dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 23. märts 2023
Viit
15-3/2202-1
Registreeritud
23. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. aprill 2023

Failid

  • 📎vallavalitsuse_korraldus_nr_120.asice2345 KB

Sisu (failidest)

Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 2 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................. 2 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..................... 2 4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................................... 3 5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ..................................................... 4 6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................................................... 4 6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................ 4 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .......................................................................... 5 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ........................................... 5 6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud .................................................................................. 5 6.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................. 5 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ..................................................................................... 5 6.7. Kehtivad piirangud ............................................................................................................. 5 7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU ................................................................................ 6 7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad ...................................................................................... 6 7.2. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................ 6 7.3. Hoonestuskava .................................................................................................................. 6 7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................. 7 7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................. 8 7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus .................................................................................... 8 7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 8 7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 8 7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 9 7.7. Keskkonnakaitse .............................................................................................................. 10 7.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................... 11 7.9. Jäätmete käitlemine ......................................................................................................... 11 7.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ............................................................................ 11 7.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .................................................................................. 12 7.12. Servituudi seadmise vajadus .......................................................................................... 12 7.13. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................. 13 7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 14 7.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine .................................. 14 7.13.3. Elektrivarustus ......................................................................................................... 15 7.13.4. Sidevarustus ............................................................................................................ 15 7.13.5. Soojavarustus .......................................................................................................... 15 7.13.6. Tänavavalgustus ..................................................................................................... 16 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD.......................................... 16 9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA TEGEVUSKAVA .................................................. 16 II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000 5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000 6. Sidevõrgu ühinemise skeem AS-06 M 1:4000 III TEHNILISED TINGIMUSED JA HINNANGUD IV KOOSKÕLASTUSED 1 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Naaberalal kehtestatud detailplaneeringud: 3.1. Põldmäe III kinnistu detailplaneering (kehtestatud14.09.2004 otsusega nr 41); 3.2. Aaviku kinnistu osa (lõuna) detailplaneering (kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 48); 3.3. Maksima V maaüksuse osaline detailplaneering (osa II) (kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr 24). 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud ja hinnangud: 4.1. Maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OÜ AderGeo, 22.12.2020. a, töö nr M201220. 4.2. Sademevee ärajuhtimise arvamus-eksperthinnang koostatud A. Anton,i poolt 25.11.2022. 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Ristiku tn 37 katastriüksuse jagamine elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa kruntideks ning moodustatavatele elamumaa kruntidel ehitusõiguse seadmine kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguste üksikelamute ja kahe kuni 1-korruselise 4,5 m kõrguse abihoonete ehitamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse Ristiku tn planeeringuala ulatuses (teekatte laiuseks min 5 m). Asfalteeritud sõidutee rajatakse planeeritud transpordimaale ning Padi ja Ristiku tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav T1, kus asub projekteeritud sõidutee. Samuti rajatakse 2 m laiune kõnnitee planeeringuala ulatuses. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised: • kujundada planeeritud hoonestus nii, et tekiks Ristiku tänaval ja Allika tänaval olemasolevate elamutega ühtlane hoonestus; • elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine (planeeringuga lahendatakse heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine). Maaüksuse korrastamine ja Kiili üldplaneeringuga ette nähtud maa-ala juhtfunktsiooni kasutusse võtmine; • keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust; • toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine. 2 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering 4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Ristiku 37 maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala Väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud üksikelamud. Väikeelamumaa (EV), kus võivad paikneda üksikelamud, ridaelamud, kahekorruselised korterelamud;. Detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette elamumaa sihtotstarbega krunti (kahekorruseline üksikelamu), maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ja transpordimaa sihtotstarbega krunti. Koostatud detailplaneeringu eskiis ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused: • valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²; • üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; • stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib püstitada ühe üksikelamu ja kolm abihoonet; • üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300 m²; • väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoone 4,5 m; • eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust; • teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m; • läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; • hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi); • müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis ühekordse klaasiga vms). • palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada; • kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt; • planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega. 3 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering 5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Kiili alevi lääneossa. Planeeritav ala on Kiili alevi keskusest ca 1 km kaugusele. Planeeritav ala piirneb läänes, põhjas ja idas elamumaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Idas ja läänes asuvad elamumaad on hoonestatud. Põhjast piirneb planeeringuala ka Ristiku tänavaga, mis on ühenduses kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee. Lõunast piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbelise katastriüksusega, mis on kaetud kõrghaljastusega. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringuala asub väljakujunenud elamurajooni keskmes, kuhu on rajatud üksikelamud. Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Ka planeeritavale alale on planeeritud kahekorruselised üksikelamud. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke- virgestusala, metsad). Lähiümbruses paiknevad endised põllumaad ning sinna on kujundatud uued üksikelamupiirkonnad, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike. Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 1 km kaugusel. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~1,0 km kaugusel Kiili alevi keskuses. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb riigi põhimaanteest 11 Tallinna ringteest ~4,0 km kaugusel ja on riigi kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee läheduses. Erinevate detailplaneeringute tulemusena on piirkonnas kujundatud ühtne tänavate võrk, mis on osaliselt ka välja ehitatud. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga piirkonda sobiv: • Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (11 Tallinna ringtee); • head ühendusteed lähimate küladega; • arenev elukeskkond; • Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond; • lasteaia ja põhikooli lähedus; • puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke- virgestusala, metsad). 6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Kiili alevis, Ristiku tänava ääres, jäädes Kiili alevi keskusest 1 km kaugusele. Planeeringuala on looduslik rohumaa maatulundusmaa ning asub väljakujunenud elamurajooni keskmes, kuhu on rajatud üksikelamud. 4 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Juurdepääs planeeritavale alale on Allika ja Ristiku tänavalt, mis on ühenduses kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee. 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Ristiku tn 37 30401:001:2531 84 100 m² Maatulundusmaa 100% Ristiku tn T7 30401:001:2000 7022 m² Transpordimaa 100% (planeeringus osaliselt) Planeeringuala on hoonestamata. 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Ristiku tänav T7 30401:001:2000 7022 m² Transpordimaa 100% Ristiku tänav T1 30401:001:1644 3913 m² Transpordimaa 100% Ristiku tn 35 30401:001:1643 2094 m² Elamumaa 100% Ristiku tn 33 30401:001:1642 2012 m² Elamumaa 100% Ristiku tn 31 30401:001:1641 1914 m² Elamumaa 100% Allika tn 15 30401:001:0703 2250 m² Elamumaa 100% Allika tn 17 30401:001:0705 2020 m² Elamumaa 100% Allika tänav 30401:001:0756 13 502 m² Transpordimaa 100% Allika tn 19 30401:001:0707 1500 m² Elamumaa 100% Allika tn 21 30401:001:0709 1500 m² Elamumaa 100% Allika tn 23 30401:001:0712 1500 m² Elamumaa 100% Allika tn 25 30401:001:0714 1500 m² Elamumaa 100% Allika tn 27 30401:001:0716 1500 m² Elamumaa 100% Allika tn 29 30401:001:0718 1505 m² Elamumaa 100% Allika tn 31 30401:001:0719 1750 m² Elamumaa 100% Metsa tn 31 30401:001:0748 6700 m² Elamumaa 100% Viimsi metskond 261 30401:001:2433 58 572 m² Maatulundusmaa 100% Padi tn 13 30401:001:1015 1373 m² Elamumaa 100% Padi tn 11 30401:001:1013 1399 m² Elamumaa 100% Padi tn 9 30401:001:1011 1560 m² Elamumaa 100% Padi tn 7 30401:001:1008 1600 m² Elamumaa 100% Padi tn 5 30401:001:1006 1600 m² Elamumaa 100% Padi tn 3 30401:001:1004 1600 m² Elamumaa 100% Padi tn 1 30401:001:1002 1900 m² Elamumaa 100% 6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Juurdepääs planeeringualale on Ristiku ja Allika tänavalt. Ristiku tänav on ühenduses kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee (planeeringualast ca 540 m). 6.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal põhjaosa läbib vee- ja reovee kanalisatsioonitorustik. 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Puud kasvavad kraavi äärsel alal, mis asub kavandatava ala keskel. 6.7. Kehtivad piirangud Maa-alale kehtivad järgnevad piirangud: Sausti Maardla (registrikaardi nr 240) Planeeringuala edelanurka jääb osa Sausti maardla alast. Veetorustiku kaitsevöönd Planeeringuala põhjaosas olemasoleva veetorustiku kaitsevöönd laiusega 4 meetrit. 5 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus Vastavalt maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist. Veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS) Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 118 on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist. 7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU 7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 8,62 ha Kavandatud kruntide arv 31 elamumaa 55 427 m² 66% üldkasutatav maa 17 797 m² 21% transpordimaa 10 876 m² 12% Planeeritud parkimiskohtade arv 54 7.2. Planeeritava ala kruntimine Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend üks krunti. Kavandatakse kakskümmend seitse elamumaa krunti, kolm üldkasutatava maa krunti ning üks transpordimaa krunt. Planeeringulahendus näeb alale ette kolmkümmend üksikelamu krunti. Lahendus arvestab üksikelamute planeerimisel üldplaneeringust tuleneva soovitusliku 2000 m² krundi suurusega. Üksikelamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit. Ehitisealune pind on lubatud maksimaalselt 300 m². Üksikelamu juurde võib rajada ühe abihoone kõrgusega 4,5 meetrit. Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m kaugusele, kuid tänavapoolsest küljest on hoonestusala määramisel arvestatud tänava kaitsevööndiga. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan. 7.3. Hoonestuskava Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol. Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 2084 m2. Suurim lubatud elamute arv ühel krundil on üks ja abihooneid üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m2, kaasa arvatud kuni 6 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumeda ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas. 7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded • Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga; • krundil võib paikneda üks abihoone; • hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele; • elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust; • abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus; • hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal; • katusekalle vahemikus 0°– 30°; • katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki; • välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone; • vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; • mitte projekteerida ümarpalkhooneid; • abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga. Planeeritava haljasala pos 28 – 30 arhitektuurinõuded Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu võib ka rajada madalakasvulisi puid. Täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded Piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja materjalikäsitlusega. Teede poolsed piirdeaiad on lubatud rajada osaliselt läbipaistvad puitaiad ning ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Piirdeaeda ei tohi rajada: • maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse. Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatused on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis (Maaparandusseadus § 48); • kraavi hooldusalasse. Kruntide pos 10 – 14 kagupoolsest piirist 7 meetrit tuleb tagada vaba juurdepääs planeeritud kraavi teenindamiseks. • torustike kaitsevööndisse. Kruntide pos 17 ja 18 veetorustiku ja reovee kanalisatsioonitorusiku kaitsevööndi ulatuses, et tagada nendele juurdepääs torustikke teenindamiseks. Torustike kaitsevööndis hoiduda nendest tegevustest, mis on toodud ÜVVKS § 31. 7 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis ja seda lahendust tuleb kasutada kõigil antud DP kruntidel. 7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks: • viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd. 7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojekt kooskõlastada: • Päästeametiga (juhul kui hoonele ehitatakse küttekolle); • Kiili vallavalitsusega; • ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga. 7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Müra • Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”; • keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega; • sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”; • atmosfääriõhu kaitse seadusega. Insolatsioon Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. Radooniohu vältimine Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: • hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases); • kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem; • tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Hoone projekteerimise põhimõtted Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega). On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc- poti loputusvesi). Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest. 8 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist. Veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus) Vastavalt Veeseaduse (VeeS) on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist. 7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse autoliikluse ala Ristiku tänaval Ristiku tänav T1 katastriüksusest kuni Padi tänav katastriüksuseni. Kõnnitee rajatakse planeeringuala ulatuses. Juurdepääs planeeringualale toimub asfaltkattega Ristiku ja Allika tänavalt, mis on avalikult kasutatavad tänavad. Planeeringualal on kavandatud sõidutee ringistada ning planeeritud sõidutee ühendada olemasoleva Ristiku tänavaga. Planeeritud kõnnitee ühendatakse ka idas asuva Allika tänavaga. Transpordimaa laiuseks on kavandatud 15 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega kõnnitee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 5,0 meetrit ning kõnnitee laiuseks 2,0 meetrit. Tee ehitusprojektiga tuleb ette näha liiklusrahustavad meetmed (künnised, ülekäigukohad jne). Kruntide juurdepääsu teed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad. Sõidutee, kõnnitee ja haljasriba mõõdud on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Parkimine on ette nähtud krundil. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. Aluseks on võetud väikeelamute ala parkimisnormatiiv. Normatiivne Planeeritud Elamu liik parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv Planeeritav üksikelamu 30 × 2 = 60 60 Planeeritaval maa-alal kokku 60 60 Täiendavad nõuded Ristiku tänav ehitusprojekti koostamiseks: • sõidutee asfaltkatte laius vähemalt 5 meetrit. Asfalteeritud sõidutee tuleb rajada Padi ja Ristiku tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav T1; 9 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering • kõnnitee laius vähemalt 2 meetrit. Kõnnitee tuleb Ristiku tänaval rajada kuni Ristiku tänav 22 ja 28 katastriüksuste ühise krundipiirini; • näha ette liikluse rahustamise meetmed (EVS 8543:2016 punkt 8.2); 7.7. Keskkonnakaitse • Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist; • lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma planeeringu alaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid; • detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale; • detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; • kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit; • detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust; • kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus; • kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid; • kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Planeeringulahendus näeb alale ette kahtekümmet seitset üksikelamu krunti, kolme üldkasutatava maa krunti ning ühte transpordimaa krunti. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest igale elamumaa krundile püstitatakse üks üksikelamu ja kaks abihoonet. Tegevused, milleks on vajalik jäätmeluba, on sätestatud Jäätmeseaduse § 73 lõikes 2. 10 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. 7.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 15% olema üldkasutatav ja heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud on kolm üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti suurustega 1526 – 13 135 m², mis moodustab planeeringualast 15%. Kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on keelatud (Maaparandusseadus § 48). Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt on soovitavalt kujundada pargialaks, istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Rajada üldkasutatavad jalgteed, paigaldada pingid ja rajada laste mänguplatsid. Haljastuse täpsem lahendus tuleb anda pargialade haljastusprojektiga. Pargialaga seonduvate põhimõtete elluviimine toimub detailplaneeringu huvitatud isiku poolt vastavalt vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 7.9. Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerid paigutatakse krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Olmes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 7.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: • nähtavus; • juurdepääsuvõimalus; • territoriaalsus; • atraktiivsus; • vastupidavus; • valgustatus. Käesolev planeering soovitab: • krundid valgustada ja heakorrastada; • tagada hea nähtavus; • parkida sõidukid oma krundile; • kasutada vastupidavaid materjale; 11 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering • paigaldada selged viidad; • selgelt eristatavad juurdepääsud. 7.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Planeeritava hoone tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kahest hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritud kruntide väline tulekustutusevesi 10 l/s tagatakse planeeritud tuletõrje veevõtu hüdrantidest. Kui olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada, siis on lisaks hüdrantidele projekteerida tulekustutusvee mahutid (mahutite võimalikud asukohad on toodud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone juurdepääsu teed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Ristiku ja Allika tänavatelt. 7.12. Servituudi seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. Pos 2 − 5, 9, 16, 19 − 27 • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks. Pos 10 –14 • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • servituudi vajadus planeeritud kraavi hooldamiseks. Pos 6 – 8, • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m. 12 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Pos 15 • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • sademevee kanalisatsioonitorule, 2m toru teljest mõlemale poole toru sademevee kanalisatsioonitoru omaniku kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks. Pos 17 • Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • reovee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks. Pos 18 • Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 28 • Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 30 • reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks. Pos 31 • Veetrassile, sademevee-, survekanalisatsiooni- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T7 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2000) • Sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T1 (katastriüksuse tunnus 30401:001:1644) • Sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. 7.13. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 13 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrke ei tohi planeerida tee muldkeha sisse Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. 7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühing Kiili KVH poolt 13.08.2021 väljastatud tehnilised tingimused. Ühenduspunkt olemasoleva veetorustikuga De110 asub planeeringuala põhjaosas planeeritud transpordimaal (ühenduspunkt on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Planeeringuala ligikaudne olmevee vajadus on 360 m3/kuus. Krundi piirist ca 1 m kaugusele avalikule maa-alale on ette nähtud maakraan, mis jääb ühtlasi krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga. Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on planeeringuala kõrvale Ristiku tänav T1 katastriüksusele projekteeritud reoveepumpla („Ristiku tänav T1, T2, T3 ja T4” koostas KLM Projekt OÜ). Planeeringualal juhitakse ligikaudu reovett ühiskanalisatsiooni 360 m3/kuus. Detailplaneeringu käigus moodustatavatele kruntidele projekteeritakse kanalisatsiooni vaatluskaev, mis jääb krundi liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga. Kanalisatsioonikaev projekteerida krundi piirist kuni ühe meetri kaugusele avalikult kasutatavale maale. Kruntide liitumispunktidest kuni pos 33 planeeritavale reoveepumplani on määratud kanalisatsioonitrass. Pumpla tarbeks on kavandatud juurdepääs koos teenindusalaga ja ette nähtud elektriga liitumine liitumiskilbiga pos 33 krundi piiril. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-1990, kuid mitte sõidutee alla. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping Kiili KVH OÜ kasuks. Planeeritava ala ühinemispunktid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning moodustatavate kruntide liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. 7.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine Planeeringuala on reljeefilt suhteliselt tasane ala lõuna suunas langev. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 41.03 kuni 38.60. Planeeritava ala keskel ja lõunaosas asuvad kraavid, mis loovad head looduslikud eeldused sademevee ärajuhtimiseks / hajutamiseks planeeritava ala kruntidelt. Kraavid on planeeritud üldkasutatavale maale (krundid pos nr 28, 29, 30), et tagada nende säilimine ja vaba juurdepääs hooldamiseks. Planeeritud elamumaid, krunte pos nr 10 – 14, läbiv olemasolev kraav tuleb säilitada, tagada vaba vee äravool eesvoolu. Sademevee ärajuhtmise kohta on koostatud eksperthinnang 25.11.2022 (vt lisad), mille kohaselt on antud põhimõtteline lahendus ja nõuded, mida tuleb arvesse võtta planeeringu realiseerimisel. Planeeritavale alale langev maksimaalne sademevee kogus on ca 550 l/s, so 1500 m3. Sademevesi kruntidele on planeeritud immutada pinnasesse. Sellest lähtuvalt ning võttes arvesse planeeringuala teede osakaalu planeeringus on eeldatav maksimaalne sademevee kogus eesvoolu ca 100 l/s, ehk ca 270 m3. Liigvee, nii pinnasele langeva kui ka pinnases oleva vee ärajuhtimiseks on planeeritud sademevee kanalisatsioontrass, mis näeb ette, et igale planeeritavale krundile on võimalik rajada uus drenaažisüsteem. Sellesse kogunenud liigvett saab juhtida mööda tee maa-alale kavandatud trassi kaudu olemsolevatesse kraavidesse. Perspektiivselt vajadusel näha enne 14 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering eesvoolu sademevee kompensatsiooni tiik. Tiikigi asukoha osas on antud põhimõtteline lahendus, selle täpne paiknemine ja muud parameetrid anda ehitusprojekti koostamise käigus. Olemasoleva kuivendussüsteemi lahendus ei haaku planeeritava ala krundilahendusega. Arvestades planeeritava ala pinnase liigniiskuse suhteliselt kõrget taset, tuleb kogu ala kohta tervikuna koostada sademevee, sh pinnasevee ärajuhtimise projekt, sh peab see sisaldama tervikliku kuivendussüsteemi (drenaaži) lahendust. Projektis ära näidata likvideeritavad drenaaži torud, ümbertõstetavad-ühendatavad ja uued projekteeritavad torustikud. Kruntidele hoonete rajamisel lähtuda põhimõttest, et tee maa-alale kavandatud sademevee kanalisatsioonitrass ja kruntide liitumispunktid peavad olema rajatud enne kruntidele ehituslubade taotlemist. Sademevee kanalisatsioonilahendus on põhimõtteline. Täpne vooluhulkade arvutus ja torustike tehnilised parameetrid täpsustatakse sademee kanalisatsioonitorustike tööprojektide käigus arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. 7.13.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon poolt 09.08.2021 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 384093. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on kuue krundi kohta à 3×500 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud planeeringualast 40 meetri kaugusel läänes asuvast alajaamast Kiilipõldmäe vabalt keskpinge lülitilt. Planeeringuala põhjaossa krundile pos 31 on kavandatud uus alajaam. Uus planeeritav alajaam saab toite 10 kV maakaablilt. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Võimalusel on planeeritud igale kahele krundile on planeeritud üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 7.13.4. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 30.08.2021 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35494472. Elamute sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on sidekaev KLI-070, mis asub katastriüksusel Ristiku tänav T8 sihtotstarbega transpordimaa. Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid. Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale hoonele. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. 7.13.5. Soojavarustus Planeeritavate elamute soojavarustuse tagamiseks kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, nt horisontaalset maasoojuskütet. Vertikaalne maasoojuskütte lahendus ei ole lubatud. Detailplaneering soovitab elektrikütte puhul kasutada säästlikumat soojuspumpa, mille efektiivsust tõsta puiduküttel ahju või kaminaga. 15 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Soojusvarustuse lahendus on põhimõtteline ja seda tuleb täpsustada hoonete projekteerimise etapis. 7.13.6. Tänavavalgustus Kruntide sisene platside valgustus ehitada välja iga krundi oma elektrivarustuse baasil. Tänavavalgustus ehitada maakaabliga ühendatud metallmaste. LED valgustid peavad olema eelprogrammeeritud timmerdamisega DDF2. Tänavavalgustusel peab olema eraldi juhtimis- ja liitumiskilp. Tänavavalgustuse projekti koostamiseks tehnilised tingimused väljastab ja projekti kooskõlastab Kiili vallavalitsus. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud kahekümne seitsme üksikelamu rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad üksikelamud, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette üksikelamuid, kus ühele krundile on lubatud rajada kokku kolm hoonet (üksikelamu ja kaks abihoonet). Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA TEGEVUSKAVA Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krunt pos 31) 1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. 16 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering 2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. 3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise eest. 4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee kas erateena avalikuks kasutuseks või nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Vastavalt ehitusseadustiku § 94 alusel määrab eratee asukoha kohalik omavalitsus. Eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks peab kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maaomanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmiseks, on kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu andmed kantakse maakatastrisse. 5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele. 6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt. 7. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsiooni torustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks. 8. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud juurdepääs avalikule teele. 9. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega toode projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku §99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 10. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krunt pos 28 – 30) 1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt. 2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või ühiskondlike ehitiste maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud puhkeala jms väljaehitamise eest. 3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate alade valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada. 4. Üldkasutatavatel maade sihtotstarbeline kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile. 5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid) 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 17 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitaminese lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 5. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. 6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud. Krundile pos nr 15 väljastatakse ehitusluba peale sademevee kanalisatsioonitorustiku servituudi seadmist. 7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. 8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest. 2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt 5 aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a pos 36) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitada naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Koostas: Keia Kuus tehnik 06.10.2022 18 EHITUSÕIGUSE TABEL TINGMÄRGID OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Hoone kõrgus maapinnast (m) / Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve Suletud TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA Krundi aadress Krundi Suurim Hoone suurim korruselisus Hoonete arv krundil brutopind Min. Parkimiskohtade arv Hoonestusala absoluutne kõrgus (m) ja osakaalu % ja osakaalu % Pos nr või aadressi planeeritud ehitisealune katastriüksuse tulepüsivusklas Kitsendused Servituudi vajadus suurus (m²) (detailplaneering (katastriüksuse ettepanek suurus pind (m²) sihtotstarvete s Elamu Abihoone Elamu Abihoone Elamu Abihoone u liikide kaupa) liikide kaupa) Normatiivne Kavandatud kaupa (m²) DETAILPLANEERINGU ALA PIIR VEETORUSTIK EHITUSKEELUALA veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn 2 9 / 50,28 4,5 / 45,78 MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI 1 2001 300 925 2 1 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; SAUSTI MAARDLA KANALISATSIOONITORUSTIK ULATUS, kaldast 12 meetrit maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; VEEKOGU KALDA VEEKAITSEVÖÖND (VeeS), lähtejoonest 2 Ristikunurga tn 4 2000 300 1224 2 1 9 / 49,79 4,5 / 45,29 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 OLEMASOLEV KRAAV DRENAAŽITORUSTIK planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 1 meeter veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri 3 Ristikunurga tn 6 2000 300 1233 2 1 9 / 49,06 4,5 / 44,56 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; TÄNAVA KAITSEVÖÖND, äärmise sõiduraja servast 10 LIKVIDEERITAV KRAAV MADALPINGE MAAKAABEL planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; meetrit veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri 4 Ristikunurga tn 8 2001 300 1228 2 1 9 / 48,34 4,5 / 43,84 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; KINNISOMANDI PIIR PLANEERITUD TRUUP REOVEEPUMPLA veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 5 2000 300 1232 2 1 9 / 47,86 4,5 / 43,36 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 10 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR PLANEERITUD KRAAV SIDEKAABEL veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 6 2000 300 1230 2 1 9 / 47,64 4,5 / 43,14 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 12 SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KRAAVI planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; PLANEERITUD HOONESTUSALA TEENINDAMISEKS TÄNAVAVALGUSTUSE POST veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn 7 2370 300 1323 2 1 9 / 47,96 4,5 / 43,46 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 14 sausti maardla; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT NÄHTAVUSKOLMNURK SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; OLEMASOLEV SÕIDUTEE REOVEEPUMPLA KUJA planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; LIKVIDEERITAV DRENAAŽITORUSTIK 8 Ristikunurga tn 2068 300 1050 2 1 9 / 47,77 4,5 / 43,27 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 18 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; PLANEERITUD SÕIDUTEE REOVEEPUMPLA TEENINDUSALA sausti maardla; maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri KÕVAKATTEGA ALA JUURDEPÄÄSUKS KUSTUTUSVEE PLANEERITUD KÕNNITEE 9 Ristikunurga tn 2000 300 1194 2 1 9 / 47,86 4,5 / 43,36 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; võrguvaldaja kasuks; MAHUTINI (VAJADUSE KORRAL) 20 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE PLANEERITUD PUITLIPPAED Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 10 2608 300 1712 2 1 9 / 47,83 4,5 / 43,33 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 22 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks; JUURDEPÄÄS KRUNDILE veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn 11 2000 300 1130 2 1 9 / 47,93 4,5 / 43,43 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 24 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; PLANEERITUD HALJASTUS servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn PLANEERITUD MADALAKASVULINE HALJASTUS 12 26 2000 300 1085 2 1 9 / 48,19 4,5 / 43,69 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 13 2000 300 1095 2 1 9 / 48,43 4,5 / 43,92 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 28 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; KV11 servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn K1 14 2000 300 1160 2 1 9 / 48,09 4,5 / 44,59 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 30 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks; K1 veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri K1 L 100% võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn sademevee kanalisatsioonitorule, 2m toru teljest mõlemale poole toru sademevee kanalisatsioonitoru omaniku - - - 15 2000 300 1345 2 1 9 / 50,01 4,5 / 45,01 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 32 K1 EE 100% tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; kasuks; - - 9m/4,5m 300 2 Üm 100% OL.OL TRUUP SÄILITADA planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; K1 EE 100% 2 1184 (1/1) - - - veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri 9m/4,5m 300 2 (2/1) - - Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 16 2000 300 1373 2 1 9 / 49,75 4,5 / 45,25 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 34 2 925 (1/1) planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; K1 (2/1) veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 2,0 RISTIKU 17 2000 300 1242 2 1 9 / 49,60 4,5 / 45,10 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 K1 36 TÄNAV vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, äärmise toru teljest 2 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 5,0 K1 veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri I TN NÄHTAVUSKOLMNURK 10x80m Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; K1 18 2000 300 1184 2 1 9 / 49,73 4,5 / 45,23 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 40 vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, äärmise toru teljest 2 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; K1 planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; PAD EE 100% 1 31 veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri K1 9m/4,5m 300 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 19 Ristikunurga tn 1 2000 300 1274 2 1 9 / 49,12 4,5 / 44,62 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 2 1224 (1/1) EE 100% planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; K1 (2/1) 9m/4,5m 300 2 2 1242 (1/1) veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri R1 (2/1) tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 0.0 Ristikunurga tn 3 20 2000 300 1189 2 1 9 / 48,58 4,5 / 44,08 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 2 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; EE 100% 18 2,0 9m/4,5m 2 300 1373 2 (1/1) tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; (2/1) 21 Ristikunurga tn 5 2000 300 1190 2 1 9 / 48,31 4,5 / 43,81 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; RIS veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri TIK tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; EE 100% UN 28 22 Ristikunurga tn 7 2000 300 1178 2 1 9 / 48,14 4,5 / 43,64 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 9m/4,5m 300 2 19 UR maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 2 1233 (1/1) GA (2/1) 3 TÄ EE 100% 9m/4,5m 300 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; NA 2 1345 (1/1) 23 Ristikunurga tn 9 2000 300 1113 2 1 9 / 47,90 4,5 / 43,40 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 15, V (2/1) maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; EE 100% 0 ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri 9m/4,5m 2 300 1228 2 (1/1) 17 24 Ristikunurga tn 2379 300 1519 2 1 9 / 48,22 4,5 / 43,72 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; (2/1) 13 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; 4 5,0 Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 25 2000 300 1242 2 1 9 / 48,23 4,5 / 43,73 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 15 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi 29 ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 2,0 5,0 26 Ristikunurga tn 17 2000 300 1247 2 1 9 / 48,64 4,5 / 44,14 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; võrguvaldaja kasuks; tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 16 veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri 20 27 7,0 27 Ristikunurga tn 19 2000 300 1302 2 1 9 / 48,86 4,5 / 44,36 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; 3,5 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 5 21 veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri ,0 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn 28 1526 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - 10 planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 15 38 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi EE 100% 15 29 Ristikunurga tn 3136 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; 9m/4,5m 300 2 12, ,0 11 veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS), lähtejoonest 1 meeter; EE 100% 2 1232 (1/1) 0 14 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; (2/1) 9m/4,5m 300 2 18, 7,0 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; reovee kanalisatsiooni survetrassile , 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 2 (2/1) 1230 (1/1) 8 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; Ristikunurga tn 6 30 16 13 135 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS), lähtejoonest 1 meeter; planeeritud reoveepumpla kuja r=10 m; EE 100% 26 9m/4,5m 300 2 sausti maardla; tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 2 1160 (1/1) (2/1) veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, äärmise toru teljest 2 m; 13 võrguvaldaja kasuks; 22 31 Ristikunurga tänav 10 876 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - - planeeritud reoveepumpla kuja r=20m ja reoveepumpla teenindusala; veetrassile, reovee kanalisatsiooni survetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS), lähtejoonest 1 meeter; sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. 7,0 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 7 25 EE 100% ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; 9m/4,5m 300 2 Kokku: 84100 8100 16200 54 54 2 3,5 1095 (1/1) (2/1) 12 Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T7 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2000) 23 EE 100% ·sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. EE 100% Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T1 (katastriüksuse tunnus 30401:001:1644) 9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2 ·sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. 2 1085 (1/1) 2 1323 (1/1) (2/1) (2/1) PLANEERITUD ALA NÄITAJAD ARHITEKTUURINÕUDED Planeeritava ala suurus 8,62 ha ·Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga; 30 8 7,0 ·krundil võib paikneda kaks abihoonet; 24 Kavandatud kruntide arv 31 ·hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele; Krunditava ala maa bilanss: ·elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust; 11 Elamumaa 55427 m² 66% ·abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus; 17797 m² 21% ·hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 meetrit kõrgemal; Üldkasutatav maa ·katusekalle vahemikus 0°- 30°; Transpordimaa 10 876 m² 13% ·Katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki; 9 EE 100% Planeeritud parkimiskohtade ·Välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult PLANEERITUD PUITLIPPAED 9m/4,5m 300 2 54 2 1130 (1/1) arv kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone; (2/1) 7,0 ·vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; ·mitte projekteerida ümarpalkhooneid; ·abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga; ·piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja 10 materjalikäsitlusega. Teede poolsed piirdeaiad on lubatud rajada osaliselt läbipaistvad puitaiad ning ei tohi Üm 100% olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 0 - - - 12, - - EE 100% EE 100% meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. 9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2 19 2 1274 (1/1) 24 2 1519 (1/1) Piirdeaia rajamine kraavi teenindusalasse on keelatud (pos nr 10 - 14). (2/1) (2/1) ·piirdeaedade ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on EE 100% EE 100% keelatud. EE 100% 9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2 EE 100% 9m/4,5m 2 300 1712 2 (1/1) 20 2 1189 (1/1) 25 2 1242 (1/1) 9m/4,5m 300 2 (2/1) (2/1) (2/1) 2 1050 (1/1) (2/1) 7,0 EE 100% EE 100% 9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2 21 2 1190 (1/1) 26 2 1247 (1/1) (2/1) (2/1) EE 100% EE 100% 9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2 EE 100% 22 2 1178 (1/1) 27 2 1302 (1/1) 9m/4,5m 300 2 (2/1) (2/1) Märkused: 2 1194 (1/1) (2/1) EE 100% Üm 100% 1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 22.12.2020, töö nr. M201220; 23 9m/4,5m 2 300 1113 2 (1/1) 29 - - - - - 2. Krunditel pos nr 10 - 14 planeeritud kraavile tuleb tagada vaba juurdepääs. Kraavi teenindusalasse piirdeaia (2/1) rajamine on keelatud. P K V KIILI VALD, KIILI ALEV T 3 Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides DP Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil P O P O (elamu/abihoone) pindala (m²) RISTIKU 37 DETAILPLANEERING Korruste arv Hoonestusala A IP +/- suurus (m²) P AA PÕHIJOONIS AS T KK KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 21. märts 2023 nr 120 Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu kehtestamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 03.08.2021 korraldusest nr 327 „Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu algatamine” ning arvestades 15.07.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/71-21. Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 8,62 ha. Planeeritaval maa-alal kehtib: Kiili valla üldplaneering Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Ristiku tn 37 kinnistu jagamine ja uutele kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualale 27 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 3 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires. Ligipääs alale on Ristiku tänavalt, mis on osaliselt haaratud planeeringualasse. Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Ristiku tn (teekatte laiuseks min 5 m ja asfalteeritud sõidutee rajatakse Padi ja Ristiku tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav T1) ja rajatakse 2 m laiune kergliiklustee ja vajadusel vahetatakse Ristiku tn alune truup. Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu võib ka rajada madalakasvulisi puid. Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisana 2 ja põhijoonis on esitatud lisana nr 3. 1. Kehtestada Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja mille on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 423. 2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3. 3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 4. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. / allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 21.03.2023 korralduse nr 120 juurde 2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri 3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 21.03.2023 korralduse nr 120 juurde Detailplaneeringu nimi Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 423. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 8,62 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Ristiku tn 37 30401:001:2531 84 100 m² Maatulundusmaa 100% 2 Ristiku tn T7* 30401:001:2000 7 022 m² Transpordimaa 100% * Ristiku tn T7 kinnistu on planeeringualasse hõlmatud osaliselt. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb: MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Ristiku tänav T7 30401:001:2000 7022 m² Transpordimaa 100% 2 Ristiku tänav T1 30401:001:1644 3913 m² Transpordimaa 100% 3 Ristiku tn 35 30401:001:1643 2094 m² Elamumaa 100% 4 Ristiku tn 33 30401:001:1642 2012 m² Elamumaa 100% 5 Ristiku tn 31 30401:001:1641 1914 m² Elamumaa 100% 6 Allika tn 15 30401:001:0703 2250 m² Elamumaa 100% 7 Allika tn 17 30401:001:0705 2020 m² Elamumaa 100% 8 Allika tänav 30401:001:0756 13 502 m² Transpordimaa 100% 9 Allika tn 19 30401:001:0707 1500 m² Elamumaa 100% 10 Allika tn 21 30401:001:0709 1500 m² Elamumaa 100% 11 Allika tn 23 30401:001:0712 1500 m² Elamumaa 100% 12 Allika tn 25 30401:001:0714 1500 m² Elamumaa 100% 13 Allika tn 27 30401:001:0716 1500 m² Elamumaa 100% 14 Allika tn 29 30401:001:0718 1505 m² Elamumaa 100% 15 Allika tn 31 30401:001:0719 1750 m² Elamumaa 100% 16 Metsa tn 31 30401:001:0748 6700 m² Elamumaa 100% 17 Viimsi metskond 261 30401:001:2433 58 572 m² Maatulundusmaa 100% 18 Padi tn 13 30401:001:1015 1373 m² Elamumaa 100% 19 Padi tn 11 30401:001:1013 1399 m² Elamumaa 100% 1/11 20 Padi tn 9 30401:001:1011 1560 m² Elamumaa 100% 21 Padi tn 7 30401:001:1008 1600 m² Elamumaa 100% 22 Padi tn 5 30401:001:1006 1600 m² Elamumaa 100% 23 Padi tn 3 30401:001:1004 1600 m² Elamumaa 100% 24 Padi tn 1 30401:001:1002 1900 m² Elamumaa 100% Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris. Planeeringuala on looduslik rohumaa maatulundusmaa ning asub väljakujunenud elamurajooni keskmes, kuhu on rajatud üksikelamud. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritav kinnistu on hoonestamata. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Maa-alale pääseb 11157 Sausti-Kiili teelt ja sealt edasi mööda Ristiku tänavat. Kehtivad piirangud: Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • Sausti Maardla (registrikaardi nr 240) • Veetorustiku kaitsevöönd • Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus • Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS) ÜVK kohustus Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. Soojavarustuse kohustus Ei ole kohustust liituda. 2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Ristiku tn 37 kinnistu jagamine ja uutele kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualale 27 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 3 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires. Ligipääs alale on Ristiku tänavalt, mis on osaliselt haaratud planeeringualasse. Planeeringu 2/11 elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Ristiku tn (teekatte laiuseks min 5 m ja asfalteeritud sõidutee rajatakse Padi ja Ristiku tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav T1) ja rajatakse 2 m laiune kergliiklustee ja vajadusel vahetatakse Ristiku tn alune truup. Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu võib ka rajada madalakasvulisi puid. Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisana 2 ja põhijoonis on esitatud lisana nr 3. Käesolev detailplaneering ei sisaldanud Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust 3/11 Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Ristiku 37 maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala Väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused:  Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000 m². Lisanduva asundusega ala väikseim krundi suurus 1500m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate uute kruntide minimaalseks suuruseks.  Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m².  Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.  Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone.  Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.  Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.  Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.  Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides. Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Detailplaneeringuga kavandatu 4.1. Planeeritava ala kruntimine Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend üks krunti. Kavandatakse kakskümmend seitse elamumaa krunti, kolm üldkasutatava maa krunti ning üks transpordimaa krunt. Planeeringulahendus näeb alale ette kakskümmend seitse üksikelamu krunti. Lahendus arvestab üksikelamute planeerimisel üldplaneeringust tuleneva soovitusliku 2000 m² krundi suurusega. Üksikelamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit. Ehitisealune pind on lubatud maksimaalselt 300 m². Üksikelamu juurde võib rajada ühe abihoone kõrgusega 4,5 meetrit. Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m kaugusele, kuid tänavapoolsest küljest on hoonestusala määramisel arvestatud tänava kaitsevööndiga. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan. 4.2. Hoonestuskava Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol. 4/11 Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 2084 m2. Suurim lubatud elamute arv ühel krundil on üks ja abihooneid üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m2, kaasa arvatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumeda ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas. 4.3. Arhitektuurinõuded • Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga; • krundil võib paikneda kuni üks abihoone; • hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele; • elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust; • abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus; • hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal; • katusekalle vahemikus 0°– 30°; • katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki; • välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone; • vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; • mitte projekteerida ümarpalkhooneid; • abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga. Planeeritava haljasala pos 28 – 30 arhitektuurinõuded Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu võib ka rajada madalakasvulisi puid. Täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 5/11 4.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud kahekümne seitsme üksikelamu rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad üksikelamud, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette üksikelamuid, kus ühele krundile on lubatud rajada kokku kolm hoonet (üksikelamu ja kaks abihoonet). Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 5. Servituudi vajadused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 6/11 • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. Pos 2 − 5, 9 – 16, 19 − 27 • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks. Pos 6 – 8, • Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m. Pos 17 • Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • reovee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks. Pos 18 • Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; • planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 28 • Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 30 • Sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks. Pos 31 • Veetrassile, sademevee-, survekanalisatsiooni- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; • veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks; 7/11 • sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T7 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2000) • Sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T1 (katastriüksuse tunnus 30401:001:1644) • Sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. 6. Detailplaneeringu elluviimisekava Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad (mänguväljakud jms) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid) 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 5. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. 6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud. Krundile pos nr 15 väljastatakse ehitusluba peale sademevee kanalisatsioonitorustiku servituudi seadmist. 7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. 8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele. Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine. 7. Detailplaneeringu menetlus 15.12.2020 – Algatamise taotlus, 8-1/1917. 16.03.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. Eskiisi viia sisse parandused. 08.02.2021 – Parandatud eskiis. 05.03.2021 – Parandatud eskiis. 08.03.2021 – Parandatud eskiis. 8/11 16.03.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. 18.03.2021 – Parandatud eskiis. 15.07.2021 – Haldusleping 8-15/71-21. 03.08.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 327. „Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu algatamine” 10.08.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadaannetes. 10.08.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 10.08.2021 – Detailplaneeringu KSH mittealgatamise teade Ametlikes teadaannetes. 13.08.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonna lehes Harju Elu. 09.10.2021 – Elektrilevi OÜ kooskõlastus. 19.10.2021 – Kiili KVH OÜ kooskõlastus. 22.10.2021 – Telia Eesti AS kooskõlastus. 23.03.2022 – Põllumajandusameti kiri nr 6.2-6/2630-1. Kooskõlastus. 31.03.2022 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/1522-2. Kooskõlastus. 04.04.2022 – Maa-ameti kiri nr 6-3/21/12949-3. Kooskõlastus. 23.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 380. „Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine” 23.08.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel. 25.08.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku edastamine puudutatud isikutele koos korraldusega. 02.09.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonna lehes Harju Elu. Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili vallavalitsuses ajavahemikul 12.09.2022 kuni 26.09.2022. 26.08.2022 – Kiri nr 8-1/1917-18. Ettepanek planeeringule. 14.09.2022 – Kiri nr 8-1/1917-19. Ettepanek planeeringule. 27.09.2022 – Kiri nr 8-1/1917-20. Ettepanek planeeringule. 03.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-21. Vastuskiri kirjale nr 8-1/1917-18. 03.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-22. Vastuskiri kirjale nr 8-1/1917-19. 03.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-23. Vastuskiri kirjale nr 8-1/1917-20. 24.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-24. Kirjaga nr 8-1/1917-23 esitatud ettepanekute kooskõlastus. 24.11.2022 – Avalik arutelu Kiili vallavalitsuses. 28.11.2022 – Täiendatud detailplaneeringu materjalide edastamine Kiili Vallavalitsusele. 15.12.2022 – Avaliku arutelu protokolli ja täiendatud materjalide edastamine e-kirjaga. 8. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali Projekteerija nr organisatsioon nr ja kuupäev asukoht märkused 1. Elektrilevi OÜ Nr Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalallkirja kinnitusleht (1 Tingimustega 7528184023, lehel) on arvestatud. 09.10.2021  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Vastav punkt asub Marge Kasenurm seletuskirjas p Elektrilevi OÜ volitatud esindaja 7.13.3. /allkirjastatud digitaalselt/ Elektrivarustus. 2. Kiili KVH OÜ 19.10.2021 KOOSKÕLASTUSE KAASKIRI Digitaalallkirja kinnitusleht (1 lehel) Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, 9/11 Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali Projekteerija nr organisatsioon nr ja kuupäev asukoht märkused [email protected] <mailto: [email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; 3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; 5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d; 6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045> . 7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele. Lugupidamisega Silver Parri Kiili KVH OÜ e-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ 3. Telia Eesti AS Nr 35707102, Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad Digitaalallkirja kinnitusleht (1 22.10.2021 esitatud dokumentide kooskõlastamisel: lehel) Info tööloa saamiseks telefoninumbril: Kooskõlastus kehtib kuni 21.10.2022 Telia Eesti AS volitatud esindaja Arvo Sepp e-post: [email protected] telefon: 6402650 /allkirjastatud digitaalselt/ 10/11 Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali Projekteerija nr organisatsioon nr ja kuupäev asukoht märkused 4. Põllumajandus- Nr 6.2- Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu Digitaalallkirja kinnitusleht (1 ja Toiduamet 6/2630-1, kooskõlastus lehel) 23.03.2022 Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile planeerimisseaduse § 127 alusel kooskõlastamiseks Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu (koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 423). Ristiku 37 detailplaneeringu läbivaatamisel selgus, et käsitletud alal paiknevad endised maaparandusehitised, mis on kustutatud maaparandusehitiste registrist. Tulenevalt eespool toodust ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil kavandatavale tegevusele ettepanekuid ega vastuväiteid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Taul Juhtivspetsialist Põhja regioon 5. Päästeameti Nr 7.2- Ristiku 37 detailplaneeringu kooskõlastamine Digitaalallkirja kinnitusleht (1 Põhja 3.1/1522-2, /…/ lehel) päästekeskus 31.03.2022 Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse inspektor Kert Keller päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel alevis Ristiku 37 detailplaneeringu tuleohutuse osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus 6. Maa-amet Nr 6- Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu Digitaalallkirja kinnitusleht (1 3/21/12949-3, kooskõlastamine lehel) 04.04.2022 /…/ Maa-amet nõustub Kiili alevikus Ristiku 37 detailplaneeringu lahendusega Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 11/11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel