dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud Harju maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeerium · 24. märts 2023
Viit
15-8/994
Registreeritud
24. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-8 Maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-8/2023
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. aprill 2023

Failid

  • 📎Ettepanekud Harju maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.asice401 KB

Sisu (failidest)

Kaia Sarnet Teie 09.02.2023 nr 15-8/994 regionaalvaldkonna asekantsler Rahandusministeerium Meie 24.03.2023 nr 6-5/23/2841-2 [email protected] Ettepanekud Harju maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Austatud Kaia Sarnet Esitasite1 Keskkonnaametile planeerimisseaduse (PlanS) § 61 lg 1 alusel ettepanekute esitamiseks „Harjumaa maavarade teemaplaneering. Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“2 (edaspidi LS ja KSH VTK). Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering (edaspidi teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Rahandusministeeriumi ettepanekul ning Keskkonnaministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447. Teemaplaneeringu algatamise eesmärk on kogu Harju maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks. Teemaplaneering määrab kindlaks perspektiivsete ehitusmaavarade uuringualade ja kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride ning turbatootmisalade laiendamise võimalused. Teemaplaneering käsitleb ehitusmaavarasid: lubjakivi, liiv, kruus ja lisaks turvas. Keskkonnaamet tutvus esitatud dokumendiga ning esitab omapoolsed ettepanekud ja märkused, millega palume arvestada: 1. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 8) eelviimases lõigus on toodud viide nr 4, kuid allmärkustes selle kohta mingit selgitust ei ole. Palume täiendada. 2. LS ja KSH VTK ptk-s 1.3 (lk 14) on allmärkusena nr 10 toodud kehtetu seaduse redaktsioon. Palume korrigeerida. 3. LS ja KSH VTK ptk-s 2.1 (lk 18) on kirjas: „Seega peab metoodika peab lähtuma eeskätt maavara levikust, kvaliteedist ja kaevandamise võimalikkuse sotsiaalsest aktsepteeritavusest.“ Märgime, et selles lähtekohas on puudu keskkonnakaitseline aspekt, mis on maavara olemasolu ja sotsiaalsete mõjude kõrval üheks põhikriteeriumiks. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.02.2023 nr 6-5/23/2841 all. 2 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022-0051, kuupäev 31.01.2023. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnakaitselised piirangud on põhikriteeriumina toodud välja ka LS ja KSH VTK ptk- s 2.2. Palume eeltoodud lauset täiendada. 4. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 20) on ühe keskkonnakaitselise piiranguna toodud Natura alad ning on kirjutatud: „tegevus on võimalik alternatiivsete lahenduste puudumisel, kui see on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.“ Keskkonnaameti hinnangul on antud käsitlus poolik. Korrektne oleks kirjutada: „Tegevus on võimalik ja teemaplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning teemaplaneeringu kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki3. Kui hoolimata tegevuse ja teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevust lubada ja teemaplaneeringu kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, st Natura erandi rakendamist4.“ Samuti tuleks Natura erandi edasiseks kirjeldamiseks välja tuua ka KeHJS § 45 lg-d 4 ja 5. Palume materjale korrigeerida ja täiendada. 5. LS ja KSH VTK ptk-s 2.3 (lk 21) keskkonnakaitseliste piirangute all on toodud muuhulgas kaitstavad liigid, sh püsielupaigad ning märgitud: „tegevus ei ole lubatud püsielupaigas. Tegevus on lubatud kui ei kahjustata II ja III kaitsekategooria liikide soodsat seisundit.“ Märgime, et kahjustada ei tohi ka I kaitsekategooria liikide soodsat seisundit. Ilmselt on siin mõeldud, et kõik I kaitsekategooria liikide leiukohad on kaitstaval alal, kuid kaitstava ala (nt püsielupaiga) moodustamine uue I kaitsekategooria liigi leiukoha leidmisel võib võtta aega. Samuti on oluline kasutada ajakohaseid andmeid, need täienevad pidevalt. 6. Palume täpsemalt selgitada, miks nimetatakse LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) III kategooria ala nii - kaevandamine pole üldjuhul võimalik. Miks üldjuhul? Miks ei ole kategooriat – kaevandamine võimatu? 7. LS ja KSH VTK ptk-s 2.4 (lk 24) on tekstis viidatud joonisele 4, kuid korrektne oleks viidata joonisele 5. Sama ptk-i lk-l 25 on tekstis viidatud joonisele 1, kuid peaks olema joonis 5. Palume korrigeerida. 8. LS ja KSH VTK ptk-s 4.2 (lk 32) joonise 7 allkiri „Kaitstavate loodusobjektide asetus Harju maakonnas“ ei ole täpne, sest kaardil ei ole kaitstavate liikide leiukohti. Palume korrigeerida. 9. Andmeid vääriselupaikade kohta võiks võimalusel uuendada, praegu on LS ja KSH VTK ptk-s 4.4 (lk 34) viidatud EELIS-e väljavõttele seisuga 10.10.2022. 10. LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et Harju maakonna põhjaveevarud on lisaks keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjale nr 396 eraldi kinnitatud ka Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna ja Maardu linna piirkondades keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/379 „Harjumaa Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine“ kuni 31.12.2042. 3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lg-st 2 tulenevalt. 4 KeHJS § 45 lg 3 2 (5) Juhime tähelepanu, et vastavalt veemajanduskava materjalidele „Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade“ on kaevandamisel põhjaveele ja põhjaveekogumitele oluline mõju. Lisaks märgime, et mitmed ptk-s 4.10 nimetatud põhjaveekogumid on Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammi andmetel küll heas, aga ohustatud seisundis. Näiteks Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumid on ohustatud suurenevast veevõtust ja soolase vee sissetungist, Kvaternaari Männiku-Pelguranna on ohustatud saastatusest ja kaevandamisest ja Kvaternaari Prangli põhjaveekogumid on ohustatud inimtegevuse poolt. Palume eeltooduga arvestada ja LS ja KSH VTK-d täiendada. 11. Palume LS ja KSH VTK ptk-i 4.10 täiendada dokumendiga keskkonnaministri 22.11.2015 käskkiri nr 1042 „Tallinna linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi tarbevaru kinnitamine“, millega kinnitati Lasnamäe ja Nõmme Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveemaardla joogivee tarbevarud. 12. LS ja KSH VTK ptk-s 4.15 (lk 43) on kirjutatud: „Objektilt likvideeritavaid ohtlikke jäätmeid tohib üle anda ettevõtetele, kellel nende jäätmete käitlemiseks on kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba.“ Juhime tähelepanu, et ohtlike jäätmete käitlemiseks ei väljastata litsentsi, vaid keskkonnaluba (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 3). 13. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on kirjutatud: „KSH kohta koostatakse nõuetekohane aruanne, mis esitatakse planeeringu mõjude hindamise aruande koosseisus“. Palume selgitada, kas teemaplaneeringule koostatakse veel mingi lisa mõjude hindamise aruanne, mis ei ole KSH aruanne. 14. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1 (lk 47) on toodud, et töö läbiviimisel tuginetakse eelkõige olemasolevatele andmetele: asjakohastele riiklikele andmebaasidele, seirete ja uuringute tulemustele, (teadus)kirjandusele ning eksperthinnangutele. Palume täpsustada, millised on asjakohased riiklikud andmebaasid. Kas riiklike andmebaaside all mõeldakse ka Plutof andmebaasi, Loodusvaatluste andmebaasi ja EELIS-t? 15. LS ja KSH VTK ptk-s 5.1.1 (lk 48) on kirjutatud: „Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärke“ ning selle eelnevalt on öeldud, et Natura osas tulenevad erisused KeHJS §-st 45. Juhime tähelepanu, et eeltsiteeritud lause ei ole korrektne ja KeHJS §-s 45 seda nii sõnastatud ei ole. Korrektne on lause: „Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.“ Samas ptk-s on samuti kirjutatud: „Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga“, mis ei ole aga samuti korrektne. Rõhutame, et mõjude hindamisel Natura aladele vaadatakse ebasoodsa mõju esinemist, mitte olulise või negatiivse mõju esinemist. Palume materjale korrigeerida. 3 (5) 16. LS ja KSH VTK ptk-s 6.2 (lk 55) on kaasamise tabelis Keskkonnaameti ülesandena kirjutatud järgmist: „Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; kaitsealuste alade ja objektide kasutustingimustega arvestamine.“ Palume antud käsitlust korrigeerida, kuna Keskkonnaameti ülesanne või kaasamise põhjus ei ole olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine. Keskkonnaamet on pigem keskkonnateemade kompetentsikeskus, mis antud juhul tegeleb keskkonnakasutuse ja looduskaitsega seotud teemadega. 17. Suurt tähelepanu peab pöörama sellele, et mõjud ulatuvad ka tegevuse piirist kaugemale (kaudsed mõjud). Kaudseteks mõjudeks võivad olla veerežiimi muutused, müra, kaevandamisaladelt eemale kanduv tolm jne. Sellest on LS ja KSH VTK-s ka põgusalt räägitud. Märgime, et nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid on oluline hinnata kaitsealuste liikide põhiselt, mitte üldistavalt. St et igat liiki ja temale võimalikke tegevusega kaasnevaid mõjusid peab hindama eraldi. Lisaks eelnevale on oluline arvestada ka võõrliikidega. Hetkel võõrliike LS ja KSH VTK-s käsitletud ei ole. 18. LS ja KSH VTK-s ei ole kajastatud projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte. Märgime, et teemaplaneeringu ja KSH koostamisel peab arvestama ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega ja kaasama need mõjude hindamisse. Kuna kaitstavate loodusobjektide arv muutub pidevalt (eeskätt püsielupaigad, sh projekteeritavad, ja kaitstavate liikide leiukohad), siis tuleb käsitleda hindamise ajal aktuaalseid andmeid ja ajakohastada neid protsessi käigus. Oluline on arvestada ka kaitsealuste liikide elupaikade sidususe tagamisega, nt metsise puhul. 19. Tulenevalt KeHJS § 40 lg 2 p-dest 6 ja 7 palume kindlaks teha, et lisaks LS ja KSH VTK ptk-dele 5.1.1-5.1.10 (mõjude hindamine erinevatele mõjuvaldkondadele) hinnatakse eraldi ka kumulatiivseid mõjusid ja erinevate mõjude omavahelisi seoseid. 20. Märgime, et kuna transport on üks kolmest kõige suuremast saastajast ning maavarade kaevandamisega kaasneb suur rasketranspordi kasutus, siis peab sellises pikaajalises dokumendis arvestama ja käsitlema, et kas ja milliseid muudatusi saab teha transpordiga kaasnevate heidete vähendamiseks. 21. LS ja KSH VTK-st jäi selgusetuks, kas teemaplaneering hõlmab ja selle KSH käigus analüüsitakse ka kaevandamist meres. Nt on teemaplaneeringu kaardirakenduses meres asuvad maardlad välja toodud. Kui teemaplaneering hõlmab ka neid alasid, siis tuleb LS ja KSH VTK-d vastavas osas täiendada. 22. LS ja KSH VTK-s on mõjude hindamisel kaitstavatele liikidele ja aladele toodud, et plaanitakse hinnata elupaikade kadu, killustumist ja häiringuid. Märgime, et oluline on ka elupaikade seisundi halvenemine (näiteks kaevandamisest tuleneva veerežiimi muutuse tõttu kõrvalasuvatel aladel). Palume eeltooduga arvestada. 23. Keskkonnaamet teeb ettepaneku ekspertgruppi kaasata ka ornitoloog. 24. Palume selgitada, kas LS ja KSH VTK-s viidatud veebikaart5 on avalik. Hetkel on seal on näidatud I-II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad. Nende avalikustamine on aga keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1). 5 https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=8a5a12f2cfda4a13995222324dd9886e 4 (5) 25. Harju maavaarde teemaplaneeringu veebikaardil on maardlate staatuseks märgitud „K“. Palume selgitada, mida see tähendab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus) [email protected] Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd) [email protected] Kaisa Laar 5380 5024 (looduskasutus) [email protected] Roman Zuzjonok 5690 2018 (loodushoiutööd) [email protected] Monika Laurits-Arro 5302 0849 (loodushoiutööd) [email protected] Marju Erit 5649 6373 (liigikaitse) [email protected] Marili Kangur 5382 2349 (vesi) [email protected] Anni Aasa 5698 7154 (vesi) [email protected] Grethel Parman 5471 0167 (jäätmed) [email protected] Meelis Mägi 506 3491 (välisõhk) meelis.mä[email protected] Liilia Tamm 5692 8735 (metsandus) [email protected] Ester Pindmaa 5696 6409 (keskkonnakorraldus) [email protected] 5 (5)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel