ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 23.03.2023
kehtiv kuni 23.03.2028
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Meie 23.03.2023 nr 12.2-1/2137-2
Agentuur
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamine
Austatud härra Kuusmik
Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute
Agentuur, registrikood 90003841, (edaspidi: hankija) poolt riigihangete registris läbiviidava avatud
hankemenetlusega riigihankega "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse
eelprojekti koostamine", viitenumber 261551 (edaspidi: riigihange).
Järelevalveteate esitaja näeb riigihankest huvitatud ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, eskiisprojekti
koostanud ettevõtja eelistamist ning riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) rikkumist selles, et
riigihanke tingimuste kohaselt tuleb eelprojekti koostamisel võtta aluseks olemasolev eskiisprojekt,
milles kavandatu välisilme või olemuse muutmiseks peab töövõtja saama eskiisi autorilt eelneva
kirjaliku nõusoleku.
Järelevalveteate esitaja leiab, et nähtavasti ei ole hankija eskiisprojekti tellides võtnud endale
vajalikku litsentsi autoriõiguse seaduse (edaspidi: AutÕS) § 12 lg 1 p-s 3 sätestatud autori isikliku
õiguse suhtes teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses)
või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud
muudatusi (õigus teose puutumatusele) ega nõudnud eskiisprojekti koostanud töövõtja töötajatelt
(autoritelt) AutÕS § 12 lg 1 p 3 kohase õiguse teostamisest loobumist. Selle tulemusel on tekkinud
olukord, kus ettevõtja, kes ei ole eskiisprojekti koostaja, kui ta soovib või on asjaoludest tulenevalt
sunnitud tegema eskiisprojektis (olulisi) muudatusi, ei saa seda teha, sest ta ei pruugi saada
selleks eskiisprojekti autorilt vajalikku luba. Järelevalveteate esitaja väitel ei ole riigihanke
alusdokumentides selgitatud, millised täpselt on autoriõiguslikud kokkulepped hankija ja eskiis-
projekti koostaja vahel. Seetõttu jätavad teate esitaja hinnangul riigihanke alusdokumendid
huvitatud ettevõtjad, kui selleks ei ole eskiisprojekti koostaja, olulistes autoriõiguslikes küsimustes
teadmatusse, mis kogumis eelnimetatud asjaoludega on vastuolus RHS § 3 p-des 2 ja 3 kehtestatud
võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiive ärakasutamise põhimõtetega.
Järelevalveteates leitakse, et autoriõiguslikel põhjustel on hankelepingut võimalik ilma väga
suurte riskideta täita vaid eskiisprojekti koostanud ettevõtjal. Sellest tulenevalt võib hankija
olla valinud vale hankemenetluse liigi, sest avatud hankemenetlus on mõeldud olemasoleva
konkurentsi maksimeerimiseks (RHS §-d 51-52) ning seda menetlusliiki ei ole kohane kasutada,
kui teadaolevalt leidub vaid üks ettevõtja, kes (reaalselt) saab hankelepingut täita.
Järelevalveteate esitaja on väljendanud ka kahtlust, et hankija on jaganud ehitamiseks vajaliku
projekteerimisteenuse osadeks, tellides poolelioleva riigihankega ainult eelprojekti koostamist
ning jättes praeguse hankelepingu mahust välja põhi- ja tööprojekti koostamise, eesmärgiga
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
eirata kõigi projekteerimisetappide summeeritud eeldatavast maksumusest tulenevalt kohalduvat
hankemenetluse korda. Kuna kõik ehitusprojekti etapid on RHS § 28 lg 2 tähenduses funktsionaalselt
koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused, siis isegi, kui hankija
hangib erinevad projektietapid erinevate hankemenetluste raames, tuleb kõigi nende maksumus
summeerida. Järelevalveteate esitaja on väljendanud põhjendatud kahtlust, et kui antud juhul
summeerida kõikide projektietappide maksumus, siis on see riigihanke rahvusvahelist piirmäära
ületav. Praeguse riigihanke läbiviimisel on hankija lähtunud reeglitest, mis kohalduvad allapoole
rahvusvahelist piirmäära jäävatele riigihangetele. RHS § 28 lg 2 teise lause järgi võib hankija
jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Käesoleval juhul on
raske kui mitte võimatu näha objektiivset põhjust, miks ei saa koos eelprojektiga hankida ka
põhi- ja tööprojekti.
Rahandusministeerium, olles järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike lähteandmete
kogumisel tutvunud riigihangete registris ning internetis avaldatud teabe ja dokumentidega, on
selgitanud välja järgmised asjaolud:
(1) SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur esitas 09.03.2023 riigihangete registrile avaldamiseks
ja samal päeval avaldati registris hanketeade, millega hankija alustas avatud hankemenetlust
„Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine“,
viitenumber 261551.
(2) Riigihanke alustamisel on hankija märkinud selle eeldatavaks maksumuseks 80 000 eurot,
kinnitades, et eeldatava maksumus jääb alla riigihanke rahvusvahelise piirmäära, ning
soovimata hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele edastamist selle avaldamiseks
Euroopa Liidu Teatajas. Hanketeates määratletud pakkumuste esitamise tähtpäev saabub
24.03.2023 kell 11:00.
(3) Riigihanke alusdokumentides on hankija seoses autoriõiguste ja eskiisprojektiga näinud
ette järgmised nõuded ja tingimused:
(3.1) Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi osas on olemas eskiis-
projekt, millest peab töövõtja juhinduma eelprojekti koostamisel. Hankija on
piiranud RHS § 77 lg 3 alusel ligipääsu eskiisprojektile seonduvalt selle
konfidentsiaalsusega ja sooviga vältida selle avalikku levitamist. Eskiisprojekti
saamiseks peavad pakkujad esitama hankijale riigihangete registrist leitava vormi-
kohase allkirjastatud taotluse. Eskiisprojektis kajastatud ruumilahendust ei ole
lubatud üldjuhul muuta. Muudatus võib seisneda üksnes ehitusmaksumuse
eesmärgi (14 miljonit eurot) saavutamise nimel ning seda võib teha üksnes
stuudioid teenindavate ladude ning töökodade osas, mis asuvad põhjapoolsel
küljel (vt. Tehniline kirjeldus, lk 1).
(3.2) Hankelepingu projektis on ette nähtud, et töövõtja kohustub kooskõlastama töö
aluseks olevas eskiisis hoone välisilmet või olemust muutvad muudatused eskiisi
autoriga kirjalikult ning eskiisi kasutamisel (näiteks hoone reklaamimisel) on
töövõtja kohustatud viitama eskiisi teostanud autori nimele koos eskiisi loonud
autori(te) nimega (vt. hankelepingu projekt, p-d 9.1.3-9.1.4).
(3.3) Hankelepingu projektis on reguleeritud eelprojekti koostamise käigus tekkivaid
autoriõiguse küsimusi järgmiselt: Töövõtja annab tellijale ainulitsentsi koos all-
litsentsi andmise õigusega kõigile lepingu alusel teostatud tööle tekkivatele
varalistele õigustele, sh AutÕS § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning
2
need loetakse tellijale üleantuks lepingu hinna tasumisega; Töövõtja kinnitab, et ta
on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks
viisil, mis ei takista ega raskenda töö tulemusena valminud teose kasutamist ega
varaliste õiguste teostamist tellija poolt; Töövõtja kinnitab lepingu sõlmimisega, et
töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema
tähistatud; Töövõtja kinnitab lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud
nõusoleku teha tellijal töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes
muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid,
järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms); Lepingu p-des 6.1.-6.4.
nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja
jooksul (vt Hankelepingu projekt, p-d 6.1-6.5).
(4) Riigihanke alusdokumentide kohta esitatud selgituspäringutele vastamisel on hankija
riigihangete registri teabevahetuse töölehel märkinud, et: „Hankijale on üle antud kõik
eskiisi varalised õigused, antud litsents eskiisi kasutamiseks hankemenetluses koos õigusega
teha selles mõistlike ja vajalikke muudatusi ning jagada seda käesoleva hanke raames
potentsiaalsete pakkujatega. Muudatusi, mis muudavad eskiisi alusel kavandatu välisilmet
või olemust, võib teha eskiisi autori eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.“
(5) Riigihangete registri teabevahetuse töölehel riigihankest huvitatud ettevõtjatele hankija
esitatud eskiisprojekti „v05 12.12.2022“ on koostanud Novarc Group AS, registrikood
10226774, ja eskiisprojekti autoriks on märgitud arhitekt Lauri Laisaar. Novarc Group AS
veebilehel avaldatud kontaktandmetest nähtub, et nimetatud arhitektuuribüroo peaarhitektiks
on Lauri Laisaar. Novarc Group AS on registreerinud ennast riigihangete registris antud
riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjaks.
RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1 kohaselt on Rahandusministeerium ülesandeks teha avalikes
huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise
üle. Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral
järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil. Järelevalvemenetlus algab üldjuhul hankija
kirjaliku teavitamisega (RHS § 203 lg 1 p 1 ja lg 2). Kui järelevalvemenetluses tuvastatakse,
et hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja
ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata, võib Rahandusministeerium teha hankijale
ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 208 lg 1). Kui rikkumise
saab kõrvaldada ja riigihanke menetlust saab jätkata, siis on Rahandusministeeriumil õigus
teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi RHS-i ja selle
alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks (RHS § 208 lg 2). Enne ettekirjutuse tegemist
tagatakse hankijale võimalus olla ära kuulatud (RHS § 208 lg 4).
Pakkumuste esitamise tähtajaga seoses juhime hankija tähelepanu Rahandusministeeriumi
veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis toodud selgitusele: „Riigihangete direktiividest
tulenevalt kohaldatakse riigihangete puhul tähtaegade arvestamisel nõukogu 3. juuni 1971.
aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (edaspidi määrus). Määruse art 3 lg 1 kohaselt
juhul, kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatavat ajavahemikku arvestatakse
sündmuse toimumise või toimingu sooritamise hetkest, ei loeta seda päeva, mille jooksul sündmus
toimub või toiming sooritatakse, kõnealuse ajavahemiku osaks. Päevades väljendatav ajavahemik
algab esimese päeva esimese tunni alguses (määruse art 3 lg 2 p b). Eeltoodud põhimõte
tuleneb ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 135 lg-st 1. Kõnealuse sätte
kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse
saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
3
Avatud hankemenetluses, kus riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga
või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast, arvestatakse pakkumuste esitamise
tähtaega tulenevalt RHS § 93 lg 1 p-dest 1–3 hanketeate registrile esitamisest arvates. Seega
juhul, kui hanketeade esitati registrile 1. septembril, siis tähtaeg hakkab kulgema järgimisel
päeval ehk 2. septembril. Samas avatud hankemenetluses, kus riigihanke eeldatav maksumus
on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, arvestatakse pakkumuste esitamise
tähtaega tulenevalt RHS § 93 lg 1 p-dest 4–6 hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele
esitamisest arvates. Seega hakkab tähtaeg kulgema sellest järgmisel päeval. Lihthankemenetluse
puhul arvestatakse tähtaega RHS § 125 lg-st 4 tulenevalt samuti hanketeate registrile esitamisest
arvates. Seega juhul, kui hanketeade esitati 1. septembril, siis tähtaeg hakkab kulgema järgimisel
päeval ehk 2. septembril. Määruse art 3 lg 2 p b kohaselt lõpeb päevades väljendatav
ajavahemik selle viimase päeva viimase tunni lõpus. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt juhul, kui
tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev
ajavahemiku viimasel päeval. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt loetakse tähtaja määramisel
päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Seega, kui pakkumuste esitamise tähtaja miinimum-
pikkuseks on 15 päeva, saab hankija määrata kõige varasemaks pakkumuse esitamise
tähtpäevaks 17. septembri. Kui aga pakkumuste esitamise miinimumtähtajaks on kümme
päeva, saab hankija määrata kõige varasemaks pakkumuse esitamise tähtpäevaks 12. septembri.
RHS-i mõistes määratakse tähtpäev teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega,
mistõttu saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel (TsÜS § 136 lg
7). Siinjuures pöörame tähelepanu TsÜS § 136 lg-le 8, mis sätestab, et kui tähtpäev satub
riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval
esimesel tööpäeval. Sarnaselt eelviidatule näeb ka määruse art 3 lg 4 ette, et juhul, kui muul
viisil kui tundides väljendatud ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev,
lõpeb kõnealune ajavahemik järgmise tööpäeva viimase tunni lõpus. Tähtpäeva määramisel
tuleb lisaks arvestada ka RHS § 92 lg-s 2 sätestatuga, mis näeb ette, et hankija võib pakkumuste
või taotluste esitamise tähtpäeva määrata esmaspäevast reedeni, välja arvatud riiklikud
pühad, ajavahemikule kella 9.00 kuni 16.00.“ (vt. Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017
jõustunud RHS kohta, viimati uuendatud 02.02.2023, lk-d 12-13).
Käesolevaga teatame, et Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust kontrollimaks
avatud hankemenetluse "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse
eelprojekti koostamine", viitenumber 261551, läbiviimisel RHS-i ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide täitmist.
Järelevalvemenetluse alustamisega seoses palume hankijal esitada hiljemalt 31.03.2023
eskiisprojekti (v05 12.12.2022) tellimiseks läbi viidud riigihanke menetluse materjalid
koos asjaomase hankelepinguga, samuti kirjalik selgitus, millest nähtub hankija põhjendatud
seisukoht eelnimetatud asjaolude ja võimalike RHS-i rikkumise kohta.
Palume hankijal selgituse koostamisel vastata muu hulgas järgmistele küsimustele:
1. Kuidas on hankija arvutanud riigihanke (viitenumbriga 261551) eeldatava maksumuse
(80 000 eurot)? Palume muu hulgas selgitada, kas hankija on eeldatava maksumuse
arvutamisel summeerinud eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojekti tellimise maksumused.
Kui mitte, siis palume põhjendada, miks on hankija leidnud, et nimetatud projekti-
staadiumites tellitavate teenuste maksumusi ei pidanud summeerima.
2. Millist riigihanke menetluse liiki kasutades on hankija tellinud eskiisprojekti koostamise
ning millistel objektiivsetel põhjustel on hankija jaganud tervikliku ehitusprojekti
koostamise erinevatesse etappidesse?
4
3. Millised autoriõiguslikud kokkulepped kehtivad hankija ja eskiisprojekti koostaja
(eskiisprojekti autorite) vahel ning miks on hankija riigihankes (viitenumbriga 261551)
pannud eskiisprojektis muudatuste tegemiseks vajaliku autori nõusoleku saamise riski
töövõtjale ega ole võtnud töövõtja ees kohustust tagada eskiisi muutmisvajaduse korral
autorilt sellise kooskõlastuse või loa saamist?
4. Mida on hankija teinud selleks, et eskiisprojekti koostanud ettevõtja, kes on ennast
registreerinud pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjaks ning kelle juures töötab
eskiisprojekti füüsilisest isikust autor, ei saaks riigihankes (viitenumbriga 261551)
põhjendamatuid eelised teiste ettevõtjate ees?
5. Isegi, kui hankija leiab, et erinevate projekteerimisetappide eeldatavaid maksumusi
ei pea õige menetlusliigi määramiseks summeerima või kõigi projekteerimisetappide
summeeritud eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, palume hankijal
selgitada, miks oli hankija arvates seaduspärane määrata pakkumuste esitamise
tähtpäevaks 24.03.2023, kui hanketeade esitati riigihangete registrile avaldamiseks
09.03.2023?
Arvestades, et praegune pakkumuste esitamise tähtpäev saabub järelevalvemenetluse kestel,
soovitame hankijal pikendada pakkumuste esitamise tähtaega.
RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalve-
menetluse korral hankija anda nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne
järelevalvemenetluse lõppemist või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul.
Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud järelevalvemenetluse lõppemist hanke- või raamleping
on seadusest tulenevalt automaatselt tühine.
Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse
eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole aga vastuolus, kui
järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavaks
tegemist (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138).
Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada, sh järelevalve-
menetluse objektiks olevat riigihanke menetlust hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse
korral (vrd RHS § 73 lg 3 p 6 alt II) kehtetuks tunnistada.
Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna
e-posti aadressil
[email protected] ja
[email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate
küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
juristi Mihhail Antonov`i poole (tel 611 3468, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Mihhail Antonov 611 3468
[email protected]
5
6
7