kõnealuses menetluses kuulub siiski kohaldamisele RHS § 126 lg 7 ls 1 koos RHS § 81 lg 1 sätestatud põhimõte, et hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Pealegi on see riigihange hanketeate kohaselt ühe-etapiline, st menetluses ei ole kohta läbirääkimisteks pärast pakkumuste esitamist. Ka RHAD ei näe pakkujatele muidu ette mingit võimalust pakkumuste täiendamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. 4.9. HL p 4.1. koos RHAD p-ga 6.15.(teenuse hind) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2. 4.9.1. Ühelt poolt tuleb RHAD p 6.15. kohaselt pakkujal esitada gümnaasiumi vanuserühmale koostatud koolilõuna menüü hinnaga 2,15 eurot (sisaldades tooraine- ja tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM mahetoetust ehk kõiki komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad) õpilase kohta päevas. Teiselt poolt lisandub aga HL p 4.1. lg 2 kohaselt koolilõuna hinnale „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu 5 (51) pakkumise toetus“ (edaspidi mahetoetus) juhul, kui toetuse saamiseks vajalikud tingimused on Kasutaja pool täidetud. RHAD p 6.15. ja HL p 4.1. lg 2 võrdluses jääb ebaselgeks, kas mahetoetus lisandub koolilõuna hinnale 2,15 eurot või sisaldub selles. Osundatud vastuolu tulemuseks on RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistva ning kontrollitava menetluse põhimõtete rikkumine. 4.9.2. HL p 4.1. lg 1 kohaselt lähtub Kasutaja (teenuse osutaja) koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Sealjuures on Hankijal õigus muuta, sh vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal äranägemisel (HL p 4.1. lg 1 ls 3). Vaidlustaja leiab, et kõnealune säte on ühepoolselt ja põhjendamatult Hankijat soodustav ning seeläbi ebaproportsionaalne ning põhjendamatu (vastuolu RHS § 3 pd 1 ja 2). 4.9.3. HL p 4.1. lg 3 kohaselt kasututakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna hind = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). Sätestatud regulatsiooni puhul on ebaselge, kuidas toimub koolilõuna hinna indekseerimine. Statistikaameti kodulehelt ei ole võimalik leida THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendi muutust (leitavad on mingi valitud kauba-komponendi kindla aasta kindla kuu indeks-väärtused, kuid mitte selle komponendi muutused mingi perioodi kohta). RHAD ja HL ei sätesta aga seda, kuidas THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendi muutust konkreetsel juhul arvutada. Samuti on ebaselge, millal indekseerimine täpselt aset leiab ning missuguse perioodi kohta (kas kalendriaasta kohta või aastase perioodi kohta alates hankelepingu sõlmimisest). Hankija sätestatud indekseerimismudel on vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtetega. 4.9.4. HL p 4.1. lg 5 kohaselt jääb KOV osalus koolilõuna hinnast 1.-9. klassis 6%. Vaidlustaja leiab, et siinkohal on ilma täiendavate selgitusteta täiesti ebaselge, mida see lause tähendab. Seega on kõnealune säte vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, kuna pole mõistetav ilma Hankija täiendavate selgitusteta. 4.10. HL p 4.2. ls 2 (teenuse hinna tasumise tingimused) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2 HL-te esemeks on toitlustamisteenuse hankimine Hankija poolt, st teenuse saajaks on Hankija. Vaidlustaja leiab, et lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise riski asetamine teenuse osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Osutatud teenuse eest tuleb tasuda Hankijal ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid summasid sõltuvusse „tegelikult“ „ARNO kontole“ laekunud summadest. Mõistlikuks ja põhjendatuks saaks lugeda nt maksetingimusi, mille kohaselt tasub Hankija teenuse osutajale toitlustamise teenuse eest vastavalt HL-s sätestatud hindadele, tegelikult osutatud teenuse mahule ning teenuse osutaja poolt sellest lähtuvalt esitatud arvetele 15 päeva jooksul vastavasisulise arve esitamise arvates, kuid mitte varem kui toitlustamiskuule järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks. 6 (51) 4.11. HL p 5.1.35.1. (dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2 , HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40. (tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2 4.11.1. HL-s on sätestatud väga ulatuslik dokumentide esitamise kohustus (kõik dokumendid Hankija poolt ja tema äranägemisel ette antud aja jooksul) on ebaproportsionaalne ning vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Säärane teabeõigus ei ole kuidagi põhjendatud. Ebaproportsionaalne ja põhjendamatu on ka nn mahetooraine arvestuse tabeli igakuine Hankijale esitamine. See ei ole sellises mahus põhjendatud ega vajalik teenuse kohase täitmise kontrollimiseks ega tagamiseks. Eriti arvestades, et kõnealune tabel sisaldab olulises ulatuses pakkujate ärisaladust. Ka nn mahetooraine arvestuse tabeli puhul oleks mõistlik kõnealune kohustus sõnastada ümber selliselt, et Hankijal on õigus nõuda Kasutajalt pisteliselt (so. aegajalt) mahetooraine kasutamisega seotud andmete ja dokumentide esitamist niivõrd ja mahus, kuivõrd see on mõistlikult vajalik HL kohase täitmise kontrollimiseks ning sellega ei mõjutata ülemääraselt teenuse osutaja majandustegevust. 4.11.2. HL-s on sätestatud kohustus, pidada igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), on ebaproportsionaalne ning vastuolus RHS § 3 p-de 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Lisaks on see ka täiesti ebavajalik ja üleliigne, kuna tooraine päritolu kauguse määratlemine RHAD sätestatud kujul on ilmselgelt ise vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega (eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega) – tooraine päritolu kauguse määratlemine pole RHAD alusel üheselt selgelt praktikas võimalik, mistõttu pole vastavad kauguse nõuded ka kontrollitavad. Samadel põhjustel on vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega ka kohustus tõendada kogu tooraine päritolu kaugust Tartu raekojast. 4.12. HL p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. (leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni 5000 eurot rikkumise kohta) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2. Vaidlustaja leiab, et RHS § 3 p-d 1 ja 2 oleks kooskõlas (HL p 8.3. kontekstis), kui leppetrahvi kohaldamise õigusele eelneks Hankija poolne hoiatus, mis juhiks esmalt teenuse osutajale tähelepanu rikkumisele ning annaks viimasele ka võimaluse mõistliku aja jooksul rikkumine kõrvaldada. 4.13. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.13.1. RHAD p 6.1.4. (ja vastavalt 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.; RHAD p-d 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1., 6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1.) - tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et RHS § 87 lg 7 kohaselt võib Hankija pakkumusi hinnata mh ka keskkonnaalaste kriteeriumite alusel. Samuti nõustub Vaidlustaja, et Hankija võib kasutada keskkonnakaitsega seotud kriteeriume. Ka ei vaidle Vaidlustaja sellega, et keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine läbi tarneahela pikkuse ja sageduse on lubatud ning 7 (51) et Hankija võib eelistada pakkujaid, kelle tegevusel on väiksem keskkonnasaaste, s.h lühem tarneahel. Vaidlustaja etteheide kõnealustele RHAD sätetele seisneb esmalt hoopis selles, et Hankija soovitud tooraine pärinemise kohta pole praktiliselt võimalik määratleda (ja seetõttu ka kontrollida). Hankija avaldab oma vastuses, et tooraine päritolukoht sõltub toote rühmast ning et esmatoodete puhul on tooraine päritolukoht tooraine kasvukoht. Vaidlustaja saab Hankija vastusest aru, et nt marjade, köögi- ja juurviljade puhul on toote pärinemiskohaseks seega konkreetne põld, kus vastav vili kasvas. Ning puuviljade puhul konkreetne puu, mille küljes vili kasvas. Paraku on juba ainuüksi konkreetse tooraine kasvukohaks olnud põllu tuvastamine isegi üksiku tootja puhul keeruline, edasimüüjast rääkimata. Ehk teisisõnu, täpsemat infot iga toote kasvukoha kohta saaksid toitlustajale anda tõenäoliselt väiketootjad, kuid suurtootjate ning hulgimüüjate puhul, kes omavad siiski valdavat osa ka mahetooraine turust, ei ole see praktiliselt lihtsalt võimalik. Lisaks on tooraine pärinemiskoha määramisega praktilisi probleeme muidugi veel. Nt kui tootjal on kasutusel mitu põldu ja viljad on põldudelt korjatud, siis reeglina neid põldude kaupa enam eristada pole võimalik. Konkreetsetest puudest, mille küljes puuviljad kasvasid, rääkimata. Lisandub ebaselgus, kust kohast hakata mõõtma tooraine kasvukoha kaugust Tartu raekojast, kui kasvukohaks on mitmeid hektareid suur põld. Kui võimalikud „kahtlusalused“ põllud jäävad kõik tervenisti Hankija soovitud kauguse sisse, ei ole mõõtmine ilmselt nii suur probleem (sest on võimalik väita, et ükskõik kuidas mõõta, tulemuseks on ikka nõuetele vastav tooraine pärinemiskoht). Küll aga tekib probleem juhul, kui mingid „kahtlusalused“ põllud jäävad osaliselt Hankija kehtestatud piirkaugusest väljapoole (või kui üks võimalik kasvukoht jääb piirkauguse sisse ja teine välja ning pole võimalik tuvastada, kummas kasvukohas täpselt konkreetne toode kasvas). Loomade puhul tekib täiendav küsimus selles, et mida täpselt lugeda looma kasvukohaks. Kui looma peetakse nt suvel erinevatel karjamaadel, siis missugust karjamaad tuleks kõnealuse sätte tähenduses konkreetse looma pärinemiskohaks lugeda? Ja missugusest kohast täpselt tuleks vastavat vahemaad mõõtma asuda (arvestades, et karjamaad on reeglina suuremad maa- alad, mis võivad ulatuda hektaritesse)? Ka siin on ilmselt väiksem probleem juhul, kui kõik looma võimalikud kasvukohad asuvad selgelt ja üheselt Hankija kehtestatud piirkauguse sees (sest pole vahet, kust kohast kaugust mõõta). Ilmne probleem tekib aga siis, kui mingi võimalik kasvukoht või osa sellest jääv Hankija kehtestatud piirkaugusest väljapoole. Hankija vastusest ei selgu vastust küsimusele, missuguste kaalutluste alusel on Hankija valinud konkreetsed tooraine päritolukohtade piirkaugused, mistõttu leiab Vaidlustaja jätkuvalt, et Hankija valitud piirkaugused (vastavalt 300km ja 130 km) on suvalised ning ei oma vahetut seost toodete tegeliku keskkonnaalase jalajäljega, mida Hankija näib aga kõnealuste sätete puhul oluliseks pidavat. Hankija selgitab oma vastuses, et linnulennult kauguse määramine on riigihangetes levinud praktika ning et kauguse määramisel linnulennult on sobilik kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsioon. Koolide toitlustamise hangetel pole tooraine „päritolukoha“ kauguse määramine linnulennult levinud ega tavapärane praktika. Konkreetse Hankija poolt mainitud kaardirakendusega on täiendavalt veel ka selline probleem, et see ei võimalda määratleda Hankija soovitud piirkaugusi (vastavalt 300 km ja 130km Tartu raekojast), sest vastava rakenduse „vaade“ lihtsalt ei ulatu väga palju Eesti 8 (51) piiridest kaugemale. 130 km pikkust vahemaad ei ole nt võimalik mõõta Tartust lõuna suunas. 300 km pikkust vahemaad on võimalik mõõta üksnes lääne suunas ning ei ole võimalik mõõta ei põhja, ida ega lõuna suunas. Kontrollitavuse nõude täitmiseks peavad mõõtmise üksikasjad siiski olema selged, sh peaks olema üheselt selge, missugust rakendust kasutada tuleb ja missugusest tooraine kasvukoha puntist täpselt mõõtmine tuleks läbi viia. Loomulikult peaks vastav kaardirakendus siis ka praktiliselt võimaldama kõigis ilmakaartes vastavaid vahemaid mõõta ning vastava rakenduse võimalik mõõteviga peaks olema teada (samuti peaks olema teada, kuidas käituda, kui mõõtmistulemus jääb mõõtevea piiridesse). 4.13.2. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. – pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine Oma praktiliselt olemuselt on menüü esitamise nõue optimeerimisülesanne pakkujatele – koostage menüü, millega saab RHAD kohaselt kõige rohkem punkte. Kõik pakkujad soovivad saada hankemenetluses maksimaalselt hindepunkte, mistõttu koostatakse reeglina menüü selliselt, et saada menüü eest samuti maksimaalsed hindepunktid. Vaidlustaja senine kogemus erinevatelt toitlustamise hangetelt, mille raames on menüüde esitamist nõutud, näitab, et praktiliselt kõik pakkujad esitavad hindepunktide vaatest võrdväärsed menüüd. Ning paraku muutub sellisel juhul hankemenetluses oluliseks, kas mõni pakkuja on teinud menüü koostamisel mingeid hooletusvigu, mille alusel on Hankijal kohustus vastav pakkuja menetlusest kõrvaldada. Ehk teisisõnu ei täida valitud vahend (menüü koostamise nõue) Hankija soovitud eesmärki (võimaldada hinnata pakkumisi sisuliselt nende toitumisalase kvaliteedi alusel) ja hanke tulemuse määratlemisel saavad otsustavaks hoopis teenuse mahtu ja sisu arvestades tegelikult ebaolulised hooletusvead suhteliselt mahuka menüü koostamisel (kahe nädala menüü koostamisel on vastavaid sisestamisele kuuluvaid muutujaid ja andmeridu kokku sadu). Praegu peavad pakkujad kulutama märkimisväärset ressurssi menüü koostamisele enne hankelepingu sõlmimist ning Hankija ise peab samuti kulutama märkimisväärset ressurssi nende menüüde hindamisele. Tuues paralleeli projekteerimise- ja ehitustööde hangetelt – sisuliselt soovib Hankija, et pakkujad esitaksid koos pakkumusega juba ka hangitava maja valmis ehitusprojektid, kuigi ka ehitusprojekti koostamine on alles hangitava teenuse osaks. Vaidlustaja on seisukohal, et menüü mitmekesisuse ja kvaliteedi osas on kõige asjakohasem seada pakkujatele kohustusi teenusele endale vastavaid nõudeid ja tingimusi kehtestades. Nagu ülal juba selgitatud, siis ei võimalda Hankija valitud meetod (nõuda menüüde esitamist koos pakkumustega) tegelikult kvalitatiivselt nende paremust hinnata, sest praktikas on sellisel juhul valdav enamus esitatavatest menüüdest hindamispunktide vaates samaväärsed. Niisiis ei aita kõnealune menüü esitamise nõue kaasa ka konkurentsi efektiivsele ärakasutamisele (vrd siinkohal ka RHS § 85 lg 1 ls 1) ning selliselt ei kasuta Hankija ei oma ega pakkujate rahalisi vahendeid ei säästlikult ega otstarbekalt. 4.13.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X See nõue ilmselgelt kohtleb ebavõrdselt potentsiaalseid (väiksemaid) pakkujaid, kes oleksid huvitatud vaid üksikutele hankeosadele pakkumuse esitamisest. Kokkuvõttes Hankija lähenemine mitte ei soosi, vaid hoopis pärsib konkurentsi. 9 (51) Asjakohane, põhjendatud ning konkurentsi soosiv oleks siiski korraldada hankeosas X eraldi hange ning võtta teenuse tasu suuruse määramisel arvesse kõnealuse kooli eripärad kõrgema kulubaasi osas. Paljasõnaline on Hankija väide, et hankeosa II puhul ei ole Hankijale pakkujate kesise huvi põhjused teada, kuid selline probleemi „lahendamine“ ei ole Vaidlustaja arvates ei asjakohane ega põhjendatud. 4.13.4. RHAD p 7.2. – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe sisulise puuduse korral Vaidlustajale jääb arusaamatuks Hankija väide, et Vaidlustajal puudub õigus kõnealuse sätte vaidlustamiseks. Tegemist on RHAD sättega, mille alusel Hankija soovib läbi viia hankemenetluse, millest Vaidlustaja soovib osa võtta. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive on ilmne. Sellest vaatest pole vahet, missugust RHAD sätet Vaidlustaja vaidlustab. Kõnealune säte puudutab pakkumuste tagasilükkamist ja seeläbi vastavaks tunnistamist, mis ilmselt on otseses seoses hankemenetlusega ning omab ka otsest puutumust Vaidlustaja eeldatavalt esitatava pakkumusega (millele ju kohaldub kõnealune säte samuti ilma mingi piiranguta). Mis puudutab Hankija väidet, et RHAD võimaldab läbirääkimiste käigus ühe sisulise puuduse kõrvaldada, siis see on paljasõnaline. Hankija poolt osundatud RHAD p 12. on ise sedavõrd ebamäärane, et siit ei ole võimalik küll tuletada, et läbirääkimised on mõeldud justnimelt ühe sisulise puuduse kõrvaldamiseks või et ühte sisulist puudust saab läbirääkimistega kõrvaldada. Väide, et RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes on samuti paljasõnaline. Ja isegi kui oleks, siis sellest midagi ei muutuks, sest p 7.2. ei ütle, et Hankija ei pea pakkumust tagasi lükkama kui pakkumus ei sisalda üle ühe sisulise vea. 4.13.5. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine, toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva 4.13.5.1. Hankija soovitud ja RHAD-s sätestatud viisil degusteerimine on sisuliselt ainult subjektiivne, st ei sisalda praktiliselt mingeid objektiivselt mõõdetavaid elemente. Samuti ei ole tagatud elementaarsed tingimused selleks, et degusteerimise tulemust saaks lugeda läbipaistvaks ja kontrollitavaks ning et pakkujaid koheldaks võrdselt. 4.13.5.2. Suurimaks probleemiks Hankija pakutud degusteerimise viisi puhul on, et hindamiskomisjonile on toidu valmistaja isik enne degusteerimist teada, st degusteerijad teavad enne toidu degusteerimist, kes neile toitu maitsmiseks pakub. Minimeerimaks degusteerijate subjektiivsete eelarvamuste mõju hindamistulemusele tuleks Hankijal igal juhul tagada, et toidu valmistajad oleksid degusteerijatele kogu protsessi vältel anonüümsed. Kui pakkujate anonüümsus pole kogu degusteerimise protsessi vältel tagatud, siis ei ole võimalik ka tagada, et degusteerimine oleks RHS mõistes piisavalt läbipaistev ja kontrollitav protsess ning et pakkujaid koheldaks võrdselt - sisuliselt saavad iga hankeobjekti komisjoni liikmed eelnevalt kokku leppida, missuguse pakkuja toidule rohkem punkte antakse ja pakkujatel pole võimalik seda ei kontrollida ega tõendada. 10 (51) 4.13.5.3. Pakkujate anonüümsuse tagamiseks, subjektiivsete eelarvamuste mõju minimeerimiseks ning pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on lisaks möödapääsmatult vajalik, et degusteerimine toimuks vähemalt ühe hankeosa raames ühes ja samas kohas. Hankija väide, et see ei ole võimalik, on põhjendamata. Vaidlustaja ei pidanudki vaidlustuses silmas, et kõik pakkujad valmistavad degusteerimisele kuuluvaid toite täpselt samal kellaajal. Kui Hankija soovib tingimata korraldada degusteerimist mõnes oma haldusala piires asuvas koolis, siis on võimalik degusteerimine viia läbi õppetöö välisel ajal. Asjaolu, et täna on kõik Tartu linna koolide köögid antud mõne toitlustaja kasutusse, ei välista, et Hankija sõlmib tänaste toitlustajatega kokkulepped, mis võimaldavad degusteerimise vastavate koolide köökides siiski läbi viia. Kõnealune säte, mis võimaldab neil pakkujatel, kes ei osuta hankemenetluse ajal toitlusteenust üheski Tartu koolis, viia läbi degusteerimine endale sobivas kohas, kohtleb praegu ilmselgelt ebavõrdselt neid pakkujaid, kes hankemenetluse kestel osutavad mõnes Tartu koolis toitlustusteenuseid. 4.13.5.4. Subjektiivsete eelarvamuste mõju minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada, et degusteeritavad toidud oleksid võimalikud sarnased (nt, et degusteeritakse ühe ja sama liha praadi, millel on sarnased lisandid ja sarnane kaste). Vastasel juhul on hindamistulemused paratamatult erinevad ainuüksi seetõttu, et pakkujad valisid esitlemiseks erinevad toidud. Subjektiivsete eelarvamuste mõju suurendab siinkohal tõsiasi, et komisjoni liikmete arv on (statistilises vaates) suhteliselt väike (kuigi hetkel tegelikult teadmata) ja degusteeritakse iga pakkuja kohta vaid ühte lõunaks pakutavat toidukorda. Ehk siis, kui pakkuja valib juhuslikult degusteerimiseks toidu, mis on komisjoni liikmele mingil põhjusel ebameeldiv (mitte, et see toit oleks objektiivselt kvalitatiivselt halb, vaid kuna sellele komisjoni liikmele selline konkreetne roog põhimõtteliselt ei meeldi), siis saab ta paratamatult vähem punkte. Kuna sellisel juhul mängib järjest suuremat rolli juhus, siis oleks asjakohasem ja asjaosaliste suhtes õiglasem (märksõnaks võrdne kohtlemine) tõmmata muidu võrdväärsete pakkujate vahel lihtsalt loosi. 4.13.5.5. Igal juhul on aga pakkujate võrdse kohtlemise vaatest möödapääsmatult vajalik, et ühe hankeosa raames toitu degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv oleks püsiv ning ei muutuks. Vastasel juhul omandavad hankekomisjoni liikmete hääled/punktid erineva kaalu ning selle tulemuseks on pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Hankija paistab olevat vähemalt selle osas Vaidlustajaga sama meelt, kuid see nõue tuleks vastavalt ka RHAD-sse kirja panna. 4.13.5.6. Vaidlustaja osundab lihtsalt tõsiasjale, et vastavalt hanketeatele viiakse kõnealune konkreetne hankemenetlus läbi ühes etapis. Pealegi näevad hanketeade ja ka RHAD ette, et pakkumused tuleb esitada (lõplikult) pakkumuste esitamise tähtpäevaks. Ometi näeb RHAD ka ette, et pakkujad teevad veel ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkumuse koosseisus hiljem hinnatavad toiminguid (valmistavad Hankijale degusteerimiseks toitu) pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja leiab, et siin on vastuolu. Kui Hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis peaks ta korraldamagi hanke selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt samuti proovitöö) valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks. 11 (51) Hankija väide, et degusteerimiseks toidu (proovitöö) valmistamine ei muuda ega mõjuta kuidagi pakkuja pakkumust pärast selle esitamise tähtpäeva sisuliselt, ei ole tõene. Pakkuja poolt praeguse RHAD kohaselt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva valmistatud toidule antakse degusteerimise tulemusena hindeid ning sellest sõltub pakkuja pakkumuse hindamise tulemus ning edukaks või mitteedukaks osutumine (RHAD p 8.3). Asjaolu, et mõnedes riigihangetes on degusteerimise selliselt läbi viidud, ei anna veel alust väiteks, et tegu oleks tavapärase praktikaga. 4.13.6. RHAD p 8.1.8. koos p-de 6.14. ja 6.15. – menüü nõuetele vastavus Hankija väide, et RHAD p 8.1.8. ei ole kuidagi seotud RHAD p-ga 6.15., ei ole põhjendatud. RHAD p 6.15. ei puuduta sugugi üksnes kinnitusi, mis tuleb Vormil 2 esitada, vaid tegemist on keskse sättega, mis ütleb, millal loetakse pakkumus vastavaks seoses Vormiga 2 – siis, kui see on täidetud nõuetekohaselt, s.t. koostatud õigele vanuserühmale (menüü!) ja sisaldab (lisaks) nõutud kinnitusi. P 8.1.8. kohaldamiseni saab Hankija jõuda üksnes siis, kui pakkuja on esitanud nõuetekohaselt koostatud menüü Vormil 2, st Hankijal tuleb hinnata esitatud menüü (vorm 2) nõuetele vastavust siiski juba pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis. Kasvõi ühe nn sisulise puudusega menüü puhul tuleb Hankijal vastav pakkumus mittevastavaks tunnistada ning tagasi lükata RHAD p 7.1. alusel (vt ka RHAD p 7.2. sisalduvat sisulise puuduse definitsiooni). 4.13.7. RHAD p 8.3. – võrdväärsed pakkumused Vaidlustaja ei pidanud vaidlustuses silmas, et liisuheitmine kui selline on õigusvastane halduspraktika. Vaidlustaja pidas ja peab õigusvastaseks praegu RHAD p 8.1.1. sätestatud degusteerimise korraldust, millest tuleneb vajadus muuta vastavalt ka RHAD p 8.3. sõnastust (eeldusel, et p 8.1.1. kaotab senisel kujul kehtivuse). 4.13.8. RHAD p 12 – läbirääkimised Praegusel kujul on jätkuvalt täiesti ebaselge, millal, kellega, millistel tingimustel ja mille üle peaks toimuma läbirääkimised. Kas pärast seda, kui pakkujad on oma pakkumused esitanud, enne või pärast degusteerimist? Ja milleks siis üldse kogu RHAD-s sätestatud hindamise kord ja tingimused, kui Hankija jätab endale õiguse kõige üle läbi rääkida ning muuta mistahes tehnilisi kirjelduse nõudeid. Arusaamatuks jääb jätkuvalt, kuidas suhestub RHAD p-ga 7.1. Hankija kõnealuses p-is 12.1. sätestatud õigus anda pakkujatele võimalus oma pakkumust täpsustada ja täiendada. 4.13.9. HL p 4.1. koos RHAD p 6.15. – teenuse hind Et Hankija jätab endale HL p 4.1. lg 1 ls 3 õiguse koolilõuna maksumust ühepoolselt vähenda (muutmine tähendab ka vähendamist), on hoolimata Hankija selgitustest põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. See lause ei ole seostatud indekseerimismudeliga. Paraku on aga ka kogu see indekseerimismudelit puudutav osa HL p 4.1. lg 3 ja 4 jätkuvalt ebaselge, st hoolimata Hankija selgitustest ei ole selge, millal ja kuidas see täpselt toimub. Hankija selgitused teabevahetuse raames pole piisavad ning vajalik on RHAD ja HL vastav täpsustamine. 12 (51) 4.13.10. HL p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused Toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga. Toitlustamislepingute pooleks on Hankija ja mitte lapsevanem. Sõlmitavatest hankelepingutest ei tulene toitlustajale mitte mingit nõudeõigust ühegi lapsevanema suhtes, mistõttu on täiesti arusaamatu, miks paneb Hankija enda poolt hangitava teenuse eest tasumise sõltuvusse mingist lapsevanema omaosaluse laekumisest mingisse e-keskkonda. 4.13.11. HL p 5.1.35.1. – dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel, HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40. – tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine Arvestades tooraine päritolukoha ning Tartu raekoja vahemaa mõõtmise probleemsuse kohta esitatut, on ilmne, et Vaidlustajal pole praktiliselt võimalik tõendada mahetooraine päritolu täpset asukohta (üksikud erandid on mõeldavad, kuid pigem vaid kinnitavad reeglit). 4.13.12. Vaidlustaja leiab, et Hankija poolt käesolevas menetluses advokaadi abi kasutamine ei ole tingimata vajalik, mistõttu ei ole põhjendatud ega vajalikud ka vastavad õigusabikulud, saati siis nende väljamõistmine Vaidlustajalt. Hankija on suur ning haldussuutlikkuselt võimekas omavalitsus, mis viib regulaarselt läbi riigihankeid, s.h. koolide toitlustamise hankeid, ja omab (või vähemalt peaks omama) selles valdkonnas ise piisavalt pädevaid ametnikke, s.h. õigusvaidluse pidamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult üleliia keeruka vaidlusega. Hankemenetluse praktilise keerukuse ebaselgete ning liigselt keeruliste RHAD ja hankelepingute projektide sätetega on Hankija ise põhjustanud. Seetõttu palub Vaidlustaja sõltumata käesoleva vaidluse tulemusest jätta Hankija õigusabikulud Hankija enda kanda. 5. Hankija Tartu Linnavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. RHAD p-d 6.1.4 – tooraine kaugus Tartu raekojast 5.1.1. RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi hinnata kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite alusel. Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine on üks riigihangete horisontaalseid eesmärke, millega tuleb riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestada (RHS § 2 lg 2). Keskkonnahoidlikel kaalutlustel seatud tingimused pole seega riigihangetes üksnes lubatud, vaid lausa soositud. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija võib kasutada keskkonnakaitsega seotud kriteeriume.1 Kohus on kinnitanud, et võrdse kohtlemise põhimõte ei keela keskkonnakaitsega seotud kriteeriumide arvesse võtmist isegi siis, kui hankijale endale kuuluv ettevõte on üks vähestest, kellel on võimalik keskkonnahoidlikele kriteeriumidele vastata.2 Euroopa Regioonide Komitee on selgitanud, et keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine läbi tarneahela pikkuse ja sageduse on lubatud.3 Hankija võib eelistada pakkujaid, kelle tegevusel on väiksem keskkonnasaaste, sh lühem tarneahel. Riigihangetes on lubatud eelistada pakkujaid, kes kasutavad lähemal kasvatatud või toodetud tooteid. Pakkumuste hindamise 1 EKo C-513/99, p 64. 2 EKo C-513/99, p 86. 3 European Committe of the Regions. Sustainable public procurement of food, lk 19. Arvutivõrgus: https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/sustainable-public-procurement-food.pdf 13 (51) kriteeriumid peavad peegeldama riigihangete horisontaalsete eesmärkide elluviimist. Piirkauguste seadmine aitab paremini edendada vastutustundlikku tarbimist.4 5.1.2. Selge on, et „linnulennult“ tähendab kaardi pealt sirgjoonelist mõõtmist. EKSS järgi tähendab „linnulennult“ otse, kõige lühemat teed, õhuteed pidi.5 Kauguse määramisel linnulennult on sobilik kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsioon.6 Vaidlustaja ise reklaamib ennast kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas kohalikelt tootjatelt.7 Vaidlustajal on järelikult juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad kohalikku toorainet. Vastavat asjaolu peab Vaidlustaja seega olema ka suuteline tõendama. Hankija ei ole ette kirjutanud, millise tooraine osas tingimus kohaldub. Pakkujatele on jäetud otsustamisõigus (nö kombineerimisruum), kuidas tingimuse täitmine saavutada. Samuti on oluline, et vaid 60% toorainest peab kriteeriumi täitmiseks pärinema 300 km raadiusest. 300 km tingimuse täitmine ei ole liigselt keeruline, kuna see raadius katab sisuliselt kogu Eesti ala ja ca 90% Lätit. RHAD ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne. Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab, et Hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi. 5.2. RHAD p 6.14. – 10 päeva menüü esitamine ja hindamine 5.2.1. 10 päeva menüü esitamine on vajalik hindamise kriteeriumi täitmise kontrollimiseks RHAD p 6.14. kohaselt esitab pakkuja gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala (ehk 10 päeva) menüü. Säte loetleb ka tingimused, millele menüü peab vastama. Näiteks tuleb menüüs nimetada toidu/joogi nimetus, valmistamise lühikirjeldus, toidu põhitooraine, tooraine kogused ja tooraine kirjeldus (nt värske, jahutatud, külmutatud, toidu valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldus jmt). Vastavustingimuste kujundamisel on Hankijal ulatuslik kaalutlusruum, kuivõrd on Hankija ainuõigus otsustada, millistele tingimustele vastavaid pakkumusi Hankija soovib saada. Praegusel juhul on vastavustingimuse eesmärk ühtlasi tagada pakkumuste hindamise võimalikkus. Nimelt on menüü pakkumuse osa, mille abil saab Hankija hinnata pakkumust mitme hindamise kriteeriumi alusel. Need tingimused on suunatud toidu kvaliteedile (RHS § 85 lg 8 p 1). Kõigi hindamise kriteeriumide täitmist kontrollib Hankija just pakkumuses esitatava menüü kaudu. Hankijal ei ole võimalik hinnata toidus ja joogis kasutatava tooraine mitmekülgsust erinevates kategooriates (sh tuvastada toidu põhitoorainet), teadmata, millest toit on valmistatud. Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja võimaldab Hankijal seda pakkumuste hindamise etapis kontrollida. 4 RHS kommentaarid, § 85/6. 5 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=linnulennult&F=M 6 Maa-ameti Geoportaal. Arvutivõrgus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo. 7 Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/. 14 (51) Arvestades HL kestust (58 kuud) ja kohustuste ulatust, pole midagi ebaproportsionaalset, kui pakkujad peavad esitama pakkumuse koosseisus 10 päeva menüü. 5.2.2. RHAD p 6.14. ei ole kvalifitseerimise tingimus RHS § 101 lg 1 p 11 mõistes. Asjasse puutumatu on Vaidlustaja viide, et nõuetele mittevastava menüü esitamine toob kaasa pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline. RHAD p 7.1. Vaidlustaja vaidlustanud ei ole. RHAD p 7.1. on klassikaline pakkumuse tagasilükkamise alus, mis on sisuliselt samasuguses sõnastuses RHS § 114 lg-s 2. See, et vastavustingimuste täitmisel tuleb esitada tingimuste kohane dokument, on riigihangetes tavapärane. Seejuures küsimus, kas menüü koostamisega seotud kohustuste rikkumine on hankelepingu oluline rikkumine, ei puutu pakkumuse vastavuse kontrolli ega hindamisse. Väär on Vaidlustaja seisukoht, nagu tooks menüüs tehtud mistahes vead kaasa pakkumuse tagasilükkamise. RHAD p 8.1.8. kohaselt on menüü nõuetekohane vormistus eraldi hindamise kriteerium, st menüüs esinevate vigade korral kaotab pakkuja punkte. 5.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X Hankija kahtleb, kas Vaidlustajal on RHAD p 6.18. vaidlustamiseks vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustuses ei ole põhjendatud, kuidas see säte rikub Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, st kas Vaidlustaja ei suudaks esitada nendele osadele pakkumust. Vaidlustaja viidatud RHS § 27 lg 2 sotsiaal- ja erimenetluses ei kohaldu (RHS § 126). Hankija sooviks on see, et ka II ja X osas oleks pakkumusi. Tartu Karlova Kooli (hanke osa X) puhul toetavad seda kaalutlust järgmised asjaolud: 1) vaja on sisustada kaks kööki ning komplekteerida mõlemasse meeskond. See on kulumahukas ja teeb hanke osa X tõenäoliselt ebapopulaarsemaks. RHAD p 6.18. tagab, et pakkumusi osale X esitatakse. See omakorda tagab maksimaalse konkurentsi; 2) Tartu Karlova Kooli Lina 2 maja läheb rekonstrueerimisele, mistõttu toitlusaja ei saa kõiki Karlova Kooli õpilasi kogu hankelepingu periood toitlustada. Ka see vähendab hanke osa X atraktiivsust. Hugo Treffneri Gümnaasium (hanke osa II) puhul on Hankija sooviks suurendada konkurentsi, mis ajalooliselt on Hankijale teadmata põhjustel olnud tagasihoidlik. Selles majas on toitlustusteenust pakkunud sama toitlustaja juba 20 aastat. 5.4. RHAD p 7.2 .– pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe sisulise puuduse korral Vaidlustajal puudub selle sätte vaidlustamise õigus. Ei ole võimalik vaielda RHAD sätete üle, mis mitte kuidagi ei takista pakkujal pakkumust esitada. RHAD p-id 7.2. ja 7.1. koosmõjus laiendavad Vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid. RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes. Läbirääkimiste käigus (RHAD p 12.) on võimalik üks sisuline puudus kõrvaldada. RHAD p 7.2. tähenduseks on see, et mitme sisulise puuduse korral läbirääkimistesse ei minda. Kuna tegemist on sotsiaal- ja eriteenuse menetlusega, siis RHS § 114 kohaldub vaid ulatuses, milles RHAD teisiti ei sätesta. Vaidlusaluses riigihankes 15 (51) sätestabki RHAD erisuse, mis soodustab pakkujaid, st ühe sisulise puuduse võib läbirääkimistes kõrvaldada. 5.5. RHAD p-s 8.1.1. on sätestatud hindamise kriteeriumi alakriteeriumid (maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle, välimus) koos osakaaludega, täpselt nagu RHS § 85 lg 9 nõuab. 5.5.1. Hankijal ei ole kohustust konkretiseerida, mida tähendab toidu maitseomadused, tekstuur, lõhn ja välimus. Need mõisted on selged ja ühemõttelised. Kõik hankest huvitatud isikud saavad aru, mida komisjon hindab ja kui palju punkte selle eest saada võib. RHAD ei ole vastuolus RHS nõuetega. Hindamise täpsemat metoodikat ei kohusta EL hankedirektiivid avaldama.8 Samuti ei tulene RHS-st, nagu peaks Hankija RHAD-s avaldama hindamise metoodika (st kirjeldama, kuidas komisjoniliikmed hindamise kriteeriumi alakriteeriume hindama hakkavad). See, milline toidu „lõhn“ või „maitse“ väärib maksimumpunkte, ei ole võimalik objektiivselt täpsemalt RHAD-s lahti kirjutada, sest tegemist on subjektiivse hindamise kriteeriumiga. Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid võivad olla ka subjektiivsed. Sellele viitab üheselt RHS § 85 lg 8 p 1, mille kohaselt võib hinnata esteetilisi omadusi, ehkki esteetika ratsionaliseerimine RHAD-s võimalik ei ole. RHAD-s on subjektiivsuse määra hindamisel leevendatud, sest on ette nähtud mitme- liikmeline komisjon. Komisjon komplekteeritakse erinevatest spetsialistidest. Komisjoni kuuluvad nii VOCO9 toidutehnoloogid, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna spetsialist (toitumisnõustaja kutsega), Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindaja, riigihanke korraldamise eest vastutav isik, kes omab VOCO pagarkondiitri IV kategooria tunnistust. Nendele lisaks koolijuhid, õpilaste esindajad, hoolekogu esindajad, koolidest veel kas tervisemeeskonna liige, majandusjuhataja ja kooli töötaja kooli enda valikul. Lisaks kuulub hindamiskomisjoni vähemalt kaks õigusalase haridusega liiget. Kindlasti vähendab subjektiivsust ka hindepunktide kujunemise viis – hindamisel eemaldatakse komisjoni liikmete poolt antud kõige kõrgem ning madalam hinne ja alles seejärel arvutatakse järelejäänud punktide keskmine. Selline meetod peegeldab kõige paremini komisjoni liikmete ühtset arvamust ning eemaldab äärmused. Veel enam, komisjoniliikmed saavad punkte vähendada poole või terve punkti kaupa (RHAD p 8.1.1. viimane lõik). 5.5.2. On paratamatu, et hinnatavad toidud üksteisest erinevad. Identseid toite ei saagi pakkujate menüüs olla. Pakkujad on konkurendid ja teevad menüüd üksteisest sõltumatult. Menüü koostamine on pakkuja enda pädevuses. Hindamiskomisjon hindab pakkuja menüüs nimetatud toitu ja paneb punkte just lähtuvalt selle toidu maitseomadustest, tekstuurist, välimusest ja vastavusest menüüle. Toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt. Vaidlustaja viited ebavõrdsele kohtlemisele on seega alusetud. Hindamiskomisjoni liikmete koosseis ei riku Vaidlustaja õigusi ega anna alust RHAD-i vaidlustada. RHAD kohaselt on erinevates riigihanke osades erinev komisjon, sest tegemist on erinevate koolidega. Hankija sooviks on komisjoni kaasata konkreetsele hankeosale 8 EKo C-6/15. 9 Tartu Rakenduslik Kolledž, endine Tartu Kutsehariduskeskus. 16 (51) vastava kooli õpilasi, töötajaskonda ja hoolekogu. Oluline on see, et kõiki vastavas osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama komisjon. Toidu degusteerimine erineval ajal ei muuda hindamist õigusvastaseks. Tegemist on praktilise kaalutlusega. Koolide köögi suurused ei võimalda mitmel pakkujal korraga valmistada toitu ja seda komisjonile serveerida. Tartu linna koolide toitlustajatele on koolide söökla- ja köögiruumid antud tasuta kasutusse. Seega on õiguslikult välistatud teiste toitlustajate puhul toidu tegemine koolis, mis on juba hankelepinguga antud tasuta kasutusse teisele ettevõtjale. Samuti tuleb arvestada, et ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab tegutseda korraga üks pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad samasse kooli kööki ja hakkavad kõigile õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa toidu valmistamine spetsiaalselt komisjoniliikmete jaoks ei peegeldaks aga toidu valmistamise tingimusi sarnaselt hankelepingu täitmise ajaga. Hinnataks toitu, lähtudes seejuures toidu omadustest. RHS ei nõua isegi hankemenetluse puhul anonüümset hindamist. Pakkumused ei ole Hankijale aga anonüümsed. Anonüümne hindamine ei ole seaduses ette nähtud standard. Praktikas ongi tavapärane, et proovitöö hindamisel on proovitöö autor hindajale teada. Anonüümsus kehtib vaid ideekavanditele (RHS § 130 lg 5), kuid praegusel juhul ei korralda Hankija ideekonkurssi. 5.5.3. RHS § 56 lg 1 ja § 85 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7). Toidu puhul pole ka praktiliselt võimalik, et Hankija küsiks valmistatud toitu pakkumuse koosseisus ja degusteeriks toitu pärast pakkumuste esitamist. Seega on ainuvõimalik lahendus, et menüü kohase toidu valmistamine ja toidu degusteerimine toimub pärast pakkumuste esitamist. Hankija huvi on hinnata pakkumuses esitatud koolitoitu, mitte suvalist toitu. Hankija soovib veenduda, et pakkumuses esitatud toit on reaalses elus võimalik võimalikult hästi nii välimuselt kui maitselt valmistada ja serveerida. Seejuures on ebaõige väide, et pakkujad teevad siis toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Pakkumus on esitatud pakkumuse tähtajaks ja selle koosseisus on ka menüü. Pakutava toidu valib Hankija menüüst ja pakkuja on kohustatud valmistama Hankija poolt valitud toidu. 5.6. RHAD p 8.1.8. – menüü nõuetekohane vormistus RHS § 52 lg 3 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7). Hankija ei hinda RHAD p-s 8.1.8. mittevastavaks tunnistatud pakkumust. Vastavustingimuse „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ ja RHAD p-i 6.14. järgi peab pakkuja pakkumuses esitama Vormi 2 ehk gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala menüü. Sealjuures on loetletud, milliseid andmeid peab menüü sisaldama ja milliseid vormistusnõudeid peab järgima. Nende vorminõuete järgimist hinnatakse RHAD p 8.1.8 alusel. Esitatud menüü nõuetekohast vormistust hinnatakse RHAD p 8.1.8. järgi. Selline riigihanke ülesehitus, kus Hankija nõuab vastavuse etapis teatud dokumendi esitamist ning siis hindab seda hindamise etapis, on tavapärane. Pakkumus vastab RHAD p-le 6.14., kui menüü on esitatud ning selles sisalduvad andmed, mis on menüü sisu kohta RHAD p-s 6.14. sätestatud. Vorminõuete järgimist hinnatakse eraldi hindamise etapis ning see ei ole aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele. 17 (51) Asjakohatu on Vaidlustaja viide RHAD p 6.15. lg-le 4. RHAD p 8.1.8. ei ole seotud RHAD p-ga 6.15., vaid RHAD p-ga 6.14. RHAD p-s 6.15. on sätestatud kinnitused, mis peab Vormil 2 esitama, mitte menüü vorminõuded. Kui need kinnitused on jäetud andmata või kui menüü on koostatud valele vanuseastmele, siis tunnistatakse pakkumus RHAD p 6.15. alusel mittevastavaks ning pakkumust hindama ei asuta. RHAD p-s 8.1.8. ei hinnata seega RHAD p-de 6.14. ja 6.15. alusel mittevastavat pakkumust: 1) RHAD p-s 6.14. on sätestatud vorminõuded Vormile 2, mille järgimist hinnatakse RHAD p-s 8.1.8; 2) RHAD p-s 6.15. on sätestatud, millised kinnitused peavad Vormil 2 olema antud, et pakkumus oleks vastav. 5.7. RHAD p 8.3.– võrdväärsed pakkumused Hankijal on lubatud otsustada, kuidas tuvastada edukas pakkumus olukorras, kus pakkumused on saanud võrdsed hindepunktid. Tegemist on väga tavalise sättega Eesti hankijate RHAD-s. Hankijal on õigus anda võrdsete pakkumuste korral prioriteet ühele hindamise kriteeriumile sotsiaal- ja eriteenuste menetluses, kus menetlus ongi suuresti Hankija enda otsustada (RHS § 126 lg 2). 5.8. RHAD p 12.1. – läbirääkimised Riigihanget viiakse läbi sotsiaal- ja eriteenuste menetlusena, milles ei ole keelatud pidada läbirääkimisi pakkumuste sisu üle. RHAD-s on kehtestatud menetluse kord, mis erineb avatud hankemenetlusest. TSotsiaal- ja eriteenuste menetlus on RHS-s sätestatud erimenetlus, mida võib kasutada siis, kui hankelepingu esemeks on toitlustusteenus. Hankija on seda ühemõtteliselt teinud ja see nähtub hanketeatest. RHS § 126 lg 7 kohustab Hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid, millest ükski ei keela läbirääkimiste pidamist. 5.9. Koolilõuna maksumus on HL p 4.1 lg 1 järgi gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot. See maksumus on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse poolt alates 01.09.2022.10 5.9.1. RHAD p-s 6.15. mainitud 2,15 eurot on hind, millega peab menüü koostamisel arvestama. See 15 senti, mis 2 eurole lisandub, on mahetoetus.11 RHAD p 6.15. järgi peab pakkuja arvestama menüü koostamisel hinnaga 2,15 eurot, sest see sisaldab kõiki komponente, mis pakkujale tasumisele kuuluvad. Seega peab sinna sisse mahtuma ka mahetoetus 15 senti, mis tuleb lepingu täitmisel kahele eurole lisaks juhul, kui mahetoetuse saamise tingimused on täidetud (HL p 4.1 lg 2). Mahetoetus ei ole automaatselt Tartu Linnavalitsuse otsuses koolilõuna hinna sisse arvestatud, kuna mahetoetus rakendub üksnes neile, kes selle saamise tingimustele vastavad. Lisaks, kuna koolilõuna hind on indekseeritud, siis juhul, kui koolilõuna hinnas oleks mahetoetus juba sisse arvestatud, oleks sisuliselt indekseeritud ka mahetoetus. Riik ei ole eelarvestanud mahetoetuse indekseerimist, mille tõttu tuleksid need lisavahendid kohaliku omavalitsuse eelarvest. 10 Arvutivõrgus: https://tartu.ee/et/uudised/uuest-oppeaastast-touseb-tartu-lasteaedades- ja-koolidestoitlustuse-hind. 11 Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus. 18 (51) 5.9.2. HL p 4.1. lg 1 ls 3 järgi on Hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, kuid viidatud säte ei anna Hankijale õigust mistahes viisil koolilõuna maksumusi muuta. HL p 4.1. lg 3 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt tarbijahinnaindeksi toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: „koolilõuna hind = kehtiv hind + kehtiv hind*0,5*(toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). HL p 4.1. lg 6 järgi on negatiivse indeksi korral Tartu Linnavalitsusel õigus otsustada hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. HL p 4.1. lg 1 ls 3, mille järgi on Hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, viitab seega asjaolule, et lõpliku otsustuse, kas muuta koolilõuna hinda, teeb Hankija. Kui indekseerimisvalemi rakendamise järgselt hind tõuseb, siis hinda tõstetakse; kui indeks on negatiivne, ei pea Hankija hinda tõstma. Tavapärane on, et riigihanke alusdokumentidesse on sisse kirjutatud lepingutasu indekseerimine. Sealjuures on praegune hankeleping pakkujaid varasemaga võrreldes rohkem soodustav. 5.9.3. Statistikaamet kogub statistikat tarbijahinnaindeksi muutuse kohta kauba grupiti. See teave on võimalik igaühel Statistikaameti andmebaasist kätte saada.12 Nt perioodil 2021 november—2022 november oli tarbijahinnaindeksi muutus toidu ja mittealkohoolsete jookide kaubagrupis 28,2%, mis on alloleva tabeli pinnalt välja arvutatav: HL p 4.1. lg-s 3 on selgitatud, et indekseerimisvalemit kasutatakse hinna korrigeerimisel iga- aastaselt. Kuna riigihankes hangitakse toitlustusteenust koolidele, on hinna korrigeerimise hetkeks õppeaasta algus, nagu on Hankija selgitanud teabevahetuses. Uuel õppeaastal kehtima hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna eelarvestrateegia koostamise aeg. Aluseks võetakse seega veebruari tarbijahinnaindeks käesoleval aastal ja eelneval aastal ning arvutatakse protsent. 5.9.4. HL p 4.1. lg 5 Viidatud lause: Kuna see lause on välja toodud indekseerimisvalemi järgselt, on mõistlikule isikule arusaadav, et olenemata sellest, milliseks kujuneb koolilõuna hind indekseerimisvalemi rakendamise järgselt, jääb kohaliku omavalitsuse osalus sellest hinnast 1.—9. klassides alati 6%. See 12 Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02/table/tableViewLayout2. 19 (51) tähendab, et kohaliku omavalitsuse osalus on 6% ka korrigeeritud hinnast. Hankija on seda selgitanud teabevahetuses, ehkki tingimuse sisu on mõistetav ka ilma selgituseta. 5.10. HL p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused Hankija nõustub, et HL p 4.2. ls 2 on pakkujate suhtes koormav, kuid see ei tähenda, et tingimus on õigusvastane. HL tingimuste sisu kujundamine toimub Hankija kaalutlusõiguse alusel. RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne. Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab seda, et Hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi. Ei ole midagi õigusvastast selles, et lapsevanemate omaosalus koolilõuna maksumuses kantakse igakuiselt teenuseosutajale üle vaid summas, milles maksed on tegelikult laekunud ning hilinenud maksed kantakse üle järgmisel kuul. Tahes-tahtmata eksisteerib hilinenult laekunud maksete risk, millist riski peab kandma kas Hankija või teenuse osutaja. Hankijalt ei saa nõuda, et ta jätab mis tahes lepinguga seotud riski alati enda kanda. Pakkujal on võimalus riskide pinnalt otsustada, kas osaleda riigihankes või mitte. 5.11. HL p-d 5.1.35.1., 5.1.39. ja 5.1.40. – dokumentide esitamise kohustus, mahetooraine arvestuse tabel, tooraine arvestuse tabeli pidamine Pakkujatel on võimalik tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega, tootjate kinnitustega või sobivate registrite andmetega. Pakkujal on tõendamismeetodi valikul suur otsustusruum, mistõttu ei ole see pakkujale ka liigselt koormav. Pakkuja valik on, kuidas ja millisel viisil tooraine asukohta tõendada. Olenemata teabe kvalifitseerumisest ärisaladuseks, peab Hankijal olema võimalik kontrollida lepingu täitmist. Ainult teenuse osutajal on võimalik arvestuslikku tabelit pidada, kuna nendeni jõuab informatsioon koostööpartnerite toodete päritolu kohta. Hankijal endal info puudub ja tal puudub ka õiguslik alus seda infot teenuse osutaja koostööpartneritelt nõuda. Vaidlustaja pole põhjendanud, kuidas on dokumentide esitamise kohustus ja aruande tabeli esitamise kohustus ebaproportsionaalsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne. Kui tingimused on pelgalt pakkujale ebasoodsad, mitte ei piira konkurentsi, ei ole tegemist õigusvastase tingimusega. 5.12. HL p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. – leppetrahvid Leppetrahvi eesmärk on survestada teist osapoolt lepingut kohaselt täitma ja sanktsioneerida rikkumist. HL p 8.3 annab Hankijale õiguse nõuda leppetrahvi erinevate lepinguliste kohustuste rikkumise korral, mitte kohustuse leppetrahvi nõuda. Muu hulgas tähendab see, et Hankijal ongi õigus enne leppetrahvi määramist teha hoiatus või võimaldada tal rikkumine heastada. Praktikas teavitabki Hankija toitlustajat leppetrahvinõude esitamise kavatsusest, kus palutakse rikkumine lõpetada ja hoiatatakse, et jätkuva rikkumise korral esitatakse leppetrahv. Hankija ei saa aga iga riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu puhul olla kohustatud enne leppetrahvi määramist andma teenuse osutajale hoiatus või võimaldama tal rikkumine heastada. Seekaudu saaks oluliselt kannatada leppetrahvi survestus- ja 20 (51) sanktsioneerimisfunktsioon, kuna teenuse osutaja võiks igat HL p-des 8.3.1.—8.3.3. sätestatud kohustust (kokku 39 kohustust) rikkuda ühe korra teadmisega, et leppetrahvi määramise eelnevalt peab talle tegema hoiatuse ja/või võimaldama rikkumine heastada. Sellist standardit leppetrahvi institutsioonile võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 158—163 sätestatu ei sea. Teenuse osutaja ebaõiglase sanktsioneerimise hoiab ära VÕS § 160, mille järgi ei saa leppetrahvi nõuda siis, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Lepingus sätestatud leppetrahvi summad on hankelepingu maksumusega võrreldes marginaalsed ja Hankija ei ole kohustatud leppetrahvi nõudma – on Hankijal õigus kohustuse rikkumise raskust arvestades otsustada, millises summas leppetrahvi nõuda. Rikkumised, mille eest on võimalik nõuda kuni 5000 eurot, on hankelepingu eset arvestades olulised rikkumised – nt mahe kaubagrupi puudumine menüüs, korduskasutuspakendite mittekasutamine, biolagunevate pakendite mittekasutamine. Kuna riigihankes on kesksel kohal keskkonnahoidlikkus, võiks selliste rikkumiste eest Hankija näha ette ka võimaluse nõuda oluliselt suuremat leppetrahvi. 5.13. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 5.13.1. RHAD p 6.1.4 – tooraine päritolu Tooraine tarneahel peab olema jälgitav. Toidumääruse art 18 lg 1 järgi peab toit, sööt, toiduloom ning iga aine, mis on ette nähtud toidu või sööda koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse, olema jälgitav kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.13 Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igas ettevõttes toodete puhul jälgitavuse kontrolli. Kui näiteks toitlustaja ostab tooraine hulgilaost, siis hulgilaol peavad olema andmed, kellelt ta on tooted ostnud. Kui tegemist on mahetoodetega, siis peab hulgiladu kontrollima ka tarnijate mahesertifikaate, millel on ka ettevõtte aadress. Tarnijate sertifikaadid ei pea hulgilaol olema füüsiliselt, neid saab kontrollida andmebaasist. Just pakkuja valib, kellega ta koostööd teeb ja kellelt toorainet ostab. Pakkujatel on võimalik tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega, tootjate kinnitustega või asjakohaste registrite andmetega. Hankijale sobivad kõik tõendid, mis näitavad tooraine päritolu asukoha vastavust hindamise kriteeriumi raadiusele. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tooraine päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Vaidlustaja reklaamib end kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas kohalikelt tootjatelt.14 Seega on Vaidlustajal juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad kohalikku toorainet. Tooraine päritolu on võimalik tuvastada, mida ilmestab ka näiteks see, et poes müüdavatel pakenditel on tooraine asukoht markeeritud.15 On selge, et tooraine tootja on teadlik, kus ta toorainet toodab või kasvatab. Seega on pakkujal võimalik just tootaja käest vastavad tõendid saada. Pakkuja otsustada on see, millised toorained pärinevad hindamise kriteeriumiga seatud raadiusest. 60% toorainest peab pärinema raadiuse piiridest. See jätab pakkujale võimaluse kasutada ülejäänud 40% toorainete puhul koostööpartnereid, kelle tooraine ei täida hindamise 13 Direktiiv 178/2002, art 18. 14 Dussmann Eesti. Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/. 15 Vt: https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/liha--ja-kalatooted/linnuliha/varske-kana- broiler/broileripoolkoiva-tukid-osso-bucco-vp-kg/p/928262 . Siit on võimalik näha, et see broileriliha on pärit Kaarma Farmist. 21 (51) kriteeriumit. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele kooleelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p-i 1 kohaselt peab koolitoitu valmistama võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest. Töötlemata ja värskete toorainete puhul on tooraine asukoha määramine mõneti kergem. Kuivõrd töötlemata tooted moodustavad suurema osa hankelepingu täitmisel kasutatavatest toodetest, ei ole pakkujal tingimata vajalik töödeldud toodete puhul asukohta tuvastama hakatagi. Ainuüksi töötlemata toodete asukoha tuvastamisega on võimalik kriteerium täita. Kauguse kontrollimiseks sobib iga kaardirakendus, kuhu on võimalik tooraine asukoha koordinaadid sisestada ning kaugust mõõta. Geoportaal on selleks vaid üks võimalus. Kui tooraine asukoha koordinaadid on olemas, ei ole mõõtmine problemaatiline. Asukoha kaugus Tartu raekojast ei olene sellest, millist rakendust kasutada. 5.13.2. RHAD p 6.14 – menüü esitamise kohustus Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi seoses poolfabrikaatidega ja toidu mitmekesisusega seoses (vt RHAD p-d 8.1.2 kuni 8.1.7). Hankijal on õigus pakkumuse pinnalt mõista, millistele hindepunktidele soovib pakkuja tugineda. Hankelepingu esemeks on 5 aasta pikkune haridusasutuse toitlustamise ainuõigus. Riigihange ületab rahvusvahelist piirmäära. Vaieldamatult on koolitoitlustus ka oluline avalik huvi. Selliste lepingute sõlmimisele eelnevalt on Hankijal mõistetavalt õigus küsida andmeid teenuse osutamise kohta. 10 päeva menüü esitamise kohustus ei ole kuidagi seda konteksti arvestades ebaproportsionaalne. 5.13.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X RHS § 185 alusel saab vaidlustuse rahuldada, kui RHS rikkumine hankija poolt rikub vaidlustaja õigusi. Sellist olukorda ei esine ja Vaidlustaja seda isegi ei väida. Vaidlustaja ei ole „väiksem“ pakkuja, vaid üks turuliidritest. Väär on väide, et hankeosa X on kahjumlik ja seda ei suudeta ülal pidada ilma, et pakkumus oleks tehtud ka mõnele teisele hankeosale. Hankija ei ole seda vaidlustuse vastuses väitnud. Hankija lihtsalt soovib tagada, et ka hankeosale X kindlasti pakkumus esitatakse. 5.13.4. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine, toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva 5.13.4.1. Vaidlustaja täiendav seisukoht ei sisalda mitte ühtegi RHS normi ega viidet kohtupraktikale. Mitte kusagil RHS-s ega hankedirektiivis ei ole sätestatud pimetestide ega anonüümsuse kohustust. Samuti ei tulene niisugust nõuet kohtupraktikast. Ka RHS § 3 üldpõhimõtetest ei ole kohtud tuletanud Hankija kohustust tagada hindamise eseme anonüümsus. 5.13.4.2. Hankija sooviks on luua toidu valmistamisel võimalikult sarnane olukord sellele, mis toimub ka hankelepingu täitmisel. Degusteerimine koolivälisel ajal ei ole Hankija eelistus. Hankija on kehtestanud hankest huvitatud isikutele kõige vähem koormavama viis, kuidas degusteerimine läbi viia, st hindamiskomisjon läheb sinna, kuhu soovib pakkuja. 22 (51) Toidu pakkumise keskkond ei ole hindamise ese, st keskkonnaga seotud aspektide alusel komisjoniliikmed punkte maha arvata ei saa. RHAD p 8.1.1 sätestab alakriteeriumid, mida toidu degusteerimisel hinnatakse: maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle ja välimus. 5.13.4.3. Vaidlustaja ettepanek loosi tõmbamiseks on just see, mida Hankija tahab vältida. Hankija jaoks on oluline, et menetluse käigus oleks võimalik tuvastada pakkumuste majanduslik soodsus, sh kvaliteet. 5.13.4.4. Hankija tõesti komplekteeris hindamiskomisjonid eraldi lähtuvalt hanke osast (st igas hanke osas on kindel koosseis ja komisjoniliikmete arv). Komisjoni koosseis ja liikmete arv määrati linnavarade osakonna juhataja käskkirjaga. Milline on komisjoni liikmete arv ja kes nad on (aga ka see, kuidas toimitakse olukorras, kus hindaja haigestub ega saa degusteerimisel osaleda) – kõik see on hindamiskomisjoni enesekorralduse küsimus. See ei puuduta pakkuja õigusi ega huve. Seda ei pea RHAD-s sätestama. Nagu Euroopa Kohus on selgitanud, hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada.16 Hindamismetoodika (sh hindamise läbiviimise korralduslike küsimuste) avaldamise kohustust RHS ette ei näe. RHS ega hankedirektiivid ei nõua hindamismetoodika avaldamist isegi hankemenetlustes, liiatigi siis sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Küsimus hindamisvigade kohta saavad faktiliselt tõusetuda pärast seda, kui hindamine on toimunud ja pakkujale tundub, et tema pakkumuse hindamine toimus mingil põhjusel meelvaldselt või ebavõrdselt teiste pakkujatega. Hindamise korralduslikud küsimused ja komisjoni koosseis ei saa Vaidlustaja subjektiivseid õigusi praegu mõjutada. 5.13.4.5. Üheetapiline tähendab seda, et Hankija ei lähtu piiratud hankemenetlusele (RHS § 53) ja konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele (RHS § 67) omasest etapiviisilisusest, mille kohaselt toimub esmalt taotluste ja seejärel pakkumuste esitamine. 5.13.5. RHAD p 8.1.8. – menüü nõuetekohane vormistus RHAD p-s 8.1.8 hinnatakse vormi 2 vorminõuete järgimist, mis on sätestatud RHAD p-s 6.14. RHAD p-l 8.1.8. ei ole mingit seost RHAD p-ga 6.15., milles kontrollitakse, kas menüü on koostatud õigele vanuseastmele ja kas selles on antud nõutud kinnitused. 5.13.6. RHAD p 12.1. – läbirääkimised Läbirääkimised toimuvad pakkujatega pärast pakkumuste esitamist – teistpidi ei ole võimalik pakkumuste üle läbi rääkida, kuna pakkumust veel ei ole. Kui pakkumus on kahe sisulise puudusega, siis läbirääkimisi ei toimu (RHAD p 7.2.). Läbi võib rääkida Hankija esitatud tingimuste üle, sh võib anda pakkujale võimaluse pakkumust täpsustada (RHAD p 12.1.). Kui pakkumuste osas küsimusi ei ole ja lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki, võib Hankija jätta läbirääkimised pidamata (RHAD p 12.2.). 5.13.7. Hankelepingu p 4.1. – teenuse hind HL ei võimalda Hankijal koolilõuna maksumust mis tahes viisil muuta, nagu väidab Vaidlustaja. Nagu Hankija on varem selgitanud, seisneb HL p 4.1 lg 2 ls 3 mõte selles, et 16 C-6/15, p 29. 23 (51) lõpliku otsustuse hinna muutmise osas teeb Hankija. Tegemist on deklaratiivse sisuga sättega, kuna RHS § 123 lg 1 järgi on niikuinii Hankijal õigus lepingu muudatusele nõusolek anda, sh muuta lepingutasu. Hinna kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit (HL p 4.1 lg 3), kuid negatiivse indeksi korral on Hankijal õigus otsustada, kas hinda muuta või mitte (HL p 4.1 lg 6). Vaidlustaja taotletud eesmärk jääb arusaamatuks, kuna lepingu sisu ei muutu kuidagi sellest, kui HL p 4.1 lg 2 ls 3 lepingust välja võtta – pakkujal ei saa olla õigust hankelepingu tasu muuta, selline õigus on seadusest tulenevalt üksnes Hankijal. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Hankija viib läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust eesmärgiga sõlmida hankelepingud toitlustamisteenuse osutaja leidmiseks 10-le Tartu linna koolile. RHS § 126 lg 2 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. RHS § 126 lg 7 kohaselt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Hankija võib hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni. Erimenetluse korra on Hankija kehtestanud „Hankedokumentides“ (edaspidi RHAD), sõlmitava hankelepingu tingimused on RHAD lisades 3 kuni 12 (edaspidi HL). Vaidlustus RHAD ja HL nõuetele/tingimustele kuulub rahuldamisele siis, kui need vaidlustatud nõuded/tingimused: - rikuvad Vaidlustaja õigusi, kahjutavad tema huve; - on vastuolus RHS-iga. 7. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. (tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast) Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud regulatsioonid on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, § 85 lg-tega 1 ja 7, § 117 lg-ga 1 ning § 126 lg-ga 7, sest: 1) nõuet pärineb linnulennult maksimaalselt xkm raadiuses Tartu raekojast ei ole võimalik objektiivselt tegelikkuses täita ega kontrollida, sest RHAD alusel pole võimalik üheselt aru saada, mida on mõeldud tooraine päritolu asukoha all ning kuidas selle kaugust Tartu raekojast täpselt mõõdetakse; 2) pole võimalik aru saada, kuidas on RHAD-s sätestatud tooraine päritolu piir-kaugused (vastavalt 300km ja 130km) ning koguselised piirmäärad (vastavalt 60% ja 30%) seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga (tegemist on suvaliselt valitud arvväärtustega, millel pole hangitava teenusega mingit vahetut ega kaudset seost); 3) marjade, köögi- ja juurviljade puhul on toote pärinemiskohaseks konkreetne põld, kus 24 (51) vastav vili kasvas, puuviljade puhul konkreetne puu, mille küljes vili kasvas. Konkreetse tooraine kasvukohaks olnud põllu tuvastamine isegi üksiku tootja puhul on keeruline, edasimüüjast rääkimata, ebaselge on see, kust kohast hakata mõõtma tooraine kasvukoha kaugust Tartu raekojast, kui kasvukohaks on mitmeid hektareid suur põld, loomade puhul tekib küsimus selles, et mida täpselt lugeda looma kasvukohaks; 4) ei kehtestata nõudeid tooraine tarneahelale, mis omab otsest seost toote keskkonnaalase jalajäljega, vaid üksnes tooraine pärinemiskoha kaugusele Tartu raekojast. Valdavas enamuses ei jõua ka mahetooted tarbijani otse tootjalt/tootmiskohast (vähemalt mitte kõnealuse hanke raames hangitavate mahtude puhul), vaid läbivad eelnevalt mitmeid vahepeatusi, sh kokkuostja ning vahendaja/hulgimüüja juures. Tegeliku keskkonnaalase jalajälje mõõtmiseks tuleks Hankijal niisiis pöörata tähelepanu tegelikule tarneahelale ning tooraine käitlemise vahe-etappidele ja mitte üksnes tooraine „pärinemiskoha“ kaugusele Tartu raekojast; 5) Hankija poolt mainitud kaardirakendus ei võimalda määratleda Hankija soovitud piirkaugusi (vastavalt 300 km ja 130km Tartu raekojast), sest vastava rakenduse „vaade“ lihtsalt ei ulatu väga palju Eesti piiridest kaugemale. Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi hinnata kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite alusel. Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine on üks riigihangete horisontaalseid eesmärke, millega tuleb riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestada (RHS § 2 lg 2); 2) RHAD p 6.1.4. on objektiivselt kontrollitav: kaugust mõõdetakse Tartu raekojast linnulennult. Selge on, et linnulennult tähendab kaardi pealt sirgjoonelist mõõtmist,m otse, kõige lühemat teed, õhuteed pidi. Kauguse määramisel linnulennult on sobilik kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsioon; 3) Hankija ei ole ette kirjutanud, millise tooraine osas tingimus kohaldub. Pakkujatele on jäetud otsustamisõigus (nö kombineerimisruum), kuidas tingimuse täitmine saavutada. Vaid 60% toorainest peab kriteeriumi täitmiseks pärinema 300km raadiusest; 4) Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tooraine päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, tooraine tootja on teadlik, kus ta toorainet toodab või kasvatab; 5) Hankija eesmärgiks on vähendada keskkonnasaastet kogu tarneahelas tervikuna, mistõttu Hankija eelistab pakkujaid, kes kasutavad lähemal kasvatatud või toodetud tooteid (300 km või 130 km). 7.1. RHAD p-de 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. kohaselt peab pakkuja andma pakkumuses kinnituse, et pakkuja kasutab kogu hankelepingu vältel toidu (koolilõuna ja koolieine sh eritoit nagu XL portsjon, taimetoit, lihavaba jms) valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena vähemalt 60% ulatuses toorainet, mis pärineb linnulennult maksimaalselt 300 km raadiuses Tartu raekojast või 30% ulatuses toorainet, mis pärineb linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast. Kui pakkuja ei kasuta toidu valmistamisel nimetatud alalt pärinevat toorainet, kustutab pakkuja vormil 1 variandid C ja D. RHAD p 8.1.10. kohaselt kui toidu valmistamisel kasutatav tooraine pärineb linnulennult maksimaalselt 300 km raadiusest Tartu raekojast ning seda kasutatakse vähemalt 60% ulatuses kogu toitlustamisel kasutatava tooraine kogusest, antakse selle eest 2,5 punkti. Pakkuja kasutab kogu hankelepingu vältel toidu (koolilõuna ja koolieine sh eritoit nagu XL 25 (51) portsjon, taimetoit, lihavaba jms) valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena vähemalt 60% ulatuses toorainet, mis pärineb linnulennult maksimaalselt 300 km raadiuses Tartu raekojast. RHAD p 8.1.11. kohaselt kui toidu valmistamisel kasutatav tooraine pärineb linnulennult maksimaalselt 130 km raadiusest Tartu raekojast ning seda kasutatakse vähemalt 30% ulatuses kogu toitlustamisel kasutatava tooraine kogusest, antakse selle eest 2,5 punkti. Pakkuja kasutab kogu hankelepingu vältel toidu (koolilõuna ja koolieine sh eritoit nagu XL portsjon, taimetoit, lihavaba jms) valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena vähemalt 30% ulatuses toorainet, mis pärineb linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast. Seega on pakkuja enda valida, kas ta pakkumust esitades kinnitab, et toidu valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena on pärineb vähemalt 60% ulatuses linnulennult maksimaalselt 300 km raadiuses Tartu raekojast või 30% ulatuses linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast. Kui ta seda kinnitab, siis saab ta selle eest pakkumuse hindamisel täiendavalt punkte ja peab kogu teenuse osutamise aja neist nõuetest lähtuma. 7.2. Hankijale on 22.02.2023 ja 23.02.2023 esitatud selgitustaotlused seonduvalt vaidlustatud regulatsioonidega. Soovitud on teada mõiste „tooraine päritolu“ tähendust, vahemaa mõõtmise aluseid, kuidas on konkreetsed RHAD sätestatud tooraine päritolu piir-kaugused (300km ja 130km) seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga. Hankija on oma vastustes jätnud esitatud küsimustele vastamata ja lubanud vastata hiljemalt 06.03.2023. Vaidlustuskomisjon ei leidnud riigihangete registrist, et Hankija oleks sisuliselt vastanud. Seega ei tulene riigihanke alusdokumentidest see, kuidas määratakse kindlaks tooraine pärinemise koht ja see, kuidas vahemaad (linnulennult maksimaalselt 300km/130 km raadiusest Tartu raekojast) kindlaks määratakse. Hankija on küll vaidlustusmenetluses tooraine pärinemise koha kindlaks määramist ja kauguse mõõtmist selgitanud, aga neist selgitusest ei saa lähtuda ettevõtjad pakkumuse esitamisele ega ka Hankija ise otsuseid tehes. 7.3. Tooraine mõiste ei saa olla selles valdkonnas tegelevatele ettevõtjale teadmata. Tooraineid on palju ja kui Hankija soovib iga tooraine pärinemise kohast vahemaad mõõta, peab teada olema see, kuidas iga tooraine puhul pärinemist koht kindlaks määratakse. Tootja võib küll teadlik olla sellest, kus toorainet toodetakse/kasvatatakse, kuid tootja ei tea seda, millisest alguspunktist vahemaad mõõdetakse selle konkreetse erimenetluse kontekstis.. Isegi siis, kui mõne tooaine pärinemise koht on võimalik lihtsalt kindlaks teha, ei saa see asjaolu õigustada selgusetust riigihanke alusdokumentides. Kui on teada see, kuidas tooraine pärinemise kohta kindlaks määrata, siis võib vahemaa kontrollimiseks kasutada iga kaardirakendus, kuhu on võimalik tooraine asukoha koordinaadid sisestada ning kaugust mõõta. 7.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on õigustatud eelistama pakkumust, kus nähakse teenuse osutamisel ette lähemal kasvatatud või toodetud tooraine kasutamist ja seda ka pakkumuste hindamisel hinnata – toitlustamisel kasutatav tooraine on seotud sõlmitava hankelepingu esemega. 26 (51) Kuid käesoleval juhul pole vaidlustatud regulatsioonides selgelt ja üheselt arusaadavalt kirjas see, millist kohta saab pidada tooraine päritolu kohaks ja seonduvalt sellega on vaidlustatud regulatsioonid vastuolus eelkõige RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Samuti pole Hankija vaidlustusmenetluses veenvalt põhjendanud seda, mis on vahemaadeks valitud just 300 km/130 km ja miks on tooraine ulatuse %-deks just 30%/60%. 8. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. (pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus) Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud regulatsiooni on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2 ning RHS § 85 lg 1 ls-ga 2, sest: 1) 10 päeva menüü esitamise kohustus (vormil 2) tuleb lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi; 2) 10 päeva menüü koostamine enne hankelepingu sõlmimist tähendab sisuliselt märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette) sooritamist (vrd nt HL p 5.1.6. koos p- dega 5.1.1. ja 5.1.2.); 3) Hankija nõuab 10 päeva menüüd pakkumuse osana enne hankelepingu sõlmimist oluliselt suuremas mahus, kui pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide toitlustamisel tegema peaksid. Samuti suuremas mahus, kui pakkujad pärast hankelepingu sõlmimist seda hiljem teenust osutades tegema peaksid; 4) mistahes mahus või ulatuses nõuetele mittevastava menüü esitamine toob kaasa pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hiljem hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline, pealegi kergelt kõrvaldatav lepingu rikkumine, mis ei too endaga reeglina kaasa hankelepingu lõpetamist; 5) kõik pakkujad soovivad saada hankemenetluses maksimaalselt hindepunkte, mistõttu koostatakse reeglina menüü selliselt, et saada menüü eest samuti maksimaalsed hindepunktid. Hankija soovitud eesmärki (võimaldada hinnata pakkumisi sisuliselt nende toitumisalase kvaliteedi alusel) ja hanke tulemuse määratlemisel saavad otsustavaks hoopis ebaolulised hooletusvead suhteliselt mahuka menüü koostamisel (kahe nädala menüü koostamisel on vastavaid sisestamisele kuuluvaid muutujaid ja andmeridu kokku sadu); 6) põhjendatud, asjakohane ja proportsionaalne oleks Hankijal hoopis kehtestada konkreetsed kvaliteedinõuded hankelepingu alusel osutatavale teenusele, sh menüüle (lähtudes sealjuures kasvõi üksnes maksimumpunkte andvatest nõuetest). Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) tegemist on vastavustingimusega „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“, mille kohta peab pakkuja esitama täidetud vormi 2. Praegusel juhul on vastavustingimuse eesmärk ühtlasi tagada pakkumuste hindamise võimalikkus. Tegemist pole proovitööga; 2) Vaidlustaja pole hindamiskriteeriume vaidlustanud; 3) arvestades HL kestust (58 kuud) ja kohustuste ulatust, pole midagi ebaproportsionaalset, kui pakkujad peavad esitama pakkumuse koosseisus 10 päeva menüü. 8.1. RHAD p 6.14. kohaselt pakkuja esitab kõigis hankeosades gümnaasiumi vanuserühmale (16-18 a. ja enam) pakutava kahe nädala ehk 10 päeva menüü, mis vormistatakse järgmiselt ning mis sisaldab alljärgnevaid andmeid: 27 (51) - menüü esitatakse vormil 2 formaadis A3 (landscape), tagades, et päevad planeeritakse järjestikku ilma tühje lisaridu lisamata; - menüü koostamisel lähtutakse hanke alusdokumentidest sh lisas 1 sätestatud tehnilistest kirjeldusest ja vastava valdkonna õigusaktist; - menüüs märgitakse iga nimetatud toidu/joogi võimalikult täpne nimetus; - menüüs märgitakse koolilõuna raames pakutav järgmises järjekorras: praad/supp, soe ja külm (nt kodujuust kartuli päeval) prae lisand, magustoit, salat/salatikomponendid, vahepala (puu- ja köögivili), joogid, leiva- ja sepikutooted). Lahtrid, mis ei leia kasutust kustutatakse (nt kui lisand on prae koostises mitte eraldi nt tatraroog sealihaga vms, siis kustutatakse sooja/külma lisandi lahter). Kui magustoidu juurde kuulub ka vedel komponent nt piim või kissell, siis märgitakse see magustoidu lahtrisse. Joogi lahtrisse märgitud magustoidu juurde kuuluv piim loetakse joogiks, mitte magustoidu komponendiks. Tühje ridu menüüsse ei jäeta; - menüüs märgitakse koolilõuna (põhitoidu lahtrisse) nimetuse taha liha- ja kalavaba toit märgisega (LV), portsjontoode (PT) ning kalatoit (K), vajadusel mitu korraga nt (K) (PT); - menüüs nimetatakse iga toidu (praad, supp, magustoit, soe lisand, salatikomponent) pakutava toidu põhitooraine; - menüüs nimetatakse toidu/joogi valmistamiseks kasutatavad toorained koos kogustega (bruto ja neto kaal grammides), kusjuures tooraine kirjeldamisel tuleb märkida, kas tegemist on värske, jahutatud, külmutatud, konserveeritud, kuivatatud, poolfabrikaadist jne toorainega. Liha puhul märgitakse, millise lihaga on tegemist (karbonaad, sisefilee, välisfilee, kintsuliha jms); - menüüs nimetatud toidu/joogi valmistamise lühikirjeldus (keetmine ja/või kuumutamine ja/või vokkimine ja/või praadimine ja/või kokku segamine ja/või blenderdamine ja/või vahustamine jne); - menüüs nimetatakse iga valmistoidu/joogi kaal (bruto ja neto) grammides ühe portsjoni kohta; - menüüs märgitakse iga pakutud toidu/joogi toiduenergia, valkude, rasvade, ja süsivesikute sisaldus; - kõikide päevade toidud/joogid ja toorained ning toitude/jookide valmistamise lühikirjeldused peavad olema esitatud järjekorras päevade kaupa ja ühes failis; - haridusasutuses pakutud toidu/joogi tooraine valmistoidu kaalu, toiduenergia, valkude, rasvade ja süsivesikute kogused koondatakse iga päeva lõppu kokku. RHAD p-des 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. nähakse ette esitatud menüü hindamine. RHAD p-is 8.1.1. nähakse ette, et toidu degusteerimiseks/hindamiseks valib Hankija toidu välja just pakkumuses esitatud menüüst. 8.2. 23.02.2023 on Hankija esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 6.14. – menüü esitamise kohustus vormil 2 Leiame, et nn proovitööd (antud juhul menüü) on hankijal põhimõtteliselt õigus nõuda pakkuja kvalifitseerimise tingimusena (vrd analoogselt RHS § 101 lg 1 p 11). Samas leiame, et selline nn proovitöö ei tohi olla ebaproportsionaalselt mahukas ja/või nõuda pakkujatelt ebaproportsionaalselt suurt ressursikulu (RHS § 3 p 1). Arvestades, et 2 nädala menüü koostamine ning sellele vastavalt toitlustamisteenuse osutamine on hankelepingu kohaselt teenuse oluliseks osaks (vrd hankelepingute p 5.1.6. koos p-d 5.1.1. ja 5.1.2.), samuti, et vormi 2 maht ja detailsus on hankelepingu täitmisel esitatava menüü mahust (RHAD lisa 33, hankelepingute lisa 6) oluliselt suurem (ning nõuab suhteliselt lühikest pakkumuste esitamise tähtaega arvestades pakkujatelt märkimisväärseid ressursse), leiame, et vormi 2 mahus 2 nädala menüü esitamise nõue on ebaproportsionaalne ja seega vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Sisuliselt nõuab hankija pakkujatelt pakkumusega koos märkimisväärses osas hankelepingu alusel osutamisele 28 (51) kuuluva teenuse osutamist enne kui üldse hankelepingud sõlmitakse. Lähtudes eelnevast palume RHAD p 6.14. tervikuna eemaldada või sõnastada ümber selliselt, et nn proovitööna esitamisele kuuluva menüü maht ei ületaks andmepositsioonide ja detailsuse osas hankelepingu alusel esitamisele kuuluva menüü mahtu.“ 27.02.2023 on Hankija vastanud järgmiselt: „Menüüde koostamine on toitlustusteenuse pakkumusel üks tavapäraseid ning igapäevaseid tegevusi. Kahe nädala menüü koostamise kohtustus haridusasutuses tuleneb ka sotsiaalministri määrusest "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis", mistõttu menüüde koostamine hankemenetluse käigus ei nõua pakkujalt täiendavat ressursikulu. Hanke raames esitatavas menüüs ei piisa ainult toitude ja jookide pealkirjadest, et hinnata mitmekesisust, mistõttu on oluline avada toiduks ja joogiks pakutavate artiklite sisu sügavamalt. Hindamine peab olema läbipaistev ning pakkujaid võrdselt kohtlev. Pelgalt pakkumuses esitatud toitude ja jookide pealkirjade põhja hankija seda tagada ei saa.“ Samasisulisele selgitustaotlusele on Hankija 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „Kõik pakkumusele esitatavad nõuded on sätestatud RHAD punktis 6. Kahe nädala menüü on üks osa pakkumusest. Menüü ei ole mitte kvalifitseerimise tingimus, vaid vastavustingimus. RHAD Punktis 8 on sätestatud esitatud menüü hindamise kriteeriumid, mille alusel vastavaks tunnistatud menüüd hinnatakse. Kvalifitseerimistingimusena tuleb pakkujal nimetada täidetud eelnevad lepingud, täpsemalt saab kvalifitseerimistingimuste kohta lugeda punktis 5. Hankijal on õigus kasutada pöördmenetlust, mis tähendab, et hankija kontrollib andmeid toitlustusteenuste varasemate lepingute kohta ainult edukal pakkujal“ 8.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et nõue esitada pakkumuse koosseisus 10 päeva menüü ei ole pakkujate kvalifitseerimise tingimus. Vaidlustaja viidatud RHS § 101 lg 1 p 11 näeb kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks ette esitada hankelepingu esemeks olevate asjade näidised, kirjeldused või fotod, vajaduse korral koos tõendiga nende ehtsuse kohta. Käesoleval juhul ei sõlmita hankelepingut asjade ostmiseks, vaid teenuse osutamiseks, mistõttu RHS § 101 lg 1 p-ist 11 ei saa lähtuda. 8.4. Vaidlustuskomisjon möönab, et 10 päeva menüü koostamine võib ettevõtjale olla koormav, kuid seetõttu ei ole see nõue vastuolus RHS-iga. Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2020 otsuses (haldusasi 3-20-1202, p 10) nõustunud sellega, et hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal olnud asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad küll olla ebaotstarbekad, kuid see ei anna pakkujale veel õigust nõuda tingimuste muutmist. Hankija on põhjendanud 10 päeva menüü esitamise nõuet eesmärgiga hinnata selle alusel pakkumust. Vaidlustuskomisjon peab seda põhjendust asjakohaseks ja mõistlikuks. 9. RHAD p 6.18. (kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 3 ning RHS § 27 lg- ga 2, sest: 1) ei ole võimalik esitada pakkumust vaid ühele hanke osale, vaid alati tuleb esitada pakkumus vähemalt kolmele hanke osale (sh osadele II ja X); 2) kui Hankija soovib kõnealuse sättega tagada, et hanke osad II ja X ei jääks mingil 29 (51) põhjusel ilma ühegi pakkumuseta, siis on õigem vastavate koolide toitlustamine liita mingi teise kooli hankeosaga ning osadeks jaotamata jätmist ka vastavalt põhjendada; 3) Hankija valitud lahendus tähendab, et hanke osa X täiendavad kulud tuleb toitlustajal katta muude hankeosade tulude arvelt. Mis omakorda tähendab, et eelis on (suuremal) toitlustajal, kes suudab pakkuda teenust võimalikult paljudes hankeosades ja seeläbi jaotada hanke osa X kulud suuremale tulubaasile. Hankija leiab, et: 1) Vaidlustajal puudub õigus vaidlustada RHAD p 6.18.; 2) RHS § 27 lg 1 võimaldab Hankijal otsustada, millistes osades võib pakkumuse esitada; 3) tal on vajadus, et ka hanke osades II ja X esitataks pakkumusi. 9.1. Õige on Hankija väide, et Vaidlustaja pole põhjendanud seda, miks nõue, et pakkumuse saab esitada kõigile riigihanke osadele ning erinevatele riigihanke osade kombinatsioonidele sisaldades alati pakkumust hankeosadele II (Hugo Treffneri Gümnaasium) ning X (Tartu Karlova Kool), tema õigusi rikub ja/või kahjustab huve (RHS § 185 lg 1), mistõttu jätab vaidlustuskomisjon RHAD p 6.18. osas vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. Vaidlustusmenetluses pole leidnud tõendamist, et Vaidlustaja ei saa RHAD p-i 6.18. tõttu pakkumust esitada. 9.2. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida järgmist: 1) RHS § 3 p 3 kohustab hankijat tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise, st sisuliselt on keelatud õigusvastane konkurentsi piiramine. Koolide toitustushangete puhul saab rääkida suurest konkurentsist. RHAD p 6.18. võimaldab pakkumust esitada nii kõigis hanke osades, kui ka mõnes hanke osas. Isegi kui nõude, et igal juhul peab pakkumuse esitama hanke osades II ja X, tõttu mõni ettevõtja pakkumust esitada ei soovi, ei tähenda see konkurentsi piiramist; 2) RHAD p 6.18. ei ole vastuolus Vaidlustaja viidatud RHS § 27 lg-ga 2, sest seal sätestatakse hankija põhjendamiskohustus juhul, kui hankija pole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaotanud. Käesoleval juhul on Hankija riigihanke osadeks jaotanud; 3) RHS § 27 lg 1 kohaselt hankija võib ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotada, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava kogumaksumuse ja sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. Seega oli Hankijal õigus RHAD-s kindlaks määrata, et pakkuja peab esitama pakkumuse ka hanke osades II ja X.; 4) vaidlustuskomisjon ei saa hinnata RHAD p 6.18. otstarbekust ja majanduslikku mõistlikkust, selle aga Vaidlustaja sisuliselt kahtluse alla seab. 10. RHAD p 7.2. (pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe sisulise puuduse korral) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHAD p-ga 7.1. ning RHS § 3 p- ga 1, sest: 1) tegemist on RHAD sättega, mille alusel Hankija soovib läbi viia riigihanget, millest Vaidlustaja soovib osa võtta. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive on ilmne; 2) RHAD p 7.1. valguses ei jää üldse ruumi RHAD p-i 7.2. kohaldamiseks. Teisisõnu on p 7.2. tervikuna üleliigne ja tekitab segadust, olles seeläbi vastuolus RHS § 3 p 1 30 (51) sätestatud läbipaistvuse põhimõttega; 3) Hankija poolt osundatud RHAD p 12. on ise sedavõrd ebamäärane, et sealt ei ole võimalik tuletada, et läbirääkimised on mõeldud ühe sisulise puuduse kõrvaldamiseks või et ühte sisulist puudust saab läbirääkimistega kõrvaldada; 4) Hankija väide, et RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes, on paljasõnaline. RHAD p 7.2. ei ütle, et Hankija ei pea pakkumust tagasi lükkama kui pakkumus ei sisalda üle ühe sisulise vea. Hankija leiab, et Vaidlustajal puudub RHAD p-i 7.2. vaidlustamise õigus ja põhjendab RHAD p-i 7.2. järgmiselt: 1) RHAD p-id 7.2. ja 7.1. koosmõjus laiendavad Vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid; 2) RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1 suhtes. Läbirääkimiste käigus (RHAD p 12.) on võimalik üks sisuline puudus kõrvaldada. RHAD p 7.2. tähenduseks on see, et mitme sisulise puuduse korral läbirääkimistesse ei minda; 3) Hankija on teabevahetuses samale küsimusele vastanud. 10.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et RHAD-s sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alused võivad rikkuda iga võimaliku pakkuja (ettevõtja) õigusi ja kahjustada huve. Eriti veel käesoleval juhul, kus Hankija viib läbi erimenetlust enda kehtestatud RHAD alusel. 10.2. RHAD p 7.1. kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest. RHAD p 7.2. kohaselt hankijal on õigus koheselt pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimisi pidamata, juhul kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust ehk mittevastavust alusdokumentides sätestatud nõuetele. Sisuliseks puuduseks loetakse nt. toiduenergia ja/või põhitoiteained (valgud, rasvad, süsivesikud) ei vasta määruses sätestatule ja/või vormidel ei ole esitatud nõutud andmeid vms. RHAD p 7.1. ja 7.2. on pakkumuste vastavuse kontrollimise tulemusena tehtavate otsuste õiguslikud alused. 10.3. 23.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 7.1. – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata sisuliste puuduste korral Kõnealune säte osundab hankija õigusele pidada läbirääkimisi. Samas ei sisalda RHAD sätteid, millest saaks järeldada, millistel tingimustel, kellega ja mille üle hankija läbirääkimisi pidada soovib. Leiame, et käesolevas hankes puuduvad tingimused, mille üle on hankijal võimalik pakkujatega läbi rääkida. Ilmselgelt ei ole kohane asuda läbirääkimistesse pakkumuse puuduste üle. Lisaks on ebaselge, mida mõeldakse kõnealuses sättes „sisulise puuduse“ all – esitatud loetelu on lahtine ning ei sisalda mingeid abstraktseid juhiseid sisulise puuduse konkreetsemaks määratlemiseks üksikjuhtumil. Arvestades, et RHAD p 7.1. kohustab hankijat pakkumust tagasi lükkama, kui see ei vasta RHAD tingimustele ning võimaldab hankijal tunnistada vastavaks üksnes pakkumus, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest (sisulisi puudusi?), siis ei jää p 7.2. kohaldamiseks enam võimalust. Eelneva valguses palume hankijal RHAD p 7.2. tervikuna eemaldada. Samas teeme 31 (51) proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ettepaneku lisada RHAD’le sätte, mis võimaldab hankijal siiski lugeda vastavaks pakkumuse, mille koosseisus esitatud menüüs leidub üksikuid puudusi (nt viga mõne üksiku menüüs esitatud toidu / tooraine kirjelduses või mõni sisestatud näitaja ei vasta tegelikkusele või nõuetele või on menüüsse sisestatud mõni nõuetele mittevastav toit / tooraine). Osundame siinkohal, et vormi 2 mahus menüü koostamine etteantud kitsastes ajalistes raamides on ressursimahukas töö, mille raames on võimalikud inimlikud vead. “ Hankija on sellele selgitustaotlusele 28.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankija on sätestanud punktis 7 pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasi lükkamise alused. RHAD punktis 12 on sätestatud läbirääkimiste pidamine. RHAD punkt 7.1. kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud tingimustest va. punktis 7.2. märgitud juhul. Seega hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus kui see ei vasta alusdokumentidele, kuid hankija on täpsustanud punktis 7.2. et kui pakkumus sisaldab ühte sisulist puudust siis võib hankija pidada läbirääkimisi. Tulenevalt RHAD punktist 12.1. on hankijal õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Läbirääkimised võivad hõlmata kõiki hankija poolt esitatud tingimusi, lepingu tingimusi ja hindamisele seatud kriteeriume. Sealhulgas on hankijal õigus muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse positsioonid hankest välja arvata. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust. Seega on hankija RHADis sätestanud, mille osas on hankijal õigus läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui hankijal pakkumuse osas küsimusi või lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki, võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. (RHAD p 12.2) Hankija ei pea vajalikuks punkti 7.2. välja jätta.“ Seega on Hankija selgitanud, et ühe sisulise puudusega pakkumuse üle võib Hankija pidada läbirääkimisi, et RHAD p 7.2. täpsustab RHAD p-i 7.1. 10.4. RHAD p-is 7.1. on Hankija osaliselt üle võtnud RHS § 114 lg 2 – avastades pakkumuses mittevastavused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel tuleb pakkumus tagasi lükata ja üksnes siis, kui tegemist ei ole sisuliste puudustega, võib Hankija pakkumuse vastavaks tunnistada. RHAD p-is 7.2. on Hankija võtnud endale õiguse pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimisi pidamata siis, kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust (toodud on näidisloetelu puudustest). Eelkõige annab RHAD p 7.2. Hankijale õiguse pakkumus tagasi lükata läbirääkimisi pidamata. Samas tuleneb RHAD p-ist 7.1. Hankijale kohustus pakkumus tagasi lükata isegi siis, kui selles on üks sisuline puudus. 10.5. Selgitustaotlusele esitatud vastusest ja vaidlustusmenetluses esitatud selgitustest tuleneb, et Hankija on soovinud RHAD p-is 7.2. kehtestada erandit RHAD p-ist 7.1. Kui Hankija eesmärgiks on olnud see, et ühte sisulist puudust pakkumuses võib läbirääkimiste käigus parandada, siis RHAD p 7.2. sõnastus seda eesmärki ei täida – õigus kahe sisulise 32 (51) puudusega pakkumus kohe tagasi lükata tähendab, et Hankija on soovinud võtta endale õiguse, mitte kohustuse seda teha. Kui erinormi kehtestamisega soovitakse luua erand reeglist ehk üldnormist, siis RHAD p 7.2. sõnastus ei võimalda asuda seisukohale, et ühe sisulise puudusega pakkumust ei lükata tagasi, vaid antakse läbirääkimistel võimalus see puudus parandada. Lisaks poile RHAD p-ist 7.2. võimalik aru saada, et kui pakkumus sisaldab ühte sisulist puudus, siis võib Hankija pidada läbirääkimisi. Kui RHAD p 7.2. osas lähtuda Hankija antud vastusest selgitustaotlusele, sest see ei täpsusta, vaid muudab tingimuse sisu. Pakkumuse vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise alused peavad olema selged ja üheselt arusaadavad. Käesoleval juhul nad seda pole. Eeltoodu alusel nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et RHAD p 7.2. on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-iga 1 - Hankija peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. 11. RHAD p 8.1.1. (toidu degusteerimine) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest: 1) olukorras, kus erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades, samuti selliselt, et toidu pakkuja isik on komisjoni liikmetele ette teada, ei ole RHS § 3 p-de 1 ja 2 nõuded täidetud; 2) ei ole tagatud hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise nõuded, sest komisjoni liikmete hinnangut saavad lisaks toidu enda omadustele mõjutada väga erinevad täiendavad tegurid (hindajate otsust hakkavad paratamatult mõjutama nn kognitiivsed eelarvamused); 3) seaduse nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda võimalikult sarnaseid toite võimalikult ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ning selliselt, et komisjoni liikmetele ei oleks eelnevalt teada, missugune pakkuja on missuguse toidu valmistanud; 4) kui pakkujate anonüümsus pole kogu degusteerimise protsessi vältel tagatud, siis ei ole võimalik ka tagada, et degusteerimine oleks RHS mõistes piisavalt läbipaistev ja kontrollitav protsess ning et pakkujaid koheldaks võrdselt - sisuliselt saavad komisjoni liikmed eelnevalt kokku leppida, missuguse pakkuja toidule rohkem punkte antakse ja pakkujatel pole võimalik seda ei kontrollida ega tõendada; 5) arvestades, et menüüde eest saavad enamus pakkujaid tõenäoliselt maksimumpunktid, omandab degusteerimise voor hanke tulemuse määratlemisel sisuliselt ainumäärava rolli, kõnealuste RHAD sätete kehtima jäämisel saavad iga hanke osa komisjonid sisuliselt omal äranägemisel otsustada, kes teenust osutama hakkab. See otsus näeb küll välja kui pakkujate menüüde maitse, lõhna jms hindamine, kuid sisuliselt saab Hankija selliselt valida omale mistahes põhjustel meelepärase toitlustaja; 6) jääb arusaamatuks, miks ei võiks degusteerimist viiagi läbi ühes ja samas kohas kõigi pakkujate jaoks (mis ei pea tingimata üldse olema mõni Tartu linna kool); 7) subjektiivsete eelarvamuste mõju suurendab siinkohal tõsiasi, et komisjoni liikmete arv on (statistilises vaates) suhteliselt väike (kuigi hetkel tegelikult teadmata) ja degusteeritakse iga pakkuja kohta vaid ühte lõunaks pakutavat toidukorda; 8) pakkujate võrdse kohtlemise vaatest on vajalik, et ühe hanke osa raames toitu degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv oleks püsiv ning ei muutuks. Vastasel juhul omandavad hankekomisjoni liikmete hääled/punktid erineva kaalu ning selle tulemuseks on pakkujate ebavõrdne kohtlemine; 9) komisjoni liikmete vastastikkuse mõjutamise minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada, 33 (51) et komisjoni liikmed ei avaldaks enda poolt ühele või teisele degusteeritud toidukorrale antud punkte enne degusteerimise protsessi lõppu (st mitte enne, kui kõik toidukorrad on kõigil komisjoni liikmetel degusteeritud). Ja ka hiljem hindamistulemuste avalikustamisel peaks konkreetsete hinnete andja isik olema (ka komisjoni siseselt) anonüümne (võimaldamaks komisjoni liikmetele sõltumatut hinnangut); 10) Hankija väide, et toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, jääb arusaamatuks. Ilmselgelt võistlevad pakkujad ju omavahel ka degusteerimisel, mistõttu kuuluvad ka pakkujate poolt degusteerimisel saadud hindepunktid võrdlemisele (RHAD p 8.3.); 11) kui Hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis peaks ta korraldamagi hanke selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt samuti proovitöö) valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks. Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) RHAD p-s 8.1.1. on sätestatud hindamise kriteeriumi alakriteeriumid (maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle, välimus) koos osakaaludega, täpselt nagu RHS § 85 lg 9 nõuab. Hankijal ei ole kohustust konkretiseerida, mida tähendab toidu maitseomadused, tekstuur, lõhn ja välimus. Need mõisted on selged ja ühemõttelised. Kõik hankest huvitatud isikud saavad aru, mida komisjon hindab ja kui palju punkte selle eest saada võib; 2) Hankija ei pea RHAD-s avaldama hindamise metoodika (st kirjeldama, kuidas komisjoniliikmed hindamise kriteeriumi alakriteeriume hindama hakkavad); 3) RHS ei ütle enam seda, et hindamise kriteeriumid peaksid olema „objektiivsed“. RHS § 85 lg 1 kohaselt peavad hindamise kriteeriumid olema „hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad“. 4) RHAD-s on subjektiivsuse määra hindamisel leevendatud, sest on ette nähtud mitme- liikmeline komisjon. Komisjon komplekteeritakse erinevatest spetsialistidest; 5) subjektiivsust vähendab hindepunktide kujunemise viis – hindamisel eemaldatakse komisjoni liikmete poolt antud kõige kõrgem ning madalam hinne ja alles seejärel arvutatakse järelejäänud punktide keskmine, komisjoniliikmed saavad punkte vähendada poole või terve punkti kaupa (RHAD p 8.1.1. viimane lõik). Kõik punkti alandamised peavad olema põhjendatud; 6) toidu degusteerimine ei saa toimuda samal ajal samas kohas, koolide köögi suurused ei võimalda mitmel pakkujal korraga valmistada toitu ja seda komisjonile serveerida; 7) RHAD p 8.1.1. kohaselt toimub hindamine „pakkuja poolt valitud koolis“; 8) pakkujad on vabad ise otsustama, millistest toitudest menüü koosneb. Seega ei ole võimalik degusteerida samasuguseid toite; 9) toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt; 10) oluline on see, et kõiki vastavas osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama komisjon; 11) pakkuja isik ei ole hindamise ese, hinnataks toitu, lähtudes seejuures toidu omadustest. RHS ei nõua isegi hankemenetluse puhul anonüümset hindamist; 12) pakkumused ei ole Hankijale anonüümsed. Anonüümsus kehtib vaid ideekavanditele (RHS § 130 lg 5); 13) RHS § 56 lg 1 ja § 85 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7). Seega ei ole võimalik sel alusel argumenteerida RHAD õigusvastasust, pole võimalik hinnata pakkumusi, mida pole Hankijale veel esitatud. Toidu puhul pole praktiliselt võimalik, et Hankija küsiks valmistatud toitu pakkumuse koosseisus ja degusteeriks toitu pärast pakkumuste esitamist, pakkumus on esitatud pakkumuse 34 (51) esitamise tähtajaks ja selle koosseisus on ka menüü, pakutava toidu valib Hankija menüüst ja pakkuja on kohustatud valmistama Hankija poolt valitud toidu; 14) loosi teel võitja otsustamine on vastuolus riigihanke eesmärgiga välja selgitada eelkõige parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus. 11.1. RHAD p 8.1.1. kohaselt on pakkumuste hindamiskriteeriumiks koolis pakutav toit, mida degusteeritakse (kokku võimalik saada maksimaalselt 20 punkti) ning mille raames hinnatakse:  toidu maitset ja lõhna (maksimaalne punktide arv 5);  toidu tekstuuri (maksimaalne punktide arv 5);  pakutava toidu vastavust menüüle: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook (maksimaalne punktide arv 5);  toidu välimust (maksimaalne punktide arv 5); Hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord pakkuja esitatud pakkumusest, mida pakkuja kohustub degusteerimiseks hankijale pakkuma ühes pakkuja poolt valitud koolis. Pakutav toit peab olema valmistatud kõigile õpilastele, kellele sel päeval toit on tellitud. Pakkuja peab tagama sel päeval lisaks tavapärasele lastele tellitud portsjonitele vähemalt 5 lisaportsjonit sama toitu. Hankija teavitab pakkujat vähemalt 5 tööpäeva ette eRHR keskkonnas, millise toidu pakkuja peab valmistama ning milline on orienteeruv komisjoniliikmete arv degusteerimisel. Kui pakkuja ei paku käesoleval ajal üheski Tartu koolis toitlustusteenust, tuleb pakkujal tagada eelistatult Tartus või Tartu lähiümbruses lõunaks pakutav toidukord esitatud pakkumusest, degusteerimiseks hankijale. Pakutav toit peab olema valmistatud ca 50 inimesele. Toitu hindavad komisjoniliikmed, igas riigihanke osas on osaliselt erinev hindamiskomisjon. Hindamisel eemaldatakse iga komisjoni poolt antud kõige kõrgem ning kõige madalam antud punkt ning seejärel järelejäänud liikmete punktid liidetakse ja saadakse punktide keskmine. Näiteks kui komisjonis on 5 liiget, kes on andnud järgmised punktid: 5, 4, 4, 4 ja 4, siis eemaldatakse 5 ja 4 ning järelejäänud punktide keskmine saadakse järgmiselt: 3 x 4 punkti = 12 : 3 = 4 punkti. Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas poole või terve punkti kaupa. Hankijale on 23.02.2023 esitatud järgmise selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 8.1.1. – toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Osundatud RHAD sätte kohaselt valmistavad pakkujad hankijale degusteerimiseks toitu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Leiame, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei tohi pakkujad enam teha toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Vastasel juhul ei omaks pakkumuste esitamise tähtpäev sisulist tähendust. Seega ei ole meie hinnangul lubatud ka pakkujate poolne toidu degusteerimiseks valmistamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Lisaks on hanketeates märgitud, et hange toimub ühes etapis. Leiame, et nn proovitööd (antud juhul menüü ja toit degusteerimiseks) on hankijal õigus nõuda kvalifitseerimise tingimusena enne pakkumuste esitamise tähtaega (vrd analoogselt RHS § 101 lg 1 p 11), kuid mitte pärast seda (vastav põhimõte kehtib ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses). Kvalifitseerimistingimus ei tohi olla samas ka hindamiskriteerium (RHS § 126 lg 7 koos § 85 lg 1 ls 2). Seetõttu palume kõnealuse sätte tervikuna eemaldada.“ 35 (51) Hankija vastas sellele 27.02.2023 järgmiselt: „Kvalifitseerimistingimused on sätestatud RHAD punktis 5. Hindamiskriteeriumid on sätestatud RHAD punktis 8. Toidu degusteerimine on üks hindamise kriteeriumitest, mida saab teha peale pakkumuste esitamist, kus pakkuja valib esitatud pakkumusest ehk menüüst välja toidu, mida pakkuja peab hankijale hindamiseks valmistama“ 22.02.2023 on Hankijal esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine Oleme seisukohal, et RHS § 3 p 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste, tekstuuri, lõhna, ja välimuse hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt teada, hindamise tingimused kõigile osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab olema (objektiivselt) kontrollitav. Olukorras, kus erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja erinevates kohtades, samuti selliselt, et toidu pakkuja isik on komisjoni liikmetele ette teada, ei ole RHS § 3 p 1 ja 2 nõuded täidetud. Eelkõige ei ole tagatud hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise nõuded, sest komisjoni liikmete hinnangut saavad lisaks toidu enda omadustele mõjutada väga erinevad täiendavad tegurid (hindajate otsust hakkavad paratamatult mõjutama nn kognitiivsed eelarvamused - vt nt https://opleht.ee/2022/03/ mis-juhtub-kui-klammerduda-tunnetuslikesse- eelarvamustesse/ ; https://www.sirp.ee/s1- artiklid/c21-teadus/kui-suure-eine-sina-tellid/ ; https://et.wikipedia.org/wiki/ Kognitiivne_nihe ). Tulemuseks on kallutatud hinnangud, mis ei saa kuidagi olla kooskõlas RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatuga. Oleme seisukohal, et seaduse nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda võimalikult sarnaseid toite ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ning selliselt, et komisjoni liikmetele ei oleks teada, missugune pakkuja on missuguse toidu valmistanud. Palume praegusel kujul kõnealune degusteerimise kriteeriumi täielikult hankedokumendist välja jätta.“ Hankija on 28.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankija on RHAD-is sh tehnilises kirjelduses sätestanud täpsed nõuded pakkumuse sh menüüde koostamisele ning ka degusteerimise hindamisele ühetaoliselt kõigile pakkujatele, mistõttu on võrdne kohtlemine tagatud. Pakkujatele on ette teada, mida degusteerimisel hinnatakse. Pakkujatele on ka teada, et komisjoniliikmed saavad punkte vähendada poole või terve punkti kaupa. Kõik punkti alandamised peavad olema sisulised ning põhjendatud. Punkte ei saa maha võtta lihtsalt kellegi subjektiivse arvamuse põhjal, et toit ei meeldinud. Erinevad komisjoniliikmed (sh ka õpilased) on erineva taustaga, kuid esindavad õpilaste huve so hindavad koolitoidu sobivust õpilastele. Toit peab olema õpilastele sobilikult valmistatud (lõhn, maitse, tekstuur, välimus), mistõttu tuleb hinnata konkreetselt neid kriteeriume. Toitude pakkumine ühes ja samas kohas ei ole võimalik, sest näiteks Tartu linna koolide toitlustajatele on koolide söökla- ja köögiruumid antud tasuta kasutusse. Ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab tegutseda korraga üks pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad ühte kooli kööki ja hakkavad terve kooli õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa toidu valmistamine spetsiaalselt komisjoniliikme(te) jaoks ei näita tegelikku koolitoidu valmistamise oskust ja võimekust. Hankija hinnangul annab just degusteerimine tegeliku ülevaate, milline on pakkuja (koolitoidu valmistaja) oskus ja võimekus reaalses elus sellist valikut pakkuda, nagu pakutakse vormil 2. Johtuvalt eelpooltoodust hankija ei nõustu küsija väidetega, kuna need ei ole põhjendatud ning hankija ei eemalda degusteerimise nõuet hindamise kriteeriumitest.“ Nii Hankija vastustest selgitustaotlustele kui ka vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtadest tuleneb, et Hankija eesmärgiks on degusteerida ja hinnata pakkuja pakutavat toitu RHAD p 8.1.1. alusel ja selgitada välja parim pakkumus igas hanke osas. 36 (51) 11.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et toidu RHAD p-is 8.1.1. sätestatud degusteerimist/hindamist saab seostada kvalifitseerimisega ja selles, et pärast pakkumuse esitamist sellist degusteerimist/hindamist läbi ei saa viia. Sõlmitava hankelepingu esemeks pole asjad, mistõttu viide RHS § 101 lg 1 p-ile 11 pole asjakohane. Toidu esitamine degusteerimiseks/hindamiseks on otseselt seotud pakkumuses esitatava menüüga. Pakkujatel on pakkumust esitades teada, et degusteerimiseks/hindamiseks valitaks toit välja pakkumuses esitatud menüüst. Pakkumuste hindamine on üks etapp riigihankest, mis järgneb pakkumuste vastavaks tunnistamisele. Pakkumuste degusteerimiseks/hindamiseks ei pidanud Hankija riigihanke alusdokumentides riigihanget etappideks jagama. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et degusteerimisel/hindamisel pakkujate toite ei võrrelda – Hankija komisjoni liikmed hindavad iga pakkuja toitu eraldi, ei anna punkte näiteks kõigis ühes hanke osas hinnatavate toitude võrdlemisel. 11.3. Pakkuja valib kooli, kus ta Hankija komisjonile degusteerimiseks/hindamiseks toitu pakub. See, et Vaidlustaja arvates võiks degusteerimine/hindamine toimuda ühes kohas ja korraga, ei muuda RHS-iga vastuolus olevaks seda, et pakkuja ise otsustab, kus tal on kõige parem Hankija komisjoni liiketele toitu degusteerimiseks esitada. 11.4. Hankija määrab degusteerimise/hindamise komisjoni koosseisu (mis on osaliselt hanke osades erinev) ja selle, kuidas täpselt degusteerimine/hindamine läbi viiakse (Hankija on õigesti viidanud Euroooa Kohtu otsusele C-6/15, p 29 - hindamiskomisjonil peab olema vabadus oma tööd korraldada). Riigikohus on oma 11.12.2020 otsuses ( 3-20-1198, p 18) märkinud järgmist: „[---] hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. [---]“ Kuid see ei tähenda, et Hankija otsus tunnistada pakkumus edukaks ei pea olema põhjendatud ja kontrollitav. Käesoleval juhul peab kontrollitavus olema tagatud eelkõige komisjoni liikmete poolt antud punktide põhjendatuse kaudu. Vaidlustuskomisjon ei saa eeldada, et kui Hankija komisjoni liikmetele on pakkuja teada, siis see asjaolu mõjutab punktide andmist. Hankija peab tagama selle, et komisjoni liikmeid ei hakka toidu hindamisel mõjutama mingid muud tegurid, et hindamise toimuks üksnes RHAD p 8.1.1. alusel. Vaidlustaja usaldamatus Hankija määratud komisjoni vastu ei tähenda, et toidu degusteerimisel/hindamisel toidu pakkuja teadmine oleks vastuolus RHS-iga. Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa erinevate komisjoni liikmete puhul järeldada antavate punktide erinevat kaalu ja sellest tulenevat pakkujate ebavõrdset kohtlemist. 11.5. Toit, mida degusteeritakse/hinnatakse RHAD p 8.1.1 alusel, valitakse pakkuja pakkumuses esitatud menüüst välja Hankija poolt. Iseenesest ei nähtu Hankija õigusest valida toit pakkuja menüüst RHS § 3 p-i 2 rikkumist. 37 (51) Kuid Hankija peab toidu välja valimisel tagama selle, et pakkujaid ebavõrdselt ei koheldaks. Pakkujate ebavõrdne kohtlemine võib tuleneda sellest, kui Hankija on valinud degusteerimiseks/hindamiseks välja väga erinevad toidud. See küsimus aga võib päevakorda kerida pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel. 12. RHAD p 8.1.8. koos p-dega 6.14. ja p 6.15. (menüü nõuetele vastavus) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ning § 52 lg-ga 3, sest: 1) RHAD p 8.1.8. viimane lause näeb ette võimaluse, et Hankija peab pakkujaga läbirääkimisi, kuigi jääb selgusetuks, missugustel asjaoludel ja mille üle täpsemalt läbirääkimisi pidada saab; 2) RHAD p 8.1.8. ja p-d 6.15. lg 4 koos p-ga 6.14. on omavahel vastuolus, lisaks esineb ka vastuolu RHS § 52 lg 3, mis ei luba samuti vastavaks tunnistamata pakkumuste hindamist; 3) RHAD p 6.15. ei puuduta üksnes kinnitusi, mis tuleb vormil 2 esitada, vaid tegemist on keskse sättega, mis ütleb, millal loetakse pakkumus vastavaks seoses vormiga 2; 4) RHAD p 8.1.8. kohaldamiseni saab Hankija jõuda üksnes siis, kui pakkuja on esitanud nõuetekohaselt koostatud menüü vormil 2, st Hankijal tuleb hinnata esitatud menüü (vorm 2) nõuetele vastavust siiski juba pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis. Kasvõi ühe nn sisulise puudusega menüü puhul tuleb Hankijal vastav pakkumus mittevastavaks tunnistada ning tagasi lükata RHAD p 7.1. alusel. Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) RHS § 52 lg 3 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses; 2) Hankija ei hinda RHAD p-s 8.1.8. mittevastavaks tunnistatud pakkumust. Vastavustingimuse „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ ja RHAD p-i 6.14. järgi peab pakkuja pakkumuses esitama vormi 2 ehk gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala menüü. Sealjuures on loetletud, milliseid andmeid peab menüü sisaldama ja milliseid vormistusnõudeid peab järgima. Nende vorminõuete järgimist hinnatakse RHAD p-i 8.1.8. alusel; 3) pakkumus vastab RHAD p-le 6.14., kui menüü on esitatud ning selles sisalduvad andmed, mis on menüü sisu kohta RHAD p-s 6.14. sätestatud. Vorminõuete järgimist hinnatakse eraldi hindamise etapis ning see ei ole aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele; 4) RHAD p 8.1.8. ei ole seotud RHAD p-ga 6.15., vaid RHAD p-ga 6.14. RHAD p-s 6.15. on sätestatud kinnitused, mis peab vormil 2 esitama, mitte menüü vorminõuded. Kui need kinnitused on jäetud andmata või kui menüü on koostatud valele vanuseastmele, siis tunnistatakse pakkumus RHAD p 6.15. alusel mittevastavaks ning pakkumust hindama ei asuta. 12.1. RHAD p 8.1.8. alusel antakse pakkumusele pakkumuse koosseisus esitatud 10 päeva menüü eest punkte: menüü nõuetekohane vormistus (maksimaalne punktide arv 5): menüü ei ole vormistatud hankedokumendi punkti 6.14. kohaselt, esineb rohkem kui üks oluline mittevastavus menüü vormistamise nõuetes – 0 p, menüü ei ole vormistatud hankedokumendi punkti 6.14. kohaselt, esineb üks oluline mittevastavus menüü vormistamise nõuetes – 2,5 p, menüü on vormistatud hankedokumendi punkti 6.14. kohaselt – 5 p. Olulisteks mittevastavuseks loetakse: esitatud menüüs on toidu tooraine bruto kaal, neto kaal, valmistoidu kaal, toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute kogused jäetud päeva kohta 38 (51) lehekülje lõppu kokku koondamata, esitatud menüüs on märkimata jäetud valmistoidu kaal grammides ühe portsjoni kohta või see on märgitud umbmääraselt, esitatud menüüs on märkimata jäetud nimetatud toidu/joogi valmistamise lühikirjeldus, esitatud menüüs on puudu märge portsjontoote (PT), kalatoidu (K) või lihavaba (LV) toidu osas, vormidele on lisatud ülemäärast informatsiooni, mida ei ole küsitud jms. Kui hankija peab vajalikuks pidada läbirääkimisi ja saata pakkumused kohandamisele, siis antud alapunktis pakkujale punkte ei anta. RHAD p-is 6.14. on loetletud andmed, mis peavad olema 10 päeva menüüs esitatud ja menüü vormistamise nõuded (vorm 2). RHAD p-is 6.15. on toodud menüü maksumus õpilase kohta päevas ja nõutud on pakkuja kinnitusi. RHAD p 6.15. kohaselt vastavaks tunnistatakse pakkumus, kui vorm on täidetud nõuetekohaselt (koosatud õigele vanuseastmele ja sisaldama nõutud kinnitusi). 22.02.2023 on Hankijale esitanud järgmine selgitustaotlus: „RHAD p 8.1.8. koos p 6.15. lg 4 – menüü nõuetele vastavus RHAD p 6.15. lg 4 kohaselt tunnistatakse vastavaks pakkumus, kui „vorm on täidetud nõuetekohaselt (koostatud õigele vanuseastmele ja sisaldama nõutud kinnitusi)“. Siinkohal ei ole paraku täpsustatud, missugust vormi on hankija mõelnud, mistõttu palume hankijal vastavat p 6.15. lauset täpsustada. Eeldades, et hankija on silmas pidanud vormi 2, siis võib RHAD p 6.15. lg 4 järeldada, et nõuetele mittevastava vormi 2 esitamise korral jäetakse pakkuja pakkumus vastavaks tunnistamata ning pakkumust üldse hindama ei asuta. Seetõttu avaldub siin vastuolu RHAD punktiga 8.1.8., mis näeb ette võimaluse anda hindepunkte vastavustingimuse, so. menüü nõuetele vastava vormistamise eest. Palume RHAD’st osundatud vastuolu kõrvaldada. Oleme põhimõtteliselt nõus sellega, et pakkujate esitatavad menüüd võivad sisaldada inimlikke ja tahtmatuid hooletusvigu, mille puhul ei ole asjakohane pakkujat kohe jätta vastavaks tunnistamata ja pigem on asjakohane anda pakkujale võimalus vea kõrvaldamiseks (eeldusel, et seeläbi ei muudeta sisuliselt pakkumust). Ka menüü sisulised vead (nt üksikud vastuolud kehtivate nõuetega) ei peaks tingimata päädima pakkumuse mittevastavaks tunnistamisega, vaid need vead võiksid kajastuda negatiivsete hinnetena hindamisel. Samas peaks menüü võimalik puudus olema proportsioonis sellele vastava miinus-hindega, s.t. suhteliselt ebaolulisi vigu ei tohiks karistada ebaproportsionaalselt suure miinus-hindega. “ Hankija on 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „RHAD-i punkt 8.1.8. sätestab hindamiskriteeriumid menüü nõuetekohase vormistamise osas RHAD punktile 6.1.14 ning ei ole seotud Teie poolt viidatud RHAD punktiga 6.1.15.“ 12.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p 6.15. pole seotud RHAD p-iga 8.1.8. Ilmselgelt on RHAD p-is 6.15. viidatud vormile 2. Kuid nii RHAD p-is 6.14., kui ka p-is 6.15. on esitatud nõuded pakkumusele. 12.3. Hinnata saab vastavaks tunnistatud pakkumusi (RHAD p 8.1.). Mis tähendab, et Hankija peab enne pakkumuste hindamist kontrollima pakkumuste vastavust kõikidele riigihanke alusdokumentides (sh RHAD p-ides 6.14. ja 6.15.) esitatud tingimustele (RHAD p 7.1.). Tõepoolest – RHAD p 8.1.8. alusel hinnatakse esitatud menüü vormistuse vastavust RHAD p 6.14. toodud nõuetele. Kuid riigihanke alusdokumentides puuduvad mistahes viited sellele, et RHAD p-is 6.14. toodud vorminõuded menüüle jäävad pakkumuste vastavuse kontrollimisel kõrvale. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on selles vastuolu, sest menüü on osa pakkumusest ja 39 (51) vorminõuded menüüle on nõuded pakkumusele. Kui Hankija soovis menüü vorminõuete täitmist üksnes hinnata, oleks tulnud pakkumuse vastavuse ja pakkumuse hindamise nõuded eraldada. Antud juhul on tegemist ebaselge (läbipaistmatu) regulatsiooniga, mis on vastuolus eelkõige RHS § 3 p–iga 1. Hankija selgituste kohaselt hinnatakse vorminõuete järgimist hindamise etapis ning see ei ole aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele, kuid vaidluse korral võib kerkida päevakorda küsimus pakkumuse vastavusest RHAD p 6.14. toodud menüü vormistamisnõuetele. 12.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga ka selles, et RHAD p 8.1.8. viimasest lausest jääb selgusetuks viide läbirääkimiste pidamisele, mis tähendab vastuolu eelkõige RHS § 3 p- is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Pakkumuste saatmist kohandamisele ei tulene ühestki teisest RHAD regulatsioonist. 13. RHAD p 8.3. (võrdväärsed pakkumused) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 1, sest: 1) RHAD p 8.3. osundab RHAD p 8.1.1. kohaselt toimuvale degusteerimisele, mille läbiviimine käesoleva hanke raames on Vaidlustaja hinnangul ebaseaduslik. Hanke tulemuse tuletamine ebaseadusliku protsessi tulemusest saab viia samuti vaid ebaseadusliku tulemuseni, kuna tegemist on kokkuvõttes täielikult subjektiivse, kontrollimatu ja läbipaistmatu menetlusega; 2) Vaidlustaja peab õigusvastaseks RHAD p 8.1.1. sätestatud degusteerimise korraldust, millest tuleneb vajadus muuta vastavalt ka RHAD p 8.3. sõnastust (eeldusel, et p 8.1.1. kaotab senisel kujul kehtivuse). Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) Hankijal on lubatud otsustada, kuidas kindlaks teha edukas pakkumus olukorras, kus pakkumused on saanud võrdsed hindepunktid; 2) Hankijal õigus anda võrdsete pakkumuste korral prioriteet ühele hindamise kriteeriumile menetluses, mis ongi suuresti Hankija enda otsustada (RHS § 126 lg 2). RHAD p 8.3. kohaselt võrdväärsete pakkumuste korral, osutub võitjaks pakkuja, kes on saanud alapunktis 8.1.1. kõrgemad punktid. Juhul, kui ka alapunktis 8.1.1. saadud punktid on võrdsed, siis selgitatakse võitja liisu heitmise teel. RHAD 8.1.1. kohaselt eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslikult soodsaim pakkumus alltoodud hindamise kriteeriumidest lähtuvalt 100 väärtuspunkti skaalal: 8.1.1. koolis pakutav toit, mida degusteeritakse (kokku võimalik saada maksimaalselt 20 punkti). Seega võrdsete hindepunkide korral tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai kõrgemad punktid toidu degusteerimisel. Kui degusteerimisel saadud punktid on võrdsed, siis selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p 8.3. pole vastuolus RHS-iga. Vaidlustaja on RHAD p 8.3. vaidlustamist põhjendanud eelkõige sellega, et kui RHAD p 8.1.1. on vastuolus RHS-ga ja siis on vastuolus RHS-iga ka RHAD p 8.3. Vaidlustuskomisjon asus aga seisukohale, et RHAD p 8.1.1. (koolis pakutava toidu degusteerimine) pole vastuolus RHS- iga. 40 (51) 14. RHAD p 12. (läbirääkimised) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ja § 126 lg 7 ls 1 koos § 81 lg-ga 1, sest: 1) on ebaselge kellega, millal ja mille üle Hankija läbirääkimisi pidada soovib. Teisisõnu ei ole võimalik pakkujatel läbirääkimiste võimalusega oma pakkumisi tehes sisuliselt arvestada ning tagant järele puudub ka võimalus hinnata, kas läbirääkimis peeti võrdsetel tingimustel. Eriliselt probleemne on Hankija soov pidada läbirääkimisi pärast pakkumuste esitamist; 2) valdav enamus RHAD sätetest osundab sisuliselt sellele, et Hankija viib läbi avatud hankemenetlust sotsiaal ja eriteenuste erimenetluse sildi all ning kasutab erimenetlust üksnes selleks, et kalduda kõrvale avatud hankemenetluse muidu Hankijale kohustuslikest sätetest; 3) selles menetluses kuulub kohaldamisele RHS § 126 lg 7 ls 1 koos RHS § 81 lg 1 sätestatud põhimõte, et hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva; 4) see riigihange on ühe-etapiline, st menetluses ei ole kohta läbirääkimisteks pärast pakkumuste esitamist. Ka RHAD ei näe pakkujatele muidu ette mingit võimalust pakkumuste täiendamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva; 5) arusaamatuks jääb see, kuidas suhestub RHAD p-ga 7.1. Hankija kõnealuses RHAD p-is 12.1. sätestatud õigus anda pakkujatele võimalus oma pakkumust täpsustada ja täiendada. Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) sotsiaal- ja eriteenuste menetluses on Hankijal ulatuslik kaalutlusruum menetluse kujundamises – RHS § 126 lg 7 kohustab Hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid, millest ükski ei keela läbirääkimiste pidamist; 2) kõik vastused Vaidlustaja küsimustele sisalduvad RHAD p-s 12. Läbirääkimised toimuvad pakkujatega pärast pakkumuste esitamist – teistpidi ei ole võimalik pakkumuste üle läbi rääkida, kuna pakkumust veel ei ole; 3) RHAD § 126 lg-st 2 tulenevalt peab Hankija määrama minimaalsed menetluse läbiviimise põhimõtted, et pakkujatele oleks teada, milline on üldine menetluskord. Vaidlust ei saa olla, et Hankija on selle kohustuse täitnud. 14.1. RHAD p 12.1. kohaselt hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Läbirääkimised võivad hõlmata kõiki hankija poolt esitatud tingimusi, lepingu tingimusi ja hindamisele seatud kriteeriume. Sealhulgas on hankijal õigus muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse positsioonid hankest välja arvata. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust. RHAD p 12.2. kohaselt läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui hankijal pakkumuse osas küsimusi või lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki, võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Seega on Hankija näinud ette õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi, kusjuures läbi räägitavad võivad olla kõik tingimused, sh riigihanke alusdokumentide tingimused. 41 (51) 14.2. 23.02.2023 on Hankijale esitanud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 12.1. ls 2 – hankija õigus muuta tehnilist kirjeldust Osundatud RHAD punkti ls 2 on vastuolus RHS § 81 ja 82 sätestatuga. Hankedokumentide muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäev on igal juhul välistatud (kui just ei kohaldu hankelepingu muutmise regulatsioon). Eelnevast tulenevalt palume kõnealuse sätte eemaldada.“ Hankija on 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankijal kasutab käesolevas riigihanke läbiviimisel sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust. RHS §126 lg 2 sätestab muu hulgas järgmist: Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra sh punktis 12 on sätestatud läbirääkimiste kord ja tingimused. Antud juhul ei ole tegemist alusdokumentide muutmisega, vaid hankemenetluse raames läbirääkimiste pidamisega hanketingimuste üle.“ 22.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 12 – läbirääkimised Arvestades hanke üldist ülesehitust (sisuliselt viiakse läbi avatud hankemenetlus) jääb täiesti arusaamatuks hankija soov sätestada endale õigus läbirääkimisteks. Selgusetuks jääb siinjuures, missuguses olukorras, kellega ja mille üle täpsemalt läbirääkimisi pidada soovitakse. Leiame, et sellisel kujul on tegemist vähemalt RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete rikkumisega (vt siinkohal võrdluseks RHS § 48 lg 3, mis sisaldab konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse valiku põhimõttelisi kriteeriume), mistõttu palume RHAD p 12 tervikuna eemaldada.“ Hankija vastas 27.02.2023 järgmiselt: „Hankija kasutab käesolevas riigihanke läbiviimisel sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust. RHS §126 lg 2 sätestab muu hulgas järgmist: Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Johtuvalt eelpooltoodust, on hankija sätestanud RHAD-is punkti 12. Hankija on pidanud vajalikuks vajadusel pidada läbirääkimisi eesmärgiaga leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus“. Sisuliselt on Hankija jätnud vastates selgitamata läbirääkimiste pidamise alused. Hankija on küll öelnud, et tegemist ei ole alusdokumentide muutmisega, kuid RHAD p-ist 12. tuleneb selgelt, et läbirääkimistega seoses on Hankijal õigus muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse positsioonid hankest välja arvata. 14.3. Iseenesest läbirääkimised sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pole keelatud. Läbirääkimisi saab pidada seonduvalt esitatud pakkumustega, mistõttu ei saa nõustuda Vaidlustajaga, et läbirääkimised on võimalikud vaid enne pakkumuste esitamist. Hankija otsustada on see, mille üle läbi räägitaks, kuid pärast pakkumuste esitamist ei saa pakkujatega läbi rääkida kõigi Hankija poolt esitatud tingimuste, sh hindamisele seatud kriteeriumite üle, muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse positsioonid hankest välja arvata. RHAD p-is 12.2. on viidatud ka lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadusele läbirääkimiste käigus. Reeglina ei saa riigihangetes pärast pakkumuste esitamist muuta kõiki riigihanke alusdokumente, mille alusel on esitatud pakkumused. Ka näiteks konkurentsipõhises läbirääkimistega menetluses ei räägita läbi hindamiskriteeriumite ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle (RHS § 70 lg 2). Isegi kui nõustuda Hankijaga, et riigihanke alusdokumentides on esitatud üldine menetluskord, siis vaidlustusmenetluses oleks tulnud läbirääkimistega seonduvat täpsemalt 42 (51) selgitada. Sätestades RHAD-s läbirääkimiste pidamise õigus pidi Hankijale olema teada vähemalt see, mille üle läbi räägitakse ja ka see, mis toimub läbirääkimiste tulemusel esitatud pakkumusega (kas esitatakse kohandatud pakkumus, kas kontrilliutrakse kohandatud pakkumsue vastavust). Kuid Hankija selgitused ja RHAD p-id 12.1 ja 12.2. on sellised, millest ei saa vaidlustuskomisjon järeldada, et tegemist on läbimõeldud tegevusega. Pakkuja peab enne pakkumuse esitamist teadma, millistel juhtudel on pakkujatel võimalus oma pakkumust täpsustada ja täiendada, millistel juhtudel on võimalik pakkumuses esinevat puudust kõrvaldada, kas läbirääkimisetega on seotud RHAD p-is 8.1.8. nimetatud pakkumuse kohandamine. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p-d 12.1.ja 12.2. on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. 15. HL p 4.1. koos RHAD p 6.15.(teenuse hind) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest: 1) RHAD p 6.15. ja HL p 4.1. lg 2 võrdluses jääb ebaselgeks, kas mahetoetus lisandub koolilõuna hinnale 2,15 eurot või sisaldub selles. Osundatud vastuolu tulemuseks on RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistva ning kontrollitava menetluse põhimõtete rikkumine. 2) HL p 4.1. lg 1 kohaselt lähtub Kasutaja (teenuse osutaja) koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Sealjuures on Hankijal õigus muuta, sh vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal äranägemisel (HL p 4.1. lg 1 ls 3); 3) on ebaselge, kuidas toimub koolilõuna hinna indekseerimine. Statistikaameti kodulehelt ei ole võimalik leida THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendi muutust (leitavad on mingi valitud kauba-komponendi kindla aasta kindla kuu indeks-väärtused, kuid mitte selle komponendi muutused mingi perioodi kohta). RHAD ja HL ei sätesta aga seda, kuidas THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendi muutust konkreetsel juhul arvutada. Samuti on ebaselge, millal indekseerimine täpselt aset leiab ning missuguse perioodi kohta (kas kalendriaasta kohta või aastase perioodi kohta alates hankelepingu sõlmimisest); 4) ebaselge on lause - KOV osalus koolilõuna hinnast 1.-9. klassis 6%. Toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga. Missugusest KOV osalusest siin punktis juttu on, jääb täiesti arusaamatuks. Kes maksab toitlustajale käesoleva hanke raames hangitava koolilõuna eest täpselt kui palju ühe lapse kohta kui KOV (=Hankija) osalus on koolilõuna hinnas 1.-9. klassis 6%. Hankija selgitas järgmist: 1) koolilõuna maksumus on HL p 4.1 lg 1 järgi gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot. RHAD p-s 6.15. mainitud 2,15 eurot on hind, millega peab menüü koostamisel arvestama. See 15 senti, mis 2 eurole lisandub, on mahetoetus; 2) HL p 4.1. lg 1 ls 3 järgi on Hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi; 3) HL p 4.1. lg 3 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt tarbijahinnaindeksi toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: „koolilõuna hind = kehtiv hind + kehtiv hind*0,5*(toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). Indekseerimismudel ei ole ebaselge; 4) HL p 4.1. lg 6 järgi on negatiivse indeksi korral Tartu Linnavalitsusel õigus otsustada hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas; 43 (51) 5) olenemata sellest, milliseks kujuneb koolilõuna hind indekseerimisvalemi rakendamise järgselt, jääb kohaliku omavalitsuse osalus sellest hinnast 1.—9. klassides alati 6%. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse osalus on 6% ka korrigeeritud hinnast; 6) pakkujal ei saa olla õigust hankelepingu tasu muuta. 15.1. HL p 4.1. kohaselt kasutaja Iähtub koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Lepingu sõlmimise ajal on koolilõuna maksumus 1. - 4. klassi õpilastele 1,45 eurot, 5. - 9. klassi õpilastele 1,60 eurot ning gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot päevas. Koolieine maksumus on kuni 90 % koolilõuna maksumusest ning hommikupuder kokkuleppelise hinna alusel. Koolilõuna maksumusi on õigus muuta Tartu Linnavalitsusel. Erimenüü hindasid (XL portsjon, taimetoit vms) on õigus muuta kooli hoolekogul. Koolilõuna hinnale lisandub „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus" (edaspidi: mahetoetus) juhul, kui toetuse saamiseks vajalikud tingimused on Kasutaja poolt täidetud. Koolilõuna hinna kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna hind = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% * (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). KOV osalus koolilõuna hinnast jääb 1. - 9. klassis 6%. Negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. RHAD p 6.15. kohaselt pakkujal tuleb esitada gümnaasiumi vanuserühmale (16-18 a. ja enam) Koostatud koolilõuna menüü hinnaga 2,15 eurot (sisaldades tooraine- ja tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM mahetoetust ehk kõiki komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad) õpilase kohta päevas. Menüü peab sisaldama pakkuja kinnitust, et pakkuja on valmis esitatud menüüs esitatud toidu- ja joogivalikut pakkuma koolilõuna hindadega, mis käesoleval hetkel on 1.-4. klassi õpilastele 1,60 eurot, 5.-9. klassi õpilastele 1,90 eurot ning gümnaasiumiõpilastele 2,15 eurot õpilase kohta päevas (sisaldades tooraine, tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM mahetoetust ehk kõiki komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad) eest. Pakkumus peab sisaldama kinnitust, millisele hankeosale pakkumus on esitatud (Tartu Herbert Masingu Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Forseliuse Kool, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Hansa Kool, Tartu Raatuse Kool, Tartu Variku Kool ning Tartu Karlova Kool), mistõttu jätab pakkuja loendisse vaid nende koolide nimed, kuhu pakkumuse esitab. Vastavaks tunnistatakse pakkumus, kui vorm on täidetud nõuetekohaselt (koosatud õigele vanuseastmele ja sisaldama nõutud kinnitusi). 23.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses hankelepingute projektide p 4.1. – teenuse hind ja indekseerimine Leiame, et teenuse hind on praeguses p 4.1. sõnastuses ebaselge. Palume kõnealune punkt sõnastada ümber selliselt, et oleks üheselt aru saada, missugune on vastava vanuserühma õpilase ühe koolilõuna hind lepingu sõlmimisel. Samuti palume selgelt välja kirjutada, millal toimub hindade indekseerimine (kas see toimub 44 (51) automaatselt ning kui jah, siis alates missugusest vastava kalendriaasta kuupäevast muudatused jõustuvad) ja missuguse eelneva perioodi vastavate näitajate muutusi võetakse sealjuures arvesse. Palume hankelepingute teksti vastavalt täiendada. Samuti palume osundada, kust on võimalik leida indekseerimisel kasutatavat toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusu. Kui kõnealust muutujat ei avaldata regulaarselt neutraalse kolmanda isiku poolt (nt Statistikaameti kodulehel), siis ei ole võimalik kõnealust muutujat indekseerimisel kasutada. Palume selgitada, mida tähendab lause, et KOV osalus koolilõuna hinnast jääb 1.-9. klassis 6%? Leiame, et hankijale jäetav õigus koolilõuna ja erimenüüde hindasid ühepoolselt (omal äranägemisel) vähendada, on ebaproportsionaalne ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Palume vastavad laused hankelepingute projektidest välja jätta. “ Hankija on 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankelepingu punkt 4.1. sätestab muuhulgas järgmist: Lepingu sõlmimise ajal on koolilõuna maksumus 1. – 4. klassi õpilastele 1,45 eurot, 5. – 9. klassi õpilastele 1,60 eurot ning gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot päevas. Koolilõuna hinnale lisandub „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus“ (edaspidi: mahetoetus) juhul, kui toetuse saamiseks vajalikud tingimused on Kasutaja poolt täidetud. Koolilõuna hinna kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna hind = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% * (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus). KOV osalus koolilõuna hinnast jääb 1. - 9. klassis 6%. KOV osalus koolilõuna hinnast jääb 1. - 9. klassis 6% tähendab et ükskõik milliseks kujuneb uus koolilõuna hind, siis KOV osa jääb sellest alati 6%. THI komponentide puhul lähtutakse märtsis avalikustatud andmetest ning uued hinnad kehtestatakse alati uuest õppeaastast. Negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. Hankija ei nõustu pakkuja väitega, nagu hankijale jäetav õigus on koolilõuna ja erimenüüde hindasid ühepoolselt (omal äranägemisel) vähendada. Hinnakorrigeerimisel ei lähtuta "hankija enda äranägemisest" vaid THI ning alampalga muutusest. Hankija leiab, et selline regulatsioon ei ole ebaproportsionaalne, vaid mõlema lepingu osapoole suhtes õiglane.“ 28.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Palume täpsustada, millistest allikatest on võimalik leida toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide THI muutusi kajastava informatsiooni.“ Hankija vastas 28.02.2023 järgmiselt: „Küsitud andmed leiab Statistikaameti andmebaasist: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02 “ Hankija täiendas 06.03.2023 oma vastust järgmiselt: „Iga aastase uue koolilõuna hinna kujunemine on mõeldud nii, et koolilõuna hinnad kehtestatakse uuest õppeaastast ehk iga kord alates 1. septembrist. Uuel õppeaastal kehtima hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna eelarvestrateegia koostamise aeg. Aluseks võetakse seega veebruari THI toidu ja 45 (51) mittealkohoolsete jookide näitajate tasemed käesoleval ja eelneval aastal ning arvestatakse nende kahe näitaja protsentuaalset muutust. Negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas.“ 15.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajale pidi vaidlustust esitades olema teada, et: - mahetoetus sisaldub koolilõuna hinnas 2,15 eurot; - koolilõuna maksumuse määrab kindlaks kohalik omavalitsus (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 42 lg 5), sellest tulenevalt on kohalikult omavalitsusel õigus seda ka muuta; - indekseerimine toimub märtsis avalikustatud andmete alusel ja uued hinnad kehtestatakse alates uuest õppeaastast; - ükskõik milliseks kujuneb uus koolilõuna hind, siis kohaliku omavalitsuse osa jääb sellest alati 6%. Vaidlustajale pidi olema teada ka indekseerimismudel. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et HL p 4.1. koos RHAD p 6.15. ei ole vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2. 16. HL p 4.2. ls 2 (teenuse hinna tasumise tingimused). Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest: 1) HL-te esemeks on toitlustamisteenuse hankimine Hankija poolt, st teenuse saajaks on atest Hankija. Lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise riski asetamine teenuse osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Hangitud ja osutatud teenuse eest tuleb tasuda Hankijal ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid summasid sõltuvusse „tegelikult“ mingile „ARNO kontole“ laekunud summadest; 2) toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga. Toitlustamislepingute pooleks on Hankija ja mitte lapsevanem. Sõlmitavatest hankelepingutest ei tulene toitlustajale mitte mingit nõudeõigust ühegi lapsevanema suhtes, mistõttu on täiesti arusaamatu, miks paneb Hankija enda poolt hangitava teenuse eest tasumise sõltuvusse mingist lapsevanema omaosaluse laekumisest mingisse e-keskkonda. Hankija selgituste kohaselt: 1) HL p 4.2. ls 2 on pakkujate suhtes koormav, kuid see ei tähenda, et tingimus on õigusvastane; 2) RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas. 3) asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne; 4) pakkujal on võimalus riskide pinnalt otsustada, kas osaleda riigihankes või mitte. 16.1. HL p 4.2. kohaselt lapsevanem saab oma osaluse koolilõuna maksumusest kanda e- keskkonna ARNO vahendusel koolitoidu eest tasumiseks avatud ühisele kontole, mis kuulub Kasutusse andjale. Kasutusse andja kannab toitlustamiskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks e-keskkonna ARNO vahendusel tegelikult laekunud summa toitlustamiskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks Kasutajale. Hiljem laekunud summa kantakse Kasutajale üle koos järgnevatel kuudel tehtavate kannetega. Kui lapsevanem tasub koolilõuna või koolieine eest Kasutajale, siis Kasutaja kannab andmed saadud summa õpilase koolitoidu kontole e-keskkonnas ARNO 46 (51) kahe tööpäeva jooksul alates raha saamisest. HL p 4.2. tähendab, et järgneva kuu 15-daks kuupäevaks kantakse kasutajale (teenuse osutajale) üle vaid tegelikult lastevanematelt laekunud summad. Tasu maksmine teenuse osutajale on pandud sõltuvusse lastevanematelt raha laekumisest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellise riski panemine võib osutuda teenuse osutajale äärmiselt koormavaks, sest teenust tuleb osutada ka siis, kui eelmiste kuude eest on koolitoidu raha osaliselt tasumata. Hankija pole endale võtnud mistahes kohustusi teenuse osutajale tasuda tellitud teenuse eest ega ka lastevanematelt koolitoidu eest raha kättesaamiseks. Põhimõtteliselt võib see tähendada, et teenuse osutajal jääbki raha saamata ja ta ise ei saa midagi ette võtta. 16.2. Hankijale on 23.02.2023 esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses hankelepingute projektide p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused Leiame, et hankelepingute p 4.2. ls 2, mille kohaselt tasutakse Kasutajale hangitud teenuse eest üksnes ARNO vahendusel „tegelikult laekunud summa“, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega (eelkõige proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtetega). Hankelepingute esemeks on toitlustamisteenuse hankimine hankija poolt, s.t. teenuse saajaks on pakkujate vaatest hankija. Leiame, et lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise riski asetamine teenuse osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Leiame, et hangitud ja osutatud teenuse eest tuleb hankijal tasuda ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid summasid sõltuvusse „tegelikult mingile ARNO kontole“ laekunud summadest. Seetõttu palume kõnealuse sätte ümber sõnastada selliselt, et Kasutusse andja tasub Kasutajale toitlustamise eest vastavalt hankelepingus sätestatud hindadele, tegelikult osutatud teenuse mahule ning Kasutaja poolt sellest lähtuvalt esitatud arvetele 15 päeva jooksul vastavasisulise arve esitamise arvates, kuid mitte varem kui toitlustamiskuule järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks.“ Hankija on 28.02.2023 sellele vastanud järgmiselt: „Tänan ettepaneku eest. Hankija on pakkuja ettepanekuga põhimõtteliselt nõus. Antud punkti muutmine nõuab Tartu Linnavalituse poolset sisulist otsust, mida hanke välja kuulutamise hetkeks veel ei olnud toimunud. Koheselt, kui vastavasisuline otsus on olemas, saab hankija oma lepingupartnereid sellest ka informeerida.“ HL p 4.2. ls 2 muudetud pole, Hankija on vastuolus antud vastusega vaielnud vaidlustusmenetluses Vaidlustajale vastu. 16.3. RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et osutatud teenuse eest tasu saamise sõltuvusse panemine üksnes summade laekumisest Hankija e-keskkonna ARNO ei ole põhjendatud ja HL p 4.2. ls 2 on seega vastuolus RHS § 3 p-iga 2. 17. HL p 5.1.35.1. (dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel), HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40. (tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest: 1) tegemist on väga ulatusliku dokumentide esitamise kohustusega (kõik dokumendid Hankija poolt ja tema äranägemisel ette antud aja jooksul). Säärane teabeõigus ei ole 47 (51) kuidagi põhjendatud ega põhjendatav; 2) arvestades tooraine päritolukoha ning Tartu raekoja vahemaa mõõtmise probleemsust, on ilmne, et Vaidlustajal pole praktiliselt võimalik tõendada mahetooraine päritolu täpset asukohta (üksikud erandid on mõeldavad, kuid pigem vaid kinnitavad reeglit); 3) igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), on ebaproportsionaalne, täiesti ebavajalik ja üleliigne, kuna tooraine päritolu kauguse määratlemine RHAD sätestatud kujul on ilmselgelt vastuolus RHS-iga. Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) RHAD ei piira pakkuja võimalusi tõendada tooraine päritolu. Pakkujatel on võimalik tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega, tootjate kinnitustega või sobivate registrite andmetega; 2) olenemata teabe kvalifitseerumisest ärisaladuseks, peab Hankijal olema võimalik kontrollida lepingu täitmist; 3) Vaidlustaja pole põhjendanud, kuidas on dokumentide esitamise kohustus ja aruande tabeli esitamise kohustus ebaproportsionaalsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne. 17.1. HL p 5.1.35.1. kohaselt kasutaja kohustub esitama Kasutusse andjale kõik soovitud toitlustamisega seotud dokumendid, sh mahetooraine kasutamist tõendava dokumentatsiooni ette antud aja jooksul. Eelmise kalendrikuu mahetooraine arvestuse tabel tuleb esitada hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. HL p 5.1.39. kohaselt kasutaja kohustub pidama igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), kus on näidatud toorainete lõikes ära, kui kaugelt need pärinevad ning millise osa need kogu tooraine kogusest moodustavad. Eelmise kalendrikuu tooraine päritolu arvestuse tabel tuleb esitada vormil 3 hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks Kasutusse andja poole edastatud e-posti aadressile. HL p 5.1.40. kohaselt kasutaja kohustub tõendama kogu tooraine päritolu sh pidama igakuiselt tooraine päritolu arvestust (millised toorained kogu tooraine kogusest kui kaugelt pärnevad). Igakuuliselt esitatav vorm 3 näeb ette järgmiste andmete esitamist tooraine kohta: - tarnija - arve nr - kogu tooraine kogus (kg) - sh mahe (käesoleval kuus ja järgmises kuus) - sh mitte mahe (käesolevas kuu ja järgmises kuus ) - sh 130 km kauguselt (käesolevas kuus ja järgmises kuus) - sh 300 km kauguselt (käesolevas kuus ja järgmises kuus ) - sh kaugemalt (käesolevas kuus ja järgmises kuus) Välja tuleb tuua ka protsentuaalsed osakaalud. 17.2. Tooraine kohta andmete esitamine on vajalik selleks, et kontrollida teenuse osutamise kvaliteeti, seda, kas HL-i täidetakse vastavalt pakkumuses esitatud ja pakkumuste hindamisel arvesse võetud näitajate alusel. 48 (51) Kui Hankija sätestab selle, kuidas tooraine pärinemise koht ja kaugus kindlaks tehakse, siis on pakkujatel need andmed eeldatavasti olemas. Kuid nõustuda tuleb Vaidlustajaga, et igakuine nii põhjalike andmete esitamine teatud kindlaks kuupäevaks nõuab lisatöö tegemist. Paratamatult tekib küsimus – kas Hankija vajab neid andmeid igakuuliselt. Samuti on Hankija HL p-is 5.1.35.1. pannud kasutajale kohustuse esitada Hankijale (kasutusse andjale) kõik soovitud toitlustamisega seotud dokumendid ette antud aja jooksul. See tähendab, et kasutaja peab iga hetk olema valmis esitama toitlustamisega seotud dokumente Hankijale. 17.3. Kuna HL p-is 5.1.35.1., 5.1.39. ja 5.1.40. panevad kasutajale kohutuse pidada arvestust ja esitada andmed, aga pole teada see, miks Hankija soovib neid just igal kuul (või ka koheselt), siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et see on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 2 toodud põhimõttega - piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 18. HL p 8.3. (leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni 5000 eurot rikkumise kohta) Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest: 1) mingit leppetrahvile eelnevat hoiatus- ja/või heastamis-mehhanismi sätestatud ei ole; 2) ebaproportsionaalne on leppetrahv summas kuni 5000 eurot HL p-is 8.3.3. osundatud lepingu punktide rikkumiste puhul ühes kalendrikuus (siin on ka viited äärmiselt probleemsetele HL p-dele 5.1.35., 5.1.39. ja 5.1.40.). Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu: 1) HL p 8.3. annab Hankijale õiguse nõuda leppetrahvi erinevate lepinguliste kohustuste rikkumise korral, mitte kohustuse leppetrahvi nõuda. Muu hulgas tähendab see, et Hankijal ongi õigus enne leppetrahvi määramist teha hoiatus või võimaldada tal rikkumine heastada; 2) Hankija ei saa aga iga sõlmitud lepingu puhul olla kohustatud enne leppetrahvi määramist andma teenuse osutajale hoiatust või võimaldama tal rikkumine heastada; 3) lisaks sellele, et summad on hankelepingu maksumusega võrreldes marginaalsed ja Hankija ei ole kohustatud leppetrahvi nõudma, on Hankijal õigus kohustuse rikkumise raskust arvestades otsustada, millises summas leppetrahvi nõuda. 18.1. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvil on kaks funktsiooni – survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste välistamine tulevikus ning kahju hüvitamise funktsioon, mille eesmärgiks on tagada lepingu poole jaoks õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvina kokkulepitud rahasumma tasumist kui miinimumhüvitist tekitatud kahju eest (kohustuste täitmise asendamine). Hankija on HL-s ette näinud leppetrahvid kohustuse täitmisele sundimiseks. HL p 8.3. kohaselt juhul, kui kasutaja ei täida või ei täida nõuetekohaselt Lepingus ettenähtud kohustust, on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt kohustuse täitmisele sundimiseks leppetrahvi tasumist: 8.3.1. Lepingu punktides 5.1.2., 5.1.3., 5.1.6., 5.1.7., 5.1.9., 5.1.1 5., 5.1.16., 5.1.22., 5.1.23., 49 (51) 5.1.26., 5.1.32., 5.1.33. ja 5.1.34. sätestatud kohustuste puhul kuni 500 eurot rikkumise kohta; 8.3.2. Lepingu punktides 4.1., 5.1.1., 5.1.5., 5.1.10., 5.1.1 1., 5.1.1 2., 5.1.1 3., 5.1.14., 5.1.24., 5.1.28., 5.1.29., 5.1.30., 5.1.31., 5.1.32, ja 7.1. sätestatud kohustuste puhul kuni 1000 eurot rikkumise kohta; 8.3.3. Lepingu punktide 5.1.35., 5.1.36., 5.1.37., 5.1.38., 5.1.37., 5.1.38., 5.1.39., 5.1.40., 6.1.1., 6.1.3 ja 6.1.4. sätestatud kohustuste puhul kuni 5000 eurot rikkumise kohta (nt mahe kaubagrupi puudumine menüüs või vähemas koguses mahetooraine pakkumine, kui lepingus sätestatud, korduskasutuspakendite mitte kasutamine või nende osaline kasutamine, mitte biolagunevate pakendite kasutamine või nende osaline kasutamine jms) ühes kalendrikuus. Hankijal (kasutusse andjal) on õigus kohaldada neid leppetrahve ja õigus otsustada kohaldatava leppetrahvi suurus. Samuti tuleb Hankijal (kasutusse andjal) lähtuda VÕS §-st 160 - kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda (HL-s ei ole sätestatud teisiti). 18.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et leppetrahvi kohaldamisega seonduva hoiatus- ja/või heastamismehhanismi puudumine HL-s ei ole vastuolus RHS-iga. HL-s on selgelt loetletud rikkumised, mille eest on Hankijal (kasutusse andjal) õigus kohaldada leppetrahvi, teenuse osutajal (kasutaja) on võimalik teha kõik selleks, et neist rikkumistest hoiduda. Selleks pole vajalik Hankija (kasutusse andja) täiendav eelnev meeldetuletus või hoiatus. 18.3. Vaatamata sellele, et VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib tasumisele kuuluva leppetrahvi ebamõistliku suuruse korral kohtus vaidlustada, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et HL-s sätestatud leppetrahvid ei saa olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses. HL p-is 8.3.3. viidatud rikkumised, millede puhul on Hankijal (kasutusse andjal) õigus määrata leppetrahv kuni 5000 eurot ühes kalendrikuus, on vaidlustuskomisjoni hinnangul erineva raskusastmega. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et osad HL p-is 8.3.3.viidatud rikkumised on sellised, millede puhul pole õigustatud leppetrahv 5000 eurot. Kuid lähtudes sellest, et igal üksikul juhul peab leppetrahvi kohaldamisele eelnema Hankija (kasutusse andja) poolne kaalumine (kas üldse rakendada või kui rakendada, siis millises summas), siis puudub vaidlustuskomisjonil alus asuda seisukohale, et HL p 8.3. on vastuolus RHS-iga. Leppetrahvi kohaldamise õiguse kasutamisel tuleb Hankijal (kasutusse andjal) tegutseda heauskselt ning leppetrahvi nõuda sisse üksnes ulatuses, mis on põhjendatud. Leppetrahvi maksimummäär on juba olemuslikult mõeldud kõige raskemate rikkumiste puhuks. Õiguspäraselt kaalutlev Hankija (kasutusse andja) hindab iga rikkumise puhul, mis on kohane leppetrahvi summa. 19. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2 - kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse [---] osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise 50 (51) esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 19.1. Vaidlustaja vaidlustas 12 regulatsiooni, üks Vaidlustaja taotlus jääb RHS 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata, vaidlustuskomisjon rahuldab 6 Vaidlustaja taotlust ja jätab rahuldamata 5 taotlust. 19.2. RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele. RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 6/11 vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivust, st 698,18 eurot. 19.3. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse esindaja kulude väljamõistmiseks summas 3040 eurot (käibemaksuta), 19 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 160 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja esitatud esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (vaatamata sellele, et üks Vaidlustaja taotlus jääb läbi vaatamata). Hankijalt kuulub välja mõistmisele 6/11, st 1658,18 eurot (ilma käibemaksuta). 19.4. RHS ei anna alust nõustumiseks Vaidlustajaga selles, et Hankija esindaja kulud tuleb jätta Hankija kanda (vt ka Riigikohus 11.12.2020 otsus, 3-20-1198, p-id 30-32). Hankija on esitanud tähtaegselt kaks taotlust esindaja kulude väljamõistmiseks: - 14.03.2023 summas 4950 eurot (käibemaksuta), 27,5 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 180 eurot; - 17.03.2023 summas 1980 eurot (käibemaksuta), 11 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 180 eurot. Kuid vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Lähtudes materjalide mahtust ja asja keerukusest peab vaidlustuskomisjon põhjendatuks ja vajalikuks Hankija esindamisel 27 tundi, st 4860 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub Vaidlustajalt välja mõistmisele 5/11, st 2209,09 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 51 (51)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel