Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:
I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 2
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................. 2
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..................... 2
4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................................... 3
5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ..................................................... 4
6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................................................... 4
6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................ 4
6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .......................................................................... 5
6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ........................................... 5
6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud .................................................................................. 5
6.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................. 5
6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ..................................................................................... 5
6.7. Kehtivad piirangud ............................................................................................................. 5
7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU ................................................................................ 6
7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad ...................................................................................... 6
7.2. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................ 6
7.3. Hoonestuskava .................................................................................................................. 6
7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................. 7
7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................. 8
7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus .................................................................................... 8
7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 8
7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 8
7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 9
7.7. Keskkonnakaitse .............................................................................................................. 10
7.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................... 11
7.9. Jäätmete käitlemine ......................................................................................................... 11
7.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ............................................................................ 11
7.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .................................................................................. 12
7.12. Servituudi seadmise vajadus .......................................................................................... 12
7.13. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................. 13
7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 14
7.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine .................................. 14
7.13.3. Elektrivarustus ......................................................................................................... 15
7.13.4. Sidevarustus ............................................................................................................ 15
7.13.5. Soojavarustus .......................................................................................................... 15
7.13.6. Tänavavalgustus ..................................................................................................... 16
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD.......................................... 16
9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA TEGEVUSKAVA .................................................. 16
II JOONISED
1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~
2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000
3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~
4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000
5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000
6. Sidevõrgu ühinemise skeem AS-06 M 1:4000
III TEHNILISED TINGIMUSED JA HINNANGUD
IV KOOSKÕLASTUSED
1
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1. Kehtivad õigusaktid:
1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
1.3. siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.
2. Arengukavad ja -strateegiad:
2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26).
3. Naaberalal kehtestatud detailplaneeringud:
3.1. Põldmäe III kinnistu detailplaneering (kehtestatud14.09.2004 otsusega nr 41);
3.2. Aaviku kinnistu osa (lõuna) detailplaneering (kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 48);
3.3. Maksima V maaüksuse osaline detailplaneering (osa II) (kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr
24).
4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud ja hinnangud:
4.1. Maa-ala plaan tehnovõrkude trassidega, OÜ AderGeo, 22.12.2020. a, töö nr M201220.
4.2. Sademevee ärajuhtimise arvamus-eksperthinnang koostatud A. Anton,i poolt 25.11.2022.
5. Eesti standardid:
5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”.
6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid:
6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Ristiku tn 37 katastriüksuse jagamine
elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava maa kruntideks ning moodustatavatele elamumaa
kruntidel ehitusõiguse seadmine kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguste üksikelamute ja kahe kuni
1-korruselise 4,5 m kõrguse abihoonete ehitamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringuala
heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse Ristiku tn planeeringuala ulatuses
(teekatte laiuseks min 5 m). Asfalteeritud sõidutee rajatakse planeeritud transpordimaale ning
Padi ja Ristiku tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav T1, kus asub projekteeritud
sõidutee. Samuti rajatakse 2 m laiune kõnnitee planeeringuala ulatuses.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel
kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja
planeeritud hoonestusega.
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS
Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:
• kujundada planeeritud hoonestus nii, et tekiks Ristiku tänaval ja Allika tänaval olemasolevate
elamutega ühtlane hoonestus;
• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine (planeeringuga lahendatakse
heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine).
Maaüksuse korrastamine ja Kiili üldplaneeringuga ette nähtud maa-ala juhtfunktsiooni
kasutusse võtmine;
• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja
ökoloogilist väärtust;
• toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine.
2
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu järgselt on
Ristiku 37 maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala Väikeelamumaa (EV).
Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on
lubatud üksikelamud.
Väikeelamumaa (EV), kus võivad paikneda üksikelamud, ridaelamud, kahekorruselised
korterelamud;.
Detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette elamumaa sihtotstarbega krunti (kahekorruseline
üksikelamu), maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ja transpordimaa sihtotstarbega krunti.
Koostatud detailplaneeringu eskiis ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Kiili valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:
• valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min
2000 m²;
• üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
• stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kolm abihoonet;
• üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300 m²;
• väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoone
4,5 m;
• eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;
• teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m;
• läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,
betoon, metall, katusekivi);
• müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis
vastavalt tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade
müra pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos
lisaraamis ühekordse klaasiga vms).
• palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja
väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada;
• kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt;
• planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.
Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega.
3
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja
planeeritav ala Kiili alevi lääneossa. Planeeritav ala on Kiili alevi keskusest ca 1 km kaugusele.
Planeeritav ala piirneb läänes, põhjas ja idas elamumaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Idas
ja läänes asuvad elamumaad on hoonestatud. Põhjast piirneb planeeringuala ka Ristiku
tänavaga, mis on ühenduses kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee. Lõunast piirneb
planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbelise katastriüksusega, mis on kaetud
kõrghaljastusega.
Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud maatulundusmaade
jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringuala asub väljakujunenud elamurajooni
keskmes, kuhu on rajatud üksikelamud.
Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust
pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik.
Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi
madala viilkatusega väikeelamuid.
Ka planeeritavale alale on planeeritud kahekorruselised üksikelamud. Piirkond on sobilik elamute
ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses on olemas kõik vajalikud
kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega,
puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke- virgestusala, metsad).
Lähiümbruses paiknevad endised põllumaad ning sinna on kujundatud uued
üksikelamupiirkonnad, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike.
Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus,
lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 1 km kaugusel.
Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~1,0 km kaugusel Kiili alevi keskuses.
Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb riigi põhimaanteest 11 Tallinna
ringteest ~4,0 km kaugusel ja on riigi kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee läheduses. Erinevate
detailplaneeringute tulemusena on piirkonnas kujundatud ühtne tänavate võrk, mis on osaliselt ka
välja ehitatud.
Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.
Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga
piirkonda sobiv:
• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (11 Tallinna ringtee);
• head ühendusteed lähimate küladega;
• arenev elukeskkond;
• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;
• lasteaia ja põhikooli lähedus;
• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke- virgestusala, metsad).
6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Kiili alevis, Ristiku tänava ääres, jäädes Kiili alevi keskusest
1 km kaugusele.
Planeeringuala on looduslik rohumaa maatulundusmaa ning asub väljakujunenud elamurajooni
keskmes, kuhu on rajatud üksikelamud.
4
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Juurdepääs planeeritavale alale on Allika ja Ristiku tänavalt, mis on ühenduses kõrvalmaanteega
11157 Sausti-Kiili tee.
6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve
Ristiku tn 37 30401:001:2531 84 100 m² Maatulundusmaa 100%
Ristiku tn T7
30401:001:2000 7022 m² Transpordimaa 100%
(planeeringus osaliselt)
Planeeringuala on hoonestamata.
6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve
Ristiku tänav T7 30401:001:2000 7022 m² Transpordimaa 100%
Ristiku tänav T1 30401:001:1644 3913 m² Transpordimaa 100%
Ristiku tn 35 30401:001:1643 2094 m² Elamumaa 100%
Ristiku tn 33 30401:001:1642 2012 m² Elamumaa 100%
Ristiku tn 31 30401:001:1641 1914 m² Elamumaa 100%
Allika tn 15 30401:001:0703 2250 m² Elamumaa 100%
Allika tn 17 30401:001:0705 2020 m² Elamumaa 100%
Allika tänav 30401:001:0756 13 502 m² Transpordimaa 100%
Allika tn 19 30401:001:0707 1500 m² Elamumaa 100%
Allika tn 21 30401:001:0709 1500 m² Elamumaa 100%
Allika tn 23 30401:001:0712 1500 m² Elamumaa 100%
Allika tn 25 30401:001:0714 1500 m² Elamumaa 100%
Allika tn 27 30401:001:0716 1500 m² Elamumaa 100%
Allika tn 29 30401:001:0718 1505 m² Elamumaa 100%
Allika tn 31 30401:001:0719 1750 m² Elamumaa 100%
Metsa tn 31 30401:001:0748 6700 m² Elamumaa 100%
Viimsi metskond 261 30401:001:2433 58 572 m² Maatulundusmaa 100%
Padi tn 13 30401:001:1015 1373 m² Elamumaa 100%
Padi tn 11 30401:001:1013 1399 m² Elamumaa 100%
Padi tn 9 30401:001:1011 1560 m² Elamumaa 100%
Padi tn 7 30401:001:1008 1600 m² Elamumaa 100%
Padi tn 5 30401:001:1006 1600 m² Elamumaa 100%
Padi tn 3 30401:001:1004 1600 m² Elamumaa 100%
Padi tn 1 30401:001:1002 1900 m² Elamumaa 100%
6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Juurdepääs planeeringualale on Ristiku ja Allika
tänavalt. Ristiku tänav on ühenduses kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee (planeeringualast ca
540 m).
6.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringualal põhjaosa läbib vee- ja reovee kanalisatsioonitorustik.
6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Puud kasvavad kraavi äärsel alal, mis asub kavandatava
ala keskel.
6.7. Kehtivad piirangud
Maa-alale kehtivad järgnevad piirangud:
Sausti Maardla (registrikaardi nr 240)
Planeeringuala edelanurka jääb osa Sausti maardla alast.
Veetorustiku kaitsevöönd
Planeeringuala põhjaosas olemasoleva veetorustiku kaitsevöönd laiusega 4 meetrit.
5
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus
Vastavalt maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu
kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.
Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib
kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda
ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist.
Veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS)
Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 118 on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide
avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva
detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu
kalda kaitsevööndist.
7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU
7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeritava ala suurus 8,62 ha
Kavandatud kruntide arv 31
elamumaa 55 427 m² 66%
üldkasutatav maa 17 797 m² 21%
transpordimaa 10 876 m² 12%
Planeeritud parkimiskohtade arv 54
7.2. Planeeritava ala kruntimine
Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava
maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend üks krunti. Kavandatakse kakskümmend
seitse elamumaa krunti, kolm üldkasutatava maa krunti ning üks transpordimaa krunt.
Planeeringulahendus näeb alale ette kolmkümmend üksikelamu krunti. Lahendus arvestab
üksikelamute planeerimisel üldplaneeringust tuleneva soovitusliku 2000 m² krundi suurusega.
Üksikelamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9
meetrit. Ehitisealune pind on lubatud maksimaalselt 300 m². Üksikelamu juurde võib rajada ühe
abihoone kõrgusega 4,5 meetrit.
Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m
kaugusele, kuid tänavapoolsest küljest on hoonestusala määramisel arvestatud tänava
kaitsevööndiga.
Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis ja
tehnovõrkude koondplaan.
7.3. Hoonestuskava
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud
ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust
ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol.
Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone
ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike
hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 2084 m2. Suurim lubatud elamute arv ühel
krundil on üks ja abihooneid üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m2, kaasa arvatud kuni
6
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised.
Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite,
naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04
Põhijoonis tumeda ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis
ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.
7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded
• Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
• krundil võib paikneda üks abihoone;
• hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele;
• elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust;
• abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus;
• hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal;
• katusekalle vahemikus 0°– 30°;
• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
• välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest
soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone;
• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
• mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
• abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone
arhitektuuriga.
Planeeritava haljasala pos 28 – 30 arhitektuurinõuded
Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala
rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega
seonduvad ehitiste rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu
võib ka rajada madalakasvulisi puid. Täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga.
Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb
arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.
Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt
harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine
teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa
arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa.
Piirded
Piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja
materjalikäsitlusega. Teede poolsed piirdeaiad on lubatud rajada osaliselt läbipaistvad puitaiad
ning ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded
kõrgusega kuni 1,6 meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Väravad ei tohi
avaneda tänava poole.
Piirdeaeda ei tohi rajada:
• maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse. Maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndi ulatused on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis (Maaparandusseadus § 48);
• kraavi hooldusalasse. Kruntide pos 10 – 14 kagupoolsest piirist 7 meetrit tuleb tagada vaba
juurdepääs planeeritud kraavi teenindamiseks.
• torustike kaitsevööndisse. Kruntide pos 17 ja 18 veetorustiku ja reovee kanalisatsioonitorusiku
kaitsevööndi ulatuses, et tagada nendele juurdepääs torustikke teenindamiseks. Torustike
kaitsevööndis hoiduda nendest tegevustest, mis on toodud ÜVVKS § 31.
7
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis ja seda lahendust tuleb
kasutada kõigil antud DP kruntidel.
7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus
Ehitusprojektide koostamiseks:
• viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd.
7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus
Ehitusprojekt kooskõlastada:
• Päästeametiga (juhul kui hoonele ehitatakse küttekolle);
• Kiili vallavalitsusega;
• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja
kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.
7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Müra
• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;
• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;
• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;
• atmosfääriõhu kaitse seadusega.
Insolatsioon
Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja
projekteeritavates elamutes.
Radooniohu vältimine
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada
radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks
hoonete siseruumides radooniohutu keskkond.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem
ehitise aluses pinnases);
• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks
esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;
• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja
seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb
lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka
vundamendi ja betoonplaadi vahe.
Hoone projekteerimise põhimõtted
Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates
projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega).
On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes
päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc-
poti loputusvesi).
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest.
8
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus
Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu
kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.
Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib
kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või
maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda
ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist.
Veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus)
Vastavalt Veeseaduse (VeeS) on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud
eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei
ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine
on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist.
7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad” järgi.
Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse autoliikluse ala Ristiku tänaval
Ristiku tänav T1 katastriüksusest kuni Padi tänav katastriüksuseni. Kõnnitee rajatakse
planeeringuala ulatuses.
Juurdepääs planeeringualale toimub asfaltkattega Ristiku ja Allika tänavalt, mis on avalikult
kasutatavad tänavad. Planeeringualal on kavandatud sõidutee ringistada ning planeeritud
sõidutee ühendada olemasoleva Ristiku tänavaga. Planeeritud kõnnitee ühendatakse ka idas
asuva Allika tänavaga.
Transpordimaa laiuseks on kavandatud 15 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi
kattega sõidutee ja asfaldi kattega kõnnitee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 5,0 meetrit
ning kõnnitee laiuseks 2,0 meetrit.
Tee ehitusprojektiga tuleb ette näha liiklusrahustavad meetmed (künnised, ülekäigukohad jne).
Kruntide juurdepääsu teed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad.
Sõidutee, kõnnitee ja haljasriba mõõdud on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
Parkimine on ette nähtud krundil. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse
planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid.
Aluseks on võetud väikeelamute ala parkimisnormatiiv.
Normatiivne Planeeritud
Elamu liik
parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv
Planeeritav üksikelamu 30 × 2 = 60 60
Planeeritaval maa-alal kokku 60 60
Täiendavad nõuded Ristiku tänav ehitusprojekti koostamiseks:
• sõidutee asfaltkatte laius vähemalt 5 meetrit. Asfalteeritud sõidutee tuleb rajada Padi ja Ristiku
tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav T1;
9
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
• kõnnitee laius vähemalt 2 meetrit. Kõnnitee tuleb Ristiku tänaval rajada kuni Ristiku tänav 22
ja 28 katastriüksuste ühise krundipiirini;
• näha ette liikluse rahustamise meetmed (EVS 8543:2016 punkt 8.2);
7.7. Keskkonnakaitse
• Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist;
• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist
negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma
planeeringu alaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu
elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud
nõudeid;
• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega
looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba
inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist
negatiivset mõju looduskeskkonnale;
• detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000
võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga
kavandatav tegevus võib mõjutada;
• kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;
• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning
alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;
• kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna
teket, mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib
esineda ehitustegevuse käigus;
• kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist
negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse
seadustega kehtestatud nõudeid;
• kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale
ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju
puudub.
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Planeeringulahendus näeb alale ette kahtekümmet seitset üksikelamu krunti, kolme
üldkasutatava maa krunti ning ühte transpordimaa krunti. Planeeritava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei
põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,
looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline
ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning
õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu
elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele
avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida
võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja
teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole
kompetentsed.
Keskkonnalubade taotlemise vajadus
Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.
Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja
keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest igale
elamumaa krundile püstitatakse üks üksikelamu ja kaks abihoonet.
Tegevused, milleks on vajalik jäätmeluba, on sätestatud Jäätmeseaduse § 73 lõikes 2.
10
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva
planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja
jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt
Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.
Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel
tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab
keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas
nimetatud künniskogust.
7.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 15% olema üldkasutatav ja
heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud on kolm üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti
suurustega 1526 – 13 135 m², mis moodustab planeeringualast 15%.
Kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on keelatud
(Maaparandusseadus § 48).
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Üldkasutatava maa sihtotstarbega
krunt on soovitavalt kujundada pargialaks, istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva
õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob
rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Rajada üldkasutatavad jalgteed, paigaldada pingid ja
rajada laste mänguplatsid. Haljastuse täpsem lahendus tuleb anda pargialade
haljastusprojektiga.
Pargialaga seonduvate põhimõtete elluviimine toimub detailplaneeringu huvitatud isiku poolt
vastavalt vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
7.9. Jäätmete käitlemine
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla
jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.
Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse.
Prügikonteinerid paigutatakse krundile soovituslikult sõidutee lähedusse.
Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke
ja ümbruskonna reostuse. Olmes tekkinud ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Kiili valla
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
7.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik
teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• nähtavus;
• juurdepääsuvõimalus;
• territoriaalsus;
• atraktiivsus;
• vastupidavus;
• valgustatus.
Käesolev planeering soovitab:
• krundid valgustada ja heakorrastada;
• tagada hea nähtavus;
• parkida sõidukid oma krundile;
• kasutada vastupidavaid materjale;
11
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
• paigaldada selged viidad;
• selgelt eristatavad juurdepääsud.
7.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr
17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb
lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le
„Tuletõrje veevarustus”.
Planeeritava hoone tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus.
Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus
ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala.
Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise
tuleohutusnõuded” tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone
välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite
parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt
ei põle ning seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses
külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.
Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kahest hüdrandist (vt joonis AS-05
Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritud kruntide väline tulekustutusevesi 10 l/s tagatakse
planeeritud tuletõrje veevõtu hüdrantidest. Kui olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik
vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada, siis on lisaks hüdrantidele projekteerida tulekustutusvee
mahutid (mahutite võimalikud asukohad on toodud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan).
Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone juurdepääsu teed peavad olema vähemalt
3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Ristiku ja Allika tänavatelt.
7.12. Servituudi seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja
kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide
ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
Pos 2 − 5, 9, 16, 19 − 27
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks.
Pos 10 –14
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• servituudi vajadus planeeritud kraavi hooldamiseks.
Pos 6 – 8,
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m.
12
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Pos 15
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• sademevee kanalisatsioonitorule, 2m toru teljest mõlemale poole toru sademevee
kanalisatsioonitoru omaniku kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks.
Pos 17
• Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• reovee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi
võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks.
Pos 18
• Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 28
• Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 30
• reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
kasuks;
• planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks.
Pos 31
• Veetrassile, sademevee-, survekanalisatsiooni- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise
trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit
võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T7 (katastriüksuse tunnus
30401:001:2000)
• Sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit,
võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T1 (katastriüksuse tunnus
30401:001:1644)
• Sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
7.13. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise
lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust
osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
13
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused
täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrke ei tohi planeerida tee muldkeha sisse
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan.
7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühing Kiili KVH poolt 13.08.2021
väljastatud tehnilised tingimused.
Ühenduspunkt olemasoleva veetorustikuga De110 asub planeeringuala põhjaosas planeeritud
transpordimaal (ühenduspunkt on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan).
Planeeringuala ligikaudne olmevee vajadus on 360 m3/kuus.
Krundi piirist ca 1 m kaugusele avalikule maa-alale on ette nähtud maakraan, mis jääb ühtlasi
krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga.
Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on planeeringuala kõrvale Ristiku tänav T1 katastriüksusele
projekteeritud reoveepumpla („Ristiku tänav T1, T2, T3 ja T4” koostas KLM Projekt OÜ).
Planeeringualal juhitakse ligikaudu reovett ühiskanalisatsiooni 360 m3/kuus.
Detailplaneeringu käigus moodustatavatele kruntidele projekteeritakse kanalisatsiooni
vaatluskaev, mis jääb krundi liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga. Kanalisatsioonikaev
projekteerida krundi piirist kuni ühe meetri kaugusele avalikult kasutatavale maale. Kruntide
liitumispunktidest kuni pos 33 planeeritavale reoveepumplani on määratud kanalisatsioonitrass.
Pumpla tarbeks on kavandatud juurdepääs koos teenindusalaga ja ette nähtud elektriga liitumine
liitumiskilbiga pos 33 krundi piiril.
Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid
projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning
kehtivatele normidele RIL 77-1990, kuid mitte sõidutee alla.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse
leping Kiili KVH OÜ kasuks.
Planeeritava ala ühinemispunktid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning moodustatavate
kruntide liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-05
Tehnovõrkude koondplaan.
7.13.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine
Planeeringuala on reljeefilt suhteliselt tasane ala lõuna suunas langev. Maapinna
absoluutkõrgused jäävad vahemikku 41.03 kuni 38.60.
Planeeritava ala keskel ja lõunaosas asuvad kraavid, mis loovad head looduslikud eeldused
sademevee ärajuhtimiseks / hajutamiseks planeeritava ala kruntidelt. Kraavid on planeeritud
üldkasutatavale maale (krundid pos nr 28, 29, 30), et tagada nende säilimine ja vaba juurdepääs
hooldamiseks. Planeeritud elamumaid, krunte pos nr 10 – 14, läbiv olemasolev kraav tuleb
säilitada, tagada vaba vee äravool eesvoolu.
Sademevee ärajuhtmise kohta on koostatud eksperthinnang 25.11.2022 (vt lisad), mille kohaselt
on antud põhimõtteline lahendus ja nõuded, mida tuleb arvesse võtta planeeringu realiseerimisel.
Planeeritavale alale langev maksimaalne sademevee kogus on ca 550 l/s, so 1500 m3.
Sademevesi kruntidele on planeeritud immutada pinnasesse. Sellest lähtuvalt ning võttes
arvesse planeeringuala teede osakaalu planeeringus on eeldatav maksimaalne sademevee
kogus eesvoolu ca 100 l/s, ehk ca 270 m3.
Liigvee, nii pinnasele langeva kui ka pinnases oleva vee ärajuhtimiseks on planeeritud
sademevee kanalisatsioontrass, mis näeb ette, et igale planeeritavale krundile on võimalik rajada
uus drenaažisüsteem. Sellesse kogunenud liigvett saab juhtida mööda tee maa-alale kavandatud
trassi kaudu olemsolevatesse kraavidesse. Perspektiivselt vajadusel näha enne
14
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
eesvoolu sademevee kompensatsiooni tiik. Tiikigi asukoha osas on antud põhimõtteline
lahendus, selle täpne paiknemine ja muud parameetrid anda ehitusprojekti koostamise käigus.
Olemasoleva kuivendussüsteemi lahendus ei haaku planeeritava ala krundilahendusega.
Arvestades planeeritava ala pinnase liigniiskuse suhteliselt kõrget taset, tuleb kogu ala kohta
tervikuna koostada sademevee, sh pinnasevee ärajuhtimise projekt, sh peab see sisaldama
tervikliku kuivendussüsteemi (drenaaži) lahendust. Projektis ära näidata likvideeritavad drenaaži
torud, ümbertõstetavad-ühendatavad ja uued projekteeritavad torustikud. Kruntidele hoonete
rajamisel lähtuda põhimõttest, et tee maa-alale kavandatud sademevee kanalisatsioonitrass ja
kruntide liitumispunktid peavad olema rajatud enne kruntidele ehituslubade taotlemist.
Sademevee kanalisatsioonilahendus on põhimõtteline. Täpne vooluhulkade arvutus ja torustike
tehnilised parameetrid täpsustatakse sademee kanalisatsioonitorustike tööprojektide käigus
arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid.
7.13.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon poolt 09.08.2021
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 384093.
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on kuue krundi kohta
à 3×500 A.
Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud planeeringualast 40 meetri
kaugusel läänes asuvast alajaamast Kiilipõldmäe vabalt keskpinge lülitilt. Planeeringuala
põhjaossa krundile pos 31 on kavandatud uus alajaam. Uus planeeritav alajaam saab toite 10 kV
maakaablilt.
Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud.
Võimalusel on planeeritud igale kahele krundile on planeeritud üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest
kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega
alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m
raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks,
kuhu peab olema vaba juurdepääs.
Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt
Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis
kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused
täpsustatud koormustega. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
7.13.4. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 30.08.2021 koostatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35494472.
Elamute sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on sidekaev
KLI-070, mis asub katastriüksusel Ristiku tänav T8 sihtotstarbega transpordimaa.
Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid.
Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale hoonele. Sidetrassid
on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs.
Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde
teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga.
7.13.5. Soojavarustus
Planeeritavate elamute soojavarustuse tagamiseks kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, nt
horisontaalset maasoojuskütet. Vertikaalne maasoojuskütte lahendus ei ole lubatud.
Detailplaneering soovitab elektrikütte puhul kasutada säästlikumat soojuspumpa, mille
efektiivsust tõsta puiduküttel ahju või kaminaga.
15
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Soojusvarustuse lahendus on põhimõtteline ja seda tuleb täpsustada hoonete projekteerimise
etapis.
7.13.6. Tänavavalgustus
Kruntide sisene platside valgustus ehitada välja iga krundi oma elektrivarustuse baasil.
Tänavavalgustus ehitada maakaabliga ühendatud metallmaste. LED valgustid peavad olema
eelprogrammeeritud timmerdamisega DDF2. Tänavavalgustusel peab olema eraldi juhtimis- ja
liitumiskilp. Tänavavalgustuse projekti koostamiseks tehnilised tingimused väljastab ja projekti
kooskõlastab Kiili vallavalitsus.
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud kahekümne seitsme üksikelamu rajamisega kaasnev peamine
positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt
suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv.
Rajatavad üksikelamud, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist
väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et
negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on
juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus
näeb alale ette üksikelamuid, kus ühele krundile on lubatud rajada kokku kolm hoonet
(üksikelamu ja kaks abihoonet). Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke
tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus,
kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid
objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole
ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis
oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise
võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt
täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete
rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning
tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid
kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.
Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
9. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA TEGEVUSKAVA
Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja
avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krunt pos 31)
1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega
seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad
tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
16
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses
vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja
finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud
tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist
võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate
teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
väljaehitamise eest.
4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee kas erateena
avalikuks kasutuseks või nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Vastavalt
ehitusseadustiku § 94 alusel määrab eratee asukoha kohalik omavalitsus. Eratee avalikuks
kasutamiseks määramiseks peab kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa
kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui maaomanik ei ole nõus leppima kokku
piiratud asjaõiguse seadmiseks, on kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus
taotleda sundvalduse seadmist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad
kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus.
Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja
vastutus jäävad eratee omanikule. Halduslepingu andmed kantakse maakatastrisse.
5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal-
ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad
vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada
detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt.
7. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui
Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad
rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised
(juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-,
reoveekanalisatsiooni torustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus
nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks.
8. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta
ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning
avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Detailplaneeringuga määratud avalikult
kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud juurdepääs avalikule teele.
9. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega toode projektid tuleb esitada Kiili
Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku §99
lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
10. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima
planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja -rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste
väljaehitamine (krunt pos 28 – 30)
1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad või tagab
nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.
2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või ühiskondlike ehitiste
maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu
üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud puhkeala jms väljaehitamise
eest.
3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate alade
valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles
Vallale kohustus neid hooldada.
4. Üldkasutatavatel maade sihtotstarbeline kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning
peab olema tasuta kasutatav kõigile.
5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse
etapid)
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
17
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne)
projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega
seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitaminese lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
5. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate
kasutuslubade väljastamine.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus
kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada
väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise
tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos
mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud.
Krundile pos nr 15 väljastatakse ehitusluba peale sademevee kanalisatsioonitorustiku servituudi
seadmist.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste
kasutuslubade olemasolu.
8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine
omavalitsusele.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole
asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute
tegemist alates ehituslubade taotlemisest.
2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt 5 aasta jooksul alates detailplaneeringu
kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud
detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h
arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a pos 36) ja teedega seonduvate
rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-,
vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud
peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et
muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada.
Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei
tohi tekitada naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
Koostas:
Keia Kuus
tehnik
06.10.2022
18
EHITUSÕIGUSE TABEL
TINGMÄRGID OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Hoone kõrgus maapinnast (m) / Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve
Suletud
TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA Krundi aadress Krundi Suurim Hoone suurim korruselisus Hoonete arv krundil brutopind Min. Parkimiskohtade arv
Hoonestusala absoluutne kõrgus (m) ja osakaalu % ja osakaalu %
Pos nr või aadressi planeeritud ehitisealune katastriüksuse tulepüsivusklas Kitsendused Servituudi vajadus
suurus (m²) (detailplaneering (katastriüksuse
ettepanek suurus pind (m²) sihtotstarvete s
Elamu Abihoone Elamu Abihoone Elamu Abihoone u liikide kaupa) liikide kaupa) Normatiivne Kavandatud
kaupa (m²)
DETAILPLANEERINGU ALA PIIR VEETORUSTIK
EHITUSKEELUALA veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn 2 9 / 50,28 4,5 / 45,78
MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI 1 2001 300 925 2 1 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
SAUSTI MAARDLA KANALISATSIOONITORUSTIK
ULATUS, kaldast 12 meetrit maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
VEEKOGU KALDA VEEKAITSEVÖÖND (VeeS), lähtejoonest 2 Ristikunurga tn 4 2000 300 1224 2 1 9 / 49,79 4,5 / 45,29 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
OLEMASOLEV KRAAV DRENAAŽITORUSTIK planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
1 meeter
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
3 Ristikunurga tn 6 2000 300 1233 2 1 9 / 49,06 4,5 / 44,56 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
TÄNAVA KAITSEVÖÖND, äärmise sõiduraja servast 10
LIKVIDEERITAV KRAAV MADALPINGE MAAKAABEL planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
meetrit veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
4 Ristikunurga tn 8 2001 300 1228 2 1 9 / 48,34 4,5 / 43,84 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
KINNISOMANDI PIIR PLANEERITUD TRUUP REOVEEPUMPLA
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
5 2000 300 1232 2 1 9 / 47,86 4,5 / 43,36 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
10
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR PLANEERITUD KRAAV SIDEKAABEL veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
6 2000 300 1230 2 1 9 / 47,64 4,5 / 43,14 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
12
SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KRAAVI planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
PLANEERITUD HOONESTUSALA
TEENINDAMISEKS TÄNAVAVALGUSTUSE POST veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn
7 2370 300 1323 2 1 9 / 47,96 4,5 / 43,46 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
14 sausti maardla; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT NÄHTAVUSKOLMNURK SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
OLEMASOLEV SÕIDUTEE REOVEEPUMPLA KUJA planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
LIKVIDEERITAV DRENAAŽITORUSTIK 8
Ristikunurga tn
2068 300 1050 2 1 9 / 47,77 4,5 / 43,27 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
18 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
PLANEERITUD SÕIDUTEE REOVEEPUMPLA TEENINDUSALA
sausti maardla;
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
KÕVAKATTEGA ALA JUURDEPÄÄSUKS KUSTUTUSVEE
PLANEERITUD KÕNNITEE 9
Ristikunurga tn
2000 300 1194 2 1 9 / 47,86 4,5 / 43,36 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; võrguvaldaja kasuks;
MAHUTINI (VAJADUSE KORRAL) 20
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE PLANEERITUD PUITLIPPAED Ristikunurga tn
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
10 2608 300 1712 2 1 9 / 47,83 4,5 / 43,33 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
22 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks;
JUURDEPÄÄS KRUNDILE veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn
11 2000 300 1130 2 1 9 / 47,93 4,5 / 43,43 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
24 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
PLANEERITUD HALJASTUS servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn
PLANEERITUD MADALAKASVULINE HALJASTUS 12
26
2000 300 1085 2 1 9 / 48,19 4,5 / 43,69 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND Ristikunurga tn
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
13 2000 300 1095 2 1 9 / 48,43 4,5 / 43,92 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
28 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
KV11 servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn
K1
14 2000 300 1160 2 1 9 / 48,09 4,5 / 44,59 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
30 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
servituudi vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks;
K1
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
K1
L 100% võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn sademevee kanalisatsioonitorule, 2m toru teljest mõlemale poole toru sademevee kanalisatsioonitoru omaniku
- - - 15 2000 300 1345 2 1 9 / 50,01 4,5 / 45,01 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
32
K1
EE 100% tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; kasuks;
- -
9m/4,5m 300 2
Üm 100% OL.OL TRUUP SÄILITADA planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
K1
EE 100% 2 1184 (1/1) - - - veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
9m/4,5m 300 2 (2/1) - - Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
16 2000 300 1373 2 1 9 / 49,75 4,5 / 45,25 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
34
2 925 (1/1) planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
K1
(2/1) veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
Ristikunurga tn tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
2,0
RISTIKU 17 2000 300 1242 2 1 9 / 49,60 4,5 / 45,10 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
K1
36
TÄNAV vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, äärmise toru teljest 2 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
5,0
K1
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
I TN
NÄHTAVUSKOLMNURK 10x80m Ristikunurga tn
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
K1
18 2000 300 1184 2 1 9 / 49,73 4,5 / 45,23 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
40 vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, äärmise toru teljest 2 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
K1
planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
PAD
EE 100% 1 31
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
K1
9m/4,5m 300 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
19 Ristikunurga tn 1 2000 300 1274 2 1 9 / 49,12 4,5 / 44,62 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
2 1224 (1/1) EE 100% planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
K1
(2/1)
9m/4,5m 300 2
2 1242 (1/1) veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
R1 (2/1) tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
0.0 Ristikunurga tn 3
20 2000 300 1189 2 1 9 / 48,58 4,5 / 44,08 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
2 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
EE 100%
18 2,0 9m/4,5m
2
300
1373
2
(1/1)
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
võrguvaldaja kasuks;
(2/1) 21 Ristikunurga tn 5 2000 300 1190 2 1 9 / 48,31 4,5 / 43,81 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
RIS veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
TIK tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
EE 100% UN 28 22 Ristikunurga tn 7 2000 300 1178 2 1 9 / 48,14 4,5 / 43,64 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
9m/4,5m 300 2 19 UR maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
2 1233 (1/1) GA
(2/1) 3 TÄ
EE 100%
9m/4,5m 300 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
võrguvaldaja kasuks;
NA 2 1345 (1/1) 23 Ristikunurga tn 9 2000 300 1113 2 1 9 / 47,90 4,5 / 43,40 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
15, V (2/1)
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
EE 100% 0 ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
9m/4,5m
2
300
1228
2
(1/1) 17 24
Ristikunurga tn
2379 300 1519 2 1 9 / 48,22 4,5 / 43,72 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
(2/1) 13 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
4 5,0 Ristikunurga tn
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
võrguvaldaja kasuks;
25 2000 300 1242 2 1 9 / 48,23 4,5 / 43,73 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
15 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
29 ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
2,0 5,0 26
Ristikunurga tn
17
2000 300 1247 2 1 9 / 48,64 4,5 / 44,14 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit; võrguvaldaja kasuks;
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
16 veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
20 27 7,0 27
Ristikunurga tn
19
2000 300 1302 2 1 9 / 48,86 4,5 / 44,36 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
3,5
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
5 21 veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
,0
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn
28 1526 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - -
10
planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
15 38
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi
EE 100% 15 29
Ristikunurga tn
3136 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - -
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
9m/4,5m 300 2
12, ,0 11 veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS), lähtejoonest 1 meeter;
EE 100%
2 1232 (1/1)
0 14 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
(2/1)
9m/4,5m 300 2 18, 7,0 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
reovee kanalisatsiooni survetrassile , 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
2
(2/1)
1230 (1/1) 8 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
Ristikunurga tn
6 30
16
13 135 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS), lähtejoonest 1 meeter;
planeeritud reoveepumpla kuja r=10 m;
EE 100%
26 9m/4,5m 300 2
sausti maardla;
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m; planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
2 1160 (1/1)
(2/1) veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri
vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, äärmise toru teljest 2 m;
13 võrguvaldaja kasuks;
22 31
Ristikunurga
tänav
10 876 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - - planeeritud reoveepumpla kuja r=20m ja reoveepumpla teenindusala;
veetrassile, reovee kanalisatsiooni survetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi
teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
veekogu kalda veekaitsevöönd (VeeS), lähtejoonest 1 meeter; sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
7,0 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
7 25 EE 100%
ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12 meetrit;
9m/4,5m 300 2 Kokku: 84100 8100 16200 54 54
2
3,5
1095 (1/1)
(2/1)
12 Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T7 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2000)
23 EE 100%
·sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
EE 100% Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T1 (katastriüksuse tunnus 30401:001:1644)
9m/4,5m 300 2
9m/4,5m 300 2 ·sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
2 1085 (1/1)
2 1323 (1/1) (2/1)
(2/1)
PLANEERITUD ALA NÄITAJAD ARHITEKTUURINÕUDED
Planeeritava ala suurus 8,62 ha ·Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
30 8 7,0 ·krundil võib paikneda kaks abihoonet;
24 Kavandatud kruntide arv 31
·hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele;
Krunditava ala maa bilanss: ·elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust;
11 Elamumaa 55427 m² 66% ·abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus;
17797 m² 21%
·hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 meetrit kõrgemal;
Üldkasutatav maa
·katusekalle vahemikus 0°- 30°;
Transpordimaa 10 876 m² 13% ·Katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
9 EE 100%
Planeeritud parkimiskohtade ·Välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult
PLANEERITUD PUITLIPPAED 9m/4,5m 300 2 54
2 1130 (1/1) arv kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone;
(2/1)
7,0 ·vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
·mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
·abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;
·piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja
10 materjalikäsitlusega. Teede poolsed piirdeaiad on lubatud rajada osaliselt läbipaistvad puitaiad ning ei tohi
Üm 100%
olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6
0
- - -
12,
- - EE 100% EE 100% meetrit. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Väravad ei tohi avaneda tänava poole.
9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2
19 2 1274 (1/1) 24 2 1519 (1/1)
Piirdeaia rajamine kraavi teenindusalasse on keelatud (pos nr 10 - 14).
(2/1) (2/1) ·piirdeaedade ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on
EE 100% EE 100%
keelatud.
EE 100%
9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2
EE 100% 9m/4,5m
2
300
1712
2
(1/1)
20 2 1189 (1/1) 25 2 1242 (1/1)
9m/4,5m 300 2 (2/1) (2/1)
(2/1)
2 1050 (1/1)
(2/1)
7,0 EE 100% EE 100%
9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2
21 2 1190 (1/1) 26 2 1247 (1/1)
(2/1) (2/1)
EE 100% EE 100%
9m/4,5m 300 2 9m/4,5m 300 2
EE 100%
22 2 1178 (1/1) 27 2 1302 (1/1)
9m/4,5m 300 2
(2/1) (2/1) Märkused:
2 1194 (1/1)
(2/1) EE 100% Üm 100% 1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 22.12.2020, töö nr. M201220;
23 9m/4,5m
2
300
1113
2
(1/1)
29 -
-
-
-
-
2. Krunditel pos nr 10 - 14 planeeritud kraavile tuleb tagada vaba juurdepääs. Kraavi teenindusalasse piirdeaia
(2/1)
rajamine on keelatud.
P K V KIILI VALD, KIILI ALEV T 3
Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides
DP
Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil P O P O
(elamu/abihoone) pindala (m²) RISTIKU 37 DETAILPLANEERING
Korruste arv Hoonestusala A IP
+/- suurus (m²)
P AA PÕHIJOONIS AS
T KK
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 21. märts 2023 nr 120
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu kehtestamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu
16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse
03.08.2021 korraldusest nr 327 „Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu algatamine” ning
arvestades 15.07.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/71-21.
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 8,62 ha.
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Ristiku tn 37 kinnistu jagamine ja uutele
kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse
planeeringualale 27 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 3 üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu
kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim
ehitisealune pind on kuni 300 m2. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik
hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse
pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust
mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires.
Ligipääs alale on Ristiku tänavalt, mis on osaliselt haaratud planeeringualasse. Planeeringu
elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Ristiku tn (teekatte laiuseks min 5 m ja
asfalteeritud sõidutee rajatakse Padi ja Ristiku tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav
T1) ja rajatakse 2 m laiune kergliiklustee ja vajadusel vahetatakse Ristiku tn alune truup.
Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd
ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste
rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu võib ka rajada
madalakasvulisi puid.
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisana 2 ja
põhijoonis on esitatud lisana nr 3.
1. Kehtestada Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja
mille on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 423.
2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
4. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/ allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 21.03.2023 korralduse nr 120 juurde
2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri
3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse
21.03.2023 korralduse nr 120 juurde
Detailplaneeringu nimi
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneering
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu on koostanud Optimal Projekt OÜ, töö nr 423.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 8,62 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Ristiku tn 37 30401:001:2531 84 100 m² Maatulundusmaa 100%
2 Ristiku tn T7* 30401:001:2000 7 022 m² Transpordimaa 100%
* Ristiku tn T7 kinnistu on planeeringualasse hõlmatud osaliselt.
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb:
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Ristiku tänav T7 30401:001:2000 7022 m² Transpordimaa 100%
2 Ristiku tänav T1 30401:001:1644 3913 m² Transpordimaa 100%
3 Ristiku tn 35 30401:001:1643 2094 m² Elamumaa 100%
4 Ristiku tn 33 30401:001:1642 2012 m² Elamumaa 100%
5 Ristiku tn 31 30401:001:1641 1914 m² Elamumaa 100%
6 Allika tn 15 30401:001:0703 2250 m² Elamumaa 100%
7 Allika tn 17 30401:001:0705 2020 m² Elamumaa 100%
8 Allika tänav 30401:001:0756 13 502 m² Transpordimaa 100%
9 Allika tn 19 30401:001:0707 1500 m² Elamumaa 100%
10 Allika tn 21 30401:001:0709 1500 m² Elamumaa 100%
11 Allika tn 23 30401:001:0712 1500 m² Elamumaa 100%
12 Allika tn 25 30401:001:0714 1500 m² Elamumaa 100%
13 Allika tn 27 30401:001:0716 1500 m² Elamumaa 100%
14 Allika tn 29 30401:001:0718 1505 m² Elamumaa 100%
15 Allika tn 31 30401:001:0719 1750 m² Elamumaa 100%
16 Metsa tn 31 30401:001:0748 6700 m² Elamumaa 100%
17 Viimsi metskond 261 30401:001:2433 58 572 m² Maatulundusmaa 100%
18 Padi tn 13 30401:001:1015 1373 m² Elamumaa 100%
19 Padi tn 11 30401:001:1013 1399 m² Elamumaa 100%
1/11
20 Padi tn 9 30401:001:1011 1560 m² Elamumaa 100%
21 Padi tn 7 30401:001:1008 1600 m² Elamumaa 100%
22 Padi tn 5 30401:001:1006 1600 m² Elamumaa 100%
23 Padi tn 3 30401:001:1004 1600 m² Elamumaa 100%
24 Padi tn 1 30401:001:1002 1900 m² Elamumaa 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku
rohekoridoris.
Planeeringuala on looduslik rohumaa maatulundusmaa ning asub väljakujunenud elamurajooni
keskmes, kuhu on rajatud üksikelamud.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Planeeritav kinnistu on hoonestamata.
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Maa-alale pääseb 11157 Sausti-Kiili teelt ja sealt edasi mööda Ristiku tänavat.
Kehtivad piirangud:
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Sausti Maardla (registrikaardi nr 240)
• Veetorustiku kaitsevöönd
• Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus
• Maaparandusüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (VeeS)
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.
Soojavarustuse kohustus
Ei ole kohustust liituda.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Ristiku tn 37 kinnistu jagamine ja uutele
kruntidele ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse
planeeringualale 27 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 3 üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega
kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind
on kuni 300 m2. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a
abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna
moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust
mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires.
Ligipääs alale on Ristiku tänavalt, mis on osaliselt haaratud planeeringualasse. Planeeringu
2/11
elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Ristiku tn (teekatte laiuseks min 5 m ja
asfalteeritud sõidutee rajatakse Padi ja Ristiku tn ristumisest kuni katastriüksuseni Ristiku tänav T1)
ja rajatakse 2 m laiune kergliiklustee ja vajadusel vahetatakse Ristiku tn alune truup.
Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd
ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste
rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu võib ka rajada
madalakasvulisi puid.
Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisana 2 ja
põhijoonis on esitatud lisana nr 3.
Käesolev detailplaneering ei sisaldanud Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
3/11
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Ristiku 37 maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala
Väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva
üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused:
Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide
valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000 m². Lisanduva asundusega ala
väikseim krundi suurus 1500m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate
uute kruntide minimaalseks suuruseks.
Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m².
Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.
Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks
abihoone.
Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.
Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni
teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).
Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega
eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.
Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite
ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.
Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Detailplaneeringuga kavandatu
4.1. Planeeritava ala kruntimine
Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa ja üldkasutatava
maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend üks krunti. Kavandatakse kakskümmend
seitse elamumaa krunti, kolm üldkasutatava maa krunti ning üks transpordimaa krunt.
Planeeringulahendus näeb alale ette kakskümmend seitse üksikelamu krunti. Lahendus arvestab
üksikelamute planeerimisel üldplaneeringust tuleneva soovitusliku 2000 m² krundi suurusega.
Üksikelamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit.
Ehitisealune pind on lubatud maksimaalselt 300 m². Üksikelamu juurde võib rajada ühe abihoone
kõrgusega 4,5 meetrit.
Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m
kaugusele, kuid tänavapoolsest küljest on hoonestusala määramisel arvestatud tänava
kaitsevööndiga.
Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis ja
tehnovõrkude koondplaan.
4.2. Hoonestuskava
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud ehitusmastaapi
ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust ühtlase
krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol.
4/11
Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja
väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja
ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 2084 m2. Suurim lubatud elamute arv ühel
krundil on üks ja abihooneid üks. Suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m2, kaasa arvatud kuni
20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised.
Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste
ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis tumeda
ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja
iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.
4.3. Arhitektuurinõuded
• Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
• krundil võib paikneda kuni üks abihoone;
• hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele;
• elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust;
• abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus;
• hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 meetrit kõrgemal;
• katusekalle vahemikus 0°– 30°;
• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
• välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest
soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone;
• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
• mitte projekteerida ümarpalkhooneid;
• abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone
arhitektuuriga.
Planeeritava haljasala pos 28 – 30 arhitektuurinõuded
Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd
ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste
rajamine. Krunt nr 30 on määratud avalikult kasutatavaks haljasalaks kuhu võib ka rajada
madalakasvulisi puid. Täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga.
Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada
piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava
hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja
looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja
väljapoole hoonestusala.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa
arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa.
5/11
4.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud kahekümne seitsme üksikelamu rajamisega kaasnev peamine
positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt
suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad
üksikelamud, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust.
Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne
mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale
ette üksikelamuid, kus ühele krundile on lubatud rajada kokku kolm hoonet (üksikelamu ja kaks
abihoonet). Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee,
pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud
tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu
inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava
tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa
keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste
tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul
minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei
ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks
tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,
kui töötajad ei ole kompetentsed.
5. Servituudi vajadused
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja
kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide
ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1
6/11
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
Pos 2 − 5, 9 – 16, 19 − 27
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks.
Pos 6 – 8,
• Veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m.
Pos 17
• Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• reovee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi
võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks.
Pos 18
• Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 28
• Olemasolevale veetorustikule ja reovee kanalisatsioonitorustikule, 2 m äärmise torustiku teljest
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 30
• Sademevee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
kasuks;
• planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks.
Pos 31
• Veetrassile, sademevee-, survekanalisatsiooni- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise
trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
• veetrassi, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti
keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võruvaldaja kasuks;
7/11
• sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T7 (katastriüksuse tunnus 30401:001:2000)
• Sidekaabli ja maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja
kasuks.
Servituudi vajadusega ala katastriüksusele Ristiku tänav T1 (katastriüksuse tunnus 30401:001:1644)
• Sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
6. Detailplaneeringu elluviimisekava
Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega
seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud
ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. Arendaja ehitab omal kulul
välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad (mänguväljakud jms) või tagab nende
väljaehituse kolmandate isikute poolt.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid)
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne)
projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega
seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
5. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate
kasutuslubade väljastamine.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus
kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada
väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise
tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega
ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud.
Krundile pos nr 15 väljastatakse ehitusluba peale sademevee kanalisatsioonitorustiku servituudi
seadmist.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade
olemasolu.
8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine
omavalitsusele.
Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
7. Detailplaneeringu menetlus
15.12.2020 – Algatamise taotlus, 8-1/1917.
16.03.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. Eskiisi viia sisse parandused.
08.02.2021 – Parandatud eskiis.
05.03.2021 – Parandatud eskiis.
08.03.2021 – Parandatud eskiis.
8/11
16.03.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
18.03.2021 – Parandatud eskiis.
15.07.2021 – Haldusleping 8-15/71-21.
03.08.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 327.
„Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu algatamine”
10.08.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadaannetes.
10.08.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel.
10.08.2021 – Detailplaneeringu KSH mittealgatamise teade Ametlikes teadaannetes.
13.08.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonna lehes Harju Elu.
09.10.2021 – Elektrilevi OÜ kooskõlastus.
19.10.2021 – Kiili KVH OÜ kooskõlastus.
22.10.2021 – Telia Eesti AS kooskõlastus.
23.03.2022 – Põllumajandusameti kiri nr 6.2-6/2630-1. Kooskõlastus.
31.03.2022 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/1522-2. Kooskõlastus.
04.04.2022 – Maa-ameti kiri nr 6-3/21/12949-3. Kooskõlastus.
23.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 380.
„Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine”
23.08.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel.
25.08.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku edastamine puudutatud isikutele koos
korraldusega.
02.09.2022 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonna lehes Harju Elu.
Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili vallavalitsuses ajavahemikul 12.09.2022 kuni 26.09.2022.
26.08.2022 – Kiri nr 8-1/1917-18. Ettepanek planeeringule.
14.09.2022 – Kiri nr 8-1/1917-19. Ettepanek planeeringule.
27.09.2022 – Kiri nr 8-1/1917-20. Ettepanek planeeringule.
03.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-21. Vastuskiri kirjale nr 8-1/1917-18.
03.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-22. Vastuskiri kirjale nr 8-1/1917-19.
03.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-23. Vastuskiri kirjale nr 8-1/1917-20.
24.11.2022 – Kiri nr 8-1/1917-24. Kirjaga nr 8-1/1917-23 esitatud ettepanekute kooskõlastus.
24.11.2022 – Avalik arutelu Kiili vallavalitsuses.
28.11.2022 – Täiendatud detailplaneeringu materjalide edastamine Kiili Vallavalitsusele.
15.12.2022 – Avaliku arutelu protokolli ja täiendatud materjalide edastamine e-kirjaga.
8. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali Projekteerija
nr organisatsioon nr ja kuupäev asukoht märkused
1. Elektrilevi OÜ Nr Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalallkirja kinnitusleht (1 Tingimustega
7528184023, lehel) on arvestatud.
09.10.2021 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Vastav punkt
asub
Marge Kasenurm seletuskirjas p
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja 7.13.3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elektrivarustus.
2. Kiili KVH OÜ 19.10.2021 KOOSKÕLASTUSE KAASKIRI Digitaalallkirja kinnitusleht (1
lehel)
Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:
1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada
sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu
teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu
tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad
olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb
rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili
KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;
2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu
haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220,
9/11
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali Projekteerija
nr organisatsioon nr ja kuupäev asukoht märkused
[email protected] <mailto:
[email protected]> ). Enne ehitus- ja
kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis
(sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral
OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde
teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult
andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja
kirjaliku tööloa alusel;
3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste
kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast;
https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045
4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ
tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil,
väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult
kooskõlastatud juhtudel;
5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ
tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt
Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest
tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka
Motoral OÜ-d;
6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada
samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale
tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla
kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja
teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise
vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise
omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul."
<https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>
.
7) kõik hilisemad projektimuudatused peab
täiendavalt kirjalikult kooskõlastama
tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud
lahendus ei vähenda projekteerija vastutust
lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja
normdokumentide nõuetele.
Lugupidamisega
Silver Parri
Kiili KVH OÜ
e-post:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
3. Telia Eesti AS Nr 35707102, Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad Digitaalallkirja kinnitusleht (1
22.10.2021 esitatud dokumentide kooskõlastamisel: lehel)
Info tööloa saamiseks telefoninumbril:
Kooskõlastus kehtib kuni 21.10.2022
Telia Eesti AS volitatud esindaja
Arvo Sepp
e-post:
[email protected]
telefon: 6402650
/allkirjastatud digitaalselt/
10/11
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali Projekteerija
nr organisatsioon nr ja kuupäev asukoht märkused
4. Põllumajandus- Nr 6.2- Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu Digitaalallkirja kinnitusleht (1
ja Toiduamet 6/2630-1, kooskõlastus lehel)
23.03.2022
Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile
planeerimisseaduse § 127 alusel
kooskõlastamiseks Kiili alevis Ristiku 37
detailplaneeringu (koostanud Optimal Projekt
OÜ, töö nr 423).
Ristiku 37 detailplaneeringu läbivaatamisel
selgus, et käsitletud alal paiknevad endised
maaparandusehitised, mis on kustutatud
maaparandusehitiste registrist.
Tulenevalt eespool toodust ei ole Põllumajandus-
ja Toiduametil kavandatavale tegevusele
ettepanekuid ega vastuväiteid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Taul
Juhtivspetsialist
Põhja regioon
5. Päästeameti Nr 7.2- Ristiku 37 detailplaneeringu kooskõlastamine Digitaalallkirja kinnitusleht (1
Põhja 3.1/1522-2, /…/ lehel)
päästekeskus 31.03.2022 Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja
päästekeskuse inspektor Kert Keller
päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel alevis Ristiku 37
detailplaneeringu tuleohutuse osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
Ohutusjärelevalve büroo inspektor
Põhja päästekeskus
6. Maa-amet Nr 6- Kiili alevis Ristiku 37 detailplaneeringu Digitaalallkirja kinnitusleht (1
3/21/12949-3, kooskõlastamine lehel)
04.04.2022 /…/
Maa-amet nõustub Kiili alevikus Ristiku 37
detailplaneeringu lahendusega
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
11/11