Roela aleviku Tartu mnt 9 N
detailplaneering
OLEMASOLEV OLUKORD
la t ee
-R ahk
R o ela
1
1710
21 R
S
PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
akve
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV RAJATIS
re-L
OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA ALA
OLEMASOLEV KÕNNITEE
uige
OLEMASOLEV TEE
OLEMASOLEV MURUALA
tee
OLEMASOLEV LEHTPUU
SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE
TRANSPORDI LIIKUMISSUUNAD
OLEMASOLEV VEETRASS
OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS
OLEMASOLEV SIDETRASS
OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE ÕHUKAABEL
OLEMASOLEV ELEKTRI KESKPINGE ÕHULIIN
OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL
OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI
OLEMASOLEV KAEV
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND
LIKVIDEERITUD OBJEKT
Huvitatud isik:
AS OG Elektra
Tellija:
Vinni Vallavalitsus
Objekti asukoht:
Roela alevik, Vinni vald
Objekt:
Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Joonis:
OLEMASOLEV OLUKORD
Peaarhitekt: Staadium:
R. Smuškin DP
Planeerija: Töö nr.:
L. Andla DP11522
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev:
Märkused: MRT reg. nr.: EEP001313 10.2022
1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Sõmeru Maamõõdu OÜ (litsents nr 403 MA) 25.11.2021. Registrikood: 10439501 Skaala:
M 1:500; töö nr 5773; koordinaadi L-Esti 97 süsteemis; kõrgused EH2000. Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500
Arhitektuuribüroo®
tel.: (+372) 7 308 260
e-post:
[email protected] Joonise nr.:
web: www.arhpro.ee 2
Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering
KONTAKTVÖÖND
A JA
EL A
RO VAM
H
RA
ROELA
NOORTEMAJA
Mõdriku-Roela
maastikukaitseala
(KLO1000579) N
B
B
AR
ALD ET
RK
MA
S
tee
hkla
o e l a-Ra
17101 R
21 Ra
kvere
-Luig
e tee
Huvitatud isik:
AS OG Elektra
LEPPEMÄRGID Tellija:
Vinni Vallavalitsus
PLANEERINGUALA Objekti asukoht:
PLANEERITUD HOONE SUURIM EHITISEALUNE PIND
Roela alevik, Vinni vald
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR Objekt:
Joonis:
OLEMASOLEV TOOTMISMAA KONTAKTVÖÖND
Peaarhitekt: Staadium:
OLEMASOLEV ABIHOONE / JUURDEEHITIS DP
Planeerija:
L. Andla DP11522
B OLEMASOLEV ELAMUMAA
MRT reg. nr.: EEP001313 10.2022
OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA Registrikood: 10439501 Skaala:
Tartu 1:2000
tel.: (+372) 7 308 260
e-post:
[email protected] Joonise nr.:
web: www.arhpro.ee 3
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501
Ülikooli 4–3, 51003 Tartu
tel +372 730 8260, e-post
[email protected]
Töö nr DP11522
Lääne-Viru maakond
Vinni vald
Roela alevik
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA
LÄHIALA DETAILPLANEERING
I köide
Huvitatud isik: AS OG Elektra
Tellija: Vinni Vallavalitsus
Büroo juhataja: Urmas Makrjakov
Vastutav spetsialist: Roman Smuškin
volitatud arhitekt 7
Planeerija: Laura Andla
Tartu
2023
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ................................................................................... 3
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................................... 4
2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ...................................................................................................... 4
2.2. Kehtivad piirangud ja kitsendused ................................................................................................................ 5
3. PLANEERINGUALA EHITUSLIKUD SEOSED ÜMBRUSEGA............................................................................ 6
4. VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDATUS .......................................... 7
5. PLANEERINGU LAHENDUS .............................................................................................................................. 8
5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 8
5.2. Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................................................... 8
5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................................................. 8
5.4. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtete määramine ................................................................................. 8
5.5. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine ........................................................................................ 10
5.5.1 Veevarustus ................................................................................................................................ 10
5.5.2 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................................... 10
5.5.3 Kanalisatsioon ............................................................................................................................. 11
5.5.4 Sademeveekanalisatsioon........................................................................................................... 11
5.5.5 Elektrivarustus ............................................................................................................................. 11
5.5.6 Soojavarustus.............................................................................................................................. 11
5.5.7 Sidevarustus................................................................................................................................ 11
5.6. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................................................... 12
5.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ................................................................... 12
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................................................... 12
5.9. Planeeringuga kaasnevad mõjud ............................................................................................................... 13
5.10. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks................................................. 14
5.11. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................................................... 16
5.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 16
5.13. Muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine
planeeritaval maa-alal ....................................................................................................................................... 17
5.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ......................................................... 17
5.15. Planeeringu rakendamise tingimused ...................................................................................................... 17
6. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 19
GRAAFILINE OSA
1. Situatsiooniskeem joonis 1
2. Olemasolev olukord joonis 2
3. Kontaktvöönd joonis 3
4. Põhijoonis joonis 4
5. Tehnovõrgud joonis 5
6. Illustratsioon joonis 6
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 2
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
Eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Tartu mnt 9 kinnistu senine sihtotstarve
elamumaast ärimaaks ning määrata ehitusõigus ärihoone ja seda teenindavate ehitiste
ehitamiseks. Lisaks lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega
varustamine ja haljastus.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr
5 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringut. Planeeringu koostamise eesmärk ei ole
maakasutuse juhtotstarbe osas kooskõlas üldplaneeringuga, mis näeb planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbena ette elamumaa.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala lähikeskuse teenuspiirkonda,
Rakvere linna siirdevööndisse ning Mõdriku-Roela II klassi väärtusliku maastiku alale.
Lähikeskusel on oluline roll kodulähedaste teenuste pakkumisel. Kaupluse rajamine
piirkonda toetab maakonnaplaneeringuga seatud eesmärki. Planeeringulahendus on
kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Planeeringu koostamise käigus on arvestatud
maakonnaplaneeringus Mõdriku-Roela II klassi väärtusliku maastiku alale seatud põhimõtete
ja tingimustega. Planeeringuala näol on tegemist varasemalt hoonestatud alaga, millel
asunud amortiseerunud hooned on lammutatud. Kaupluse planeerimine kinnistule, mis on
juba varasemalt olnud hoonestatud ning asub hoonestatud kvartalis, ei avalda negatiivset
mõju väärtusliku maastiku üldilmele.
Lähtedokumendid
Vinni Vallavolikogu 27.01.2022. a otsus nr 1 „Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine“;
Vinni Vallavalitsuse 14.02.2022. a korraldus nr 43 „Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“.
Alusplaan
Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Sõmeru Maamõõdu OÜ (litsents nr
403 MA) poolt 25.11.2021. a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr 5773).
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid
Vinni valla üldplaneering (kehtestatud Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 a. määrusega
nr 5);
Vinni Vallavolikogu 27.01.2022. a otsuse nr 1 lisa „Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang“;
Keskkonnaameti 20.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/26684-2 esitatud arvamusseisukoht;
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+;
Planeerimisseadus.
Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide kehtivate määruste ja õigusaktidega.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 3
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala asub Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas, Roela alevikus 21 Rakvere-Luige
tee ja 17101 Roela-Rahkla tee ristmikul. Planeeringuala suurus on 6642 m2.
Detailplaneeringu ala hõlmab Tartu mnt 9 kinnistut, mille andmed on toodud alljärgnevas
tabelis (tabel 1).
Tabel 1. Planeeringuala andmed.
Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve
Tartu mnt 9 90004:002:0114 elamumaa 100%
Tartu mnt 9 kinnistul asuvad järgmised hooned ja rajatised:
Ehitise/rajatise nimetus Peamine kasutamise otstarve1
elamu 11101 Üksikelamu
saun 12744 Elamu, kooli vms abihoone
majandushoone 12744 Elamu, kooli vms abihoone
küün 12744 Elamu, kooli vms abihoone
kaev 22226 Kaev
Planeeringuala on hoonestamata. Kinnistul paiknenud amortiseerunud üksikelamu koos
abihoonetega on lammutatud.
Rajatistest paiknevad planeeringualal kaev (ehitisregistri kood: 220514790), kaks elektri
liitumiskilpi, maakelder, varemed, madalpinge õhukaabel kaitsevööndiga 2 meetrit mõlemale
poole ning madalpinge maakaabel kaitsevööndiga 1 meeter mõlemale poole.
Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 2. Planeeringuala mõjualasse jäävad
ka järgmised kinnistud:
Aru tn 2 (90004:002:0510, elamumaa 100%);
Tartu mnt 11 (90004:002:0092, ärimaa 80%, elamumaa 20%);
Tartu mnt 11a (90004:002:0780, tootmismaa 100%);
Tartu mnt 22 (90004:002:0520, elamumaa 100%).
Tabel 2. Planeeringuala piirinaabrid.
Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve
Tartu mnt 7 90004:002:0116 maatulundusmaa 100%
Aru tn 1 90004:002:0050 tootmismaa 100%
90004:002:0115
21 Rakvere-Luige tee 90004:002:0117 transpordimaa 100%
90004:002:1090
17101 Roela-Rahkla tee 90004:002:1100 transpordimaa 100%
1
Andmed vastavalt Ehitisregistris toodule
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 4
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
Planeeringuala piirneb ida poolsest küljest Tartu maanteega (riigitee 21 Rakvere-Luige tee)
ning põhja poolsest küljest Aru teega (riigitee 17101 Roela-Rahkla tee). Vastavalt EhS § 92
lõikele 3 on asulas paiknev tee käsitletav tänavana. EhS § 71 lõike 3 kohaselt on tänava
kaitsevööndi laius on 10 meetrit äärmise sõiduraja servast. Lõuna poolses küljes asub
hoonestatud maatulundusmaa funktsiooniga kinnistu Tartu mnt 7 (90004:002:0116). Lääne
poolses küljes asub tootmismaa funktsiooniga kinnistu Aru tn 1 (90004:002:0050), kus asub
tootmishoone vare.
Sõidukite ning jalakäijate juurdepääs planeeringualale toimub Tartu maantee kaudu. Tartu
maantee ääres on olemasolev kõnnitee. Planeeringualal puudub kõrghaljastus.
Planeeringuala maapind on lääne suunas tõusev. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 94,50
m –97,48 m.
Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2.
2.2. Kehtivad piirangud ja kitsendused
Elektri õhukaabli kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV
nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;
Elektri maakaabli kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV
nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 1 meeter;
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 1 kV kuni 35 kV
nimipingega liinide korral 10 meetrit;
Tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit;
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 5
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
3. PLANEERINGUALA EHITUSLIKUD SEOSED ÜMBRUSEGA
Roela alevik jääb maakonnakeskusest Rakverest ca 25 km kaugusele. Planeeringuala asub
Roela aleviku keskuses olulises avalikus ruumis. Planeeritava ala asukoht Roela alevikus on
toodud joonisel 1 „Situatsiooniskeem“.
Planeeringualal asunud vanad amortiseerunud hooned ja rajatised on lammutatud, samas on
kinnistu asukoht aleviku keskuses soodne äritegevuseks. Planeeringuala arendamine
esteetiliseks ja korrastatud linnaruumiks tõstab piirkonna väärtust ning muudab selle
atraktiivsemaks.
Planeeringualast põhja jääb 17101 Roela-Rahkla tee ning idasse 21 Rakvere-Luige tee.
Mõlemad teed on kahesuunalised. 21 Rakvere-Luige tee ääres planeeringuala idapiiril on
olemasolev kõnnitee.
Planeeringuala kontaktvöönd on eriilmeline, kruntide struktuur, hoonestuse tüüp ning mahud
on erinevad. Ühtset ehitusjoont piirkonnas välja kujunenud pole.
Planeeringualast põhja, teisele poole 17101 Roela-Rahkla teed, jääb äri- ja elamumaa krunt,
kus paikneb 1960ndatel a. ehitatud kaubandushoone (kauplus-baar, ehitisealune pind 433
m2, kinnistu suurus 2005 m2). Lisaks asub seal veel tootmismaa kinnistu, kus paikneb
alajaam Roela klubi:(Roela). Loodesse jäävad elamukrundid, kus paiknevad 1940ndatel
ehitatud üksikelamud. Elamute ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 76 – 154 m2.
Elamukruntide struktuur on üsna korrapärane, kruntide suurused jäävad vahemikku 2992 -
3383 m2.
Planeeringualast lõunasse jääb maatulundusmaa funktsiooniga kinnistu, millel asub
üksikelamu koos abihoonetega. Tegemist on samuti 1940ndatel ehitatud hoonega,
ehitisealune pind on 112 m2.
Planeeringualast läände jääb hetkel kasutusest väljas olev tootmismaa funktsiooniga
kinnistu, kus asub tootmishoone vare.
Planeeringualast idasse, teisele poole Tartu maanteed, jääb elamumaa kinnistu ning
üldkastutav maa. Planeeringualast kirdesse ca 40 m kaugusele jääb Mõdriku-Roela
maastikuakaitseala (KLO1000579).
Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus (Roela) asub umbes 60 m kaugusel kirdes 21
Rakvere-Luige tee ääres.
Naaberaladel pole välja kujunenud ühtset arhitektuurset stiili ega ehitusjoont ning on palju
hoonestamata krunte. Eeltoodust lähtuvalt on jäetud arhitektuurilised tingimused küllaltki
vabaks ning kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.
Planeeringulahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna määratud
hoonestustingimustega luuakse eeldused piirkonna intensiivsemaks kasutuselevõtuks ning
seeläbi ka heakorrastamiseks. Samuti lisab planeering Roela alevikukeskusele atraktiivsust
korrastatud avaliku ruumi loomise näol ja parandab seeläbi kohalike elanike elukvaliteeti.
Ühtlasi soodustatakse võimalust uute töökohtade tekkimisele. Lähipiirkonna funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed on ära toodud joonisel 3.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 6
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
4. VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA
PÕHJENDATUS
Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringu
kohaselt on Tartu mnt 9 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud elamumaa.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve ärimaaks.
Planeeringuala asub Roela aleviku keskuses ning olulises sõlmpunktis, mistõttu on tegemist
soodsa asukohaga äritegevuse arendamiseks. Planeeringulahenduse elluviimine mõjub
positiivselt kohalikule elanikkonnale ning tõstab Roela aleviku, kui valla lõunaosa keskuse,
väärtust. Tekib juurde uusi töökohti.
Vinni valla üldplaneeringus on eesmärgiks seatud Roela aleviku elujõulisuse ja
keskusfunktsioonide säilitamine ja arendamine. Käesolev planeeringulahendus toetab seda
eesmärki aidates moodustada terviklikku, heakorrastatud ja atraktiivset aleviku keskust.
Eeltoodust lähtuvalt tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Vinni valla
üldplaneeringut. Järgnevalt on toodud skeemina kehtiv üldplaneering ning üldplaneeringu
muudatusettepanek (skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte kehtivast Vinni valla üldplaneeringust (vasakul) ning Vinni valla
üldplaneeringu muutmise ettepanek (paremal). Planeeringuala on täistatud musta
katkendjoonega.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 7
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
5. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeeringu lahendusega on vajalik määrata ehitusõigus ja lahendada juurdepääsud,
parkimisvõimalused ning heakorra- ja haljastustingimused. Samuti määratakse
likvideerimisele vanad hooned ja rajatised planeeringuala sees.
Planeeringu lahendus on täpsemalt kirjeldatud edasistes peatükkides ja näidatud joonistel.
5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga olemasolevaid krundipiire ei muudeta.
5.2. Krundi ehitusõiguse määramine
Krundi ehitusõigusega on määratud:
1) krundi kasutamise sihtotstarve;
2) hoonete suurim lubatud arv;
3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;
4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Krundi ehitusõigus on toodud joonisel 4.
Likvideerimisele kuulub planeeringualal asuv kaev (Ehitisregistri kood 220514790),
maakelder ning varemed.
Planeeringualal asuv õhukaabel nähakse ette likvideeritavaks ning asendatakse
maakaabliga, mille täpne asukoht määratakse projekteerimisel. Põhimõtteline maakaabli
paiknemine on toodud põhijoonisel.
5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hoone. Väljapoole hoonestusala on hoone püstitamine keelatud.
Väljapoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni
1,5 m ulatuses. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on
näidatud põhijoonisel (joonis 4).
5.4. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtete määramine
Planeeringuala piirneb põhjast 17101 Roela-Rahkla teega, mille aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 71 sõidukit ning idast 21 Rakvere-Luige teega, mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 1050 sõidukit. Mõlema riigitee kaitsevöönd on ulatub
planeeringualale. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja §
72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70
lg 3.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 8
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
Planeeritud sõidukite ja jalakäijate juurdepääs on kavandatud 17101 Roela-Rahkla teelt.
Jalakäijatele on planeeritud ka teine juurdepääsuvõimalus 21 Rakvere-Luige teelt.
Planeeritavast hoonest loodesse on kavandatud kauba- ja prügiautode manööverdusala.
Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud juurdepääsutee nähtavuskolmnurk ning
nähtavuskolmnurk 17101 Roela-Rahkla tee ja 21 Rakvere-Luige tee ristumiskohas.
Riigiteede 11701 Roela-Rahkla tee ja 21 Rakvere-Luige tee vajalik külgnähtavus on vastavalt
50 km/h projektkiirusele 10 m. Külgnähtavusalas ja nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda
ühtki nähtavust piiravat takistust. Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või
madalaid põõsaid, mis ei kasva kõrgemaks kui 0.4 m.
Uue kauplusehoone normikohane parkimine on lahendatud krundisiseselt planeeringuala ida
ja põhja osas. Hoone võimalikust lubatud kasutamise otstarbest lähtuv normatiivne ja
planeeritud parkimiskohtade arv on toodud tabelis 3 vastavalt Eesti Standardile (EVS
843:2016 „Linnatänavad“) ja paigutus näidatud joonisel 4. Sõiduautode täpne
parkimiskohtade arv täpsustatakse hoone projekteerimise käigus vastavalt standardile.
Planeeritud kaubahoovi edelapoolsele küljele on kavandatud kolm sõiduauto parkimiskohta
töötajate autodele.
Kõnniteed, parklad, kaubahoov, juurdepääsud ja invanõuded tuleb täpsustada vastava
projektiga.
Planeeringualale on ette nähtud rajada jalgrattaparkla. Jalgrattahoidja täpne lahendus ja
paiknemine täpsustatakse projekteerimise käigus. Jalgrataste parkimiskohtade standardist
lähtuv vajaduse arvutus on toodud tabelis 4. Jalgrattaparkla võimalik asukoht on toodud
joonisel 4.
Tabel 3. Hoone kasutamise otstarve ja parkimiskohtade arv
Normatiivne /
Krundi aadress Kood Hoone lubatud Hoone Parkimisnormatiiv planeeritud
kasutamise suletud parkimiskohta
otstarve brutopind de arv
Tartu mnt 9 12311 Kaubandushoone 1100 m² 1/50 22 / 45
Tabel 4. Jalgrataste parkimiskohtade vajadus krundil
Parkimis- Normatiivne Planeeritud
Krundi aadress Hoone liik normatiiv Hoone parkimis- parkimis-
suletud kohtade arv kohtade arv
brutopind
Supermarket,
Tartu mnt 9 1/150 1100 m² 7 7
kauplused
Planeeringuala põhimõtteline liiklusskeem on kujutatud joonisel 4.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, on planeeringu koostamisel
arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu
koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning on
kavandatud leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Tulevikus (piirkonna
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 9
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
liikluskoormuse tõusul) võib esineda müra suurenemist valdavalt teekaitsevööndis ja selle
vahetus läheduses. Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada.
Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
5.5. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine
Planeeringuga on antud tehnovõrkude ja rajatiste võimalikud asukohad ja ehitustingimused,
mis täpsustatakse projekteerimise staadiumides. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb
kavandada kinnisel meetodil.
5.5.1 Veevarustus
Veevarustus on lahendatud lokaalselt. Veevarustuseks on planeeritud puurkaev
planeeringuala lääne osasse. Planeeringuga on antud puurkaevu põhimõtteline asukoht, mis
täpsustatakse projekteerimise käigus.
Puurkaevu ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks
kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett.
Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse 10 m hooldusala.
Olemasoleva kaevu likvideerimisel ja uue puurkaevu rajamisel tuleb järgida
keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,
puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise
ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu
andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu
lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.
Joogivee kvaliteedi nõuded on toodud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
5.5.2 Tuletõrjeveevarustus
Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012 „Ehitiste
tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Kavandatud kaubandushoone lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP2.
Planeeringuga on tuletõrjevesi lahendatud alale planeeritavate tuletõrjevee mahutitega.
Mahutite põhimõtteline asukoht ja suurus on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
Veemahutite täpne maht ja asukohad määratakse projekteerimise käigus. Arvestada võib
EVS 812-6:2012+A1+A2 p.5.3 märkusega 2, mille kohaselt kinniste anumatena ehitatud
tuletõrjeveehoidla puhul võib tulekahju kestvust vähendada ühe tunnini. Mahutite täitmine on
ettenähtud planeeritavast puurkaevust. Tulekustutusvee kättesaamiseks peavad mahutid
olema ühendatud, kas kuiva hüdrandi või veevõtukaevuga. Tehisliku veevõtukoha
tühjenemise korral peab selle täitmine olema tagatud 72 h jooksul.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 10
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
5.5.3 Kanalisatsioon
Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumisala. Kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt
krundisiseselt.
Kuna planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, siis on kanalisatsioon
lahendatud reoveemahuti baasil.
Lubatud on ka biopuhasti rajamine, kui tagatud on nõuetekohased kujad. Vastavalt
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on nõrgalt kaitstud põhjaveega
aladel lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Immutatava vee hulk jääb alla 103.
Täpne kanalisatsiooni ning paiknemise lahendus anda projekteerimisel.
5.5.4 Sademeveekanalisatsioon
Sademevee ärajuhtimine kõvakattega pindadelt on ette nähtud pinnasesse immutamise
meetodil. Hoone projekteerimise käigus peab lahendama vertikaalplaneerimise abil
sademevee immutamise. Sademeveed tulen suunata ehitatavatest hoonetest eemale ning
immutada oma krundi piirides. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naaberkruntidele ei ole
lubatud.
5.5.5 Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud töö nr LR5173,
mille koostamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 393869. Tartu mnt
9 kinnistut läbiv olemasolev madalpinge õhukaabel likvideeritakse ning mastid M1-M3
demonteeritakse. Seoses õhukaabli likvideerimisega planeeritakse alajaamast Roela
klubi:(Roela) 0,4 kV maakaabel Tartu mnt 9 ja Tartu mnt 7 liitumispunktideni kinnistute piiri
vahetus läheduses planeeringuala kagu osas.
5.5.6 Soojavarustus
Kaugkütet ei ole piirkonnas välja arendatud. Soojavarustus on lahendatud lokaalselt.
Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on
keskkonnanormidega kooskõlas. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel.
Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad
tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide
kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
• Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
• Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
• Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
5.5.7 Sidevarustus
Sidevarustuse aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 21.07.2022 väljastatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36666599.
ELASA fiiberoptilise kaabli jaotuskapist tähisega 086J01 Sinilille ja Allika tänava ristmikul on
planeeritud fiiberoptika pinnasetrass. Trassile on planeeritud vahekaevud Mäekalda tänava
ristmikule ning Sinilille ja Tartu maantee ristmikule.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 11
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
Tartu mnt 9 krundi ääres põhja ja ida poolsetel külgedel asub pinnases Teliale kuuluv
vaskkaabel, mis tuleb säilitada tervena. Kaabel ei tohi jääda liikluseks avatud parkla alla välja
arvatud juurdepääsuteega ristumisel. Vajadusel kanda kaabel kõrvale tellija kuludega.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega
omandamise kohustust.
5.6. Ehitistevahelised kujad
Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vähemalt kaheksa meetrit. Kui ehitistevaheline
tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega.
Planeeritud on rajada IV kasutusviisiga hoone (kaubandushoone), mille lubatud minimaalne
tulepüsivusklass on TP2. Hoonete tulepüsivusklass täpsustatakse konkreetse
ehitusprojektiga.
5.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Arhitektuurilised tingimused on toodud planeeringu põhijoonisel (vt joonis 4).
Kauplusehoone tuleb projekteerida ja ehitada head ehitustava järgides. Hoone
projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline,
kaasaegne, ümbritsevat keskkonda arhitektuuriliselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja
keskkonnale. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning
keskkonda sobivaid materjale.
Esinduslikud fassaadid ja suuremad klaaspinnad peavad jääma Tartu mnt (21 Rakvere-Luige
tee) ja Aru tee (17101 Roela-Rahkla tee) poole. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt,
materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega
ja hoonete teenindushoov tuleb olemasolevate vaateväljas varjata.
Hoone +/- 0,00 määratakse projekteerimise etapis.
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeringualal puudub kõrghaljastus. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb
haljastada. Kõrg- ja madalhaljastus peab moodustama krundi pindalast minimaalselt 15%.
Planeeringuala põhimõtteline haljastusskeem on kujutatud joonisel 4.
Planeeringuala lõuna küljele on planeeritud kaherealine hekk, mis eraldab ja annab varju
Tartu mnt 7 kinnistul asuvale üksikelamule. Hekk on ette nähtud igihaljana, soovituslikult
kasutada elupuud või harilikku kuuske. Täpne liigiline koosseis ning heki paiknemine
pannakse paika projekteerimisel. Arvestada tuleb olemasoleva ning planeeritud imbäljakuga
- puud peavad jääma vähemalt 3 meetri kaugusele imbväljakutest.
Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;
kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m;
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 12
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja
kohapealsete kasvutingimustega;
eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse
keskkonda ja mullastikku;
lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.
Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada edasise
projekteerimise käigus.
Krundi ümber võib rajada kuni 1,8 m kõrguse piirde. Piirde rajamine ei ole kohustuslik.
Planeeritud parkimisaladelt ja majandusõuelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada
krundisiseselt. Vallitatud lumi ei tohi takistada standardiga nõutud sõiduautode
parkimiskohtade kasutamise võimalust ja jalakäijate liikumist.
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine
ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks.
Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee
mittevalgumine naaberkinnistutele. Planeeringuala vertikaalplaneerimine on ette nähtud
lahendada vastava projektiga. Vertikaalplaneerimise lahendus peab arvestama
naaberkruntide maapinna kõrgustega.
Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Vinni valla heakorra- ja kaevetööde eeskirjast.
5.9. Planeeringuga kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumine avaldab positiivset majanduslikku mõju eelkõige läbi uute
töökohtade loomise. Lisaks tõstab planeeringu elluviimine Roela aleviku, kui valla lõunasosa
keskuse, väärtust. Positiivne majanduslik mõju avaldub ka piirkonna heakorrastamise näol.
Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara
väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda
teenindava kaupluse rajamine ning muuhulgas ka uute töökohtade loomine. Negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele,
suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise
loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte. Lähim kaitstav loodusobjekt on
Mõdriku-Roela loodusala, mis jääb planeeringualast ca 40 meetri kaugusele kirdesse. KSH
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 13
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
eelhinnangu alusel planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju
Natura võrgustiku alale või muule kaitstavale loodusobjektile.
Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee,
pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava
tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei
ületa normatiivseid tasemeid.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
5.10. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Vinni Vallavolikogu 27.01.2022. a otsuse nr 1 alusel ei ole planeeringualal algatatud
keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad
tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon, tolm
ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et
lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal
häirida piirkonna elanikke.
Detailplaneeringuga on kavandatud kaubandusettevõte, mille territooriumil ja ruumides on
lubatud kõrgemad müratasemed, kui puhke- ja elamualadel. Planeeritud hoone välispiirete
projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama
Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele. Ülenormatiivse
ventilatsiooniseadmete müra väliskeskkonda suunamine pole lubatud. Ventilatsiooni
väljaviigud ei tohi olla suunatud olemasolevate elamute suunas.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra
normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a
määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega
aladel. Liiklusmüra sihtväärtused III kategooria aladel (keskuse maa-ala) on 60 dB päeval ja
50 dB öösel.
Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei
tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ületada määruse nr 71
liiklusmüra II kategooria maa-alale kehtestatud mürataseme piirväärtusi. Ehitusmüra
tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00
ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Planeeritud kaupluse puhul on tegu päevasel ajavahemikul kasutatava hoonega, seega on
asjakohane järgida päevaseid sihtväärtusi. AÕKS § 56 lg 3 lähtuvalt tuleb planeeringust
huvitatud isikul tagada, et planeeritaval alal ei ületataks müra sihtväärtusi. Võimalike
kaubandusasutusest lähtuvate negatiivsete mõjude esinemist aitab eelkõige vältida
tegevuste toimimine ainult päevasel ajal (07.00 – 23.00), mil lubatud on oluliselt kõrgem
mürafoon, kui öisel ajal (23.00 – 07.00). Arvestades kehtivaid müra normväärtusi päevasel
ajal (sihtväärtus 55 dB) ei ole kaubandusasutuses aset leidvate tegevuste korral päeva
keskmisena kehtestatud sihtväärtuste ületamine tõenäoline. Võimalik kaupluse hoonest
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 14
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
lähtuv juhuslik ja ebaühtlane müra ei ole võrreldav pidevate müraallikatega nagu nt tiheda
liiklusega tänav või pidevalt sama režiimiga töötav mürarikas tööstusobjekt. Normidega
võrreldavas ajavahemikus 07.00 – 23.00 ei oma planeeritud kaupluse hoone üldises riigitee
mürafoonis (mis koosneb peamiselt liiklusmürast) suurt osa. Oluline on müraallikate
(mürarikkad seadmed, mürarikkad tegevused jt) paigutamine müratundlike hoonetega
aladest võimalikult kaugele.
Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi
nõrgalt kaitstud ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada, et tööde
tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras ning vältida tuleb võimalikku
pinnase- ja põhjaveereostust.
Kõvakattega pindadelt ja katuselt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri
08.11.2019. a määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Parklalt
kokku kogutav sademevesi tuleb vajadusel puhastada õli-liivapüüduriga.
Planeeritavate tegevustega ei ületata piirkonna keskkonnataluvust. Planeeringualal ei asu
ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole
kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Võimalikeks avariiolukordadeks planeeringualal võivad olla ehituseaegne rike, õnnetus
kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on ennetatavad õigete
töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega,
tööõnnetused ja kemikaalide, kütuste või õlide lekked. Selliste olukordade minimeerimiseks
on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil
vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Planeeringu
elluviimise järgselt võivad võimalikeks avariiolukordaks olla torustike lekked või tulekahju.
Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta vastava spetsialistiga, et lekked kõrvaldada.
Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate
tulekustutusvahenditega. Lisaks tuleb rajada planeeritud nõuetekohane tuletõrje kuiv hüdrant
või veevõtukoht.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.
Jäätmete kogumise korraldab vastava krundi valdaja. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda
vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat tegevuslitsentsi
omav ettevõte. Olmejäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse.
Konteinerite võimalik asukoht on toodud põhijoonisel (joonis 4). Prügikonteinerite arv ning
paiknemine täpsustatakse hoone projekteerimise faasis. Olmejäätmed tuleb paigutada
sorteeritud jäätmetest eraldi. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid
jäätmeid vastavalt kehtestatud jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle
selleks õigust omavale ettevõttele. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik.
Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida
läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid
meetmeid.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 15
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
Veevarustuse tagamiseks rajatakse detailplaneeringualale puurkaev. Veeseaduse § 187
punkti 2 kohaselt tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui põhjavett võetakse rohkem kui 10 m3
ööpäevas. Planeeritav veetarve jääb alla 10 m3 ööpäevas ning veeloa taotlemise vajadus
puudub.
Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Paigaldatava katla võimsus selgitatakse välja hoone
projekteerimise käigus. Katlamaja võimsuse selgumisel lähtutakse Keskkonnaministri
14.12.2016 määrusest nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete
künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”, et välja
selgitada kas õhusaasteloa taotlemine on vajalik või mitte.
5.11. Servituutide vajaduse määramine
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt
asjaõigusseadusest. Servituudi vajadusega alad on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev Servituudi sisu
kinnisasi/isik
Tartu mnt 9 Elektrivõrgu Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
valdaja läbi kinnisasja kulgevaid elektri maakaableid.
Tartu mnt 9 Tartu mnt 7 Tartu mnt 7 kinnistu omanikul on õigus ehitada ja
hooldada kinnisasjal paiknevat
kanalisatsioonitrassi.
5.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste planeerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS
809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur“.
Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:
elav keskkond;
hea nähtavus ja valgustatus;
selgelt eristatavad juurdepääsud;
hoone jagamine sektsioonideks;
korrashoid.
Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevus riske vähendavate aspektidega:
atraktiivne arhitektuur, materjalid ja värvid vähendavad vandalismiohtu;
kasutada tugevaid ning vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke;
planeeritud hoone varustada signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega;
parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski;
sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine või eemaldamine peale
rünnakut vähendab vahejuhtumite kordumise riski;
kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 16
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
5.13. Muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi
kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal
Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tänavate kaitsevööndite,
tehnovõrkude kaitsevöönditega.
Vastavates vööndites tegutsemisel tuleb lähtuda kehtivatest seadusest, määrustest ja
eeskirjadest.
5.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab
krundi igakordne valdaja. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
5.15. Planeeringu rakendamise tingimused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeringuala ehitusõigused realiseerib kinnistu igakordne omanik.
Detailplaneeringu realiseerimise ehitusetapid:
Olemasolevate hoonete/rajatiste lammutamine;
Servituudilepingute sõlmimine;
Püsikattega juurdepääsuteede, kõnniteede ja parkimisalade rajamine;
Planeeritud hoone ja tehnovõrkude (kuni liitumispunktideni) ning -rajatiste rajamine;
Haljastuse rajamine.
Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik
kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus
EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.
Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 92 lg 3) tuleb taotleda Transpordiameti käest
nõuded projektile.
Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada sellega, et kui kohalik omavalitsus annab
planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata ka Transpordiamet.
Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
Kohalikul omavalitsusel tuleb kooskõlastada puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekt
Keskkonnaametiga (ehitusseadustik § 128 lõige 2). Kooskõlastamine toimub läbi
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 17
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
ehitisregistri toimingute. Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse lisaks pädevale
asutusele ka Keskkonnaametile (ehitusseadustik § 128 lõige 4).
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 18
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
6. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE
Tabel 6. Kooskõlastuste kokkuvõte
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse Nõusoleku andja nimi
ettevõte/ isik kuupäev originaali asukoht
1. Elektrilevi OÜ 01.08.2022 Lisades Enn Truuts
Märkused
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
* Liitumispunkti täpne asukoht määratakse elektriprojektiga. Allkirjastatud digitaalselt.
2. Telia Eesti AS 25.07.2022 Lisades Emil Villemson
Märkused
*Planeeritaval alal paiknevad Telia Eesti AS (edaspidi Telia) sideehitised. Telia sideehitiste
kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja
säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda
EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest
standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
*Juhul, kui Telia sideehitise ümberehitamine on tehniliselt võimalik, kannab AÕS §158 lg 5 ja AÕSRS
§152 lg 4 kohaselt kõik sideehitiste ümberehitamisega seotud kulud tööde teostaja või asjast
huvitatud isik, k.a. sideehitise uues asukohas maakasutamise seadustamisega seotud kulud. Telia
poolt volitatud isikute nimekiri maakasutuse seadustamiseks lisatakse ümberehitamise lepingule
(kolmepoolsele kokkuleppele).
*Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga
sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on
ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia
volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/sideehitistehooldus/
*Ümberehitatavale Telia sideehitisele vormistada ehitusteatis ja kasutusteatis. Telia väljastab
olemasolevate kaablite ümberlülituse loa pärast asendusrajatise maakasutusõiguse dokumentide
esitamist ja aktsepteerimist Telia infosüsteemis. Ehitusdokumendid sideehitistega seotud tööde
kohtaedastada Telia infosüsteemi https://geopank.elion.ee/ (näit: vastavalt väljastatud töökoodile,
kood VT) 5 tööpäeva jooksul peale sideehitistega seotud tööde lõpetamist.
*Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tööde teostamiseks.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis võib töid teostada ainult Telia volitatud esindaja poolt
väljastatud tegutsemisloa alusel. Tegutsemine Telia sideehitiste kaitsevööndis on lubatud peale
sideehitise kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ning selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud
aktis. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud
väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal
*Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine.
Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste
järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise, säilitamise või ümberehitamisega seotud
kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik.
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 19
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023
Vinni vald, Roela alevik DP
JOONISED
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 20
Vastutav spetsialist: R. Smuškin