Töö number 2020-0046
Huvitatud isik Energiasalv Pakri OÜ
Rae tn 38 Paldiski, Lääne-Harju vald
+372 53 495 949
[email protected]
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Tel: 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795; www.skpk.ee
Kuupäev 13.03.2023
Paldiski -Keila 330/110kV
kõrgepingeliini trassikoridor
Harku vallas
Foto: Maa-amet Fotoladu 2020
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
I SELETUSKIRI
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4
1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 6
1.1. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................... 6
1.2. Planeeringu koostamise alused .............................................................................. 6
1.3. Planeeringus kasutatavad lühendid ja mõisted ......................................................... 6
1.4. Trassikoridori valiku põhjendused........................................................................... 7
2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 8
3. PLANEERINGULAHENDUS. ............................................................................... 14
3.1. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 14
3.2. Kavandatav trassikoridor..................................................................................... 16
3.2.1. Õhuliinid vs maakaabelliinid ................................................................................ 17
3.3. Planeeritava ala kinnistud ja kruntide moodustamine .............................................. 18
3.4. Ehitusõigus........................................................................................................ 19
3.5. Liikluskorraldus .................................................................................................. 19
3.5.1. Alajaama parkimisala ja juurdepääs ..................................................................... 19
3.5.2. Trassikoridori juurdepääsuteed ja teenindusteed .................................................... 20
3.5.3. Tehnovõrgud ja -rajatised ................................................................................... 20
3.6. Trassikoridorist tulenevad kitsendused ja projekteerimise põhimõtted ...................... 21
3.6.1. Piirangud elektriliini kaitsevööndis ........................................................................ 21
3.6.2. Trassikoridori lõikumine maanteega...................................................................... 22
3.6.3. Planeeritava elektriliini trassikoridori jäävad elumajad ............................................ 22
3.6.4. Nõuded keskkonnariskide vältimiseks ................................................................... 22
3.6.5. Elektromagnetväli .............................................................................................. 23
3.7. Väärtused ja piirangud ........................................................................................ 24
3.7.1. Maaparandus ..................................................................................................... 24
3.7.2. Looduskaitselised piirangud ................................................................................. 24
3.7.3. Muinsuskaitselised piirangud................................................................................ 24
3.8. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 25
3.9. Servituutide seadmise vajadus............................................................................. 25
3.10. Keskkonnatingimused ......................................................................................... 25
3.10.1. Rohevõrgustik ................................................................................................... 26
3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 26
3.12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .......................... 27
4. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST ......................................................................... 28
4.1. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine .......................................................... 30
4.2. Ehitusaegsed kohaspetsiifilised leevendusmeetmed ................................................ 32
4.3. Kasutusaegsete mõjude leevendamine .................................................................. 33
4.4. Ettepanekud edasiseks tegevuseks ....................................................................... 33
5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 35
2 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
II JOONISED
1. SITUATSIOONISKEEM Leht 1
2. KONTAKTVÖÖND 1:5000 Leht 2
3. TUGIJOONIS – ALAJAAM 1:2000 Leht 3.1
4. TUGIJOONIS 1:5000 Leht 3.2
5. PÕHIJOONIS – ALAJAAM 1:1000 Leht 4.1
6. PÕHIJOONIS 1:5000 Leht 4.2
7. LIIKLUSSKEEM 1:2000 Leht 5
8. TÜÜPLÕIGE MAANTEEGA RISTUMISEL 1:5000 Leht 5.1
3 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
SISSEJUHATUS
Paldiski elektrivarustuse pingeastme suurendamine ning uute 330kV elektriliinide ehitamine on
varasemalt sätestatud kehtivas Paldiski linna üldplaneeringus (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu
poolt 14. juuni 2005. a määrus nr 15) ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud
riigihalduse ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78). Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on
muuhulgas pingeastmete suurendamisel ette nähtud vajadus koostada täiendavad planeeringud.
Lisaks on täiendavate kõrgepingeliinide rajamise vajadus Harku valla lõunaosa läbivate liinide osas
ette nähtud ka Harku valla üldplaneeringuga (kehtestatud Harku Vallavolikogu poolt 17.10.2013,
otsus nr 138). Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.20.2 Elektrivarustus kohaselt on märgitud:
„Täiendava kõrgepingeliini rajamine on kavas ka valla lõunaosa läbivana peaosas olemasolevate
õhuliinide koridoris. Perspektiivsed kõrgepingeliinid on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile.”
Elektrisüsteemi stabiliseerimiseks ja planeeritava Eesti 500MW võimsusega pump-
hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ühendamiseks Eesti elektrisüsteemiga 330kV pingel on vaja
suurendada lõigus Keila-Paldiski olemasolevat 110kV pingeastet ja asendada olemasolevad 110kV
elektriliinid ühisriputusega kaheahelalise 110/330kV elektriliinidega. Olemasoleva Keila 110kV
alajaama lähedale on sellest lähtuvalt vajalik uue Keila 330kV alajaama rajamine. AS-i Elering ja
Eesti 500MW PHAJ arendaja OÜ Energiasalv Pakri vahel 13.03.2020a. sõlmitud koostöökokkuleppe
kohaselt koostab vajalikud planeeringud OÜ Energiasalv Pakri, kooskõlastades tegevused AS-ga
Elering. Kavandatud planeeringu tehniliseks kirjeldamiseks on Merko Infra AS koostanud
eskiisprojekti „Eesti PHAJ uuringud Keila-Paldiski 330/kV õhuliinile“.
Kavandatavad ühisriputusega kaheahelalised 330/110 kV elektriliinid kulgeks Keila alajaamast
Paldiski alajaamani olemasoleva 110 kV Keila-Paldiski alajaamade vahelise elektriliini asemele.
Kavandatav tegevus on jätk Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliinile, mis peaks lähiajal valmima ja
mille valmimine arendab 330 kV elektrivõrku Lääne-Eestis ja tagab parema varustuskindluse kogu
Eesti mandriosas.
Harku Vallavolikogu algatas 26. novembri 2020 a. otsusega nr 94 „Tutermaa külas ja Kumna külas
planeeritava Keila- Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ olemasoleva 110KV põhivõrgu
ümberehitamiseks ja 330kV alajaama rajamiseks. Paralleelselt Harku vallas koostatava
planeeringuga viiakse planeeringut läbi ka Lääne-Harju vallas1.
Planeeringu menetlemine:
Menetlus Aeg Tegevus
Algatamine 26.11.2020 Harku Vallavolikogu otsus nr 94. Sama otsusega algatati ka
keskkonnamõju strateegiline hindamine
Planeeringu (DP) 23.02.2021 Täiendatud dokumendi avalikustamine veebilehel
lähteseisukohtade ja
KSH väljatöötamise
kavatsuse tutvustamine
DP eelnõu ja KSH 25.06.2021- Avalik väljapanek
aruande eelnõu 25.07.2021
avalikustamine 02.09.2021 Avalik arutelu Harku vallas ZOOM keskkonnas
DP ja KSH aruande
eelnõu kooskõlastamine
ja arvamuste küsimine
DP vastuvõtmine
1
Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsus nr 60 Paldiski linnas, Klooga alevikus, Kersalu, Kloogaranna,
Tuulne, Niitvälja, Illurma, Valkse ja Tõmmiku külades olemasoleva Paldiski-Keila 110kV elektriliini
ümberehitamiseks ühisriputusega 110/330kV elektriliiniks ja selle teenindamiseks vajaliku alajaama rajamiseks
detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.
4 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Avalik väljapanek
Avaliku väljapaneku
tulemuste avalikarutelu
DP heakskiitmine
DP kehtestamine
5 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
1. PLANEERINGU LÄHTEINFO
1.1. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandatavatele ühisriputusega kaheahelalistele
110/330kV elektriliinidele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha
määramine ning vajalike servituutide seadmine. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks
planeeritava alajaama tarvis krundi moodustamine, krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine,
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike
asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, servituutide seadmise, vajadusel
avalike huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse
märkimine.
1.2. Planeeringu koostamise alused
Detailplaneeringu algatamise ja koostamise alus:
• Tutermaa külas ja Kumna külas planeeritava Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini
trassikoridori detailplaneeringu ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine,
Harku Vallavolikogu otsus nr 94 (26.11.2020);
Lähtedokumendid ja varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud:
• Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga, nr 1.1-
4/78 (09.04.2018);
• Harku valla üldplaneering, kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138, üle
vaadatud Harku 28.12.2017 Vallavolikogu otsusega nr 106;
• Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava
ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering, kehtestatud Harku Vallavolikogu
31.05.2018 otsusega nr 51;
• Harku valla ehitusmäärus, vastu võetud Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määrusega nr 21;
• Planeerimisseadus;
• Looduskaitseseadus;
• teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta
• Topograafiline alusplaan: Geodeesia24 OÜ poolt koostatud Sarapiku maa- ala plaan
tehnovõrkudega mõõtkavas 1:500, töö nr 4380-20-1, mõõdistatud 22.09.2020.
• Planeeringulahenduse väljatöötamisel on täiendava alusena kasutatud Maa-ameti kaarte.
1.3. Planeeringus kasutatavad lühendid ja mõisted
DP - detailplaneering
EhS - ehitusseadustik
KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine
PHAJ - pumphüdroakumulatsiooni elektrijaam
Alajaam - elektrivõrku kuuluv kompleks, mis koosneb enamasti jaotusseadmetest ja trafodest
ning on mõeldud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks.
Elektriliin - voolujuhtidest, isolatsioonist ja abikonstruktsioonidest koosnev rajatis elektri
edastamiseks. Omavahel ühendatud elektriliinid moodustavad elektrivõrgu. Detailplaneeringuga
6 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
kavandatav elektriliin on õhuliin, mille elektrijuhid ehk juhtmed asetsevad maapinna kohal õhus
mastide vahel.
Mitmeahelaline elektriliin - õhuliin, kus ühel mastil on mitu elektriliini - 330/110 kV .
Kandemast - tavaline liini keskel asetsev mast
Nurgamast - liini nurgas asetsev mast.
Elektriliini kaitsevöönd - ala, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt
kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Planeeringus määratav elektriliin on õhuliin, seetõttu on
planeeringus määratava elektriliini kaitsevööndiks maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool
piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge
330 kV pingega liinidel on 40 m.
Trassikoridor - detailplaneeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub elektriliin koos
kaitsevööndi ja puhveralaga.
Puhverala - ala, mille piires on projekteerimisel võimalik elektriliini koos kaitsevööndiga nihutada
See võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja
reljeefist tulenevalt. Mastide täpne asukoht selgub projekteerimise käigus.
Kitsas olu - Trassikoridoril on kohti, kus olemasolevast olukorrast või hoonetest tulenevalt on
võimalik rajada elektriliin koos kaitsevööndiga, aga elektriliini nihutamine puhverala piires ei ole
võimalik.
Masti rajamise keeluala - detailplaneeringus määratav trassikoridori ala, kuhu ei või elektriliini
maste paigaldada. Masti rajamise keelualade määratlemise aluseks oli mastide jäämine eluhoonete
otsesesse vaatevälja (kuni 100 m) ning tehniline teostatavus.
Tööde etapid - Trasside rajamine viiakse läbi etapiliselt:
• Ehitatakse välja esimene 330/110kV liin olemasoleva liinikoridori kõrvale. Viiakse kaablisse
35 KV Elektrilevi liinid
• 110kV liini L178 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning vana L178 liin koos mastidega
demonteeritakse. Sealjuures tuleb teha 110kV liinide ümberühendamised selliselt, et L179
jääks lõigus Keila-Paldiski mnt (liinide ristumise koht) lõuna poole ja lõigus Paldiski mnt-
Paldiski AJ põhja poole.
• Ehitatakse välja teine 330/110kV liin varasemalt demonteeritud L178 liinikoridori.
• 110kV liini L179 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning L179 vana liin ja mastid
demonteeritakse.
1.4. Trassikoridori valiku põhjendused
Trassikoridori kavandamisel lähtuti kahest põhitingimusest: trassikoridori ei tohiks jääda eluhooneid
ja elektriliin peab kulgema võimalikult sirgete lõikudena. Maastikupilti mõjutavad kandemastid
vähem, mis on nn õhulisemad, kui nurgamastid. Viimased on massiivsemad. Seetõttu on üheks
planeerimise eesmärgiks saavutada võimalikult sirge või väga väikeste nurkadega trassikoridor.
Planeerimisel analüüsiti olemasolevat asustust ja hoonete funktsiooni, olemasolevate elektriliinide
paiknemist ning looduslikke tingimusi. Arvestati kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja
muude seadusest tulenevate piirangutega. Arvestati võimalusel kehtestatud maakonna-, üld- ja
detailplaneeringute lahendustega ning kohalike omavalitsuste ja elanike ettepanekutega.
Juhul kui elektriliini kaitsevööndi laiendamisel jäi kaitsevööndisse eluhoone või muu laiendamist
mittevõimaldav objekt, siis nihutati trassikoridori võimalusel eluhoonest eemale.
7 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
2. OLEMASOLEV OLUKORD
(Vt joonis 2 „Kontaktvööndi plaan“ ja 3 „Tugijoonis“)
Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku
valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju vallas Paldiski alajaama. Kogu trassi pikkuseks on
ca 22km, millest Harku valda jääv ca 2km pikkune lõik kulgeb läbi Tutermaa küla ja Kumna küla.
Harku vallas planeeritav ala paikneb Tutermaa külas Aaviku tee, Tallinna ringtee, Alajaama tee ja
Tallinn-Paldiski maantee vahelisel alal ning Kumna külas Tallinn-Paldiski maantee, Kumna tee ja Keila
jõe vahelisel alal, piirnedes Aaviku tee 6 (katastritunnus 19801:001:3569), Aaviku tee 5
(katastritunnus 19801:012:0205), Aavikumetsa (katastritunnus 19801:001:3963), Kurepõllu
(katastritunnus 19801:001:4607), Alajaama tee 13 (katastritunnus 19801:001:3570)
maatulundusmaadega, Keila alajaam (katastritunnus 19801:012:0542), Ees-Sarapiku
(katastritunnus 19801:012:0101) tootmismaadega, 8 Tallinn-Paldiski maantee (katastritunnus
19801:001:2651) transpordimaa osaga, Paldiski kergliiklustee L3 (katastritunnus 19801:012:0582)
transpordimaa osaga, Posti (katastritunnus 19801:012:0581) maatulundusmaa osaga, Liinivälja tee
9 (katastritunnus 19801:012:0287) elamumaa osaga, Männiku tee 9 (katastritunnus
19801:012:0491) elamumaa osaga, Männiku tee 7 (katastritunnus 19801:012:0314)
maatulundusmaa osaga, Männiku tee 5 (katastritunnus 19801:012:0315) maatulundusmaa osaga,
Männiku tee L3 (katastritunnus 19801:012:0318) transpordimaa osaga, Männiku tee 8
(katastritunnus 19801:012:0317) maatulundusmaaga, Männiku tee 6 (katastritunnus
19801:012:0316) maatulundusmaa osaga, Männiku tee 9 (19801:012:0491) elamumaa osaga,
Männiku tee 4 (katastritunnus 19801:001:2579) maatulundusmaa osaga, Kivikirsikalda
(katastritunnus 19801:012:0295) maatulundusmaa osaga, Süvekalda (katastritunnus
19801:012:0293) maatulundusmaa osaga, Pika-Mõhku (katastritunnus 19801:012:0174)
maatulundusmaa osaga, Männiku tee L2 (katastritunnus 19801:001:3152) transpordimaa osaga,
Männiku tee 3 (katastritunnus 19801:001:2578) maatulundusmaa osaga, Liinivälja tee L1
(katastritunnus 19801:001:3153) transpordimaa osaga, Liinivälja tee 8 (katastritunnus
19801:012:0031)elamumaa osaga, Liinivälja tee 7 (katastritunnus 19801:001:3333)
maatulundusmaa osaga, Kivikirsipõllu (katastritunnus 19801:012:0298) maatulundusmaa osaga,
Kivikirsi tee 18 (katastritunnus 19801:012:0420) elamumaa osaga, Kivikirsi tee L1 (katastritunnus
19801:001:3084) transpordimaa osaga ning Kivikirsikese (katastritunnus 19801:012:0296)
maatulundusmaa osaga.
8 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa
juhtfunktsiooniga hajaasustusalal ning osaliselt tootmismaa, ärimaa, elamumaa, üldmaa ja leebe
režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Planeeringuala läbib
rohevõrgustiku (Keila jõe koridor) koridor.
Kavandatava trassikoridori puhul on tegemist valdavalt rohumaaga, kus kõrghaljastus puudub.
Maapind on tasane languga Keila jõe suunas.
Planeeritava trassikoridori alal asub Keila jõgi (VEE1096100), mille kalda piiranguvööndis (100m) ja
ehituskeeluvööndis (50m) kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
Planeeritav trassikoridor jääb ka maaparandussüsteemi KEILA-JÕE 2 (kood 4109610020520) ja
KUMNA (kood 4109610020530 ) maa-alale ning maaparandushoiuala (4109610020530001) KUMNA
maa-alale.
Planeeringuala Harku vallas puudutab järgnevaid kinnistuid:
Tutermaa küla:
Katastriüksus Katastritunnus Sihtotstarve* Suurus Lisateave/Kitsendused
Sarapiku 19801:012:0104 M 100% 13,82 ha Hoonestatud. Ehitisregistri
andmetel paikneb
maaüksusel elamu (ehr kood
116043383),
majandushoone (ehr kood
116043386), garaaž (ehr
kood 116043387), kaks
kasvuhoonet (erkoodidega
220416705, 220416704)
ning abihoone (ehr kood
116043384); Veehaarde
sanitaarkaitseala, avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd,
elektripaigaldiste
kaitsevööndid ning
sideehitiste kaitsevööndid
8 Tallinn- 19801:001:2651 L 100% 148128m²
Paldiski
maantee
*M- maatulundusmaa; L - transpordimaa
Kumna küla:
Katastriüksus Katastri- Siht- Suurus Lisateave/Kitsendused
tunnus otstarve*
Paldiski 19801:001:2397 L 100% 238 m²
kergliiklustee L4
Paldiski 19801:012:0582 L 100% 2708 m²
kergliiklustee L3
Kivikirsikese 19801:012:0296 M 100% 35183 m² Hoonestamata, kaetud osaliselt
kõrghaljastusega; Alale
ulatuvad avalikult kasutatavate
teede kaitsevööndid,
elektripaigaldiste
kaitsevööndid, sideehitiste
kaitsevööndid, maaüksusele on
seatud sundvaldus.
Kivikirsipõllu 19801:012:0298 M 100% 26615 m² Alale ulatub avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd,
9 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
elektripaigaldiste
kaitsevööndid, sideehitise
kaitsevöönd, maaüksusele on
seatud sundvaldus.
Kivikirsi tee 18 19801:012:0420 E 100 % 2633 m² Hoonestatud korterelamuga
(ehr kood 116002388);
Maaüksusele ulatub
elektripaigaldise kaitsevöönd
ning sideehitise kaitsevöönd
Kivikirsi tee L1 19801:001:3084 L 100% 5133 m²
Liinivälja tee 7 19801:001:3333 M 100% 23946 m² Alale ulatub veehaarde
sanitaarkaitseala ning
elektripaigaldiste kaitsevööndid
Posti 19801:012:0581 M 100% 63538 m² Veehaarete sanitaarkaitsealad,
elektripaigaldiste
kaitsevööndid, sideehitise
kaitsevöönd, kivikalme ja
kivikalme kaitsevöönd.
Liinivälja tee L1 19801:001:3153 L 100% 10150 m²
Liinivälja tee 9 19801:012:0287 E 100% 6014 m² Hoonestatud
elamu (ehr kood 116067573),
abihoone (ehr kood
116067576) ning
kasvuhoonega (ehr kood
120702611); Kitsendusteks on
veehaarete sanitaarkaitsealad
ning elektripaigaldiste
kaitsevööndid.
Liinivälja tee 8 19801:012:0031 E 100 % 2565 m² Hoonestatud elamu (ehr kood
116048591), ja kõrvalhoonega
(ehr kood 116048592); Alale
ulatuvad elektripaigaldiste
kaitsevööndid ning sideehitise
kaitsevöönd.
Männiku tee 3 19801:001:2578 M 100% 105159 m² Elektripaigaldiste
kaitsevööndid, eesvoolu
kaitsevöönd ning
maaparandushoiuala.
Männiku tee 5 19801:012:0315 M 100% 25364 m² Elektripaigaldiste
kaitsevööndid, veehaarde
sanitaarkaitseala ning
maaparandushoiuala.
Männiku tee 7 19801:012:0314 M 100% 6599 m² Elektripaigaldiste kaitsevööndid
Männiku tee 9 19801:012:0491 E 100% 2300 m² Elektripaigaldise kaitsevöönd
Männiku tee L3 19801:012:0318 L 100 % 4193 m² Elektri maakaabelliini
kaitsevöönd
Männiku tee 8 19801:012:0317 M 100% 6,04 ha Alale ulatub Kumna
maaparandushoiuala
Männiku tee L2 19801:001:3152 L 100% 9390m²
Männiku tee 4 19801:001:2579 M 100% 40,13 ha Maaüksus jääb Keila jõe kalda
veekaitsevööndisse,
ehituskeeluvööndi ning
piiranguvööndi, alale jääb Keila
jõe kallasrada,
elektripaigaldiste kaitsevöönd,
eesvoolu kaitsevöönd, ning
maaparandushoiuala.
Männiku tee 6 19801:012:0316 M 100% 2,66 ha Elektripaigaldiste kaitsevöönd
ning maaparandushoiuala.
10 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Kivikirsikalda 19801:012:0295 M 100 % 4,57 ha Maaüksus jääb Keila jõe kalda
veekaitsevööndisse,
ehituskeeluvööndi ning
piiranguvööndi, alale jääb Keila
jõe kallasrada,
elektripaigaldiste kaitsevöönd,
eesvoolu kaitsevöönd, ning
maaparandushoiuala.
Pika-Mõhku 19801:012:0174 M 100% 20,45 ha Elektripaigaldiste kaitsevöönd
ning maaparandushoiuala
Süvekalda 19801:012:0293 M 100% 9,92 ha Maaüksus jääb Keila jõe kalda
veekaitsevööndisse,
ehituskeeluvööndi ning
piiranguvööndi, Keila jõe
kallasrada, elektripaigaldiste
kaitsevöönd, eesvoolu
kaitsevöönd, ning
maaparandushoiuala
*E- elamumaa; M- maatulundusmaa; L - transpordimaa
Planeeritava trassikoridori lähedusse Harku vallas jäävad mitmed muinsuskaitselised objektid:
− 17472 Kivikalme (Arheoloogiamälestis , kaugus ~100m planeeritava liinini)
− 2704 Kumna mõisa park, 18.-20. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~200m planeeritava liinini);
− 2705 Kumna mõisa valitsejamaja, 19.-20. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~300m
planeeritava liinini);
− 2702 Kumna mõisa vana peahoone, 18. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~300m planeeritava
liinini);
− 2706 Kumna mõisa ait-kuivati, 19.-20. sajand (Ehitismälestis, ~280m planeeritava liinini);
− 2703 Kumna mõisa uus peahoone, 20. sajand (Ehitismälestis , ~330m planeeritava liinini);
− 28725 Keila pastoraadi peahoone (Ehitismälestis, ~350m).
Planeeritav trassikoridor lõikub olemasolevate trassidega:
− olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv kõrgepinge õhuliin L3529 KP256066330;
− olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin M7632968.
Planeeritav trassikoridor ristub ka mitmete teedega.
− Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) - Männiku tee
L3 (19801:012:0318);
− Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) - Männiku tee
L2 (19801:001:3152);
− Liinivälja tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982389)- Liinivälja tee L1
(19801:001:3153);
− Kivikirsi tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982307) - Kivikirsi tee L1
(19801:001:3084);
− Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L4 (19801:001:2397);
− Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L3 (19801:012:0582);
− 8 Tallinn-Paldiski maantee (19801:001:2651).
Planeeritava trassikoridori läheduses on kehtestatud ja algatatud mitmeid detailplaneeringuid (vt.
Joonis 1 )
11 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
• KUMNA LINDLAD DP
KUMNA TEE 15 DP
• BROILERIFARMI DP
Süve I DP • KUMNA TÖÖKOJA DP
KUMNA MÕISA DP
• PUUSEPA TEE2,
PUUSEPA TEE2A JA
PLANEERITAV ALA
PUUSEPA 4 DP
• KUMNA
PUIDUTÖÖKOJA DP
Liinivälja tee 1 DP
Liinivälja tee 7a mü DP
Liinivälja tee 7 mü DP
MÄNNIKU 5 JA
MÄNNIKU 6 DP
KÜNKA JA KEILA
KIRIKUMÕISA DP SARAPIKU I DP
Detailplaneeringud
Taotletavad detailplaneeringud Kehtiv detailplaneering RUKKIHUNDI DP
Taotletav
Menetluses olevad detailplaneeringud 2013-2019
Menetlus algatatud 2009
Menetlus eskiis 2000-2007
Menetlus vastuvõetud
Lõpetamine alustatud
Joonis 1. Väljavõte Harku GIS Detailplaneeringute kaardilt seisuga 15.09.2021
• Sarapiku I mü detailplaneering - Harku vald Tutermaa küla Ees-Sarapiku (19801:012:0101)
kinnistu. Piirneb uue planeeritava Keila 330kV alajaamaga. Kehtestatud 31.07.2003 Harku
Vallavolikogu otsusega nr 60. Planeeringu eesmärk ehitusõiguse määramine pehmemööbli
tsehhi rajamiseks.
• Kumna küla Künka ja Kirikumõisa kinnistute detailplaneering – kehtestatud 03.09.2013
Harku Vallavolikogu otsusega nr 110. Planeeringu eesmärgiks maaaüksuse jagamine
kolmeks äri-ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks. 27.02.2014 otsusega nr 29 osaliselt
kehtetuks tunnistatud kavandatud reoveekanaliseerimise lahenduse osas.
• Männiku 5 ja Männiku 6 kinnistute detailplaneering - Harku vald Kumna küla Männiku tee 5
(19801:012:0315) Männiku tee 6 (19801:012:0316). Planeeritav liin koos kaitsevööndiga
ulatub ~50m ulatuses detailplaneeringu põhjapoolsesse külge. Algatatud 06.11.2007 Harku
Vallavalitsuse korraldusega nr 1766. Harku Vallavalitsus on esitanud detailplaneeringu
menetlemise lõpetamise teate 20.09.2018 nr 12-1/108-1.
• Kumna broilerifarmi kinnistu detailplaneering – Kehtestatud 18.04.2016 Harku Vallavalitsuse
korraldusega nr 242. Planeeringu eesmärgiks on selgitada välja võimalused jagada
tootmismaa sihtotstarbega Broilerifarmi maaüksus kruntideks, määrata loodepoolsele osale
ehitusõigus olemasoleva tootmistegevuse jätkamiseks ning kavandada kagupoolsele osale
tehnopark uute tootmiskruntidega.
• Kumna külas Kumna töökoja kinnistu ja lähiala DP - kehtestatud Harku Vallavolikogu
27.08.2009 otsusega nr 77. Planeeringuga moodustatakse 3 tootmismaa ja 1 transpordimaa
krunt.
• Kumna lindlad kinnistu DP – kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 78.
Planeeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarvete, ehitusõiguste,
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramie. Moodustatud on 2 tootmismaa, 1
ärimaa ning 3 transpordimaa krunti.
• Kumna tee 15 DP – kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsus nr 79. Planeeringu
eesmärk on maa sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse täpsustamine olemasoleva hoone
rekonstrueerimiseks.
• Liinivälja tee 1 ja lähiala maaüksuse DP – kehtestatud Harku Vallavalitsuse 11.09.2017
korraldus nr 441. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasoleva Liinivälja tee 1
maaüksuse suurendamine kaasates selleks planeeringu koosseisu reformimata riigimaa
olemasoleva ärimaa kõrvalsihtotstarbeks elamumaa sihtotstarbe kavandamine, täiendava
12 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
ehitusõiguse määramine äripinnaga üksikelamu ehitamiseks, tehnovõrkudega varustamine
ja juurdepääsu lahendamine.
• Kumna külas Kumna mõisa DP – kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.04.2000 otsusega nr
31. Planeeringu eesmärgiks on moodustada mõisahoone ja maa-aluse keldri juurde
katastriüksused ja kehtestada maakasutuse ja ehitustingimused, tehnovõrkude paiknemine
ja liikluskorraldus.
• Kumna küla Kumna mõisa DP korrektuur – kehtestatud Harku Vallavolikogu 21.02.2002
otsusega nr 9. Algselt keldrihoonele äri- ja sotsiaalmaa kasutusfunktsiooniga krundi
korrigeerimine äri- ja tootmismaa kasutusfunktsiooniga krundiks.
• Kumna külas Kumna puidutöökoja kinnistu DP – kehtestatud 27.09.2007 Harku Vallavolikogu
otsusega nr 88. Planeeringu eesmärk on tootmismaa sihtotstarve muutmine elamumaaks
ehitusõigusega elamu rajamiseks.
• Puusepa tee 2, Puusepa tee 2a ja Puusepa tee 4 detailplaneering – Kehtestatud Harku
Vallavalitsue korraldusega 07.05.2019 nr 200. Planeeringu eesmärgiks on selgitada välja
võimalused maaüksuste jagamiseks ja liitmiseks, ehitusõiguse määramiseks ning
juurdepääsu ja tehnovõrkudega varustamise lahendamiseks.
• Rukkihundi maaüksuse detailplaneering – algatatud Harku Vallavolikogu otsusega
25.02.2016 nr 10. Planeeringu eesmärgiks on täiendava ehitusõiguse määramine
olemasoleva tootmishoone laiendamiseks ja uute tootmishoonete püstitamiseks.
• Süve 1 maaüksuse detailplaneering - Taotletav detailplaneering.
• Liinivälja tee 7a maaüksuse detailplaneering – Taotletav detailplaneering maa-ala
jaotamiseks 2 elamumaa krundiks.
• Liinivälja tee 7 maaüksuse detailplaneering – Taotletav detailplaneering maa-ala jaotamiseks
6 elamumaaks ehitusõigusega korterelamute rajamiseks.
13 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
3. PLANEERINGULAHENDUS.
Koostatava detailplaneeringu lahenduse aluseks on Merko Infra AS poolt koostatud „Eesti PHAJ
uuringud Keila-Paldiski 330/110kVõhuliinile“, töö nr 4.6-0002-EE-S-M-19.
Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku
valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju vallas kavandatavasse Paldiski alajaama.
Planeeritava trassikoridori kogupikkus ca 22 km, millest Harku valda jääb ca 2 km pikkune lõik.
Harku vallas läbib trassikoridor Tutermaa ja Kumna küla.
330/110 kV elektriliinide trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele.
Kavandatava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridori laius on
20+40+33+40+20=153m, millest 20m on puhverala, 40m 330kV õhuliini kaitsevöönd ja 33m
õhuliinide tsentrite vahe (joonis 2). Trassikoridori on kavandatud paralleelselt kulgema kaks
elektriliini. Trassikoridori asukoha tingimuste täpsustumisel on projekteerimise käigus võimalik
puhverala ulatuses nihutada elektriliini koos kaitsevööndiga.
Joonis 2. Väljavõte tööst nr 4.6-0002-EE-S-M-19 Kahe paralleelselt kulgeva mitmeahelalise 330/110kV
elektriliini trassikoridor 153m.
Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliin projekteeritakse valdavalt kaheahelaline, mis tähendab, et
mastidele paigaldatakse üks 330 kV ja üks 110 kV ahel ning piksekaitsetross.
330/110kV õhuliini mastide täpne kõrgus sõltub projekteeritavast pikiprofiilist, orienteeruv keskmine
kõrgus on 36m, teede ja ristumiseta aladel võib olla ka 32m. Keerulisemate ristumiste korral võivad
mastid kõrgemad olla, kuid peaksid üldjuhul jääma alla 45m. Erandjuhuks, kui mast peaks olema
kõrgem kui 45 m, on kui liinijuhtmete gabariidid (vahemaad) ei anna välja nõutud ohutusvahemikke
(liinijuhtmete kaugus maast). Üle 45m kõrguste mastide korral tuleb taotleda mastile eraldi
projekteerimistingimused.
Planeeritav trassikoridor saab alguse Tutermaa külas asuvast planeeritavast Keila 330kV alajaamast.
Keila olemasolevast 110kV alajaamast väljuvad olemasolevad 110kV õhuliinid, mis ühendatakse
kokku planeeritavast Keila 330kV alajaamast väljuvate 330kV õhuliinidega ning edasi jätkub
330/110kV õhuliinidena. Uus 330kV Keila alajaam nähakse ette Sarapiku (19801:012:0104)
kinnistule.
Trassikoridoris asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Planeeritud
trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus, kuid
majandustegevus elektriliini ehitamise ajal ja peale elektriliini valmimist on ohutuse eesmärgil
mõnevõrra piiratud. Trassikoridori jäävatele kinnistutele nähakse ette servituudi vajadus.
Sarapiku kinnistust tehakse ettepanek tootmismaa krundi moodustamiseks.
3.1. Vastavus üldplaneeringule
Paldiski elektrivarustuse pingeastme suurendamine ning uute 330kV elektriliinide ehitamine on
varasemalt sätestatud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse
14 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78) ning Harku valla üldplaneeringus (kehtestatud Harku
Vallavolikogu poolt 17. oktoobri 2013. a otsusega nr 138). Seega on elektriliinide trassikoridori
rajamine ette nähtud juba kehtivates kõrgema astme planeeringutes ning käesoleva
detailplaneeringuga üksnes täpsustakse trassikoridori paiknemist.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa
juhtfunktsiooniga hajaasustusalal ning osaliselt tootmismaa, ärimaa, elamumaa, üldmaa ja leebe
režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Planeeringuala läbib ka
rohevõrgustiku koridor (Keila jõe koridor).
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve ette
kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest. Reaalne arendus- ja ehitustegevus
toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute, või
õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse
sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris. Arendustegevuse käigus on kohustuslik
arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
Käsitletaval juhul tuleb arvestada olemasolevate elektriliinide ja uute 330kV elektriliinide
ehitamisega, mis on ette nähtud varasemalt sätestatud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus
2030+ ning ka Harku valla üldplaneeringus.
Seega ei anna üksnes asjaolu, et maaüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt elamumaa
juhtfunktsiooniga tihehoonestustusal alust eeldada, et sellega kaasneb automaatselt ka võimalus
alale kavandada elamuarendust. Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lahendus põhineb
erinevate funktsioonidega maa kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse
põhimõtetele, kus suurematele perspektiivsetele elamupiirkondadele (kaardimaterjalidel tähistatud
kollase tooniga) on antud üldkasutatavate hoonete, ärimaa ning haljasala ja parkmetsa maa
kõrvalfunktsioonid.
Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 on lahti kirjutatud, et elamumaadel on
võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,
majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa
maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. võimaldamaks
ala mitmekesisemat ning muuhulgas elutervet avaliku ruumi arengut. Sarnased maakasutuse
tingimused sisalduvad ka teemaplaneeringu punktis 3.2.1. Samas punktis sisalduvad ka muud
tingimused hoonestamist ettenägevate detailplaneeringute koostamiseks.
Seega ei saa maaüksuste planeerimisel eeldada, et üldplaneeringu koondkaardil kollase tooniga
tähistatud elamumaa juhtfunktsioon toob automaatselt kaasa krundi kasutamise sihtotstarbeks
elamumaa määramise ning elamu ehitusõiguse.
Harku valla üldplaneeringuga on ette nähtud valla lõunaosa läbivate liinide osas täiendavate
kõrgepingeliinide rajamist. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.20.2 Elektrivarustus kohaselt:
„Täiendava kõrgepingeliini rajamine on kavas ka valla lõunaosa läbivana peaosas olemasolevate
õhuliinide koridoris. Perspektiivsed kõrgepingeliinid on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile.”
Arvestades eeltoodut on detailplaneering kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga ning
viib ellu Harku valla üldplaneeringuga toodud eesmärke.
15 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Joonis 3. Väljavõte Harku valla üldplaneeringust
3.2. Kavandatav trassikoridor
Keila planeeritavast 330kV alajaamast Tutermaa külas Sarapiku kinnistul väljuvad 330kV elektriliinid
üle Paldiski riigimaantee nr 8, Paldiski kergliiklustee alajaama sisseviikude tarbeks rajatavale
kaheahelalisele 330kV lõpumastile kinnistul Kivikirsikese. Sealt edasi üle Kivikirsi tee (1982307) ning
läbi Kivikirsikese ja Kivikirsipõllu kinnistute lääne poole, kus üks uus 330kV liin saab kokku
olemasoleva 110kV L179 õhuliiniga Keila 110kV alajaamast ühisel ankrumastil kinnistul Liinivälja tee
7 ja teine uus 330kV liin olemasoleva L178 110kV õhuliiniga Posti kinnistul. Liinivälja tee 7 kinnistult
edasi kulgeb Keila-Paldiski 330/110kV liin kandemastidel, esimese etapi liin sirge trassina lääne
suunas Liinivälja tee 9 ja 8 kinnistute vahelt ja teise etapi liin lääne-loode suunas Liinivälja tee 9 ja
Männiku tee 9 kinnistute vahelt üle Männiku 7 kinnistu.
Esimese etapi liini ehitamiseks on vajalik Liinivälja tee 8 ja 9 kinnistu vahel olev 110kV L179 õhuliin
demonteerida, selleks tuleb ennem mõlemal pool uus 330kV masti jalus valmis ehitada ning
katkestus tellida ning katkestuse ajal 110kV õhuliin ümber tõsta uutele ühispaigutusega mastidele
ning vanad 110kV mastid demonteerida. Männiku tee 4 kinnistul tulla tagasi 110kV liiniga
olemasolevale trassile.
16 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Teise etapi liini ehitamiseks on vajalik eelnevalt 35kV Elektrilevi õhuliinid kaablisse viia alates Keila
alajaamast kuni esimeste nurga- või ankrumastideni lääne pool Liinivälja tee 9 kinnistut.
Peale seda jätkavad esimese ja teise etapi uued 330/110kV liinid paralleelsena, kuid nende vahele
jääb Elektrilevile kuuluv Karjaküla 20kV õhuliin, millest uus trass peab jääma vähemalt 15m
kaugusele. Teise etapi liin jätkab demonteeritava 110kV liini trassis Kumna küla territooriumil ja
esimese etapi liin läheb paralleelselt põhja pool Karjaküla liini edasi. Liinid lähevad üle Liinivälja tee
(1982389), läbi kinnistute Liinivälja tee 7, Liinivälja tee 9, Liinivälja tee 8, Männiku tee 3, Männiku
tee 5, üle kohaliku Mõnumetsa tee (1983015), läbi kinnistute Männiku tee 4, Männiku tee 6 ja
Süvekalda. Siit edasi jätkub trass sirgena üle Keila jõe Lääne-Harju vallas Valkse küla territooriumil
lääne-loode suunas.
Võimalusel tuleb maste mitte panna elumajadele lähemale kui 100m. Vastavad alad on joonistel
märgitud mastide keelualadena. Keila alajaamast välja tulekul on kaitsevööndi kitsuse tõttu vajalik
et mastid paigaldataks soovituslikult ettemääratud kohtadesse.
Keila alajaamast väljatulekul on 330kV ja 110kV õhuliinid planeeritud nii, et nende kaitsevööndisse
ei jääks ükski elumaja. Liinivälja tee 8 kinnistul lõpeb kaitsevöönd täpselt enne kõrvalhoonet ja
Liinivälja tee 9 kinnistul jääb olemasolev olukord, kus osaliselt kaitsevöönd katab kõrvalhoonet.
3.2.1. Õhuliinid vs maakaabelliinid
Planeeringu koostamise käigus kaaluti võimalikke ehitustehnilisi lahendusi - õhuliin versus maakaabli
kasutamise alternatiive.
Kõrgepingeliini asukoha määramisele kehtivad mitmed piiravad asjaolud, mida pole võimalik muuta
või mille muutmine on ebamõistlikult kulukas. Näiteks mõjutavad liinide asukoha määramisel mitmed
tehnilised asjaolud: alajaamade asukoht, teised elektriliinid ja tehnoseadmed, kasutatav tehnoloogia
ja sellega seotud tingimused, aga ka seadusest tulenevad asjaolud: tervisenõuded ja elamute
paiknemine, maanteed ja nende piiranguvööndid, looduskaitselised tingimused ja -piiranguvööndid
jne. On ilmselge, et maanteede, alajaamade, liinide jms ümberehitamine on üli kulukas ja
ajamahukas ning tehniliselt väga keerukas, mistõttu on asjakohane vastavalt korrigeerida
kavandatava elektriliini trassi, mitte muuta olemasolevat väljakujunenud infrastruktuurisüsteemi.
Tallinna Tehnikaülikooli 2013.a eksperthinnangu alusel on ühe 330kV maakaabelliini rajamise kulu
~10-20 korda suurem kui ühe 330kV õhuliinil. Põhjusel, et 330kV kaabelliini läbilaskevõime (800MW)
on oluliselt väiksem õhuliini läbilaskevõimest (1400MW), tuleb kahe kavandatud 330kV õhuliini
asemel rajada kolm eraldiseisvat 330kV kaabelliini. Seejuures on oluline märkida, et olemasolevaid
110kV õhuliine sellisel juhul ümber ei ehitata, sh jäävad kehtima senised piiranguvööndid. 330kV
maakaabelliini korral tuleb lisaks süsteemi juurde paigaldada täiendavaid seadmeid – lisaalajaam ja
reaktiivvõimsuse kompenseerimise seadmeid.
Üheks oluliseks argumendiks õhuliinide poolt on olnud ka liinide hooldusmaksumuse kallinemine ja
maakaabli oluliselt lühem eluiga võrreldes õhuliiniga. Keerulisema konstruktsiooni ja kasutatavate
erimaterjalide tõttu on 330kV maakaabelliinide eluiga 1,5–2 korda lühem 330kV õhuliinide elueast.
Kui õhuliinide eluiga on ca 60 aastat, siis maakaabelliinide eluiga aga vaid ca 30 aastat. See
tähendab, et iga ca 30 aasta järel tuleb nimetatud trassil kõik 330kV maakaabelliinid uute vastu
vahetada, mis omakorda toob kaasa igakordse kulu.
Kõrgepinge liini kaitsevööndi laiusena, on vaja välja tuua, et Majandus- ja taristuministri 25.06.2015.
a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 1 p 4 järgi on 110 kV õhuliini korral kaitsevöönd 25m mõlemal
pool liini telge, p 5 järgi on 330 kV õhuliini korral kaitsevöönd 40m mõlemal pool liini telge ning lg 3
järgi on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini
äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kuna 330kV
kaabelliini läbilaskevõime (800MW) on oluliselt väiksem õhuliini läbilaskevõimest (1400MW), tuleb
kahe kavandatud 330kV õhuliini asemel rajada kolm eraldiseisvat 330kV kaabelliini. Iga 330kV
kaabelliin koosneb aga kolmest eraldi kaablist (üks kaabel iga faasi jaoks). Kui kaablid paigutada
17 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
trefoil (kolmiksiir/kolmnurk) paigutusse on ühe kolmnurk paigutuses liini kaablite laius 0,5m ning iga
kaabelliini vahel peab omakorda olema vähemalt 2m vahet. Kaabelliini saab rajada 110kV õhuliini
teljest alates 16m kaugusele või kaugemale. Seega on liini kaitsevööndi laius kokku 22m alates
110kV õhuliini teljest, mis on võrreldav planeeritava 330kV õhuliini kaitsevööndiga.
Kõrgepinge liini elektromagnetväli ja selle tugevus sõltub sellest, kui lähedal inimene seadmele on.
Seetõttu on inimesele kaabelliini, aga ka kodumasinast kogetav elektromagnetväli palju suurem kui
õhuliinide oma, kuna ollakse kaabelliinile ja kodumasinale palju lähemal kui õhuliinile, mis on
mitmekümne meetri kaugusel/kõrgusel. Kaabelliin paikneb 1,5 meetri sügavusel maa sees ja seega
on inimesel võimalik viibida praktiliselt selle kohal ning kogeda liinist tingitud maksimaalset
magnetvälja.
Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt on EVSM 2002 (Eesti Vabariigis
sotsiaalministri määrusega kehtivad väärtused; ühtlasi ICNIRP (Rahvusvahelise Mitteioniseeriva
Kiirguse Kaitse Komisjoni) 1998 väärtused) piirnormist (100 μT / mikrotesla) alla poole jääv tase
juba 5,1m kaugusel 330kV õhuliini teljest, kusjuures 330kV õhuliini juhtme minimaalne kõrgus
maapinnast on 10,5m. Kaabelliini puhul saab inimene aga viibida kaabelliini kohal maapinnal kõigest
1,5 meetri kaugusel kaablist ja seega viibib EVSM 2022 piirnormist kõrgema taseme tsoonis sees.
Suurim magnetvoo tihedus esineb vahetult faasijuhtmete vahetus läheduses.
Elektromagnetvälja tase langeb kiiresti õhuliini teljest kaugenedes ja on õhuliini kaitsevööndi piiril
(330kV õhuliini puhul 40m) langenud juba üle 10 kordselt (alla 9,6 μT) ning on 60m kaugusel juba
alla 4,2 μT.
3.3. Planeeritava ala kinnistud ja kruntide moodustamine
Kavandatava trassikoridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarbe
kohane maakasutus ning eraldi krunte trassikoridori osas ei moodustata v.a. alajaama tarbeks.
Detailplaneeringuga luuakse tingimused 330kV alajaama projekteerimiseks ja rajamiseks Tutermaa
külas Sarapiku maaüksusel (19801:012:0104). Detailplaneering teeb ettepaneku olemasoleva
katastriüksuse jagamiseks ning uute kruntide moodustamiseks. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek eraldada Sarapiku maaüksusest ala tootmismaa moodustamiseks, ülejäänud Sarapiku
maaüksuse osas säilib olemasolev olukord.
Tabel 1 Kruntide moodustamine
Po Krundi aadressi Krundi Krundi Krundi Moodustatakse Liidetav- Katastri-
s ettepanek plan. plan. plan. katastriüksustest lahutatav üksuste
nr suurus sihtots- sihtots- osa senine
(m2) tarve tarve (KÜ siht-
(DP liigi liigi otstarve*
järgi)* järgi)*
1 Keila 330kV 25 659 OE T 100% Sarapiku -112513 M 100%
alajaam 100% 19801:012:0104
2 Sarapiku 112513 - - Sarapiku -25659 M 100%
19801:012:0104
* OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T – tootmismaa, M - maatulundusmaa.
Hoonete ja rajatiste
18 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
3.4. Ehitusõigus
Planeeringuga määratakse ehitusõigus alajaama krundile (pos 1). Ülejäänud Sarapiku maaüksuse
osas jääb kehtima olemasolev olukord.
Kavandatud alajaama krundile (pos 1) on määratud hoonestusala. Hoonestusalale on lubatud rajada
üks kahekorruseline hoone, mille maksimaalne ehitise alune pind on 150 m 2. Hoone kõrgus võib olla
maksimaalselt 9 m maapinnast ja katusekalle 0-45°. Põhijoonisel märgitud hoone asukoht on
indikatiivne ning seda täpsustatakse projekteerimise käigus.
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel.
Posit- Krundi Max Max Max Max korruse- Sihtotstarve Sihtotstarve Tule-
siooni suurus hoonete hoone hoonete selisus detail- katastri- püsivus
nr / m2 ehitise- kõrgus arv hoone/abihoone planeeringu üksuse liigi klass
alune /m krundil liigi põhjal põhjal / %
pind /%*
/ m2
Pos 1 25659 150 9 1 2 OE100 T 100* TP-2
Pos 2 112513 Säilib olemasolev ehitusõigus M100*
* OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T – tootmismaa, M - maatulundusmaa.
Kogu hoonestusala piires on võimalik rajada alajaama teenindamiseks vajalikke rajatisi. Rajatiste
täpne asukoht ja lahendus määratakse ehitusprojektiga.
Krundile on näidatud piirdeaed, mida on lubatud rajada võrkpiirdena ja mille kõrgus võib olla
maksimaalselt 2 m maapinnast.
3.5. Liikluskorraldus
Detailplaneeringuga kavandatud liikluslahenduse välja töötamisel on aluseks Transpordiameti poolt
15.01.2021 väljastatud seisukohad Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori
detailplaneeringu koostamiseks nr 7.1-2/21/1276-1.
3.5.1. Alajaama parkimisala ja juurdepääs
Planeeringuga nähakse alajaama krundile hoonestusala juurde parkimisala. Parkimine (sh
hooldustehnika või muu sõidukite juurdepääsetavus) lahendatakse omal kinnistul ning riigiteele
parkimist ja manööverdamist ette ei näha. Planeeringus konkreetseid parkimiskohti ei määrata, kuna
tegemist on eriotstarbelise objektiga, millel alaliselt inimesi ei viibi ja otseste parkimiskohade
vajadust ei ole.
Juurdepääs moodustatavale Keila 330kV alajaama krundile on kavandatud riigiteelt nr 8 Tallinn-
Paldiski olemasolevalt mahasõidult km 23,717. Olemasoleva mahasõidu juures tuleb tagada
nähtavus.
Ristumiskoht jääb riigimaantee sirgele lõigule. Vähim peateele avanev nähtavuskaugus vastavalt
Majandus ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maantee
projekteerimisnormid“ p 5.2.7. Nähtavuskaugused ristumiskohal piirkiirusega 70 km/h ja
lähtetasemega rahuldav on 200 m. Nähtavuskaugus kõrvalteelt vastavalt määruse lisa tabel 5.2 ja
lähtetasemega rahuldav on 20 m. Nähtavuskolmnurk kajastub põhijoonisel. Mahasõidu rajamise
käigus tuleb teostada metsa ja võsa raiet mahus, mis jääb nähtavuskolmnurga sisse.
Nõutav külgnähtavus projektkiirusel 70km/h ja tasemega rahuldav on 16 m. Antud külgnähtavus
alasse jäävad liiklusmärgid ja tahvlid. Riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS §71 lg 2 on 30 m.
19 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
K-Projekt AS ja WSP International Sweden AB on 2009a. koostanud projekti nr 05298_GE „Technical
assistance for reconstruction of Tallinn ringroad and Tallinn-Paldiski road CF projekt
220/EE/16/P/PA/009“, mis käsitleb ka juurdepääsu kavandatavale alajaama krundile. Juhul kui
realiseerub riigitee nr 8 ümberehitus ning olemasolev ristumiskoht riigiteelt nr 8 Tallinn-Paldiski
likvideeritakse, saab juurdepääs alale toimuma planeeritavast alast kagu poolt läbi Sarapiku kinnistu.
Projektiga planeeritud juurdepääsutee on mõeldud alajaama ja selle ümberkaudsete alade
teenindamiseks.
Alajaama juhtimishoones alaliselt inimesi ei viibi ning krundile sõidetakse hooldustööde teostamise
ajal. Seetõttu ei ole kavandataval teel igapäevast liiklust ette nähtud ja kavandatav tee ei suurenda
piirkonnas liiklussagedust ja -koosseisu.
3.5.2. Trassikoridori juurdepääsuteed ja teenindusteed
Kavandatav trassikoridor lõikub teedega:
• Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) (mitteavalik kohalik
era- ja metsatee 1983015, kruuskate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Männiku tee L3
(19801:012:0318);
• Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) (mitteavalik kohalik
era- ja metsatee 1983015, kruuskate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Männiku tee L2
(19801:001:3152);
• Liinivälja tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982389, püsikate, laius 4m). Harku vald Kumna küla
Liinivälja tee L1 (19801:001:3153);
• Kivikirsi tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982307, püsikate, laius 5m). Harku vald Kumna küla
Kivikirsi tee L1 (19801:001:3084);
• Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L4 (19801:001:2397);
• Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L3 (19801:012:0582);
• Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 (põhimaantee, püsikate, laius 12m). Lääne-Harju vald Tutermaa
küla 8 Tallinn-Paldiski maantee (19801:001:2651);
Keila jõe poolt teenindamiseks on soovitatav kasutada Männiku teed (maanteeameti registris nr
1983015), millele on võimalik saada Paldiski maanteelt (riigitee nr 8) ära pöörates Kumna tee
(maanteeameti registris nr 11188) peale, sõites ~800m ning pöörates vasakule peale Kumna mõisa
parki. Olenevalt sellest millise põllul uued mastid paigaldada, tuleks rajada teenindustee Männiku
teelt. Teenindustee tuleb rajada ümbritsevast põllust kõrgem (teetamm), sest sulavee ja vihma
hooaegadel on põllud üleujutatud. Männiku tee on kõige ligem ja muust liiklusest eraldatud.
Maanteega lõikumisel peavad elektriliini juhtmed olema lõikumiskohas sõiduteest 110kV liini korral
vähemalt 7m kõrgusel ning 330kV liini korral vähemalt 8m kõrgusel. Juhtme vähim kõrgus sõiduteel
määratakse tuulevaikuses kas kõrgeima õhutemperatuuri juures, arvestamata juhtmete soojenemist
elektrivoolust, või juhtmete jäätumise puhul.
Maanteega lõikumisel peab elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti
kaugus muldkeha servast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Kitsastes oludes,
hoonestatud aladel jne võib elektriliini poste paigaldada maanteele lähemale, kus III-VI klassi
maantee puhul posti mistahes osast mulde servani või kraavi välisservani 330kV liinipinge puhul on
lubatud 5m.
Maanteede lõikumiskohtades elektriliinidega, mille pinge on 330 kV, tuleb paigaldada liiklusmärgid,
mis keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis.
3.5.3. Tehnovõrgud ja -rajatised
Planeeritav trassikoridor lõikub olevate elektriliinidega.
20 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
• olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv kõrgepinge õhuliin L3529 KP256066330 Harku vallas
Kumna külas Männiku tee 3 (19801:001:2578);
• olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin M7632968 Harku vallas Kumna külas
Liinivälja tee 7 (19801:001:3333);
3.6. Trassikoridorist tulenevad kitsendused ja projekteerimise põhimõtted
3.6.1. Piirangud elektriliini kaitsevööndis
Planeeritud trassikoridori rajatud õhuliinil on kaitsevöönd, kus kehtivad nõuded, mis tulenevad
ehitusseadustikust ning majandus- ja taristuministri määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Rajatava õhuliini kaitsevööndiks on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge
paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt
kitsendatakse elektriliini kaitsevööndis kinnisasja kasutamist.
Trassikoridori alal maad ei võõrandata vaid üldjuhul seatakse isikliku kasutusõiguse servituudid.
Elektriliini ehitamise ajal toimuvad trassikoridoris ehitustööd. Olemasoleva kinnistu või maaüksuse
sihtotstarbe kohane maakasutus saab jätkuda peale elektriliini ehitamist mastidest vabal alal ja on
liini kaitsevööndis piiratud.
Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja
ehitamiseks tuleb küsida arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute
algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist.
Elektriliini kaitsevööndis oleva maa omanik või valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul
korraldada elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning
kestvusest teavitatakse maaomanikke ette.
Kaitsevööndis peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või ennetama kahjustumise ohu tekkimist.
Kaevetööd, mis tehakse sügavamal kui 0,3m ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult
pärast vormikohase taotluse esitamist ning selle kooskõlastamist ja kaitsevööndis töötamise loa
väljastamist Elering AS-i poolt.
Elektriliini (elektripaigaldise) kaitsevööndis on keelatud:
• takistada elektripaigaldisele juurdepääsu;
• takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest
tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;
• ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; põhjustada oma tegevusega
elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib
ohustada inimest, vara või keskkonda;
• ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;
• takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta
ehitist;
• teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid;
• sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta
on üle 4,5 meetri;
• ladustada jäätmeid, materjale ja aineid;
• istutada ning langetada puid;
• ehitada traattarasid ja rajada loomade joogikohti;
21 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
• teha tuld;
• korraldada massiüritusi.
Trassikoridori maanteega lõikumisel või kitsastes oludes kõrvuti kulgemisel kattuvad planeeritava
elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad
mõlemast kaitsevööndist tulenevad piirangud:
1. Elektriliini puhul - ehitusseadustikust ja määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
2. Maantee puhul- ehitusseadustikust, kus on toodud, et Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis
teevad tee omanik ja elektriliini omanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel.
3.6.2. Trassikoridori lõikumine maanteega
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Mistahes rajatise (sh masti) asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus
on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast (sh, tuleb arvestada perspektiivse tee
äärmise servaga). Vastavalt Maanteede projekteerimisnormide p 8.2 lg 2 peab maanteega lõikumisel
elektriliiniposti või masti kaugus mulde servast võrduma vähemalt posti või masti kõrgusega.
Maanteede lõikumiskohtades elektriliinidega, mille pinge on 330 kV, tuleb paigaldada liiklusmärgid,
mis keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis.
Maanteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast juhtme suurima rippe korral on 330 kV
liinil 10,5 m ja 110 kV liinil 9m.
3.6.3. Planeeritava elektriliini trassikoridori jäävad elumajad
Trassikoridori kavandamisel on elektriliin ja alajaam on planeeritud selliselt, et need jääksid eemale
eluhoonetest. Et paigaldada mastid elamutest kaugemale, on alad trassikoridoris, mis on elamutele
lähemal kui 100 meetrit, määratud masti rajamise keelualaks.
Üksikutes kohtades jääb trassikoridori alale ka elamute kõrvalhooneid. Nende säilitamise võimalikkus
selgub ehitusprojekti koostamisel. Piirangud on vajalikud tulenevalt elektripaigaldise ohtlikkusest ja
kaitsevajadusest. Kuna kavandatav elektriliin rajatakse osaliselt olemasoleva elektriliini asemele ja
selle kõrvale, siis paljude kinnistute osas kehtivad vastavad piirangud juba olemasolevas olukorras.
3.6.4. Nõuded keskkonnariskide vältimiseks
• Kavandavate mastide asukohad ei tohi asuda lähemal kui 100m registreeritud puur- ja
salvkaevudest2;
2
Ehitusseadustiku § 126 lg 6 p 4 alusel on kehtestatud puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse
kandmiseks esitamise kord: keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,
puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,
puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja
konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste,
ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu
lammutamise teatise vormid". Puurkaevude registreerimise nõue kehtis juba enne selle määruse kehtestamist.
Alates 2015. aastast kehtib ka uute salvkaevude registreerimise nõue. Vastavalt keskkonnaregistri seaduse § 6
lg 1 ei tohi Keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid kasutada keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse
registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja arengukavade koostamisel.
22 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
• Kavandavate mastide asukohad ei tohi asuda veekaitsevööndis;
• Kui rajatise püstitamine nõuab tegevusi veekogude läheduses tuleb lähtuda veekaitsevööndi
ja piiranguvööndi piirangutest ja üldistest keskkonnakaitsenõuetest ja heast ehitustavast;
• Ehitustöödel tuleb lähtuda heast tavast ja keskkonnakaitsenõuetest ning vältida ohtlike
ainete sattumist pinnasesse;
• Keelatud on ehitustööde teostamine voolava vee tsoonis, ehitusmasinate ja veokitega
veekogus sõitmine, veekogude kalda kahjustamine, erosiooni ja heite põhjustamine ja
veekogu reostamine.
3.6.5. Elektromagnetväli
Põhijoonisel on kajastatud kavandatavatest õhuliinidest tuleneva elektromagnetvälja leviku tsoonid.
Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjustav füüsikaline väli, elektri- ja
magnetväli ühtse tervikuna. Elektri ülekandmist ilma elektri- ja magnetväljadeta (edaspidi ka EMV)
eksisteerida ei saa. Elektriliinide poolt emiteeritakse paratamatult nende talitlusolukorras elektri- ja
magnetvälja, mille mõju on märgtav ka faasijuhtmetest eemal.
Tulenevalt 330KV nimipingega trassikoridori kavandamisest on Tallinna Tehnikaülikooli
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi poolt koostatud eksperthinnang3, millega
kirjeldatakse hinnangulist EMV taset Harku-Paldiski ülekandeliinide lähiümbruses. EMV tasemete
hinnang lähtub ohutusest inimesele, võttes aluseks inimese võimalikku püsivat viibimist Harku-
Paldiski ülekandeliinide lähistel. Hinnangus kirjeldatakse EMV oodatavaid potentsiaalseid tasemeid
planeeritud liinikoridori vahetus ümbruses, kuni u 100 m kaugusel liini keskteljest.
Hinnangu tulemusena on Harku-Paldiski ülekandeliini oodatav EMV emissioon liini vahetus ümbruses
märkimisväärne ning EMV tasemete alusel on välja toodud järgmised tsoonid liini ümbruses, mis on
kajastatud ka põhijoonisel:
Tsoon 1 (liini vahetu lähedus kuni 15m liinist), milles esineb elektrivälja tugevus tasemel, milline
ületab EVSM2002 piirnorme. See on ala kus inimese alaline viibimine mittesoovitatav ilma
täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole
piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. See tähendab, et
ülekandeliini all liikumist ei pea piirama.
Tsoon 2 – (kuni 34 m ülekandeliini keskteljest) – intensiivse EMV ala, kus elektri- ja magentvälja
tugevus esineb tasemel 20...100% EVSM2002 piirnormist (tase alla piirtaseme või kuni 5 korda
piirnormist madalam). Sellises alas inimese alalist viibimist ei pea piirama, kuid soovitatav on
kohaldada täiendavaid EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeid. Viimaste rakendamise kaalutlus on,
et täiendavate EMV allikate mõjul võib esineva olukord, kus EVSM2002 piirid võivad osutuda
ületatuks.
Tsoon 3 – (kuni 82 m ülekandeliini keskteljest) – märgatav EMV ala, kus elektri- ja magentvälja
tugevus esineb tasemel 2...20% EVSM2002 piirnormist (5-50 korda piirnormist madalam). Sellises
alas inimese alalist ei pea piirama, ka ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmete
rakendamiseta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist
ega füsioloogilist mõju ei avalda.
Tsoon 4 – alates kaugusest 82m ülekandeliini keskteljest – nõrga või väaga nõrga EMV ala, , milles
ülekandeliini emissiooni tõttu esineb elektri- ja magnetvälja tugevus tasemel alla 2% EVSM2002
piirnormist.
Lähtudes kirjeldatud tsoonidest, siis Harku vallas 1 tsooni alale, kus inimese alaline viibine on
mittesoovitav, ühtegi eluhoonet ei jää. Tsooni 2 mõjualasse – ala kus inimese alalist viibimist (so
pidev elamine, päevast-päeva 24 h) ei pea piirama, kuid soovitatav on kohaldada täiendavaid EMV
3
„Eksperthinnang Harku-Paldiski elektromagnetväljade võimaliku keskkonnamõju osas“ Ver 22.03.2021
23 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
kaitse- ja/või leevendusmeetmeid - ulatuvad Liinivälja tee 9 kinnistule jäävad abihooned. Tsooni 3
mõjualasse jäävad Liinivälja tee 8 ja 9 kinnistutel paiknevad eluhooned ning osaliselt ka Liinivälja
tee 6 eluhoone. Tegemist on alaga kus EMV eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju
ei avalda ning alas liikumist ei pea piirama. Seega võib välja tuua , et detailplaneeringuga
kavandatu mõju hoonestusele jääb normidega kehtestatud piiridesse.
Ülekandeliinide projekteerimisel ja ehitamisel on üheks tõhusamaks EMV tasemete
vähendamise võtteks faasijuhtide järjestuse seadmine selliselt, et faasijuhtide asendid
kompenseeriks teineteise poolt tekitatava elektri- ja magnetvälja.
Elektromagnetvälja tase langeb kiiresti õhuliini teljest kaugenedes ja on õhuliini kaitsevööndi piiril
(330kV õhuliini puhul 40m) langenud juba üle 10 kordselt (alla 9,6 μT) ning on 60m kaugusel juba
alla 4,2 μT. Elektromagnetvälja tasemel vahemikus 2,0 kuni 20 μT ei ole oodata elektromagnetvälja
võimalikku mõju inimesele määral, mis põhjustaks potentsiaalset füsioloogilist või bioloogilist mõju.
3.7. Väärtused ja piirangud
3.7.1. Maaparandus
Käsitletavasse piirkonda jääb mitmeid maaparandussüsteemi alasid, millega tuleb arvestada.
Ehitustööde teostamisel maaparandussüsteemi maa-alal arvestada olemasoleva drenaažiga.
Kuivendusdreeni või kollektori juhusliku vigastuse korral asendatakse katkine toru sama
läbimõõduga plasttoruga.
Planeeringualasse ulatuvad :
• KEILA-JÕE 2 maaparandussüsteemi kood 4109610020520 Harku vald Kumna küla
Süvekalda (19801:012:0293), Männiku tee 4 (19801:001:2579);
• KUMNA maaparandussüsteemi kood 4109610020530 Harku vald Kumna küla Männiku tee
4 (19801:001:2579), Pika-Mõhku (19801:012:0174), Kivikirsikalda (19801:012:0295),
Männiku tee 6 (19801:012:0316), Männiku tee 8 (19801:012:0317), Männiku tee 3
(19801:001:2578), Männiku tee 5 (19801:012:0315);
3.7.2. Looduskaitselised piirangud
Planeeringuala põhjapoolses osas Lään-Harju valla piiril on Keila jõgi (VEE1096100), mis on
Keskkonnaregistri andmetel avalikult kasutatav veekogu. Looduskaitseseaduse kohaselt on Keila jõe
kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Planeeritav trassikoridor kulgeb üle
Keila jõe ning maste ei tohiks jõe piiranguvööndi ulatuses planeerida. Looduskaitseseaduse alusel ei
laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja rajatisele.
3.7.3. Muinsuskaitselised piirangud
Planeeritava liini trassikoridori lähedusse jäävad Kumna mõisa park, Karjaküla kalmistu, kivikalme.
Otseselt liinitrassi koridori ei jää ühtegi muinsuskaitseobjekti. Kõik kinnismälestised on tunnistatud
mälestiseks kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 "Kultuurimälestiseks tunnistamine".
Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud.
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel keelatud:
1) teede, trasside ja võrkude rajamine;
2) mullatööd ja maaharimine;
3) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd;
4) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine;
5) mälestisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti,
sealhulgas teisaldatava objekti, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine.
24 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Muinsuskaitse aluste objektide võimalike täienduste tõttu tuleb projekti koostamisel võtta aluseks
Kultuurimälestiste register. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes
avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või
kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul
kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele.
3.8. Tuleohutuse tagamine
Alajaama kinnistule hoone projekteerimisel arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Planeeringuga määratakse hoone tulepüsivusklassiks TP2.
3.9. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringuga tehakse ettepanekud trassikoridori jäävate kinnistute kasutamist kitsendavate
servituutide seadmiseks. Servituudi vajadusega alad on vaja seada tehnovõrkude paigaldamise,
kasutamise ja hooldamise ning juurdepääsude tagamiseks.
Servituudi seadmise vajadusega alad täpsustuvad tehnovõrkude asukohtade selgumisel
ehitusprojekti staadiumis.
3.10. Keskkonnatingimused
Detailplaneeringu algatamise otsusega 26.11.2020 nr 94 algatati ka keskkonnamõju strateegiline
hindamine detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude
väljaselgitamiseks, hindamiseks ja leevendusmeetmete määramiseks.
Detailplaneeringu KSH aruande eelnõus4 on hinnatud võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad
kaasneda käesoleva detailplaneeringu elluviimisega, ning tehakse ettepanekud leevendusmeetmete
rakendamiseks, et vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist. Kõik meetmed, soovitused
ja ettepanekud määratakse lähtudes käesoleva detailplaneeringuga kavandatust.
Üldiste põhimõtetena on liinil väikseim negatiivne mõju, kui see asub:
• olemasoleva liini koridoris – kaitsevööndisse haaratakse täiendavalt väiksem hulk maad kui
täiesti uuel trassil;
• teise tehnorajatise kõrval – 1) elektriliin maantee või raudtee servas hoiab kokku maad, sest
mõlema tehnorajatise kaitsevööndid kattuvad, 2) nendes kohtades on maastik juba rikutud,
3) on liini ehitamiseks ja teenindamiseks vajalik tee kõrval olemas;
• põllumajanduslikul maal – maaharimine on teostatav ka liini all, kasutusest langeb väljavaid
mastialune maapind;
Olulisem negatiivne mõju on siis, kui liin asub:
• eluhoonete läheduses – rikub väljakujunenud keskkonda;
• kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad
inimkasutusest tulenevate surmade põhjustajaid autode, majaakende ja
koduloomade(peamiselt kasside) kõrval.
4
Planeeritava Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH) aruande eelnõu. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020_0046
25 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Inimesele avaldab mõju liini asukoht maastikul. Eluhoonete läheduses planeerida mastide asukoht
selliselt, et need ei jääks otse vaatevälja ehk otse akende ette maste mitte paigaldada.
Maastikupilti mõjutavad kandemastid (õhulisemad) vähem kui nurgamastid (massiivsemad),
mistõttu on üheks planeerimise eesmärgiks saavutada võimalikult sirge või väga väikeste nurkadega
(kuni kaheksa kraadi) trassikoridor. Negatiivset mõju leevendab ka võimalikult pikk mastide vahe
ning nende peitumine muude objektide taha.
Kultuurimälestise puhul jälgida, et mälestist ei kahjustataks liini käitamise ajal. Oluline on võimalusel
tagada kaugelt eksponeeritavate objektide hea vaadeldavus.
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest. Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete
kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või
selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse.
Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo
leping vastavalt litsentsi omava firmaga.
3.10.1. Rohevõrgustik
Harku valla üldplaneeringus põhineb rohevõrgustiku alade käsitlus Harju maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringul „Maakasutust ja asustust suunavad keskkonnatingimused”, mida on täpsustatud
ja täiendatud muuhulgas üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega paralleelselt läbi
viidud „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuringu” alusel. Rohevõrgustiku osas on
seatud tingimused, et
• rohelise võrgustiku alal tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima;
• rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega
säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine;
• rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet.
Planeeritavale alale, Harku valla ja Lääne-Harju valla piiril, jääb üks rohevõrgustiku koridor- Keila
jõe koridor. Tegemist on olulise suunava liikumiskoridoriga suurulukitele, kahepaiksetele,
vooluvetega seotud imetajatele ja lindudele.
Planeeritava ala rohevõrgustikuga lõikumise puhul on tegemist juba olemasoleva kõrgepingeliini
koridoriga, mille puhul nähakse ette laiendamine praeguselt ca 75 meetrilt 113 meetrini. Tegemist
on avamaastikul paikeva koridoriga. Olemasolev liinikoridor ega ka selle laiendamine ei oma olulist
barjääriefekti, kuna tarastamata liinikoridor ei tõkesta valdava osa elustikurühmade liikumist ja
levikut. Seega ei avalda liinikoridori laiendamine olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku sidususele
ja toimimisele.
3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed alajaama alal:
• Alajaama kinnistu on lubatud tarastada;
• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;
• kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid;
• hoida planeeritav ala korras.
Trassikoridoris tuleb tõkestada mastide otsa ronimise võimalused. Mastid varustada selgelt loetavate
ja arusaadavate hoiatussiltidega.
26 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
3.12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Juhul kui planeeritava
tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud
osapool. Planeeringu realiseerimisest tulenevad kahjud, võivad olla näiteks ehitustehnika poolt
rikutud naaber maaüksuste piirdeaiad, haljasalad või tänavakatendid jne.
27 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
4. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST
Keila Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringut ja KSH koostamist korraldavad Harku
Vallavalitsus ja Lääne-Harju Vallavalitsus, kumbki oma valla piirides. Planeeritav Keila-Paldiski
110/330kV ühisriputusega õhuliin on funktsionaalselt ühtse süsteemina toimiv rajatis, mille rajamise
keskkonnamõjusid hinnatakse tervikuna.
KSH käigus hinnati kavandatava ühisriputusega 330/110 kV elektriliini ehitusaegseid ja
käitamisaegseid mõjusid eraldi.
Kuna elektriliini trassikoridor kulgeb hajaasustuses, kavandatakse eemale eluhoonetest ning
tegemist ei ole objektiga, mis rikuks või killustaks asumit, siis olulist negatiivset mõju asustusele
näha ei ole.
Planeeritava elektriliini rajamisega kaasneb mõju nii olemasolevale kui ka planeeritavale
maakasutusele, kuid see jääb väheolulisele negatiivsele tasemele. Sellist mõju, mis takistaks
kinnistute edasist sihtotstarbelist kasutamist või põhjustaks maa hülgamist, elektriliini rajamisega ei
kaasne.
Elektriliini rajamine avaldab mõju teedevõrgule, kuid kui rakendatakse meetmeid kaasnevate
häiringute leevendamiseks ning pärast kasutamist tagatakse tee kasutamiseelse seisukorra
jätkumine, siis jääb mõju väheolulisele negatiivsele tasemele.
Mõju pinnasele avaldub ehitusaegses tallamises ja pinnase segipööramises, haritava maa
väljalangemises tööde teostamise ajaks. Kui rakendatakse meetmeid kaasnevate häiringute
leevendamiseks jääb mõju väheolulisele negatiivsele tasemele.
Elektriliini rajamine ei avalda ehitusmaavarade varule olulist mõju, sest õhuliini ehitamiseks
vajamineva materjali kogused on väikesed. Vajamineva ehitusmaavara liik ja kogused määratakse
projekteerimise käigus. Elektriliin ei avalda olulist mõju maapõuele ega maardlatele.
Pinnavee osas tuleb kinni pidada seadustega ette nähtud piiranguvööndite nõuetest (LKS § 37 ja §
38). Õhuliini lõikumisel veekoguga tuleb projekteerida mastide asukohad selliselt, et mastide
püstitamisega seotud ehitustegevus ei ulatu veekogule lähemale kui 50 m. Ehitustööde käigus ja
veekogude ületamisel ja ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi
piirini – LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja
reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.
Kui elektriliini projekteerimisel ja ehitamisel juhindutakse LKS-e nõuetest ja rakendatakse meetmeid
kaasnevate häiringute ennetamiseks ja leevendamiseks (vt KSH ptk 9.1) ei ole eeldada olulise
negatiivse keskkonnamõju teket pinnaveele.
Kavandatav tegevus ei mõjuta kaevude vee kvaliteeti ega taset. Kavandatava tegevuse elluviimisega
ei kaasne piirkonna põhjaveetaseme muutmist. Kui ehitustööd viiakse läbi nõuetekohaselt ja
rakendatakse meetmeid kaasnevate häiringute ennetamiseks ja leevendamiseks (vt KSH ptk 9.1),
ei ole negatiivset mõju piirkonna põhjaveele ette näha.
Taimkattele avalduvad olulised mõjud seoses metsakoosluste raadamisega. Kuna raadamisala on
jaotunud pikale trassilõigule, siis ei mõjuta see oluliselt metsakoosluste üldist levikut trassi
piirkonnas.
Kui arvestatakse leevendusmeetmetega ei põhjusta kavandatav tegevus olulisi negatiivseid mõjusid
loomastikule.
Leevendusmeetmete rakendamise korral ei avaldu kaitstavatele loodusobjektidele (vt KSH ptk 9.1)
ja nende kaitse-eesmärkidele olulisi negatiivseid mõjusid.
Kavandatav tegevus ei põhjusta rohevõrgustiku sidususele ega funktsioneerimisele olulisi
negatiivseid mõjusid.
28 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
Tegevus arheoloogiamälestis Kivikalme (reg nr 17472) kaitsevööndis tuleb kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga. Kui mälestise kahjustamine on vältimatu, tuleb enne ehitustööde algust läbi
viia arheoloogiline uuring ning leiud nõuetekohaselt dokumenteerida.
Ehitismälestise Keila pastoraadi peahoone (reg nr 28725) kaitsevööndis võib omanik ilma
Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata teha territooriumi korrastustöid, mis ei kahjusta mälestist
(niitmine, prahi koristamine). Kõik raietööd tuleb kooskõlastada. Kui olemasolevate õhuliinide
demonteerimistöid tehakse mälestise kaitsevööndis, tuleb tegevus kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga.
II kaitsekategooria kaitstava linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigas tuleb liini
rajamise eel selgitada välja liigi pesitsemine liinikoridoris ning vajadusel vältida töid pesitsusperioodil
pesitsuspaiga naabruses.
Kui nii elektriliini ehitamisel kui ka kasutamisel juhindutakse jäätmehoolduse korraldamisel eeltoodud
põhimõtetest ning muudest jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjade
asjakohastest nõuetest, ei ole tekkivate jäätmete ja nende edasise käitlemise korraldamisega seoses
eeldada olulise negatiivse keskkonnamõju teket. Jäätmete taaskasutusse suunamisel on
jäätmehoolduse korraldamine kooskõlas ka jäätmehierarhia põhimõtetega.
Jäätmetest tulenev negatiivne mõju keskkonnale on võimalik avariilistes olukordades (ehitusetapis
eeskätt avariilised juhtumid jäätmete teisaldamisel ja transpordil). Avariiliste olukordade esinemise
tõenäosust saab vähendada töökorraldus- ja ohutusreeglite järgmise, töökorras sõidukite
kasutamisega ning reostuse tekkimisel selle asjakohase ja kiire reostustõrjega.
Elektriliini käitamisaegne müra hajub eeldatavasti kaitsevööndi piirkonnas loodusliku
taustmüratasemeni ja eraldi müra- ega üldvibratsioonitasemeid leevendavad meetmed ei ole
vajalikud.
Müra ja vibratsiooni ebasoodne mõju võib avalduda projekti ehitusstaadiumis. Õhuliini ja alajaama
ehitusperioodil võivad esineda mõningad häiringud (ehitusmasinate ja raskeveokite müra), kuid need
on ajutise iseloomuga ja tööde asjakohase organiseerimisega on võimalik nende mõju viia
miinimumini. Tööde tegemise ajal tuleb kinni pidada keskkonnaministri määrusega 71 kehtestatud
ehitusaegse müra piirtasemetest. Samuti on soovituslik vältida tööde teostamist müratundlike alade
läheduses öisel ajal.
KSH käigus tehtud elektromagnetvälja tugevuste analüüsi kohaselt jääb väga intensiivse
elektromagnetvälja ala elektriliini faasijuhtide vaheusse ümbruseesse ja ei ulatu liinist enam kui 15
m kaugusele. Sellises alas inimese alaline viibimine (so pidev elamine, päevast-päevast 24 h) on
mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine (kuni
8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. See
tähendab, et ülekandeliini all liikumist ei pea piirama.
Alajaamas tekkida võiv peamine õnnetus on tulekahju. Tulekahjule reageeritakse vastavalt
operaatori ohutusjuhistele koostöös Päästeametiga.
Liini rajamise ja käitamisega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju piirkonna elanike tervisele ei ole
oluline.
Kavandataval elektriliinil on inimese tervisele oluline negatiivne mõju juhul, kui inimene viibib
pidevalt elektriliini alla või sellest kuni 15 m kaugusel. Niisuguse olukorra vältimiseks kehtestatakse
elektriliinile kaitsevöönd. Kuni 34 m kaugusel ülekandeliini keskteljest võib mõne tööstusliku
seadmega koosmõjus tekkida avalikes, elu- ja puhkeruumides kehtiva piirtaseme ületamine, kuid
tööstuslike seadmete (ka kodus) kasutamise korral kehtivad töökeskkonna piirnormid, mis on
kõrgemad.
Liinikoridori ja ehitusmaterjali kohaleveoteede läheduses elavate inimeste heaolu võivad otseselt
negatiivselt mõjutada õhuliini ehitustöödega seotud ajutised liikluspiirangud ja raskeveokite liiklusest
tingitud kohalike teede seisukorra halvenemine. Mõju on ajutine ja möödub objekti ehitustööde
lõppemisel. Mõju ei ole oluline, sest peamised ehitustööd toimuvad liinikoridoris ja ehitustööde
29 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
asjakohasel planeerimisel saab häiringud viia minimaalseks. Oluline on kohalike elanike ja
maaomanikega arvestamine ning teavitamine ehitustööde algusest ja kestusest ning võimalikest
eelseisvatest häiringutest.
Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida (0-alternatiiv), siis looduskeskkonna osas säilib
põhimõtteliselt praegune olukord koos olemasolevate inimtegevuse mõjudega. Samas näevad
maakonna ja üldplaneeringud ette elektriliini rajamise võimaluse ja rõhutavad selle vajadust.
Seetõttu ei saa 0-alternatiivi pidada reaalseks.
Võrredes 0-alternatiiviga ei ole planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed (lühiajalised) ja
kasutusaegsed (pikaajalised) negatiivsed mõjud nii määravad, et tuleks kaaluda Keila-Paldiski
330/110 kV elektriliini ehitamata jätmist. On tavapärane, et ehitustegevusega kaasneb negatiivseid
häiringuid, kuid need ei ole olulised, häiringud on lühiajalised, ning tööde asjatundliku
organiseerimisega välditavad või leevendatavad.
4.1. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine
• Ülekandeliinide projekteerimisel tuleb EMV tasemete vähendamiseks faasijuhtide järjestus
seada selliselt, et faasijuhtide asendid kompenseeriks teineteise poolt tekitatava elektri- ja
magnetvälja.
• Ehitustööde hea organiseerimine ja teostamine, tööliste informeerimine ja järelevalve,
tallamist vähetaluvates piirkondades tööde teostamine külmal aastaajal. Ehitus- ja
hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise pinnasesse.
• Pehmetele pinnastele tuleb rajada teenindusteed. Viljakas pinnas tuleb eraldi kokku koguda
ja kasutada ehitustöödega rikutud maade taastamiseks.
• Kui seoses kõrgepingeliini rajamisega kaasneb vajadus teiste alale jäävate liinide
ümbertõstmiseks, tuleb võimalusel koondada need võimalikult üksteise lähedale (niipalju,
kui kaitsevööndid võimaldavad), et vähendada neist tulenevaid kitsendusi kinnistutele ning
piirkonna visuaalset reostust.
• Juurdepääsud elektriliinile ja alajaamadele tuleb maksimaalses võimalikus ulatuses
kavandada olemasolevate ristumiskohtade ning juurdepääsuteede kaudu.
• Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal.
• Tegevused tehnovõrgu kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.
• Liini ehitustööd tuleb organiseerida selliselt, et ehitusega kaasnevad liiklusseisakud on
minimaalsed. Vajadusel tuleb korraldada ümbersõit.
• Ehitustööde ajal tuleb tagada juurdepääs kinnistutele, kuhu ligipääs võib liini rajamisest
tulenevalt saada takistatud.
• Kui ehituspiirkonda jäävatel teedel võimaldatakse liiklemise jätkumine ehitustööde ajal, tuleb
tagada, et ehitustegevusest ei tulene ohtu teedel liiklejatele.
• Kruusakattega kohalikel teedel on soovitav kevadisel sulaperioodil ja suurte sadude ajal
raskeid vedusid mitte kavandada või veod minimeerida.
• Liini ehitamiseks vajalikud halvas seisukorras olevad teed tuleb enne ehitustöödega
alustamist korrastada.
• Kasutusel olnud teede seisukord tuleb pärast kasutamist viia vähemalt endisele
(kasutuseelsele) tasemele. Ehitusaegsete teenindusteede staatus tuleb pärast ehitustööde
läbi arutada maaomanikuga (kas jätta alles või taastada olemasolev olukord).
30 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
• Teede ületuskohtades tuleb tagada, et takistatud ei oleks erigabariitsete veokite (eeskätt
päästeveokite) liiklemine.
• Tegevused tee kaitsevööndis ja tegevuste läbiviimise tingimused tuleb kooskõlastada tee
omanikuga.
• Elektriliini projekteerimisel tuleb arvestada trassikoridori jäävate olemasolevate elektriliinide,
sideliinide, maagaasitrassi ja muu tehnilise taristuga. Vajadusel tuleb ette näha
olemasolevate trasside ümbertõstmine. Trasside ümbertõstmiseks tuleb taotleda ehitusluba.
• Tööd tuleb teostada selliselt, et tehnovõrkude katkestuste kestvus oleks välditud või
minimaalne.
• Pinnavee osas tuleb kinni pidada seadustega ette nähtud piiranguvööndite nõuetest (LKS §
37 ja § 38).
• Õhuliini lõikumisel veekoguga tuleb projekteerida mastide asukohad selliselt, et mastide
püstitamisega seotud ehitustegevus ei ulatu veekogule lähemale kui 50 m.
• Ehitustööde käigus ja veekogude ületamisel ja ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub
ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini – LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste kahjustamist,
erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja
veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.
• Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal peab eriti hoolega jälgima, et reostust ei satuks
põhjavette.
• Kui ehitustööde organiseerimisel selgub, et töötsooni (sh nt väljapoole trassikoridori
kavandatava laoplatsi või ehitusmasinate parkla lähedusse) jääb mõni puur- või salvkaev,
siis tuleb sellega arvestada.
• Vastavalt veeseadusele tuleb kinni pidada puurkaevude sanitaarkaitsealade nõuetest.
• Alajaamade projektide koostamisel anda sademevee ärajuhtimiseks täpne lahendus.
Naaberkinnistutele sademevee valgumine ei ole lubatud.
• Vähendamaks mõjusid linnustikule tuleb liin selle ohtlikumates lõikudes märgistada
erksavärviliste peletitega. Märgistatavad lõigud ning märgistuse tihedus ja muud detailid
tuleb koostöös linnustiku eksperdiga välja selgitada liini projekteerimise käigus.
• Tööde tegemise ajal tuleb kinni pidada keskkonnaministri määrusega 71 kehtestatud
ehitusaegse müra piirtasemetest. Samuti on soovituslik vältida tööde teostamist
müratundlike alade läheduses öisel ajal.
• Alajaamade asukohavalikul ning müra tekitavate seadmete paigutamisel alajaamade
territooriumile tasub eelistada müratundlikest aladest võimalikult kaugel olevaid asukohti.
Vajaduse korral on võimalik alajaamade territooriumile rajada ka lokaalseid müratõkkeid.
• Kui mis tahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude
mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle
põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd
peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest
Muinsuskaitseametit5 ja kohalikku omavalitsust6.
• Likvideeritavatest elektriliinidest ei tohi maha jääda jäätmeid ning maa tuleb korrastada
ümbritsevaga sarnaseks, sh täita vanadest vundamentidest jäävad augud.
• Ehitusjäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks
keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
5
Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1
6
Antud juhul, kas Harku või Lääne-Harju Vallavalitsust
31 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kohaselt7, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada
objektil kohapeal. Näiteks ehitusobjektilt eemaldatud pinnast saab kasutada vundamentidest
tekkivate aukude täiteks ja ala korrastamiseks. Maa-aladelt eemaldatud pinnase tekkekohal
taaskasutamisel tuleb lisaks eeltoodud määrusele juhinduda ka kohalike omavalitsuste
jäätmehoolduseeskirjades sätestatust8.
• Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest, Harku valla
jäätmehoolduseeskirjast9.
• Tekkiva jäätmed tuleb koguda liigiti, et lihtsustada nende edasist käitlemist. Ohtlikud
jäätmed ning elektri- ja elektroonikajäätmed tuleb koguda tekkekohal selleks ettenähtud
ilmastikukindlatesse konteineritesse või mahutitesse. Kogumisel tuleb vältida erinevate
jäätmeliikide omavahelist segunemist. Jäätmete ajutiseks ladustamiseks sobivad kohad
määrata võimalusel ehitusprojektiga.
• Kogumiskonteinerite ja mahutite kasutamisel tuleb veenduda, et see on sobiv jäätmeliigi
füüsikalis-keemilistele omadustele.
• Jäätmete ladustamisel tuleb tagada, et välistatud on jäätmete keskkonda sattumine
(keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, laialikandumine tuulega, lekked
konteineritest ja mahutitest).
• Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ajutist ladustamist tekkekohal, st koormatäie jäätmete
kogumisel suunata need käitlusesse.
• Jäätmete käitlemisse suunamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest. St, et
jäätmed, milleks on Eestis olemas taaskasutamise võimalused, tuleb suunata taaskasutusse.
• Jäätmeid on lubatud käitlemiseks üle anda vaid selleks vastavat tegevusluba omavale
jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et
vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju.
• Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle. Soovitav on määrata selleks
vastutav isik ja koostada vastav kord.
• Ehitusmaavara on soovitav vedada kohale objektile lähimast sobivast karjäärist, et
minimeerida transpordiga seotud keskkonnamõjusid.
4.2. Ehitusaegsed kohaspetsiifilised leevendusmeetmed
• Ehitismälestise Keila pastoraadi peahoone (reg nr 28725) kaitsevööndis võib omanik ilma
Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata teha territooriumi korrastustöid, mis ei kahjusta
mälestist (niitmine, prahi koristamine). Kõik raietööd tuleb kooskõlastada. Kui
olemasolevate õhuliinide demonteerimistöid tehakse mälestise kaitsevööndis, tuleb tegevus
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
• II kaitsekategooria kaitstava linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigas tuleb
liini rajamise eel välja selgitada liigi pesitsemine liinikoridoris ning vajadusel vältida töid
pesitsusperioodil pesitsuspaiga naabruses.
• Tegevus arheoloogiamälestis Kivikalme (reg nr 17472) kaitsevööndis tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Mõju vältimiseks või leevendamiseks tuleb tööde
tegemisel arvestada mälestise asukohaga ning vältida selle kahjustamist. Kui mälestise
7
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072017018?leiaKehtiv
8
Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 § 41 p 12, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129072020003?leiaKehtiv
9
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/402032016034?leiaKehtiv
32 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
kahjustamine on vältimatu, tuleb enne ehitustööde algust läbi viia arheoloogiline uuring ning
leiud nõuetekohaselt dokumenteerida. Nimetatud meetmete järgimine aitab kaasa
kultuuripärandi teadvustamisele, dokumenteerimisele ja säilimisele.
• Pärandkultuuri objektid, mis jäävad DP alale, tuleb võimalusel säilitada ning vältida nende
kahjustamist. Juhul, kui objektid on hästi säilinud ja nende kahjustamine on vältimatu, tuleb
enne ehitustööde alustamist objektid nõuetekohaselt dokumenteerida ja info saata
pärandkultuuri objektide registri pidajale (RMK).
4.3. Kasutusaegsete mõjude leevendamine
• Maaomanikul on õigus taotleda tehnovõrgu valdajalt kavandatava 330 kV õhuliini talumise
eest tasu. Talumise tasu võib kinnisasja omanik taotleda ka tema kinnistule ulatuva
kaitsevööndi eest, kui liin ise kulgeb väljaspool konkreetset kinnistut. Lisaks seaduses
sätestatud tasu suurusele on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud
kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille
suurus on rohkem kui kolmandik talumistasust.
• Hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise pinnasesse.
• Elektriliini trassikoridori alale tegevuste kavandamisel, maa ostmisel või rentimisel peab isik
arvestama elektriliini rajamisega. Kuni planeeritava elektriliini elluviimiseni tuleb
trassikoridori alal uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks küsida
arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või
projekteerimistingimuste väljastamist.
• Maste toestavad terastrossid põllul tuleb nähtavalt tähistada, et põlluharimise käigus neid ei
vigastataks.
• Elektriliini kaitsevööndis tegevuste läbiviimisel tuleb juhinduda ehitusseadustikus 10 ning
majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 11 sätestatud
piirangutest.käigus teostatav regulaarne võsaraie) ei tohi teostada 15. aprillist kuni 15.
augustini.
4.4. Ettepanekud edasiseks tegevuseks
• Soovitav on ehitusjärelevalve (tehnilise järelevalve) käigus teostada ka keskkonnanõuete
täitmise regulaarset ülevaatust elektriliini valmivate lõikude kaupa. Keskkonnanõuete täitmise
regulaarset ülevaatust aruanded tuleks esitada Keskkonnaametile, et hoida neid kursis töö
käiguga. Sellisel juhul tuleb Keskkonnaametiga kokku leppida kontaktisikud, kellega teavet
vahetatakse.
• Elektrivarustuse tagamine on hädaolukorra seaduse kohaselt elutähtis teenus, mille
toimepidevus tuleb tagada. Elutähtsa teenuse katkemine oleks peamine suurõnnetus, mis Keila-
Paldiski 330/110kv elektriliini kasutamine saab põhjustada. Elutähtsa teenuse osutaja koostab
ennem tegevuse alustamist elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise planeerimiseks, riski
hindamiseks ja toimepidevuse taastamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja
plaani. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldatakse teenuse katkestust
põhjustavaid ohte, nende tõenäosust, teenuse katkestuse tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid.
Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis kirjeldatakse meetmeid, mida rakendatakse elutähtsa
10
§ 70 ja 77, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
11
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004
33 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
teenuse katkestuse korral teenuse taastamiseks ja katkestuse tagajärgede leevendamiseks, ning
muid olulisi asjaolusid.
• Vähendamaks mõjusid linnustikule tuleb liin selle ohtlikumates lõikudes märgistada
erksavärviliste peletitega. Märgistatavad lõigud ning märgistuse tihedus ja muud detailid tuleb
koostöös linnustiku eksperdiga välja selgitada liini projekteerimise faasis. Vajadusel tuleb selleks
viia läbi linnustiku uuringud/seire.
• Uusi puhkealasid elektriliini alale ja selle vahetusse lähedusse ei ole soovitav kavandada.
34 / 35
Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas
5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.
Elektrienergia varustuskindluse tagamiseks ehitatakse ühisriputusega õhuliinid etapiviisiliselt: üks
olemasolev 110kV õhuliin demonteeritakse pärast esimese ühisriputusega 110/330kV õhuliini
valmimist, teine olemasolev 110kV õhuliin pärast mõlema ühisriputusega 110/330kV õhuliini
valmimist.
Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused:
• Maaüksuse jagamine ning katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt
detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
• planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi
kandmine kinnistusraamatusse;
• detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu
realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse
olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud
liitumispunktideni;
• alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud
krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete
12
ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel .
12
Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni
kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile
on väljastatud kasutusload.
35 / 35