dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tartu mnt 9

Rahandusministeerium · 23. märts 2023
Seotud ettevõtted
TARTU ARHITEKTUURIBÜROO OÜ (adressaat)
Viit
15-3/655-2
Registreeritud
23. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. aprill 2023

Failid

  • 📎Tartu mnt 9 DP_22.03.2023.asice8048 KB

Sisu (failidest)

Roela aleviku Tartu mnt 9 N detailplaneering OLEMASOLEV OLUKORD la t ee -R ahk R o ela 1 1710 21 R S PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV KINNISTU PIIR akve OLEMASOLEV HOONE OLEMASOLEV RAJATIS re-L OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA ALA OLEMASOLEV KÕNNITEE uige OLEMASOLEV TEE OLEMASOLEV MURUALA tee OLEMASOLEV LEHTPUU SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE TRANSPORDI LIIKUMISSUUNAD OLEMASOLEV VEETRASS OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS OLEMASOLEV SIDETRASS OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE ÕHUKAABEL OLEMASOLEV ELEKTRI KESKPINGE ÕHULIIN OLEMASOLEV ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI OLEMASOLEV KAEV TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND LIKVIDEERITUD OBJEKT Huvitatud isik: AS OG Elektra Tellija: Vinni Vallavalitsus Objekti asukoht: Roela alevik, Vinni vald Objekt: Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering Joonis: OLEMASOLEV OLUKORD Peaarhitekt: Staadium: R. Smuškin DP Planeerija: Töö nr.: L. Andla DP11522 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: Märkused: MRT reg. nr.: EEP001313 10.2022 1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Sõmeru Maamõõdu OÜ (litsents nr 403 MA) 25.11.2021. Registrikood: 10439501 Skaala: M 1:500; töö nr 5773; koordinaadi L-Esti 97 süsteemis; kõrgused EH2000. Tartu Ülikooli 4-3, 51003 Tartu 1:500 Arhitektuuribüroo® tel.: (+372) 7 308 260 e-post: [email protected] Joonise nr.: web: www.arhpro.ee 2 Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering KONTAKTVÖÖND A JA EL A RO VAM H RA ROELA NOORTEMAJA Mõdriku-Roela maastikukaitseala (KLO1000579) N B B AR ALD ET RK MA S tee hkla o e l a-Ra 17101 R 21 Ra kvere -Luig e tee Huvitatud isik: AS OG Elektra LEPPEMÄRGID Tellija: Vinni Vallavalitsus PLANEERINGUALA Objekti asukoht: PLANEERITUD HOONE SUURIM EHITISEALUNE PIND Roela alevik, Vinni vald OLEMASOLEV KINNISTU PIIR Objekt: Joonis: OLEMASOLEV TOOTMISMAA KONTAKTVÖÖND Peaarhitekt: Staadium: OLEMASOLEV ABIHOONE / JUURDEEHITIS DP Planeerija: L. Andla DP11522 B OLEMASOLEV ELAMUMAA MRT reg. nr.: EEP001313 10.2022 OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA Registrikood: 10439501 Skaala: Tartu 1:2000 tel.: (+372) 7 308 260 e-post: [email protected] Joonise nr.: web: www.arhpro.ee 3 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501 Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected] Töö nr DP11522 Lääne-Viru maakond Vinni vald Roela alevik ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING I köide Huvitatud isik: AS OG Elektra Tellija: Vinni Vallavalitsus Büroo juhataja: Urmas Makrjakov Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7 Planeerija: Laura Andla Tartu 2023 ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ................................................................................... 3 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................................... 4 2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ...................................................................................................... 4 2.2. Kehtivad piirangud ja kitsendused ................................................................................................................ 5 3. PLANEERINGUALA EHITUSLIKUD SEOSED ÜMBRUSEGA............................................................................ 6 4. VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDATUS .......................................... 7 5. PLANEERINGU LAHENDUS .............................................................................................................................. 8 5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 8 5.2. Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................................................... 8 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................................................. 8 5.4. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtete määramine ................................................................................. 8 5.5. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine ........................................................................................ 10 5.5.1 Veevarustus ................................................................................................................................ 10 5.5.2 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................................... 10 5.5.3 Kanalisatsioon ............................................................................................................................. 11 5.5.4 Sademeveekanalisatsioon........................................................................................................... 11 5.5.5 Elektrivarustus ............................................................................................................................. 11 5.5.6 Soojavarustus.............................................................................................................................. 11 5.5.7 Sidevarustus................................................................................................................................ 11 5.6. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................................................... 12 5.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine ................................................................... 12 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................................................... 12 5.9. Planeeringuga kaasnevad mõjud ............................................................................................................... 13 5.10. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks................................................. 14 5.11. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................................................... 16 5.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 16 5.13. Muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal ....................................................................................................................................... 17 5.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ......................................................... 17 5.15. Planeeringu rakendamise tingimused ...................................................................................................... 17 6. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 19 GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem joonis 1 2. Olemasolev olukord joonis 2 3. Kontaktvöönd joonis 3 4. Põhijoonis joonis 4 5. Tehnovõrgud joonis 5 6. Illustratsioon joonis 6 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 2 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Tartu mnt 9 kinnistu senine sihtotstarve elamumaast ärimaaks ning määrata ehitusõigus ärihoone ja seda teenindavate ehitiste ehitamiseks. Lisaks lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringut. Planeeringu koostamise eesmärk ei ole maakasutuse juhtotstarbe osas kooskõlas üldplaneeringuga, mis näeb planeeringuala maakasutuse juhtotstarbena ette elamumaa. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala lähikeskuse teenuspiirkonda, Rakvere linna siirdevööndisse ning Mõdriku-Roela II klassi väärtusliku maastiku alale. Lähikeskusel on oluline roll kodulähedaste teenuste pakkumisel. Kaupluse rajamine piirkonda toetab maakonnaplaneeringuga seatud eesmärki. Planeeringulahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Planeeringu koostamise käigus on arvestatud maakonnaplaneeringus Mõdriku-Roela II klassi väärtusliku maastiku alale seatud põhimõtete ja tingimustega. Planeeringuala näol on tegemist varasemalt hoonestatud alaga, millel asunud amortiseerunud hooned on lammutatud. Kaupluse planeerimine kinnistule, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud ning asub hoonestatud kvartalis, ei avalda negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele. Lähtedokumendid  Vinni Vallavolikogu 27.01.2022. a otsus nr 1 „Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;  Vinni Vallavalitsuse 14.02.2022. a korraldus nr 43 „Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“. Alusplaan Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Sõmeru Maamõõdu OÜ (litsents nr 403 MA) poolt 25.11.2021. a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr 5773). Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid  Vinni valla üldplaneering (kehtestatud Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 a. määrusega nr 5);  Vinni Vallavolikogu 27.01.2022. a otsuse nr 1 lisa „Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“;  Keskkonnaameti 20.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/26684-2 esitatud arvamusseisukoht;  Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+;  Planeerimisseadus. Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide kehtivate määruste ja õigusaktidega. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 3 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas, Roela alevikus 21 Rakvere-Luige tee ja 17101 Roela-Rahkla tee ristmikul. Planeeringuala suurus on 6642 m2. Detailplaneeringu ala hõlmab Tartu mnt 9 kinnistut, mille andmed on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 1). Tabel 1. Planeeringuala andmed. Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Tartu mnt 9 90004:002:0114 elamumaa 100% Tartu mnt 9 kinnistul asuvad järgmised hooned ja rajatised: Ehitise/rajatise nimetus Peamine kasutamise otstarve1 elamu 11101 Üksikelamu saun 12744 Elamu, kooli vms abihoone majandushoone 12744 Elamu, kooli vms abihoone küün 12744 Elamu, kooli vms abihoone kaev 22226 Kaev Planeeringuala on hoonestamata. Kinnistul paiknenud amortiseerunud üksikelamu koos abihoonetega on lammutatud. Rajatistest paiknevad planeeringualal kaev (ehitisregistri kood: 220514790), kaks elektri liitumiskilpi, maakelder, varemed, madalpinge õhukaabel kaitsevööndiga 2 meetrit mõlemale poole ning madalpinge maakaabel kaitsevööndiga 1 meeter mõlemale poole. Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 2. Planeeringuala mõjualasse jäävad ka järgmised kinnistud:  Aru tn 2 (90004:002:0510, elamumaa 100%);  Tartu mnt 11 (90004:002:0092, ärimaa 80%, elamumaa 20%);  Tartu mnt 11a (90004:002:0780, tootmismaa 100%);  Tartu mnt 22 (90004:002:0520, elamumaa 100%). Tabel 2. Planeeringuala piirinaabrid. Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Tartu mnt 7 90004:002:0116 maatulundusmaa 100% Aru tn 1 90004:002:0050 tootmismaa 100% 90004:002:0115 21 Rakvere-Luige tee 90004:002:0117 transpordimaa 100% 90004:002:1090 17101 Roela-Rahkla tee 90004:002:1100 transpordimaa 100% 1 Andmed vastavalt Ehitisregistris toodule Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 4 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP Planeeringuala piirneb ida poolsest küljest Tartu maanteega (riigitee 21 Rakvere-Luige tee) ning põhja poolsest küljest Aru teega (riigitee 17101 Roela-Rahkla tee). Vastavalt EhS § 92 lõikele 3 on asulas paiknev tee käsitletav tänavana. EhS § 71 lõike 3 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius on 10 meetrit äärmise sõiduraja servast. Lõuna poolses küljes asub hoonestatud maatulundusmaa funktsiooniga kinnistu Tartu mnt 7 (90004:002:0116). Lääne poolses küljes asub tootmismaa funktsiooniga kinnistu Aru tn 1 (90004:002:0050), kus asub tootmishoone vare. Sõidukite ning jalakäijate juurdepääs planeeringualale toimub Tartu maantee kaudu. Tartu maantee ääres on olemasolev kõnnitee. Planeeringualal puudub kõrghaljastus. Planeeringuala maapind on lääne suunas tõusev. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 94,50 m –97,48 m. Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2. 2.2. Kehtivad piirangud ja kitsendused  Elektri õhukaabli kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;  Elektri maakaabli kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 1 meeter;  Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit;  Tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit;  Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 5 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 3. PLANEERINGUALA EHITUSLIKUD SEOSED ÜMBRUSEGA Roela alevik jääb maakonnakeskusest Rakverest ca 25 km kaugusele. Planeeringuala asub Roela aleviku keskuses olulises avalikus ruumis. Planeeritava ala asukoht Roela alevikus on toodud joonisel 1 „Situatsiooniskeem“. Planeeringualal asunud vanad amortiseerunud hooned ja rajatised on lammutatud, samas on kinnistu asukoht aleviku keskuses soodne äritegevuseks. Planeeringuala arendamine esteetiliseks ja korrastatud linnaruumiks tõstab piirkonna väärtust ning muudab selle atraktiivsemaks. Planeeringualast põhja jääb 17101 Roela-Rahkla tee ning idasse 21 Rakvere-Luige tee. Mõlemad teed on kahesuunalised. 21 Rakvere-Luige tee ääres planeeringuala idapiiril on olemasolev kõnnitee. Planeeringuala kontaktvöönd on eriilmeline, kruntide struktuur, hoonestuse tüüp ning mahud on erinevad. Ühtset ehitusjoont piirkonnas välja kujunenud pole. Planeeringualast põhja, teisele poole 17101 Roela-Rahkla teed, jääb äri- ja elamumaa krunt, kus paikneb 1960ndatel a. ehitatud kaubandushoone (kauplus-baar, ehitisealune pind 433 m2, kinnistu suurus 2005 m2). Lisaks asub seal veel tootmismaa kinnistu, kus paikneb alajaam Roela klubi:(Roela). Loodesse jäävad elamukrundid, kus paiknevad 1940ndatel ehitatud üksikelamud. Elamute ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 76 – 154 m2. Elamukruntide struktuur on üsna korrapärane, kruntide suurused jäävad vahemikku 2992 - 3383 m2. Planeeringualast lõunasse jääb maatulundusmaa funktsiooniga kinnistu, millel asub üksikelamu koos abihoonetega. Tegemist on samuti 1940ndatel ehitatud hoonega, ehitisealune pind on 112 m2. Planeeringualast läände jääb hetkel kasutusest väljas olev tootmismaa funktsiooniga kinnistu, kus asub tootmishoone vare. Planeeringualast idasse, teisele poole Tartu maanteed, jääb elamumaa kinnistu ning üldkastutav maa. Planeeringualast kirdesse ca 40 m kaugusele jääb Mõdriku-Roela maastikuakaitseala (KLO1000579). Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus (Roela) asub umbes 60 m kaugusel kirdes 21 Rakvere-Luige tee ääres. Naaberaladel pole välja kujunenud ühtset arhitektuurset stiili ega ehitusjoont ning on palju hoonestamata krunte. Eeltoodust lähtuvalt on jäetud arhitektuurilised tingimused küllaltki vabaks ning kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Planeeringulahendus sobitub olemasolevasse olukorda, kuna määratud hoonestustingimustega luuakse eeldused piirkonna intensiivsemaks kasutuselevõtuks ning seeläbi ka heakorrastamiseks. Samuti lisab planeering Roela alevikukeskusele atraktiivsust korrastatud avaliku ruumi loomise näol ja parandab seeläbi kohalike elanike elukvaliteeti. Ühtlasi soodustatakse võimalust uute töökohtade tekkimisele. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on ära toodud joonisel 3. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 6 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 4. VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK JA PÕHJENDATUS Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5 kehtestatud Vinni valla üldplaneeringu kohaselt on Tartu mnt 9 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud elamumaa. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve ärimaaks. Planeeringuala asub Roela aleviku keskuses ning olulises sõlmpunktis, mistõttu on tegemist soodsa asukohaga äritegevuse arendamiseks. Planeeringulahenduse elluviimine mõjub positiivselt kohalikule elanikkonnale ning tõstab Roela aleviku, kui valla lõunaosa keskuse, väärtust. Tekib juurde uusi töökohti. Vinni valla üldplaneeringus on eesmärgiks seatud Roela aleviku elujõulisuse ja keskusfunktsioonide säilitamine ja arendamine. Käesolev planeeringulahendus toetab seda eesmärki aidates moodustada terviklikku, heakorrastatud ja atraktiivset aleviku keskust. Eeltoodust lähtuvalt tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta Vinni valla üldplaneeringut. Järgnevalt on toodud skeemina kehtiv üldplaneering ning üldplaneeringu muudatusettepanek (skeem 1). Skeem 1. Väljavõte kehtivast Vinni valla üldplaneeringust (vasakul) ning Vinni valla üldplaneeringu muutmise ettepanek (paremal). Planeeringuala on täistatud musta katkendjoonega. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 7 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 5. PLANEERINGU LAHENDUS Planeeringu lahendusega on vajalik määrata ehitusõigus ja lahendada juurdepääsud, parkimisvõimalused ning heakorra- ja haljastustingimused. Samuti määratakse likvideerimisele vanad hooned ja rajatised planeeringuala sees. Planeeringu lahendus on täpsemalt kirjeldatud edasistes peatükkides ja näidatud joonistel. 5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuga olemasolevaid krundipiire ei muudeta. 5.2. Krundi ehitusõiguse määramine Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Krundi ehitusõigus on toodud joonisel 4. Likvideerimisele kuulub planeeringualal asuv kaev (Ehitisregistri kood 220514790), maakelder ning varemed. Planeeringualal asuv õhukaabel nähakse ette likvideeritavaks ning asendatakse maakaabliga, mille täpne asukoht määratakse projekteerimisel. Põhimõtteline maakaabli paiknemine on toodud põhijoonisel. 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hoone. Väljapoole hoonestusala on hoone püstitamine keelatud. Väljapoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). 5.4. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtete määramine Planeeringuala piirneb põhjast 17101 Roela-Rahkla teega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 71 sõidukit ning idast 21 Rakvere-Luige teega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1050 sõidukit. Mõlema riigitee kaitsevöönd on ulatub planeeringualale. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 8 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP Planeeritud sõidukite ja jalakäijate juurdepääs on kavandatud 17101 Roela-Rahkla teelt. Jalakäijatele on planeeritud ka teine juurdepääsuvõimalus 21 Rakvere-Luige teelt. Planeeritavast hoonest loodesse on kavandatud kauba- ja prügiautode manööverdusala. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud juurdepääsutee nähtavuskolmnurk ning nähtavuskolmnurk 17101 Roela-Rahkla tee ja 21 Rakvere-Luige tee ristumiskohas. Riigiteede 11701 Roela-Rahkla tee ja 21 Rakvere-Luige tee vajalik külgnähtavus on vastavalt 50 km/h projektkiirusele 10 m. Külgnähtavusalas ja nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei kasva kõrgemaks kui 0.4 m. Uue kauplusehoone normikohane parkimine on lahendatud krundisiseselt planeeringuala ida ja põhja osas. Hoone võimalikust lubatud kasutamise otstarbest lähtuv normatiivne ja planeeritud parkimiskohtade arv on toodud tabelis 3 vastavalt Eesti Standardile (EVS 843:2016 „Linnatänavad“) ja paigutus näidatud joonisel 4. Sõiduautode täpne parkimiskohtade arv täpsustatakse hoone projekteerimise käigus vastavalt standardile. Planeeritud kaubahoovi edelapoolsele küljele on kavandatud kolm sõiduauto parkimiskohta töötajate autodele. Kõnniteed, parklad, kaubahoov, juurdepääsud ja invanõuded tuleb täpsustada vastava projektiga. Planeeringualale on ette nähtud rajada jalgrattaparkla. Jalgrattahoidja täpne lahendus ja paiknemine täpsustatakse projekteerimise käigus. Jalgrataste parkimiskohtade standardist lähtuv vajaduse arvutus on toodud tabelis 4. Jalgrattaparkla võimalik asukoht on toodud joonisel 4. Tabel 3. Hoone kasutamise otstarve ja parkimiskohtade arv Normatiivne / Krundi aadress Kood Hoone lubatud Hoone Parkimisnormatiiv planeeritud kasutamise suletud parkimiskohta otstarve brutopind de arv Tartu mnt 9 12311 Kaubandushoone 1100 m² 1/50 22 / 45 Tabel 4. Jalgrataste parkimiskohtade vajadus krundil Parkimis- Normatiivne Planeeritud Krundi aadress Hoone liik normatiiv Hoone parkimis- parkimis- suletud kohtade arv kohtade arv brutopind Supermarket, Tartu mnt 9 1/150 1100 m² 7 7 kauplused Planeeringuala põhimõtteline liiklusskeem on kujutatud joonisel 4. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning on kavandatud leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Tulevikus (piirkonna Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 9 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP liikluskoormuse tõusul) võib esineda müra suurenemist valdavalt teekaitsevööndis ja selle vahetus läheduses. Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 5.5. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine Planeeringuga on antud tehnovõrkude ja rajatiste võimalikud asukohad ja ehitustingimused, mis täpsustatakse projekteerimise staadiumides. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil. 5.5.1 Veevarustus Veevarustus on lahendatud lokaalselt. Veevarustuseks on planeeritud puurkaev planeeringuala lääne osasse. Planeeringuga on antud puurkaevu põhimõtteline asukoht, mis täpsustatakse projekteerimise käigus. Puurkaevu ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse 10 m hooldusala. Olemasoleva kaevu likvideerimisel ja uue puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid. Joogivee kvaliteedi nõuded on toodud sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. 5.5.2 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Kavandatud kaubandushoone lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP2. Planeeringuga on tuletõrjevesi lahendatud alale planeeritavate tuletõrjevee mahutitega. Mahutite põhimõtteline asukoht ja suurus on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). Veemahutite täpne maht ja asukohad määratakse projekteerimise käigus. Arvestada võib EVS 812-6:2012+A1+A2 p.5.3 märkusega 2, mille kohaselt kinniste anumatena ehitatud tuletõrjeveehoidla puhul võib tulekahju kestvust vähendada ühe tunnini. Mahutite täitmine on ettenähtud planeeritavast puurkaevust. Tulekustutusvee kättesaamiseks peavad mahutid olema ühendatud, kas kuiva hüdrandi või veevõtukaevuga. Tehisliku veevõtukoha tühjenemise korral peab selle täitmine olema tagatud 72 h jooksul. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 10 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 5.5.3 Kanalisatsioon Planeeringuala asub väljaspool reoveekogumisala. Kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalselt krundisiseselt. Kuna planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, siis on kanalisatsioon lahendatud reoveemahuti baasil. Lubatud on ka biopuhasti rajamine, kui tagatud on nõuetekohased kujad. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist. Immutatava vee hulk jääb alla 103. Täpne kanalisatsiooni ning paiknemise lahendus anda projekteerimisel. 5.5.4 Sademeveekanalisatsioon Sademevee ärajuhtimine kõvakattega pindadelt on ette nähtud pinnasesse immutamise meetodil. Hoone projekteerimise käigus peab lahendama vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamise. Sademeveed tulen suunata ehitatavatest hoonetest eemale ning immutada oma krundi piirides. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naaberkruntidele ei ole lubatud. 5.5.5 Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud töö nr LR5173, mille koostamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 393869. Tartu mnt 9 kinnistut läbiv olemasolev madalpinge õhukaabel likvideeritakse ning mastid M1-M3 demonteeritakse. Seoses õhukaabli likvideerimisega planeeritakse alajaamast Roela klubi:(Roela) 0,4 kV maakaabel Tartu mnt 9 ja Tartu mnt 7 liitumispunktideni kinnistute piiri vahetus läheduses planeeringuala kagu osas. 5.5.6 Soojavarustus Kaugkütet ei ole piirkonnas välja arendatud. Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel. Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: • Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; • Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; • Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid. 5.5.7 Sidevarustus Sidevarustuse aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 21.07.2022 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36666599. ELASA fiiberoptilise kaabli jaotuskapist tähisega 086J01 Sinilille ja Allika tänava ristmikul on planeeritud fiiberoptika pinnasetrass. Trassile on planeeritud vahekaevud Mäekalda tänava ristmikule ning Sinilille ja Tartu maantee ristmikule. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 11 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP Tartu mnt 9 krundi ääres põhja ja ida poolsetel külgedel asub pinnases Teliale kuuluv vaskkaabel, mis tuleb säilitada tervena. Kaabel ei tohi jääda liikluseks avatud parkla alla välja arvatud juurdepääsuteega ristumisel. Vajadusel kanda kaabel kõrvale tellija kuludega. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. 5.6. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vähemalt kaheksa meetrit. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Planeeritud on rajada IV kasutusviisiga hoone (kaubandushoone), mille lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP2. Hoonete tulepüsivusklass täpsustatakse konkreetse ehitusprojektiga. 5.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Arhitektuurilised tingimused on toodud planeeringu põhijoonisel (vt joonis 4). Kauplusehoone tuleb projekteerida ja ehitada head ehitustava järgides. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne, ümbritsevat keskkonda arhitektuuriliselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning keskkonda sobivaid materjale. Esinduslikud fassaadid ja suuremad klaaspinnad peavad jääma Tartu mnt (21 Rakvere-Luige tee) ja Aru tee (17101 Roela-Rahkla tee) poole. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega ja hoonete teenindushoov tuleb olemasolevate vaateväljas varjata. Hoone +/- 0,00 määratakse projekteerimise etapis. 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringualal puudub kõrghaljastus. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb haljastada. Kõrg- ja madalhaljastus peab moodustama krundi pindalast minimaalselt 15%. Planeeringuala põhimõtteline haljastusskeem on kujutatud joonisel 4. Planeeringuala lõuna küljele on planeeritud kaherealine hekk, mis eraldab ja annab varju Tartu mnt 7 kinnistul asuvale üksikelamule. Hekk on ette nähtud igihaljana, soovituslikult kasutada elupuud või harilikku kuuske. Täpne liigiline koosseis ning heki paiknemine pannakse paika projekteerimisel. Arvestada tuleb olemasoleva ning planeeritud imbäljakuga - puud peavad jääma vähemalt 3 meetri kaugusele imbväljakutest. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:  tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega;  kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m; Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 12 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP  arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja kohapealsete kasvutingimustega;  eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;  lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist. Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Krundi ümber võib rajada kuni 1,8 m kõrguse piirde. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Planeeritud parkimisaladelt ja majandusõuelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada krundisiseselt. Vallitatud lumi ei tohi takistada standardiga nõutud sõiduautode parkimiskohtade kasutamise võimalust ja jalakäijate liikumist. Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Planeeringuala vertikaalplaneerimine on ette nähtud lahendada vastava projektiga. Vertikaalplaneerimise lahendus peab arvestama naaberkruntide maapinna kõrgustega. Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Vinni valla heakorra- ja kaevetööde eeskirjast. 5.9. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine avaldab positiivset majanduslikku mõju eelkõige läbi uute töökohtade loomise. Lisaks tõstab planeeringu elluviimine Roela aleviku, kui valla lõunasosa keskuse, väärtust. Positiivne majanduslik mõju avaldub ka piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda teenindava kaupluse rajamine ning muuhulgas ka uute töökohtade loomine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte. Lähim kaitstav loodusobjekt on Mõdriku-Roela loodusala, mis jääb planeeringualast ca 40 meetri kaugusele kirdesse. KSH Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 13 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP eelhinnangu alusel planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Natura võrgustiku alale või muule kaitstavale loodusobjektile. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 5.10. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks Vinni Vallavolikogu 27.01.2022. a otsuse nr 1 alusel ei ole planeeringualal algatatud keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon, tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Detailplaneeringuga on kavandatud kaubandusettevõte, mille territooriumil ja ruumides on lubatud kõrgemad müratasemed, kui puhke- ja elamualadel. Planeeritud hoone välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele. Ülenormatiivse ventilatsiooniseadmete müra väliskeskkonda suunamine pole lubatud. Ventilatsiooni väljaviigud ei tohi olla suunatud olemasolevate elamute suunas. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra sihtväärtused III kategooria aladel (keskuse maa-ala) on 60 dB päeval ja 50 dB öösel. Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ületada määruse nr 71 liiklusmüra II kategooria maa-alale kehtestatud mürataseme piirväärtusi. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Planeeritud kaupluse puhul on tegu päevasel ajavahemikul kasutatava hoonega, seega on asjakohane järgida päevaseid sihtväärtusi. AÕKS § 56 lg 3 lähtuvalt tuleb planeeringust huvitatud isikul tagada, et planeeritaval alal ei ületataks müra sihtväärtusi. Võimalike kaubandusasutusest lähtuvate negatiivsete mõjude esinemist aitab eelkõige vältida tegevuste toimimine ainult päevasel ajal (07.00 – 23.00), mil lubatud on oluliselt kõrgem mürafoon, kui öisel ajal (23.00 – 07.00). Arvestades kehtivaid müra normväärtusi päevasel ajal (sihtväärtus 55 dB) ei ole kaubandusasutuses aset leidvate tegevuste korral päeva keskmisena kehtestatud sihtväärtuste ületamine tõenäoline. Võimalik kaupluse hoonest Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 14 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP lähtuv juhuslik ja ebaühtlane müra ei ole võrreldav pidevate müraallikatega nagu nt tiheda liiklusega tänav või pidevalt sama režiimiga töötav mürarikas tööstusobjekt. Normidega võrreldavas ajavahemikus 07.00 – 23.00 ei oma planeeritud kaupluse hoone üldises riigitee mürafoonis (mis koosneb peamiselt liiklusmürast) suurt osa. Oluline on müraallikate (mürarikkad seadmed, mürarikkad tegevused jt) paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud ning seetõttu tuleb ehitustegevust kavandades arvestada, et tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras ning vältida tuleb võimalikku pinnase- ja põhjaveereostust. Kõvakattega pindadelt ja katuselt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Parklalt kokku kogutav sademevesi tuleb vajadusel puhastada õli-liivapüüduriga. Planeeritavate tegevustega ei ületata piirkonna keskkonnataluvust. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Võimalikeks avariiolukordadeks planeeringualal võivad olla ehituseaegne rike, õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on ennetatavad õigete töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega, tööõnnetused ja kemikaalide, kütuste või õlide lekked. Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Planeeringu elluviimise järgselt võivad võimalikeks avariiolukordaks olla torustike lekked või tulekahju. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta vastava spetsialistiga, et lekked kõrvaldada. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. Lisaks tuleb rajada planeeritud nõuetekohane tuletõrje kuiv hüdrant või veevõtukoht. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmete kogumise korraldab vastava krundi valdaja. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat tegevuslitsentsi omav ettevõte. Olmejäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Konteinerite võimalik asukoht on toodud põhijoonisel (joonis 4). Prügikonteinerite arv ning paiknemine täpsustatakse hoone projekteerimise faasis. Olmejäätmed tuleb paigutada sorteeritud jäätmetest eraldi. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik. Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 15 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP Veevarustuse tagamiseks rajatakse detailplaneeringualale puurkaev. Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui põhjavett võetakse rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Planeeritav veetarve jääb alla 10 m3 ööpäevas ning veeloa taotlemise vajadus puudub. Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Paigaldatava katla võimsus selgitatakse välja hoone projekteerimise käigus. Katlamaja võimsuse selgumisel lähtutakse Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusest nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”, et välja selgitada kas õhusaasteloa taotlemine on vajalik või mitte. 5.11. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Servituudi vajadusega alad on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus Teeniv kinnisasi Valitsev Servituudi sisu kinnisasi/isik Tartu mnt 9 Elektrivõrgu Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada valdaja läbi kinnisasja kulgevaid elektri maakaableid. Tartu mnt 9 Tartu mnt 7 Tartu mnt 7 kinnistu omanikul on õigus ehitada ja hooldada kinnisasjal paiknevat kanalisatsioonitrassi. 5.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste planeerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur“. Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:  elav keskkond;  hea nähtavus ja valgustatus;  selgelt eristatavad juurdepääsud;  hoone jagamine sektsioonideks;  korrashoid. Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevus riske vähendavate aspektidega:  atraktiivne arhitektuur, materjalid ja värvid vähendavad vandalismiohtu;  kasutada tugevaid ning vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke;  planeeritud hoone varustada signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega;  parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski;  sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine või eemaldamine peale rünnakut vähendab vahejuhtumite kordumise riski;  kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 16 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 5.13. Muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tänavate kaitsevööndite, tehnovõrkude kaitsevöönditega. Vastavates vööndites tegutsemisel tuleb lähtuda kehtivatest seadusest, määrustest ja eeskirjadest. 5.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne valdaja. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 5.15. Planeeringu rakendamise tingimused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringuala ehitusõigused realiseerib kinnistu igakordne omanik. Detailplaneeringu realiseerimise ehitusetapid:  Olemasolevate hoonete/rajatiste lammutamine;  Servituudilepingute sõlmimine;  Püsikattega juurdepääsuteede, kõnniteede ja parkimisalade rajamine;  Planeeritud hoone ja tehnovõrkude (kuni liitumispunktideni) ning -rajatiste rajamine;  Haljastuse rajamine. Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusobjektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 92 lg 3) tuleb taotleda Transpordiameti käest nõuded projektile. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada sellega, et kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata ka Transpordiamet. Transpordiamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kohalikul omavalitsusel tuleb kooskõlastada puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekt Keskkonnaametiga (ehitusseadustik § 128 lõige 2). Kooskõlastamine toimub läbi Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 17 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP ehitisregistri toimingute. Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse lisaks pädevale asutusele ka Keskkonnaametile (ehitusseadustik § 128 lõige 4). Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 18 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP 6. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE Tabel 6. Kooskõlastuste kokkuvõte Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse Nõusoleku andja nimi ettevõte/ isik kuupäev originaali asukoht 1. Elektrilevi OÜ 01.08.2022 Lisades Enn Truuts Märkused * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Liitumispunkti täpne asukoht määratakse elektriprojektiga. Allkirjastatud digitaalselt. 2. Telia Eesti AS 25.07.2022 Lisades Emil Villemson Märkused *Planeeritaval alal paiknevad Telia Eesti AS (edaspidi Telia) sideehitised. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. *Juhul, kui Telia sideehitise ümberehitamine on tehniliselt võimalik, kannab AÕS §158 lg 5 ja AÕSRS §152 lg 4 kohaselt kõik sideehitiste ümberehitamisega seotud kulud tööde teostaja või asjast huvitatud isik, k.a. sideehitise uues asukohas maakasutamise seadustamisega seotud kulud. Telia poolt volitatud isikute nimekiri maakasutuse seadustamiseks lisatakse ümberehitamise lepingule (kolmepoolsele kokkuleppele). *Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/sideehitistehooldus/ *Ümberehitatavale Telia sideehitisele vormistada ehitusteatis ja kasutusteatis. Telia väljastab olemasolevate kaablite ümberlülituse loa pärast asendusrajatise maakasutusõiguse dokumentide esitamist ja aktsepteerimist Telia infosüsteemis. Ehitusdokumendid sideehitistega seotud tööde kohtaedastada Telia infosüsteemi https://geopank.elion.ee/ (näit: vastavalt väljastatud töökoodile, kood VT) 5 tööpäeva jooksul peale sideehitistega seotud tööde lõpetamist. *Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tööde teostamiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis võib töid teostada ainult Telia volitatud esindaja poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Tegutsemine Telia sideehitiste kaitsevööndis on lubatud peale sideehitise kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ning selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktis. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal *Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise, säilitamise või ümberehitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 19 Vastutav spetsialist: R. Smuškin ROELA ALEVIKU TARTU MNT 9 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr DP11522, väljastatud 03.2023 Vinni vald, Roela alevik DP JOONISED Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 20 Vastutav spetsialist: R. Smuškin
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel