dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamine

Rahandusministeerium · 23. märts 2023
Viit
12.2-1/2137-2
Registreeritud
23. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-12137-2 23.03.2023 Väljaminev kiri.asice468 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 23.03.2023 kehtiv kuni 23.03.2028 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Meie 23.03.2023 nr 12.2-1/2137-2 Agentuur [email protected] Järelevalvemenetluse alustamine Austatud härra Kuusmik Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur, registrikood 90003841, (edaspidi: hankija) poolt riigihangete registris läbiviidava avatud hankemenetlusega riigihankega "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine", viitenumber 261551 (edaspidi: riigihange). Järelevalveteate esitaja näeb riigihankest huvitatud ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, eskiisprojekti koostanud ettevõtja eelistamist ning riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) rikkumist selles, et riigihanke tingimuste kohaselt tuleb eelprojekti koostamisel võtta aluseks olemasolev eskiisprojekt, milles kavandatu välisilme või olemuse muutmiseks peab töövõtja saama eskiisi autorilt eelneva kirjaliku nõusoleku. Järelevalveteate esitaja leiab, et nähtavasti ei ole hankija eskiisprojekti tellides võtnud endale vajalikku litsentsi autoriõiguse seaduse (edaspidi: AutÕS) § 12 lg 1 p-s 3 sätestatud autori isikliku õiguse suhtes teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele) ega nõudnud eskiisprojekti koostanud töövõtja töötajatelt (autoritelt) AutÕS § 12 lg 1 p 3 kohase õiguse teostamisest loobumist. Selle tulemusel on tekkinud olukord, kus ettevõtja, kes ei ole eskiisprojekti koostaja, kui ta soovib või on asjaoludest tulenevalt sunnitud tegema eskiisprojektis (olulisi) muudatusi, ei saa seda teha, sest ta ei pruugi saada selleks eskiisprojekti autorilt vajalikku luba. Järelevalveteate esitaja väitel ei ole riigihanke alusdokumentides selgitatud, millised täpselt on autoriõiguslikud kokkulepped hankija ja eskiis- projekti koostaja vahel. Seetõttu jätavad teate esitaja hinnangul riigihanke alusdokumendid huvitatud ettevõtjad, kui selleks ei ole eskiisprojekti koostaja, olulistes autoriõiguslikes küsimustes teadmatusse, mis kogumis eelnimetatud asjaoludega on vastuolus RHS § 3 p-des 2 ja 3 kehtestatud võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiive ärakasutamise põhimõtetega. Järelevalveteates leitakse, et autoriõiguslikel põhjustel on hankelepingut võimalik ilma väga suurte riskideta täita vaid eskiisprojekti koostanud ettevõtjal. Sellest tulenevalt võib hankija olla valinud vale hankemenetluse liigi, sest avatud hankemenetlus on mõeldud olemasoleva konkurentsi maksimeerimiseks (RHS §-d 51-52) ning seda menetlusliiki ei ole kohane kasutada, kui teadaolevalt leidub vaid üks ettevõtja, kes (reaalselt) saab hankelepingut täita. Järelevalveteate esitaja on väljendanud ka kahtlust, et hankija on jaganud ehitamiseks vajaliku projekteerimisteenuse osadeks, tellides poolelioleva riigihankega ainult eelprojekti koostamist ning jättes praeguse hankelepingu mahust välja põhi- ja tööprojekti koostamise, eesmärgiga Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 eirata kõigi projekteerimisetappide summeeritud eeldatavast maksumusest tulenevalt kohalduvat hankemenetluse korda. Kuna kõik ehitusprojekti etapid on RHS § 28 lg 2 tähenduses funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused, siis isegi, kui hankija hangib erinevad projektietapid erinevate hankemenetluste raames, tuleb kõigi nende maksumus summeerida. Järelevalveteate esitaja on väljendanud põhjendatud kahtlust, et kui antud juhul summeerida kõikide projektietappide maksumus, siis on see riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületav. Praeguse riigihanke läbiviimisel on hankija lähtunud reeglitest, mis kohalduvad allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävatele riigihangetele. RHS § 28 lg 2 teise lause järgi võib hankija jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Käesoleval juhul on raske kui mitte võimatu näha objektiivset põhjust, miks ei saa koos eelprojektiga hankida ka põhi- ja tööprojekti. Rahandusministeerium, olles järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike lähteandmete kogumisel tutvunud riigihangete registris ning internetis avaldatud teabe ja dokumentidega, on selgitanud välja järgmised asjaolud: (1) SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur esitas 09.03.2023 riigihangete registrile avaldamiseks ja samal päeval avaldati registris hanketeade, millega hankija alustas avatud hankemenetlust „Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine“, viitenumber 261551. (2) Riigihanke alustamisel on hankija märkinud selle eeldatavaks maksumuseks 80 000 eurot, kinnitades, et eeldatava maksumus jääb alla riigihanke rahvusvahelise piirmäära, ning soovimata hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele edastamist selle avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Hanketeates määratletud pakkumuste esitamise tähtpäev saabub 24.03.2023 kell 11:00. (3) Riigihanke alusdokumentides on hankija seoses autoriõiguste ja eskiisprojektiga näinud ette järgmised nõuded ja tingimused: (3.1) Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi osas on olemas eskiis- projekt, millest peab töövõtja juhinduma eelprojekti koostamisel. Hankija on piiranud RHS § 77 lg 3 alusel ligipääsu eskiisprojektile seonduvalt selle konfidentsiaalsusega ja sooviga vältida selle avalikku levitamist. Eskiisprojekti saamiseks peavad pakkujad esitama hankijale riigihangete registrist leitava vormi- kohase allkirjastatud taotluse. Eskiisprojektis kajastatud ruumilahendust ei ole lubatud üldjuhul muuta. Muudatus võib seisneda üksnes ehitusmaksumuse eesmärgi (14 miljonit eurot) saavutamise nimel ning seda võib teha üksnes stuudioid teenindavate ladude ning töökodade osas, mis asuvad põhjapoolsel küljel (vt. Tehniline kirjeldus, lk 1). (3.2) Hankelepingu projektis on ette nähtud, et töövõtja kohustub kooskõlastama töö aluseks olevas eskiisis hoone välisilmet või olemust muutvad muudatused eskiisi autoriga kirjalikult ning eskiisi kasutamisel (näiteks hoone reklaamimisel) on töövõtja kohustatud viitama eskiisi teostanud autori nimele koos eskiisi loonud autori(te) nimega (vt. hankelepingu projekt, p-d 9.1.3-9.1.4). (3.3) Hankelepingu projektis on reguleeritud eelprojekti koostamise käigus tekkivaid autoriõiguse küsimusi järgmiselt: Töövõtja annab tellijale ainulitsentsi koos all- litsentsi andmise õigusega kõigile lepingu alusel teostatud tööle tekkivatele varalistele õigustele, sh AutÕS § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning 2 need loetakse tellijale üleantuks lepingu hinna tasumisega; Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist tellija poolt; Töövõtja kinnitab lepingu sõlmimisega, et töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud; Töövõtja kinnitab lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha tellijal töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms); Lepingu p-des 6.1.-6.4. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul (vt Hankelepingu projekt, p-d 6.1-6.5). (4) Riigihanke alusdokumentide kohta esitatud selgituspäringutele vastamisel on hankija riigihangete registri teabevahetuse töölehel märkinud, et: „Hankijale on üle antud kõik eskiisi varalised õigused, antud litsents eskiisi kasutamiseks hankemenetluses koos õigusega teha selles mõistlike ja vajalikke muudatusi ning jagada seda käesoleva hanke raames potentsiaalsete pakkujatega. Muudatusi, mis muudavad eskiisi alusel kavandatu välisilmet või olemust, võib teha eskiisi autori eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.“ (5) Riigihangete registri teabevahetuse töölehel riigihankest huvitatud ettevõtjatele hankija esitatud eskiisprojekti „v05 12.12.2022“ on koostanud Novarc Group AS, registrikood 10226774, ja eskiisprojekti autoriks on märgitud arhitekt Lauri Laisaar. Novarc Group AS veebilehel avaldatud kontaktandmetest nähtub, et nimetatud arhitektuuribüroo peaarhitektiks on Lauri Laisaar. Novarc Group AS on registreerinud ennast riigihangete registris antud riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjaks. RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1 kohaselt on Rahandusministeerium ülesandeks teha avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil. Järelevalvemenetlus algab üldjuhul hankija kirjaliku teavitamisega (RHS § 203 lg 1 p 1 ja lg 2). Kui järelevalvemenetluses tuvastatakse, et hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata, võib Rahandusministeerium teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 208 lg 1). Kui rikkumise saab kõrvaldada ja riigihanke menetlust saab jätkata, siis on Rahandusministeeriumil õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi RHS-i ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks (RHS § 208 lg 2). Enne ettekirjutuse tegemist tagatakse hankijale võimalus olla ära kuulatud (RHS § 208 lg 4). Pakkumuste esitamise tähtajaga seoses juhime hankija tähelepanu Rahandusministeeriumi veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis toodud selgitusele: „Riigihangete direktiividest tulenevalt kohaldatakse riigihangete puhul tähtaegade arvestamisel nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (edaspidi määrus). Määruse art 3 lg 1 kohaselt juhul, kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatavat ajavahemikku arvestatakse sündmuse toimumise või toimingu sooritamise hetkest, ei loeta seda päeva, mille jooksul sündmus toimub või toiming sooritatakse, kõnealuse ajavahemiku osaks. Päevades väljendatav ajavahemik algab esimese päeva esimese tunni alguses (määruse art 3 lg 2 p b). Eeltoodud põhimõte tuleneb ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 135 lg-st 1. Kõnealuse sätte kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 3 Avatud hankemenetluses, kus riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast, arvestatakse pakkumuste esitamise tähtaega tulenevalt RHS § 93 lg 1 p-dest 1–3 hanketeate registrile esitamisest arvates. Seega juhul, kui hanketeade esitati registrile 1. septembril, siis tähtaeg hakkab kulgema järgimisel päeval ehk 2. septembril. Samas avatud hankemenetluses, kus riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, arvestatakse pakkumuste esitamise tähtaega tulenevalt RHS § 93 lg 1 p-dest 4–6 hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele esitamisest arvates. Seega hakkab tähtaeg kulgema sellest järgmisel päeval. Lihthankemenetluse puhul arvestatakse tähtaega RHS § 125 lg-st 4 tulenevalt samuti hanketeate registrile esitamisest arvates. Seega juhul, kui hanketeade esitati 1. septembril, siis tähtaeg hakkab kulgema järgimisel päeval ehk 2. septembril. Määruse art 3 lg 2 p b kohaselt lõpeb päevades väljendatav ajavahemik selle viimase päeva viimase tunni lõpus. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt loetakse tähtaja määramisel päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Seega, kui pakkumuste esitamise tähtaja miinimum- pikkuseks on 15 päeva, saab hankija määrata kõige varasemaks pakkumuse esitamise tähtpäevaks 17. septembri. Kui aga pakkumuste esitamise miinimumtähtajaks on kümme päeva, saab hankija määrata kõige varasemaks pakkumuse esitamise tähtpäevaks 12. septembri. RHS-i mõistes määratakse tähtpäev teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, mistõttu saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel (TsÜS § 136 lg 7). Siinjuures pöörame tähelepanu TsÜS § 136 lg-le 8, mis sätestab, et kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Sarnaselt eelviidatule näeb ka määruse art 3 lg 4 ette, et juhul, kui muul viisil kui tundides väljendatud ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev, lõpeb kõnealune ajavahemik järgmise tööpäeva viimase tunni lõpus. Tähtpäeva määramisel tuleb lisaks arvestada ka RHS § 92 lg-s 2 sätestatuga, mis näeb ette, et hankija võib pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva määrata esmaspäevast reedeni, välja arvatud riiklikud pühad, ajavahemikule kella 9.00 kuni 16.00.“ (vt. Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017 jõustunud RHS kohta, viimati uuendatud 02.02.2023, lk-d 12-13). Käesolevaga teatame, et Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust kontrollimaks avatud hankemenetluse "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine", viitenumber 261551, läbiviimisel RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmist. Järelevalvemenetluse alustamisega seoses palume hankijal esitada hiljemalt 31.03.2023 eskiisprojekti (v05 12.12.2022) tellimiseks läbi viidud riigihanke menetluse materjalid koos asjaomase hankelepinguga, samuti kirjalik selgitus, millest nähtub hankija põhjendatud seisukoht eelnimetatud asjaolude ja võimalike RHS-i rikkumise kohta. Palume hankijal selgituse koostamisel vastata muu hulgas järgmistele küsimustele: 1. Kuidas on hankija arvutanud riigihanke (viitenumbriga 261551) eeldatava maksumuse (80 000 eurot)? Palume muu hulgas selgitada, kas hankija on eeldatava maksumuse arvutamisel summeerinud eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojekti tellimise maksumused. Kui mitte, siis palume põhjendada, miks on hankija leidnud, et nimetatud projekti- staadiumites tellitavate teenuste maksumusi ei pidanud summeerima. 2. Millist riigihanke menetluse liiki kasutades on hankija tellinud eskiisprojekti koostamise ning millistel objektiivsetel põhjustel on hankija jaganud tervikliku ehitusprojekti koostamise erinevatesse etappidesse? 4 3. Millised autoriõiguslikud kokkulepped kehtivad hankija ja eskiisprojekti koostaja (eskiisprojekti autorite) vahel ning miks on hankija riigihankes (viitenumbriga 261551) pannud eskiisprojektis muudatuste tegemiseks vajaliku autori nõusoleku saamise riski töövõtjale ega ole võtnud töövõtja ees kohustust tagada eskiisi muutmisvajaduse korral autorilt sellise kooskõlastuse või loa saamist? 4. Mida on hankija teinud selleks, et eskiisprojekti koostanud ettevõtja, kes on ennast registreerinud pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjaks ning kelle juures töötab eskiisprojekti füüsilisest isikust autor, ei saaks riigihankes (viitenumbriga 261551) põhjendamatuid eelised teiste ettevõtjate ees? 5. Isegi, kui hankija leiab, et erinevate projekteerimisetappide eeldatavaid maksumusi ei pea õige menetlusliigi määramiseks summeerima või kõigi projekteerimisetappide summeeritud eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, palume hankijal selgitada, miks oli hankija arvates seaduspärane määrata pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24.03.2023, kui hanketeade esitati riigihangete registrile avaldamiseks 09.03.2023? Arvestades, et praegune pakkumuste esitamise tähtpäev saabub järelevalvemenetluse kestel, soovitame hankijal pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalve- menetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud järelevalvemenetluse lõppemist hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt tühine. Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole aga vastuolus, kui järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavaks tegemist (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138). Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada, sh järelevalve- menetluse objektiks olevat riigihanke menetlust hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral (vrd RHS § 73 lg 3 p 6 alt II) kehtetuks tunnistada. Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] ja [email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov`i poole (tel 611 3468, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Mihhail Antonov 611 3468 [email protected] 5 6 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel