dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Harku vallas Keila-Paldiski 330/110 kV kõrgepingeliini trassikoridori detailplaneeringu täiendatud seletuskiri

Rahandusministeerium · 24. märts 2023
Viit
15-3/2224-1
Registreeritud
24. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. aprill 2023

Failid

  • 📎Seletuskiri_17.03.2023.pdf1146 KB

Sisu (failidest)

Töö number 2020-0046 Huvitatud isik Energiasalv Pakri OÜ Rae tn 38 Paldiski, Lääne-Harju vald +372 53 495 949 [email protected] Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Tel: 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; www.skpk.ee Kuupäev 13.03.2023 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Foto: Maa-amet Fotoladu 2020 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas I SELETUSKIRI SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 6 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................... 6 1.2. Planeeringu koostamise alused .............................................................................. 6 1.3. Planeeringus kasutatavad lühendid ja mõisted ......................................................... 6 1.4. Trassikoridori valiku põhjendused........................................................................... 7 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 8 3. PLANEERINGULAHENDUS. ............................................................................... 14 3.1. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 14 3.2. Kavandatav trassikoridor..................................................................................... 16 3.2.1. Õhuliinid vs maakaabelliinid ................................................................................ 17 3.3. Planeeritava ala kinnistud ja kruntide moodustamine .............................................. 18 3.4. Ehitusõigus........................................................................................................ 19 3.5. Liikluskorraldus .................................................................................................. 19 3.5.1. Alajaama parkimisala ja juurdepääs ..................................................................... 19 3.5.2. Trassikoridori juurdepääsuteed ja teenindusteed .................................................... 20 3.5.3. Tehnovõrgud ja -rajatised ................................................................................... 20 3.6. Trassikoridorist tulenevad kitsendused ja projekteerimise põhimõtted ...................... 21 3.6.1. Piirangud elektriliini kaitsevööndis ........................................................................ 21 3.6.2. Trassikoridori lõikumine maanteega...................................................................... 22 3.6.3. Planeeritava elektriliini trassikoridori jäävad elumajad ............................................ 22 3.6.4. Nõuded keskkonnariskide vältimiseks ................................................................... 22 3.6.5. Elektromagnetväli .............................................................................................. 23 3.7. Väärtused ja piirangud ........................................................................................ 24 3.7.1. Maaparandus ..................................................................................................... 24 3.7.2. Looduskaitselised piirangud ................................................................................. 24 3.7.3. Muinsuskaitselised piirangud................................................................................ 24 3.8. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 25 3.9. Servituutide seadmise vajadus............................................................................. 25 3.10. Keskkonnatingimused ......................................................................................... 25 3.10.1. Rohevõrgustik ................................................................................................... 26 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 26 3.12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .......................... 27 4. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST ......................................................................... 28 4.1. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine .......................................................... 30 4.2. Ehitusaegsed kohaspetsiifilised leevendusmeetmed ................................................ 32 4.3. Kasutusaegsete mõjude leevendamine .................................................................. 33 4.4. Ettepanekud edasiseks tegevuseks ....................................................................... 33 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 35 2 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas II JOONISED 1. SITUATSIOONISKEEM Leht 1 2. KONTAKTVÖÖND 1:5000 Leht 2 3. TUGIJOONIS – ALAJAAM 1:2000 Leht 3.1 4. TUGIJOONIS 1:5000 Leht 3.2 5. PÕHIJOONIS – ALAJAAM 1:1000 Leht 4.1 6. PÕHIJOONIS 1:5000 Leht 4.2 7. LIIKLUSSKEEM 1:2000 Leht 5 8. TÜÜPLÕIGE MAANTEEGA RISTUMISEL 1:5000 Leht 5.1 3 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas SISSEJUHATUS Paldiski elektrivarustuse pingeastme suurendamine ning uute 330kV elektriliinide ehitamine on varasemalt sätestatud kehtivas Paldiski linna üldplaneeringus (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu poolt 14. juuni 2005. a määrus nr 15) ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78). Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on muuhulgas pingeastmete suurendamisel ette nähtud vajadus koostada täiendavad planeeringud. Lisaks on täiendavate kõrgepingeliinide rajamise vajadus Harku valla lõunaosa läbivate liinide osas ette nähtud ka Harku valla üldplaneeringuga (kehtestatud Harku Vallavolikogu poolt 17.10.2013, otsus nr 138). Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.20.2 Elektrivarustus kohaselt on märgitud: „Täiendava kõrgepingeliini rajamine on kavas ka valla lõunaosa läbivana peaosas olemasolevate õhuliinide koridoris. Perspektiivsed kõrgepingeliinid on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile.” Elektrisüsteemi stabiliseerimiseks ja planeeritava Eesti 500MW võimsusega pump- hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ühendamiseks Eesti elektrisüsteemiga 330kV pingel on vaja suurendada lõigus Keila-Paldiski olemasolevat 110kV pingeastet ja asendada olemasolevad 110kV elektriliinid ühisriputusega kaheahelalise 110/330kV elektriliinidega. Olemasoleva Keila 110kV alajaama lähedale on sellest lähtuvalt vajalik uue Keila 330kV alajaama rajamine. AS-i Elering ja Eesti 500MW PHAJ arendaja OÜ Energiasalv Pakri vahel 13.03.2020a. sõlmitud koostöökokkuleppe kohaselt koostab vajalikud planeeringud OÜ Energiasalv Pakri, kooskõlastades tegevused AS-ga Elering. Kavandatud planeeringu tehniliseks kirjeldamiseks on Merko Infra AS koostanud eskiisprojekti „Eesti PHAJ uuringud Keila-Paldiski 330/kV õhuliinile“. Kavandatavad ühisriputusega kaheahelalised 330/110 kV elektriliinid kulgeks Keila alajaamast Paldiski alajaamani olemasoleva 110 kV Keila-Paldiski alajaamade vahelise elektriliini asemele. Kavandatav tegevus on jätk Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliinile, mis peaks lähiajal valmima ja mille valmimine arendab 330 kV elektrivõrku Lääne-Eestis ja tagab parema varustuskindluse kogu Eesti mandriosas. Harku Vallavolikogu algatas 26. novembri 2020 a. otsusega nr 94 „Tutermaa külas ja Kumna külas planeeritava Keila- Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ olemasoleva 110KV põhivõrgu ümberehitamiseks ja 330kV alajaama rajamiseks. Paralleelselt Harku vallas koostatava planeeringuga viiakse planeeringut läbi ka Lääne-Harju vallas1. Planeeringu menetlemine: Menetlus Aeg Tegevus Algatamine 26.11.2020 Harku Vallavolikogu otsus nr 94. Sama otsusega algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine Planeeringu (DP) 23.02.2021 Täiendatud dokumendi avalikustamine veebilehel lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tutvustamine DP eelnõu ja KSH 25.06.2021- Avalik väljapanek aruande eelnõu 25.07.2021 avalikustamine 02.09.2021 Avalik arutelu Harku vallas ZOOM keskkonnas DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine DP vastuvõtmine 1 Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsus nr 60 Paldiski linnas, Klooga alevikus, Kersalu, Kloogaranna, Tuulne, Niitvälja, Illurma, Valkse ja Tõmmiku külades olemasoleva Paldiski-Keila 110kV elektriliini ümberehitamiseks ühisriputusega 110/330kV elektriliiniks ja selle teenindamiseks vajaliku alajaama rajamiseks detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. 4 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Avalik väljapanek Avaliku väljapaneku tulemuste avalikarutelu DP heakskiitmine DP kehtestamine 5 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas 1. PLANEERINGU LÄHTEINFO 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandatavatele ühisriputusega kaheahelalistele 110/330kV elektriliinidele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha määramine ning vajalike servituutide seadmine. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeritava alajaama tarvis krundi moodustamine, krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, servituutide seadmise, vajadusel avalike huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. 1.2. Planeeringu koostamise alused Detailplaneeringu algatamise ja koostamise alus: • Tutermaa külas ja Kumna külas planeeritava Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneeringu ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine, Harku Vallavolikogu otsus nr 94 (26.11.2020); Lähtedokumendid ja varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud: • Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga, nr 1.1- 4/78 (09.04.2018); • Harku valla üldplaneering, kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138, üle vaadatud Harku 28.12.2017 Vallavolikogu otsusega nr 106; • Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering, kehtestatud Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51; • Harku valla ehitusmäärus, vastu võetud Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määrusega nr 21; • Planeerimisseadus; • Looduskaitseseadus; • teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta • Topograafiline alusplaan: Geodeesia24 OÜ poolt koostatud Sarapiku maa- ala plaan tehnovõrkudega mõõtkavas 1:500, töö nr 4380-20-1, mõõdistatud 22.09.2020. • Planeeringulahenduse väljatöötamisel on täiendava alusena kasutatud Maa-ameti kaarte. 1.3. Planeeringus kasutatavad lühendid ja mõisted DP - detailplaneering EhS - ehitusseadustik KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine PHAJ - pumphüdroakumulatsiooni elektrijaam Alajaam - elektrivõrku kuuluv kompleks, mis koosneb enamasti jaotusseadmetest ja trafodest ning on mõeldud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Elektriliin - voolujuhtidest, isolatsioonist ja abikonstruktsioonidest koosnev rajatis elektri edastamiseks. Omavahel ühendatud elektriliinid moodustavad elektrivõrgu. Detailplaneeringuga 6 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas kavandatav elektriliin on õhuliin, mille elektrijuhid ehk juhtmed asetsevad maapinna kohal õhus mastide vahel. Mitmeahelaline elektriliin - õhuliin, kus ühel mastil on mitu elektriliini - 330/110 kV . Kandemast - tavaline liini keskel asetsev mast Nurgamast - liini nurgas asetsev mast. Elektriliini kaitsevöönd - ala, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Planeeringus määratav elektriliin on õhuliin, seetõttu on planeeringus määratava elektriliini kaitsevööndiks maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 330 kV pingega liinidel on 40 m. Trassikoridor - detailplaneeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub elektriliin koos kaitsevööndi ja puhveralaga. Puhverala - ala, mille piires on projekteerimisel võimalik elektriliini koos kaitsevööndiga nihutada See võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja reljeefist tulenevalt. Mastide täpne asukoht selgub projekteerimise käigus. Kitsas olu - Trassikoridoril on kohti, kus olemasolevast olukorrast või hoonetest tulenevalt on võimalik rajada elektriliin koos kaitsevööndiga, aga elektriliini nihutamine puhverala piires ei ole võimalik. Masti rajamise keeluala - detailplaneeringus määratav trassikoridori ala, kuhu ei või elektriliini maste paigaldada. Masti rajamise keelualade määratlemise aluseks oli mastide jäämine eluhoonete otsesesse vaatevälja (kuni 100 m) ning tehniline teostatavus. Tööde etapid - Trasside rajamine viiakse läbi etapiliselt: • Ehitatakse välja esimene 330/110kV liin olemasoleva liinikoridori kõrvale. Viiakse kaablisse 35 KV Elektrilevi liinid • 110kV liini L178 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning vana L178 liin koos mastidega demonteeritakse. Sealjuures tuleb teha 110kV liinide ümberühendamised selliselt, et L179 jääks lõigus Keila-Paldiski mnt (liinide ristumise koht) lõuna poole ja lõigus Paldiski mnt- Paldiski AJ põhja poole. • Ehitatakse välja teine 330/110kV liin varasemalt demonteeritud L178 liinikoridori. • 110kV liini L179 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning L179 vana liin ja mastid demonteeritakse. 1.4. Trassikoridori valiku põhjendused Trassikoridori kavandamisel lähtuti kahest põhitingimusest: trassikoridori ei tohiks jääda eluhooneid ja elektriliin peab kulgema võimalikult sirgete lõikudena. Maastikupilti mõjutavad kandemastid vähem, mis on nn õhulisemad, kui nurgamastid. Viimased on massiivsemad. Seetõttu on üheks planeerimise eesmärgiks saavutada võimalikult sirge või väga väikeste nurkadega trassikoridor. Planeerimisel analüüsiti olemasolevat asustust ja hoonete funktsiooni, olemasolevate elektriliinide paiknemist ning looduslikke tingimusi. Arvestati kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja muude seadusest tulenevate piirangutega. Arvestati võimalusel kehtestatud maakonna-, üld- ja detailplaneeringute lahendustega ning kohalike omavalitsuste ja elanike ettepanekutega. Juhul kui elektriliini kaitsevööndi laiendamisel jäi kaitsevööndisse eluhoone või muu laiendamist mittevõimaldav objekt, siis nihutati trassikoridori võimalusel eluhoonest eemale. 7 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas 2. OLEMASOLEV OLUKORD (Vt joonis 2 „Kontaktvööndi plaan“ ja 3 „Tugijoonis“) Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju vallas Paldiski alajaama. Kogu trassi pikkuseks on ca 22km, millest Harku valda jääv ca 2km pikkune lõik kulgeb läbi Tutermaa küla ja Kumna küla. Harku vallas planeeritav ala paikneb Tutermaa külas Aaviku tee, Tallinna ringtee, Alajaama tee ja Tallinn-Paldiski maantee vahelisel alal ning Kumna külas Tallinn-Paldiski maantee, Kumna tee ja Keila jõe vahelisel alal, piirnedes Aaviku tee 6 (katastritunnus 19801:001:3569), Aaviku tee 5 (katastritunnus 19801:012:0205), Aavikumetsa (katastritunnus 19801:001:3963), Kurepõllu (katastritunnus 19801:001:4607), Alajaama tee 13 (katastritunnus 19801:001:3570) maatulundusmaadega, Keila alajaam (katastritunnus 19801:012:0542), Ees-Sarapiku (katastritunnus 19801:012:0101) tootmismaadega, 8 Tallinn-Paldiski maantee (katastritunnus 19801:001:2651) transpordimaa osaga, Paldiski kergliiklustee L3 (katastritunnus 19801:012:0582) transpordimaa osaga, Posti (katastritunnus 19801:012:0581) maatulundusmaa osaga, Liinivälja tee 9 (katastritunnus 19801:012:0287) elamumaa osaga, Männiku tee 9 (katastritunnus 19801:012:0491) elamumaa osaga, Männiku tee 7 (katastritunnus 19801:012:0314) maatulundusmaa osaga, Männiku tee 5 (katastritunnus 19801:012:0315) maatulundusmaa osaga, Männiku tee L3 (katastritunnus 19801:012:0318) transpordimaa osaga, Männiku tee 8 (katastritunnus 19801:012:0317) maatulundusmaaga, Männiku tee 6 (katastritunnus 19801:012:0316) maatulundusmaa osaga, Männiku tee 9 (19801:012:0491) elamumaa osaga, Männiku tee 4 (katastritunnus 19801:001:2579) maatulundusmaa osaga, Kivikirsikalda (katastritunnus 19801:012:0295) maatulundusmaa osaga, Süvekalda (katastritunnus 19801:012:0293) maatulundusmaa osaga, Pika-Mõhku (katastritunnus 19801:012:0174) maatulundusmaa osaga, Männiku tee L2 (katastritunnus 19801:001:3152) transpordimaa osaga, Männiku tee 3 (katastritunnus 19801:001:2578) maatulundusmaa osaga, Liinivälja tee L1 (katastritunnus 19801:001:3153) transpordimaa osaga, Liinivälja tee 8 (katastritunnus 19801:012:0031)elamumaa osaga, Liinivälja tee 7 (katastritunnus 19801:001:3333) maatulundusmaa osaga, Kivikirsipõllu (katastritunnus 19801:012:0298) maatulundusmaa osaga, Kivikirsi tee 18 (katastritunnus 19801:012:0420) elamumaa osaga, Kivikirsi tee L1 (katastritunnus 19801:001:3084) transpordimaa osaga ning Kivikirsikese (katastritunnus 19801:012:0296) maatulundusmaa osaga. 8 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga hajaasustusalal ning osaliselt tootmismaa, ärimaa, elamumaa, üldmaa ja leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Planeeringuala läbib rohevõrgustiku (Keila jõe koridor) koridor. Kavandatava trassikoridori puhul on tegemist valdavalt rohumaaga, kus kõrghaljastus puudub. Maapind on tasane languga Keila jõe suunas. Planeeritava trassikoridori alal asub Keila jõgi (VEE1096100), mille kalda piiranguvööndis (100m) ja ehituskeeluvööndis (50m) kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Planeeritav trassikoridor jääb ka maaparandussüsteemi KEILA-JÕE 2 (kood 4109610020520) ja KUMNA (kood 4109610020530 ) maa-alale ning maaparandushoiuala (4109610020530001) KUMNA maa-alale. Planeeringuala Harku vallas puudutab järgnevaid kinnistuid: Tutermaa küla: Katastriüksus Katastritunnus Sihtotstarve* Suurus Lisateave/Kitsendused Sarapiku 19801:012:0104 M 100% 13,82 ha Hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel elamu (ehr kood 116043383), majandushoone (ehr kood 116043386), garaaž (ehr kood 116043387), kaks kasvuhoonet (erkoodidega 220416705, 220416704) ning abihoone (ehr kood 116043384); Veehaarde sanitaarkaitseala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldiste kaitsevööndid ning sideehitiste kaitsevööndid 8 Tallinn- 19801:001:2651 L 100% 148128m² Paldiski maantee *M- maatulundusmaa; L - transpordimaa Kumna küla: Katastriüksus Katastri- Siht- Suurus Lisateave/Kitsendused tunnus otstarve* Paldiski 19801:001:2397 L 100% 238 m² kergliiklustee L4 Paldiski 19801:012:0582 L 100% 2708 m² kergliiklustee L3 Kivikirsikese 19801:012:0296 M 100% 35183 m² Hoonestamata, kaetud osaliselt kõrghaljastusega; Alale ulatuvad avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid, elektripaigaldiste kaitsevööndid, sideehitiste kaitsevööndid, maaüksusele on seatud sundvaldus. Kivikirsipõllu 19801:012:0298 M 100% 26615 m² Alale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, 9 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas elektripaigaldiste kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, maaüksusele on seatud sundvaldus. Kivikirsi tee 18 19801:012:0420 E 100 % 2633 m² Hoonestatud korterelamuga (ehr kood 116002388); Maaüksusele ulatub elektripaigaldise kaitsevöönd ning sideehitise kaitsevöönd Kivikirsi tee L1 19801:001:3084 L 100% 5133 m² Liinivälja tee 7 19801:001:3333 M 100% 23946 m² Alale ulatub veehaarde sanitaarkaitseala ning elektripaigaldiste kaitsevööndid Posti 19801:012:0581 M 100% 63538 m² Veehaarete sanitaarkaitsealad, elektripaigaldiste kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, kivikalme ja kivikalme kaitsevöönd. Liinivälja tee L1 19801:001:3153 L 100% 10150 m² Liinivälja tee 9 19801:012:0287 E 100% 6014 m² Hoonestatud elamu (ehr kood 116067573), abihoone (ehr kood 116067576) ning kasvuhoonega (ehr kood 120702611); Kitsendusteks on veehaarete sanitaarkaitsealad ning elektripaigaldiste kaitsevööndid. Liinivälja tee 8 19801:012:0031 E 100 % 2565 m² Hoonestatud elamu (ehr kood 116048591), ja kõrvalhoonega (ehr kood 116048592); Alale ulatuvad elektripaigaldiste kaitsevööndid ning sideehitise kaitsevöönd. Männiku tee 3 19801:001:2578 M 100% 105159 m² Elektripaigaldiste kaitsevööndid, eesvoolu kaitsevöönd ning maaparandushoiuala. Männiku tee 5 19801:012:0315 M 100% 25364 m² Elektripaigaldiste kaitsevööndid, veehaarde sanitaarkaitseala ning maaparandushoiuala. Männiku tee 7 19801:012:0314 M 100% 6599 m² Elektripaigaldiste kaitsevööndid Männiku tee 9 19801:012:0491 E 100% 2300 m² Elektripaigaldise kaitsevöönd Männiku tee L3 19801:012:0318 L 100 % 4193 m² Elektri maakaabelliini kaitsevöönd Männiku tee 8 19801:012:0317 M 100% 6,04 ha Alale ulatub Kumna maaparandushoiuala Männiku tee L2 19801:001:3152 L 100% 9390m² Männiku tee 4 19801:001:2579 M 100% 40,13 ha Maaüksus jääb Keila jõe kalda veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndi ning piiranguvööndi, alale jääb Keila jõe kallasrada, elektripaigaldiste kaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd, ning maaparandushoiuala. Männiku tee 6 19801:012:0316 M 100% 2,66 ha Elektripaigaldiste kaitsevöönd ning maaparandushoiuala. 10 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Kivikirsikalda 19801:012:0295 M 100 % 4,57 ha Maaüksus jääb Keila jõe kalda veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndi ning piiranguvööndi, alale jääb Keila jõe kallasrada, elektripaigaldiste kaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd, ning maaparandushoiuala. Pika-Mõhku 19801:012:0174 M 100% 20,45 ha Elektripaigaldiste kaitsevöönd ning maaparandushoiuala Süvekalda 19801:012:0293 M 100% 9,92 ha Maaüksus jääb Keila jõe kalda veekaitsevööndisse, ehituskeeluvööndi ning piiranguvööndi, Keila jõe kallasrada, elektripaigaldiste kaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd, ning maaparandushoiuala *E- elamumaa; M- maatulundusmaa; L - transpordimaa Planeeritava trassikoridori lähedusse Harku vallas jäävad mitmed muinsuskaitselised objektid: − 17472 Kivikalme (Arheoloogiamälestis , kaugus ~100m planeeritava liinini) − 2704 Kumna mõisa park, 18.-20. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~200m planeeritava liinini); − 2705 Kumna mõisa valitsejamaja, 19.-20. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~300m planeeritava liinini); − 2702 Kumna mõisa vana peahoone, 18. sajand (Ehitismälestis, kaugus ~300m planeeritava liinini); − 2706 Kumna mõisa ait-kuivati, 19.-20. sajand (Ehitismälestis, ~280m planeeritava liinini); − 2703 Kumna mõisa uus peahoone, 20. sajand (Ehitismälestis , ~330m planeeritava liinini); − 28725 Keila pastoraadi peahoone (Ehitismälestis, ~350m). Planeeritav trassikoridor lõikub olemasolevate trassidega: − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv kõrgepinge õhuliin L3529 KP256066330; − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin M7632968. Planeeritav trassikoridor ristub ka mitmete teedega. − Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) - Männiku tee L3 (19801:012:0318); − Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) - Männiku tee L2 (19801:001:3152); − Liinivälja tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982389)- Liinivälja tee L1 (19801:001:3153); − Kivikirsi tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982307) - Kivikirsi tee L1 (19801:001:3084); − Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L4 (19801:001:2397); − Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L3 (19801:012:0582); − 8 Tallinn-Paldiski maantee (19801:001:2651). Planeeritava trassikoridori läheduses on kehtestatud ja algatatud mitmeid detailplaneeringuid (vt. Joonis 1 ) 11 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas • KUMNA LINDLAD DP KUMNA TEE 15 DP • BROILERIFARMI DP Süve I DP • KUMNA TÖÖKOJA DP KUMNA MÕISA DP • PUUSEPA TEE2, PUUSEPA TEE2A JA PLANEERITAV ALA PUUSEPA 4 DP • KUMNA PUIDUTÖÖKOJA DP Liinivälja tee 1 DP Liinivälja tee 7a mü DP Liinivälja tee 7 mü DP MÄNNIKU 5 JA MÄNNIKU 6 DP KÜNKA JA KEILA KIRIKUMÕISA DP SARAPIKU I DP Detailplaneeringud Taotletavad detailplaneeringud Kehtiv detailplaneering RUKKIHUNDI DP Taotletav Menetluses olevad detailplaneeringud 2013-2019 Menetlus algatatud 2009 Menetlus eskiis 2000-2007 Menetlus vastuvõetud Lõpetamine alustatud Joonis 1. Väljavõte Harku GIS Detailplaneeringute kaardilt seisuga 15.09.2021 • Sarapiku I mü detailplaneering - Harku vald Tutermaa küla Ees-Sarapiku (19801:012:0101) kinnistu. Piirneb uue planeeritava Keila 330kV alajaamaga. Kehtestatud 31.07.2003 Harku Vallavolikogu otsusega nr 60. Planeeringu eesmärk ehitusõiguse määramine pehmemööbli tsehhi rajamiseks. • Kumna küla Künka ja Kirikumõisa kinnistute detailplaneering – kehtestatud 03.09.2013 Harku Vallavolikogu otsusega nr 110. Planeeringu eesmärgiks maaaüksuse jagamine kolmeks äri-ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks. 27.02.2014 otsusega nr 29 osaliselt kehtetuks tunnistatud kavandatud reoveekanaliseerimise lahenduse osas. • Männiku 5 ja Männiku 6 kinnistute detailplaneering - Harku vald Kumna küla Männiku tee 5 (19801:012:0315) Männiku tee 6 (19801:012:0316). Planeeritav liin koos kaitsevööndiga ulatub ~50m ulatuses detailplaneeringu põhjapoolsesse külge. Algatatud 06.11.2007 Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 1766. Harku Vallavalitsus on esitanud detailplaneeringu menetlemise lõpetamise teate 20.09.2018 nr 12-1/108-1. • Kumna broilerifarmi kinnistu detailplaneering – Kehtestatud 18.04.2016 Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 242. Planeeringu eesmärgiks on selgitada välja võimalused jagada tootmismaa sihtotstarbega Broilerifarmi maaüksus kruntideks, määrata loodepoolsele osale ehitusõigus olemasoleva tootmistegevuse jätkamiseks ning kavandada kagupoolsele osale tehnopark uute tootmiskruntidega. • Kumna külas Kumna töökoja kinnistu ja lähiala DP - kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 77. Planeeringuga moodustatakse 3 tootmismaa ja 1 transpordimaa krunt. • Kumna lindlad kinnistu DP – kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 78. Planeeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarvete, ehitusõiguste, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paigutuse määramie. Moodustatud on 2 tootmismaa, 1 ärimaa ning 3 transpordimaa krunti. • Kumna tee 15 DP – kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsus nr 79. Planeeringu eesmärk on maa sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse täpsustamine olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks. • Liinivälja tee 1 ja lähiala maaüksuse DP – kehtestatud Harku Vallavalitsuse 11.09.2017 korraldus nr 441. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasoleva Liinivälja tee 1 maaüksuse suurendamine kaasates selleks planeeringu koosseisu reformimata riigimaa olemasoleva ärimaa kõrvalsihtotstarbeks elamumaa sihtotstarbe kavandamine, täiendava 12 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas ehitusõiguse määramine äripinnaga üksikelamu ehitamiseks, tehnovõrkudega varustamine ja juurdepääsu lahendamine. • Kumna külas Kumna mõisa DP – kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.04.2000 otsusega nr 31. Planeeringu eesmärgiks on moodustada mõisahoone ja maa-aluse keldri juurde katastriüksused ja kehtestada maakasutuse ja ehitustingimused, tehnovõrkude paiknemine ja liikluskorraldus. • Kumna küla Kumna mõisa DP korrektuur – kehtestatud Harku Vallavolikogu 21.02.2002 otsusega nr 9. Algselt keldrihoonele äri- ja sotsiaalmaa kasutusfunktsiooniga krundi korrigeerimine äri- ja tootmismaa kasutusfunktsiooniga krundiks. • Kumna külas Kumna puidutöökoja kinnistu DP – kehtestatud 27.09.2007 Harku Vallavolikogu otsusega nr 88. Planeeringu eesmärk on tootmismaa sihtotstarve muutmine elamumaaks ehitusõigusega elamu rajamiseks. • Puusepa tee 2, Puusepa tee 2a ja Puusepa tee 4 detailplaneering – Kehtestatud Harku Vallavalitsue korraldusega 07.05.2019 nr 200. Planeeringu eesmärgiks on selgitada välja võimalused maaüksuste jagamiseks ja liitmiseks, ehitusõiguse määramiseks ning juurdepääsu ja tehnovõrkudega varustamise lahendamiseks. • Rukkihundi maaüksuse detailplaneering – algatatud Harku Vallavolikogu otsusega 25.02.2016 nr 10. Planeeringu eesmärgiks on täiendava ehitusõiguse määramine olemasoleva tootmishoone laiendamiseks ja uute tootmishoonete püstitamiseks. • Süve 1 maaüksuse detailplaneering - Taotletav detailplaneering. • Liinivälja tee 7a maaüksuse detailplaneering – Taotletav detailplaneering maa-ala jaotamiseks 2 elamumaa krundiks. • Liinivälja tee 7 maaüksuse detailplaneering – Taotletav detailplaneering maa-ala jaotamiseks 6 elamumaaks ehitusõigusega korterelamute rajamiseks. 13 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas 3. PLANEERINGULAHENDUS. Koostatava detailplaneeringu lahenduse aluseks on Merko Infra AS poolt koostatud „Eesti PHAJ uuringud Keila-Paldiski 330/110kVõhuliinile“, töö nr 4.6-0002-EE-S-M-19. Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju vallas kavandatavasse Paldiski alajaama. Planeeritava trassikoridori kogupikkus ca 22 km, millest Harku valda jääb ca 2 km pikkune lõik. Harku vallas läbib trassikoridor Tutermaa ja Kumna küla. 330/110 kV elektriliinide trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele. Kavandatava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliinide trassikoridori laius on 20+40+33+40+20=153m, millest 20m on puhverala, 40m 330kV õhuliini kaitsevöönd ja 33m õhuliinide tsentrite vahe (joonis 2). Trassikoridori on kavandatud paralleelselt kulgema kaks elektriliini. Trassikoridori asukoha tingimuste täpsustumisel on projekteerimise käigus võimalik puhverala ulatuses nihutada elektriliini koos kaitsevööndiga. Joonis 2. Väljavõte tööst nr 4.6-0002-EE-S-M-19 Kahe paralleelselt kulgeva mitmeahelalise 330/110kV elektriliini trassikoridor 153m. Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliin projekteeritakse valdavalt kaheahelaline, mis tähendab, et mastidele paigaldatakse üks 330 kV ja üks 110 kV ahel ning piksekaitsetross. 330/110kV õhuliini mastide täpne kõrgus sõltub projekteeritavast pikiprofiilist, orienteeruv keskmine kõrgus on 36m, teede ja ristumiseta aladel võib olla ka 32m. Keerulisemate ristumiste korral võivad mastid kõrgemad olla, kuid peaksid üldjuhul jääma alla 45m. Erandjuhuks, kui mast peaks olema kõrgem kui 45 m, on kui liinijuhtmete gabariidid (vahemaad) ei anna välja nõutud ohutusvahemikke (liinijuhtmete kaugus maast). Üle 45m kõrguste mastide korral tuleb taotleda mastile eraldi projekteerimistingimused. Planeeritav trassikoridor saab alguse Tutermaa külas asuvast planeeritavast Keila 330kV alajaamast. Keila olemasolevast 110kV alajaamast väljuvad olemasolevad 110kV õhuliinid, mis ühendatakse kokku planeeritavast Keila 330kV alajaamast väljuvate 330kV õhuliinidega ning edasi jätkub 330/110kV õhuliinidena. Uus 330kV Keila alajaam nähakse ette Sarapiku (19801:012:0104) kinnistule. Trassikoridoris asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Planeeritud trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus, kuid majandustegevus elektriliini ehitamise ajal ja peale elektriliini valmimist on ohutuse eesmärgil mõnevõrra piiratud. Trassikoridori jäävatele kinnistutele nähakse ette servituudi vajadus. Sarapiku kinnistust tehakse ettepanek tootmismaa krundi moodustamiseks. 3.1. Vastavus üldplaneeringule Paldiski elektrivarustuse pingeastme suurendamine ning uute 330kV elektriliinide ehitamine on varasemalt sätestatud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse 14 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78) ning Harku valla üldplaneeringus (kehtestatud Harku Vallavolikogu poolt 17. oktoobri 2013. a otsusega nr 138). Seega on elektriliinide trassikoridori rajamine ette nähtud juba kehtivates kõrgema astme planeeringutes ning käesoleva detailplaneeringuga üksnes täpsustakse trassikoridori paiknemist. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga hajaasustusalal ning osaliselt tootmismaa, ärimaa, elamumaa, üldmaa ja leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Planeeringuala läbib ka rohevõrgustiku koridor (Keila jõe koridor). Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute, või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris. Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Käsitletaval juhul tuleb arvestada olemasolevate elektriliinide ja uute 330kV elektriliinide ehitamisega, mis on ette nähtud varasemalt sätestatud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ning ka Harku valla üldplaneeringus. Seega ei anna üksnes asjaolu, et maaüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestustusal alust eeldada, et sellega kaasneb automaatselt ka võimalus alale kavandada elamuarendust. Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lahendus põhineb erinevate funktsioonidega maa kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse põhimõtetele, kus suurematele perspektiivsetele elamupiirkondadele (kaardimaterjalidel tähistatud kollase tooniga) on antud üldkasutatavate hoonete, ärimaa ning haljasala ja parkmetsa maa kõrvalfunktsioonid. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 on lahti kirjutatud, et elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. võimaldamaks ala mitmekesisemat ning muuhulgas elutervet avaliku ruumi arengut. Sarnased maakasutuse tingimused sisalduvad ka teemaplaneeringu punktis 3.2.1. Samas punktis sisalduvad ka muud tingimused hoonestamist ettenägevate detailplaneeringute koostamiseks. Seega ei saa maaüksuste planeerimisel eeldada, et üldplaneeringu koondkaardil kollase tooniga tähistatud elamumaa juhtfunktsioon toob automaatselt kaasa krundi kasutamise sihtotstarbeks elamumaa määramise ning elamu ehitusõiguse. Harku valla üldplaneeringuga on ette nähtud valla lõunaosa läbivate liinide osas täiendavate kõrgepingeliinide rajamist. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.20.2 Elektrivarustus kohaselt: „Täiendava kõrgepingeliini rajamine on kavas ka valla lõunaosa läbivana peaosas olemasolevate õhuliinide koridoris. Perspektiivsed kõrgepingeliinid on kantud üldplaneeringu maakasutusplaanile.” Arvestades eeltoodut on detailplaneering kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga ning viib ellu Harku valla üldplaneeringuga toodud eesmärke. 15 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Joonis 3. Väljavõte Harku valla üldplaneeringust 3.2. Kavandatav trassikoridor Keila planeeritavast 330kV alajaamast Tutermaa külas Sarapiku kinnistul väljuvad 330kV elektriliinid üle Paldiski riigimaantee nr 8, Paldiski kergliiklustee alajaama sisseviikude tarbeks rajatavale kaheahelalisele 330kV lõpumastile kinnistul Kivikirsikese. Sealt edasi üle Kivikirsi tee (1982307) ning läbi Kivikirsikese ja Kivikirsipõllu kinnistute lääne poole, kus üks uus 330kV liin saab kokku olemasoleva 110kV L179 õhuliiniga Keila 110kV alajaamast ühisel ankrumastil kinnistul Liinivälja tee 7 ja teine uus 330kV liin olemasoleva L178 110kV õhuliiniga Posti kinnistul. Liinivälja tee 7 kinnistult edasi kulgeb Keila-Paldiski 330/110kV liin kandemastidel, esimese etapi liin sirge trassina lääne suunas Liinivälja tee 9 ja 8 kinnistute vahelt ja teise etapi liin lääne-loode suunas Liinivälja tee 9 ja Männiku tee 9 kinnistute vahelt üle Männiku 7 kinnistu. Esimese etapi liini ehitamiseks on vajalik Liinivälja tee 8 ja 9 kinnistu vahel olev 110kV L179 õhuliin demonteerida, selleks tuleb ennem mõlemal pool uus 330kV masti jalus valmis ehitada ning katkestus tellida ning katkestuse ajal 110kV õhuliin ümber tõsta uutele ühispaigutusega mastidele ning vanad 110kV mastid demonteerida. Männiku tee 4 kinnistul tulla tagasi 110kV liiniga olemasolevale trassile. 16 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Teise etapi liini ehitamiseks on vajalik eelnevalt 35kV Elektrilevi õhuliinid kaablisse viia alates Keila alajaamast kuni esimeste nurga- või ankrumastideni lääne pool Liinivälja tee 9 kinnistut. Peale seda jätkavad esimese ja teise etapi uued 330/110kV liinid paralleelsena, kuid nende vahele jääb Elektrilevile kuuluv Karjaküla 20kV õhuliin, millest uus trass peab jääma vähemalt 15m kaugusele. Teise etapi liin jätkab demonteeritava 110kV liini trassis Kumna küla territooriumil ja esimese etapi liin läheb paralleelselt põhja pool Karjaküla liini edasi. Liinid lähevad üle Liinivälja tee (1982389), läbi kinnistute Liinivälja tee 7, Liinivälja tee 9, Liinivälja tee 8, Männiku tee 3, Männiku tee 5, üle kohaliku Mõnumetsa tee (1983015), läbi kinnistute Männiku tee 4, Männiku tee 6 ja Süvekalda. Siit edasi jätkub trass sirgena üle Keila jõe Lääne-Harju vallas Valkse küla territooriumil lääne-loode suunas. Võimalusel tuleb maste mitte panna elumajadele lähemale kui 100m. Vastavad alad on joonistel märgitud mastide keelualadena. Keila alajaamast välja tulekul on kaitsevööndi kitsuse tõttu vajalik et mastid paigaldataks soovituslikult ettemääratud kohtadesse. Keila alajaamast väljatulekul on 330kV ja 110kV õhuliinid planeeritud nii, et nende kaitsevööndisse ei jääks ükski elumaja. Liinivälja tee 8 kinnistul lõpeb kaitsevöönd täpselt enne kõrvalhoonet ja Liinivälja tee 9 kinnistul jääb olemasolev olukord, kus osaliselt kaitsevöönd katab kõrvalhoonet. 3.2.1. Õhuliinid vs maakaabelliinid Planeeringu koostamise käigus kaaluti võimalikke ehitustehnilisi lahendusi - õhuliin versus maakaabli kasutamise alternatiive. Kõrgepingeliini asukoha määramisele kehtivad mitmed piiravad asjaolud, mida pole võimalik muuta või mille muutmine on ebamõistlikult kulukas. Näiteks mõjutavad liinide asukoha määramisel mitmed tehnilised asjaolud: alajaamade asukoht, teised elektriliinid ja tehnoseadmed, kasutatav tehnoloogia ja sellega seotud tingimused, aga ka seadusest tulenevad asjaolud: tervisenõuded ja elamute paiknemine, maanteed ja nende piiranguvööndid, looduskaitselised tingimused ja -piiranguvööndid jne. On ilmselge, et maanteede, alajaamade, liinide jms ümberehitamine on üli kulukas ja ajamahukas ning tehniliselt väga keerukas, mistõttu on asjakohane vastavalt korrigeerida kavandatava elektriliini trassi, mitte muuta olemasolevat väljakujunenud infrastruktuurisüsteemi. Tallinna Tehnikaülikooli 2013.a eksperthinnangu alusel on ühe 330kV maakaabelliini rajamise kulu ~10-20 korda suurem kui ühe 330kV õhuliinil. Põhjusel, et 330kV kaabelliini läbilaskevõime (800MW) on oluliselt väiksem õhuliini läbilaskevõimest (1400MW), tuleb kahe kavandatud 330kV õhuliini asemel rajada kolm eraldiseisvat 330kV kaabelliini. Seejuures on oluline märkida, et olemasolevaid 110kV õhuliine sellisel juhul ümber ei ehitata, sh jäävad kehtima senised piiranguvööndid. 330kV maakaabelliini korral tuleb lisaks süsteemi juurde paigaldada täiendavaid seadmeid – lisaalajaam ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise seadmeid. Üheks oluliseks argumendiks õhuliinide poolt on olnud ka liinide hooldusmaksumuse kallinemine ja maakaabli oluliselt lühem eluiga võrreldes õhuliiniga. Keerulisema konstruktsiooni ja kasutatavate erimaterjalide tõttu on 330kV maakaabelliinide eluiga 1,5–2 korda lühem 330kV õhuliinide elueast. Kui õhuliinide eluiga on ca 60 aastat, siis maakaabelliinide eluiga aga vaid ca 30 aastat. See tähendab, et iga ca 30 aasta järel tuleb nimetatud trassil kõik 330kV maakaabelliinid uute vastu vahetada, mis omakorda toob kaasa igakordse kulu. Kõrgepinge liini kaitsevööndi laiusena, on vaja välja tuua, et Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 1 p 4 järgi on 110 kV õhuliini korral kaitsevöönd 25m mõlemal pool liini telge, p 5 järgi on 330 kV õhuliini korral kaitsevöönd 40m mõlemal pool liini telge ning lg 3 järgi on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kuna 330kV kaabelliini läbilaskevõime (800MW) on oluliselt väiksem õhuliini läbilaskevõimest (1400MW), tuleb kahe kavandatud 330kV õhuliini asemel rajada kolm eraldiseisvat 330kV kaabelliini. Iga 330kV kaabelliin koosneb aga kolmest eraldi kaablist (üks kaabel iga faasi jaoks). Kui kaablid paigutada 17 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas trefoil (kolmiksiir/kolmnurk) paigutusse on ühe kolmnurk paigutuses liini kaablite laius 0,5m ning iga kaabelliini vahel peab omakorda olema vähemalt 2m vahet. Kaabelliini saab rajada 110kV õhuliini teljest alates 16m kaugusele või kaugemale. Seega on liini kaitsevööndi laius kokku 22m alates 110kV õhuliini teljest, mis on võrreldav planeeritava 330kV õhuliini kaitsevööndiga. Kõrgepinge liini elektromagnetväli ja selle tugevus sõltub sellest, kui lähedal inimene seadmele on. Seetõttu on inimesele kaabelliini, aga ka kodumasinast kogetav elektromagnetväli palju suurem kui õhuliinide oma, kuna ollakse kaabelliinile ja kodumasinale palju lähemal kui õhuliinile, mis on mitmekümne meetri kaugusel/kõrgusel. Kaabelliin paikneb 1,5 meetri sügavusel maa sees ja seega on inimesel võimalik viibida praktiliselt selle kohal ning kogeda liinist tingitud maksimaalset magnetvälja. Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt on EVSM 2002 (Eesti Vabariigis sotsiaalministri määrusega kehtivad väärtused; ühtlasi ICNIRP (Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni) 1998 väärtused) piirnormist (100 μT / mikrotesla) alla poole jääv tase juba 5,1m kaugusel 330kV õhuliini teljest, kusjuures 330kV õhuliini juhtme minimaalne kõrgus maapinnast on 10,5m. Kaabelliini puhul saab inimene aga viibida kaabelliini kohal maapinnal kõigest 1,5 meetri kaugusel kaablist ja seega viibib EVSM 2022 piirnormist kõrgema taseme tsoonis sees. Suurim magnetvoo tihedus esineb vahetult faasijuhtmete vahetus läheduses. Elektromagnetvälja tase langeb kiiresti õhuliini teljest kaugenedes ja on õhuliini kaitsevööndi piiril (330kV õhuliini puhul 40m) langenud juba üle 10 kordselt (alla 9,6 μT) ning on 60m kaugusel juba alla 4,2 μT. 3.3. Planeeritava ala kinnistud ja kruntide moodustamine Kavandatava trassikoridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarbe kohane maakasutus ning eraldi krunte trassikoridori osas ei moodustata v.a. alajaama tarbeks. Detailplaneeringuga luuakse tingimused 330kV alajaama projekteerimiseks ja rajamiseks Tutermaa külas Sarapiku maaüksusel (19801:012:0104). Detailplaneering teeb ettepaneku olemasoleva katastriüksuse jagamiseks ning uute kruntide moodustamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek eraldada Sarapiku maaüksusest ala tootmismaa moodustamiseks, ülejäänud Sarapiku maaüksuse osas säilib olemasolev olukord. Tabel 1 Kruntide moodustamine Po Krundi aadressi Krundi Krundi Krundi Moodustatakse Liidetav- Katastri- s ettepanek plan. plan. plan. katastriüksustest lahutatav üksuste nr suurus sihtots- sihtots- osa senine (m2) tarve tarve (KÜ siht- (DP liigi liigi otstarve* järgi)* järgi)* 1 Keila 330kV 25 659 OE T 100% Sarapiku -112513 M 100% alajaam 100% 19801:012:0104 2 Sarapiku 112513 - - Sarapiku -25659 M 100% 19801:012:0104 * OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T – tootmismaa, M - maatulundusmaa. Hoonete ja rajatiste 18 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas 3.4. Ehitusõigus Planeeringuga määratakse ehitusõigus alajaama krundile (pos 1). Ülejäänud Sarapiku maaüksuse osas jääb kehtima olemasolev olukord. Kavandatud alajaama krundile (pos 1) on määratud hoonestusala. Hoonestusalale on lubatud rajada üks kahekorruseline hoone, mille maksimaalne ehitise alune pind on 150 m 2. Hoone kõrgus võib olla maksimaalselt 9 m maapinnast ja katusekalle 0-45°. Põhijoonisel märgitud hoone asukoht on indikatiivne ning seda täpsustatakse projekteerimise käigus. Tabel 2. Ehitusõiguse tabel. Posit- Krundi Max Max Max Max korruse- Sihtotstarve Sihtotstarve Tule- siooni suurus hoonete hoone hoonete selisus detail- katastri- püsivus nr / m2 ehitise- kõrgus arv hoone/abihoone planeeringu üksuse liigi klass alune /m krundil liigi põhjal põhjal / % pind /%* / m2 Pos 1 25659 150 9 1 2 OE100 T 100* TP-2 Pos 2 112513 Säilib olemasolev ehitusõigus M100* * OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T – tootmismaa, M - maatulundusmaa. Kogu hoonestusala piires on võimalik rajada alajaama teenindamiseks vajalikke rajatisi. Rajatiste täpne asukoht ja lahendus määratakse ehitusprojektiga. Krundile on näidatud piirdeaed, mida on lubatud rajada võrkpiirdena ja mille kõrgus võib olla maksimaalselt 2 m maapinnast. 3.5. Liikluskorraldus Detailplaneeringuga kavandatud liikluslahenduse välja töötamisel on aluseks Transpordiameti poolt 15.01.2021 väljastatud seisukohad Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneeringu koostamiseks nr 7.1-2/21/1276-1. 3.5.1. Alajaama parkimisala ja juurdepääs Planeeringuga nähakse alajaama krundile hoonestusala juurde parkimisala. Parkimine (sh hooldustehnika või muu sõidukite juurdepääsetavus) lahendatakse omal kinnistul ning riigiteele parkimist ja manööverdamist ette ei näha. Planeeringus konkreetseid parkimiskohti ei määrata, kuna tegemist on eriotstarbelise objektiga, millel alaliselt inimesi ei viibi ja otseste parkimiskohade vajadust ei ole. Juurdepääs moodustatavale Keila 330kV alajaama krundile on kavandatud riigiteelt nr 8 Tallinn- Paldiski olemasolevalt mahasõidult km 23,717. Olemasoleva mahasõidu juures tuleb tagada nähtavus. Ristumiskoht jääb riigimaantee sirgele lõigule. Vähim peateele avanev nähtavuskaugus vastavalt Majandus ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maantee projekteerimisnormid“ p 5.2.7. Nähtavuskaugused ristumiskohal piirkiirusega 70 km/h ja lähtetasemega rahuldav on 200 m. Nähtavuskaugus kõrvalteelt vastavalt määruse lisa tabel 5.2 ja lähtetasemega rahuldav on 20 m. Nähtavuskolmnurk kajastub põhijoonisel. Mahasõidu rajamise käigus tuleb teostada metsa ja võsa raiet mahus, mis jääb nähtavuskolmnurga sisse. Nõutav külgnähtavus projektkiirusel 70km/h ja tasemega rahuldav on 16 m. Antud külgnähtavus alasse jäävad liiklusmärgid ja tahvlid. Riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS §71 lg 2 on 30 m. 19 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas K-Projekt AS ja WSP International Sweden AB on 2009a. koostanud projekti nr 05298_GE „Technical assistance for reconstruction of Tallinn ringroad and Tallinn-Paldiski road CF projekt 220/EE/16/P/PA/009“, mis käsitleb ka juurdepääsu kavandatavale alajaama krundile. Juhul kui realiseerub riigitee nr 8 ümberehitus ning olemasolev ristumiskoht riigiteelt nr 8 Tallinn-Paldiski likvideeritakse, saab juurdepääs alale toimuma planeeritavast alast kagu poolt läbi Sarapiku kinnistu. Projektiga planeeritud juurdepääsutee on mõeldud alajaama ja selle ümberkaudsete alade teenindamiseks. Alajaama juhtimishoones alaliselt inimesi ei viibi ning krundile sõidetakse hooldustööde teostamise ajal. Seetõttu ei ole kavandataval teel igapäevast liiklust ette nähtud ja kavandatav tee ei suurenda piirkonnas liiklussagedust ja -koosseisu. 3.5.2. Trassikoridori juurdepääsuteed ja teenindusteed Kavandatav trassikoridor lõikub teedega: • Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 1983015, kruuskate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Männiku tee L3 (19801:012:0318); • Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 1983015, kruuskate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Männiku tee L2 (19801:001:3152); • Liinivälja tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982389, püsikate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Liinivälja tee L1 (19801:001:3153); • Kivikirsi tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982307, püsikate, laius 5m). Harku vald Kumna küla Kivikirsi tee L1 (19801:001:3084); • Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L4 (19801:001:2397); • Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L3 (19801:012:0582); • Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 (põhimaantee, püsikate, laius 12m). Lääne-Harju vald Tutermaa küla 8 Tallinn-Paldiski maantee (19801:001:2651); Keila jõe poolt teenindamiseks on soovitatav kasutada Männiku teed (maanteeameti registris nr 1983015), millele on võimalik saada Paldiski maanteelt (riigitee nr 8) ära pöörates Kumna tee (maanteeameti registris nr 11188) peale, sõites ~800m ning pöörates vasakule peale Kumna mõisa parki. Olenevalt sellest millise põllul uued mastid paigaldada, tuleks rajada teenindustee Männiku teelt. Teenindustee tuleb rajada ümbritsevast põllust kõrgem (teetamm), sest sulavee ja vihma hooaegadel on põllud üleujutatud. Männiku tee on kõige ligem ja muust liiklusest eraldatud. Maanteega lõikumisel peavad elektriliini juhtmed olema lõikumiskohas sõiduteest 110kV liini korral vähemalt 7m kõrgusel ning 330kV liini korral vähemalt 8m kõrgusel. Juhtme vähim kõrgus sõiduteel määratakse tuulevaikuses kas kõrgeima õhutemperatuuri juures, arvestamata juhtmete soojenemist elektrivoolust, või juhtmete jäätumise puhul. Maanteega lõikumisel peab elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti kaugus muldkeha servast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Kitsastes oludes, hoonestatud aladel jne võib elektriliini poste paigaldada maanteele lähemale, kus III-VI klassi maantee puhul posti mistahes osast mulde servani või kraavi välisservani 330kV liinipinge puhul on lubatud 5m. Maanteede lõikumiskohtades elektriliinidega, mille pinge on 330 kV, tuleb paigaldada liiklusmärgid, mis keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis. 3.5.3. Tehnovõrgud ja -rajatised Planeeritav trassikoridor lõikub olevate elektriliinidega. 20 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas • olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv kõrgepinge õhuliin L3529 KP256066330 Harku vallas Kumna külas Männiku tee 3 (19801:001:2578); • olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin M7632968 Harku vallas Kumna külas Liinivälja tee 7 (19801:001:3333); 3.6. Trassikoridorist tulenevad kitsendused ja projekteerimise põhimõtted 3.6.1. Piirangud elektriliini kaitsevööndis Planeeritud trassikoridori rajatud õhuliinil on kaitsevöönd, kus kehtivad nõuded, mis tulenevad ehitusseadustikust ning majandus- ja taristuministri määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Rajatava õhuliini kaitsevööndiks on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse elektriliini kaitsevööndis kinnisasja kasutamist. Trassikoridori alal maad ei võõrandata vaid üldjuhul seatakse isikliku kasutusõiguse servituudid. Elektriliini ehitamise ajal toimuvad trassikoridoris ehitustööd. Olemasoleva kinnistu või maaüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus saab jätkuda peale elektriliini ehitamist mastidest vabal alal ja on liini kaitsevööndis piiratud. Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb küsida arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. Elektriliini kaitsevööndis oleva maa omanik või valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul korraldada elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning kestvusest teavitatakse maaomanikke ette. Kaitsevööndis peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või ennetama kahjustumise ohu tekkimist. Kaevetööd, mis tehakse sügavamal kui 0,3m ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist ning selle kooskõlastamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt. Elektriliini (elektripaigaldise) kaitsevööndis on keelatud: • takistada elektripaigaldisele juurdepääsu; • takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; • ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda; • ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; • takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; • teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid; • sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; • ladustada jäätmeid, materjale ja aineid; • istutada ning langetada puid; • ehitada traattarasid ja rajada loomade joogikohti; 21 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas • teha tuld; • korraldada massiüritusi. Trassikoridori maanteega lõikumisel või kitsastes oludes kõrvuti kulgemisel kattuvad planeeritava elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad mõlemast kaitsevööndist tulenevad piirangud: 1. Elektriliini puhul - ehitusseadustikust ja määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; 2. Maantee puhul- ehitusseadustikust, kus on toodud, et Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis teevad tee omanik ja elektriliini omanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel. 3.6.2. Trassikoridori lõikumine maanteega Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Mistahes rajatise (sh masti) asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast (sh, tuleb arvestada perspektiivse tee äärmise servaga). Vastavalt Maanteede projekteerimisnormide p 8.2 lg 2 peab maanteega lõikumisel elektriliiniposti või masti kaugus mulde servast võrduma vähemalt posti või masti kõrgusega. Maanteede lõikumiskohtades elektriliinidega, mille pinge on 330 kV, tuleb paigaldada liiklusmärgid, mis keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis. Maanteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast juhtme suurima rippe korral on 330 kV liinil 10,5 m ja 110 kV liinil 9m. 3.6.3. Planeeritava elektriliini trassikoridori jäävad elumajad Trassikoridori kavandamisel on elektriliin ja alajaam on planeeritud selliselt, et need jääksid eemale eluhoonetest. Et paigaldada mastid elamutest kaugemale, on alad trassikoridoris, mis on elamutele lähemal kui 100 meetrit, määratud masti rajamise keelualaks. Üksikutes kohtades jääb trassikoridori alale ka elamute kõrvalhooneid. Nende säilitamise võimalikkus selgub ehitusprojekti koostamisel. Piirangud on vajalikud tulenevalt elektripaigaldise ohtlikkusest ja kaitsevajadusest. Kuna kavandatav elektriliin rajatakse osaliselt olemasoleva elektriliini asemele ja selle kõrvale, siis paljude kinnistute osas kehtivad vastavad piirangud juba olemasolevas olukorras. 3.6.4. Nõuded keskkonnariskide vältimiseks • Kavandavate mastide asukohad ei tohi asuda lähemal kui 100m registreeritud puur- ja salvkaevudest2; 2 Ehitusseadustiku § 126 lg 6 p 4 alusel on kehtestatud puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise kord: keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid". Puurkaevude registreerimise nõue kehtis juba enne selle määruse kehtestamist. Alates 2015. aastast kehtib ka uute salvkaevude registreerimise nõue. Vastavalt keskkonnaregistri seaduse § 6 lg 1 ei tohi Keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid kasutada keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja arengukavade koostamisel. 22 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas • Kavandavate mastide asukohad ei tohi asuda veekaitsevööndis; • Kui rajatise püstitamine nõuab tegevusi veekogude läheduses tuleb lähtuda veekaitsevööndi ja piiranguvööndi piirangutest ja üldistest keskkonnakaitsenõuetest ja heast ehitustavast; • Ehitustöödel tuleb lähtuda heast tavast ja keskkonnakaitsenõuetest ning vältida ohtlike ainete sattumist pinnasesse; • Keelatud on ehitustööde teostamine voolava vee tsoonis, ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine, veekogude kalda kahjustamine, erosiooni ja heite põhjustamine ja veekogu reostamine. 3.6.5. Elektromagnetväli Põhijoonisel on kajastatud kavandatavatest õhuliinidest tuleneva elektromagnetvälja leviku tsoonid. Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjustav füüsikaline väli, elektri- ja magnetväli ühtse tervikuna. Elektri ülekandmist ilma elektri- ja magnetväljadeta (edaspidi ka EMV) eksisteerida ei saa. Elektriliinide poolt emiteeritakse paratamatult nende talitlusolukorras elektri- ja magnetvälja, mille mõju on märgtav ka faasijuhtmetest eemal. Tulenevalt 330KV nimipingega trassikoridori kavandamisest on Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi poolt koostatud eksperthinnang3, millega kirjeldatakse hinnangulist EMV taset Harku-Paldiski ülekandeliinide lähiümbruses. EMV tasemete hinnang lähtub ohutusest inimesele, võttes aluseks inimese võimalikku püsivat viibimist Harku- Paldiski ülekandeliinide lähistel. Hinnangus kirjeldatakse EMV oodatavaid potentsiaalseid tasemeid planeeritud liinikoridori vahetus ümbruses, kuni u 100 m kaugusel liini keskteljest. Hinnangu tulemusena on Harku-Paldiski ülekandeliini oodatav EMV emissioon liini vahetus ümbruses märkimisväärne ning EMV tasemete alusel on välja toodud järgmised tsoonid liini ümbruses, mis on kajastatud ka põhijoonisel: Tsoon 1 (liini vahetu lähedus kuni 15m liinist), milles esineb elektrivälja tugevus tasemel, milline ületab EVSM2002 piirnorme. See on ala kus inimese alaline viibimine mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. See tähendab, et ülekandeliini all liikumist ei pea piirama. Tsoon 2 – (kuni 34 m ülekandeliini keskteljest) – intensiivse EMV ala, kus elektri- ja magentvälja tugevus esineb tasemel 20...100% EVSM2002 piirnormist (tase alla piirtaseme või kuni 5 korda piirnormist madalam). Sellises alas inimese alalist viibimist ei pea piirama, kuid soovitatav on kohaldada täiendavaid EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeid. Viimaste rakendamise kaalutlus on, et täiendavate EMV allikate mõjul võib esineva olukord, kus EVSM2002 piirid võivad osutuda ületatuks. Tsoon 3 – (kuni 82 m ülekandeliini keskteljest) – märgatav EMV ala, kus elektri- ja magentvälja tugevus esineb tasemel 2...20% EVSM2002 piirnormist (5-50 korda piirnormist madalam). Sellises alas inimese alalist ei pea piirama, ka ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmete rakendamiseta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. Tsoon 4 – alates kaugusest 82m ülekandeliini keskteljest – nõrga või väaga nõrga EMV ala, , milles ülekandeliini emissiooni tõttu esineb elektri- ja magnetvälja tugevus tasemel alla 2% EVSM2002 piirnormist. Lähtudes kirjeldatud tsoonidest, siis Harku vallas 1 tsooni alale, kus inimese alaline viibine on mittesoovitav, ühtegi eluhoonet ei jää. Tsooni 2 mõjualasse – ala kus inimese alalist viibimist (so pidev elamine, päevast-päeva 24 h) ei pea piirama, kuid soovitatav on kohaldada täiendavaid EMV 3 „Eksperthinnang Harku-Paldiski elektromagnetväljade võimaliku keskkonnamõju osas“ Ver 22.03.2021 23 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas kaitse- ja/või leevendusmeetmeid - ulatuvad Liinivälja tee 9 kinnistule jäävad abihooned. Tsooni 3 mõjualasse jäävad Liinivälja tee 8 ja 9 kinnistutel paiknevad eluhooned ning osaliselt ka Liinivälja tee 6 eluhoone. Tegemist on alaga kus EMV eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda ning alas liikumist ei pea piirama. Seega võib välja tuua , et detailplaneeringuga kavandatu mõju hoonestusele jääb normidega kehtestatud piiridesse. Ülekandeliinide projekteerimisel ja ehitamisel on üheks tõhusamaks EMV tasemete vähendamise võtteks faasijuhtide järjestuse seadmine selliselt, et faasijuhtide asendid kompenseeriks teineteise poolt tekitatava elektri- ja magnetvälja. Elektromagnetvälja tase langeb kiiresti õhuliini teljest kaugenedes ja on õhuliini kaitsevööndi piiril (330kV õhuliini puhul 40m) langenud juba üle 10 kordselt (alla 9,6 μT) ning on 60m kaugusel juba alla 4,2 μT. Elektromagnetvälja tasemel vahemikus 2,0 kuni 20 μT ei ole oodata elektromagnetvälja võimalikku mõju inimesele määral, mis põhjustaks potentsiaalset füsioloogilist või bioloogilist mõju. 3.7. Väärtused ja piirangud 3.7.1. Maaparandus Käsitletavasse piirkonda jääb mitmeid maaparandussüsteemi alasid, millega tuleb arvestada. Ehitustööde teostamisel maaparandussüsteemi maa-alal arvestada olemasoleva drenaažiga. Kuivendusdreeni või kollektori juhusliku vigastuse korral asendatakse katkine toru sama läbimõõduga plasttoruga. Planeeringualasse ulatuvad : • KEILA-JÕE 2 maaparandussüsteemi kood 4109610020520 Harku vald Kumna küla Süvekalda (19801:012:0293), Männiku tee 4 (19801:001:2579); • KUMNA maaparandussüsteemi kood 4109610020530 Harku vald Kumna küla Männiku tee 4 (19801:001:2579), Pika-Mõhku (19801:012:0174), Kivikirsikalda (19801:012:0295), Männiku tee 6 (19801:012:0316), Männiku tee 8 (19801:012:0317), Männiku tee 3 (19801:001:2578), Männiku tee 5 (19801:012:0315); 3.7.2. Looduskaitselised piirangud Planeeringuala põhjapoolses osas Lään-Harju valla piiril on Keila jõgi (VEE1096100), mis on Keskkonnaregistri andmetel avalikult kasutatav veekogu. Looduskaitseseaduse kohaselt on Keila jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Planeeritav trassikoridor kulgeb üle Keila jõe ning maste ei tohiks jõe piiranguvööndi ulatuses planeerida. Looduskaitseseaduse alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja rajatisele. 3.7.3. Muinsuskaitselised piirangud Planeeritava liini trassikoridori lähedusse jäävad Kumna mõisa park, Karjaküla kalmistu, kivikalme. Otseselt liinitrassi koridori ei jää ühtegi muinsuskaitseobjekti. Kõik kinnismälestised on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 "Kultuurimälestiseks tunnistamine". Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel keelatud: 1) teede, trasside ja võrkude rajamine; 2) mullatööd ja maaharimine; 3) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd; 4) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine; 5) mälestisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine. 24 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Muinsuskaitse aluste objektide võimalike täienduste tõttu tuleb projekti koostamisel võtta aluseks Kultuurimälestiste register. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele. 3.8. Tuleohutuse tagamine Alajaama kinnistule hoone projekteerimisel arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeringuga määratakse hoone tulepüsivusklassiks TP2. 3.9. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringuga tehakse ettepanekud trassikoridori jäävate kinnistute kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks. Servituudi vajadusega alad on vaja seada tehnovõrkude paigaldamise, kasutamise ja hooldamise ning juurdepääsude tagamiseks. Servituudi seadmise vajadusega alad täpsustuvad tehnovõrkude asukohtade selgumisel ehitusprojekti staadiumis. 3.10. Keskkonnatingimused Detailplaneeringu algatamise otsusega 26.11.2020 nr 94 algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude väljaselgitamiseks, hindamiseks ja leevendusmeetmete määramiseks. Detailplaneeringu KSH aruande eelnõus4 on hinnatud võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda käesoleva detailplaneeringu elluviimisega, ning tehakse ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks, et vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist. Kõik meetmed, soovitused ja ettepanekud määratakse lähtudes käesoleva detailplaneeringuga kavandatust. Üldiste põhimõtetena on liinil väikseim negatiivne mõju, kui see asub: • olemasoleva liini koridoris – kaitsevööndisse haaratakse täiendavalt väiksem hulk maad kui täiesti uuel trassil; • teise tehnorajatise kõrval – 1) elektriliin maantee või raudtee servas hoiab kokku maad, sest mõlema tehnorajatise kaitsevööndid kattuvad, 2) nendes kohtades on maastik juba rikutud, 3) on liini ehitamiseks ja teenindamiseks vajalik tee kõrval olemas; • põllumajanduslikul maal – maaharimine on teostatav ka liini all, kasutusest langeb väljavaid mastialune maapind; Olulisem negatiivne mõju on siis, kui liin asub: • eluhoonete läheduses – rikub väljakujunenud keskkonda; • kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad inimkasutusest tulenevate surmade põhjustajaid autode, majaakende ja koduloomade(peamiselt kasside) kõrval. 4 Planeeritava Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruande eelnõu. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020_0046 25 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Inimesele avaldab mõju liini asukoht maastikul. Eluhoonete läheduses planeerida mastide asukoht selliselt, et need ei jääks otse vaatevälja ehk otse akende ette maste mitte paigaldada. Maastikupilti mõjutavad kandemastid (õhulisemad) vähem kui nurgamastid (massiivsemad), mistõttu on üheks planeerimise eesmärgiks saavutada võimalikult sirge või väga väikeste nurkadega (kuni kaheksa kraadi) trassikoridor. Negatiivset mõju leevendab ka võimalikult pikk mastide vahe ning nende peitumine muude objektide taha. Kultuurimälestise puhul jälgida, et mälestist ei kahjustataks liini käitamise ajal. Oluline on võimalusel tagada kaugelt eksponeeritavate objektide hea vaadeldavus. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest. Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavalt litsentsi omava firmaga. 3.10.1. Rohevõrgustik Harku valla üldplaneeringus põhineb rohevõrgustiku alade käsitlus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringul „Maakasutust ja asustust suunavad keskkonnatingimused”, mida on täpsustatud ja täiendatud muuhulgas üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega paralleelselt läbi viidud „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuringu” alusel. Rohevõrgustiku osas on seatud tingimused, et • rohelise võrgustiku alal tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima; • rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine; • rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet. Planeeritavale alale, Harku valla ja Lääne-Harju valla piiril, jääb üks rohevõrgustiku koridor- Keila jõe koridor. Tegemist on olulise suunava liikumiskoridoriga suurulukitele, kahepaiksetele, vooluvetega seotud imetajatele ja lindudele. Planeeritava ala rohevõrgustikuga lõikumise puhul on tegemist juba olemasoleva kõrgepingeliini koridoriga, mille puhul nähakse ette laiendamine praeguselt ca 75 meetrilt 113 meetrini. Tegemist on avamaastikul paikeva koridoriga. Olemasolev liinikoridor ega ka selle laiendamine ei oma olulist barjääriefekti, kuna tarastamata liinikoridor ei tõkesta valdava osa elustikurühmade liikumist ja levikut. Seega ei avalda liinikoridori laiendamine olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele. 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed alajaama alal: • Alajaama kinnistu on lubatud tarastada; • kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale; • kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid; • hoida planeeritav ala korras. Trassikoridoris tuleb tõkestada mastide otsa ronimise võimalused. Mastid varustada selgelt loetavate ja arusaadavate hoiatussiltidega. 26 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas 3.12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud osapool. Planeeringu realiseerimisest tulenevad kahjud, võivad olla näiteks ehitustehnika poolt rikutud naaber maaüksuste piirdeaiad, haljasalad või tänavakatendid jne. 27 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas 4. KOKKUVÕTE KSH ARUANDEST Keila Paldiski 330/110kV trassikoridori detailplaneeringut ja KSH koostamist korraldavad Harku Vallavalitsus ja Lääne-Harju Vallavalitsus, kumbki oma valla piirides. Planeeritav Keila-Paldiski 110/330kV ühisriputusega õhuliin on funktsionaalselt ühtse süsteemina toimiv rajatis, mille rajamise keskkonnamõjusid hinnatakse tervikuna. KSH käigus hinnati kavandatava ühisriputusega 330/110 kV elektriliini ehitusaegseid ja käitamisaegseid mõjusid eraldi. Kuna elektriliini trassikoridor kulgeb hajaasustuses, kavandatakse eemale eluhoonetest ning tegemist ei ole objektiga, mis rikuks või killustaks asumit, siis olulist negatiivset mõju asustusele näha ei ole. Planeeritava elektriliini rajamisega kaasneb mõju nii olemasolevale kui ka planeeritavale maakasutusele, kuid see jääb väheolulisele negatiivsele tasemele. Sellist mõju, mis takistaks kinnistute edasist sihtotstarbelist kasutamist või põhjustaks maa hülgamist, elektriliini rajamisega ei kaasne. Elektriliini rajamine avaldab mõju teedevõrgule, kuid kui rakendatakse meetmeid kaasnevate häiringute leevendamiseks ning pärast kasutamist tagatakse tee kasutamiseelse seisukorra jätkumine, siis jääb mõju väheolulisele negatiivsele tasemele. Mõju pinnasele avaldub ehitusaegses tallamises ja pinnase segipööramises, haritava maa väljalangemises tööde teostamise ajaks. Kui rakendatakse meetmeid kaasnevate häiringute leevendamiseks jääb mõju väheolulisele negatiivsele tasemele. Elektriliini rajamine ei avalda ehitusmaavarade varule olulist mõju, sest õhuliini ehitamiseks vajamineva materjali kogused on väikesed. Vajamineva ehitusmaavara liik ja kogused määratakse projekteerimise käigus. Elektriliin ei avalda olulist mõju maapõuele ega maardlatele. Pinnavee osas tuleb kinni pidada seadustega ette nähtud piiranguvööndite nõuetest (LKS § 37 ja § 38). Õhuliini lõikumisel veekoguga tuleb projekteerida mastide asukohad selliselt, et mastide püstitamisega seotud ehitustegevus ei ulatu veekogule lähemale kui 50 m. Ehitustööde käigus ja veekogude ületamisel ja ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini – LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud. Kui elektriliini projekteerimisel ja ehitamisel juhindutakse LKS-e nõuetest ja rakendatakse meetmeid kaasnevate häiringute ennetamiseks ja leevendamiseks (vt KSH ptk 9.1) ei ole eeldada olulise negatiivse keskkonnamõju teket pinnaveele. Kavandatav tegevus ei mõjuta kaevude vee kvaliteeti ega taset. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne piirkonna põhjaveetaseme muutmist. Kui ehitustööd viiakse läbi nõuetekohaselt ja rakendatakse meetmeid kaasnevate häiringute ennetamiseks ja leevendamiseks (vt KSH ptk 9.1), ei ole negatiivset mõju piirkonna põhjaveele ette näha. Taimkattele avalduvad olulised mõjud seoses metsakoosluste raadamisega. Kuna raadamisala on jaotunud pikale trassilõigule, siis ei mõjuta see oluliselt metsakoosluste üldist levikut trassi piirkonnas. Kui arvestatakse leevendusmeetmetega ei põhjusta kavandatav tegevus olulisi negatiivseid mõjusid loomastikule. Leevendusmeetmete rakendamise korral ei avaldu kaitstavatele loodusobjektidele (vt KSH ptk 9.1) ja nende kaitse-eesmärkidele olulisi negatiivseid mõjusid. Kavandatav tegevus ei põhjusta rohevõrgustiku sidususele ega funktsioneerimisele olulisi negatiivseid mõjusid. 28 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas Tegevus arheoloogiamälestis Kivikalme (reg nr 17472) kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui mälestise kahjustamine on vältimatu, tuleb enne ehitustööde algust läbi viia arheoloogiline uuring ning leiud nõuetekohaselt dokumenteerida. Ehitismälestise Keila pastoraadi peahoone (reg nr 28725) kaitsevööndis võib omanik ilma Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata teha territooriumi korrastustöid, mis ei kahjusta mälestist (niitmine, prahi koristamine). Kõik raietööd tuleb kooskõlastada. Kui olemasolevate õhuliinide demonteerimistöid tehakse mälestise kaitsevööndis, tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. II kaitsekategooria kaitstava linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigas tuleb liini rajamise eel selgitada välja liigi pesitsemine liinikoridoris ning vajadusel vältida töid pesitsusperioodil pesitsuspaiga naabruses. Kui nii elektriliini ehitamisel kui ka kasutamisel juhindutakse jäätmehoolduse korraldamisel eeltoodud põhimõtetest ning muudest jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjade asjakohastest nõuetest, ei ole tekkivate jäätmete ja nende edasise käitlemise korraldamisega seoses eeldada olulise negatiivse keskkonnamõju teket. Jäätmete taaskasutusse suunamisel on jäätmehoolduse korraldamine kooskõlas ka jäätmehierarhia põhimõtetega. Jäätmetest tulenev negatiivne mõju keskkonnale on võimalik avariilistes olukordades (ehitusetapis eeskätt avariilised juhtumid jäätmete teisaldamisel ja transpordil). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada töökorraldus- ja ohutusreeglite järgmise, töökorras sõidukite kasutamisega ning reostuse tekkimisel selle asjakohase ja kiire reostustõrjega. Elektriliini käitamisaegne müra hajub eeldatavasti kaitsevööndi piirkonnas loodusliku taustmüratasemeni ja eraldi müra- ega üldvibratsioonitasemeid leevendavad meetmed ei ole vajalikud. Müra ja vibratsiooni ebasoodne mõju võib avalduda projekti ehitusstaadiumis. Õhuliini ja alajaama ehitusperioodil võivad esineda mõningad häiringud (ehitusmasinate ja raskeveokite müra), kuid need on ajutise iseloomuga ja tööde asjakohase organiseerimisega on võimalik nende mõju viia miinimumini. Tööde tegemise ajal tuleb kinni pidada keskkonnaministri määrusega 71 kehtestatud ehitusaegse müra piirtasemetest. Samuti on soovituslik vältida tööde teostamist müratundlike alade läheduses öisel ajal. KSH käigus tehtud elektromagnetvälja tugevuste analüüsi kohaselt jääb väga intensiivse elektromagnetvälja ala elektriliini faasijuhtide vaheusse ümbruseesse ja ei ulatu liinist enam kui 15 m kaugusele. Sellises alas inimese alaline viibimine (so pidev elamine, päevast-päevast 24 h) on mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. See tähendab, et ülekandeliini all liikumist ei pea piirama. Alajaamas tekkida võiv peamine õnnetus on tulekahju. Tulekahjule reageeritakse vastavalt operaatori ohutusjuhistele koostöös Päästeametiga. Liini rajamise ja käitamisega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju piirkonna elanike tervisele ei ole oluline. Kavandataval elektriliinil on inimese tervisele oluline negatiivne mõju juhul, kui inimene viibib pidevalt elektriliini alla või sellest kuni 15 m kaugusel. Niisuguse olukorra vältimiseks kehtestatakse elektriliinile kaitsevöönd. Kuni 34 m kaugusel ülekandeliini keskteljest võib mõne tööstusliku seadmega koosmõjus tekkida avalikes, elu- ja puhkeruumides kehtiva piirtaseme ületamine, kuid tööstuslike seadmete (ka kodus) kasutamise korral kehtivad töökeskkonna piirnormid, mis on kõrgemad. Liinikoridori ja ehitusmaterjali kohaleveoteede läheduses elavate inimeste heaolu võivad otseselt negatiivselt mõjutada õhuliini ehitustöödega seotud ajutised liikluspiirangud ja raskeveokite liiklusest tingitud kohalike teede seisukorra halvenemine. Mõju on ajutine ja möödub objekti ehitustööde lõppemisel. Mõju ei ole oluline, sest peamised ehitustööd toimuvad liinikoridoris ja ehitustööde 29 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas asjakohasel planeerimisel saab häiringud viia minimaalseks. Oluline on kohalike elanike ja maaomanikega arvestamine ning teavitamine ehitustööde algusest ja kestusest ning võimalikest eelseisvatest häiringutest. Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida (0-alternatiiv), siis looduskeskkonna osas säilib põhimõtteliselt praegune olukord koos olemasolevate inimtegevuse mõjudega. Samas näevad maakonna ja üldplaneeringud ette elektriliini rajamise võimaluse ja rõhutavad selle vajadust. Seetõttu ei saa 0-alternatiivi pidada reaalseks. Võrredes 0-alternatiiviga ei ole planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed (lühiajalised) ja kasutusaegsed (pikaajalised) negatiivsed mõjud nii määravad, et tuleks kaaluda Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini ehitamata jätmist. On tavapärane, et ehitustegevusega kaasneb negatiivseid häiringuid, kuid need ei ole olulised, häiringud on lühiajalised, ning tööde asjatundliku organiseerimisega välditavad või leevendatavad. 4.1. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine • Ülekandeliinide projekteerimisel tuleb EMV tasemete vähendamiseks faasijuhtide järjestus seada selliselt, et faasijuhtide asendid kompenseeriks teineteise poolt tekitatava elektri- ja magnetvälja. • Ehitustööde hea organiseerimine ja teostamine, tööliste informeerimine ja järelevalve, tallamist vähetaluvates piirkondades tööde teostamine külmal aastaajal. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. • Pehmetele pinnastele tuleb rajada teenindusteed. Viljakas pinnas tuleb eraldi kokku koguda ja kasutada ehitustöödega rikutud maade taastamiseks. • Kui seoses kõrgepingeliini rajamisega kaasneb vajadus teiste alale jäävate liinide ümbertõstmiseks, tuleb võimalusel koondada need võimalikult üksteise lähedale (niipalju, kui kaitsevööndid võimaldavad), et vähendada neist tulenevaid kitsendusi kinnistutele ning piirkonna visuaalset reostust. • Juurdepääsud elektriliinile ja alajaamadele tuleb maksimaalses võimalikus ulatuses kavandada olemasolevate ristumiskohtade ning juurdepääsuteede kaudu. • Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. • Tegevused tehnovõrgu kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga. • Liini ehitustööd tuleb organiseerida selliselt, et ehitusega kaasnevad liiklusseisakud on minimaalsed. Vajadusel tuleb korraldada ümbersõit. • Ehitustööde ajal tuleb tagada juurdepääs kinnistutele, kuhu ligipääs võib liini rajamisest tulenevalt saada takistatud. • Kui ehituspiirkonda jäävatel teedel võimaldatakse liiklemise jätkumine ehitustööde ajal, tuleb tagada, et ehitustegevusest ei tulene ohtu teedel liiklejatele. • Kruusakattega kohalikel teedel on soovitav kevadisel sulaperioodil ja suurte sadude ajal raskeid vedusid mitte kavandada või veod minimeerida. • Liini ehitamiseks vajalikud halvas seisukorras olevad teed tuleb enne ehitustöödega alustamist korrastada. • Kasutusel olnud teede seisukord tuleb pärast kasutamist viia vähemalt endisele (kasutuseelsele) tasemele. Ehitusaegsete teenindusteede staatus tuleb pärast ehitustööde läbi arutada maaomanikuga (kas jätta alles või taastada olemasolev olukord). 30 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas • Teede ületuskohtades tuleb tagada, et takistatud ei oleks erigabariitsete veokite (eeskätt päästeveokite) liiklemine. • Tegevused tee kaitsevööndis ja tegevuste läbiviimise tingimused tuleb kooskõlastada tee omanikuga. • Elektriliini projekteerimisel tuleb arvestada trassikoridori jäävate olemasolevate elektriliinide, sideliinide, maagaasitrassi ja muu tehnilise taristuga. Vajadusel tuleb ette näha olemasolevate trasside ümbertõstmine. Trasside ümbertõstmiseks tuleb taotleda ehitusluba. • Tööd tuleb teostada selliselt, et tehnovõrkude katkestuste kestvus oleks välditud või minimaalne. • Pinnavee osas tuleb kinni pidada seadustega ette nähtud piiranguvööndite nõuetest (LKS § 37 ja § 38). • Õhuliini lõikumisel veekoguga tuleb projekteerida mastide asukohad selliselt, et mastide püstitamisega seotud ehitustegevus ei ulatu veekogule lähemale kui 50 m. • Ehitustööde käigus ja veekogude ületamisel ja ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini – LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud. • Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal peab eriti hoolega jälgima, et reostust ei satuks põhjavette. • Kui ehitustööde organiseerimisel selgub, et töötsooni (sh nt väljapoole trassikoridori kavandatava laoplatsi või ehitusmasinate parkla lähedusse) jääb mõni puur- või salvkaev, siis tuleb sellega arvestada. • Vastavalt veeseadusele tuleb kinni pidada puurkaevude sanitaarkaitsealade nõuetest. • Alajaamade projektide koostamisel anda sademevee ärajuhtimiseks täpne lahendus. Naaberkinnistutele sademevee valgumine ei ole lubatud. • Vähendamaks mõjusid linnustikule tuleb liin selle ohtlikumates lõikudes märgistada erksavärviliste peletitega. Märgistatavad lõigud ning märgistuse tihedus ja muud detailid tuleb koostöös linnustiku eksperdiga välja selgitada liini projekteerimise käigus. • Tööde tegemise ajal tuleb kinni pidada keskkonnaministri määrusega 71 kehtestatud ehitusaegse müra piirtasemetest. Samuti on soovituslik vältida tööde teostamist müratundlike alade läheduses öisel ajal. • Alajaamade asukohavalikul ning müra tekitavate seadmete paigutamisel alajaamade territooriumile tasub eelistada müratundlikest aladest võimalikult kaugel olevaid asukohti. Vajaduse korral on võimalik alajaamade territooriumile rajada ka lokaalseid müratõkkeid. • Kui mis tahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit5 ja kohalikku omavalitsust6. • Likvideeritavatest elektriliinidest ei tohi maha jääda jäätmeid ning maa tuleb korrastada ümbritsevaga sarnaseks, sh täita vanadest vundamentidest jäävad augud. • Ehitusjäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, 5 Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 6 Antud juhul, kas Harku või Lääne-Harju Vallavalitsust 31 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kohaselt7, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Näiteks ehitusobjektilt eemaldatud pinnast saab kasutada vundamentidest tekkivate aukude täiteks ja ala korrastamiseks. Maa-aladelt eemaldatud pinnase tekkekohal taaskasutamisel tuleb lisaks eeltoodud määrusele juhinduda ka kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades sätestatust8. • Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest, Harku valla jäätmehoolduseeskirjast9. • Tekkiva jäätmed tuleb koguda liigiti, et lihtsustada nende edasist käitlemist. Ohtlikud jäätmed ning elektri- ja elektroonikajäätmed tuleb koguda tekkekohal selleks ettenähtud ilmastikukindlatesse konteineritesse või mahutitesse. Kogumisel tuleb vältida erinevate jäätmeliikide omavahelist segunemist. Jäätmete ajutiseks ladustamiseks sobivad kohad määrata võimalusel ehitusprojektiga. • Kogumiskonteinerite ja mahutite kasutamisel tuleb veenduda, et see on sobiv jäätmeliigi füüsikalis-keemilistele omadustele. • Jäätmete ladustamisel tuleb tagada, et välistatud on jäätmete keskkonda sattumine (keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, laialikandumine tuulega, lekked konteineritest ja mahutitest). • Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ajutist ladustamist tekkekohal, st koormatäie jäätmete kogumisel suunata need käitlusesse. • Jäätmete käitlemisse suunamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest. St, et jäätmed, milleks on Eestis olemas taaskasutamise võimalused, tuleb suunata taaskasutusse. • Jäätmeid on lubatud käitlemiseks üle anda vaid selleks vastavat tegevusluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju. • Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle. Soovitav on määrata selleks vastutav isik ja koostada vastav kord. • Ehitusmaavara on soovitav vedada kohale objektile lähimast sobivast karjäärist, et minimeerida transpordiga seotud keskkonnamõjusid. 4.2. Ehitusaegsed kohaspetsiifilised leevendusmeetmed • Ehitismälestise Keila pastoraadi peahoone (reg nr 28725) kaitsevööndis võib omanik ilma Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata teha territooriumi korrastustöid, mis ei kahjusta mälestist (niitmine, prahi koristamine). Kõik raietööd tuleb kooskõlastada. Kui olemasolevate õhuliinide demonteerimistöid tehakse mälestise kaitsevööndis, tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. • II kaitsekategooria kaitstava linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigas tuleb liini rajamise eel välja selgitada liigi pesitsemine liinikoridoris ning vajadusel vältida töid pesitsusperioodil pesitsuspaiga naabruses. • Tegevus arheoloogiamälestis Kivikalme (reg nr 17472) kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Mõju vältimiseks või leevendamiseks tuleb tööde tegemisel arvestada mälestise asukohaga ning vältida selle kahjustamist. Kui mälestise 7 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072017018?leiaKehtiv 8 Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 § 41 p 12, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129072020003?leiaKehtiv 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/402032016034?leiaKehtiv 32 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas kahjustamine on vältimatu, tuleb enne ehitustööde algust läbi viia arheoloogiline uuring ning leiud nõuetekohaselt dokumenteerida. Nimetatud meetmete järgimine aitab kaasa kultuuripärandi teadvustamisele, dokumenteerimisele ja säilimisele. • Pärandkultuuri objektid, mis jäävad DP alale, tuleb võimalusel säilitada ning vältida nende kahjustamist. Juhul, kui objektid on hästi säilinud ja nende kahjustamine on vältimatu, tuleb enne ehitustööde alustamist objektid nõuetekohaselt dokumenteerida ja info saata pärandkultuuri objektide registri pidajale (RMK). 4.3. Kasutusaegsete mõjude leevendamine • Maaomanikul on õigus taotleda tehnovõrgu valdajalt kavandatava 330 kV õhuliini talumise eest tasu. Talumise tasu võib kinnisasja omanik taotleda ka tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest, kui liin ise kulgeb väljaspool konkreetset kinnistut. Lisaks seaduses sätestatud tasu suurusele on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui kolmandik talumistasust. • Hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. • Elektriliini trassikoridori alale tegevuste kavandamisel, maa ostmisel või rentimisel peab isik arvestama elektriliini rajamisega. Kuni planeeritava elektriliini elluviimiseni tuleb trassikoridori alal uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks küsida arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. • Maste toestavad terastrossid põllul tuleb nähtavalt tähistada, et põlluharimise käigus neid ei vigastataks. • Elektriliini kaitsevööndis tegevuste läbiviimisel tuleb juhinduda ehitusseadustikus 10 ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 11 sätestatud piirangutest.käigus teostatav regulaarne võsaraie) ei tohi teostada 15. aprillist kuni 15. augustini. 4.4. Ettepanekud edasiseks tegevuseks • Soovitav on ehitusjärelevalve (tehnilise järelevalve) käigus teostada ka keskkonnanõuete täitmise regulaarset ülevaatust elektriliini valmivate lõikude kaupa. Keskkonnanõuete täitmise regulaarset ülevaatust aruanded tuleks esitada Keskkonnaametile, et hoida neid kursis töö käiguga. Sellisel juhul tuleb Keskkonnaametiga kokku leppida kontaktisikud, kellega teavet vahetatakse. • Elektrivarustuse tagamine on hädaolukorra seaduse kohaselt elutähtis teenus, mille toimepidevus tuleb tagada. Elutähtsa teenuse katkemine oleks peamine suurõnnetus, mis Keila- Paldiski 330/110kv elektriliini kasutamine saab põhjustada. Elutähtsa teenuse osutaja koostab ennem tegevuse alustamist elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise planeerimiseks, riski hindamiseks ja toimepidevuse taastamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldatakse teenuse katkestust põhjustavaid ohte, nende tõenäosust, teenuse katkestuse tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid. Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis kirjeldatakse meetmeid, mida rakendatakse elutähtsa 10 § 70 ja 77, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv 11 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004 33 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas teenuse katkestuse korral teenuse taastamiseks ja katkestuse tagajärgede leevendamiseks, ning muid olulisi asjaolusid. • Vähendamaks mõjusid linnustikule tuleb liin selle ohtlikumates lõikudes märgistada erksavärviliste peletitega. Märgistatavad lõigud ning märgistuse tihedus ja muud detailid tuleb koostöös linnustiku eksperdiga välja selgitada liini projekteerimise faasis. Vajadusel tuleb selleks viia läbi linnustiku uuringud/seire. • Uusi puhkealasid elektriliini alale ja selle vahetusse lähedusse ei ole soovitav kavandada. 34 / 35 Paldiski -Keila 330/110kV kõrgepingeliini trassikoridor Harku vallas 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Elektrienergia varustuskindluse tagamiseks ehitatakse ühisriputusega õhuliinid etapiviisiliselt: üks olemasolev 110kV õhuliin demonteeritakse pärast esimese ühisriputusega 110/330kV õhuliini valmimist, teine olemasolev 110kV õhuliin pärast mõlema ühisriputusega 110/330kV õhuliini valmimist. Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused: • Maaüksuse jagamine ning katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; • detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; • alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete 12 ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel . 12 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload. 35 / 35
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel