Kaia Sarnet Teie 09.02.2023 nr 15-8/994
regionaalvaldkonna asekantsler
Rahandusministeerium Meie 24.03.2023 nr 6-5/23/2841-2
[email protected]
Ettepanekud Harju maavarade
teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse kohta
Austatud Kaia Sarnet
Esitasite1 Keskkonnaametile planeerimisseaduse (PlanS) § 61 lg 1 alusel ettepanekute
esitamiseks „Harjumaa maavarade teemaplaneering. Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh
keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“2 (edaspidi LS ja KSH
VTK).
Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering (edaspidi teemaplaneering) ja selle
keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Rahandusministeeriumi
ettepanekul ning Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse 23.12.2021
korraldusega nr 447. Teemaplaneeringu algatamise eesmärk on kogu Harju maakonna
territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud
strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks.
Teemaplaneering määrab kindlaks perspektiivsete ehitusmaavarade uuringualade ja
kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride ning turbatootmisalade
laiendamise võimalused. Teemaplaneering käsitleb ehitusmaavarasid: lubjakivi, liiv, kruus ja
lisaks turvas.
Keskkonnaamet tutvus esitatud dokumendiga ning esitab omapoolsed ettepanekud ja märkused,
millega palume arvestada:
1. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 8) eelviimases lõigus on toodud viide nr 4, kuid allmärkustes
selle kohta mingit selgitust ei ole. Palume täiendada.
2. LS ja KSH VTK ptk-s 1.3 (lk 14) on allmärkusena nr 10 toodud kehtetu seaduse
redaktsioon. Palume korrigeerida.
3. LS ja KSH VTK ptk-s 2.1 (lk 18) on kirjas: „Seega peab metoodika peab lähtuma eeskätt
maavara levikust, kvaliteedist ja kaevandamise võimalikkuse sotsiaalsest
aktsepteeritavusest.“
Märgime, et selles lähtekohas on puudu keskkonnakaitseline aspekt, mis on maavara
olemasolu ja sotsiaalsete mõjude kõrval üheks põhikriteeriumiks.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.02.2023 nr 6-5/23/2841 all.
2
Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022-0051, kuupäev 31.01.2023.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Keskkonnakaitselised piirangud on põhikriteeriumina toodud välja ka LS ja KSH VTK ptk-
s 2.2. Palume eeltoodud lauset täiendada.
4. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 20) on ühe keskkonnakaitselise piiranguna toodud Natura
alad ning on kirjutatud: „tegevus on võimalik alternatiivsete lahenduste puudumisel, kui see
on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas
sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.“
Keskkonnaameti hinnangul on antud käsitlus poolik. Korrektne oleks kirjutada: „Tegevus
on võimalik ja teemaplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000
võrgustiku ala kaitsekord ning teemaplaneeringu kehtestaja on veendunud, et kavandatav
tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse
eesmärki3. Kui hoolimata tegevuse ja teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast
eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete
lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevust lubada ja
teemaplaneeringu kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, st Natura erandi
rakendamist4.“ Samuti tuleks Natura erandi edasiseks kirjeldamiseks välja tuua ka KeHJS
§ 45 lg-d 4 ja 5. Palume materjale korrigeerida ja täiendada.
5. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 21) keskkonnakaitseliste piirangute all on toodud muuhulgas
kaitstavad liigid, sh püsielupaigad ning märgitud: „tegevus ei ole lubatud püsielupaigas.
Tegevus on lubatud kui ei kahjustata II ja III kaitsekategooria liikide soodsat seisundit.“
Märgime, et kahjustada ei tohi ka I kaitsekategooria liikide soodsat seisundit. Ilmselt on siin
mõeldud, et kõik I kaitsekategooria liikide leiukohad on kaitstaval alal, kuid kaitstava ala
(nt püsielupaiga) moodustamine uue I kaitsekategooria liigi leiukoha leidmisel võib võtta
aega. Samuti on oluline kasutada ajakohaseid andmeid, need täienevad pidevalt.
6. Palume täpsemalt selgitada, miks nimetatakse LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) III
kategooria ala nii - kaevandamine pole üldjuhul võimalik. Miks üldjuhul? Miks ei ole
kategooriat – kaevandamine võimatu?
7. LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) on tekstis viidatud joonisele 4, kuid korrektne oleks viidata
joonisele 5. Sama ptk-i lk-l 25 on tekstis viidatud joonisele 1, kuid peaks olema joonis 5.
Palume korrigeerida.
8. LS ja KSH VTK ptk-s 4.2 (lk 32) joonise 7 allkiri „Kaitstavate loodusobjektide asetus Harju
maakonnas“ ei ole täpne, sest kaardil ei ole kaitstavate liikide leiukohti. Palume
korrigeerida.
9. Andmeid vääriselupaikade kohta võiks võimalusel uuendada, praegu on LS ja KSH VTK
ptk-s 4.4 (lk 34) viidatud EELIS-e väljavõttele seisuga 10.10.2022.
10. LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et Harju maakonna
põhjaveevarud on lisaks keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjale nr 396 eraldi kinnitatud
ka Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna ja Maardu linna piirkondades
keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/379 „Harjumaa Ordoviitsiumi-
Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning
Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude
tarbevaru kinnitamine“ kuni 31.12.2042.
3
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lg-st 2 tulenevalt.
4
KeHJS § 45 lg 3
2 (5)
Juhime tähelepanu, et vastavalt veemajanduskava materjalidele „Oluliste
veemajandusprobleemide ülevaade“ on kaevandamisel põhjaveele ja põhjaveekogumitele
oluline mõju. Lisaks märgime, et mitmed ptk-s 4.10 nimetatud põhjaveekogumid on Lääne-
Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammi andmetel küll heas, aga
ohustatud seisundis. Näiteks Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveekogumid on ohustatud suurenevast veevõtust ja soolase vee sissetungist,
Kvaternaari Männiku-Pelguranna on ohustatud saastatusest ja kaevandamisest ja
Kvaternaari Prangli põhjaveekogumid on ohustatud inimtegevuse poolt. Palume eeltooduga
arvestada ja LS ja KSH VTK-d täiendada.
11. Palume LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 täiendada dokumendiga keskkonnaministri 22.11.2015
käskkiri nr 1042 „Tallinna linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi tarbevaru
kinnitamine“, millega kinnitati Lasnamäe ja Nõmme Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveemaardla joogivee tarbevarud.
12. LS ja KSH VTK ptk-s 4.15 (lk 43) on kirjutatud: „Objektilt likvideeritavaid ohtlikke
jäätmeid tohib üle anda ettevõtetele, kellel nende jäätmete käitlemiseks on kehtiv ohtlike
jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba.“
Juhime tähelepanu, et ohtlike jäätmete käitlemiseks ei väljastata litsentsi, vaid
keskkonnaluba (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 3).
13. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on kirjutatud: „KSH kohta koostatakse nõuetekohane
aruanne, mis esitatakse planeeringu mõjude hindamise aruande koosseisus“.
Palume selgitada, kas teemaplaneeringule koostatakse veel mingi lisa mõjude hindamise
aruanne, mis ei ole KSH aruanne.
14. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on toodud, et töö läbiviimisel tuginetakse eelkõige
olemasolevatele andmetele: asjakohastele riiklikele andmebaasidele, seirete ja uuringute
tulemustele, (teadus)kirjandusele ning eksperthinnangutele. Palume täpsustada, millised on
asjakohased riiklikud andmebaasid. Kas riiklike andmebaaside all mõeldakse ka Plutof
andmebaasi, Loodusvaatluste andmebaasi ja EELIS-t?
15. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1.1 (lk 48) on kirjutatud: „Strateegilise planeerimisdokumendi võib
kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav
tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta
negatiivselt ala kaitse eesmärke“ ning selle eelnevalt on öeldud, et Natura osas tulenevad
erisused KeHJS §-st 45.
Juhime tähelepanu, et eeltsiteeritud lause ei ole korrektne ja KeHJS §-s 45 seda nii
sõnastatud ei ole. Korrektne on lause: „Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada
juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise
planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta
ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.“
Samas ptk-s on samuti kirjutatud: „Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt
informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb
oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga“, mis ei ole aga samuti korrektne.
Rõhutame, et mõjude hindamisel Natura aladele vaadatakse ebasoodsa mõju esinemist,
mitte olulise või negatiivse mõju esinemist. Palume materjale korrigeerida.
3 (5)
16. LS ja KSH VTK ptk-s 6.2 (lk 55) on kaasamise tabelis Keskkonnaameti ülesandena
kirjutatud järgmist: „Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine
või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; kaitsealuste alade ja objektide
kasutustingimustega arvestamine.“
Palume antud käsitlust korrigeerida, kuna Keskkonnaameti ülesanne või kaasamise põhjus
ei ole olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine. Keskkonnaamet on pigem
keskkonnateemade kompetentsikeskus, mis antud juhul tegeleb keskkonnakasutuse ja
looduskaitsega seotud teemadega.
17. Suurt tähelepanu peab pöörama sellele, et mõjud ulatuvad ka tegevuse piirist kaugemale
(kaudsed mõjud). Kaudseteks mõjudeks võivad olla veerežiimi muutused, müra,
kaevandamisaladelt eemale kanduv tolm jne. Sellest on LS ja KSH VTK-s ka põgusalt
räägitud. Märgime, et nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid on oluline hinnata kaitsealuste
liikide põhiselt, mitte üldistavalt. St et igat liiki ja temale võimalikke tegevusega kaasnevaid
mõjusid peab hindama eraldi. Lisaks eelnevale on oluline arvestada ka võõrliikidega. Hetkel
võõrliike LS ja KSH VTK-s käsitletud ei ole.
18. LS ja KSH VTK-s ei ole kajastatud projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte. Märgime,
et teemaplaneeringu ja KSH koostamisel peab arvestama ka projekteeritavate kaitstavate
loodusobjektidega ja kaasama need mõjude hindamisse. Kuna kaitstavate loodusobjektide
arv muutub pidevalt (eeskätt püsielupaigad, sh projekteeritavad, ja kaitstavate liikide
leiukohad), siis tuleb käsitleda hindamise ajal aktuaalseid andmeid ja ajakohastada neid
protsessi käigus. Oluline on arvestada ka kaitsealuste liikide elupaikade sidususe
tagamisega, nt metsise puhul.
19. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 2 p-dest 6 ja 7 palume kindlaks teha, et lisaks LS ja KSH VTK
ptk-dele 5.1.1-5.1.10 (mõjude hindamine erinevatele mõjuvaldkondadele) hinnatakse eraldi
ka kumulatiivseid mõjusid ja erinevate mõjude omavahelisi seoseid.
20. Märgime, et kuna transport on üks kolmest kõige suuremast saastajast ning maavarade
kaevandamisega kaasneb suur rasketranspordi kasutus, siis peab sellises pikaajalises
dokumendis arvestama ja käsitlema, et kas ja milliseid muudatusi saab teha transpordiga
kaasnevate heidete vähendamiseks.
21. LS ja KSH VTK-st jäi selgusetuks, kas teemaplaneering hõlmab ja selle KSH käigus
analüüsitakse ka kaevandamist meres. Nt on teemaplaneeringu kaardirakenduses meres
asuvad maardlad välja toodud. Kui teemaplaneering hõlmab ka neid alasid, siis tuleb LS ja
KSH VTK-d vastavas osas täiendada.
22. LS ja KSH VTK-s on mõjude hindamisel kaitstavatele liikidele ja aladele toodud, et
plaanitakse hinnata elupaikade kadu, killustumist ja häiringuid. Märgime, et oluline on ka
elupaikade seisundi halvenemine (näiteks kaevandamisest tuleneva veerežiimi muutuse
tõttu kõrvalasuvatel aladel). Palume eeltooduga arvestada.
23. Keskkonnaamet teeb ettepaneku ekspertgruppi kaasata ka ornitoloog.
24. Palume selgitada, kas LS ja KSH VTK-s viidatud veebikaart5 on avalik. Hetkel on seal on
näidatud I-II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad. Nende avalikustamine on aga
keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1).
5
https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=8a5a12f2cfda4a13995222324dd9886e
4 (5)
25. Harju maavaarde teemaplaneeringu veebikaardil on maardlate staatuseks märgitud „K“.
Palume selgitada, mida see tähendab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd)
[email protected]
Kaisa Laar 5380 5024 (looduskasutus)
[email protected]
Roman Zuzjonok 5690 2018 (loodushoiutööd)
[email protected]
Monika Laurits-Arro 5302 0849 (loodushoiutööd)
[email protected]
Marju Erit 5649 6373 (liigikaitse)
[email protected]
Marili Kangur 5382 2349 (vesi)
[email protected]
Anni Aasa 5698 7154 (vesi)
[email protected]
Grethel Parman 5471 0167 (jäätmed)
[email protected]
Meelis Mägi 506 3491 (välisõhk)
meelis.mä
[email protected]
Liilia Tamm 5692 8735 (metsandus)
[email protected]
Ester Pindmaa 5696 6409 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
5 (5)