23.03.2023 kontrolliakt nr 12.2-4/11 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Elva
Vallavalitsuses
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 15.07.2022 kiri nr 12.2-1/5879-1
Kontrolliobjekti nimetus: Elva Vallavalitsus
Kontrolliobjekti registrikood: 77000170
Hankija õiguslik vorm: kohaliku omavalitsuse asutus
Kontrolliobjekti juhi nimi
ja ametinimetus: vallavanem Priit Värv
Kontrollitav ajavahemik: 01.09.2017 – 30.06.2022
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Elva Vallavalitsuse (edaspidi ka hankija) poolt riigihangete registrile
(edaspidi ka eRHR) andmete esitamise õiguspärasus ajavahemikul 01.09.2017 - 30.06.2022.
1.2. Kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas tuvastada, kas hankija on hoidnud kinni
hankemenetluse, lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse,
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse, sh sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse lõppemisest ning hankelepingu täitmisest teavitamise korrast, mis on
sätestatud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 83 (vt ka RHS § 125 lg 10, § 126 lg 11, §
137 lg 4, § 144 lg 3).
1.3. Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust. Rahandusministeeriumi
poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei hõlma hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimist ega
tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamist (RHS § 203 lg 3).
1.4. Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja
rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust
lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210).
1.5. Järelevalvemenetluse valimisse kuuluvad järgmised hanked:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272
1.5.1. Riigihange viitenumbriga 190876 „Investeerimislaenu võtmine“;
1.5.2. Riigihange viitenumbriga 190944 „Puhja valla teede talihooldus 2017/2018“;
1.5.3. Riigihange viitenumbriga 191365 „Konguta valla teede remonttööd“;
1.5.4. Riigihange viitenumbriga 191368 „Konguta valla lumetõrjetööd 2017-2018. a
hooldusperioodil“;
1.5.5. Riigihange viitenumbriga 191984 „Elektrienergia ostmine“;
1.5.6. Riigihange viitenumbriga 192005 „Elva linnas elektrienergia ostmine perioodiks
01.01.2018 – 31.12.2018 a“;
1.5.7. Riigihange viitenumbriga 192246 „Elva linna aia- ja haljastujäätmete kompostimisplatsi
projekteerimine ja ehitamine“;
1.5.8. Riigihange viitenumbriga 227642 „Lumetõrje teenus Puhja (Elva vald)“;
1.5.9. Riigihange viitenumbriga 233754 „Elva Tartu mnt ja Hellenurme kergliiklusteede ehitus“;
1.5.10. Riigihange viitenumbriga 237019 „Mööbli ja seadmete ostmine HEV õpilastele“;
1.5.11. Riigihange viitenumbriga 237382 „Projekteerimis- ja ehitustööd projektile „Elva linna
tänavavalgustuse renoveerimine Valga maanteel ja Kadaka tänaval““.
1.6. Majandustehingute tegemisel on kontrollitud RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist
riigihangete alusel tehtud maksete raamatupidamise andmete, hankija poolt edastatud
dokumentide ja selgituste alusel.
1.7. Käesolevas dokumendis esitatud soetuste maksumused on märgitud ilma käibemaksuta.
1.8. Kontrollivisiit toimus 22.11.2022 videokonverentsina Teams rakenduse vahendusel.
Kontrolliakti projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 02.03.2023
kirjaga nr 12.2-4/2-1. Hankija kontrolliakti projektile vastuväiteid ja märkusi ei esitanud.
2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest
2.1. Elva Vallavalitsuse tegevuses tuvastati puudusi riigihangete registrile nõuetekohaste
andmete esitamise või esitamata jätmisega:
a) Hankija on eRHR-le hankelepingu sõlmimisest teavitamisel mitme riigihanke puhul
hilinenud või jätnud andmed esitamata.
b) Hankija on eRHR-le mitmete riigihangete hankelepingu lõppemise andmed esitanud
hilinemisega või jätnud andmed esitamata.
c) Hankija on mitmete riigihangete puhul eksinud hankelepingu maksumuse esitamisel
eRHR-le.
d) Hankija on ühe riigihanke puhul lõpetanud hankelepingu hilisemal kuupäeval, kui seda
hankeleping ette nägi.
e) Hankija on mitmete riigihangete puhul eksinud hankelepingu muutmise andmete
esitamisel.
2.2. Lisaks on Elva Vallavalitsusele tehtud tähelepanekud ja antud soovitusi seoses:
2 (22)
a) vastuoludega hankelepingu täitmise ja tööde teostamise kestusega,
b) otsuste koostamisega ja nendest teavitamisega,
c) pakkumuste avamisega riigihanke alusdokumentides märgitust erineval ajal,
d) lepingu ja lisade tagasiulatuva sõlmimisega,
e) vastuoludega riigihanke alusdokumentides,
f) ooteaja kohaldamisega.
3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
3.1. Riigihangete registrile andmete esitamise õiguspärasus
3.1.1. Hankelepingu sõlmimise kohta andmete esitamise tähtaegsus
RHS § 15 lg 1 sätestab, et avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 3.
peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke
piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär. Lihthankemenetlus
lõppeb üldjuhul hankelepingu sõlmimisega RHS § 125 lg 1 ja § 73 lg 3 p 1 kohaselt. RHS §
125 lg 10 kohaselt teatab hankija eRHR-le lihthankemenetluse lõppemisest RHS § 83
sätestatud korras.
RHS § 15 lg 2 sätestab, et avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2.
peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke
piirmääraga või ületab seda. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus üldjuhul
hankelepingu sõlmimisega.
RHS § 83 lg 1 kohaselt esitab hankija eRHR-le hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul
pärast hankemenetluse lõppemist.
Järelevalvemenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt on hankija hilinenud või jätnud esitamata
järgmiste (järelevalve valimisse kuulunud) riigihangete hankelepingute sõlmimisest
teavitamisel:
1. Hankija sõlmis lihthanke „Konguta valla teede remonttööd“, viitenumber 191365,
tulemusena 07.11.2017 hankelepingu. Hankelepingu sõlmimise teate esitas hankija
eRHR-le 01.11.2022, st 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva pärast hankelepingu sõlmimist.
2. Hankija sõlmis lihthanke „Elektrienergia ost“, viitenumber 191984, tulemusena
03.11.2020 hankelepingu. Hankelepingu sõlmimise teate esitas hankija eRHR-le
10.11.2021, st 11 kuud ja 24 päeva pärast hankelepingu sõlmimist.
Hankija märkis eRHR-is, et leping on sõlmitud 02.11.2020. Tegemist on hankija poolt
eRHR-le esitatud eksitava infoga hankelepingu sõlmimise kuupäeva osas.
3. Hankija sõlmis avatud hankemenetlusega riigihanke „Elva linnas elektrienergia
ostmine perioodiks 01.01.2018 – 31.12.2018 a“, viitenumber 192005, tulemusena
18.12.2017 hankelepingu. Hankija ei ole seisuga 01.03.2023 esitanud hankelepingu
sõlmimise teadet.
Efektiivseks riiklikuks ja haldusjärelevalveks ning riigihanke läbipaistvuseks on vajalik, et ka
riigihanke menetluse lõppemisel on andmed sõlmitud lepingu kohta avalikud ning avaldatud
operatiivselt. Seda muu hulgas ka juhul kui menetlus lõppeb RHS § 73 lg 3 p-des 2-7 sätestatud
alustel ehk ilma hankelepingut sõlmimata. Seetõttu peabki hankija eRHR-le pärast riigihanke
lõppemist esitama teate, kust nähtuvad hankemenetluse lõppemise põhjused Euroopa
3 (22)
Komisjoni kehtestatavas standardvormis nõutud ulatuses, st kas hankemenetlus lõppes hanke-
või raamlepingu sõlmimisega või on hankemenetlus lõpetatud lepingut sõlmimata. Lisaks teate
esitamisele peab hankija märkima peamised hankemenetluse lõppemisega seotud asjaolud
eRHR-is eraldi, st mitte hankelepingu sõlmimise teates, vaid selleks eraldi näidatud kohas
riigihanke üldandmete juures.1
Hankijal on riigihanke läbipaistvuse tagamiseks riigihanke menetluse lõppedes kokkuvõtlikult
järgmised kohustused: (i) esitada eRHR-le 30 päeva jooksul pärast hankemenetluse lõppemist
hankelepingu sõlmimise teade (vt ka RHS § 83 lg-d 3 ja 4); (ii) juhul, kui hankeleping lõppes
RHS § 73 lg 3 p-des 2-7 sätestatud alustel ehk hankelepingut ei sõlmitud, märkida eRHR-is
hankelepingu lõppemise alusega seotud peamised õiguslikud ja faktilised asjaolud – nt kas kõik
pakkumused lükati tagasi, ükski pakkuja või taotleja ei kvalifitseerunud, hankemenetlus
tunnistati kehtetuks vms.
Lihthangetes viitenumbritega 191365 ja 191984 hankelepingu sõlmimise teate esitamisega
eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist eiras hankija RHS § 83 lg 1 ja §
125 lg 10 nõudeid.
Avatud hankemenetlusega riigihankes viitenumbriga 192005 hankelepingu sõlmimise teate
eRHR-le esitamata jätmisega enam kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist eiras hankija
RHS § 83 lg 1 nõudeid.
3.1.2. Hankelepingu maksumuse andmete esitamine
Järelevalvemenetluses tuvastati, et hankija on eksinud hankelepingu sõlmimise järgselt lepingu
maksumuse andmete esitamises järgmistes riigihangetes:
1. Lihthankes „Investeerimislaenu võtmine“, viitenumber 190876, on
hindamiskriteeriumina märgitud pakkumuse kogumaksumus osakaaluga 100 ja lepingu
sõlmimise tasu osakaaluga 0.
Hankija sõlmis Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 04.10.2017 laenulepingu nr KL-
041017KO. eRHR-is on hankija hankelepingu sõlmimise järgselt esitanud lepingu
maksumuseks 0,88 eurot, mis on ühtlasi ka pakkumuse kogumaksumus.
Hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tuleneb, et hankija on maksnud
Danske Bank A/S Eesti filiaalile riigihanke viitenumbriga 190876 raames viiviseid ja
intresse kokku summas 6 388,79 eurot. Lisaks tuleneb laenulepingust, et lepingutasu on
300 eurot. Seega ei saa olla korrektne hankelepingu sõlmimise teates avaldatud info, et
sõlmitud lepingu maksumus oli 0,88 eurot.
2. Avatud hankemenetlusega riigihanke „Elva linnas elektrienergia ostmine perioodiks
01.01.2018 – 31.12.2018“, viitenumber 192005, hindamiskriteeriumina on märgitud
pakkumuse kogumaksumus.
Hankija sõlmis 08.06.2020 Eesti Energia AS-ga 09.01.2018 hankelepingu nr 13-12/2.
Hankelepingu p 4.3 näeb ette, et baastarne hind (tariif) on 36,88 eur/MW. Nimetatud
tariif sisaldab kõiki kulusid, mis on seotud elektrienergia müügiga. Hankija on
hankelepingu sõlmimise andmetes sisestanud eRHR-is lepingu maksumuseks 36,88
eurot, mis on võrdne eduka pakkumuse kogumaksumusega.
Hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tuleneb, et hankija on maksnud
Eesti Energia AS-le riigihanke raames kokku 298 723,55 eurot. Seega ei saa olla
1 S. Elias, M. Parind, M.A. Simovart. § 83, kommentaar 6, lk 467. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
4 (22)
korrektne hankelepingu sõlmimise teates avaldatud info, et sõlmitud lepingu maksumus
on 36,88 eurot.
3. Lihthanke „Lumetõrje teenus Puhja piirkonda (Elva vald)“, viitenumber 227642,
hindamiskriteeriumina on märgitud lumetõrje teenuse osutamise ühikhind. Hankija on
märkinud hanke eeldatavaks maksumuseks 41 808 eurot.
Hankija sõlmis OÜ-ga Rämsi Agro 09.11.2020 töövõtulepingu nr 13-12/64. Lepingu p-
i 6.1.1 ja 6.1.2 kohaselt on lumetõrje teenuse püsitasu 800 eurot kuus ja ühe masina
tunnihind 80 eurot. Libedusetõrjel esitab hankija arveldamisel lisaks töötunni hinnale
materjalile kulunud maksumuse. Hankija on hankelepingu sõlmimise andmetes
sisestanud eRHR-is lepingu maksumuseks 0,01 eurot.
Hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tuleneb, et hankija on maksnud
OÜ-le Rämsi Agro riigihanke raames kokku 50 329 eurot. Seega ei saa olla korrektne
hankelepingu sõlmimise teates avaldatud info, et sõlmitud lepingu maksumus on 0,01
eurot.
Hankija oletas kontrollivisiidil, et tegemist võib olla eksimusega. Nimelt on 0,01 eurot
väikseim summa, mida saab riigihangete registris märkida. Seega hankespetsialist võis
märkida lepingu maksumuseks 0,01 eurot, sest ei osanud lumetõrje teenuse lepingu
maksumust ennustada.
Rahandusministeerium selgitab, et eRHR-is kandub eduka pakkumuse maksumus lepingu
andmetesse hindamiskriteeriumite lehelt, kui seal on maksumust küsitud. Hankijal tuleb
kontrollida andmeid ja vajadusel neid korrigeerida. Sõlmitud lepingu maksumuseks ei saa olla
0 eurot või ühikuhind. Lepingu maksumuseks tuleb märkida:
a) Eduka pakkumuse maksumus, kui pakkumuse maksumus on esitatud kogu lepingu
eseme kohta.
b) Hankelepingu täitmisel eeldatavalt pakkujale makstav kogusumma, kui pakkumuses
ega lepingus ei fikseerita lepingu kogumaksumust.
c) Ideekonkursil kõikidele osalejatele makstud osalemistasud ja/või määratud auhinnad.
d) Asjade, üürimise, liisimise, rentimise korral asja jääkväärtust sõlmitud lepingu
maksumuse hulka ei arvestata, kui hankija ei ole selgelt eseme väljaostu hankes ette
näinud.
e) Laenulepingu korral on lepingu maksumuseks teenustasud, nt lepingu sõlmimise tasu
ja intress. Laenatavat summat lepingu maksumuse hulka ei arvestata.2
Seega juhul kui pakkumuses esitati ühikuhinnad (nt tüki hind, kuu maksumus, aasta
maksumus), siis tuleb hankijal välja arvutada eeldatavalt lepingu täitmisel pakkujale makstav
tasu kokku.3
3.1.3. Hankelepingu lõppemise andmete esitamine
RHS § 83 lg 7 alusel esitab hankija 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist registrile
järgmise teabe: 1) hankelepingu tegelik maksumus; ja 2) hankelepingus tehtud muudatused,
mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Kui leping muudeti, näiteks pikendati
2 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks.
Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download
3 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks.
Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download
5 (22)
täitmise tähtaega, siis lõpetamise kuupäev ja registrile andmete esitamise tähtpäev tuleneb
tegelikust lepingu lõppemisest. Lähtudes võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) saab lepingu
lõpetamise kuupäevaks olla päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud.
Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et hankija on RHS § 83 lg 7 sätestatud tähtaega
eiranud ja esitanud hankelepingu lõppemise kohta teavet hilinemisega või jätnud teabe
esitamata:
1. Lihthanke „Investeerimislaenu võtmine“, viitenumber 190876, tulemusel sõlmitud
hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt
20.10.2022, mil hankija tasus ettevõtjale viimase makse. Hankelepingu lõppemisest on
hankija teavitanud eRHR-i andmetel 10.02.2023 ehk 3 kuud ja 21 päeva pärast
hankelepingu lõppemist.
2. Lihthanke „Puhja valla teede talihooldus 2017/2018“, viitenumber 190944, tulemusel
sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest
tulenevalt 12.04.2018, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. Hankelepingu
lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel 10.08.2022 ehk 4 aastat, 3 kuud ja
22 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
3. Lihthanke „Konguta valla teede remonttööd“, viitenumber 191365, tulemusel sõlmitud
hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt
15.11.2018. Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel
01.11.2022 ehk 3 aastat, 11 kuud ja 17 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
4. Lihthanke „Konguta valla lumetõrjetööd 2017-2018. a hooldusperioodil“, viitenumber
191368, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud
raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 23.04.2018, mil hankija tasus töövõtjale
viimase makse. Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel
10.08.2022 ehk 4 aastat, 3 kuud ja 18 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
5. Lihthanke „Elektrienergia ostmine“, viitenumber 191984, tulemusel sõlmitud
hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt
15.01.2019. Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel
06.12.2022 ehk 3 aastat, 10 kuud ja 21 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
6. Avatud hankemenetlusega riigihanke „Elva linnas elektrienergia ostmine perioodiks
01.01.2018 – 31.12.2018 a“, viitenumber 192005, tulemusel sõlmitud hankeleping
lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 31.12.2018, mil
hankija tasus viimase makse. eRHR-i andmetel on hankelepingu seisundiks „lepingu
ootel“. Seega ei ole hankija eRHR-ile edastanud andmeid hankelepingu lõppemise
kohta.
7. Lihthanke „Elva linna aia- ja haljastujäätmete kompostimisplatsi projekteerimine ja
ehitamine“, viitenumber 192246, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt
edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 28.08.20218, mil hankija tasus
töövõtjale viimase makse. Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i
andmetelt 03.08.2022 ehk 3 aastat, 10 kuud ja 6 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
8. Lihthanke „Lumetõrje teenus Puhja piirkonda (Elva vald)“, viitenumber 227642,
tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise
väljavõttest tulenevalt 16.05.2022, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse.
Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel 06.12.2022 ehk 6
kuud ja 20 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
6 (22)
9. Avatud hankemenetlusega riigihanke „Elva Tartu mnt ja Hellenurme kergliiklusteede
ehitus“, viitenumber 233754, tulemusel sõlmitud hankeleping võis lõppeda hankija
poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 31.12.2021, mil hankija tasus
töövõtjale viimase makse. Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i
andmetel 09.01.2023 ehk 1 aasta ja 9 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
Hankija selgitas kontrollivisiidil, et esines töövõtjapoolne hankelepingu rikkumine,
seega hankelepingut muudeti. Samas nentis hankija, et hankeleping pole siiani
lõppenud. Hankija märkis, et tööd on küll teostatud, kuid teatud
teostusdokumentatsioon on esitamata, seepärast esineb ka hankelepingu rikkumine.
RHS § 83 lg 7 reguleerib olukordi, kus hankelepingu täitmine on lõppenud. Hankijal tuleb
hankelepingu täitmise järel esitada teave hankelepingu täitmise põhiomaduste kohta, kuna need
võivad erineda riigihanke alusdokumentides märgitust.4
Tulenevalt VÕS-ist lõpeb leping üldjuhul mõlemapoolsete kohustuste täitmisega, poolte
kohustuseks on mh töövõtja kohustus töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja
vastu võtta, samuti tellija kohustus maksta tasu. Seega, olukorras, kus pakkuja on omapoolsed
lepingujärgsed kohustused hankija ees täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda
lepingut veel lõppenuks, kui täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused,
mis on lepingu lõppemise eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine
töövõtjale.
Seega edasises hankepraktikas tuleks hankijal lepingute lõpetamise andmete esitamisel eRHR-
ile märkida lepingute lõppemise kuupäevaks tähtpäev, millal on täidetud mõlemapoolselt kõik
lepingulised kohustused. Samuti tuleks hanketeadetes märkida lepingute kestuseks eeldatav
mõlemapoolsete lepinguliste kohustuste täitmise aeg ning sõlmitud hankelepingute kohta
eRHR-ile andmete esitamisel5 märkida lepingu tähtajaks eeldatav mõlemapoolsete lepinguliste
kohustuste täitmise aeg. Hankelepingu täitmise perioodi, kui see erineb lepingu kestusest,
soovitame märkida hanketeates mõnel muul väljal, kuna hanketeade peab sisaldama ka
ehitustööde tegemise ajakava, või teistes riigihanke alusdokumentides. Eelmärgitud käsitlusest
lähtumisel peaks hankija edasises hankepraktikas lahenema hankelepingute lõppemise teabe
eRHR-ile hilinemisega esitamise probleem.
Lisaks märgime, et üldjuhul on tööde üleandmine, arve esitamine ja arve tasumine lepinguga
reguleeritud ja hankija jaoks prognoositav. Siinjuures tuleb hankijal lepingus vastava
regulatsiooni sätestamisel lähtuda VÕS-is § 821 toodust. Samast §-st tuleb juhinduda ka
olukordades, kus leping ei sätesta tasu maksmise päeva või tähtaega. VÕS § 821 lg 1 järgi
muutub tasu sissenõutavaks hiljemalt 30. päeval alates arve või muu sellise makseettepaneku
võlgniku kätte jõudmisest. Seda siiski vaid juhul, kui võlgnik ei saa arvet enne kauba, teenuse
või muu hüve kätte (näiteks kestvuslepingute puhul) saamist või kui ta on kauba, teenuse või
muu hüve kätte saanud, kuid pole selge, millal arve tema kätte jõuaks. Sellistel juhtudel
hakatakse tähtaega lugema alates hüve kättesaamisest.6 VÕS § 821 lg 3 sätestab, et võlgnik, kes
on RHS § 5 lg-s 2 nimetatud isik, ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 30 päevast
pikem maksetähtaeg, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja
kui see tuleneb objektiivselt lepingu olemusest või erilistest tunnusjoontest. Lõige 4 keelab
kokkuleppe, millega nähakse hankijast võlgnikule 60 päeva ületav maksetähtaeg. Euroopa
Kohus selgitab kohtuasjas C-585/20, et ametiasutustel, kes teevad märkimisväärsele hulgale
4 S. Elias, M. Parind, M.A. Simovart. § 83, kommentaar 14, lk 468. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
5 Rahandusministeeriumi koostatud juhendis riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete
esitamiseks (kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download) punktis 1 „Hankelepingu sõlmimise järgselt andmete
esitamine“ on selgitatud: „Lepingu täitmise tähtajaks tuleb märkida kavandatud lepingu lõppemise tähtpäev. Leping loetakse
lõppenuks, kui mõlema lepingu poole kohustused on täidetud (sh ka hankija kohustused pakkuja ees)“.
6 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seletuskiri. 13.09.2010 algatatud ning 12.01.2011 vastu
võetud eelnõu 813 SE „Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“.
7 (22)
ettevõtjatele suunatud makseid, on palju kindlamad, prognoositavamad ja pidevamad tuluvood
kui ettevõtjatel, nad võivad saada rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui ettevõtjad ja
nad ei sõltu oma eesmärkide saavutamisel nii palju stabiilsete ärisuhete loomisest nagu
ettevõtjad. Lisaks kaasneb nende ametiasutuste pikkade maksetähtaegadega – nagu ka
hilinenud maksmisega nende ettevõtjate jaoks – põhjendamatu kulu, mis suurendab ettevõtjate
likviidsuskitsikusi ja raskendab nende finantsjuhtimist, peale selle võivad pikad maksetähtajad
kahjustada ka nende ettevõtjate konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest nad peavad hilinenud
maksmise tõttu otsima rahalisi vahendeid väljastpoolt.7
Lihthangetes viitenumbriga 190876, 190944, 191365, 191368, 191984, 192246 ja 227642
hankelepingu lõppemise andmete esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu
lõppemist eiras hankija RHS § 83 lg 7 ja § 125 lg 10 nõudeid.
Avatud hankemenetlusega riigihangetes viitenumbriga 192005 ja 233754 hankelepingu
lõppemise andmete esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu lõppemist
eiras hankija RHS § 83 lg 7 nõudeid.
Lisaks leidis järelevalvemenetluses tuvastamist järgnev:
1. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
lihthanke „Konguta valla teede remonttööd“, viitenumber 191365, tulemusel sõlmitud
hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega 15.11.2017, kuid eRHR-
i andmetel on leping lõppenud 03.11.2018. Tegemist on hankija poolt eRHR-ile esitatud
eksitava infoga hankelepingu lõppemise kuupäeva osas.
2. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
lihthanke „Elektrienergia ostmine“, viitenumber 191984, tulemusel sõlmitud
hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega 15.01.2019, kuid eRHR-
i andmetel on leping lõppenud 31.12.2018. Tegemist on hankija poolt eRHR-ile esitatud
eksitava infoga hankelepingu lõppemise kuupäeva osas.
3. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
lihthanke „Elva linna aia- ja haljastujäätmete kompostimisplatsi projekteerimine ja
ehitamine“, viitenumber 192246, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse
viimase makse tasumisega 28.08.2018, kuid eRHR-i andmetel on leping lõppenud
28.09.2018. Tegemist on hankija poolt eRHR-ile esitatud eksitava infoga hankelepingu
lõppemise kuupäeva osas.
Järelevalvemenetluses selgitas hankija, et riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu
lõpetamine vormistati eRHR-is vastavalt lepingule, mitte viimase makse tasumise
alusel. Hankija täiendas, et oli eksinud andmete sisestamisel, nimelt märkis hankija
eRHR-is, et hankeleping on lõppenud 28.09.2018, kuigi pidi olema lõpetatud
30.09.2018 vastavalt eRHR-i hankelepingus sõlmimise andmetele ja hankelepingus
märgitule.
4. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
lihthanke „Lumetõrje teenus Puhja piirkonda (Elva vald)“, viitenumber 227642,
tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega
16.05.2022, kuid eRHR-i andmetel on leping lõppenud 15.04.2022. Tegemist on
hankija poolt eRHR-ile esitatud eksitava infoga hankelepingu lõppemise kuupäeva
osas.
7 20.10.2022 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-585/20, BFF Finance Iberia SAU vs Gerencia Regional de Salud de la Junta
de Castilla y Leon, p 51.
8 (22)
5. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
avatud hankemenetlusega riigihanke „Mööbli ja seadmete ostmine HEV õpilastele“,
viitenumber 237019, tulemusel 1. osas sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse
viimase makse tasumisega 04.03.2022, kuid eRHR-i andmetel on leping lõppenud
01.02.2022. 2. osas sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse
tasumisega 28.01.2022, kuid eRHR-i andmetel on leping lõppenud 14.01.2022.
Tegemist on hankija poolt eRHR-ile esitatud eksitava infoga hankelepingu lõppemise
kuupäeva osas.
6. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
avatud hankemenetlusega riigihanke „Projekteerimis- ja ehitustööd projektile „Elva
linna tänavavalgustuse renoveerimine Valga maanteel ja Kadaka tänaval““,
viitenumber 237382, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase
makse tasumisega 17.03.2022, kuid eRHR-i andmetel on leping lõppenud 07.02.2022.
Tegemist on hankija poolt eRHR-ile esitatud eksitava infoga hankelepingu lõppemise
kuupäeva osas.
3.1.4. Hankelepingu lõpetamine hankelepingus ettenähtud tähtpäevast hiljem
Avatud hankemenetlusega riigihanke „Mööbli ja seadmete ostmine HEV õpilastele“,
viitenumber 237019, tulemusel sõlmis hankija kahes osas lepingud. 1. osas sai hankeleping
sõlmitud 21.07.2021. Lepingu tähtpäevaks on eRHR-i hankelepingu andmetes märgitud
22.11.2021. Järelevalvemenetluses hankija edastatud lepingu „Hankeleping“ p-s 3.1 tuleneb:
„Müüja kohustub ostjale üle andma ja ostja kohustub vastu võtma ruumidesse paigaldatud
kaubad hiljemalt neli (4) kuud pärast hankelepingu sõlmimist.“ Seega pidi lepingujärgne tarne
tähtaeg olema 21.11.2021. Lisaks näeb lepingu p 7.1 ette, et leping kehtib kuni lepingu pooled
on täitnud kõik kohustused ning p 4.2, et ostja tasub kaupade hinna pärast kaupade üleandmise
ja vastuvõtmise akti allkirjastamist 21 kalendripäeva jooksul alates müüjalt arve saamist.
Tulenevalt ülaltoodust pidi hankeleping lõppema hiljemalt 12.12.2021. Tegelikult lõppes
leping 04.03.2022, mil hankija tasus müüjale viimase makse. Hankelepingu muudatust
kontrollijale teadaolevalt vormistatud ega edastatud ei ole, eRHR-s märgitud kohaselt ei ole
hankelepingu tingimusi muudetud ega esinenud ettevõtja poolseid rikkumisi, mille tulemusena
võis hankija kohaldada õiguskaitsevahendeid. Samas on hankeleping lõppenud 2 kuud ja 20
päeva hiljem kui esialgselt oli hankelepingus määratud.
Hankija teavitas kontrollivisiidil, et põhjuseks, miks leping lõppes hiljem kui hankelepingus oli
ette nähtud, oli see, et hankija võimaldas töövõtjale täiendava tähtaja VÕS-i alusel.
Arvestades, et hankija ei ole lepingu täitmisega hilinemist käsitlenud ettevõtja poolse
rikkumisena, tuleb järeldada, et lepingu täitmise tähtpäeva on hankija ja müüja pikendanud
konkludentselt.
Selgitame, et olukorras, kus müüja ei ole täitnud hankelepingust tulenevaid kohustusi
tähtaegselt, ei ole tegemist hankelepingu muutmisega RHS § 123 lg 1 tähenduses ning sellisel
juhul tuleb juhinduda VÕS-i regulatsioonist, muuhulgas kohustuste täitmiseks täiendava
tähtaja andmisest VÕS § 114 tähenduses. Samuti tuli sellise rikkumise kohta avaldada teave
eRHR-is RHS § 83 lg 7 p 3 kohaselt.
Lisaks märgime, et hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määratlenud selgeid, täpseid ja
ühemõttelisi hankelepingu muutmise ulatuse, sisu ja kohaldamistingimusi (RHS § 123 lg 1 p
2). Ühtlasi ei ole järelevalvemenetluses ilmnenud, et kirjeldatud olukorras oleks esinenud
hoolsale hankijale ettenägematuid asjaolusid (RHS § 123 lg 1 p 4) ning muudatust ei saa pidada
ka väheoluliseks RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, sest hankija on pikendanud sõlmitud hankelepingu
esitatud kaupade üleandmise tähtpäeva vähemalt kahe kalendrikuu võrra, arvestades seejuures,
et esialgselt oli sõlmitud hankelepingus määratud hankelepingu täitmise tähtajaks neli
9 (22)
kalendrikuud. Hankija on pikendanud esialgselt hankelepingu täitmise tähtaega seega vähemalt
poole võrra esialgsest hankelepingu täitmise tähtajast. Järelikult tuleb kõnealust hankelepingu
muudatust pidada oluliseks, sest muudatusega lisati tingimus, mis laiendanuks võimaliku
riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke
alusdokumendid oleksid algselt sisaldanud kuuekuulist hankelepingu täitmise tähtaega. Sellest
tulenevalt on hankija eiranud RHS § 123 lg-s 1 sätestatut, st muutnud hankelepingu täitmise
tähtpäeva ilma hankelepingu muudatust kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis vormistamata ning selleks RHS § 123 lg-st 1 tulenevat õiguslikku alust omamata.
3.1.5. Hankelepingu muutmise andmete esitamine
RHS § 83 lg 7 näeb ette, et hankija esitab 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist
riigihangete registrile muuhulgas teabe hankelepingus tehtud muudatustest, mille kohta
hankelepingu muutmise teadet ei esitatud.
RHS § 123 lg 5 sätestab, et RHS § 123 lg 1 p 3 (samalt ettevõtjalt täiendavate asjade ostmine
või täiendavate teenuste või ehitustööde tellimine) või p 4 (muudatuse põhjustavad hoolsale
hankijale ettenägematud asjaolud) alusel tehtud muudatuse kohta peab hankija esitama eRHR-
ile hankelepingu muutmise teate kuni 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates.
Nagu iga muugi riigihankeõiguse rikkumise puhul on hankelepingu muudatuste tegemise kohta
info olemasolu esmane eeldus, et nn konkurentide järelevalvele tuginev õiguskaitsesüsteem
saaks tõhusalt toimida. Teistel ettevõtjatel on üldjuhul raske või isegi võimatu saada teada
hankelepingusse tehtud muudatustest.8
Seoses hankelepingu kehtivusajal hankelepingu muudatuste andmete esitamisega eRHR-ile on
Rahandusministeerium selgitanud järgmisi aspekte9:
a) Riigihanke (menetluse) tulemusel sõlmitud lepingut võib muuta ainult kooskõlas RHS
§-s 123 sätestatuga. Kahel juhul tuleb lepingu muudatuste kohta 10 päeva jooksul pärast
muudatuse tegemist esitada eRHR-ile (enne lepingu lõppemist) hankelepingu muutmise
teade: (i) samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille
järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud,
juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või
märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik
tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest,
kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest
(RHS § 123 lg 1 p 3); (ii) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud
asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ning ühegi muudatuse
väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 4).
b) Hankelepingu muutmise teate esitamiseks peab hankija käivitama eRHR-is tegevuse
„Lepingu andmete parandamine“ ja korrigeerima „Lepingud“ lehel vastava
hankelepingu andmeid. Kui lepingu maksumus ei muutu või RHS § 123 lg 1 p 3 või 4
raames muudetakse ka hankelepingu tähtaega, siis tuleb „Hanke teated“ lehel
koostamisel seisundis muutmise teate osa II p-s 1.4 „Lühikirjeldus“ täiendada teksti.
Lepingu andmete parandamise tegevuse lõpetamisel tuleb teate eRHR-ile esitamiseks
valida „Lõpeta tegevus“ (mitte „Lõpeta tegevus ilma teadet esitamata“). Ka töövõtja
(pakkuja) vahetumise korral on soovitatav andmeid parandada vahetult muudatuse
tegemise järgselt muutmise teatega.
8 M.A. Simovart. RHS § 123, kommentaar 63, lk 835. M.A. Simovart, M.Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
9 Vt Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium,
veebruar 2022, lk 3.
10 (22)
c) Kui hankelepingut on muudetud muul alusel, kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-de 1-2 või 5-
7 sätestatuga, siis enne lepingu tegelikku lõppemist lepingu muudatuse (sh tähtaja
pikenemise) kohta andmeid eRHR-ile esitama ei pea. Lepingu muudatustest, mille
kohta ei tulnud esitada hankelepingu muutmise teadet, peab hankija teatama lepingu
lõpetamise andmetes.
d) Hankija peab esitama eRHR-ile teabe muudatuste laadi, ulatuse, muutmise põhjuste ja
maksumuse suurenemise kohta vastavalt lepingu muutmisel kohaldatud RHS § 123 lg
1 vastavale punktile ja esinevatele faktilistele asjaoludele.
Järelevalvemenetluses tuvastati, et hankija on eiranud RHS § 83 lg 7 nõudeid ning jätnud
esitamata hankelepingu muutmise kohta andmed või esitanud eRHR-ile väärad andmed
järgnevates riigihangetes:
1. Hankija on eRHR-is teavitanud, et on lihthanke „Elektrienergia ostmine“, viitenumber
191984, tulemusel sõlminud hankelepingut muutnud. Hankija on selgitanud, et lepingus
on tehtud muudatused, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Nimelt
hankija märkis eRHR-is, et „Hanke maksumus muutus kuna elektritarbimise kogust ei
ole võimalik täpselt prognoosida.“ Hankija ei ole järelevalvemenetluse käigus esitanud
riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu muudatust.
Märgime, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse
läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. Riigihanke tulemusena sõlmitud lepingu
hilisem muutmine on võimalik vaid selliselt nagu on juba riigihanke alguses avaldatud
ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad.10 VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut
muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muu alusel.
Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus,
milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine
tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise
lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud
viisil.11
Juhime tähelepanu, et see, et hankelepingu kogumaksumus muutub põhjusel, et elektri
tarbitavat kogust ei ole võimalik prognoosida, ning kõik hankelepingu tingimused (nt
elektri hind, lepingu kehtivuse aeg jne) jäävad samaks, ei saa pidada hankelepingu
muutmiseks. Seda enam, et järelevalvemenetluses hankija edastatud riigihanke
tulemusel sõlmitud leping kätkeb endas ostja eeldatavat ostukogust müügiperioodis,
mitte hankelepingu kogumaksumust.
Ülaltoodust tuleneb, et hankija on esitanud riigihangete registris väärad andmed selle
kohta, et hankelepingut on muudetud.
2. Hankija sõlmis 18.12.2017 lihthanke „Elva linna aia- ja haljastujäätmete
kompostimisplatsi projekteerimine ja ehitamine“, viitenumber 192246, tulemusel
hankelepingu. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud hankelepingu nr 12-2/101
p-i 5.1 kohaselt on tööde teostamise tähtajaks hiljemalt 30.09.2018. 19.01.2018
allkirjastatud hankelepingu lisa kohaselt viidi „lepingu punkt 5.1 kooskõlla riigihanke
„Elva linna aia- ja haljastujäätmete kompostimisplatsi projekteerimine ja ehitamine“
(viitenumber 192246 hanketeatega ning määrata tööde teostamise tähtajaks hiljemalt
28. september 2018.“ eRHR-ile esitatud hankelepingu lõpetamise andmetest, aga ka
hanketeadetest, nähtub, et hankelepingut ei ole muudetud. Järelevalvemenetluses
märkis hankija, et hankelepingut ei ole muudetud.
10 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2016 kohtuotsus asjas nr 3-2-1-171-15, p 14.
11 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.04.2018 kohtuotsus asjas nr 2-15-5027, p 12.
11 (22)
Juhime tähelepanu, et igasugune pooltevaheline kokkuleppe, mille kohaselt
muudetakse lepingu tingimusi, isegi kui need viiakse kooskõlla riigihanke
alusdokumentidega, on hankelepingu muutmine, millest tuleb hankijal eRHR-is
teavitada hankelepingu lõpetamise andmetes.
3. Hankija on eRHR-is teavitanud, et on lihthanke „Lumetõrje teenus Puhja piirkonda
(Elva vald)“, viitenumber 227642, tulemusel sõlminud hankelepingut muutnud.
Hankija on selgitanud, et lepingus on tehtud muudatused, mille kohta hankelepingu
muutmise teadet ei esitatud. Nimelt hankija märkis eRHR-is, et „Eeldatav maksumus,
milleks oli 41 808,00 eurot määrati eelnevate aastate teostatud lumetõrjete järgi. Antud
perioodi lumekoristust ei olnud võimalik täpselt ette ennustada ning lõplikuks
maksumuseks tuli 50 329,00“ Hankija ei ole järelevalvemenetluse käigus esitanud
riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu muudatust.
Juhime tähelepanu, et see, et hankelepingu kogumaksumus muutub põhjusel, et
hankelepingu perioodi lumekoristust ei ole võimalik prognoosida, ning kõik
hankelepingu tingimused (nt ühikuhind, lepingu kehtivuse aeg jne) jäävad samaks, ei
saa pidada hankelepingu muutmiseks. Lisame, et lihthanke tehnilise kirjelduse p-ist
3.19 tuleneb, et „Tegemist ei ole fikseeritud lõpliku hinnaga lepingu tüübiga vaid
hankelepingu hind kujuneb ilmastikuoludest sõltuvalt osutatud teenustest ja pakutud
ühikhindadest.“ Järelevalvemenetluses hankija edastatud riigihanke tulemusel sõlmitud
töövõtulepingu p-s 6 on määratud teenuse eest tasumine, mis enamjaolt tugineb
ühikhindadele ja tunnihindadele.
Ülaltoodust tuleneb, et hankija on esitanud riigihangete registris väärad andmed selle
kohta, et hankelepingut on muudetud.
4. Hankija on 10.12.2021 muutnud avatud hankemenetlusega riigihanke „Mööbli ja
seadmete ostmine HEV õpilastele“, viitenumber 237019, 2. osa tulemusel sõlmitud
hankelepingut. eRHR-ist ei nähtu, et hankelepingut oleks muudetud – puudub
hankelepingu muutmise teade või märge hankelepingu muutmise kohta hankelepingu
lõpetamise andmetes. Samas hankelepingu sõlmimise teates on märgitud lepingu
nimetuseks „Hankelepingu 13-12/44 muutmise kokkulepe“.
Hankija selgitas kontrollivisiidil, et tõepoolest on hankeleping muudetud 10.12.2021.
Hankija on püüdnud esitada ka hankelepingu muutmise teate, kuid selle asemel on
parandanud hankelepingu sõlmimise teadet ja teates märkinud hankelepingu sõlmimise
kuupäevaks hoopis hankelepingu muutmise kuupäeva. Samuti selgitas hankija, et
muutmise puhul on tegemist korrektsiooniotsuse eelnõuga.
Hankija edastas järelevalvemenetluses muutmise kokkuleppe „Hankelepingu nr 13-
12/44 muutmise kokkulepe“, millest tuleneb, et hankija lähtus muudatuse tegemisel
RHS § 123 lg 1 p-st 4.
Nagu eelpool on mainitud, peab hankija esitama RHS § 123 lg 1 p-i 3 või 4 alusel tehtud
muudatuse kohta registrile hankelepingu muutmise teate. Ülaltoodust tuleneb, et
hankija on jätnud korrektselt esitamata teate hankelepingu muutmise kohta.
Lihthangetes viitenumbriga 191984, 192246 ja 227642 hankelepingu muutmise kohta andmete
esitamata jätmisega või väärate andmete esitamisega eiras hankija RHS § 83 lg 7 ja § 125 lg
10 nõudeid.
Avatud hankemenetlusega riigihankes viitenumbriga 237019 hankelepingu muutmise kohta
andmete esitamata jätmisega eiras hankija RHS § 83 lg 7.
12 (22)
4. Tähelepanekud ja soovitused
Rahandusministeerium esitab tähelepanekud ja soovitused kontrollitud hangetes muude kui
RHS §-s 83 sätestatud nõuete järgimise kohta.
4.1. Hankelepingu täitmise ja tööde teostamise kestuse vastuolud
Rahandusministeerium tuvastas järelevalvemenetluse käigus järgmist:
1. Lihthanke „Konguta valla teede remonttööd“, viitenumber 191365, hanketeate p-i
II.2.7) kohaselt oli hankelepingu kestuseks märgitud 12 kuud. Järelevalvemenetluses
edastas hankija lihthanke tulemusel sõlmitud töövõtulepingu nr 15-1.15, mille p-i 6.1
kohaselt on tööde teostamise periood lepingu sõlmimisest, 04.09.2017, kuni
03.12.2017. Lepingu p-i 6.4 kohaselt: „Tellija tasub Töövõtja arve alusel 10 päeva
jooksul arvates arve esitamisest juhul, kui Töövõtja on perioodi jooksul täitnud lepingut
nõuetekohaselt ja Tellija ei ole rakendanud lepingu punktis 5.4 sätestatud
sanktsioone“. Seega tegelikuks hankelepingu kestuseks peaks olema 100 päeva, mitte
12 kuud.
2. Lihthanke „Konguta valla lumetõrjetööd 2017-2018. a hooldusperioodil“, viitenumber
191368, hanketeate p-i II.2.7) kohaselt oli hankelepingu kestuseks märgitud
kuupäevade vahemik: 17.10.2017 – 30.04.2018. Erinevalt hanketeates esitatud
hankelepingu kestuse kuupäevadest sõlmis hankija hankelepingu hoopis 07.11.2017.
Seega on hankija sõlminud hankelepingu riigihanke alusdokumentides sätestatust
erinevatel tingimustel. Selline tegevus on lubatud vaid juhul kui riigihanke
alusdokumentides oli ette nähtud, kas vastav läbirääkimiste pidamise võimalus või
tingimuste muutmise võimalus.
Lisaks, riigihanke alusdokumentide „Hankeleping“ p-i 2.1 ja „Hanketeade“ p-i 4.2
kohaselt kohustus töövõtja teostama Konguta valla lumetõrjetööd ajavahemikul
17.10.2017 kuni 30.04.2018. Hankija poolt järelevalvemenetluses edastatud
hankelepingu kohaselt pidi töövõtja teostama lumetõrjetööd ajavahemikus 01.11.2017
kuni 30.04.2018. Eeltoodust nähtub, et teenuse osutamine hankelepingu kohaselt algas
13 päeva hiljem kui näevad seda ette riigihanke alusdokumendid, mis on iseenesest
vastuoluline.
3. Lihthanke „Elva linna aia- ja haljastujäätmete kompostimisplatsi projekteerimine ja
ehitamine“, viitenumber 192246, hanketeate p-i II.2.7) kohaselt oli hankelepingu
kestuseks märgitud kuupäevade vahemik: 28.11.2017 – 28.09.2018. Erinevalt
hanketeates esitatud hankelepingu kestuse kuupäevadest sõlmis hankija hankelepingu
18.12.2017. Seega on hankija sõlminud hankelepingu riigihanke alusdokumentides
sätestatust erinevatel tingimustel. Selline tegevus on lubatud vaid juhul, kui riigihanke
alusdokumentides oli ette nähtud kas vastav läbirääkimiste pidamise võimalus või
tingimuste muutmise võimalus. Hanketeates esitatud hankelepingu kestus ei lange
kokku hankelepingu tegeliku sõlmimise kuupäevaga, sest hankelepingu järgi on lepingu
kestus 20 päeva lühem.
4. Lihthanke „Lumetõrje teenus Puhja piirkonda (Elva vald)“, viitenumber 227642,
hanketeate p-i II.2.7) ning riigihanke alusdokumendi „Hankejuhend“ p-i 2.1 ja
„Tehniline kirjeldus“ p-i 2.1 kohaselt oli tööde teostamise ajaks märgitud kuupäevade
vahemik: 01.11.2020 – 15.04.2022. Erinevalt hanketeates ja riigihanke
alusdokumentides esitatud hankelepingu kestusest ja tööde teostamise ajast sõlmis
hankija hankelepingu 09.11.2020. Seega on hankija hankelepingu sõlminud riigihanke
13 (22)
alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel. Selline tegevus on lubatud vaid
juhul, kui riigihanke alusdokumentides oli ette nähtud kas vastav läbirääkimiste
pidamise võimalus või tingimuste muutmise võimalus. Hanketeates esitatud
hankelepingu kestus ja hankelepingu tegelik sõlmimise kuupäev ei lange kokku, sest
hankelepingu kestus on 8 päeva lühem.
Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud ja eksitavalt või
ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab alati hankija.12 Riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimused ei või olla eksitavad ega vastuolulised, vaid peavad
tagama läbipaistva ja võrdse menetluse kõikidele osalejatele. Olukorras, kus hankija määratleb
hanketeates lepingu kestuseks tegelikkusest erineva perioodi, eksitab riigihankes huvitatud
isikuid ning sellisel juhul ei ole tagatud riigihanke üldpõhimõtete järgimine eelkõige
läbipaistvuse ja kontrollitavuse seisukohast (RHS § 3 p 2). RHS § 120 lg 1 toodud nõude
järgimiseks on oluline, et leping sõlmitaks riigihanke alusdokumentides ja edukas pakkumuses
toodud tingimustel. See tähendab, et juba riigihanget alustades hanketeate tingimusi koostades
tuleb silmas pidada, et selles toodud tingimustel (sh kestusega) oleks võimalik leping sõlmida.
4.2. Otsuste koostamine ja otsustest teavitamine
RHS § 47 lg 1 p 10 kohaselt peab hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitama
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõiki riigihankes osalevaid ettevõtjaid. RHS § 47
lg 4 p 3 sätestab, et koos RHS § 47 lg-s 1 nimetatud teatega peab hankija esitama (igale)
vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud
pakkuja(te) nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale
pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. RHS § 47 lg 4 p-s 3 nimetatud andmete
avaldamine pakkujatele on vajalik tagamaks riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS §
3 p 1) ning rahuldamaks pakkujate õiguspärast huvi vaidlustamisvõimaluste ja –perspektiivi
väljaselgitamise vastu. Kuna mittenumbriliste hindamiskriteeriumide korral ei selgu pelgalt
väärtuspunktidest eduka pakkumuse eelis ega hinnatud andmed, tuleks RHS § 47 lg 4 p-s 3
sätestatud põhjendamise kohustuse täitmiseks esitada ka hindamispõhjendused. Hankija
koostatud dokumentide alusel peab olema võimalik kontrollida hankija otsuste põhjendatust.13
Lihthankes „Investeerimislaen“, viitenumber 190876, on riigihankes osalevaid ettevõtteid RHS
§ 47 lg 1 p-des 3, 4, 9 ja 10 nimetatud otsustest teavitatud, avaldades neile eRHR-is tutvumiseks
vallavanema 25.09.2017 korralduse nr 145 „Hanke „Investeerimislaenu võtmine“ pakkumuse
edukaks tunnistamine“, ent nimetatud korralduses puuduvad RHS § 47 lg 4 p-s 3 nimetatud
andmed. Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta peab alati olema põhjendatud
(vt RHS § 3 p 1, § 117 lg 1 ls 2) ning põhjendused tuleb teha pakkujatele teatavaks (RHS § 47
lg 1 p 10, lg 4 p 3).
Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta peab olema kirjalikult põhjendatud.
Vastav kohustus tuleneb otseselt RHS § 3 p-st 1, mille kohaselt peab hankija tegutsema
riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt.14
Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-
s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.15 Kui haldusakti adressaat ei tea,
millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik
efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid.16 Ehkki riigihanke
menetlus ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 järgi haldusmenetlus selle kitsas
12 Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 39
13 Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus 16.03.2018 asjas nr 28-18/191319, p 9.
14
vt ka RHS § 117 lg 1, mille kohaselt hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides
nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule, tunnistades põhjendatud kirjaliku otsusega
edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse
15 Riigikohtu halduskolleegiumi 22.05.2000 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-14-00, p 5.
16 Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2008 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-49-08, p 11.
14 (22)
tähenduses, kehtib hea halduse põhimõte, mis paneb vastutuse menetluse õiguspärasuse eest
hankijale, ka riigihanke menetluses.
Järelevalvemenetluses on tuvastatud, et järgnevate riigihankemenetlustes tehtud otsustes
puuduvad vaidlustamisviited:
1. Lihthankes „Konguta valla teede remont“, viitenumber 191365, 17.10.2017 koostatud
protokoll nr 41;
2. Lihthankes „Konguta valla lumetõrjetööd 2017-2018. a hooldusperioodil“, viitenumber
191368, 19.10.2017 koostatud pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll;
3. Lihthanke „Elektrienergia ostmine“, viitenumber 191984, 01.11.2017 koostatud
pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll.
Märgime, et riigihankemenetluses vastuvõetud otsused (sh protokollid, juhul kui hankija
käsitleb neid lõplike otsustena) peavad vastama HMS sätestatud haldusakti nõuetele, sh
sisaldama vaidlustamisviiteid. Ilma vaidlustamisviideteta võivad pakkujad käsitleda protokolle
ekslikult eelotsustena, mitte lõplike otsustena ning minetada seetõttu otsuste vaidlustamise
õiguse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Edasises hankepraktikas tuleb hankijal teavitada
pakkujaid vastuvõetud otsustest RHS-is sätestatud korras, märkida otsustes viiteid
asjakohastele õiguslikele alustele (tulenevalt hankedokumentidest ja RHS-ist) ja
vaidlustamisviited (st otsuse peale vaidlustuse esitamise korra).
Ühtlasi selgitame, et alates 01.06.2022 peab hankija otsusele, millele järgneb hankelepingu või
raamlepingu sõlmimine hankija lisama otsuse kohta esitatavale teatele ka märke perioodi
pikkuse kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (ehk ooteaeg) (RHS 47 lg
41).
Hankija selgitas kontrollivisiidil, et üle lihthanke piirmäära riigihangetes tehakse otsus
vallavalitsuse korraldusega. Korraldused on avaldatud nii riigihangete registris kui ka valla
dokumendiregistris.
4.3. Pakkumuste avamine riigihanke alusdokumentides märgitust erineval ajal
RHS 2. jao 1. jaotis sätestab riigihanke alusdokumentide koostamise alused, mida tuleb avatud
hankemenetluses järgida. Ka pakkumuse avamise aeg (RHS § 77 lg 4 p 16), mis tuleb riigihanke
alusdokumentides ette näha, on RHS § 3 p-des 2-3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtetest tulenevalt hankijale kohustuslik järgida.
Hankija on kohustatud järgima kõiki enda poolt riigihanke alusdokumendis kehtestatud
tingimusi. Vastasel korral ei oleks tagatud riigihanke läbipaistvus, kontrollitavus ning võib
esineda isikute ebavõrdset kohtlemist.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui riigihanke alusdokumente ei ole (tähtaegselt)
vaidlustatud, tuleb neist juhinduda, ning hankija kui ka pakkuja on kohustatud riigihanke
alusdokumentidest juhinduma. Seega on hankija mistahes riigihanke menetluse läbiviimisel
seotud iseenda poolt kehtestatud tingimustega.
Hankija seostest riigihanke alusdokumendis kehtestatud tingimustega tuleneb ka see, et hankija
peab avama pakkumused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal, nagu on sätestatud RHS
§ 113 lg-s 1. Viidatud sätte eesmärk on tagada läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõtete
15 (22)
järgimine. Pakkumuse avamise regulatsioon maandab korruptsiooniriske, raskendades
ebaseaduslike kokkulepete tegemist pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist.17
Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et järgnevates riigihangetes on hankija avanud
pakkumused riigihanke alusdokumentides sätestatust erineval ajal:
1. Lihthanke „Investeerimislaenu võtmine“, viitenumber 190876, üldandmete kohaselt oli
pakkumuste avamise tähtpäev 22.09.2017 kell 10:00, kuid eRHR-ist nähtub, et
tegelikult toimus pakkumuste avamine hanke üldandmetes märgitust hilisemal ajal –
25.09.2017 kell 09:32;
2. Lihthanke „Konguta valla teede remonttööd“, viitenumber 191365, üldandmete
kohaselt oli pakkumuste avamise tähtpäev 16.10.2017 kell 10:00, kuid eRHR-ist
nähtub, et tegelikult toimus pakkumuste avamine hanke üldandmetes märgitust
hilisemal ajal – 17.10.2017 kell 10:07;
3. Lihthanke „Elektrienergia ostmine“, viitenumber 191984, üldandmete kohaselt oli
pakkumuste avamise tähtpäev 01.11.2017 kell 10:00, kuid eRHR-ist nähtub, et
tegelikult toimus pakkumuste avamine hanke üldandmetes märgitust hilisemal ajal –
01.11.2017 kell 12:44;
4. Avatud hankemenetlusega riigihanke „Elva linnas elektrienergia ostmine perioodiks
01.01.2018 - 31.12.2018 a“, viitenumber 192005, üldandmete kohaselt oli pakkumuste
avamise tähtpäev 15.11.2017 kell 10:00 ning riigihanke alusdokumendi „HD“ p-i 8.1
kohaselt 15.11.2017 kell 10:10, kuid eRHR-ist nähtub, et tegelikult toimus pakkumuste
avamine hanke üldandmetes ja riigihanke alusdokumentides märgitust hilisemal ajal –
15.11.2017 kell 21:20.
Ülaltoodust ilmneb, et riigihanke alusdokument „HD“ on vastuolus eRHR-i hanke
üldandmetega, nimelt on riigihanke alusdokumendis sätestatud pakkumuste avamise
tähtpäev erinev kui on märgitud eRHR-i hanke üldandmetes.
Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud ja eksitavalt või
ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab alati hankija.18
Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused ei või olla eksitavad ega
vastuolulised, vaid peavad tagama läbipaistva ja võrdse menetluse kõikidele osalejatele.
Olukorras, kus hankija määratleb hanke üldandmetes erineva pakkumuste avamise
tähtpäeva, eksitab riigihankes huvitatud isikuid ning sellisel juhul ei ole tagatud
riigihanke üldpõhimõtete järgimine eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse
seisukohast (RHS § 3 p 2).
5. Lihthanke „Elva linna aia- ja haljastujäätmete kompostimisplatsi projekteerimine ja
ehitamine“, viitenumber 192246, üldandmete kohaselt oli pakkumuste avamise
tähtpäev 28.11.2017 kell 10:00, kuid eRHR-ist nähtub, et tegelikult toimus pakkumuste
avamine hanke üldandmetes märgitust hilisemal ajal – 28.11.2017 kell 11:38.
Hankija saab pakkumuste esitamise aja ja sellest sõltuva pakkumuste avamise aja määrata
vastavalt enda võimalustele, kuid määratud ajal tuleb hankijal tagada, et pakkumused saaksid
avatud. Hankemenetlustes, kus pakkumuste avamisega läheb pakkumuste info
hankemenetluses osalejatele kättesaadavaks, on eriti oluline jälgida, et avamine toimuks
õigeaegselt, sest avamisel teatavaks saav info on pakkujatele oluline edasise tegevuse
kavandamisel.
17 K. Matteus. RHS § 113, kommentaar 2, lk 720. M. Parind, M.A. Simovart (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
18 Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 39.
16 (22)
Palume hankijal edaspidi avada pakkumused riigihanke alusdokumentides märgitud ajal.
4.4. Lepingu või lisade tagasiulatuv sõlmimine
Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et järgnevates riigihangetes on hankija sõlminud
hankelepingu või selle lisa tagasiulatuvalt:
1. Hankija on lihthanke „Konguta valla lumetõrjetööd 2017-2018. a hooldusperioodil“,
viitenumber 191368, tulemusel sõlminud 07.11.2017 Auto Guru OÜ-ga töövõtulepingu
nr 15-1.15/89. Lepingu p 2.1 näeb ette, et töövõtja kohustub teostama Konguta valla
lumetõrjetööd ajavahemikus 01.11.2017 kuni 30.04.2018. Seega on hankija sõlminud
lepingu tagasiulatuvalt selliselt, et kui leping oli sõlmitud, pidi töövõtja pakkuma
teenust juba 7 päeva.
2. Hankija on muutnud avatud hankemenetluse „Mööbli ja seadmete ostmine HEV
õpilastele“, viitenumber 237019, tulemusel 2. osas sõlmitud lepingut. Hankija edastas
järelevalvemenetluse käigus 10.12.2021 hankelepingu nr 13-12/44 muutmise
kokkulepe, mille p 2 kohaselt rakendatakse lepingu muudatus tagasiulatuvalt alates
22.11.2021. Seega on hankija muutnud hankelepingut lisaga, mis rakendati
tagasiulatuvalt.
Rahandusministeerium peab vajalikuks märkida, et praktika, kus hankija sõlmib lepingu või
selle lisa tagasiulatuvalt on hankijate puhul ebatavaline ning seda ei saa kindlasti pidada heaks
praktikaks. Ka ringkonnakohus on leidnud, et hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt võimalik
ei ole.19 Kui hanketeates ettenähtud tingimustel sõlmitavast hankelepingust tuleneb pooltele
kohustusi, mis oleks pidanud sõlmimise kuupäevaks olema täidetud (lepingu objektiks olevate
tööde teostamine ja nende eest tasumine), ei ole võimalik sõlmida hankelepingut tagasiulatuvalt
selliselt, et sellega ei kaasneks hankelepingu rikkumist.
4.5. Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimistingimuste vastuolud riigihanke
alusdokumentides ja riigihanke registrile esitatud andmetes
Hankija korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke „Elva linnas elektrienergia ostmine
perioodiks 01.01.2018 – 31.1.2.2018 a“, viitenumber 192005.
Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et eRHR-s avaldatud kõrvaldamise alused ja
kvalifitseerimistingimused on vastuolus hankija üles laetud hankedokumendis
„HD“ sätestatuga:
a) Hankemenetlusest kõrvaldamise alused
eRHR-s nähtuvad tingimused Hankedokumendis „HD“ märgitud tingimused
1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab 3.1 Hankija ei sõlmi hankelepingu isikuga ja
hankemenetlusest pakkuja või taotleja: kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja:
1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või 1) keda on või kelle seaduslikku esindajat on
järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või kriminaal- või väärteomenetluses karistatud
asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna
karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või
kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või
terroriakti toimepaneku või muu terroristliku maksualaste süütegude toimepanemise eest ja kelle
tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, karistusrandmed ei ole karistusregistrist
kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või
või terrorismi rahastamise eest; karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide
2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või alusel kehtiv;
järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või 2) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle
19 V. Vaske. RHS § 11, kommentaar 57, lk 157. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
17 (22)
asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases
karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale seisukorras tema asukohamaa seaduse kohaselt;
välismaalasele töötamise võimaldamise eest; 3) kelle suhtes on algatatud sundlikvideerimine või
3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või muu sellesarnane menetlus tema asukohamaa seaduse
järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või kohaselt.
asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on
karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või 3.2 Hankija ei sõlmi hankelepingu isikuga või
inimkaubandusega seotud teo eest; kõrvaldab hankemenetluses pakkuja, kellel on
4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või
maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse
maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud
asukohariigi õigusaktide kohaselt; maksusummalt arvestatud intress (edaspidi
5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga
järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks
subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse
tähenduses (RHS § 95 lg 1). algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla
tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Riiklike
või elu- või asukoha kohalike maksude võlaks on
pakkuja või taotleja poolt tähtpäevaks tasumata
riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude
tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt
arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.
2. Ettevõtja esitab esialgse tõendina hankepassi.
3. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja
või taotleja:
1) kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu
maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses;
2) kes on rikkunud õigusaktidest või
kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal-
või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi;
3) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on
algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle
äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases
olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4
sätestatud juhul ja tingimustel;
4) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite
vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks;
5) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate
ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu;
6) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega
võimalik vältida;
7) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on
osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke
ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud,
ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle
eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest
tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude
vahenditega võimalik vältida;
8) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt
sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et
rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või
leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju
või makstud leppetrahvi;
9) kes on esitanud valeandmeid käesolevas
paragrahvis sätestatud või RHS §-des 98–101
sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise
tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed
või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud
täiendavad dokumendid esitamata;
10) kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab
hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt
mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb
eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib
anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees;
18 (22)
11) keda või kelle haldus-, juhtimis- või
järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku
esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest;
12) kellel puudub RHSi alusel õigus pakkumust või
taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud
juhul (RHS § 95 lg 4).
6. Ühispakkujad või ühistaotlejad nimetavad
hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja
täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud
esindaja.
b) Kvalifitseerimistingimused
eRHR-s nähtuvad tingimused Hankedokumendis „HD“ märgitud tingimused
4.1 Pakkuja peab olema registreeritud ettevõtjana
äriregistris või asukohamaa vastavas registris.
Pakkuja, kelle asukohariik ei ole Eesti, esitab vastavad
tõendid oma asukohamaa seadustest tulenevalt.
1.Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks 4.2 Pakkuja majanduslik ja finantsseisund peab olema
lõppenud majandusaasta netokäive peab olema piisav käesoleva riigihanke täitmiseks ja peab vastama
vähemalt 100000 EUR igal aastal. Edukas pakkuja alljärgnevatele tingimustele:
esitab kolme viimase lõppenud majandusaasta 4.2.1 Pakkuja 2015-2017. majandusaasta netokäive
aruande väljavõtte, millest selgub pakkuja elektrienergia müügi osas peab olema vähemalt
majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis 4 000 000 eurot.
registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed
või dokumendid on hankijale andmekogust avalikult
kättesaadavad).
2. Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 4.3 Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus peab
36 kuu jooksul täitnud hankija kindlaksmääratud vastama käesolevatele nõuetele:
tunnustele vastavate teenuste osutamise lepinguid. 4.3.1 Pakkuja peab viimase kolme aasta jooksul
Pakkuja esitab hankepassis nimekirja hankija (2015-2017) olema täitnud nõuetekohaselt vähemalt 2
kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste (kahe) sarnase elektrienergia müügi lepingu mahuga
osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke üle 100 000 euro (käibemaksuta maksumus). Esitada
algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega ülevaade lepingu kohta, näidates ära lepingu
nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte maksumuse (käibemaksuta), sõlmimise kuupäeva,
kohta. lepingu kestvuse ja info teise lepingupoole kohta.
4.3.2 Pakkuja peab omama kehtivat tegevusluba
elektrienergia müügiks, st pakkuja peab omama
nõuetekohast registreeringut majandustegevuse
registris tegevusalal „Elektrienergia müük“ või
asukohamaa seaduse kohast vastavat registreeringut
või luba nimetatud tegevusalal tegutsemiseks. Eesti
Vabariigi pakkuja registreeringut kontrollib hankija
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt
peetava avaliku majandustegevuse registri kaudu.
Pakkuja, kelle asukohamaaks ei ole Eesti Vabariik,
esitab tõendid selle kohta, et pakkuja omab vastavalt
oma asukohamaa seadustele õigust tegutseda
nimetatud valdkonnas. Tõendiks loetakse pakkuja
asukohamaa pädeva institutsiooni tõendit või vastava
tegevusloa või registreeringu koopiat.
4.3.3 Pakkuja peab olema kantud Eesti
elektrisüsteemihalduri Elering AS poolt peetavasse
avatud tarnijate nimekirja või omama kehtivat
lepingut avatud tarne ja bilansi haldamiseks. Hankija
kontrollib pakkuja registreeritust Elering AS
kodulehelt.
Kui pakkuja omab registreeringut, mis on Elering AS
kodulehel nähtav, siis ei pea ta esitama kehtiva lepingu
koopiat avatud tarne ja bilansi haldamiseks.
Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud ja eksitavalt või
19 (22)
ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab alati hankija.20 Riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimused ei või olla eksitavad ega vastuolulised, vaid peavad
tagama läbipaistva ja võrdse menetluse kõikidele osalejatele. Olukord, kus hankija määratleb
riigihanke alusdokumendis erinevad kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused,
eksitab riigihankest huvitatuid isikuid ning sellisel juhul ei ole tagatud riigihanke
üldpõhimõtete järgimine eelkõige läbipaistvuse ja kontrollitavuse seisukohast (RHS § 3 p 2).
Soovitame hankijal edaspidi olla tähelepanelikum kvalifitseerimistingimuste ja kõrvaldamise
aluste seadmisel ja dubleerimist, millest võivad tekkida vastuolud, vältida.
4.6. Hanketeates märgitud pakkumuse jõusoleku aeg on vastuolus riigihanke alusdokumendis
märgitud pakkumuse jõusoleku ajaga
Hankija korraldas avatud hankemenetlusega riigihanke „Elva linnas elektrienergia ostmine
perioodiks 01.01.2018 – 31.1.2.2018 a“, viitenumber 192005. 27.10.2017 avaldatud hanketeate
p-i IV.2.6) kohaselt on minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumust jõus hoidma 3
kuud. Riigihanke alusdokumendi „HD“ p-i 6.5 kohaselt pidi pakkumus olema jõus 20 päeva
jooksul alates pakkumuse esitamise tähtpäevast. Eeltoodust nähtub, et pakkumuse jõusoleku
aeg hanketeates erineb pakkumuse jõusoleku ajast riigihanke alusdokumentides. Järelikult on
hanketeates ja riigihanke alusdokumentides märgitud pakkumuse jõusoleku aeg vastuoluline.
Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud ja eksitavalt või
ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab alati hankija.21 Riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimused ei või olla eksitavad ega vastuolulised, vaid peavad
tagama läbipaistva ja võrdse menetluse kõikidele osalejatele. Olukord, kus hankija määratleb
riigihanke alusdokumendis erineva pakkumuse jõusoleku aja, eksitab riigihankest huvitatud
isikuid ning sellisel juhul ei ole tagatud riigihanke üldpõhimõtete järgimine eelkõige
läbipaistvuse ja kontrollitavuse seisukohast (RHS § 3 p 2).
4.7. Ooteaja rikkumine
Hankija korraldas lihthanke „Elektrienergia ostmine“, viitenumber 191984. 01.11.2017 esitati
lihthankes 6 pakkumust. Hankija avaldas eRHR-is pakkumuse esitamisega samal päeval
(01.11.2017) ka edukaks ja vastavaks tunnistamise ning kvalifitseerimine protokollid.
Järelevalvemenetluses edastatud allkirjastatud lepingust nähtuv, et hankija sõlmis lepingu
03.11.2017 ehk kaks päeva pärast edukaks ja vastavaks tunnistamise ning kvalifitseerimise
protokolli avaldamist.
RHS § 120 lg 2 sätestab tingimused kohustusliku minimaalse perioodi ehk ooteaja
kohaldamiseks, mille jooksul ei tohi hankija anda edukaks tunnistatud pakkujale nõusoleku
hankelepingu sõlmimiseks riigihangetes, mille maksumus ületab riigihanke piirmäära või
rahvusvahelist piirmäära. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on enne ooteaja möödumist sõlmitud
hankeleping tühine. RHS § 125 lg 9 reguleerib ooteaega lihthankemenetluses, millisel juhul on
ooteaja pikkuseks viis tööpäeva.
Kohustuslik ooteaeg teenib kahte eesmärki. Neist esimene on võimaldada huvitatud isikutel
vaidlustada pakkumuse edukaks tunnistamine enne lepingu sõlmimist. Seeläbi tagatakse
riigihankest huvitatud isikutele tõhus õiguskaitse. Reeglina pärast hankelepingu sõlmimist
hankija otsuseid vaidlustada ei saa (vt RHS § 289 lg 1, halduskohtumenetluse seadustik § 267
lg 4).22 Ooteaja teine eesmärk on suunata riigihankevaidlused hankelepingu sõlmimise eelsesse
20 Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 39.
21 Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 39.
22 E. Fels, E.-A. Roosik. RHS § 120 kommentaar 12, lk 789. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
20 (22)
perioodi, tagades seeläbi suurema õiguskindluse.23
Lihthankemenetluses tuleb ooteaja algust arvestada alates pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuse või hankelepingu sõlmimise otsuse kohta pakkujatele teate esitamisest.24 Ooteaja
kulgemine algab pakkujate asjassepuutuvast otsusest teavitamisele järgnevast päevast.25
Näiteks kui hankija teavitab pakkujaid 01.11.2017, tuleb ooteaja esimeseks päevaks lugeda
02.11.2017. Viie päeva pikkuse ooteaja kohaldamisel oleks ooteaja viimane päev 08.11.2017
(kuna vahele jääb nädalavahetus) ning hankelepingu sõlmimine oleks võimalik alates
09.11.2017.
Tulenevalt ülaltoodust on hankija rikkunud lihthankes viitenumbriga 191984 ooteaja
kohaldamist.
5. Järeldused
5.1. Elva Vallavalitsuse poolt riigihangete registrile andmete esitamise ajavahemikul 01.09.2017 –
30.06.2022 õiguspärasuse kontrollimise käigus tuvastati hankija tegevuses kõrvalekaldumisi RHS-
is sätestatud korrast seoses:
5.1.1. eRHR-le hankelepingu sõlmimisest teavitamisel hilinemine ja andmete esitamata jätmine;
5.1.2. eRHR-le hankelepingu lõppemise andmete esitamata jätmine ja hilinemisega esitamine;
5.1.3. eksimus sõlmitud hankelepingu maksumuse esitamisel eRHR-le;
5.1.4. eksimus hankelepingu sõlmimise kuupäeva esitamisel eRHR-le;
5.1.5. eksimus hankelepingu muutmise kohta andmete esitamisel;
5.1.5. hankelepingu lõpetamine hankelepingus ettenähtud tähtpäevast hiljem.
5.2. Hankija riigihankekorralduses leiti lisaks muid puudujääke, kuid kõik puudujäägid on
haldussuutlikkuse ja asjatundlikkuse suurendamise teel ületatavad. Hankijal tuleks edasises
hankepraktikas eriti tähelepanelik olla riigihanke alusdokumentide koostamisel, et need ei sisaldaks
vastuolulist teavet ning jälgida, et hankelepingud sõlmitakse alati kooskõlas riigihanke
alusdokumentides (sh hanketeates) toodud tingimustega.
5.3. Hankija põhjendas lepingu lõpetamise ja/või sõlmimise andmete hilinemisega sisestamist
eRHR-is sellega, et valdavalt on selline eksimus tulenenud sellest, et riigihankeid on korraldanud
enne kohaliku omavalitsuse reformi Elva vallaga liidetud vallad või linnad. Seega on Elva
Vallavalitsusel liidetud valdade ja linnade riigihangete kohta teave puudulik ja/või vastutavad
hankespetsialistid olid töölt lahkunud ning parandused ja muudatused jäid registris lõpetamata või
tegemata.
5.4. Rahandusministeerium palub viia kontrolliaktis käsitletud riigihangete andmed riigihangete
registris vastavusse, teha vajadusel andmetes parandusi või esitada puuduolevad andmed
viivitamata.
23 E. Fels, E.-A. Roosik. RHS § 120 kommentaar 12, lk 789. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
24 E. Fels, E.-A. Roosik. RHS § 120 kommentaar 20, lk 792. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
25 E. Fels, E.-A. Roosik. RHS § 120 kommentaar 21, lk 792. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
21 (22)
Edasise hankepraktika parandamiseks soovitame riigihangete korraldamisega tegelevatel isikutel
pidevalt tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud juhendmaterjalide ja analüüsidega
riigihangete korraldamise kohta, korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (https://fin.ee/riigihank
ed-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused) ning osaleda
riigihangete alastel koolitustel.
Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks pöörduda
Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu:
[email protected], tel 611 3701
(nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611 3693, 611 3703 (riigihangete registri
kasutajatugi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
riigihangete ja riigiabi osakond
Kontrollija:
Anna Poots
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3123;
[email protected]
22 (22)
Priit Värv
Elva Vallavalitsus Meie 23.03.2023 nr 12.2-4/8-1
[email protected]
Kontrolliakti edastamine
Austatud vallavanem
Edastame Teile 23.03.2023 kontrolliakti nr 12.2-4/11 riigihangete korraldamise kontrollimise
kohta Elva Vallavalitsuses.
Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti Elva Vallavalitsuse poolt riigihangete registrile
andmete esitamise õiguspärasust ajavahemikul 01.09.2017 - 30.06.2022 alustatud
riigihangetes vastavalt järelevalvemenetluse alustamise teates toodud valimile seisuga
30.06.2022.
Kontrolliakti järeldustes oleme märkinud, et kuigi Elva Vallavalitsusel esines riigihangete
registrile andmete esitamisel puudujääke, on puudujäägid haldussuutlikkuse ja
asjatundlikkuse suurendamise teel ületatavad. Hankija on tuvastatud puudustest aru saanud
ning mitmeid neist ka parandanud, mis loodetavasti loob vajalikud eeldused rikkumisi
tinginud põhjuste kõrvaldamiseks ning samalaadsetest rikkumistest hoidumiseks tulevikus.
Ühtlasi avaldame Teile tänu meeldiva ning konstruktiivse koostöö eest järelevalvemenetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Anna Poots 611 3123
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272