Rahandusministeerium · 24. märts 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 26-23/253943
Otsuse kuupäev 24.03.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus Tartu
Linnavalitsuse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega
riigihankes „Toitlustamisteenuste osutaja leidmine Tartu
linna koolidele“ (viitenumber 253943) riigihanke
alusdokumentidele
Menetlusosalised Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing,
vandeadvokaat Ott Saame
Hankija, Tartu Linnavalitsus, vandeadvokaat Erki Fels
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätta läbi vaatamata vaidlustus „Hankedokumendid“
(edaspidi RHAD) p 6.18. (kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X)
osas.
2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel rahuldada P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus
osaliselt ja kohustada Tartu Linnavalitsust viima vastavusse õigusaktidega
ettenähtud nõuetega:
1) RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4.
koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. (tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast);
2) RHAD p 7.2. (pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata
vähemalt kahe sisulise puuduse korral);
3) RHAD p 8.1.8. koos p-dega 6.14. ja p 6.15. (menüü nõuetele vastavus);
4) RHAD p 12. (läbirääkimised);
5) hankelepingute (RHAD lisad 3 kuni 12, edaspidi HL) p 4.2. ls 2 (teenuse hinna
tasumise tingimused);
6) HL p 5.1.35.1. (dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse
tabel), HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40. (tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine).
3. RHS § 198 lg 2 alusel
1) mõista Tartu Linnavalitsuselt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks välja
riigilõiv 698,18 eurot ja esindaja tasu 1658,18 eurot (käibemaksuta);
2) mõista P. DUSSMANN EESTI Osaühingult Tartu Linnavalitsuse kasuks välja
esindaja tasu 2209,09 eurot (käibemaksuta).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 17.02.2023 avaldas Tartu Linnavalitus (edaspidi Hankija) riigihangete registris sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluse „Toitlustamisteenuste osutaja leidmine Tartu linna koolidele“
(viitenumber 253943) hanketeate.
2. 01.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) P.
DUSSMANN EESTI Osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus. Vaidlustaja palub
kohustada Hankijat viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega:
- „Hankedokumendid“ (edaspidi RHAD) p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4.,
6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.;
- RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7.,
8.1.8.;
- RHAD p 6.18.;
- RHAD p 7.2.;
- RHAD p 8.1.1.;
- RHAD p 8.1.8. koos p 6.14. ja p 6.15. lg 4;
- RHAD p 8.3.;
- RHAD p 12;
- hankelepingute (RHAD lisad 3 kuni 12, edaspidi HL) p 4.1. koos
RHAD p 6.15.;
- HL p 4.2. ls 2;
- HL p 5.1.35.1., HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40.;
- HL p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2.
Vaidlustatud on 12 regulatsiooni.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 09.03.2023 kirjaga nr 12.2-10/26 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 14.03.2023 ja neile vastamiseks 17.03.2023.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja,
teiseks tähtpäevaks Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja P. DUSSMANN EESTI Osaühing põhjendab vaidlustust järgmiselt.
4.1. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4.
koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. (tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast) on vastuolus
RHS § 3 p 1 ja 2, § 85 lg 1 ja 7, § 117 lg 1 ning § 126 lg 7.
4.1.1. Vaidlustaja on seisukohal, et kasutatud nõuet „pärineb linnulennult maksimaalselt x km
2 (51)
raadiuses Tartu raekojast“ ei ole võimalik objektiivselt tegelikkuses täita ega kontrollida, sest
RHAD alusel pole võimalik üheselt aru saada, mida on mõeldud tooraine päritolu asukoha all
ning kuidas selle kaugust Tartu raekojast täpselt mõõdetakse.
Samuti pole võimalik aru saada, kuidas on konkreetsed RHAD sätestatud tooraine päritolu
piir-kaugused (vastavalt 300km ja 130km) ning koguselised piir-määrad (vastavalt 60% ja
30%) seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga (vrd RHS §
126 lg 7 koos § 85 lg 7). Hankija pole osundatud tooraine päritolu piir-kauguste ning koguste
piir-määrade valikut kuidagi põhjendanud, mistõttu on alust arvata, et tegemist on suvaliselt
valitud arvväärtustega, millel pole hangitava teenusega mingit vahetut ega kaudset seost.
Osundatud RHAD sätted vastuolus nii RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse,
proportsionaalsuse ning (objektiivse) kontrollitavuse nõuetega, kui ka RHS § 126 lg 7
sätestatud lubatud hindamise kriteeriumite nõuetega.
4.2. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. (pakkumuses
10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine) on vastuolus RHS § 3 p
1 ja 2 ning RHS § 85 lg 1 ls 2
Pakkujate poolt pakkumuste osana 10 päeva menüü esitamise kohustus (vormil 2) tuleb lugeda
nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga
pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid
pakkuja kvalifitseerimise tingimusi.
10 päeva menüü koostamine enne hankelepingu sõlmimist tähendab sisuliselt
märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette) sooritamist, mis on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2
sätestatud hankemenetluse proportsionaalsuse ning asjakohasuse põhimõtetega.
Hankija nõuab 10 päeva menüüd pakkumuse osana enne hankelepingu sõlmimist oluliselt
suuremas mahus, kui pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide toitlustamisel tegema
peaksid (vrd Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele
koolieelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 ühelt poolt ning teiselt poolt vormi 2 maht). Samuti
suuremas mahus, kui pakkujad pärast hankelepingu sõlmimist ning edukaks tunnistamist seda
hiljem teenust osutades tegema peaksid (vrd RHAD lisa 33, HL lisa 6).
Mistahes mahus või ulatuses nõuetele mittevastava menüü esitamine toob endaga kaasa
pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hiljem hankelepingu täitmise käigus oleks
menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline, pealegi kergelt kõrvaldatav lepingu rikkumine,
mis ei too endaga reeglina kaasa hankelepingu lõpetamist.
4.3. RHAD p 6.18. (kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X) on vastuolus RHS § 3 p 3
ning RHS § 27 lg 2.
Pakkujad peavad mistahes hanke osadele pakkumust esitades esitama alati ka pakkumuse
hankeosadele II ja X. Sisuliselt tähendab see nõue, et hanke osadeks jaotamine on osade II ja
X puhul vaid tinglik ning põhjendamatu (vastuolu RHS § 27 lg 2) ja praktikas ei ole võimalik
esitada pakkumust vaid ühele hanke osale, vaid alati tuleb esitada pakkumus vähemalt
kolmele hanke osale (s.h. osadele II ja X).
4.4. RHAD p 7.2. (pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe
3 (51)
sisulise puuduse korral) on vastuolus RHAD p 7.1. ning RHS § 3 p 1
RHAD p 7.2. kohaselt on Hankijal õigus pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimis pidamata,
juhul kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust ehk mittevastavust
alusdokumentides sätestatud nõuetele. Samas sätestab RHAD p 7.1., et Hankija lükkab
pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta (mistahes osas) alusdokumentides esitatud nõuetele.
RHAD p 7.1. valguses ei jää niisiis loogika reeglite kohaselt üldse ruumi RHAD p 7.2.
kohaldamiseks. P 7.2. tervikuna on üleliigne ja tekitab segadust.
4.5. RHAD p 8.1.1. (toidu degusteerimine) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2, RHAD p 8.1.1.
(toidu pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva) on vastuolus RHS
§ 3 p 1 ja 2, § 56 lg 1 ning § 85 lg 1 ls 2
4.5.1. RHS § 3 p 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste, tekstuuri, lõhna, ja välimuse
hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt teada, hindamise tingimused kõigile
osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab olema (objektiivselt) kontrollitav. Olukorras, kus
erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete poolt erineval ajal ja
erinevates kohtades, samuti selliselt, et toidu pakkuja isik on komisjoni liikmetele ette teada,
ei ole RHS § 3 p 1 ja 2 nõuded täidetud.
Täiendavalt on täiesti ebaselge, missuguste objektiivsete kriteeriumite alusel osundatud toidu
omadusi hinnatakse. Teatavasti on inimeste maitsed toitude ja lõhnade osas väga erinevad ja
ülimalt subjektiivsed.
Selliselt ei ole tagatud hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse
kohtlemise nõuded, sest komisjoni liikmete hinnangut saavad lisaks toidu enda omadustele
mõjutada väga erinevad täiendavad tegurid (hindajate otsust hakkavad paratamatult mõjutama
nn kognitiivsed eelarvamused). Tulemuseks on kallutatud hinnangud, mis ei saa kuidagi olla
kooskõlas RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatuga.
Seaduse nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda võimalikult sarnaseid toite
võimalikult ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ning selliselt, et komisjoni liikmetele
ei oleks eelnevalt teada, missugune pakkuja on missuguse toidu valmistanud.
4.5.2. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei tohi pakkujad enam teha toiminguid, mis
mõjutavad pakkumust sisuliselt - sedasi muutub menetlus läbipaistmatuks ja kontrollimatuks
ning Hankija kohtleb pakkujaid ebavõrdselt (degusteerimine toimub erinevatel aegadel,
erinevate isikute poolt ja degusteeritakse erinevaid toite), st vastuolu RHS § 3 p-dega 1 ja 2
(ometi selgitatakse edukas pakkumus muidu võrdväärsete pakkumuste vahel välja eelkõige p
8.1.1. alusel – vt RHAD p 8.3.). Võimaldades pakkujatel mõjutada oma tegevusega
pakkumuste hindamise tulemust pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva muudab viimased
tähtsusetuks.
Ei ole lubatud pakkujate poolne toidu degusteerimiseks valmistamine pärast pakkumuste
esitamise tähtpäeva. Lisaks on hanketeates märgitud, et hange toimub ühes etapis.
Pakkujate poolt pakkumuste esitamise menetluse raames toidu valmistamist tuleb hoopis
lugeda nn proovitööks RHS § 101 lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga
pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid
4 (51)
pakkuja kvalifitseerimise tingimusi.
4.6. RHAD p 8.1.8. koos p-dega 6.14. ja p 6.15. (menüü nõuetele vastavus) – on vastuolus
RHS § 3 p 1 ning § 52 lg 3.
RHAD p 6.15. lg 4 alusel saab järeldada, et nõuetele mittevastava vormi 2 esitamise korral
jäetakse pakkumus vastavaks tunnistamata ning pakkumust üldse hindama ei asuta.
Samas aga sätestab RHAD p 8.1.8. võimaluse anda hindepunkte osundatud vastavustingimuse
täitmise, so menüü nõuetele vastava vormistamise eest. Lisaks näeb RHAD p 8.1.8. viimane
lause ette võimaluse, et Hankija peab pakkujaga läbirääkimisi, kuigi jääb selgusetuks,
missugustel asjaoludel ja mille üle täpsemalt läbirääkimisi pidada saab.
RHAD p 8.1.8. ja p-d 6.15. lg 4 koos p-ga 6.14. on omavahel vastuolus, mistõttu rikuvad need
koos RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtteid. Lisaks esineb ka
vastuolu RHS § 52 lg 3, mis ei luba samuti vastavaks tunnistamata pakkumuste hindamist.
4.7. RHAD p 8.3. (võrdväärsed pakkumused) on vastuolus RHS § 3 p 1.
RHAD p 8.3. osundab RHAD p 8.1.1. kohaselt toimuvale degusteerimisele, mille läbiviimine
käesoleva hanke raames on Vaidlustaja hinnangul ebaseaduslik. Hanke tulemuse tuletamine
ebaseadusliku protsessi tulemusest saab viia samuti vaid ebaseadusliku tulemuseni, kuna
tegemist on kokkuvõttes täielikult subjektiivse, kontrollimatu ja läbipaistmatu menetlusega.
4.8. RHAD p 12. (läbirääkimised) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja § 126 lg 7 ls 1 koos § 81 lg 1
Vaidlustaja hinnangul ei ole säärasel kujul läbirääkimiste õiguse sätestamine kooskõlas RHS
§ 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. On täiesti ebaselge, kellega,
millal ja mille üle Hankija läbirääkimisi pidada soovib. Teisisõnu ei ole võimalik pakkujatel
läbirääkimiste võimalusega oma pakkumisi tehes sisuliselt arvestada ning tagant järele
puudub ka võimalus hinnata, kas läbirääkimis peeti võrdsetel tingimustel. Eriliselt probleemne
on Hankija soov pidada läbirääkimisi pärast pakkumuste esitamist.
Kõnealuses menetluses kuulub siiski kohaldamisele RHS § 126 lg 7 ls 1 koos RHS § 81 lg 1
sätestatud põhimõte, et hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente
üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.
Pealegi on see riigihange hanketeate kohaselt ühe-etapiline, st menetluses ei ole kohta
läbirääkimisteks pärast pakkumuste esitamist. Ka RHAD ei näe pakkujatele muidu ette mingit
võimalust pakkumuste täiendamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.
4.9. HL p 4.1. koos RHAD p-ga 6.15.(teenuse hind) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2.
4.9.1. Ühelt poolt tuleb RHAD p 6.15. kohaselt pakkujal esitada gümnaasiumi vanuserühmale
koostatud koolilõuna menüü hinnaga 2,15 eurot (sisaldades tooraine- ja tegevuskulu,
lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM mahetoetust ehk kõiki komponente, mis
pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad) õpilase kohta päevas.
Teiselt poolt lisandub aga HL p 4.1. lg 2 kohaselt koolilõuna hinnale „Haridusasutuses
mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu
5 (51)
pakkumise toetus“ (edaspidi mahetoetus) juhul, kui toetuse saamiseks vajalikud tingimused
on Kasutaja pool täidetud.
RHAD p 6.15. ja HL p 4.1. lg 2 võrdluses jääb ebaselgeks, kas mahetoetus lisandub koolilõuna
hinnale 2,15 eurot või sisaldub selles. Osundatud vastuolu tulemuseks on RHS § 3 p 1
sätestatud läbipaistva ning kontrollitava menetluse põhimõtete rikkumine.
4.9.2. HL p 4.1. lg 1 kohaselt lähtub Kasutaja (teenuse osutaja) koolilõuna pakkumisel Tartu
Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Sealjuures on Hankijal õigus muuta, sh
vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal äranägemisel (HL p 4.1. lg 1 ls 3).
Vaidlustaja leiab, et kõnealune säte on ühepoolselt ja põhjendamatult Hankijat soodustav ning
seeläbi ebaproportsionaalne ning põhjendamatu (vastuolu RHS § 3 pd 1 ja 2).
4.9.3. HL p 4.1. lg 3 kohaselt kasututakse koolilõuna hinna kujundamisel
indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade
ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla
indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna hind = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% (toidu ja
mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus).
Sätestatud regulatsiooni puhul on ebaselge, kuidas toimub koolilõuna hinna indekseerimine.
Statistikaameti kodulehelt ei ole võimalik leida THI toidukaupade ning mittealkohoolsete
jookide komponendi muutust (leitavad on mingi valitud kauba-komponendi kindla aasta
kindla kuu indeks-väärtused, kuid mitte selle komponendi muutused mingi perioodi kohta).
RHAD ja HL ei sätesta aga seda, kuidas THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide
komponendi muutust konkreetsel juhul arvutada. Samuti on ebaselge, millal indekseerimine
täpselt aset leiab ning missuguse perioodi kohta (kas kalendriaasta kohta või aastase perioodi
kohta alates hankelepingu sõlmimisest).
Hankija sätestatud indekseerimismudel on vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ning
kontrollitavuse põhimõtetega.
4.9.4. HL p 4.1. lg 5 kohaselt jääb KOV osalus koolilõuna hinnast 1.-9. klassis 6%. Vaidlustaja
leiab, et siinkohal on ilma täiendavate selgitusteta täiesti ebaselge, mida see lause tähendab.
Seega on kõnealune säte vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, kuna
pole mõistetav ilma Hankija täiendavate selgitusteta.
4.10. HL p 4.2. ls 2 (teenuse hinna tasumise tingimused) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2
HL-te esemeks on toitlustamisteenuse hankimine Hankija poolt, st teenuse saajaks on Hankija.
Vaidlustaja leiab, et lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise riski asetamine teenuse
osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Osutatud teenuse eest tuleb
tasuda Hankijal ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid summasid sõltuvusse „tegelikult“
„ARNO kontole“ laekunud summadest.
Mõistlikuks ja põhjendatuks saaks lugeda nt maksetingimusi, mille kohaselt tasub Hankija
teenuse osutajale toitlustamise teenuse eest vastavalt HL-s sätestatud hindadele, tegelikult
osutatud teenuse mahule ning teenuse osutaja poolt sellest lähtuvalt esitatud arvetele 15 päeva
jooksul vastavasisulise arve esitamise arvates, kuid mitte varem kui toitlustamiskuule
järgneva kuu 15-ndaks kuupäevaks.
6 (51)
4.11. HL p 5.1.35.1. (dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel) on
vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2 , HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40. (tooraine arvestuse tabeli pidamine ja
esitamine) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2
4.11.1. HL-s on sätestatud väga ulatuslik dokumentide esitamise kohustus (kõik dokumendid
Hankija poolt ja tema äranägemisel ette antud aja jooksul) on ebaproportsionaalne ning
vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Säärane teabeõigus ei ole kuidagi
põhjendatud.
Ebaproportsionaalne ja põhjendamatu on ka nn mahetooraine arvestuse tabeli igakuine
Hankijale esitamine. See ei ole sellises mahus põhjendatud ega vajalik teenuse kohase täitmise
kontrollimiseks ega tagamiseks. Eriti arvestades, et kõnealune tabel sisaldab olulises ulatuses
pakkujate ärisaladust.
Ka nn mahetooraine arvestuse tabeli puhul oleks mõistlik kõnealune kohustus sõnastada
ümber selliselt, et Hankijal on õigus nõuda Kasutajalt pisteliselt (so. aegajalt) mahetooraine
kasutamisega seotud andmete ja dokumentide esitamist niivõrd ja mahus, kuivõrd see on
mõistlikult vajalik HL kohase täitmise kontrollimiseks ning sellega ei mõjutata ülemääraselt
teenuse osutaja majandustegevust.
4.11.2. HL-s on sätestatud kohustus, pidada igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt
mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), on ebaproportsionaalne ning vastuolus RHS § 3
p-de 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega. Lisaks on see ka täiesti ebavajalik ja üleliigne, kuna
tooraine päritolu kauguse määratlemine RHAD sätestatud kujul on ilmselgelt ise vastuolus
RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega (eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse
põhimõtetega) – tooraine päritolu kauguse määratlemine pole RHAD alusel üheselt selgelt
praktikas võimalik, mistõttu pole vastavad kauguse nõuded ka kontrollitavad.
Samadel põhjustel on vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega ka kohustus
tõendada kogu tooraine päritolu kaugust Tartu raekojast.
4.12. HL p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. (leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni 5000 eurot
rikkumise kohta) on vastuolus RHS § 3 p 1 ja 2.
Vaidlustaja leiab, et RHS § 3 p-d 1 ja 2 oleks kooskõlas (HL p 8.3. kontekstis), kui leppetrahvi
kohaldamise õigusele eelneks Hankija poolne hoiatus, mis juhiks esmalt teenuse osutajale
tähelepanu rikkumisele ning annaks viimasele ka võimaluse mõistliku aja jooksul rikkumine
kõrvaldada.
4.13. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad.
4.13.1. RHAD p 6.1.4. (ja vastavalt 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4.,
6.10.4. koosmõjus p-dega 8.1.10. ja 8.1.11.; RHAD p-d 6.1.4.1., 6.2.4.1., 6.3.4.1., 6.4.4.1.,
6.5.4.1., 6.6.4.1., 6.7.4.1., 6.8.4.1., 6.9.4.1. ja 6.10.4.1.) - tooraine pärinemise kaugus Tartu
raekojast
Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et RHS § 87 lg 7 kohaselt võib Hankija pakkumusi hinnata
mh ka keskkonnaalaste kriteeriumite alusel. Samuti nõustub Vaidlustaja, et Hankija võib
kasutada keskkonnakaitsega seotud kriteeriume. Ka ei vaidle Vaidlustaja sellega, et
keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine läbi tarneahela pikkuse ja sageduse on lubatud ning
7 (51)
et Hankija võib eelistada pakkujaid, kelle tegevusel on väiksem keskkonnasaaste, s.h lühem
tarneahel.
Vaidlustaja etteheide kõnealustele RHAD sätetele seisneb esmalt hoopis selles, et Hankija
soovitud tooraine pärinemise kohta pole praktiliselt võimalik määratleda (ja seetõttu ka
kontrollida). Hankija avaldab oma vastuses, et tooraine päritolukoht sõltub toote rühmast ning
et esmatoodete puhul on tooraine päritolukoht tooraine kasvukoht.
Vaidlustaja saab Hankija vastusest aru, et nt marjade, köögi- ja juurviljade puhul on toote
pärinemiskohaseks seega konkreetne põld, kus vastav vili kasvas. Ning puuviljade puhul
konkreetne puu, mille küljes vili kasvas. Paraku on juba ainuüksi konkreetse tooraine
kasvukohaks olnud põllu tuvastamine isegi üksiku tootja puhul keeruline, edasimüüjast
rääkimata. Ehk teisisõnu, täpsemat infot iga toote kasvukoha kohta saaksid toitlustajale anda
tõenäoliselt väiketootjad, kuid suurtootjate ning hulgimüüjate puhul, kes omavad siiski
valdavat osa ka mahetooraine turust, ei ole see praktiliselt lihtsalt võimalik.
Lisaks on tooraine pärinemiskoha määramisega praktilisi probleeme muidugi veel. Nt kui
tootjal on kasutusel mitu põldu ja viljad on põldudelt korjatud, siis reeglina neid põldude
kaupa enam eristada pole võimalik. Konkreetsetest puudest, mille küljes puuviljad kasvasid,
rääkimata. Lisandub ebaselgus, kust kohast hakata mõõtma tooraine kasvukoha kaugust Tartu
raekojast, kui kasvukohaks on mitmeid hektareid suur põld. Kui võimalikud „kahtlusalused“
põllud jäävad kõik tervenisti Hankija soovitud kauguse sisse, ei ole mõõtmine ilmselt nii suur
probleem (sest on võimalik väita, et ükskõik kuidas mõõta, tulemuseks on ikka nõuetele
vastav tooraine pärinemiskoht). Küll aga tekib probleem juhul, kui mingid „kahtlusalused“
põllud jäävad osaliselt Hankija kehtestatud piirkaugusest väljapoole (või kui üks võimalik
kasvukoht jääb piirkauguse sisse ja teine välja ning pole võimalik tuvastada, kummas
kasvukohas täpselt konkreetne toode kasvas).
Loomade puhul tekib täiendav küsimus selles, et mida täpselt lugeda looma kasvukohaks. Kui
looma peetakse nt suvel erinevatel karjamaadel, siis missugust karjamaad tuleks kõnealuse
sätte tähenduses konkreetse looma pärinemiskohaks lugeda? Ja missugusest kohast täpselt
tuleks vastavat vahemaad mõõtma asuda (arvestades, et karjamaad on reeglina suuremad maa-
alad, mis võivad ulatuda hektaritesse)? Ka siin on ilmselt väiksem probleem juhul, kui kõik
looma võimalikud kasvukohad asuvad selgelt ja üheselt Hankija kehtestatud piirkauguse sees
(sest pole vahet, kust kohast kaugust mõõta). Ilmne probleem tekib aga siis, kui mingi
võimalik kasvukoht või osa sellest jääv Hankija kehtestatud piirkaugusest väljapoole.
Hankija vastusest ei selgu vastust küsimusele, missuguste kaalutluste alusel on Hankija
valinud konkreetsed tooraine päritolukohtade piirkaugused, mistõttu leiab Vaidlustaja
jätkuvalt, et Hankija valitud piirkaugused (vastavalt 300km ja 130 km) on suvalised ning ei
oma vahetut seost toodete tegeliku keskkonnaalase jalajäljega, mida Hankija näib aga
kõnealuste sätete puhul oluliseks pidavat.
Hankija selgitab oma vastuses, et linnulennult kauguse määramine on riigihangetes levinud
praktika ning et kauguse määramisel linnulennult on sobilik kasutada kaardirakendusi, nt
Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua funktsioon. Koolide toitlustamise hangetel
pole tooraine „päritolukoha“ kauguse määramine linnulennult levinud ega tavapärane
praktika. Konkreetse Hankija poolt mainitud kaardirakendusega on täiendavalt veel ka selline
probleem, et see ei võimalda määratleda Hankija soovitud piirkaugusi (vastavalt 300 km ja
130km Tartu raekojast), sest vastava rakenduse „vaade“ lihtsalt ei ulatu väga palju Eesti
8 (51)
piiridest kaugemale. 130 km pikkust vahemaad ei ole nt võimalik mõõta Tartust lõuna suunas.
300 km pikkust vahemaad on võimalik mõõta üksnes lääne suunas ning ei ole võimalik mõõta
ei põhja, ida ega lõuna suunas.
Kontrollitavuse nõude täitmiseks peavad mõõtmise üksikasjad siiski olema selged, sh peaks
olema üheselt selge, missugust rakendust kasutada tuleb ja missugusest tooraine kasvukoha
puntist täpselt mõõtmine tuleks läbi viia. Loomulikult peaks vastav kaardirakendus siis ka
praktiliselt võimaldama kõigis ilmakaartes vastavaid vahemaid mõõta ning vastava rakenduse
võimalik mõõteviga peaks olema teada (samuti peaks olema teada, kuidas käituda, kui
mõõtmistulemus jääb mõõtevea piiridesse).
4.13.2. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. –
pakkumuses 10 päeva menüü esitamise kohustus ning seejärel menüü hindamine
Oma praktiliselt olemuselt on menüü esitamise nõue optimeerimisülesanne pakkujatele –
koostage menüü, millega saab RHAD kohaselt kõige rohkem punkte. Kõik pakkujad soovivad
saada hankemenetluses maksimaalselt hindepunkte, mistõttu koostatakse reeglina menüü
selliselt, et saada menüü eest samuti maksimaalsed hindepunktid. Vaidlustaja senine kogemus
erinevatelt toitlustamise hangetelt, mille raames on menüüde esitamist nõutud, näitab, et
praktiliselt kõik pakkujad esitavad hindepunktide vaatest võrdväärsed menüüd. Ning paraku
muutub sellisel juhul hankemenetluses oluliseks, kas mõni pakkuja on teinud menüü
koostamisel mingeid hooletusvigu, mille alusel on Hankijal kohustus vastav pakkuja
menetlusest kõrvaldada. Ehk teisisõnu ei täida valitud vahend (menüü koostamise nõue)
Hankija soovitud eesmärki (võimaldada hinnata pakkumisi sisuliselt nende toitumisalase
kvaliteedi alusel) ja hanke tulemuse määratlemisel saavad otsustavaks hoopis teenuse mahtu
ja sisu arvestades tegelikult ebaolulised hooletusvead suhteliselt mahuka menüü koostamisel
(kahe nädala menüü koostamisel on vastavaid sisestamisele kuuluvaid muutujaid ja
andmeridu kokku sadu).
Praegu peavad pakkujad kulutama märkimisväärset ressurssi menüü koostamisele enne
hankelepingu sõlmimist ning Hankija ise peab samuti kulutama märkimisväärset ressurssi
nende menüüde hindamisele. Tuues paralleeli projekteerimise- ja ehitustööde hangetelt –
sisuliselt soovib Hankija, et pakkujad esitaksid koos pakkumusega juba ka hangitava maja
valmis ehitusprojektid, kuigi ka ehitusprojekti koostamine on alles hangitava teenuse osaks.
Vaidlustaja on seisukohal, et menüü mitmekesisuse ja kvaliteedi osas on kõige asjakohasem
seada pakkujatele kohustusi teenusele endale vastavaid nõudeid ja tingimusi kehtestades.
Nagu ülal juba selgitatud, siis ei võimalda Hankija valitud meetod (nõuda menüüde esitamist
koos pakkumustega) tegelikult kvalitatiivselt nende paremust hinnata, sest praktikas on
sellisel juhul valdav enamus esitatavatest menüüdest hindamispunktide vaates samaväärsed.
Niisiis ei aita kõnealune menüü esitamise nõue kaasa ka konkurentsi efektiivsele
ärakasutamisele (vrd siinkohal ka RHS § 85 lg 1 ls 1) ning selliselt ei kasuta Hankija ei oma
ega pakkujate rahalisi vahendeid ei säästlikult ega otstarbekalt.
4.13.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hankeosadele II ja X
See nõue ilmselgelt kohtleb ebavõrdselt potentsiaalseid (väiksemaid) pakkujaid, kes oleksid
huvitatud vaid üksikutele hankeosadele pakkumuse esitamisest. Kokkuvõttes Hankija
lähenemine mitte ei soosi, vaid hoopis pärsib konkurentsi.
9 (51)
Asjakohane, põhjendatud ning konkurentsi soosiv oleks siiski korraldada hankeosas X eraldi
hange ning võtta teenuse tasu suuruse määramisel arvesse kõnealuse kooli eripärad kõrgema
kulubaasi osas.
Paljasõnaline on Hankija väide, et hankeosa II puhul ei ole Hankijale pakkujate kesise huvi
põhjused teada, kuid selline probleemi „lahendamine“ ei ole Vaidlustaja arvates ei asjakohane
ega põhjendatud.
4.13.4. RHAD p 7.2. – pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt
kahe sisulise puuduse korral
Vaidlustajale jääb arusaamatuks Hankija väide, et Vaidlustajal puudub õigus kõnealuse sätte
vaidlustamiseks. Tegemist on RHAD sättega, mille alusel Hankija soovib läbi viia
hankemenetluse, millest Vaidlustaja soovib osa võtta. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive
on ilmne. Sellest vaatest pole vahet, missugust RHAD sätet Vaidlustaja vaidlustab.
Kõnealune säte puudutab pakkumuste tagasilükkamist ja seeläbi vastavaks tunnistamist, mis
ilmselt on otseses seoses hankemenetlusega ning omab ka otsest puutumust Vaidlustaja
eeldatavalt esitatava pakkumusega (millele ju kohaldub kõnealune säte samuti ilma mingi
piiranguta).
Mis puudutab Hankija väidet, et RHAD võimaldab läbirääkimiste käigus ühe sisulise puuduse
kõrvaldada, siis see on paljasõnaline. Hankija poolt osundatud RHAD p 12. on ise sedavõrd
ebamäärane, et siit ei ole võimalik küll tuletada, et läbirääkimised on mõeldud justnimelt ühe
sisulise puuduse kõrvaldamiseks või et ühte sisulist puudust saab läbirääkimistega kõrvaldada.
Väide, et RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes on samuti paljasõnaline. Ja isegi kui oleks,
siis sellest midagi ei muutuks, sest p 7.2. ei ütle, et Hankija ei pea pakkumust tagasi lükkama
kui pakkumus ei sisalda üle ühe sisulise vea.
4.13.5. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine, toidu pakkumine degusteerimiseks pärast
pakkumuste esitamise tähtpäeva
4.13.5.1. Hankija soovitud ja RHAD-s sätestatud viisil degusteerimine on sisuliselt ainult
subjektiivne, st ei sisalda praktiliselt mingeid objektiivselt mõõdetavaid elemente. Samuti ei
ole tagatud elementaarsed tingimused selleks, et degusteerimise tulemust saaks lugeda
läbipaistvaks ja kontrollitavaks ning et pakkujaid koheldaks võrdselt.
4.13.5.2. Suurimaks probleemiks Hankija pakutud degusteerimise viisi puhul on, et
hindamiskomisjonile on toidu valmistaja isik enne degusteerimist teada, st degusteerijad
teavad enne toidu degusteerimist, kes neile toitu maitsmiseks pakub.
Minimeerimaks degusteerijate subjektiivsete eelarvamuste mõju hindamistulemusele tuleks
Hankijal igal juhul tagada, et toidu valmistajad oleksid degusteerijatele kogu protsessi vältel
anonüümsed. Kui pakkujate anonüümsus pole kogu degusteerimise protsessi vältel tagatud,
siis ei ole võimalik ka tagada, et degusteerimine oleks RHS mõistes piisavalt läbipaistev ja
kontrollitav protsess ning et pakkujaid koheldaks võrdselt - sisuliselt saavad iga hankeobjekti
komisjoni liikmed eelnevalt kokku leppida, missuguse pakkuja toidule rohkem punkte antakse
ja pakkujatel pole võimalik seda ei kontrollida ega tõendada.
10 (51)
4.13.5.3. Pakkujate anonüümsuse tagamiseks, subjektiivsete eelarvamuste mõju
minimeerimiseks ning pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on lisaks möödapääsmatult
vajalik, et degusteerimine toimuks vähemalt ühe hankeosa raames ühes ja samas kohas.
Hankija väide, et see ei ole võimalik, on põhjendamata. Vaidlustaja ei pidanudki vaidlustuses
silmas, et kõik pakkujad valmistavad degusteerimisele kuuluvaid toite täpselt samal kellaajal.
Kui Hankija soovib tingimata korraldada degusteerimist mõnes oma haldusala piires asuvas
koolis, siis on võimalik degusteerimine viia läbi õppetöö välisel ajal. Asjaolu, et täna on kõik
Tartu linna koolide köögid antud mõne toitlustaja kasutusse, ei välista, et Hankija sõlmib
tänaste toitlustajatega kokkulepped, mis võimaldavad degusteerimise vastavate koolide
köökides siiski läbi viia.
Kõnealune säte, mis võimaldab neil pakkujatel, kes ei osuta hankemenetluse ajal toitlusteenust
üheski Tartu koolis, viia läbi degusteerimine endale sobivas kohas, kohtleb praegu ilmselgelt
ebavõrdselt neid pakkujaid, kes hankemenetluse kestel osutavad mõnes Tartu koolis
toitlustusteenuseid.
4.13.5.4. Subjektiivsete eelarvamuste mõju minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada, et
degusteeritavad toidud oleksid võimalikud sarnased (nt, et degusteeritakse ühe ja sama liha
praadi, millel on sarnased lisandid ja sarnane kaste). Vastasel juhul on hindamistulemused
paratamatult erinevad ainuüksi seetõttu, et pakkujad valisid esitlemiseks erinevad toidud.
Subjektiivsete eelarvamuste mõju suurendab siinkohal tõsiasi, et komisjoni liikmete arv on
(statistilises vaates) suhteliselt väike (kuigi hetkel tegelikult teadmata) ja degusteeritakse iga
pakkuja kohta vaid ühte lõunaks pakutavat toidukorda. Ehk siis, kui pakkuja valib juhuslikult
degusteerimiseks toidu, mis on komisjoni liikmele mingil põhjusel ebameeldiv (mitte, et see
toit oleks objektiivselt kvalitatiivselt halb, vaid kuna sellele komisjoni liikmele selline
konkreetne roog põhimõtteliselt ei meeldi), siis saab ta paratamatult vähem punkte. Kuna
sellisel juhul mängib järjest suuremat rolli juhus, siis oleks asjakohasem ja asjaosaliste suhtes
õiglasem (märksõnaks võrdne kohtlemine) tõmmata muidu võrdväärsete pakkujate vahel
lihtsalt loosi.
4.13.5.5. Igal juhul on aga pakkujate võrdse kohtlemise vaatest möödapääsmatult vajalik, et
ühe hankeosa raames toitu degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv oleks püsiv
ning ei muutuks. Vastasel juhul omandavad hankekomisjoni liikmete hääled/punktid erineva
kaalu ning selle tulemuseks on pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Hankija paistab olevat
vähemalt selle osas Vaidlustajaga sama meelt, kuid see nõue tuleks vastavalt ka RHAD-sse
kirja panna.
4.13.5.6. Vaidlustaja osundab lihtsalt tõsiasjale, et vastavalt hanketeatele viiakse kõnealune
konkreetne hankemenetlus läbi ühes etapis. Pealegi näevad hanketeade ja ka RHAD ette, et
pakkumused tuleb esitada (lõplikult) pakkumuste esitamise tähtpäevaks.
Ometi näeb RHAD ka ette, et pakkujad teevad veel ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva
pakkumuse koosseisus hiljem hinnatavad toiminguid (valmistavad Hankijale
degusteerimiseks toitu) pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Vaidlustaja leiab, et siin on
vastuolu. Kui Hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis peaks ta korraldamagi
hanke selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt samuti proovitöö)
valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks.
11 (51)
Hankija väide, et degusteerimiseks toidu (proovitöö) valmistamine ei muuda ega mõjuta
kuidagi pakkuja pakkumust pärast selle esitamise tähtpäeva sisuliselt, ei ole tõene. Pakkuja
poolt praeguse RHAD kohaselt pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva valmistatud toidule
antakse degusteerimise tulemusena hindeid ning sellest sõltub pakkuja pakkumuse hindamise
tulemus ning edukaks või mitteedukaks osutumine (RHAD p 8.3). Asjaolu, et mõnedes
riigihangetes on degusteerimise selliselt läbi viidud, ei anna veel alust väiteks, et tegu oleks
tavapärase praktikaga.
4.13.6. RHAD p 8.1.8. koos p-de 6.14. ja 6.15. – menüü nõuetele vastavus
Hankija väide, et RHAD p 8.1.8. ei ole kuidagi seotud RHAD p-ga 6.15., ei ole põhjendatud.
RHAD p 6.15. ei puuduta sugugi üksnes kinnitusi, mis tuleb Vormil 2 esitada, vaid tegemist
on keskse sättega, mis ütleb, millal loetakse pakkumus vastavaks seoses Vormiga 2 – siis, kui
see on täidetud nõuetekohaselt, s.t. koostatud õigele vanuserühmale (menüü!) ja sisaldab
(lisaks) nõutud kinnitusi. P 8.1.8. kohaldamiseni saab Hankija jõuda üksnes siis, kui pakkuja
on esitanud nõuetekohaselt koostatud menüü Vormil 2, st Hankijal tuleb hinnata esitatud
menüü (vorm 2) nõuetele vastavust siiski juba pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis.
Kasvõi ühe nn sisulise puudusega menüü puhul tuleb Hankijal vastav pakkumus
mittevastavaks tunnistada ning tagasi lükata RHAD p 7.1. alusel (vt ka RHAD p 7.2.
sisalduvat sisulise puuduse definitsiooni).
4.13.7. RHAD p 8.3. – võrdväärsed pakkumused
Vaidlustaja ei pidanud vaidlustuses silmas, et liisuheitmine kui selline on õigusvastane
halduspraktika. Vaidlustaja pidas ja peab õigusvastaseks praegu RHAD p 8.1.1. sätestatud
degusteerimise korraldust, millest tuleneb vajadus muuta vastavalt ka RHAD p 8.3. sõnastust
(eeldusel, et p 8.1.1. kaotab senisel kujul kehtivuse).
4.13.8. RHAD p 12 – läbirääkimised
Praegusel kujul on jätkuvalt täiesti ebaselge, millal, kellega, millistel tingimustel ja mille üle
peaks toimuma läbirääkimised. Kas pärast seda, kui pakkujad on oma pakkumused esitanud,
enne või pärast degusteerimist? Ja milleks siis üldse kogu RHAD-s sätestatud hindamise kord
ja tingimused, kui Hankija jätab endale õiguse kõige üle läbi rääkida ning muuta mistahes
tehnilisi kirjelduse nõudeid.
Arusaamatuks jääb jätkuvalt, kuidas suhestub RHAD p-ga 7.1. Hankija kõnealuses p-is 12.1.
sätestatud õigus anda pakkujatele võimalus oma pakkumust täpsustada ja täiendada.
4.13.9. HL p 4.1. koos RHAD p 6.15. – teenuse hind
Et Hankija jätab endale HL p 4.1. lg 1 ls 3 õiguse koolilõuna maksumust ühepoolselt vähenda
(muutmine tähendab ka vähendamist), on hoolimata Hankija selgitustest põhjendamatu ja
ebaproportsionaalne. See lause ei ole seostatud indekseerimismudeliga.
Paraku on aga ka kogu see indekseerimismudelit puudutav osa HL p 4.1. lg 3 ja 4 jätkuvalt
ebaselge, st hoolimata Hankija selgitustest ei ole selge, millal ja kuidas see täpselt toimub.
Hankija selgitused teabevahetuse raames pole piisavad ning vajalik on RHAD ja HL vastav
täpsustamine.
12 (51)
4.13.10. HL p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused
Toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga.
Toitlustamislepingute pooleks on Hankija ja mitte lapsevanem. Sõlmitavatest
hankelepingutest ei tulene toitlustajale mitte mingit nõudeõigust ühegi lapsevanema suhtes,
mistõttu on täiesti arusaamatu, miks paneb Hankija enda poolt hangitava teenuse eest tasumise
sõltuvusse mingist lapsevanema omaosaluse laekumisest mingisse e-keskkonda.
4.13.11. HL p 5.1.35.1. – dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel,
HL p-d 5.1.39. ja 5.1.40. – tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine
Arvestades tooraine päritolukoha ning Tartu raekoja vahemaa mõõtmise probleemsuse kohta
esitatut, on ilmne, et Vaidlustajal pole praktiliselt võimalik tõendada mahetooraine päritolu
täpset asukohta (üksikud erandid on mõeldavad, kuid pigem vaid kinnitavad reeglit).
4.13.12. Vaidlustaja leiab, et Hankija poolt käesolevas menetluses advokaadi abi kasutamine
ei ole tingimata vajalik, mistõttu ei ole põhjendatud ega vajalikud ka vastavad õigusabikulud,
saati siis nende väljamõistmine Vaidlustajalt. Hankija on suur ning haldussuutlikkuselt
võimekas omavalitsus, mis viib regulaarselt läbi riigihankeid, s.h. koolide toitlustamise
hankeid, ja omab (või vähemalt peaks omama) selles valdkonnas ise piisavalt pädevaid
ametnikke, s.h. õigusvaidluse pidamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult üleliia keeruka
vaidlusega. Hankemenetluse praktilise keerukuse ebaselgete ning liigselt keeruliste RHAD ja
hankelepingute projektide sätetega on Hankija ise põhjustanud. Seetõttu palub Vaidlustaja
sõltumata käesoleva vaidluse tulemusest jätta Hankija õigusabikulud Hankija enda kanda.
5. Hankija Tartu Linnavalitsus vaidleb vaidlustusele vastu.
5.1. RHAD p-d 6.1.4 – tooraine kaugus Tartu raekojast
5.1.1. RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi hinnata kvalitatiivsete, keskkonnaalaste
või sotsiaalsete kriteeriumite alusel. Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine on üks
riigihangete horisontaalseid eesmärke, millega tuleb riigihangete planeerimisel ja
korraldamisel arvestada (RHS § 2 lg 2). Keskkonnahoidlikel kaalutlustel seatud tingimused
pole seega riigihangetes üksnes lubatud, vaid lausa soositud.
Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija võib kasutada keskkonnakaitsega seotud
kriteeriume.1 Kohus on kinnitanud, et võrdse kohtlemise põhimõte ei keela keskkonnakaitsega
seotud kriteeriumide arvesse võtmist isegi siis, kui hankijale endale kuuluv ettevõte on üks
vähestest, kellel on võimalik keskkonnahoidlikele kriteeriumidele vastata.2
Euroopa Regioonide Komitee on selgitanud, et keskkonnasäästlike tingimuste kasutamine
läbi tarneahela pikkuse ja sageduse on lubatud.3 Hankija võib eelistada pakkujaid, kelle
tegevusel on väiksem keskkonnasaaste, sh lühem tarneahel. Riigihangetes on lubatud eelistada
pakkujaid, kes kasutavad lähemal kasvatatud või toodetud tooteid. Pakkumuste hindamise
1 EKo C-513/99, p 64.
2 EKo C-513/99, p 86.
3 European Committe of the Regions. Sustainable public procurement of food, lk 19. Arvutivõrgus:
https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/sustainable-public-procurement-food.pdf
13 (51)
kriteeriumid peavad peegeldama riigihangete horisontaalsete eesmärkide elluviimist.
Piirkauguste seadmine aitab paremini edendada vastutustundlikku tarbimist.4
5.1.2. Selge on, et „linnulennult“ tähendab kaardi pealt sirgjoonelist mõõtmist. EKSS järgi
tähendab „linnulennult“ otse, kõige lühemat teed, õhuteed pidi.5 Kauguse määramisel
linnulennult on sobilik kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse
joonlaua funktsioon.6
Vaidlustaja ise reklaamib ennast kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas kohalikelt
tootjatelt.7 Vaidlustajal on järelikult juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad kohalikku
toorainet. Vastavat asjaolu peab Vaidlustaja seega olema ka suuteline tõendama. Hankija ei
ole ette kirjutanud, millise tooraine osas tingimus kohaldub. Pakkujatele on jäetud
otsustamisõigus (nö kombineerimisruum), kuidas tingimuse täitmine saavutada. Samuti on
oluline, et vaid 60% toorainest peab kriteeriumi täitmiseks pärinema 300 km raadiusest. 300
km tingimuse täitmine ei ole liigselt keeruline, kuna see raadius katab sisuliselt kogu Eesti ala
ja ca 90% Lätit.
RHAD ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui tingimused on ilmselgelt
asjakohatud või meelevaldsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane, ei tähenda,
et tingimus on ebaproportsionaalne. Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab, et Hankija
ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi.
5.2. RHAD p 6.14. – 10 päeva menüü esitamine ja hindamine
5.2.1. 10 päeva menüü esitamine on vajalik hindamise kriteeriumi täitmise kontrollimiseks
RHAD p 6.14. kohaselt esitab pakkuja gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala
(ehk 10 päeva) menüü. Säte loetleb ka tingimused, millele menüü peab vastama. Näiteks tuleb
menüüs nimetada toidu/joogi nimetus, valmistamise lühikirjeldus, toidu põhitooraine,
tooraine kogused ja tooraine kirjeldus (nt värske, jahutatud, külmutatud, toidu valkude,
rasvade ja süsivesikute sisaldus jmt).
Vastavustingimuste kujundamisel on Hankijal ulatuslik kaalutlusruum, kuivõrd on Hankija
ainuõigus otsustada, millistele tingimustele vastavaid pakkumusi Hankija soovib saada.
Praegusel juhul on vastavustingimuse eesmärk ühtlasi tagada pakkumuste hindamise
võimalikkus. Nimelt on menüü pakkumuse osa, mille abil saab Hankija hinnata pakkumust
mitme hindamise kriteeriumi alusel.
Need tingimused on suunatud toidu kvaliteedile (RHS § 85 lg 8 p 1).
Kõigi hindamise kriteeriumide täitmist kontrollib Hankija just pakkumuses esitatava menüü
kaudu. Hankijal ei ole võimalik hinnata toidus ja joogis kasutatava tooraine mitmekülgsust
erinevates kategooriates (sh tuvastada toidu põhitoorainet), teadmata, millest toit on
valmistatud.
Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi menüü mitmekesisusega seoses ja
võimaldab Hankijal seda pakkumuste hindamise etapis kontrollida.
4 RHS kommentaarid, § 85/6.
5 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=linnulennult&F=M
6 Maa-ameti Geoportaal. Arvutivõrgus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.
7 Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/.
14 (51)
Arvestades HL kestust (58 kuud) ja kohustuste ulatust, pole midagi ebaproportsionaalset, kui
pakkujad peavad esitama pakkumuse koosseisus 10 päeva menüü.
5.2.2. RHAD p 6.14. ei ole kvalifitseerimise tingimus RHS § 101 lg 1 p 11 mõistes.
Asjasse puutumatu on Vaidlustaja viide, et nõuetele mittevastava menüü esitamine toob kaasa
pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hankelepingu täitmise käigus oleks menüüs
mõni mittevastavus pigem ebaoluline. RHAD p 7.1. Vaidlustaja vaidlustanud ei ole. RHAD p
7.1. on klassikaline pakkumuse tagasilükkamise alus, mis on sisuliselt samasuguses
sõnastuses RHS § 114 lg-s 2. See, et vastavustingimuste täitmisel tuleb esitada tingimuste
kohane dokument, on riigihangetes tavapärane. Seejuures küsimus, kas menüü koostamisega
seotud kohustuste rikkumine on hankelepingu oluline rikkumine, ei puutu pakkumuse
vastavuse kontrolli ega hindamisse. Väär on Vaidlustaja seisukoht, nagu tooks menüüs tehtud
mistahes vead kaasa pakkumuse tagasilükkamise. RHAD p 8.1.8. kohaselt on menüü
nõuetekohane vormistus eraldi hindamise kriteerium, st menüüs esinevate vigade korral
kaotab pakkuja punkte.
5.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X
Hankija kahtleb, kas Vaidlustajal on RHAD p 6.18. vaidlustamiseks vaidlustuse esitamise
õigus. Vaidlustuses ei ole põhjendatud, kuidas see säte rikub Vaidlustaja subjektiivseid õigusi,
st kas Vaidlustaja ei suudaks esitada nendele osadele pakkumust.
Vaidlustaja viidatud RHS § 27 lg 2 sotsiaal- ja erimenetluses ei kohaldu (RHS § 126).
Hankija sooviks on see, et ka II ja X osas oleks pakkumusi. Tartu Karlova Kooli (hanke osa
X) puhul toetavad seda kaalutlust järgmised asjaolud:
1) vaja on sisustada kaks kööki ning komplekteerida mõlemasse meeskond. See on
kulumahukas ja teeb hanke osa X tõenäoliselt ebapopulaarsemaks. RHAD p 6.18.
tagab, et pakkumusi osale X esitatakse. See omakorda tagab maksimaalse
konkurentsi;
2) Tartu Karlova Kooli Lina 2 maja läheb rekonstrueerimisele, mistõttu toitlusaja ei
saa kõiki Karlova Kooli õpilasi kogu hankelepingu periood toitlustada. Ka see
vähendab hanke osa X atraktiivsust.
Hugo Treffneri Gümnaasium (hanke osa II) puhul on Hankija sooviks suurendada
konkurentsi, mis ajalooliselt on Hankijale teadmata põhjustel olnud tagasihoidlik. Selles
majas on toitlustusteenust pakkunud sama toitlustaja juba 20 aastat.
5.4. RHAD p 7.2 .– pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe
sisulise puuduse korral
Vaidlustajal puudub selle sätte vaidlustamise õigus. Ei ole võimalik vaielda RHAD sätete üle,
mis mitte kuidagi ei takista pakkujal pakkumust esitada. RHAD p-id 7.2. ja 7.1. koosmõjus
laiendavad Vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid.
RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes. Läbirääkimiste käigus (RHAD p 12.) on võimalik üks
sisuline puudus kõrvaldada. RHAD p 7.2. tähenduseks on see, et mitme sisulise puuduse
korral läbirääkimistesse ei minda. Kuna tegemist on sotsiaal- ja eriteenuse menetlusega, siis
RHS § 114 kohaldub vaid ulatuses, milles RHAD teisiti ei sätesta. Vaidlusaluses riigihankes
15 (51)
sätestabki RHAD erisuse, mis soodustab pakkujaid, st ühe sisulise puuduse võib
läbirääkimistes kõrvaldada.
5.5. RHAD p-s 8.1.1. on sätestatud hindamise kriteeriumi alakriteeriumid (maitse/lõhn,
tekstuur, vastavus menüüle, välimus) koos osakaaludega, täpselt nagu RHS § 85 lg 9 nõuab.
5.5.1. Hankijal ei ole kohustust konkretiseerida, mida tähendab toidu maitseomadused,
tekstuur, lõhn ja välimus. Need mõisted on selged ja ühemõttelised. Kõik hankest huvitatud
isikud saavad aru, mida komisjon hindab ja kui palju punkte selle eest saada võib. RHAD ei
ole vastuolus RHS nõuetega. Hindamise täpsemat metoodikat ei kohusta EL hankedirektiivid
avaldama.8 Samuti ei tulene RHS-st, nagu peaks Hankija RHAD-s avaldama hindamise
metoodika (st kirjeldama, kuidas komisjoniliikmed hindamise kriteeriumi alakriteeriume
hindama hakkavad).
See, milline toidu „lõhn“ või „maitse“ väärib maksimumpunkte, ei ole võimalik objektiivselt
täpsemalt RHAD-s lahti kirjutada, sest tegemist on subjektiivse hindamise kriteeriumiga.
Kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid võivad olla ka subjektiivsed. Sellele viitab üheselt RHS
§ 85 lg 8 p 1, mille kohaselt võib hinnata esteetilisi omadusi, ehkki esteetika
ratsionaliseerimine RHAD-s võimalik ei ole.
RHAD-s on subjektiivsuse määra hindamisel leevendatud, sest on ette nähtud mitme-
liikmeline komisjon. Komisjon komplekteeritakse erinevatest spetsialistidest. Komisjoni
kuuluvad nii VOCO9 toidutehnoloogid, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna
spetsialist (toitumisnõustaja kutsega), Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindaja,
riigihanke korraldamise eest vastutav isik, kes omab VOCO pagarkondiitri IV kategooria
tunnistust. Nendele lisaks koolijuhid, õpilaste esindajad, hoolekogu esindajad, koolidest veel
kas tervisemeeskonna liige, majandusjuhataja ja kooli töötaja kooli enda valikul. Lisaks
kuulub hindamiskomisjoni vähemalt kaks õigusalase haridusega liiget. Kindlasti vähendab
subjektiivsust ka hindepunktide kujunemise viis – hindamisel eemaldatakse komisjoni
liikmete poolt antud kõige kõrgem ning madalam hinne ja alles seejärel arvutatakse
järelejäänud punktide keskmine. Selline meetod peegeldab kõige paremini komisjoni liikmete
ühtset arvamust ning eemaldab äärmused. Veel enam, komisjoniliikmed saavad punkte
vähendada poole või terve punkti kaupa (RHAD p 8.1.1. viimane lõik).
5.5.2. On paratamatu, et hinnatavad toidud üksteisest erinevad. Identseid toite ei saagi
pakkujate menüüs olla. Pakkujad on konkurendid ja teevad menüüd üksteisest sõltumatult.
Menüü koostamine on pakkuja enda pädevuses.
Hindamiskomisjon hindab pakkuja menüüs nimetatud toitu ja paneb punkte just lähtuvalt selle
toidu maitseomadustest, tekstuurist, välimusest ja vastavusest menüüle. Toidule ei anta
hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt. Vaidlustaja viited
ebavõrdsele kohtlemisele on seega alusetud.
Hindamiskomisjoni liikmete koosseis ei riku Vaidlustaja õigusi ega anna alust RHAD-i
vaidlustada. RHAD kohaselt on erinevates riigihanke osades erinev komisjon, sest tegemist
on erinevate koolidega. Hankija sooviks on komisjoni kaasata konkreetsele hankeosale
8 EKo C-6/15.
9 Tartu Rakenduslik Kolledž, endine Tartu
Kutsehariduskeskus.
16 (51)
vastava kooli õpilasi, töötajaskonda ja hoolekogu. Oluline on see, et kõiki vastavas osas
degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama komisjon.
Toidu degusteerimine erineval ajal ei muuda hindamist õigusvastaseks. Tegemist on praktilise
kaalutlusega. Koolide köögi suurused ei võimalda mitmel pakkujal korraga valmistada toitu
ja seda komisjonile serveerida. Tartu linna koolide toitlustajatele on koolide söökla- ja
köögiruumid antud tasuta kasutusse. Seega on õiguslikult välistatud teiste toitlustajate puhul
toidu tegemine koolis, mis on juba hankelepinguga antud tasuta kasutusse teisele ettevõtjale.
Samuti tuleb arvestada, et ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab tegutseda korraga üks
pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad samasse kooli kööki ja hakkavad
kõigile õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa toidu valmistamine
spetsiaalselt komisjoniliikmete jaoks ei peegeldaks aga toidu valmistamise tingimusi sarnaselt
hankelepingu täitmise ajaga.
Hinnataks toitu, lähtudes seejuures toidu omadustest. RHS ei nõua isegi hankemenetluse
puhul anonüümset hindamist. Pakkumused ei ole Hankijale aga anonüümsed. Anonüümne
hindamine ei ole seaduses ette nähtud standard. Praktikas ongi tavapärane, et proovitöö
hindamisel on proovitöö autor hindajale teada. Anonüümsus kehtib vaid ideekavanditele
(RHS § 130 lg 5), kuid praegusel juhul ei korralda Hankija ideekonkurssi.
5.5.3. RHS § 56 lg 1 ja § 85 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja
7).
Toidu puhul pole ka praktiliselt võimalik, et Hankija küsiks valmistatud toitu pakkumuse
koosseisus ja degusteeriks toitu pärast pakkumuste esitamist. Seega on ainuvõimalik
lahendus, et menüü kohase toidu valmistamine ja toidu degusteerimine toimub pärast
pakkumuste esitamist. Hankija huvi on hinnata pakkumuses esitatud koolitoitu, mitte suvalist
toitu. Hankija soovib veenduda, et pakkumuses esitatud toit on reaalses elus võimalik
võimalikult hästi nii välimuselt kui maitselt valmistada ja serveerida. Seejuures on ebaõige
väide, et pakkujad teevad siis toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Pakkumus on
esitatud pakkumuse tähtajaks ja selle koosseisus on ka menüü. Pakutava toidu valib Hankija
menüüst ja pakkuja on kohustatud valmistama Hankija poolt valitud toidu.
5.6. RHAD p 8.1.8. – menüü nõuetekohane vormistus
RHS § 52 lg 3 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1 ja 7).
Hankija ei hinda RHAD p-s 8.1.8. mittevastavaks tunnistatud pakkumust. Vastavustingimuse
„Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ ja RHAD p-i 6.14. järgi peab pakkuja pakkumuses
esitama Vormi 2 ehk gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe nädala menüü. Sealjuures
on loetletud, milliseid andmeid peab menüü sisaldama ja milliseid vormistusnõudeid peab
järgima. Nende vorminõuete järgimist hinnatakse RHAD p 8.1.8 alusel.
Esitatud menüü nõuetekohast vormistust hinnatakse RHAD p 8.1.8. järgi.
Selline riigihanke ülesehitus, kus Hankija nõuab vastavuse etapis teatud dokumendi esitamist
ning siis hindab seda hindamise etapis, on tavapärane. Pakkumus vastab RHAD p-le 6.14.,
kui menüü on esitatud ning selles sisalduvad andmed, mis on menüü sisu kohta RHAD p-s
6.14. sätestatud. Vorminõuete järgimist hinnatakse eraldi hindamise etapis ning see ei ole
aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele.
17 (51)
Asjakohatu on Vaidlustaja viide RHAD p 6.15. lg-le 4. RHAD p 8.1.8. ei ole seotud RHAD
p-ga 6.15., vaid RHAD p-ga 6.14. RHAD p-s 6.15. on sätestatud kinnitused, mis peab Vormil
2 esitama, mitte menüü vorminõuded. Kui need kinnitused on jäetud andmata või kui menüü
on koostatud valele vanuseastmele, siis tunnistatakse pakkumus RHAD p 6.15. alusel
mittevastavaks ning pakkumust hindama ei asuta.
RHAD p-s 8.1.8. ei hinnata seega RHAD p-de 6.14. ja 6.15. alusel mittevastavat pakkumust:
1) RHAD p-s 6.14. on sätestatud vorminõuded Vormile 2, mille järgimist
hinnatakse RHAD p-s 8.1.8;
2) RHAD p-s 6.15. on sätestatud, millised kinnitused peavad Vormil 2 olema
antud, et pakkumus oleks vastav.
5.7. RHAD p 8.3.– võrdväärsed pakkumused
Hankijal on lubatud otsustada, kuidas tuvastada edukas pakkumus olukorras, kus pakkumused
on saanud võrdsed hindepunktid. Tegemist on väga tavalise sättega Eesti hankijate RHAD-s.
Hankijal on õigus anda võrdsete pakkumuste korral prioriteet ühele hindamise kriteeriumile
sotsiaal- ja eriteenuste menetluses, kus menetlus ongi suuresti Hankija enda otsustada (RHS
§ 126 lg 2).
5.8. RHAD p 12.1. – läbirääkimised
Riigihanget viiakse läbi sotsiaal- ja eriteenuste menetlusena, milles ei ole keelatud pidada
läbirääkimisi pakkumuste sisu üle. RHAD-s on kehtestatud menetluse kord, mis erineb avatud
hankemenetlusest. TSotsiaal- ja eriteenuste menetlus on RHS-s sätestatud erimenetlus, mida
võib kasutada siis, kui hankelepingu esemeks on toitlustusteenus. Hankija on seda
ühemõtteliselt teinud ja see nähtub hanketeatest.
RHS § 126 lg 7 kohustab Hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid, millest ükski ei keela
läbirääkimiste pidamist.
5.9. Koolilõuna maksumus on HL p 4.1 lg 1 järgi gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot. See
maksumus on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse poolt alates 01.09.2022.10
5.9.1. RHAD p-s 6.15. mainitud 2,15 eurot on hind, millega peab menüü koostamisel
arvestama. See 15 senti, mis 2 eurole lisandub, on mahetoetus.11 RHAD p 6.15. järgi peab
pakkuja arvestama menüü koostamisel hinnaga 2,15 eurot, sest see sisaldab kõiki
komponente, mis pakkujale tasumisele kuuluvad. Seega peab sinna sisse mahtuma ka
mahetoetus 15 senti, mis tuleb lepingu täitmisel kahele eurole lisaks juhul, kui mahetoetuse
saamise tingimused on täidetud (HL p 4.1 lg 2).
Mahetoetus ei ole automaatselt Tartu Linnavalitsuse otsuses koolilõuna hinna sisse arvestatud,
kuna mahetoetus rakendub üksnes neile, kes selle saamise tingimustele vastavad. Lisaks, kuna
koolilõuna hind on indekseeritud, siis juhul, kui koolilõuna hinnas oleks mahetoetus juba sisse
arvestatud, oleks sisuliselt indekseeritud ka mahetoetus. Riik ei ole eelarvestanud mahetoetuse
indekseerimist, mille tõttu tuleksid need lisavahendid kohaliku omavalitsuse eelarvest.
10 Arvutivõrgus: https://tartu.ee/et/uudised/uuest-oppeaastast-touseb-tartu-lasteaedades-
ja-koolidestoitlustuse-hind.
11 Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava
toidu pakkumise toetus.
18 (51)
5.9.2. HL p 4.1. lg 1 ls 3 järgi on Hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi, kuid viidatud
säte ei anna Hankijale õigust mistahes viisil koolilõuna maksumusi muuta.
HL p 4.1. lg 3 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit, mille
tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt tarbijahinnaindeksi toidukaupade ning
mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal kindla
indekseerimisvalemi põhjal: „koolilõuna hind = kehtiv hind + kehtiv hind*0,5*(toidu ja
mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus).
HL p 4.1. lg 6 järgi on negatiivse indeksi korral Tartu Linnavalitsusel õigus otsustada hinna
korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas. HL p 4.1. lg 1 ls 3, mille järgi on Hankijal õigus
muuta koolilõuna maksumusi, viitab seega asjaolule, et lõpliku otsustuse, kas muuta
koolilõuna hinda, teeb Hankija. Kui indekseerimisvalemi rakendamise järgselt hind tõuseb,
siis hinda tõstetakse; kui indeks on negatiivne, ei pea Hankija hinda tõstma.
Tavapärane on, et riigihanke alusdokumentidesse on sisse kirjutatud lepingutasu
indekseerimine. Sealjuures on praegune hankeleping pakkujaid varasemaga võrreldes rohkem
soodustav.
5.9.3. Statistikaamet kogub statistikat tarbijahinnaindeksi muutuse kohta kauba grupiti. See
teave on võimalik igaühel Statistikaameti andmebaasist kätte saada.12 Nt perioodil 2021
november—2022 november oli tarbijahinnaindeksi muutus toidu ja mittealkohoolsete jookide
kaubagrupis 28,2%, mis on alloleva tabeli pinnalt välja arvutatav:
HL p 4.1. lg-s 3 on selgitatud, et indekseerimisvalemit kasutatakse hinna korrigeerimisel iga-
aastaselt. Kuna riigihankes hangitakse toitlustusteenust koolidele, on hinna korrigeerimise
hetkeks õppeaasta algus, nagu on Hankija selgitanud teabevahetuses. Uuel õppeaastal kehtima
hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna eelarvestrateegia koostamise aeg.
Aluseks võetakse seega veebruari tarbijahinnaindeks käesoleval aastal ja eelneval aastal ning
arvutatakse protsent.
5.9.4. HL p 4.1. lg 5
Viidatud lause:
Kuna see lause on välja toodud indekseerimisvalemi järgselt, on mõistlikule isikule arusaadav,
et olenemata sellest, milliseks kujuneb koolilõuna hind indekseerimisvalemi rakendamise
järgselt, jääb kohaliku omavalitsuse osalus sellest hinnast 1.—9. klassides alati 6%. See
12 Statistikaamet:
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02/table/tableViewLayout2.
19 (51)
tähendab, et kohaliku omavalitsuse osalus on 6% ka korrigeeritud hinnast. Hankija on seda
selgitanud teabevahetuses, ehkki tingimuse sisu on mõistetav ka ilma selgituseta.
5.10. HL p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused
Hankija nõustub, et HL p 4.2. ls 2 on pakkujate suhtes koormav, kuid see ei tähenda, et
tingimus on õigusvastane. HL tingimuste sisu kujundamine toimub Hankija kaalutlusõiguse
alusel. RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas. Asjaolu, et
tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei
tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne. Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab
seda, et Hankija ei seaks põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva
konkurentsi.
Ei ole midagi õigusvastast selles, et lapsevanemate omaosalus koolilõuna maksumuses
kantakse igakuiselt teenuseosutajale üle vaid summas, milles maksed on tegelikult laekunud
ning hilinenud maksed kantakse üle järgmisel kuul. Tahes-tahtmata eksisteerib hilinenult
laekunud maksete risk, millist riski peab kandma kas Hankija või teenuse osutaja. Hankijalt
ei saa nõuda, et ta jätab mis tahes lepinguga seotud riski alati enda kanda. Pakkujal on
võimalus riskide pinnalt otsustada, kas osaleda riigihankes või mitte.
5.11. HL p-d 5.1.35.1., 5.1.39. ja 5.1.40. – dokumentide esitamise kohustus, mahetooraine
arvestuse tabel, tooraine arvestuse tabeli pidamine
Pakkujatel on võimalik tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks
saatelehtedega, tootjate kinnitustega või sobivate registrite andmetega. Pakkujal on
tõendamismeetodi valikul suur otsustusruum, mistõttu ei ole see pakkujale ka liigselt
koormav. Pakkuja valik on, kuidas ja millisel viisil tooraine asukohta tõendada.
Olenemata teabe kvalifitseerumisest ärisaladuseks, peab Hankijal olema võimalik kontrollida
lepingu täitmist. Ainult teenuse osutajal on võimalik arvestuslikku tabelit pidada, kuna
nendeni jõuab informatsioon koostööpartnerite toodete päritolu kohta. Hankijal endal info
puudub ja tal puudub ka õiguslik alus seda infot teenuse osutaja koostööpartneritelt nõuda.
Vaidlustaja pole põhjendanud, kuidas on dokumentide esitamise kohustus ja aruande tabeli
esitamise kohustus ebaproportsionaalsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane
ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne.
Kui tingimused on pelgalt pakkujale ebasoodsad, mitte ei piira konkurentsi, ei ole tegemist
õigusvastase tingimusega.
5.12. HL p-d 8.3., 8.3.1. ja 8.3.2. – leppetrahvid
Leppetrahvi eesmärk on survestada teist osapoolt lepingut kohaselt täitma ja sanktsioneerida
rikkumist. HL p 8.3 annab Hankijale õiguse nõuda leppetrahvi erinevate lepinguliste
kohustuste rikkumise korral, mitte kohustuse leppetrahvi nõuda. Muu hulgas tähendab see, et
Hankijal ongi õigus enne leppetrahvi määramist teha hoiatus või võimaldada tal rikkumine
heastada. Praktikas teavitabki Hankija toitlustajat leppetrahvinõude esitamise kavatsusest, kus
palutakse rikkumine lõpetada ja hoiatatakse, et jätkuva rikkumise korral esitatakse leppetrahv.
Hankija ei saa aga iga riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu puhul olla kohustatud
enne leppetrahvi määramist andma teenuse osutajale hoiatus või võimaldama tal rikkumine
heastada. Seekaudu saaks oluliselt kannatada leppetrahvi survestus- ja
20 (51)
sanktsioneerimisfunktsioon, kuna teenuse osutaja võiks igat HL p-des 8.3.1.—8.3.3.
sätestatud kohustust (kokku 39 kohustust) rikkuda ühe korra teadmisega, et leppetrahvi
määramise eelnevalt peab talle tegema hoiatuse ja/või võimaldama rikkumine heastada. Sellist
standardit leppetrahvi institutsioonile võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 158—163
sätestatu ei sea. Teenuse osutaja ebaõiglase sanktsioneerimise hoiab ära VÕS § 160, mille
järgi ei saa leppetrahvi nõuda siis, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.
Lepingus sätestatud leppetrahvi summad on hankelepingu maksumusega võrreldes
marginaalsed ja Hankija ei ole kohustatud leppetrahvi nõudma – on Hankijal õigus kohustuse
rikkumise raskust arvestades otsustada, millises summas leppetrahvi nõuda. Rikkumised,
mille eest on võimalik nõuda kuni 5000 eurot, on hankelepingu eset arvestades olulised
rikkumised – nt mahe kaubagrupi puudumine menüüs, korduskasutuspakendite
mittekasutamine, biolagunevate pakendite mittekasutamine. Kuna riigihankes on kesksel
kohal keskkonnahoidlikkus, võiks selliste rikkumiste eest Hankija näha ette ka võimaluse
nõuda oluliselt suuremat leppetrahvi.
5.13. Hankija esitas täiendavad seisukohad.
5.13.1. RHAD p 6.1.4 – tooraine päritolu
Tooraine tarneahel peab olema jälgitav. Toidumääruse art 18 lg 1 järgi peab toit, sööt,
toiduloom ning iga aine, mis on ette nähtud toidu või sööda koostisse lisamiseks või mille
lisamist eeldatakse, olema jälgitav kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.13
Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igas ettevõttes toodete puhul jälgitavuse kontrolli. Kui
näiteks toitlustaja ostab tooraine hulgilaost, siis hulgilaol peavad olema andmed, kellelt ta on
tooted ostnud. Kui tegemist on mahetoodetega, siis peab hulgiladu kontrollima ka tarnijate
mahesertifikaate, millel on ka ettevõtte aadress. Tarnijate sertifikaadid ei pea hulgilaol olema
füüsiliselt, neid saab kontrollida andmebaasist.
Just pakkuja valib, kellega ta koostööd teeb ja kellelt toorainet ostab. Pakkujatel on võimalik
tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega, tootjate
kinnitustega või asjakohaste registrite andmetega. Hankijale sobivad kõik tõendid, mis
näitavad tooraine päritolu asukoha vastavust hindamise kriteeriumi raadiusele.
Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tooraine päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Vaidlustaja
reklaamib end kui ettevõtjat, kelle tooraine pärineb enamikus osas kohalikelt tootjatelt.14
Seega on Vaidlustajal juba praegu koostööpartnerid, kes tarnivad kohalikku toorainet.
Tooraine päritolu on võimalik tuvastada, mida ilmestab ka näiteks see, et poes müüdavatel
pakenditel on tooraine asukoht markeeritud.15 On selge, et tooraine tootja on teadlik, kus ta
toorainet toodab või kasvatab. Seega on pakkujal võimalik just tootaja käest vastavad tõendid
saada.
Pakkuja otsustada on see, millised toorained pärinevad hindamise kriteeriumiga seatud
raadiusest. 60% toorainest peab pärinema raadiuse piiridest. See jätab pakkujale võimaluse
kasutada ülejäänud 40% toorainete puhul koostööpartnereid, kelle tooraine ei täida hindamise
13 Direktiiv 178/2002, art 18.
14 Dussmann Eesti. Arvutivõrgus: https://www.dussmann.ee/et/teenused/toitlustamine/.
15 Vt: https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/liha--ja-kalatooted/linnuliha/varske-kana-
broiler/broileripoolkoiva-tukid-osso-bucco-vp-kg/p/928262 . Siit on võimalik näha, et see broileriliha
on pärit Kaarma Farmist.
21 (51)
kriteeriumit. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele
kooleelses lasteasutuses ja koolis“ § 5 lg 7 p-i 1 kohaselt peab koolitoitu valmistama
võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest. Töötlemata ja värskete toorainete puhul on
tooraine asukoha määramine mõneti kergem. Kuivõrd töötlemata tooted moodustavad
suurema osa hankelepingu täitmisel kasutatavatest toodetest, ei ole pakkujal tingimata vajalik
töödeldud toodete puhul asukohta tuvastama hakatagi. Ainuüksi töötlemata toodete asukoha
tuvastamisega on võimalik kriteerium täita.
Kauguse kontrollimiseks sobib iga kaardirakendus, kuhu on võimalik tooraine asukoha
koordinaadid sisestada ning kaugust mõõta. Geoportaal on selleks vaid üks võimalus. Kui
tooraine asukoha koordinaadid on olemas, ei ole mõõtmine problemaatiline. Asukoha kaugus
Tartu raekojast ei olene sellest, millist rakendust kasutada.
5.13.2. RHAD p 6.14 – menüü esitamise kohustus
Menüü koostamisel võtab pakkuja endale kohustusi seoses poolfabrikaatidega ja toidu
mitmekesisusega seoses (vt RHAD p-d 8.1.2 kuni 8.1.7). Hankijal on õigus pakkumuse pinnalt
mõista, millistele hindepunktidele soovib pakkuja tugineda.
Hankelepingu esemeks on 5 aasta pikkune haridusasutuse toitlustamise ainuõigus. Riigihange
ületab rahvusvahelist piirmäära. Vaieldamatult on koolitoitlustus ka oluline avalik huvi.
Selliste lepingute sõlmimisele eelnevalt on Hankijal mõistetavalt õigus küsida andmeid
teenuse osutamise kohta. 10 päeva menüü esitamise kohustus ei ole kuidagi seda konteksti
arvestades ebaproportsionaalne.
5.13.3. RHAD p 6.18. – kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X
RHS § 185 alusel saab vaidlustuse rahuldada, kui RHS rikkumine hankija poolt rikub
vaidlustaja õigusi. Sellist olukorda ei esine ja Vaidlustaja seda isegi ei väida.
Vaidlustaja ei ole „väiksem“ pakkuja, vaid üks turuliidritest.
Väär on väide, et hankeosa X on kahjumlik ja seda ei suudeta ülal pidada ilma, et pakkumus
oleks tehtud ka mõnele teisele hankeosale. Hankija ei ole seda vaidlustuse vastuses väitnud.
Hankija lihtsalt soovib tagada, et ka hankeosale X kindlasti pakkumus esitatakse.
5.13.4. RHAD p 8.1.1. – toidu degusteerimine, toidu pakkumine degusteerimiseks pärast
pakkumuste esitamise tähtpäeva
5.13.4.1. Vaidlustaja täiendav seisukoht ei sisalda mitte ühtegi RHS normi ega viidet
kohtupraktikale. Mitte kusagil RHS-s ega hankedirektiivis ei ole sätestatud pimetestide ega
anonüümsuse kohustust. Samuti ei tulene niisugust nõuet kohtupraktikast. Ka RHS § 3
üldpõhimõtetest ei ole kohtud tuletanud Hankija kohustust tagada hindamise eseme
anonüümsus.
5.13.4.2. Hankija sooviks on luua toidu valmistamisel võimalikult sarnane olukord sellele, mis
toimub ka hankelepingu täitmisel. Degusteerimine koolivälisel ajal ei ole Hankija eelistus.
Hankija on kehtestanud hankest huvitatud isikutele kõige vähem koormavama viis, kuidas
degusteerimine läbi viia, st hindamiskomisjon läheb sinna, kuhu soovib pakkuja.
22 (51)
Toidu pakkumise keskkond ei ole hindamise ese, st keskkonnaga seotud aspektide alusel
komisjoniliikmed punkte maha arvata ei saa. RHAD p 8.1.1 sätestab alakriteeriumid, mida
toidu degusteerimisel hinnatakse: maitse/lõhn, tekstuur, vastavus menüüle ja välimus.
5.13.4.3. Vaidlustaja ettepanek loosi tõmbamiseks on just see, mida Hankija tahab vältida.
Hankija jaoks on oluline, et menetluse käigus oleks võimalik tuvastada pakkumuste
majanduslik soodsus, sh kvaliteet.
5.13.4.4. Hankija tõesti komplekteeris hindamiskomisjonid eraldi lähtuvalt hanke osast (st
igas hanke osas on kindel koosseis ja komisjoniliikmete arv). Komisjoni koosseis ja liikmete
arv määrati linnavarade osakonna juhataja käskkirjaga. Milline on komisjoni liikmete arv ja
kes nad on (aga ka see, kuidas toimitakse olukorras, kus hindaja haigestub ega saa
degusteerimisel osaleda) – kõik see on hindamiskomisjoni enesekorralduse küsimus. See ei
puuduta pakkuja õigusi ega huve. Seda ei pea RHAD-s sätestama. Nagu Euroopa Kohus on
selgitanud, hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada.16
Hindamismetoodika (sh hindamise läbiviimise korralduslike küsimuste) avaldamise kohustust
RHS ette ei näe. RHS ega hankedirektiivid ei nõua hindamismetoodika avaldamist isegi
hankemenetlustes, liiatigi siis sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Küsimus hindamisvigade
kohta saavad faktiliselt tõusetuda pärast seda, kui hindamine on toimunud ja pakkujale tundub,
et tema pakkumuse hindamine toimus mingil põhjusel meelvaldselt või ebavõrdselt teiste
pakkujatega. Hindamise korralduslikud küsimused ja komisjoni koosseis ei saa Vaidlustaja
subjektiivseid õigusi praegu mõjutada.
5.13.4.5. Üheetapiline tähendab seda, et Hankija ei lähtu piiratud hankemenetlusele (RHS §
53) ja konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele (RHS § 67) omasest
etapiviisilisusest, mille kohaselt toimub esmalt taotluste ja seejärel pakkumuste esitamine.
5.13.5. RHAD p 8.1.8. – menüü nõuetekohane vormistus
RHAD p-s 8.1.8 hinnatakse vormi 2 vorminõuete järgimist, mis on sätestatud RHAD p-s 6.14.
RHAD p-l 8.1.8. ei ole mingit seost RHAD p-ga 6.15., milles kontrollitakse, kas menüü on
koostatud õigele vanuseastmele ja kas selles on antud nõutud kinnitused.
5.13.6. RHAD p 12.1. – läbirääkimised
Läbirääkimised toimuvad pakkujatega pärast pakkumuste esitamist – teistpidi ei ole võimalik
pakkumuste üle läbi rääkida, kuna pakkumust veel ei ole. Kui pakkumus on kahe sisulise
puudusega, siis läbirääkimisi ei toimu (RHAD p 7.2.). Läbi võib rääkida Hankija esitatud
tingimuste üle, sh võib anda pakkujale võimaluse pakkumust täpsustada (RHAD p 12.1.). Kui
pakkumuste osas küsimusi ei ole ja lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki, võib
Hankija jätta läbirääkimised pidamata (RHAD p 12.2.).
5.13.7. Hankelepingu p 4.1. – teenuse hind
HL ei võimalda Hankijal koolilõuna maksumust mis tahes viisil muuta, nagu väidab
Vaidlustaja. Nagu Hankija on varem selgitanud, seisneb HL p 4.1 lg 2 ls 3 mõte selles, et
16 C-6/15, p 29.
23 (51)
lõpliku otsustuse hinna muutmise osas teeb Hankija. Tegemist on deklaratiivse sisuga sättega,
kuna RHS § 123 lg 1 järgi on niikuinii Hankijal õigus lepingu muudatusele nõusolek anda, sh
muuta lepingutasu. Hinna kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit (HL p 4.1 lg 3),
kuid negatiivse indeksi korral on Hankijal õigus otsustada, kas hinda muuta või mitte (HL p
4.1 lg 6). Vaidlustaja taotletud eesmärk jääb arusaamatuks, kuna lepingu sisu ei muutu kuidagi
sellest, kui HL p 4.1 lg 2 ls 3 lepingust välja võtta – pakkujal ei saa olla õigust hankelepingu
tasu muuta, selline õigus on seadusest tulenevalt üksnes Hankijal.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
6. Hankija viib läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust eesmärgiga sõlmida hankelepingud
toitlustamisteenuse osutaja leidmiseks 10-le Tartu linna koolile.
RHS § 126 lg 2 kohaselt hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.
RHS § 126 lg 7 kohaselt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija
käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja
eriteenuste eripära. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva
seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud
minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel
käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke
alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Hankija võib hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta
teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja
terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate
isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.
Erimenetluse korra on Hankija kehtestanud „Hankedokumentides“ (edaspidi RHAD),
sõlmitava hankelepingu tingimused on RHAD lisades 3 kuni 12 (edaspidi HL). Vaidlustus
RHAD ja HL nõuetele/tingimustele kuulub rahuldamisele siis, kui need vaidlustatud
nõuded/tingimused:
- rikuvad Vaidlustaja õigusi, kahjutavad tema huve;
- on vastuolus RHS-iga.
7. RHAD p-d 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. koosmõjus
p-dega 8.1.10. ja 8.1.11. (tooraine pärinemise kaugus Tartu raekojast)
Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud regulatsioonid on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, § 85
lg-tega 1 ja 7, § 117 lg-ga 1 ning § 126 lg-ga 7, sest:
1) nõuet pärineb linnulennult maksimaalselt xkm raadiuses Tartu raekojast ei ole
võimalik objektiivselt tegelikkuses täita ega kontrollida, sest RHAD alusel pole
võimalik üheselt aru saada, mida on mõeldud tooraine päritolu asukoha all ning kuidas
selle kaugust Tartu raekojast täpselt mõõdetakse;
2) pole võimalik aru saada, kuidas on RHAD-s sätestatud tooraine päritolu piir-kaugused
(vastavalt 300km ja 130km) ning koguselised piirmäärad (vastavalt 60% ja 30%)
seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise kriteeriumiga (tegemist
on suvaliselt valitud arvväärtustega, millel pole hangitava teenusega mingit vahetut
ega kaudset seost);
3) marjade, köögi- ja juurviljade puhul on toote pärinemiskohaseks konkreetne põld, kus
24 (51)
vastav vili kasvas, puuviljade puhul konkreetne puu, mille küljes vili kasvas.
Konkreetse tooraine kasvukohaks olnud põllu tuvastamine isegi üksiku tootja puhul
on keeruline, edasimüüjast rääkimata, ebaselge on see, kust kohast hakata mõõtma
tooraine kasvukoha kaugust Tartu raekojast, kui kasvukohaks on mitmeid hektareid
suur põld, loomade puhul tekib küsimus selles, et mida täpselt lugeda looma
kasvukohaks;
4) ei kehtestata nõudeid tooraine tarneahelale, mis omab otsest seost toote
keskkonnaalase jalajäljega, vaid üksnes tooraine pärinemiskoha kaugusele Tartu
raekojast. Valdavas enamuses ei jõua ka mahetooted tarbijani otse
tootjalt/tootmiskohast (vähemalt mitte kõnealuse hanke raames hangitavate mahtude
puhul), vaid läbivad eelnevalt mitmeid vahepeatusi, sh kokkuostja ning
vahendaja/hulgimüüja juures. Tegeliku keskkonnaalase jalajälje mõõtmiseks tuleks
Hankijal niisiis pöörata tähelepanu tegelikule tarneahelale ning tooraine käitlemise
vahe-etappidele ja mitte üksnes tooraine „pärinemiskoha“ kaugusele Tartu raekojast;
5) Hankija poolt mainitud kaardirakendus ei võimalda määratleda Hankija soovitud
piirkaugusi (vastavalt 300 km ja 130km Tartu raekojast), sest vastava rakenduse
„vaade“ lihtsalt ei ulatu väga palju Eesti piiridest kaugemale.
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) RHS § 87 lg 7 kohaselt võib hankija pakkumusi hinnata kvalitatiivsete,
keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite alusel. Keskkonnahoidlike lahenduste
kasutamine on üks riigihangete horisontaalseid eesmärke, millega tuleb riigihangete
planeerimisel ja korraldamisel arvestada (RHS § 2 lg 2);
2) RHAD p 6.1.4. on objektiivselt kontrollitav: kaugust mõõdetakse Tartu raekojast
linnulennult. Selge on, et linnulennult tähendab kaardi pealt sirgjoonelist mõõtmist,m
otse, kõige lühemat teed, õhuteed pidi. Kauguse määramisel linnulennult on sobilik
kasutada kaardirakendusi, nt Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse joonlaua
funktsioon;
3) Hankija ei ole ette kirjutanud, millise tooraine osas tingimus kohaldub. Pakkujatele on
jäetud otsustamisõigus (nö kombineerimisruum), kuidas tingimuse täitmine saavutada.
Vaid 60% toorainest peab kriteeriumi täitmiseks pärinema 300km raadiusest;
4) Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tooraine päritolu ei ole võimalik kindlaks teha,
tooraine tootja on teadlik, kus ta toorainet toodab või kasvatab;
5) Hankija eesmärgiks on vähendada keskkonnasaastet kogu tarneahelas tervikuna,
mistõttu Hankija eelistab pakkujaid, kes kasutavad lähemal kasvatatud või toodetud
tooteid (300 km või 130 km).
7.1. RHAD p-de 6.1.4., 6.2.4., 6.3.4., 6.4.4., 6.5.4., 6.6.4., 6.7.4., 6.8.4., 6.9.4., 6.10.4. kohaselt
peab pakkuja andma pakkumuses kinnituse, et pakkuja kasutab kogu hankelepingu vältel toidu
(koolilõuna ja koolieine sh eritoit nagu XL portsjon, taimetoit, lihavaba jms) valmistamisel
kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena vähemalt 60% ulatuses
toorainet, mis pärineb linnulennult maksimaalselt 300 km raadiuses Tartu raekojast või 30%
ulatuses toorainet, mis pärineb linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast.
Kui pakkuja ei kasuta toidu valmistamisel nimetatud alalt pärinevat toorainet, kustutab
pakkuja vormil 1 variandid C ja D.
RHAD p 8.1.10. kohaselt kui toidu valmistamisel kasutatav tooraine pärineb linnulennult
maksimaalselt 300 km raadiusest Tartu raekojast ning seda kasutatakse vähemalt 60%
ulatuses kogu toitlustamisel kasutatava tooraine kogusest, antakse selle eest 2,5 punkti.
Pakkuja kasutab kogu hankelepingu vältel toidu (koolilõuna ja koolieine sh eritoit nagu XL
25 (51)
portsjon, taimetoit, lihavaba jms) valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga
õppeaasta keskmisena vähemalt 60% ulatuses toorainet, mis pärineb linnulennult
maksimaalselt 300 km raadiuses Tartu raekojast.
RHAD p 8.1.11. kohaselt kui toidu valmistamisel kasutatav tooraine pärineb linnulennult
maksimaalselt 130 km raadiusest Tartu raekojast ning seda kasutatakse vähemalt 30%
ulatuses kogu toitlustamisel kasutatava tooraine kogusest, antakse selle eest 2,5 punkti.
Pakkuja kasutab kogu hankelepingu vältel toidu (koolilõuna ja koolieine sh eritoit nagu XL
portsjon, taimetoit, lihavaba jms) valmistamisel kasutatavast kogu tooraine kogusest iga
õppeaasta keskmisena vähemalt 30% ulatuses toorainet, mis pärineb linnulennult
maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast.
Seega on pakkuja enda valida, kas ta pakkumust esitades kinnitab, et toidu valmistamisel
kasutatavast kogu tooraine kogusest iga õppeaasta keskmisena on pärineb vähemalt 60%
ulatuses linnulennult maksimaalselt 300 km raadiuses Tartu raekojast või 30% ulatuses
linnulennult maksimaalselt 130 km raadiuses Tartu raekojast. Kui ta seda kinnitab, siis saab
ta selle eest pakkumuse hindamisel täiendavalt punkte ja peab kogu teenuse osutamise aja
neist nõuetest lähtuma.
7.2. Hankijale on 22.02.2023 ja 23.02.2023 esitatud selgitustaotlused seonduvalt vaidlustatud
regulatsioonidega. Soovitud on teada mõiste „tooraine päritolu“ tähendust, vahemaa
mõõtmise aluseid, kuidas on konkreetsed RHAD sätestatud tooraine päritolu piir-kaugused
(300km ja 130km) seostatavad teenuse kvaliteedi või muu asjakohase hindamise
kriteeriumiga.
Hankija on oma vastustes jätnud esitatud küsimustele vastamata ja lubanud vastata hiljemalt
06.03.2023. Vaidlustuskomisjon ei leidnud riigihangete registrist, et Hankija oleks sisuliselt
vastanud. Seega ei tulene riigihanke alusdokumentidest see, kuidas määratakse kindlaks
tooraine pärinemise koht ja see, kuidas vahemaad (linnulennult maksimaalselt 300km/130 km
raadiusest Tartu raekojast) kindlaks määratakse. Hankija on küll vaidlustusmenetluses
tooraine pärinemise koha kindlaks määramist ja kauguse mõõtmist selgitanud, aga neist
selgitusest ei saa lähtuda ettevõtjad pakkumuse esitamisele ega ka Hankija ise otsuseid tehes.
7.3. Tooraine mõiste ei saa olla selles valdkonnas tegelevatele ettevõtjale teadmata. Tooraineid
on palju ja kui Hankija soovib iga tooraine pärinemise kohast vahemaad mõõta, peab teada
olema see, kuidas iga tooraine puhul pärinemist koht kindlaks määratakse. Tootja võib küll
teadlik olla sellest, kus toorainet toodetakse/kasvatatakse, kuid tootja ei tea seda, millisest
alguspunktist vahemaad mõõdetakse selle konkreetse erimenetluse kontekstis..
Isegi siis, kui mõne tooaine pärinemise koht on võimalik lihtsalt kindlaks teha, ei saa see
asjaolu õigustada selgusetust riigihanke alusdokumentides.
Kui on teada see, kuidas tooraine pärinemise kohta kindlaks määrata, siis võib vahemaa
kontrollimiseks kasutada iga kaardirakendus, kuhu on võimalik tooraine asukoha
koordinaadid sisestada ning kaugust mõõta.
7.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on õigustatud eelistama pakkumust, kus
nähakse teenuse osutamisel ette lähemal kasvatatud või toodetud tooraine kasutamist ja seda
ka pakkumuste hindamisel hinnata – toitlustamisel kasutatav tooraine on seotud sõlmitava
hankelepingu esemega.
26 (51)
Kuid käesoleval juhul pole vaidlustatud regulatsioonides selgelt ja üheselt arusaadavalt kirjas
see, millist kohta saab pidada tooraine päritolu kohaks ja seonduvalt sellega on vaidlustatud
regulatsioonid vastuolus eelkõige RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise
läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Samuti pole Hankija vaidlustusmenetluses
veenvalt põhjendanud seda, mis on vahemaadeks valitud just 300 km/130 km ja miks on
tooraine ulatuse %-deks just 30%/60%.
8. RHAD p 6.14. koos p-dega 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. (pakkumuses
10 päeva menüü esitamise kohustus)
Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud regulatsiooni on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2 ning
RHS § 85 lg 1 ls-ga 2, sest:
1) 10 päeva menüü esitamise kohustus (vormil 2) tuleb lugeda nn proovitööks RHS § 101
lg 1 p 11 tähenduses. RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või aga pakkumuse hindamise
kriteeriumina sätestada RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja
kvalifitseerimise tingimusi;
2) 10 päeva menüü koostamine enne hankelepingu sõlmimist tähendab sisuliselt
märkimisväärses osas hangitava teenuse (ette) sooritamist (vrd nt HL p 5.1.6. koos p-
dega 5.1.1. ja 5.1.2.);
3) Hankija nõuab 10 päeva menüüd pakkumuse osana enne hankelepingu sõlmimist
oluliselt suuremas mahus, kui pakkujad seda seaduse kohaselt muidu koolide
toitlustamisel tegema peaksid. Samuti suuremas mahus, kui pakkujad pärast
hankelepingu sõlmimist seda hiljem teenust osutades tegema peaksid;
4) mistahes mahus või ulatuses nõuetele mittevastava menüü esitamine toob kaasa
pakkumuse mittevastavuse (RHAD p 7.1.), kuigi hiljem hankelepingu täitmise käigus
oleks menüüs mõni mittevastavus pigem ebaoluline, pealegi kergelt kõrvaldatav
lepingu rikkumine, mis ei too endaga reeglina kaasa hankelepingu lõpetamist;
5) kõik pakkujad soovivad saada hankemenetluses maksimaalselt hindepunkte, mistõttu
koostatakse reeglina menüü selliselt, et saada menüü eest samuti maksimaalsed
hindepunktid. Hankija soovitud eesmärki (võimaldada hinnata pakkumisi sisuliselt
nende toitumisalase kvaliteedi alusel) ja hanke tulemuse määratlemisel saavad
otsustavaks hoopis ebaolulised hooletusvead suhteliselt mahuka menüü koostamisel
(kahe nädala menüü koostamisel on vastavaid sisestamisele kuuluvaid muutujaid ja
andmeridu kokku sadu);
6) põhjendatud, asjakohane ja proportsionaalne oleks Hankijal hoopis kehtestada
konkreetsed kvaliteedinõuded hankelepingu alusel osutatavale teenusele, sh menüüle
(lähtudes sealjuures kasvõi üksnes maksimumpunkte andvatest nõuetest).
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) tegemist on vastavustingimusega „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“, mille kohta
peab pakkuja esitama täidetud vormi 2. Praegusel juhul on vastavustingimuse eesmärk
ühtlasi tagada pakkumuste hindamise võimalikkus. Tegemist pole proovitööga;
2) Vaidlustaja pole hindamiskriteeriume vaidlustanud;
3) arvestades HL kestust (58 kuud) ja kohustuste ulatust, pole midagi
ebaproportsionaalset, kui pakkujad peavad esitama pakkumuse koosseisus 10 päeva
menüü.
8.1. RHAD p 6.14. kohaselt pakkuja esitab kõigis hankeosades gümnaasiumi vanuserühmale
(16-18 a. ja enam) pakutava kahe nädala ehk 10 päeva menüü, mis vormistatakse järgmiselt
ning mis sisaldab alljärgnevaid andmeid:
27 (51)
- menüü esitatakse vormil 2 formaadis A3 (landscape), tagades, et päevad planeeritakse
järjestikku ilma tühje lisaridu lisamata;
- menüü koostamisel lähtutakse hanke alusdokumentidest sh lisas 1 sätestatud tehnilistest
kirjeldusest ja vastava valdkonna õigusaktist;
- menüüs märgitakse iga nimetatud toidu/joogi võimalikult täpne nimetus;
- menüüs märgitakse koolilõuna raames pakutav järgmises järjekorras: praad/supp, soe ja
külm (nt kodujuust kartuli päeval) prae lisand, magustoit, salat/salatikomponendid, vahepala
(puu- ja köögivili), joogid, leiva- ja sepikutooted). Lahtrid, mis ei leia kasutust kustutatakse
(nt kui lisand on prae koostises mitte eraldi nt tatraroog sealihaga vms, siis kustutatakse
sooja/külma lisandi lahter). Kui magustoidu juurde kuulub ka vedel komponent nt piim või
kissell, siis märgitakse see magustoidu lahtrisse. Joogi lahtrisse märgitud magustoidu juurde
kuuluv piim loetakse joogiks, mitte magustoidu komponendiks. Tühje ridu menüüsse ei jäeta;
- menüüs märgitakse koolilõuna (põhitoidu lahtrisse) nimetuse taha liha- ja kalavaba toit
märgisega (LV), portsjontoode (PT) ning kalatoit (K), vajadusel mitu korraga nt (K) (PT);
- menüüs nimetatakse iga toidu (praad, supp, magustoit, soe lisand, salatikomponent)
pakutava toidu põhitooraine;
- menüüs nimetatakse toidu/joogi valmistamiseks kasutatavad toorained koos kogustega
(bruto ja neto kaal grammides), kusjuures tooraine kirjeldamisel tuleb märkida, kas tegemist
on värske, jahutatud, külmutatud, konserveeritud, kuivatatud, poolfabrikaadist jne
toorainega. Liha puhul märgitakse, millise lihaga on tegemist (karbonaad, sisefilee, välisfilee,
kintsuliha jms);
- menüüs nimetatud toidu/joogi valmistamise lühikirjeldus (keetmine ja/või kuumutamine
ja/või vokkimine ja/või praadimine ja/või kokku segamine ja/või blenderdamine ja/või
vahustamine jne);
- menüüs nimetatakse iga valmistoidu/joogi kaal (bruto ja neto) grammides ühe portsjoni
kohta;
- menüüs märgitakse iga pakutud toidu/joogi toiduenergia, valkude, rasvade, ja süsivesikute
sisaldus;
- kõikide päevade toidud/joogid ja toorained ning toitude/jookide valmistamise
lühikirjeldused peavad olema esitatud järjekorras päevade kaupa ja ühes failis;
- haridusasutuses pakutud toidu/joogi tooraine valmistoidu kaalu, toiduenergia, valkude,
rasvade ja süsivesikute kogused koondatakse iga päeva lõppu kokku.
RHAD p-des 8.1.2., 8.1.3., 8.1.4., 8.1.5., 8.1.6., 8.1.7., 8.1.8. nähakse ette esitatud menüü
hindamine. RHAD p-is 8.1.1. nähakse ette, et toidu degusteerimiseks/hindamiseks valib
Hankija toidu välja just pakkumuses esitatud menüüst.
8.2. 23.02.2023 on Hankija esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 6.14. – menüü
esitamise kohustus vormil 2 Leiame, et nn proovitööd (antud juhul menüü) on hankijal
põhimõtteliselt õigus nõuda pakkuja kvalifitseerimise tingimusena (vrd analoogselt RHS §
101 lg 1 p 11). Samas leiame, et selline nn proovitöö ei tohi olla ebaproportsionaalselt
mahukas ja/või nõuda pakkujatelt ebaproportsionaalselt suurt ressursikulu (RHS § 3 p 1).
Arvestades, et 2 nädala menüü koostamine ning sellele vastavalt toitlustamisteenuse
osutamine on hankelepingu kohaselt teenuse oluliseks osaks (vrd hankelepingute p 5.1.6. koos
p-d 5.1.1. ja 5.1.2.), samuti, et vormi 2 maht ja detailsus on hankelepingu täitmisel esitatava
menüü mahust (RHAD lisa 33, hankelepingute lisa 6) oluliselt suurem (ning nõuab suhteliselt
lühikest pakkumuste esitamise tähtaega arvestades pakkujatelt märkimisväärseid ressursse),
leiame, et vormi 2 mahus 2 nädala menüü esitamise nõue on ebaproportsionaalne ja seega
vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Sisuliselt nõuab hankija
pakkujatelt pakkumusega koos märkimisväärses osas hankelepingu alusel osutamisele
28 (51)
kuuluva teenuse osutamist enne kui üldse hankelepingud sõlmitakse. Lähtudes eelnevast
palume RHAD p 6.14. tervikuna eemaldada või sõnastada ümber selliselt, et nn proovitööna
esitamisele kuuluva menüü maht ei ületaks andmepositsioonide ja detailsuse osas
hankelepingu alusel esitamisele kuuluva menüü mahtu.“
27.02.2023 on Hankija vastanud järgmiselt: „Menüüde koostamine on toitlustusteenuse
pakkumusel üks tavapäraseid ning igapäevaseid tegevusi. Kahe nädala menüü koostamise
kohtustus haridusasutuses tuleneb ka sotsiaalministri määrusest "Tervisekaitsenõuded
toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis", mistõttu menüüde koostamine
hankemenetluse käigus ei nõua pakkujalt täiendavat ressursikulu. Hanke raames esitatavas
menüüs ei piisa ainult toitude ja jookide pealkirjadest, et hinnata mitmekesisust, mistõttu on
oluline avada toiduks ja joogiks pakutavate artiklite sisu sügavamalt. Hindamine peab olema
läbipaistev ning pakkujaid võrdselt kohtlev. Pelgalt pakkumuses esitatud toitude ja jookide
pealkirjade põhja hankija seda tagada ei saa.“
Samasisulisele selgitustaotlusele on Hankija 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „Kõik
pakkumusele esitatavad nõuded on sätestatud RHAD punktis 6. Kahe nädala menüü on üks
osa pakkumusest. Menüü ei ole mitte kvalifitseerimise tingimus, vaid vastavustingimus. RHAD
Punktis 8 on sätestatud esitatud menüü hindamise kriteeriumid, mille alusel vastavaks
tunnistatud menüüd hinnatakse. Kvalifitseerimistingimusena tuleb pakkujal nimetada
täidetud eelnevad lepingud, täpsemalt saab kvalifitseerimistingimuste kohta lugeda punktis 5.
Hankijal on õigus kasutada pöördmenetlust, mis tähendab, et hankija kontrollib andmeid
toitlustusteenuste varasemate lepingute kohta ainult edukal pakkujal“
8.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et nõue esitada pakkumuse koosseisus 10 päeva
menüü ei ole pakkujate kvalifitseerimise tingimus. Vaidlustaja viidatud RHS § 101 lg 1 p 11
näeb kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks ette esitada hankelepingu esemeks
olevate asjade näidised, kirjeldused või fotod, vajaduse korral koos tõendiga nende ehtsuse
kohta. Käesoleval juhul ei sõlmita hankelepingut asjade ostmiseks, vaid teenuse osutamiseks,
mistõttu RHS § 101 lg 1 p-ist 11 ei saa lähtuda.
8.4. Vaidlustuskomisjon möönab, et 10 päeva menüü koostamine võib ettevõtjale olla
koormav, kuid seetõttu ei ole see nõue vastuolus RHS-iga.
Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2020 otsuses (haldusasi 3-20-1202, p 10) nõustunud
sellega, et hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi
ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal olnud asjakohane ja
mõistlik põhjus, võivad küll olla ebaotstarbekad, kuid see ei anna pakkujale veel õigust
nõuda tingimuste muutmist.
Hankija on põhjendanud 10 päeva menüü esitamise nõuet eesmärgiga hinnata selle alusel
pakkumust. Vaidlustuskomisjon peab seda põhjendust asjakohaseks ja mõistlikuks.
9. RHAD p 6.18. (kohustuslik pakkumus hanke osadele II ja X)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 3 ning RHS § 27 lg-
ga 2, sest:
1) ei ole võimalik esitada pakkumust vaid ühele hanke osale, vaid alati tuleb esitada
pakkumus vähemalt kolmele hanke osale (sh osadele II ja X);
2) kui Hankija soovib kõnealuse sättega tagada, et hanke osad II ja X ei jääks mingil
29 (51)
põhjusel ilma ühegi pakkumuseta, siis on õigem vastavate koolide toitlustamine liita
mingi teise kooli hankeosaga ning osadeks jaotamata jätmist ka vastavalt põhjendada;
3) Hankija valitud lahendus tähendab, et hanke osa X täiendavad kulud tuleb toitlustajal
katta muude hankeosade tulude arvelt. Mis omakorda tähendab, et eelis on (suuremal)
toitlustajal, kes suudab pakkuda teenust võimalikult paljudes hankeosades ja seeläbi
jaotada hanke osa X kulud suuremale tulubaasile.
Hankija leiab, et:
1) Vaidlustajal puudub õigus vaidlustada RHAD p 6.18.;
2) RHS § 27 lg 1 võimaldab Hankijal otsustada, millistes osades võib pakkumuse esitada;
3) tal on vajadus, et ka hanke osades II ja X esitataks pakkumusi.
9.1. Õige on Hankija väide, et Vaidlustaja pole põhjendanud seda, miks nõue, et pakkumuse
saab esitada kõigile riigihanke osadele ning erinevatele riigihanke osade kombinatsioonidele
sisaldades alati pakkumust hankeosadele II (Hugo Treffneri Gümnaasium) ning X (Tartu
Karlova Kool), tema õigusi rikub ja/või kahjustab huve (RHS § 185 lg 1), mistõttu jätab
vaidlustuskomisjon RHAD p 6.18. osas vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata.
Vaidlustusmenetluses pole leidnud tõendamist, et Vaidlustaja ei saa RHAD p-i 6.18. tõttu
pakkumust esitada.
9.2. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida järgmist:
1) RHS § 3 p 3 kohustab hankijat tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise, st
sisuliselt on keelatud õigusvastane konkurentsi piiramine. Koolide toitustushangete
puhul saab rääkida suurest konkurentsist. RHAD p 6.18. võimaldab pakkumust esitada
nii kõigis hanke osades, kui ka mõnes hanke osas. Isegi kui nõude, et igal juhul peab
pakkumuse esitama hanke osades II ja X, tõttu mõni ettevõtja pakkumust esitada ei
soovi, ei tähenda see konkurentsi piiramist;
2) RHAD p 6.18. ei ole vastuolus Vaidlustaja viidatud RHS § 27 lg-ga 2, sest seal
sätestatakse hankija põhjendamiskohustus juhul, kui hankija pole riigihanget ühe
menetluse raames osadeks jaotanud. Käesoleval juhul on Hankija riigihanke osadeks
jaotanud;
3) RHS § 27 lg 1 kohaselt hankija võib ühe menetluse raames riigihanke osadeks jaotada,
võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava
kogumaksumuse ja sätestades hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides,
kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. Seega oli
Hankijal õigus RHAD-s kindlaks määrata, et pakkuja peab esitama pakkumuse ka
hanke osades II ja X.;
4) vaidlustuskomisjon ei saa hinnata RHAD p 6.18. otstarbekust ja majanduslikku
mõistlikkust, selle aga Vaidlustaja sisuliselt kahtluse alla seab.
10. RHAD p 7.2. (pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata vähemalt kahe
sisulise puuduse korral)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHAD p-ga 7.1. ning RHS § 3 p-
ga 1, sest:
1) tegemist on RHAD sättega, mille alusel Hankija soovib läbi viia riigihanget, millest
Vaidlustaja soovib osa võtta. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive on ilmne;
2) RHAD p 7.1. valguses ei jää üldse ruumi RHAD p-i 7.2. kohaldamiseks. Teisisõnu on
p 7.2. tervikuna üleliigne ja tekitab segadust, olles seeläbi vastuolus RHS § 3 p 1
30 (51)
sätestatud läbipaistvuse põhimõttega;
3) Hankija poolt osundatud RHAD p 12. on ise sedavõrd ebamäärane, et sealt ei ole
võimalik tuletada, et läbirääkimised on mõeldud ühe sisulise puuduse kõrvaldamiseks
või et ühte sisulist puudust saab läbirääkimistega kõrvaldada;
4) Hankija väide, et RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1. suhtes, on paljasõnaline. RHAD p
7.2. ei ütle, et Hankija ei pea pakkumust tagasi lükkama kui pakkumus ei sisalda üle
ühe sisulise vea.
Hankija leiab, et Vaidlustajal puudub RHAD p-i 7.2. vaidlustamise õigus ja põhjendab RHAD
p-i 7.2. järgmiselt:
1) RHAD p-id 7.2. ja 7.1. koosmõjus laiendavad Vaidlustaja õigusi, mitte ei piira neid;
2) RHAD p 7.2. on erinorm p 7.1 suhtes. Läbirääkimiste käigus (RHAD p 12.) on
võimalik üks sisuline puudus kõrvaldada. RHAD p 7.2. tähenduseks on see, et mitme
sisulise puuduse korral läbirääkimistesse ei minda;
3) Hankija on teabevahetuses samale küsimusele vastanud.
10.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et RHAD-s sätestatud pakkumuse
tagasilükkamise alused võivad rikkuda iga võimaliku pakkuja (ettevõtja) õigusi ja kahjustada
huve. Eriti veel käesoleval juhul, kus Hankija viib läbi erimenetlust enda kehtestatud RHAD
alusel.
10.2. RHAD p 7.1. kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta
alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui
selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades
esitatud tingimustest.
RHAD p 7.2. kohaselt hankijal on õigus koheselt pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimisi
pidamata, juhul kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust ehk mittevastavust
alusdokumentides sätestatud nõuetele. Sisuliseks puuduseks loetakse nt. toiduenergia ja/või
põhitoiteained (valgud, rasvad, süsivesikud) ei vasta määruses sätestatule ja/või vormidel ei
ole esitatud nõutud andmeid vms.
RHAD p 7.1. ja 7.2. on pakkumuste vastavuse kontrollimise tulemusena tehtavate otsuste
õiguslikud alused.
10.3. 23.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 7.1. –
pakkumuse tagasilükkamine ilma läbirääkimisi pidamata sisuliste puuduste korral Kõnealune
säte osundab hankija õigusele pidada läbirääkimisi. Samas ei sisalda RHAD sätteid, millest
saaks järeldada, millistel tingimustel, kellega ja mille üle hankija läbirääkimisi pidada soovib.
Leiame, et käesolevas hankes puuduvad tingimused, mille üle on hankijal võimalik
pakkujatega läbi rääkida. Ilmselgelt ei ole kohane asuda läbirääkimistesse pakkumuse
puuduste üle. Lisaks on ebaselge, mida mõeldakse kõnealuses sättes „sisulise puuduse“ all –
esitatud loetelu on lahtine ning ei sisalda mingeid abstraktseid juhiseid sisulise puuduse
konkreetsemaks määratlemiseks üksikjuhtumil.
Arvestades, et RHAD p 7.1. kohustab hankijat pakkumust tagasi lükkama, kui see ei vasta
RHAD tingimustele ning võimaldab hankijal tunnistada vastavaks üksnes pakkumus, milles ei
esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades esitatud
tingimustest (sisulisi puudusi?), siis ei jää p 7.2. kohaldamiseks enam võimalust. Eelneva
valguses palume hankijal RHAD p 7.2. tervikuna eemaldada. Samas teeme
31 (51)
proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ettepaneku lisada RHAD’le sätte, mis võimaldab
hankijal siiski lugeda vastavaks pakkumuse, mille koosseisus esitatud menüüs leidub üksikuid
puudusi (nt viga mõne üksiku menüüs esitatud toidu / tooraine kirjelduses või mõni sisestatud
näitaja ei vasta tegelikkusele või nõuetele või on menüüsse sisestatud mõni nõuetele
mittevastav toit / tooraine). Osundame siinkohal, et vormi 2 mahus menüü koostamine
etteantud kitsastes ajalistes raamides on ressursimahukas töö, mille raames on võimalikud
inimlikud vead. “
Hankija on sellele selgitustaotlusele 28.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankija on sätestanud
punktis 7 pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasi lükkamise alused. RHAD punktis 12
on sätestatud läbirääkimiste pidamine.
RHAD punkt 7.1. kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta
alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui
selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanketeates, alusdokumentides ning selle lisades
esitatud tingimustest va. punktis 7.2. märgitud juhul.
Seega hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus kui see ei vasta alusdokumentidele, kuid
hankija on täpsustanud punktis 7.2. et kui pakkumus sisaldab ühte sisulist puudust siis võib
hankija pidada läbirääkimisi.
Tulenevalt RHAD punktist 12.1. on hankijal õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi
eesmärgiga leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Läbirääkimised võivad hõlmata kõiki
hankija poolt esitatud tingimusi, lepingu tingimusi ja hindamisele seatud kriteeriume.
Sealhulgas on hankijal õigus muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse
positsioonid hankest välja arvata.
Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel
täiendada oma pakkumust. Seega on hankija RHADis sätestanud, mille osas on hankijal õigus
läbirääkimisi pidada. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui
hankijal pakkumuse osas küsimusi või lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki,
võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma
läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. (RHAD p 12.2)
Hankija ei pea vajalikuks punkti 7.2. välja jätta.“
Seega on Hankija selgitanud, et ühe sisulise puudusega pakkumuse üle võib Hankija pidada
läbirääkimisi, et RHAD p 7.2. täpsustab RHAD p-i 7.1.
10.4. RHAD p-is 7.1. on Hankija osaliselt üle võtnud RHS § 114 lg 2 – avastades pakkumuses
mittevastavused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel tuleb pakkumus tagasi
lükata ja üksnes siis, kui tegemist ei ole sisuliste puudustega, võib Hankija pakkumuse
vastavaks tunnistada.
RHAD p-is 7.2. on Hankija võtnud endale õiguse pakkumus tagasi lükata ilma läbirääkimisi
pidamata siis, kui pakkumus sisaldab vähemalt kahte sisulist puudust (toodud on näidisloetelu
puudustest). Eelkõige annab RHAD p 7.2. Hankijale õiguse pakkumus tagasi lükata
läbirääkimisi pidamata. Samas tuleneb RHAD p-ist 7.1. Hankijale kohustus pakkumus tagasi
lükata isegi siis, kui selles on üks sisuline puudus.
10.5. Selgitustaotlusele esitatud vastusest ja vaidlustusmenetluses esitatud selgitustest
tuleneb, et Hankija on soovinud RHAD p-is 7.2. kehtestada erandit RHAD p-ist 7.1. Kui
Hankija eesmärgiks on olnud see, et ühte sisulist puudust pakkumuses võib läbirääkimiste
käigus parandada, siis RHAD p 7.2. sõnastus seda eesmärki ei täida – õigus kahe sisulise
32 (51)
puudusega pakkumus kohe tagasi lükata tähendab, et Hankija on soovinud võtta endale
õiguse, mitte kohustuse seda teha. Kui erinormi kehtestamisega soovitakse luua erand reeglist
ehk üldnormist, siis RHAD p 7.2. sõnastus ei võimalda asuda seisukohale, et ühe sisulise
puudusega pakkumust ei lükata tagasi, vaid antakse läbirääkimistel võimalus see puudus
parandada. Lisaks poile RHAD p-ist 7.2. võimalik aru saada, et kui pakkumus sisaldab ühte
sisulist puudus, siis võib Hankija pidada läbirääkimisi. Kui RHAD p 7.2. osas lähtuda Hankija
antud vastusest selgitustaotlusele, sest see ei täpsusta, vaid muudab tingimuse sisu.
Pakkumuse vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise alused peavad olema selged ja üheselt
arusaadavad. Käesoleval juhul nad seda pole.
Eeltoodu alusel nõustub vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et RHAD p 7.2. on vastuolus
eelkõige RHS § 3 p-iga 1 - Hankija peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt,
kontrollitavalt ja proportsionaalselt.
11. RHAD p 8.1.1. (toidu degusteerimine)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest:
1) olukorras, kus erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete
poolt erineval ajal ja erinevates kohtades, samuti selliselt, et toidu pakkuja isik on
komisjoni liikmetele ette teada, ei ole RHS § 3 p-de 1 ja 2 nõuded täidetud;
2) ei ole tagatud hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse
kohtlemise nõuded, sest komisjoni liikmete hinnangut saavad lisaks toidu enda
omadustele mõjutada väga erinevad täiendavad tegurid (hindajate otsust hakkavad
paratamatult mõjutama nn kognitiivsed eelarvamused);
3) seaduse nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda võimalikult sarnaseid toite
võimalikult ühel ja samal ajal, ühes ja samas asukohas ning selliselt, et komisjoni
liikmetele ei oleks eelnevalt teada, missugune pakkuja on missuguse toidu
valmistanud;
4) kui pakkujate anonüümsus pole kogu degusteerimise protsessi vältel tagatud, siis ei
ole võimalik ka tagada, et degusteerimine oleks RHS mõistes piisavalt läbipaistev ja
kontrollitav protsess ning et pakkujaid koheldaks võrdselt - sisuliselt saavad komisjoni
liikmed eelnevalt kokku leppida, missuguse pakkuja toidule rohkem punkte antakse ja
pakkujatel pole võimalik seda ei kontrollida ega tõendada;
5) arvestades, et menüüde eest saavad enamus pakkujaid tõenäoliselt maksimumpunktid,
omandab degusteerimise voor hanke tulemuse määratlemisel sisuliselt ainumäärava
rolli, kõnealuste RHAD sätete kehtima jäämisel saavad iga hanke osa komisjonid
sisuliselt omal äranägemisel otsustada, kes teenust osutama hakkab. See otsus näeb
küll välja kui pakkujate menüüde maitse, lõhna jms hindamine, kuid sisuliselt saab
Hankija selliselt valida omale mistahes põhjustel meelepärase toitlustaja;
6) jääb arusaamatuks, miks ei võiks degusteerimist viiagi läbi ühes ja samas kohas kõigi
pakkujate jaoks (mis ei pea tingimata üldse olema mõni Tartu linna kool);
7) subjektiivsete eelarvamuste mõju suurendab siinkohal tõsiasi, et komisjoni liikmete
arv on (statistilises vaates) suhteliselt väike (kuigi hetkel tegelikult teadmata) ja
degusteeritakse iga pakkuja kohta vaid ühte lõunaks pakutavat toidukorda;
8) pakkujate võrdse kohtlemise vaatest on vajalik, et ühe hanke osa raames toitu
degusteeriva hankekomisjoni liikmete koosseis ja arv oleks püsiv ning ei muutuks.
Vastasel juhul omandavad hankekomisjoni liikmete hääled/punktid erineva kaalu ning
selle tulemuseks on pakkujate ebavõrdne kohtlemine;
9) komisjoni liikmete vastastikkuse mõjutamise minimeerimiseks tuleks Hankijal tagada,
33 (51)
et komisjoni liikmed ei avaldaks enda poolt ühele või teisele degusteeritud
toidukorrale antud punkte enne degusteerimise protsessi lõppu (st mitte enne, kui kõik
toidukorrad on kõigil komisjoni liikmetel degusteeritud). Ja ka hiljem
hindamistulemuste avalikustamisel peaks konkreetsete hinnete andja isik olema (ka
komisjoni siseselt) anonüümne (võimaldamaks komisjoni liikmetele sõltumatut
hinnangut);
10) Hankija väide, et toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, jääb
arusaamatuks. Ilmselgelt võistlevad pakkujad ju omavahel ka degusteerimisel,
mistõttu kuuluvad ka pakkujate poolt degusteerimisel saadud hindepunktid
võrdlemisele (RHAD p 8.3.);
11) kui Hankija soovib tingimata degusteerimist läbi viia, siis peaks ta korraldamagi hanke
selgelt mitmes etapis, millest üheks oleks siis toidu (sisuliselt samuti proovitöö)
valmistamine hindamiseks/degusteerimiseks.
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) RHAD p-s 8.1.1. on sätestatud hindamise kriteeriumi alakriteeriumid (maitse/lõhn,
tekstuur, vastavus menüüle, välimus) koos osakaaludega, täpselt nagu RHS § 85 lg 9
nõuab. Hankijal ei ole kohustust konkretiseerida, mida tähendab toidu
maitseomadused, tekstuur, lõhn ja välimus. Need mõisted on selged ja ühemõttelised.
Kõik hankest huvitatud isikud saavad aru, mida komisjon hindab ja kui palju punkte
selle eest saada võib;
2) Hankija ei pea RHAD-s avaldama hindamise metoodika (st kirjeldama, kuidas
komisjoniliikmed hindamise kriteeriumi alakriteeriume hindama hakkavad);
3) RHS ei ütle enam seda, et hindamise kriteeriumid peaksid olema „objektiivsed“. RHS
§ 85 lg 1 kohaselt peavad hindamise kriteeriumid olema „hankelepingu esemega
seotud ja reaalset konkurentsi tagavad“.
4) RHAD-s on subjektiivsuse määra hindamisel leevendatud, sest on ette nähtud mitme-
liikmeline komisjon. Komisjon komplekteeritakse erinevatest spetsialistidest;
5) subjektiivsust vähendab hindepunktide kujunemise viis – hindamisel eemaldatakse
komisjoni liikmete poolt antud kõige kõrgem ning madalam hinne ja alles seejärel
arvutatakse järelejäänud punktide keskmine, komisjoniliikmed saavad punkte
vähendada poole või terve punkti kaupa (RHAD p 8.1.1. viimane lõik). Kõik punkti
alandamised peavad olema põhjendatud;
6) toidu degusteerimine ei saa toimuda samal ajal samas kohas, koolide köögi suurused
ei võimalda mitmel pakkujal korraga valmistada toitu ja seda komisjonile serveerida;
7) RHAD p 8.1.1. kohaselt toimub hindamine „pakkuja poolt valitud koolis“;
8) pakkujad on vabad ise otsustama, millistest toitudest menüü koosneb. Seega ei ole
võimalik degusteerida samasuguseid toite;
9) toidule ei anta hindepunkte võrrelduna teiste pakkujate toiduga, vaid eraldiseisvalt;
10) oluline on see, et kõiki vastavas osas degusteerimisele kuuluvaid toite hindab sama
komisjon;
11) pakkuja isik ei ole hindamise ese, hinnataks toitu, lähtudes seejuures toidu omadustest.
RHS ei nõua isegi hankemenetluse puhul anonüümset hindamist;
12) pakkumused ei ole Hankijale anonüümsed. Anonüümsus kehtib vaid ideekavanditele
(RHS § 130 lg 5);
13) RHS § 56 lg 1 ja § 85 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses (RHS § 126 lg 1
ja 7). Seega ei ole võimalik sel alusel argumenteerida RHAD õigusvastasust, pole
võimalik hinnata pakkumusi, mida pole Hankijale veel esitatud. Toidu puhul pole
praktiliselt võimalik, et Hankija küsiks valmistatud toitu pakkumuse koosseisus ja
degusteeriks toitu pärast pakkumuste esitamist, pakkumus on esitatud pakkumuse
34 (51)
esitamise tähtajaks ja selle koosseisus on ka menüü, pakutava toidu valib Hankija
menüüst ja pakkuja on kohustatud valmistama Hankija poolt valitud toidu;
14) loosi teel võitja otsustamine on vastuolus riigihanke eesmärgiga välja selgitada
eelkõige parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus.
11.1. RHAD p 8.1.1. kohaselt on pakkumuste hindamiskriteeriumiks koolis pakutav toit, mida
degusteeritakse (kokku võimalik saada maksimaalselt 20 punkti) ning mille raames
hinnatakse:
toidu maitset ja lõhna (maksimaalne punktide arv 5);
toidu tekstuuri (maksimaalne punktide arv 5);
pakutava toidu vastavust menüüle: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook
(maksimaalne punktide arv 5);
toidu välimust (maksimaalne punktide arv 5);
Hankijal on õigus valida lõunaks pakutav toidukord pakkuja esitatud pakkumusest, mida
pakkuja kohustub degusteerimiseks hankijale pakkuma ühes pakkuja poolt valitud koolis.
Pakutav toit peab olema valmistatud kõigile õpilastele, kellele sel päeval toit on tellitud.
Pakkuja peab tagama sel päeval lisaks tavapärasele lastele tellitud portsjonitele vähemalt 5
lisaportsjonit sama toitu. Hankija teavitab pakkujat vähemalt 5 tööpäeva ette eRHR
keskkonnas, millise toidu pakkuja peab valmistama ning milline on orienteeruv
komisjoniliikmete arv degusteerimisel.
Kui pakkuja ei paku käesoleval ajal üheski Tartu koolis toitlustusteenust, tuleb pakkujal
tagada eelistatult Tartus või Tartu lähiümbruses lõunaks pakutav toidukord esitatud
pakkumusest, degusteerimiseks hankijale. Pakutav toit peab olema valmistatud ca 50
inimesele.
Toitu hindavad komisjoniliikmed, igas riigihanke osas on osaliselt erinev hindamiskomisjon.
Hindamisel eemaldatakse iga komisjoni poolt antud kõige kõrgem ning kõige madalam antud
punkt ning seejärel järelejäänud liikmete punktid liidetakse ja saadakse punktide keskmine.
Näiteks kui komisjonis on 5 liiget, kes on andnud järgmised punktid: 5, 4, 4, 4 ja 4, siis
eemaldatakse 5 ja 4 ning järelejäänud punktide keskmine saadakse järgmiselt: 3 x 4 punkti =
12 : 3 = 4 punkti.
Komisjoniliikmed saavad alandada punkte kas poole või terve punkti kaupa.
Hankijale on 23.02.2023 esitatud järgmise selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 8.1.1. – toidu
pakkumine degusteerimiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva.
Osundatud RHAD sätte kohaselt valmistavad pakkujad hankijale degusteerimiseks toitu
pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Leiame, et pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei
tohi pakkujad enam teha toiminguid, mis mõjutavad pakkumust sisuliselt. Vastasel juhul ei
omaks pakkumuste esitamise tähtpäev sisulist tähendust. Seega ei ole meie hinnangul lubatud
ka pakkujate poolne toidu degusteerimiseks valmistamine pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva. Lisaks on hanketeates märgitud, et hange toimub ühes etapis. Leiame, et nn
proovitööd (antud juhul menüü ja toit degusteerimiseks) on hankijal õigus nõuda
kvalifitseerimise tingimusena enne pakkumuste esitamise tähtaega (vrd analoogselt RHS §
101 lg 1 p 11), kuid mitte pärast seda (vastav põhimõte kehtib ka sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetluses). Kvalifitseerimistingimus ei tohi olla samas ka hindamiskriteerium (RHS § 126
lg 7 koos § 85 lg 1 ls 2). Seetõttu palume kõnealuse sätte tervikuna eemaldada.“
35 (51)
Hankija vastas sellele 27.02.2023 järgmiselt: „Kvalifitseerimistingimused on sätestatud
RHAD punktis 5.
Hindamiskriteeriumid on sätestatud RHAD punktis 8. Toidu degusteerimine on üks hindamise
kriteeriumitest, mida saab teha peale pakkumuste esitamist, kus pakkuja valib esitatud
pakkumusest ehk menüüst välja toidu, mida pakkuja peab hankijale hindamiseks valmistama“
22.02.2023 on Hankijal esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 8.1.1. – toidu
degusteerimine
Oleme seisukohal, et RHS § 3 p 1 ja 2 tulenevalt peavad toidu maitseomaduste, tekstuuri,
lõhna, ja välimuse hindamise kriteeriumid olema pakkujatele eelnevalt teada, hindamise
tingimused kõigile osalejatele võrdsed ning hindamine ise peab olema (objektiivselt)
kontrollitav. Olukorras, kus erinevate toitude omadusi hinnatakse erinevate komisjoni liikmete
poolt erineval ajal ja erinevates kohtades, samuti selliselt, et toidu pakkuja isik on komisjoni
liikmetele ette teada, ei ole RHS § 3 p 1 ja 2 nõuded täidetud. Eelkõige ei ole tagatud
hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise nõuded, sest
komisjoni liikmete hinnangut saavad lisaks toidu enda omadustele mõjutada väga erinevad
täiendavad tegurid (hindajate otsust hakkavad paratamatult mõjutama nn kognitiivsed
eelarvamused - vt nt https://opleht.ee/2022/03/ mis-juhtub-kui-klammerduda-tunnetuslikesse-
eelarvamustesse/ ; https://www.sirp.ee/s1- artiklid/c21-teadus/kui-suure-eine-sina-tellid/ ;
https://et.wikipedia.org/wiki/ Kognitiivne_nihe ). Tulemuseks on kallutatud hinnangud, mis ei
saa kuidagi olla kooskõlas RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatuga. Oleme seisukohal, et seaduse nõuetest
kinnipidamise tagamiseks tuleb võrrelda võimalikult sarnaseid toite ühel ja samal ajal, ühes
ja samas asukohas ning selliselt, et komisjoni liikmetele ei oleks teada, missugune pakkuja on
missuguse toidu valmistanud. Palume praegusel kujul kõnealune degusteerimise kriteeriumi
täielikult hankedokumendist välja jätta.“
Hankija on 28.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankija on RHAD-is sh tehnilises kirjelduses
sätestanud täpsed nõuded pakkumuse sh menüüde koostamisele ning ka degusteerimise
hindamisele ühetaoliselt kõigile pakkujatele, mistõttu on võrdne kohtlemine tagatud.
Pakkujatele on ette teada, mida degusteerimisel hinnatakse. Pakkujatele on ka teada, et
komisjoniliikmed saavad punkte vähendada poole või terve punkti kaupa. Kõik punkti
alandamised peavad olema sisulised ning põhjendatud. Punkte ei saa maha võtta lihtsalt
kellegi subjektiivse arvamuse põhjal, et toit ei meeldinud. Erinevad komisjoniliikmed (sh ka
õpilased) on erineva taustaga, kuid esindavad õpilaste huve so hindavad koolitoidu sobivust
õpilastele. Toit peab olema õpilastele sobilikult valmistatud (lõhn, maitse, tekstuur, välimus),
mistõttu tuleb hinnata konkreetselt neid kriteeriume. Toitude pakkumine ühes ja samas kohas
ei ole võimalik, sest näiteks Tartu linna koolide toitlustajatele on koolide söökla- ja
köögiruumid antud tasuta kasutusse. Ühe kooli köögi- ja sööklaruumides saab tegutseda
korraga üks pakkuja. Reaalses elus on võimatu, et kõik pakkujad lähevad ühte kooli kööki ja
hakkavad terve kooli õpilastele samal ajal toitu valmistama. Ühe portsjoni kaupa toidu
valmistamine spetsiaalselt komisjoniliikme(te) jaoks ei näita tegelikku koolitoidu
valmistamise oskust ja võimekust. Hankija hinnangul annab just degusteerimine tegeliku
ülevaate, milline on pakkuja (koolitoidu valmistaja) oskus ja võimekus reaalses elus sellist
valikut pakkuda, nagu pakutakse vormil 2. Johtuvalt eelpooltoodust hankija ei nõustu küsija
väidetega, kuna need ei ole põhjendatud ning hankija ei eemalda degusteerimise nõuet
hindamise kriteeriumitest.“
Nii Hankija vastustest selgitustaotlustele kui ka vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtadest
tuleneb, et Hankija eesmärgiks on degusteerida ja hinnata pakkuja pakutavat toitu RHAD p
8.1.1. alusel ja selgitada välja parim pakkumus igas hanke osas.
36 (51)
11.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et toidu RHAD p-is 8.1.1. sätestatud
degusteerimist/hindamist saab seostada kvalifitseerimisega ja selles, et pärast pakkumuse
esitamist sellist degusteerimist/hindamist läbi ei saa viia.
Sõlmitava hankelepingu esemeks pole asjad, mistõttu viide RHS § 101 lg 1 p-ile 11 pole
asjakohane.
Toidu esitamine degusteerimiseks/hindamiseks on otseselt seotud pakkumuses esitatava
menüüga. Pakkujatel on pakkumust esitades teada, et degusteerimiseks/hindamiseks valitaks
toit välja pakkumuses esitatud menüüst.
Pakkumuste hindamine on üks etapp riigihankest, mis järgneb pakkumuste vastavaks
tunnistamisele. Pakkumuste degusteerimiseks/hindamiseks ei pidanud Hankija riigihanke
alusdokumentides riigihanget etappideks jagama.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et degusteerimisel/hindamisel pakkujate toite ei
võrrelda – Hankija komisjoni liikmed hindavad iga pakkuja toitu eraldi, ei anna punkte näiteks
kõigis ühes hanke osas hinnatavate toitude võrdlemisel.
11.3. Pakkuja valib kooli, kus ta Hankija komisjonile degusteerimiseks/hindamiseks toitu
pakub. See, et Vaidlustaja arvates võiks degusteerimine/hindamine toimuda ühes kohas ja
korraga, ei muuda RHS-iga vastuolus olevaks seda, et pakkuja ise otsustab, kus tal on kõige
parem Hankija komisjoni liiketele toitu degusteerimiseks esitada.
11.4. Hankija määrab degusteerimise/hindamise komisjoni koosseisu (mis on osaliselt hanke
osades erinev) ja selle, kuidas täpselt degusteerimine/hindamine läbi viiakse (Hankija on
õigesti viidanud Euroooa Kohtu otsusele C-6/15, p 29 - hindamiskomisjonil peab olema
vabadus oma tööd korraldada).
Riigikohus on oma 11.12.2020 otsuses ( 3-20-1198, p 18) märkinud järgmist: „[---]
hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. [---]“ Kuid see ei tähenda, et
Hankija otsus tunnistada pakkumus edukaks ei pea olema põhjendatud ja kontrollitav.
Käesoleval juhul peab kontrollitavus olema tagatud eelkõige komisjoni liikmete poolt antud
punktide põhjendatuse kaudu.
Vaidlustuskomisjon ei saa eeldada, et kui Hankija komisjoni liikmetele on pakkuja teada, siis
see asjaolu mõjutab punktide andmist. Hankija peab tagama selle, et komisjoni liikmeid ei
hakka toidu hindamisel mõjutama mingid muud tegurid, et hindamise toimuks üksnes RHAD
p 8.1.1. alusel.
Vaidlustaja usaldamatus Hankija määratud komisjoni vastu ei tähenda, et toidu
degusteerimisel/hindamisel toidu pakkuja teadmine oleks vastuolus RHS-iga.
Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa erinevate komisjoni liikmete puhul järeldada antavate
punktide erinevat kaalu ja sellest tulenevat pakkujate ebavõrdset kohtlemist.
11.5. Toit, mida degusteeritakse/hinnatakse RHAD p 8.1.1 alusel, valitakse pakkuja
pakkumuses esitatud menüüst välja Hankija poolt. Iseenesest ei nähtu Hankija õigusest valida
toit pakkuja menüüst RHS § 3 p-i 2 rikkumist.
37 (51)
Kuid Hankija peab toidu välja valimisel tagama selle, et pakkujaid ebavõrdselt ei koheldaks.
Pakkujate ebavõrdne kohtlemine võib tuleneda sellest, kui Hankija on valinud
degusteerimiseks/hindamiseks välja väga erinevad toidud. See küsimus aga võib päevakorda
kerida pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel.
12. RHAD p 8.1.8. koos p-dega 6.14. ja p 6.15. (menüü nõuetele vastavus)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ning § 52 lg-ga 3,
sest:
1) RHAD p 8.1.8. viimane lause näeb ette võimaluse, et Hankija peab pakkujaga
läbirääkimisi, kuigi jääb selgusetuks, missugustel asjaoludel ja mille üle täpsemalt
läbirääkimisi pidada saab;
2) RHAD p 8.1.8. ja p-d 6.15. lg 4 koos p-ga 6.14. on omavahel vastuolus, lisaks esineb
ka vastuolu RHS § 52 lg 3, mis ei luba samuti vastavaks tunnistamata pakkumuste
hindamist;
3) RHAD p 6.15. ei puuduta üksnes kinnitusi, mis tuleb vormil 2 esitada, vaid tegemist
on keskse sättega, mis ütleb, millal loetakse pakkumus vastavaks seoses vormiga 2;
4) RHAD p 8.1.8. kohaldamiseni saab Hankija jõuda üksnes siis, kui pakkuja on esitanud
nõuetekohaselt koostatud menüü vormil 2, st Hankijal tuleb hinnata esitatud menüü
(vorm 2) nõuetele vastavust siiski juba pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis.
Kasvõi ühe nn sisulise puudusega menüü puhul tuleb Hankijal vastav pakkumus
mittevastavaks tunnistada ning tagasi lükata RHAD p 7.1. alusel.
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) RHS § 52 lg 3 ei kohaldu sotsiaal- ja eriteenuste menetluses;
2) Hankija ei hinda RHAD p-s 8.1.8. mittevastavaks tunnistatud pakkumust.
Vastavustingimuse „Pakkumus ehk kahe nädala menüü“ ja RHAD p-i 6.14. järgi peab
pakkuja pakkumuses esitama vormi 2 ehk gümnaasiumi vanuserühmale pakutava kahe
nädala menüü. Sealjuures on loetletud, milliseid andmeid peab menüü sisaldama ja
milliseid vormistusnõudeid peab järgima. Nende vorminõuete järgimist hinnatakse
RHAD p-i 8.1.8. alusel;
3) pakkumus vastab RHAD p-le 6.14., kui menüü on esitatud ning selles sisalduvad
andmed, mis on menüü sisu kohta RHAD p-s 6.14. sätestatud. Vorminõuete järgimist
hinnatakse eraldi hindamise etapis ning see ei ole aluseks pakkumuse mittevastavaks
tunnistamisele;
4) RHAD p 8.1.8. ei ole seotud RHAD p-ga 6.15., vaid RHAD p-ga 6.14. RHAD p-s
6.15. on sätestatud kinnitused, mis peab vormil 2 esitama, mitte menüü vorminõuded.
Kui need kinnitused on jäetud andmata või kui menüü on koostatud valele
vanuseastmele, siis tunnistatakse pakkumus RHAD p 6.15. alusel mittevastavaks ning
pakkumust hindama ei asuta.
12.1. RHAD p 8.1.8. alusel antakse pakkumusele pakkumuse koosseisus esitatud 10 päeva
menüü eest punkte: menüü nõuetekohane vormistus (maksimaalne punktide arv 5):
menüü ei ole vormistatud hankedokumendi punkti 6.14. kohaselt, esineb rohkem kui üks
oluline mittevastavus menüü vormistamise nõuetes – 0 p,
menüü ei ole vormistatud hankedokumendi punkti 6.14. kohaselt, esineb üks oluline
mittevastavus menüü vormistamise nõuetes – 2,5 p,
menüü on vormistatud hankedokumendi punkti 6.14. kohaselt – 5 p.
Olulisteks mittevastavuseks loetakse: esitatud menüüs on toidu tooraine bruto kaal, neto kaal,
valmistoidu kaal, toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute kogused jäetud päeva kohta
38 (51)
lehekülje lõppu kokku koondamata, esitatud menüüs on märkimata jäetud valmistoidu kaal
grammides ühe portsjoni kohta või see on märgitud umbmääraselt, esitatud menüüs on
märkimata jäetud nimetatud toidu/joogi valmistamise lühikirjeldus, esitatud menüüs on puudu
märge portsjontoote (PT), kalatoidu (K) või lihavaba (LV) toidu osas, vormidele on lisatud
ülemäärast informatsiooni, mida ei ole küsitud jms.
Kui hankija peab vajalikuks pidada läbirääkimisi ja saata pakkumused kohandamisele, siis
antud alapunktis pakkujale punkte ei anta.
RHAD p-is 6.14. on loetletud andmed, mis peavad olema 10 päeva menüüs esitatud ja menüü
vormistamise nõuded (vorm 2). RHAD p-is 6.15. on toodud menüü maksumus õpilase kohta
päevas ja nõutud on pakkuja kinnitusi. RHAD p 6.15. kohaselt vastavaks tunnistatakse
pakkumus, kui vorm on täidetud nõuetekohaselt (koosatud õigele vanuseastmele ja sisaldama
nõutud kinnitusi).
22.02.2023 on Hankijale esitanud järgmine selgitustaotlus: „RHAD p 8.1.8. koos p 6.15. lg 4
– menüü nõuetele vastavus RHAD p 6.15. lg 4 kohaselt tunnistatakse vastavaks pakkumus, kui
„vorm on täidetud nõuetekohaselt (koostatud õigele vanuseastmele ja sisaldama nõutud
kinnitusi)“. Siinkohal ei ole paraku täpsustatud, missugust vormi on hankija mõelnud,
mistõttu palume hankijal vastavat p 6.15. lauset täpsustada.
Eeldades, et hankija on silmas pidanud vormi 2, siis võib RHAD p 6.15. lg 4 järeldada, et
nõuetele mittevastava vormi 2 esitamise korral jäetakse pakkuja pakkumus vastavaks
tunnistamata ning pakkumust üldse hindama ei asuta. Seetõttu avaldub siin vastuolu RHAD
punktiga 8.1.8., mis näeb ette võimaluse anda hindepunkte vastavustingimuse, so. menüü
nõuetele vastava vormistamise eest. Palume RHAD’st osundatud vastuolu kõrvaldada. Oleme
põhimõtteliselt nõus sellega, et pakkujate esitatavad menüüd võivad sisaldada inimlikke ja
tahtmatuid hooletusvigu, mille puhul ei ole asjakohane pakkujat kohe jätta vastavaks
tunnistamata ja pigem on asjakohane anda pakkujale võimalus vea kõrvaldamiseks (eeldusel,
et seeläbi ei muudeta sisuliselt pakkumust). Ka menüü sisulised vead (nt üksikud vastuolud
kehtivate nõuetega) ei peaks tingimata päädima pakkumuse mittevastavaks tunnistamisega,
vaid need vead võiksid kajastuda negatiivsete hinnetena hindamisel. Samas peaks menüü
võimalik puudus olema proportsioonis sellele vastava miinus-hindega, s.t. suhteliselt
ebaolulisi vigu ei tohiks karistada ebaproportsionaalselt suure miinus-hindega. “
Hankija on 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „RHAD-i punkt 8.1.8. sätestab
hindamiskriteeriumid menüü nõuetekohase vormistamise osas RHAD punktile 6.1.14 ning ei
ole seotud Teie poolt viidatud RHAD punktiga 6.1.15.“
12.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p 6.15. pole seotud RHAD p-iga 8.1.8.
Ilmselgelt on RHAD p-is 6.15. viidatud vormile 2. Kuid nii RHAD p-is 6.14., kui ka p-is 6.15.
on esitatud nõuded pakkumusele.
12.3. Hinnata saab vastavaks tunnistatud pakkumusi (RHAD p 8.1.). Mis tähendab, et Hankija
peab enne pakkumuste hindamist kontrollima pakkumuste vastavust kõikidele riigihanke
alusdokumentides (sh RHAD p-ides 6.14. ja 6.15.) esitatud tingimustele (RHAD p 7.1.).
Tõepoolest – RHAD p 8.1.8. alusel hinnatakse esitatud menüü vormistuse vastavust RHAD p
6.14. toodud nõuetele. Kuid riigihanke alusdokumentides puuduvad mistahes viited sellele, et
RHAD p-is 6.14. toodud vorminõuded menüüle jäävad pakkumuste vastavuse kontrollimisel
kõrvale. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on selles vastuolu, sest menüü on osa pakkumusest ja
39 (51)
vorminõuded menüüle on nõuded pakkumusele. Kui Hankija soovis menüü vorminõuete
täitmist üksnes hinnata, oleks tulnud pakkumuse vastavuse ja pakkumuse hindamise nõuded
eraldada. Antud juhul on tegemist ebaselge (läbipaistmatu) regulatsiooniga, mis on vastuolus
eelkõige RHS § 3 p–iga 1. Hankija selgituste kohaselt hinnatakse vorminõuete järgimist
hindamise etapis ning see ei ole aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele, kuid
vaidluse korral võib kerkida päevakorda küsimus pakkumuse vastavusest RHAD p 6.14.
toodud menüü vormistamisnõuetele.
12.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga ka selles, et RHAD p 8.1.8. viimasest lausest
jääb selgusetuks viide läbirääkimiste pidamisele, mis tähendab vastuolu eelkõige RHS § 3 p-
is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Pakkumuste saatmist
kohandamisele ei tulene ühestki teisest RHAD regulatsioonist.
13. RHAD p 8.3. (võrdväärsed pakkumused)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-ga 1, sest:
1) RHAD p 8.3. osundab RHAD p 8.1.1. kohaselt toimuvale degusteerimisele, mille
läbiviimine käesoleva hanke raames on Vaidlustaja hinnangul ebaseaduslik. Hanke
tulemuse tuletamine ebaseadusliku protsessi tulemusest saab viia samuti vaid
ebaseadusliku tulemuseni, kuna tegemist on kokkuvõttes täielikult subjektiivse,
kontrollimatu ja läbipaistmatu menetlusega;
2) Vaidlustaja peab õigusvastaseks RHAD p 8.1.1. sätestatud degusteerimise korraldust,
millest tuleneb vajadus muuta vastavalt ka RHAD p 8.3. sõnastust (eeldusel, et p 8.1.1.
kaotab senisel kujul kehtivuse).
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) Hankijal on lubatud otsustada, kuidas kindlaks teha edukas pakkumus olukorras, kus
pakkumused on saanud võrdsed hindepunktid;
2) Hankijal õigus anda võrdsete pakkumuste korral prioriteet ühele hindamise
kriteeriumile menetluses, mis ongi suuresti Hankija enda otsustada (RHS § 126 lg 2).
RHAD p 8.3. kohaselt võrdväärsete pakkumuste korral, osutub võitjaks pakkuja, kes on
saanud alapunktis 8.1.1. kõrgemad punktid. Juhul, kui ka alapunktis 8.1.1. saadud punktid on
võrdsed, siis selgitatakse võitja liisu heitmise teel.
RHAD 8.1.1. kohaselt eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslikult soodsaim
pakkumus alltoodud hindamise kriteeriumidest lähtuvalt 100 väärtuspunkti skaalal:
8.1.1. koolis pakutav toit, mida degusteeritakse (kokku võimalik saada maksimaalselt 20
punkti).
Seega võrdsete hindepunkide korral tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai kõrgemad
punktid toidu degusteerimisel. Kui degusteerimisel saadud punktid on võrdsed, siis
selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p 8.3. pole vastuolus RHS-iga. Vaidlustaja on
RHAD p 8.3. vaidlustamist põhjendanud eelkõige sellega, et kui RHAD p 8.1.1. on vastuolus
RHS-ga ja siis on vastuolus RHS-iga ka RHAD p 8.3. Vaidlustuskomisjon asus aga
seisukohale, et RHAD p 8.1.1. (koolis pakutava toidu degusteerimine) pole vastuolus RHS-
iga.
40 (51)
14. RHAD p 12. (läbirääkimised)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ja § 126 lg 7 ls 1
koos § 81 lg-ga 1, sest:
1) on ebaselge kellega, millal ja mille üle Hankija läbirääkimisi pidada soovib. Teisisõnu
ei ole võimalik pakkujatel läbirääkimiste võimalusega oma pakkumisi tehes sisuliselt
arvestada ning tagant järele puudub ka võimalus hinnata, kas läbirääkimis peeti
võrdsetel tingimustel. Eriliselt probleemne on Hankija soov pidada läbirääkimisi
pärast pakkumuste esitamist;
2) valdav enamus RHAD sätetest osundab sisuliselt sellele, et Hankija viib läbi avatud
hankemenetlust sotsiaal ja eriteenuste erimenetluse sildi all ning kasutab erimenetlust
üksnes selleks, et kalduda kõrvale avatud hankemenetluse muidu Hankijale
kohustuslikest sätetest;
3) selles menetluses kuulub kohaldamisele RHS § 126 lg 7 ls 1 koos RHS § 81 lg 1
sätestatud põhimõte, et hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke
alusdokumente üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva;
4) see riigihange on ühe-etapiline, st menetluses ei ole kohta läbirääkimisteks pärast
pakkumuste esitamist. Ka RHAD ei näe pakkujatele muidu ette mingit võimalust
pakkumuste täiendamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva;
5) arusaamatuks jääb see, kuidas suhestub RHAD p-ga 7.1. Hankija kõnealuses RHAD
p-is 12.1. sätestatud õigus anda pakkujatele võimalus oma pakkumust täpsustada ja
täiendada.
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) sotsiaal- ja eriteenuste menetluses on Hankijal ulatuslik kaalutlusruum menetluse
kujundamises – RHS § 126 lg 7 kohustab Hankijat järgima vaid valitud RHS-i sätteid,
millest ükski ei keela läbirääkimiste pidamist;
2) kõik vastused Vaidlustaja küsimustele sisalduvad RHAD p-s 12. Läbirääkimised
toimuvad pakkujatega pärast pakkumuste esitamist – teistpidi ei ole võimalik
pakkumuste üle läbi rääkida, kuna pakkumust veel ei ole;
3) RHAD § 126 lg-st 2 tulenevalt peab Hankija määrama minimaalsed menetluse
läbiviimise põhimõtted, et pakkujatele oleks teada, milline on üldine menetluskord.
Vaidlust ei saa olla, et Hankija on selle kohustuse täitnud.
14.1. RHAD p 12.1. kohaselt hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi eesmärgiga
leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus. Läbirääkimised võivad hõlmata kõiki hankija
poolt esitatud tingimusi, lepingu tingimusi ja hindamisele seatud kriteeriume. Sealhulgas on
hankijal õigus muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse positsioonid hankest välja
arvata. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse täpsustada ja
vajadusel täiendada oma pakkumust.
RHAD p 12.2. kohaselt läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul
kui hankijal pakkumuse osas küsimusi või lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadust ei teki,
võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma
läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed.
Seega on Hankija näinud ette õiguse pidada pakkujatega läbirääkimisi, kusjuures läbi
räägitavad võivad olla kõik tingimused, sh riigihanke alusdokumentide tingimused.
41 (51)
14.2. 23.02.2023 on Hankijale esitanud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 12.1. ls 2
– hankija õigus muuta tehnilist kirjeldust Osundatud RHAD punkti ls 2 on vastuolus RHS §
81 ja 82 sätestatuga. Hankedokumentide muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäev on
igal juhul välistatud (kui just ei kohaldu hankelepingu muutmise regulatsioon). Eelnevast
tulenevalt palume kõnealuse sätte eemaldada.“
Hankija on 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankijal kasutab käesolevas riigihanke
läbiviimisel sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust. RHS §126 lg 2 sätestab muu hulgas järgmist:
Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra sh
punktis 12 on sätestatud läbirääkimiste kord ja tingimused. Antud juhul ei ole tegemist
alusdokumentide muutmisega, vaid hankemenetluse raames läbirääkimiste pidamisega
hanketingimuste üle.“
22.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses RHAD p 12 –
läbirääkimised Arvestades hanke üldist ülesehitust (sisuliselt viiakse läbi avatud
hankemenetlus) jääb täiesti arusaamatuks hankija soov sätestada endale õigus
läbirääkimisteks. Selgusetuks jääb siinjuures, missuguses olukorras, kellega ja mille üle
täpsemalt läbirääkimisi pidada soovitakse. Leiame, et sellisel kujul on tegemist vähemalt RHS
§ 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete rikkumisega (vt siinkohal
võrdluseks RHS § 48 lg 3, mis sisaldab konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse valiku
põhimõttelisi kriteeriume), mistõttu palume RHAD p 12 tervikuna eemaldada.“
Hankija vastas 27.02.2023 järgmiselt: „Hankija kasutab käesolevas riigihanke läbiviimisel
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust. RHS §126 lg 2 sätestab muu hulgas järgmist: Hankija
määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Johtuvalt
eelpooltoodust, on hankija sätestanud RHAD-is punkti 12. Hankija on pidanud vajalikuks
vajadusel pidada läbirääkimisi eesmärgiaga leida hankija jaoks sobivaim hanke tulemus“.
Sisuliselt on Hankija jätnud vastates selgitamata läbirääkimiste pidamise alused. Hankija on
küll öelnud, et tegemist ei ole alusdokumentide muutmisega, kuid RHAD p-ist 12. tuleneb
selgelt, et läbirääkimistega seoses on Hankijal õigus muuta tehnilisi nõudeid ja teatud
tehnilise kirjelduse positsioonid hankest välja arvata.
14.3. Iseenesest läbirääkimised sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pole keelatud.
Läbirääkimisi saab pidada seonduvalt esitatud pakkumustega, mistõttu ei saa nõustuda
Vaidlustajaga, et läbirääkimised on võimalikud vaid enne pakkumuste esitamist.
Hankija otsustada on see, mille üle läbi räägitaks, kuid pärast pakkumuste esitamist ei saa
pakkujatega läbi rääkida kõigi Hankija poolt esitatud tingimuste, sh hindamisele seatud
kriteeriumite üle, muuta tehnilisi nõudeid ja teatud tehnilise kirjelduse positsioonid hankest
välja arvata. RHAD p-is 12.2. on viidatud ka lepingu objekti kirjelduse muutmise vajadusele
läbirääkimiste käigus.
Reeglina ei saa riigihangetes pärast pakkumuste esitamist muuta kõiki riigihanke
alusdokumente, mille alusel on esitatud pakkumused. Ka näiteks konkurentsipõhises
läbirääkimistega menetluses ei räägita läbi hindamiskriteeriumite ega läbiräägitavate
tingimuste miinimumnõuete üle (RHS § 70 lg 2).
Isegi kui nõustuda Hankijaga, et riigihanke alusdokumentides on esitatud üldine
menetluskord, siis vaidlustusmenetluses oleks tulnud läbirääkimistega seonduvat täpsemalt
42 (51)
selgitada. Sätestades RHAD-s läbirääkimiste pidamise õigus pidi Hankijale olema teada
vähemalt see, mille üle läbi räägitakse ja ka see, mis toimub läbirääkimiste tulemusel esitatud
pakkumusega (kas esitatakse kohandatud pakkumus, kas kontrilliutrakse kohandatud
pakkumsue vastavust). Kuid Hankija selgitused ja RHAD p-id 12.1 ja 12.2. on sellised, millest
ei saa vaidlustuskomisjon järeldada, et tegemist on läbimõeldud tegevusega. Pakkuja peab
enne pakkumuse esitamist teadma, millistel juhtudel on pakkujatel võimalus oma pakkumust
täpsustada ja täiendada, millistel juhtudel on võimalik pakkumuses esinevat puudust
kõrvaldada, kas läbirääkimisetega on seotud RHAD p-is 8.1.8. nimetatud pakkumuse
kohandamine.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD p-d 12.1.ja 12.2. on vastuolus eelkõige RHS § 3
p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.
15. HL p 4.1. koos RHAD p 6.15.(teenuse hind)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest:
1) RHAD p 6.15. ja HL p 4.1. lg 2 võrdluses jääb ebaselgeks, kas mahetoetus lisandub
koolilõuna hinnale 2,15 eurot või sisaldub selles. Osundatud vastuolu tulemuseks on
RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistva ning kontrollitava menetluse põhimõtete rikkumine.
2) HL p 4.1. lg 1 kohaselt lähtub Kasutaja (teenuse osutaja) koolilõuna pakkumisel Tartu
Linnavalitsuse kehtestatud koolilõuna maksumustest. Sealjuures on Hankijal õigus
muuta, sh vähendada koolilõuna maksumusi ühepoolselt ja omal äranägemisel (HL p
4.1. lg 1 ls 3);
3) on ebaselge, kuidas toimub koolilõuna hinna indekseerimine. Statistikaameti
kodulehelt ei ole võimalik leida THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide
komponendi muutust (leitavad on mingi valitud kauba-komponendi kindla aasta
kindla kuu indeks-väärtused, kuid mitte selle komponendi muutused mingi perioodi
kohta). RHAD ja HL ei sätesta aga seda, kuidas THI toidukaupade ning
mittealkohoolsete jookide komponendi muutust konkreetsel juhul arvutada. Samuti on
ebaselge, millal indekseerimine täpselt aset leiab ning missuguse perioodi kohta (kas
kalendriaasta kohta või aastase perioodi kohta alates hankelepingu sõlmimisest);
4) ebaselge on lause - KOV osalus koolilõuna hinnast 1.-9. klassis 6%. Toitlustajal
puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga. Missugusest
KOV osalusest siin punktis juttu on, jääb täiesti arusaamatuks. Kes maksab
toitlustajale käesoleva hanke raames hangitava koolilõuna eest täpselt kui palju ühe
lapse kohta kui KOV (=Hankija) osalus on koolilõuna hinnas 1.-9. klassis 6%.
Hankija selgitas järgmist:
1) koolilõuna maksumus on HL p 4.1 lg 1 järgi gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot.
RHAD p-s 6.15. mainitud 2,15 eurot on hind, millega peab menüü koostamisel
arvestama. See 15 senti, mis 2 eurole lisandub, on mahetoetus;
2) HL p 4.1. lg 1 ls 3 järgi on Hankijal õigus muuta koolilõuna maksumusi;
3) HL p 4.1. lg 3 järgi kasutatakse koolilõuna hinna kujundamisel indekseerimismudelit,
mille tulemusena tõuseb koolilõuna hind vastavalt tarbijahinnaindeksi toidukaupade
ning mittealkohoolsete jookide komponendist ning alampalga muutustest igal aastal
kindla indekseerimisvalemi põhjal: „koolilõuna hind = kehtiv hind + kehtiv
hind*0,5*(toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga tõus).
Indekseerimismudel ei ole ebaselge;
4) HL p 4.1. lg 6 järgi on negatiivse indeksi korral Tartu Linnavalitsusel õigus otsustada
hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas;
43 (51)
5) olenemata sellest, milliseks kujuneb koolilõuna hind indekseerimisvalemi
rakendamise järgselt, jääb kohaliku omavalitsuse osalus sellest hinnast 1.—9.
klassides alati 6%. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse osalus on 6% ka
korrigeeritud hinnast;
6) pakkujal ei saa olla õigust hankelepingu tasu muuta.
15.1. HL p 4.1. kohaselt kasutaja Iähtub koolilõuna pakkumisel Tartu Linnavalitsuse
kehtestatud koolilõuna maksumustest. Lepingu sõlmimise ajal on koolilõuna maksumus 1. -
4. klassi õpilastele 1,45 eurot, 5. - 9. klassi õpilastele 1,60 eurot ning gümnaasiumi õpilastele
2,00 eurot päevas. Koolieine maksumus on kuni 90 % koolilõuna maksumusest ning
hommikupuder kokkuleppelise hinna alusel. Koolilõuna maksumusi on õigus muuta Tartu
Linnavalitsusel. Erimenüü hindasid (XL portsjon, taimetoit vms) on õigus muuta kooli
hoolekogul.
Koolilõuna hinnale lisandub „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja
mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus" (edaspidi:
mahetoetus) juhul, kui toetuse saamiseks vajalikud tingimused on Kasutaja poolt
täidetud.
Koolilõuna hinna kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb
koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist
ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal:
Koolilõuna hind = Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% * (toidu ja mittealkohoolsete jookide
hinnatõus + alampalga tõus).
KOV osalus koolilõuna hinnast jääb 1. - 9. klassis 6%.
Negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse hinna
korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas.
RHAD p 6.15. kohaselt pakkujal tuleb esitada gümnaasiumi vanuserühmale (16-18 a. ja
enam)
Koostatud koolilõuna menüü hinnaga 2,15 eurot (sisaldades tooraine- ja tegevuskulu,
lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM mahetoetust ehk kõiki komponente, mis pakkujale
selles osas tasumisele kuuluvad) õpilase kohta päevas.
Menüü peab sisaldama pakkuja kinnitust, et pakkuja on valmis esitatud menüüs esitatud toidu-
ja joogivalikut pakkuma koolilõuna hindadega, mis käesoleval hetkel on 1.-4. klassi õpilastele
1,60 eurot, 5.-9. klassi õpilastele 1,90 eurot ning gümnaasiumiõpilastele 2,15 eurot õpilase
kohta päevas (sisaldades tooraine, tegevuskulu, lapsevanema poolt makstavat osa ning MeM
mahetoetust ehk kõiki komponente, mis pakkujale selles osas tasumisele kuuluvad) eest.
Pakkumus peab sisaldama kinnitust, millisele hankeosale pakkumus on esitatud (Tartu
Herbert Masingu Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Tartu
Annelinna Gümnaasium, Tartu Forseliuse Kool, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Kesklinna Kool,
Tartu Hansa Kool, Tartu Raatuse Kool, Tartu Variku Kool ning Tartu Karlova Kool), mistõttu
jätab pakkuja loendisse vaid nende koolide nimed, kuhu pakkumuse esitab.
Vastavaks tunnistatakse pakkumus, kui vorm on täidetud nõuetekohaselt (koosatud õigele
vanuseastmele ja sisaldama nõutud kinnitusi).
23.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses hankelepingute projektide
p 4.1. – teenuse hind ja indekseerimine Leiame, et teenuse hind on praeguses p 4.1. sõnastuses
ebaselge. Palume kõnealune punkt sõnastada ümber selliselt, et oleks üheselt aru saada,
missugune on vastava vanuserühma õpilase ühe koolilõuna hind lepingu sõlmimisel.
Samuti palume selgelt välja kirjutada, millal toimub hindade indekseerimine (kas see toimub
44 (51)
automaatselt ning kui jah, siis alates missugusest vastava kalendriaasta kuupäevast
muudatused jõustuvad) ja missuguse eelneva perioodi vastavate näitajate muutusi võetakse
sealjuures arvesse. Palume hankelepingute teksti vastavalt täiendada.
Samuti palume osundada, kust on võimalik leida indekseerimisel kasutatavat toidu ja
mittealkohoolsete jookide hinnatõusu. Kui kõnealust muutujat ei avaldata regulaarselt
neutraalse kolmanda isiku poolt (nt Statistikaameti kodulehel), siis ei ole võimalik kõnealust
muutujat indekseerimisel kasutada.
Palume selgitada, mida tähendab lause, et KOV osalus koolilõuna hinnast jääb 1.-9. klassis
6%?
Leiame, et hankijale jäetav õigus koolilõuna ja erimenüüde hindasid ühepoolselt (omal
äranägemisel) vähendada, on ebaproportsionaalne ning seetõttu vastuolus RHS § 3 p-d 1 ja
2 sätestatud põhimõtetega. Palume vastavad laused hankelepingute projektidest välja jätta. “
Hankija on 27.02.2023 vastanud järgmiselt: „Hankelepingu punkt 4.1. sätestab muuhulgas
järgmist: Lepingu sõlmimise ajal on koolilõuna maksumus 1. – 4. klassi õpilastele 1,45 eurot,
5. – 9. klassi õpilastele 1,60 eurot ning gümnaasiumi õpilastele 2,00 eurot päevas. Koolilõuna
hinnale lisandub „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja
mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus“ (edaspidi: mahetoetus)
juhul, kui toetuse saamiseks vajalikud tingimused on Kasutaja poolt täidetud.
Koolilõuna hinna kujundamisel kasutatakse indekseerimismudelit, mille tulemusena tõuseb
koolilõuna hind vastavalt THI toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide komponendist
ning alampalga muutustest igal aastal kindla indekseerimisvalemi põhjal: Koolilõuna hind =
Kehtiv hind + Kehtiv hind * 50% * (toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus + alampalga
tõus).
KOV osalus koolilõuna hinnast jääb 1. - 9. klassis 6%. KOV osalus koolilõuna hinnast jääb
1. - 9. klassis 6% tähendab et ükskõik milliseks kujuneb uus koolilõuna hind, siis KOV osa
jääb sellest alati 6%.
THI komponentide puhul lähtutakse märtsis avalikustatud andmetest ning uued hinnad
kehtestatakse alati uuest õppeaastast. Negatiivse indeksi korral jätab Tartu Linnavalitsus
endale eraldi otsusõiguse hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas.
Hankija ei nõustu pakkuja väitega, nagu hankijale jäetav õigus on koolilõuna ja erimenüüde
hindasid ühepoolselt (omal äranägemisel) vähendada. Hinnakorrigeerimisel ei lähtuta
"hankija enda äranägemisest" vaid THI ning alampalga muutusest. Hankija leiab, et selline
regulatsioon ei ole ebaproportsionaalne, vaid mõlema lepingu osapoole suhtes õiglane.“
28.02.2023 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus: „Palume täpsustada, millistest
allikatest on võimalik leida toidukaupade ning mittealkohoolsete jookide THI muutusi
kajastava informatsiooni.“
Hankija vastas 28.02.2023 järgmiselt: „Küsitud andmed leiab Statistikaameti andmebaasist:
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02 “ Hankija täiendas 06.03.2023 oma
vastust järgmiselt: „Iga aastase uue koolilõuna hinna kujunemine on mõeldud nii, et
koolilõuna hinnad kehtestatakse uuest õppeaastast ehk iga kord alates 1. septembrist. Uuel
õppeaastal kehtima hakkavad hinnad kehtestatakse märtsis, kui on Tartu linna
eelarvestrateegia koostamise aeg. Aluseks võetakse seega veebruari THI toidu ja
45 (51)
mittealkohoolsete jookide näitajate tasemed käesoleval ja eelneval aastal ning arvestatakse
nende kahe näitaja protsentuaalset muutust. Negatiivse indeksi korral jätab Tartu
Linnavalitsus endale eraldi otsusõiguse hinna korrigeerimise või mitte korrigeerimise osas.“
15.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajale pidi vaidlustust esitades olema teada,
et:
- mahetoetus sisaldub koolilõuna hinnas 2,15 eurot;
- koolilõuna maksumuse määrab kindlaks kohalik omavalitsus (kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 42 lg 5), sellest
tulenevalt on kohalikult omavalitsusel õigus seda ka muuta;
- indekseerimine toimub märtsis avalikustatud andmete alusel ja uued hinnad kehtestatakse
alates uuest õppeaastast;
- ükskõik milliseks kujuneb uus koolilõuna hind, siis kohaliku omavalitsuse osa jääb sellest
alati 6%.
Vaidlustajale pidi olema teada ka indekseerimismudel.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et HL p 4.1. koos RHAD p 6.15. ei ole vastuolus RHS § 3
p-dega 1 ja 2.
16. HL p 4.2. ls 2 (teenuse hinna tasumise tingimused).
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest:
1) HL-te esemeks on toitlustamisteenuse hankimine Hankija poolt, st teenuse saajaks on
atest Hankija. Lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise riski asetamine teenuse
osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Hangitud ja osutatud
teenuse eest tuleb tasuda Hankijal ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid
summasid sõltuvusse „tegelikult“ mingile „ARNO kontole“ laekunud summadest;
2) toitlustajal puudub igasugune õiguslik suhe lapsevanemaga seoses koolilõunaga.
Toitlustamislepingute pooleks on Hankija ja mitte lapsevanem. Sõlmitavatest
hankelepingutest ei tulene toitlustajale mitte mingit nõudeõigust ühegi lapsevanema
suhtes, mistõttu on täiesti arusaamatu, miks paneb Hankija enda poolt hangitava
teenuse eest tasumise sõltuvusse mingist lapsevanema omaosaluse laekumisest
mingisse e-keskkonda.
Hankija selgituste kohaselt:
1) HL p 4.2. ls 2 on pakkujate suhtes koormav, kuid see ei tähenda, et tingimus on
õigusvastane;
2) RHS ei tee ettekirjutusi hankelepingu tingimuste sisu kujundamise osas.
3) asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat
soosivam, ei tähenda, et tingimus on ebaproportsionaalne;
4) pakkujal on võimalus riskide pinnalt otsustada, kas osaleda riigihankes või mitte.
16.1. HL p 4.2. kohaselt lapsevanem saab oma osaluse koolilõuna maksumusest kanda e-
keskkonna ARNO vahendusel koolitoidu eest tasumiseks avatud ühisele kontole, mis kuulub
Kasutusse andjale. Kasutusse andja kannab toitlustamiskuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
e-keskkonna ARNO vahendusel tegelikult laekunud summa toitlustamiskuule järgneva kuu 15.
kuupäevaks Kasutajale. Hiljem laekunud summa kantakse Kasutajale üle koos järgnevatel
kuudel tehtavate kannetega. Kui lapsevanem tasub koolilõuna või koolieine eest Kasutajale,
siis Kasutaja kannab andmed saadud summa õpilase koolitoidu kontole e-keskkonnas ARNO
46 (51)
kahe tööpäeva jooksul alates raha saamisest.
HL p 4.2. tähendab, et järgneva kuu 15-daks kuupäevaks kantakse kasutajale (teenuse
osutajale) üle vaid tegelikult lastevanematelt laekunud summad. Tasu maksmine teenuse
osutajale on pandud sõltuvusse lastevanematelt raha laekumisest.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellise riski panemine võib osutuda teenuse osutajale
äärmiselt koormavaks, sest teenust tuleb osutada ka siis, kui eelmiste kuude eest on koolitoidu
raha osaliselt tasumata. Hankija pole endale võtnud mistahes kohustusi teenuse osutajale
tasuda tellitud teenuse eest ega ka lastevanematelt koolitoidu eest raha kättesaamiseks.
Põhimõtteliselt võib see tähendada, et teenuse osutajal jääbki raha saamata ja ta ise ei saa
midagi ette võtta.
16.2. Hankijale on 23.02.2023 esitatud järgmine selgitustaotlus: „Seoses hankelepingute
projektide p 4.2. ls 2 – teenuse hinna tasumise tingimused Leiame, et hankelepingute p 4.2. ls
2, mille kohaselt tasutakse Kasutajale hangitud teenuse eest üksnes ARNO vahendusel
„tegelikult laekunud summa“, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega
(eelkõige proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse põhimõtetega). Hankelepingute
esemeks on toitlustamisteenuse hankimine hankija poolt, s.t. teenuse saajaks on pakkujate
vaatest hankija. Leiame, et lapsevanemate omaosaluse sissenõudmise riski asetamine teenuse
osutajale ei ole ei proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud. Leiame, et hangitud ja
osutatud teenuse eest tuleb hankijal tasuda ise täies ulatuses ja mitte seada makstavaid
summasid sõltuvusse „tegelikult mingile ARNO kontole“ laekunud summadest. Seetõttu
palume kõnealuse sätte ümber sõnastada selliselt, et Kasutusse andja tasub Kasutajale
toitlustamise eest vastavalt hankelepingus sätestatud hindadele, tegelikult osutatud teenuse
mahule ning Kasutaja poolt sellest lähtuvalt esitatud arvetele 15 päeva jooksul vastavasisulise
arve esitamise arvates, kuid mitte varem kui toitlustamiskuule järgneva kuu 15-ndaks
kuupäevaks.“
Hankija on 28.02.2023 sellele vastanud järgmiselt: „Tänan ettepaneku eest. Hankija on
pakkuja ettepanekuga põhimõtteliselt nõus. Antud punkti muutmine nõuab Tartu Linnavalituse
poolset sisulist otsust, mida hanke välja kuulutamise hetkeks veel ei olnud toimunud. Koheselt,
kui vastavasisuline otsus on olemas, saab hankija oma lepingupartnereid sellest ka
informeerida.“
HL p 4.2. ls 2 muudetud pole, Hankija on vastuolus antud vastusega vaielnud
vaidlustusmenetluses Vaidlustajale vastu.
16.3. RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja
kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et osutatud teenuse eest tasu saamise
sõltuvusse panemine üksnes summade laekumisest Hankija e-keskkonna ARNO ei ole
põhjendatud ja HL p 4.2. ls 2 on seega vastuolus RHS § 3 p-iga 2.
17. HL p 5.1.35.1. (dokumentide esitamise kohustus ning mahetooraine arvestuse tabel), HL
p-d 5.1.39. ja 5.1.40. (tooraine arvestuse tabeli pidamine ja esitamine)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest:
1) tegemist on väga ulatusliku dokumentide esitamise kohustusega (kõik dokumendid
Hankija poolt ja tema äranägemisel ette antud aja jooksul). Säärane teabeõigus ei ole
47 (51)
kuidagi põhjendatud ega põhjendatav;
2) arvestades tooraine päritolukoha ning Tartu raekoja vahemaa mõõtmise probleemsust,
on ilmne, et Vaidlustajal pole praktiliselt võimalik tõendada mahetooraine päritolu
täpset asukohta (üksikud erandid on mõeldavad, kuid pigem vaid kinnitavad reeglit);
3) igakuiselt tooraine arvestuse tabelit sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil
3), on ebaproportsionaalne, täiesti ebavajalik ja üleliigne, kuna tooraine päritolu
kauguse määratlemine RHAD sätestatud kujul on ilmselgelt vastuolus RHS-iga.
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) RHAD ei piira pakkuja võimalusi tõendada tooraine päritolu. Pakkujatel on võimalik
tooraine päritolu tõendada erinevate asjakohaste tõenditega, näiteks saatelehtedega,
tootjate kinnitustega või sobivate registrite andmetega;
2) olenemata teabe kvalifitseerumisest ärisaladuseks, peab Hankijal olema võimalik
kontrollida lepingu täitmist;
3) Vaidlustaja pole põhjendanud, kuidas on dokumentide esitamise kohustus ja aruande
tabeli esitamise kohustus ebaproportsionaalsed. Asjaolu, et tingimus ei ole pakkujale
meelepärane ja võiks teoreetiliselt olla pakkujat soosivam, ei tähenda, et tingimus on
ebaproportsionaalne.
17.1. HL p 5.1.35.1. kohaselt kasutaja kohustub esitama Kasutusse andjale kõik soovitud
toitlustamisega seotud dokumendid, sh mahetooraine kasutamist tõendava dokumentatsiooni
ette antud aja jooksul. Eelmise kalendrikuu mahetooraine arvestuse tabel tuleb esitada
hiljemalt järgneva kalendrikuu 20.
HL p 5.1.39. kohaselt kasutaja kohustub pidama igakuiselt tooraine arvestuse tabelit
sarnaselt mahetooraine arvestuse tabeliga (vormil 3), kus on näidatud toorainete lõikes ära,
kui kaugelt need pärinevad ning millise osa need kogu tooraine kogusest moodustavad.
Eelmise kalendrikuu tooraine päritolu arvestuse tabel tuleb esitada vormil 3 hiljemalt
järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks Kasutusse andja poole edastatud e-posti aadressile.
HL p 5.1.40. kohaselt kasutaja kohustub tõendama kogu tooraine päritolu sh pidama
igakuiselt tooraine päritolu arvestust (millised toorained kogu tooraine kogusest kui kaugelt
pärnevad).
Igakuuliselt esitatav vorm 3 näeb ette järgmiste andmete esitamist tooraine kohta:
- tarnija
- arve nr
- kogu tooraine kogus (kg)
- sh mahe (käesoleval kuus ja järgmises kuus)
- sh mitte mahe (käesolevas kuu ja järgmises kuus )
- sh 130 km kauguselt (käesolevas kuus ja järgmises kuus)
- sh 300 km kauguselt (käesolevas kuus ja järgmises kuus )
- sh kaugemalt (käesolevas kuus ja järgmises kuus)
Välja tuleb tuua ka protsentuaalsed osakaalud.
17.2. Tooraine kohta andmete esitamine on vajalik selleks, et kontrollida teenuse osutamise
kvaliteeti, seda, kas HL-i täidetakse vastavalt pakkumuses esitatud ja pakkumuste hindamisel
arvesse võetud näitajate alusel.
48 (51)
Kui Hankija sätestab selle, kuidas tooraine pärinemise koht ja kaugus kindlaks tehakse, siis
on pakkujatel need andmed eeldatavasti olemas.
Kuid nõustuda tuleb Vaidlustajaga, et igakuine nii põhjalike andmete esitamine teatud
kindlaks kuupäevaks nõuab lisatöö tegemist. Paratamatult tekib küsimus – kas Hankija vajab
neid andmeid igakuuliselt. Samuti on Hankija HL p-is 5.1.35.1. pannud kasutajale kohustuse
esitada Hankijale (kasutusse andjale) kõik soovitud toitlustamisega seotud dokumendid ette
antud aja jooksul. See tähendab, et kasutaja peab iga hetk olema valmis esitama
toitlustamisega seotud dokumente Hankijale.
17.3. Kuna HL p-is 5.1.35.1., 5.1.39. ja 5.1.40. panevad kasutajale kohutuse pidada arvestust
ja esitada andmed, aga pole teada see, miks Hankija soovib neid just igal kuul (või ka
koheselt), siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et see on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-is 2
toodud põhimõttega - piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
18. HL p 8.3. (leppetrahvid vastavalt kuni 1000 ja kuni 5000 eurot rikkumise kohta)
Vaidlustaja on seisukohal, et see regulatsioon on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2, sest:
1) mingit leppetrahvile eelnevat hoiatus- ja/või heastamis-mehhanismi sätestatud ei ole;
2) ebaproportsionaalne on leppetrahv summas kuni 5000 eurot HL p-is 8.3.3. osundatud
lepingu punktide rikkumiste puhul ühes kalendrikuus (siin on ka viited äärmiselt
probleemsetele HL p-dele 5.1.35., 5.1.39. ja 5.1.40.).
Hankija vaidleb Vaidlustajale vastu:
1) HL p 8.3. annab Hankijale õiguse nõuda leppetrahvi erinevate lepinguliste kohustuste
rikkumise korral, mitte kohustuse leppetrahvi nõuda. Muu hulgas tähendab see, et
Hankijal ongi õigus enne leppetrahvi määramist teha hoiatus või võimaldada tal
rikkumine heastada;
2) Hankija ei saa aga iga sõlmitud lepingu puhul olla kohustatud enne leppetrahvi
määramist andma teenuse osutajale hoiatust või võimaldama tal rikkumine heastada;
3) lisaks sellele, et summad on hankelepingu maksumusega võrreldes marginaalsed ja
Hankija ei ole kohustatud leppetrahvi nõudma, on Hankijal õigus kohustuse rikkumise
raskust arvestades otsustada, millises summas leppetrahvi nõuda.
18.1. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud
lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Leppetrahvil on kaks funktsiooni – survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste
kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste välistamine tulevikus ning kahju
hüvitamise funktsioon, mille eesmärgiks on tagada lepingu poole jaoks õigus nõuda lepingut
rikkunud poolelt leppetrahvina kokkulepitud rahasumma tasumist kui miinimumhüvitist
tekitatud kahju eest (kohustuste täitmise asendamine).
Hankija on HL-s ette näinud leppetrahvid kohustuse täitmisele sundimiseks.
HL p 8.3. kohaselt juhul, kui kasutaja ei täida või ei täida nõuetekohaselt Lepingus ettenähtud
kohustust, on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt kohustuse täitmisele sundimiseks
leppetrahvi tasumist:
8.3.1. Lepingu punktides 5.1.2., 5.1.3., 5.1.6., 5.1.7., 5.1.9., 5.1.1 5., 5.1.16., 5.1.22., 5.1.23.,
49 (51)
5.1.26., 5.1.32., 5.1.33. ja 5.1.34. sätestatud kohustuste puhul kuni 500 eurot rikkumise kohta;
8.3.2. Lepingu punktides 4.1., 5.1.1., 5.1.5., 5.1.10., 5.1.1 1., 5.1.1 2., 5.1.1 3., 5.1.14., 5.1.24.,
5.1.28., 5.1.29., 5.1.30., 5.1.31., 5.1.32, ja 7.1. sätestatud kohustuste puhul kuni 1000 eurot
rikkumise kohta;
8.3.3. Lepingu punktide 5.1.35., 5.1.36., 5.1.37., 5.1.38., 5.1.37., 5.1.38., 5.1.39., 5.1.40.,
6.1.1., 6.1.3 ja 6.1.4. sätestatud kohustuste puhul kuni 5000 eurot rikkumise kohta (nt mahe
kaubagrupi puudumine menüüs või vähemas koguses mahetooraine pakkumine, kui lepingus
sätestatud, korduskasutuspakendite mitte kasutamine või nende osaline kasutamine, mitte
biolagunevate pakendite kasutamine või nende osaline kasutamine jms) ühes kalendrikuus.
Hankijal (kasutusse andjal) on õigus kohaldada neid leppetrahve ja õigus otsustada
kohaldatava leppetrahvi suurus. Samuti tuleb Hankijal (kasutusse andjal) lähtuda VÕS §-st
160 - kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda (HL-s ei ole
sätestatud teisiti).
18.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et leppetrahvi kohaldamisega seonduva hoiatus-
ja/või heastamismehhanismi puudumine HL-s ei ole vastuolus RHS-iga. HL-s on selgelt
loetletud rikkumised, mille eest on Hankijal (kasutusse andjal) õigus kohaldada leppetrahvi,
teenuse osutajal (kasutaja) on võimalik teha kõik selleks, et neist rikkumistest hoiduda. Selleks
pole vajalik Hankija (kasutusse andja) täiendav eelnev meeldetuletus või hoiatus.
18.3. Vaatamata sellele, et VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib tasumisele kuuluva leppetrahvi
ebamõistliku suuruse korral kohtus vaidlustada, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et HL-s
sätestatud leppetrahvid ei saa olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid.
Leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma
sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses.
HL p-is 8.3.3. viidatud rikkumised, millede puhul on Hankijal (kasutusse andjal) õigus
määrata leppetrahv kuni 5000 eurot ühes kalendrikuus, on vaidlustuskomisjoni hinnangul
erineva raskusastmega. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et osad HL p-is
8.3.3.viidatud rikkumised on sellised, millede puhul pole õigustatud leppetrahv 5000 eurot.
Kuid lähtudes sellest, et igal üksikul juhul peab leppetrahvi kohaldamisele eelnema Hankija
(kasutusse andja) poolne kaalumine (kas üldse rakendada või kui rakendada, siis millises
summas), siis puudub vaidlustuskomisjonil alus asuda seisukohale, et HL p 8.3. on vastuolus
RHS-iga. Leppetrahvi kohaldamise õiguse kasutamisel tuleb Hankijal (kasutusse andjal)
tegutseda heauskselt ning leppetrahvi nõuda sisse üksnes ulatuses, mis on põhjendatud.
Leppetrahvi maksimummäär on juba olemuslikult mõeldud kõige raskemate rikkumiste
puhuks. Õiguspäraselt kaalutlev Hankija (kasutusse andja) hindab iga rikkumise puhul, mis
on kohane leppetrahvi summa.
19. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise
rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2 - kui
vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse
[---] osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, tasutud või
tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse
või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise
50 (51)
esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
19.1. Vaidlustaja vaidlustas 12 regulatsiooni, üks Vaidlustaja taotlus jääb RHS 192 lg 3 p-i 7
alusel läbi vaatamata, vaidlustuskomisjon rahuldab 6 Vaidlustaja taotlust ja jätab rahuldamata
5 taotlust.
19.2. RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe
vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel
tagastamisele.
RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 6/11
vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivust, st 698,18 eurot.
19.3. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse esindaja kulude väljamõistmiseks summas
3040 eurot (käibemaksuta), 19 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 160 eurot.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja esitatud esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud
(vaatamata sellele, et üks Vaidlustaja taotlus jääb läbi vaatamata). Hankijalt kuulub välja
mõistmisele 6/11, st 1658,18 eurot (ilma käibemaksuta).
19.4. RHS ei anna alust nõustumiseks Vaidlustajaga selles, et Hankija esindaja kulud tuleb
jätta Hankija kanda (vt ka Riigikohus 11.12.2020 otsus, 3-20-1198, p-id 30-32).
Hankija on esitanud tähtaegselt kaks taotlust esindaja kulude väljamõistmiseks:
- 14.03.2023 summas 4950 eurot (käibemaksuta), 27,5 tunni õigusabi osutamise eest,
tunnitasuga 180 eurot;
- 17.03.2023 summas 1980 eurot (käibemaksuta), 11 tunni õigusabi osutamise eest,
tunnitasuga 180 eurot.
Kuid vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud.
Lähtudes materjalide mahtust ja asja keerukusest peab vaidlustuskomisjon põhjendatuks ja
vajalikuks Hankija esindamisel 27 tundi, st 4860 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub
Vaidlustajalt välja mõistmisele 5/11, st 2209,09 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
51 (51)