Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon 22.03.2023 edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 253526 Vaidlustaja: SW Traffic OÜ registrikood 14712649 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Andres Õige e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Transpordiamet registrikood 75028252 e-post [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI I VAIDLUSTAJA VASTUVÄITED HANKIJA 16.03.2023 VASTUSELE VAIDLUSTELE 1.1. Vaidlustuse p 2.5 - Tehniline kirjeldus: punkt 2.9.3.5 1. Nähtuvalt Hankija 16.03.menetlusdokumendist on Hankija tehnilise kirjelduse p 2.9.3.5 sõnastust muutnud viisil, mis Vaidlustaja õiguste riive kõrvaldab. On väljaspool vaidlust, et muudatus hanketingimustesse on tehtud ajaliselt pärast vaidlustuse esitamist ja vaidlustusest tingitult, mistõttu on Hankija tehnilise kirjelduse p 2.9.3.5 osas vaidlustuse õigeks võtnud. Vaidlustus on esitatud 10.03.2023, VAKO on Hankijale saatnud vaidlustuse kohta teate 13.03 kell 11:30 ning Hankija on muutnud tehnilise kirjelduse p 2.9.3.5 riigihangete registris kell 15:55. On ka selge, et Vaidlustaja oli sunnitud vaidlustuse tehnilise kirjelduse punktile 2.9.3.5 ära esitama enne 15.03.2023 (mil saabus tähtaeg Vaidlustaja poolt esitatud selgitustaotlusele vastamiseks), kuivõrd vaidlustamistähtaeg Hankija poolt muutmata hanketingimustele saabus 5 tööpäeva enne Riigihankes määratud esialgset pakkumuste esitamise tähtaega 20.03.2023, s.t. hiljemalt 12.03.2023. Seega on Hankija enda tegevusetusega tinginud olukorra, kus Vaidlustaja oli sunnitud esitama vaidlustuse tehnilise kirjelduse punktile 2.9.3.5, kuivõrd Hankija oli eelnevas teabevahetuses küll lubanud hanketingimust muuta, ent 10.03 avaldatud hanketingimuste muudatused lubatud muudatust ei sisaldanud. 1.2. Vaidlustuse p 2.4 – tehnilise kirjelduse p 5.6.3.  2. Kuivõrd Hankija on tehnilise kirjelduse p 5.6.3 hankedokumentidest eemaldanud, siis on seeläbi Vaidlustaja õiguste riive kõrvaldatud. 1.3. Vaidlustuse p 2.1 - Riigihanke alusdokumendi p 4.3, hankepassi p III.1.3 pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus 3. Hankija ei ole kummutanud mitte ühtegi Vaidlustaja etteheidet. Hankija on 10.03 muudatustega teinud RHAD p 4.3 ja hankepassi p III.1.3 sõnastuses vaid ühe muudatuse, eemaldades esimesest lausest sõna „vähemalt“ – kui eelnevalt oli vaidlusaluse hanketingimuse esimene lause järgmine „Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt kolm ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-, hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut maksumusega kokku vähemalt 2 500 000 eurot (käibemaksuta)“, siis 10.03 muudatuse järel on viidatud lause järgmine: „Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud kolm ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus, hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut maksumusega kokku vähemalt 2 500 000 eurot (käibemaksuta).“ 4. Hankija poolt 10.03 tehtud muudatus ei kõrvalda mitte kuidagi kvalifitseerimistingimuse suhtes vaidlustuses tehtud etteheiteid. Vaidlustaja jääb kõikide vaidlustuses esitatud etteheidete ja argumentide juurde neid siinkohal dubleerimata ja esitab käesolevaga üksnes täiendavad vastuväited lähtudes Hankija 16.03 menetlusdokumendist. 5. Hankija selgitusi arvestades on jätkuvalt ebaselge milliseid teenuseid ja kui mitmes referentslepingus on Hankija nõudnud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks. Hankija on andnud oma vastuses kvalifitseerimistingimusele sisu, mis ei tulene kvalifitseerimistingimuse sõnastusest – kvalifitseerimistingimuse esimene lause sätestab otsesõnu, et pakkujal peab olema täidetud kolm ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus, hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut. Sidesõnad „ja“ ja „ning“ tähendavad, et kõik kolm lepingut peavad sisaldama nii piletimüügi- kui reaalaja infosüsteemide kui ka haldamistarkvara teenuseid või alternatiivselt võiks seda lauset tõlgendada nii, et pakkujal peab olema täidetud kolm piletimüügisüsteemide lepingut, kolm reaalaja infosüsteemide lepingut ja kolm sõidukite haldamistarkvara lepingut. Seevastu Hankija on 16.03 menetlusdokumendis selgitanud, et kvalifitseerimistingimuse täitmiseks on vaja kokku kolme lepingut, millest üks sisaldab piletimüügi – ja infosüsteemi teenuseid ja ülejäänud kaks kas piletimüügisüsteemi või reaalaja infosüsteemi või sõidukite haldamistarkvara teenuseid (hankija vastuse lk 3). Sellisena Hankija tõlgendus on selges vastuolus hanketingimuse sõnastusega, mistõttu on hanketingimus ebaselge ja vastuoluline. 6. Hankija ei ole arusaadaval moel selgitanud hanketingimuse vastuolu referentslepingu alusel tehtavate tööde maksumuse osas. Nagu Vaidlustaja on vaidlustuses esile toonud RHAD p 4.3 esimesest lausest võib järeldada, et referentslepinguid peab kokku olema kolm ning kõikide referentslepingute maksumus kokku peab olema vähemalt 2 500 000 eurot. Samas sätestab RHAD p 4.3 sektsioonis „Kirjeldus“ viimane lause vastuoluliselt hoopis järgmist: „Juhul, kui erinevat liiki teenuseid on osutatud sama(de) lepingu(te) raames, ei tohi erinevate teenuste rahalised mahud kattuda.“ Hankija on oma vastuses vaidlustusele lk 4 selgitanud, et eelviidatud lause kohaselt „kogemuseks ei saa märkida referentslepingu mahtu, mis ei ole hõlmatud teenustega, mille kohta hankija kogemust küsib (st asjasse mittepuutuv osa lepingust ei ole kogemusena 2  hankija poolt arvestatav)“. Seega Hankija selgituse järgi tuleb nn erinevat liiki teenusena käsitada teenuseid, mis ei ole ei piletimüügisüsteemi teenused ega reaalaja infosüsteemi teenused ega haldamistarkvara teenused. Hankija selgitus ei seleta mitte kuidagi, miks kvalifitseerimistingimuses üldse sisaldub lause „Juhul, kui erinevat liiki teenuseid on osutatud sama(de) lepingu(te) raames, ei tohi erinevate teenuste rahalised mahud kattuda.“, kui see ei seondu mitte kuidagi kvalifitseerimistingimuses nõutavate teenuste sisuga. Puudub igasugune loogiline põhjus, miks peaks Hankija reguleerima kvalifitseerimistingimuses selliste nn erinevate teenuste maksumuste arvestamist, milliste teenuste osas Hankija kvalifikatsiooni üldse ei kontrolligi. Tõlgendusreeglite kohaselt tuleks lähtuda mõistliku isiku arusaamast. Mõistlik isik peab eeldama, et kvalifitseerimistingimuses reguleeritakse selliste teenuste suhtes seatud nõudeid maksumusele, mille osas hankija on soovinud kvalifitseerimistingimusele vastavust kontrollida. Kuna Hankija on käesoleval juhul soovinud kontrollida eelnevat kogemust piletimüügisüsteemi teenuste, reaalaja infosüsteemi teenuste ja haldamistarkvara teenuste kohta, siis on loogiline tõlgendada kvalifitseerimistingimust nii, et ka nõuded maksumuste mitte kattuvusele on seatud justnimelt kvalifitseerimistingimuse esemeks olevate teenuste, mitte mingite muude täiesti asjassepuutumatute teenuste maksumuste arvestamise kohta. Seega kvalifitseerimistingimust süsteemselt tõlgendades saab sellest järeldada üksnes seda, et kvalifitseerimistingimuse kohaselt on nõutav nii piletimüügisüsteemi teenuste osutamine mahus 2 500 000 eurot, reaalaja infosüsteemi teenuste osutamine mahus 2 500 000 eurot kui ka haldamistarkvara teenuste osutamine mahus 2 500 000 eurot, s.t. kvalifitseerimistingimuse esemeks olevate teenuste rahalised mahud ei tohi kattuda. See läheb aga omakorda vastuollu hanketingimuse esimese lausega, mille kohaselt peab kolme referentslepingu maksumus kokku olema 2 500 000 eurot. 7. Hankija ei ole mitte mingil moel põhjendanud, miks on Hankija eesmärke arvestades vajalik ja proportsionaalne nõuda, et justnimelt sama referentslepingu raames peab olema teostatud nii piletimüügisüsteemi- kui ka reaalaja infosüsteemi töid vastavalt kvalifitseerimistingimuses nõutud funktsionaalsustele. Hankija on vastuses vaidlustusele p 1.5 pelgalt deklareerinud, et on „ilmne“ 1 , et väiksemate süsteemide loomine on lihtsam kui suure süsteemi loomine. Hanketingimuse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhjendamise ja tõendamise kohustus lasub hankijal, hankija ei ole käesoleval juhul endal lasuvat põhjendamiskohustust üldse täitnud. 8. Vaidlustaja on juba vaidlustuses esile toonud, et puudub igasugune mõistlik põhjus, miks nt pangakaartide aktsepteerimise funktsioon ühistranspordi validaatorites on oma tehniliselt keerukuselt või võimekuselt kuidagi eriline võrreldes pangakaartide aktsepteerimise funktsiooniga mistahes muus eluvaldkonnas kasutusel olevas validaatoris. Nt vaidlustusasjas 176-20/225540 järeldas VAKO, et kvalifitseerimistingimuses just ühiskondlikus kasutuses oleval haljasalal hooldustööde teostamine ei ole põhjendatud, sest oma sisult ei ole tegemist teistsuguse tööga kui muus kasutuses oleva haljasala hooldustööga ning ka ühiskondlikus kasutuses olevate haljasalade hooldustööde sisu võib olla erinev. Viidatud vaidlustusasjas märkis VAKO otsuse p 9.2 järgmist: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija põhjendused ei põhjenda ühiskondlike haljasalade hoolduse kogemuse nõude osas 1 See, et hankija on nõudnud ühte pileti- ja infosüsteemi lepingut teatud funktsionaalsustega, on vajalik selleks, et tõendada pakkuja võimekust luua, praktikas kasutusele võtta ja hallata ühte mahukat süsteemi, mitte mitmeid üksikuid süsteeme, mille koos toimimise võimekust ei ole kunagi pakkuja poolt rakendatud ega praktiseeritud. Ilmselgelt on lihtsam luua väikseid lihtsamaid süsteeme, kui multifunktsionaalseid ja seega suuri toimivaid süsteeme. Seega puuduks hankijal kindlus, et pakkuja, kellel puudub vastav võimekus ühe suure süsteemi praktikas kasutamiseks 3  Kvalifitseerimise tingimust (selle vastavust RHS § 98 lg-le 1 ja RHS § 3 p-dele 1 ja 3). Pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimise eesmärk on hinnata pakkujate sisulist võimekust hankelepingu tehniliseks teostamiseks, mistõttu on asjakohane hinnata, kas pakkujad on sarnase keerukuse ja mahuga töid varem edukalt teostanud. Küll aga tuleb Kvalifitseerimise tingimuste pidada RHS § 98 lg 1 mõttes hankelepingu esemele mittevastavaks ja ebaproportsionaalseks, kui see ei ole oma mahu või olemuse tõttu hankelepingu täitmise võime eeldusena vajalik või ei anna piisavalt teavet pakkuja suutlikkuse kohta hankelepingut nõuetekohaselt täita. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei tee ühiskondlikus kasutuses oleva haljasala hooldamise töö seda hooldustööd iseenesest vastavaks hankelepingu esemeks olevate Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse hooldustöödega ega vastavat kogemuse nõuet proportsionaalseks. 9.2.1. Üksnes ühiskondlikus kasutuses olevate haljasalade hooldamise kogemuse nõue võiks olla põhjendatud vaid juhul, kui ühiskondlikus kasutuses olevate haljasalade hooldamisega kaasneks alati ühetaoline kogemus (nt hooldus teatud intensiivsuse-, mahu- ja inventariga), kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et haljasala ühiskondlikus kasutuses olemise nõue iseenesest ei sisalda mis tahes nõuded haljasala hooldustöödega seonduvalt (ei sisu ega mahuga) vaid need nõuded esitab iga konkreetne tellija sõltuvalt hooldatavast objektist, oma vajadustest ja võimalustest. Seega ühiskondlike haljasalade hoolduse lepingute täitmisega ei omanda pakkuja automaatselt teatud intensiivsuse-, mahu- ja inventariga objektide hooldamise kogemust, mis võiks olla käesoleva riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalik.“ 9. Paralleel käesoleva vaidlustusasjaga on ilmne, sest Hankija on nõudnud kontaktivabade pangakaartide aktsepteerimise kogemust justnimelt ühistranspordi validaatorites, ehkki pangakaartide aktsepteerimise funktsionaalsus on oma sisult ja tehniliselt keerukuselt sama ka muudes eluvaldkondades. 10. Ka ei ole mitte mingit tehniliselt loogilist põhjust, miks annab kuidagi suurema või parema kogemuse hankija poolt kvalifitseerimistingimuse 5. lauses loetletud 2 kõikide funktsioonide teostamine sama lepingu raames võrreldes sellega, kui neid funktsioone on teostatud mitme erineva lepingu raames. Praktikas müüakse infosüsteemi kliendipõhiselt, st ühele kliendile pakutakse ühte süsteemi, millel on teatud lisad ja teisele kliendile pakutakse sama süsteemi, millel on teised lisad (funktsionaalsused). Tegemist on nn ühtse infosüsteemi perega, millele on erinevad moodulid. Mooduleid saab liigutada vastavalt vajadusele. Seega on hankelepingu täitmise suutlikkuse kontrollimiseks põhjendatud küll nõuda, et pakkujal oleks eelnev kogemus hankelepingu esemesse kuuluva funktsionaalsuse tagamisega, ent pakkuja võimekus hankelepingut täita ei sõltu mitte mingil moel sellest, kas hankelepingu esemesse kuuluvaid funktsionaalsusi on eelnevalt välja töötatud sama referentslepingu raames või erinevate referentslepingute raames. 11. Kui pakkujate kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga, ei ole asjaomane tingimus õiguspärane (VAKO 06.10.2017, 140-17/190645, p-d 14, 15; 22.02.2018, 10- 18/194138, p 18). Eelnevast johtub, et kui riigihankest huvitatud ettevõtja peaks hankija seatud kvalifitseerimise tingimuse vaidlustama, peab hankija olema suuteline asjaomase tingimuse vastavust seaduse nõuetele põhjendama (vt analoogia korras VAKO 14.06.2017, 81-17/187280, p-d 22–23; VAKO 2 Vähemalt üks lepingutest peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka infosüsteemi ja sisaldama kontaktivabade pangakaartide aktsepteerimist ühistranspordi validaatorites, integratsioone väliste IT-süsteemidega (minimaalselt 3 integratsiooni), piletimüügi mobiilirakendust ja veebilehte, aga ka reaalajalist kaardivaadet ühissõidukite asukohast ja liikumisest, eeldatava saabumisaja (ETA) ennustust ning liidestusi sõidukites ja peatustes paiknevate infotabloodega ühissõidukite peatuseinfo, ümberistumiste ning ETA kuvamiseks, samuti häälteavitusi sise- ja väliskõlaritest ning sõitjate loendussüsteemi (APC – Automatic Passenger Counting). 4  26.02.2019, 12-19/199628, p 9). Hankija ei ole käesoleval juhul üldse suutnud põhjendada miks on nõutav piletimüügisüsteemi ja reaalaja infosüsteemi teenuste osutamine justnimelt sama lepingu raames. 12. Nagu eelnevalt osundatud, on Hankija 10.03 muudatustega muutnud RHAD p 4.3 ja hanketeadet nii, et kvalifitseerimistingimuse kohaselt on nõutav täpselt kolm referentslepingut. Hankija ei ole mitte mingil moel põhjendanud, miks on hankelepingu täitmiseks pädev vaid selline pakkuja, kellel on täpselt kolm referentslepingut. Arusaamatuks jääb, miks ei pea Hankija pädevaks nt sellist pakkujat, kellel on 2 referentslepingut või ka sellist pakkujat, kellel on 4 referentslepingut. Vaidlustaja leiab, et lepingupartneri piisavat pädevust hankelepingu täitmiseks on võimalik kontrollida ka siis, kui pakkujal on üks referentsleping. Vaidlustusasjas nr 199-17/192855 on VAKO märkinud mh järgmist: „Selleks, et kvalifitseerimise tingimus (kogemus viies võrgupiirkonnas) oleks vajalik, peab Hankija tõendama, et väiksema kui viie võrgupiirkonna kogemus ei näita pakkuja suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita sama veenvalt kui viie. Hankija ei ole on vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust sisuliselt põhjendanud, mistõttu ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik hinnata seda, kas just viie võrgupiirkonna vastavat kogemust omav pakkuja on suuteline HL-t kõige paremini täitma. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et erinevates võrgupiirkondades vastavat kogemust omaval pakkujal on küll kogemus oma töö korraldamisel erinevates kohtades, kuid selle hankemenetluse tulemusena sõlmitava HL-i alusel tuleb hakata tegutsema ühes võrgupiirkonnas. Hankija ei nimetanud ühtegi konkreetset erinõuet, mida tuleb HL täitmisel järgida ja mille täitmise kogemust ei ole võimalik saada ühes võrgupiirkonnas.” 13. Hankija õigustab nõuet, et sama lepingu raames peab olema teostatud nii piletimüügisüsteemi kui ka reaalaja infosüsteemi teenuseid vastavalt Hankija poolt nõutud funktsionaalsustele, väites paljasõnaliselt oma vastuse p 1.4, et „Hankijal on infot, et sellises formaadis teenust osutatakse turul. Näitena võib tuua lepingud, mis on sõlmitud Tartus, Soome linnades Turus ja Lappeenrantas, Rumeenia linnades Bukarest ja Cluj-Napoca ning riigiülene süsteem Austria firmale Postbus.“ Hankija väited on esiteks nii üldsõnalised, et nende paikapidavuse kontrollimine ei ole võimalik. Kui eeldada, et Hankija viide nn Tartu lepingu kohta puudutab riigihankeid nr 178599 või 182501, siis nende hangete raames ei ole küll osutatud piletimüügi- ja reaalaja infosüsteemide teenust vastavalt käesolevas Riigihankes Hankija poolt esitatud nõuetele. 14. Hankija vastuses vaidlustusele p 1.6 leiab Hankija, et mõistet „kütus“ tuleb kvalifitseerimistingimuses sisustada laiemas tähenduses kui õigusaktidest tuleneb. Vaidlustaja hinnangul saab mõistlik isik lähtuda kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel ikkagi õigusaktides antud mõistetest ja kui Hankija on soovinud hanketingimuses omistada mõnele mõistele õigusaktides sätestatust erineva tähenduse, pidanuks Hankija oma sellekohast tahet avaldama hanketingimuse sõnastuses. Eelnevat arvestades ei vasta kvalifitseerimistingimuses kasutatud mõiste „kütus“ Hankija tegelikule tahtele, vaid Hankija pidanuks kas lisama hanketingimusse selgituse, mida kvalifitseerimistingimuses kütuse all mõistetakse või alternatiivselt kasutama muud mõistet nagu nt „sõiduki energiaallikas“. 1.4. Vaidlustuse p 2.2. Riigihanke alusdokumendi p 5.2.2.1, 5.2.2.3, 5.2.2.5, vastavustingimus “teenuse osutamisel kaasatud projektijuht”, vastavustingimus ”teenuse osutamisel kaasatud analüütik“, vastavustingimus „teenuse osutamisel kaasatud hooldusinsener“ 15. Vaidlustaja jääb kõikide vaidlustuses esitatud argumentide juurde. Hankija on pelgalt sedastanud „Keeleoskusnõue on lisatud seetõttu, et hankija töötajatel oleks võimalik eesti keeles edukaks tunnistatud 5  pakkuja spetsialistidega suhelda ja ennast pakkujatele arusaadavaks teha, selleks, et osapooled asjadest ühtmoodi aru saaksid.“ Hankija oma vastuses vaidlustusele ei ole mitte mingil moel põhjendanud, miks on Hankija eesmärkide saavutamiseks vajalik, et justnimelt kõnealused kolm spetsialisti isiklikult peavad eesti keelt oskama ning miks ei piisa Hankija eesmärkide saavutamiseks sellest, kui hankelepingu täitmisel on tagatud täies ulatuses eestikeelne suhtlus nt tõlgi kasutamise teel. Hankija viide Keeleameti selgitusele ei ole asjakohane, sest puudutab nõuet selle kohta, et riigihanke alusdokumendid peavad olema eestikeelsed. Ka ei ole asjakohased Hankija viited keeleseadusest tulenevale eestikeelsele asjaajamisele, sest Vaidlustaja ei olegi soovinud hankelepingu täitmist võõrkeeles, vaid üksnes seda, et hankelepingu täitmine eesti keeles oleks võimalik mh vajadusel tõlki kasutades ilma et konkreetne spetsialist isiklikult peaks eesti keelt valdama. Hankelepingu nõuetekohase täitmise, sh eestikeelse asjaajamise eest jääks igal juhul vastutavaks töövõtja. Hankija ei ole esitanud ühtegi viidet ega tõendit selle kohta, et Keeleameti hinnangul oleks keeleseadusega nõutav, et rahvusvahelist piirmäära ületava hankelepingu täitmisel peaks lepingut täitvad spetsialistid isiklikult valdama eesti keelt ja eestikeelse töökorralduse saavutamine ei ole lubatud tõlgi kasutamise teel. 16. Nagu Hankija isegi osundab, on kõnealuste spetsialistide tööülesanded hankelepingu täitmisel loetletud riigihanke alusdokumendi p 5.2.2.1, 5.2.2.3 ja 5.2.2.5 alapunktides ning mitte ükski nendest tööülesannetest ei eelda kiirreageerimist väitmaks, et tööülesande sisust tulenevalt on võimatu tõlgi kaasamine tööülesannete täitmisel. 1.5. Vaidlustuse p 2.3. Tehnilise kirjelduse p 2.1.1, hanke alusdokumentide p 8.1.2 ja hindamiskriteerium „Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara maksumus“, maksumuse esilduse tabeli A rida 2 17. Hankija oma vastuses vaidlustusele tegelikult möönab Vaidlustaja seisukohtade õigsust. Hankija kinnitab, et hetkel on piletimüügi-ja reaalaja infosüsteemid opereeritavad teiste äriühingute – Artec Design, AS Ridango ja Thoreb – poolt ning need olemasolevad infosüsteemid omavahel ei ole ühildatavad, sest vastasel juhul oleks need süsteemid juba ühildatud ilma vajaduseta käesolevat Riigihanget läbi viia. Nii märgib Hankija oma vastuse p 3.1. „Antud juhul ei saa rääkida ühe pakkuja eelistamisest ka seepärast, et nagu eelpool mainitud, on riistvara paigaldanud kaks firmat ning erinevate firmade seadmete tarkvarad ei ole täna omavahel ühildatud.“ Hankija vastuse lk 10 – 11 selgitab Hankija, et suure tõenäosusega ei ole Ridango võimeline välja töötama tarkvaralahendust, mille abil oleks kasutatavad Thoreb seadmed. Ka möönab Hankija oma vastuse p 3.3 otsesõnu, et olemasolev riistvara kuulub Hankijale. On ilmne, et seadmete ühendatavuse tagamine on seadmete omaniku ehk Hankija ja seadmete kaudu praeguse teenuseosutaja ehk AS Ridango ja Thoreb kontrolli all. Hankija vastuse lk 10-11 möönab Hankija ka seda, et isegi kui käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitakse hankeleping AS-ga Ridango, peab viimane suure tõenäosusega välja vahetama kõik Thoreb seadmed. Sellele vaatamata on Hankija otsustanud ilma mistahes põhjendusteta Hankijale endale kuuluvate seadmete osas MITTE tagada seadmete ühendatavust – Hankija märgib oma vastuse p 3.3 arusaamatult „Hankijad ei korralda vanade seadmete ühendatavust pakkujate eest, vaid annab kõigile hankijatele selleks võimaluse.“ Vaidlustajale jääb arusaamatuks, milles seisneb see „võimalus“, millele Hankija viitab, kui Hankija otsesõnu ütleb, et ühendatavust Hankija kui seadmete praegune omanik ei taga ja ühendatavuse saavutamiseks peavad kolmandatest isikutest pakkujad saama sellekohase nõusoleku praegustelt teenusosutajatelt. 18. Ka väidab Hankija oma vastuse p 3.3 lk 10, et olemasolevate seadmete ühendatavuse tagamiseks ja seetõttu üldse veendumaks, et kolmanda isiku tarkvara on seadmetele paigaldatav, peavad pakkujad selleks kokkulepped saavutama Artec Design, Thoreb ja Ridangoga – „Selleks tuleb neil ühendust võtta hankija 6  poolt viidatud firmadega.“. Seeläbi möönab Hankija ilmselgelt, et olemasolevate seadmete kasutamine hankelepingu täitmisel on võimatu pakkujatele, kes ise tänases päevas ei osuta olemasolevate seadmete kaudu teenust Hankijale. Ka on ilmne, et pakkujal, kes olemasolevate seadmete kaudu hetkel Hankijale teenust juba osutab, on selge eelis oma pakkumuse hinnastamisel, sest selline pakkuja ei pea arvestama oma pakkumuse hinnastamisel olemasolevate seadmete väljavahetamise kuluga. Eelneva tõttu ei ole pakkumused võrreldavad ja pakkumuste hindamine ei ole läbipaistev. Selge eelise olemasolu iseloomustab ka näiteks tõsiasi, et Ridango AS-i poolt kasutatavate pileti valideerimise seadmete sertifikaatide kehtivuse aeg lõppeb 2024 ja 2025 aasta alguses 3. Seega läbipaistva pakkumuse esitamiseks ja nõuetekohase teenuse osutamiseks on pakkujatel vajalik teada seadmete sertifikaatide kehtivuse aega ning asjaolu, kellel on õigus pileti valideerimise seadmete sertifikaate uuendada. Juhul, kui edukal pakkujal puudub võimalus olemasolevate seadmete sertifikaatide uuendamiseks, tuleb edukal pakkujal olemasolevad seadmed välja vahetada, mis omakorda tõstab osutatava teenuse maksumust. 19. Hankija väidab oma vastuses vaidlustusele lk 10 paljasõnaliselt „Hankija on saanud nii tänaselt PMS operaatorilt AS Ridango’lt kui peatuste välistabloode operaatorilt Thoreb’ilt kirjalikud kinnitused, et esimene võimaldab hankelepingu võitjale ligipääsu täna kasutusel olevate validaatorite suhtlusprotokollile kontrolleriga ja teine aitab hankelepingu võitjal integreerida olemasolevad peatuste tablood“ Vastavaid kinnitusi ei ole Hankija lisanud ei oma menetlusdokumendile ega ka Riigihanke alusdokumentide koosseisus avaldanud. Kui Hankijal oleks tõepoolest säärased kinnitused nii AS-lt Ridango kui ka Thorebilt, siis poleks ühtegi põhjust, miks Hankija ei saaks hanketingimustes ka sõnaselgelt kinnitada, et olemasolevate seadmete ühendatavuse saab tagada Hankija kui Ridango ja Thoreb praegune lepingupartner. On selge, et isegi kui säärased kinnitused on Ridango ja Thoreb andnud, siis on need antud Hankijale kui lepingupartnerile, mitte ei tekita nõudeõigust kolmandatest isikutest pakkujatele. Vaidlustaja jääb vaidlustuses avaldatu juurde, et pakkujate võrdse kohtlemise, pakkumuste võrreldavuse ja läbipaistva hindamise saaks tagada see, kui hanketingimuses on kajastatud Hankija kui olemasolevate seadmete omaniku kohustus tagada seadmete ühendatavus. 20. Hankija on esile toonud, et seadmed peavad olema paigaldatud hankelepingu täitmise I faasis juba hiljemalt 30.11.2024, ehkki Hankija möönab, et Riigihankes sõlmitava lepingu eeldatav jõustumisaeg on alles 1.12.2024. Hindamiskriteerium peab kajastama sõlmitava hankelepingu majanduslikku soodsust hankija jaoks. Hankija ei saa pakkumuse soodsust hinnata toimingute järgi, mis tuleb teostada veel enne kui hankeleping üldse jõustub. Eelnev illustreerib veelgi Vaidlustaja kahtlust, et hanketingimused tervikuna ja sh hankeleping on koostatud lähtudes eeldusest, et Riigihankes sõlmitakse hankeleping pakkujaga, kes juba täna Hankija seadmete kaudu teenust osutab, sest üksnes selline pakkuja ehk AS Ridango on võimeline tagama olemasolevate seadmete jätkuva kasutuse nii, et lepingu nõuded oleks täidetud juba 30.11.2024 ehk veel enne kui hankeleping isegi jõustub 1.12.2024. 21. Eelnevat arvestades ei ole mõistetav Hankija argument, et majanduslikult on mõistlik käesolevas riigihankes soetada uusi seadmeid, mille kohta on Hankijal juba riigihanget läbi viies teada, et need olemasolevate seadmetega ei ühildu. Avalike vahendite säästliku kasutamise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega oleks kooskõlas lahendus, mida on Vaidlustaja juba vaidlustuses pakkunud ehk teisisõnu Hankija kui olemasolevate seadmete omanik (sõltumata sellest, kas hetkel opereerib seadmeid 3 Valideerimisseadmete sertifikaatide kehtivuse tähtaeg on kättesaadav: https://www.emvco.com/approved- products/?search_bar_keywords=ridango 7  AS Ridango või Thoreb) tagab olemasolevaste seadmete ühendatavuse – üksnes nii on saavutatav Hankija enda poolt esile tõstetud avalike vahendite mõistliku kasutamise eesmärk ja vältida olemasolevate seadmete asjatut väljavahetamist pelgalt seetõttu, et riigihanke võitja ei ole sama ettevõtja, kes praegusel ajal seadmete kaudu teenust osutab. Vaidlustaja leiab, et olemasolevate seadmete ühildamiseks uue seadmetega tuleb Hankijal tagada kõikide seadmete suhtlusprotokollide ja muu informatsiooni, mis võimaldavad seadmetel omavahel suhelda, kättesaadavus edukale pakkujale. Lisaks tuleks Hankijal tagada seadmete sertifikaatide lõppemisel olemasolevate seadmete sertifikaatide uuendamine, võimaldamaks olemasolevate seadmete kasutamine hankelepingu kehtivuse perioodil. Vaidlustajale jääb siinkohal selgusetuks, millistel põhjustel ei ole Hankijal, kui seadmete omanikul võimalik tagada kõikide seadmete suhtlusprotokollide ja muu informatsiooni, mis võimaldab seadmetel omavahel suhelda, kättesaadavuse edukale pakkujale. II VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 22. Vaidlustaja kinnitab, et on vaidlustusmenetluses kandnud järgmisi menetluskulusid ning need on õigusvaidluse mahtu, keerukust ja menetluse kulgu arvestades vajalikud ja põhjendatud: 1) riigilõiv 1280,00 eurot; 2) lepingulise esindaja kulu 4025,00 eurot ilma käibemaksuta (RHS § 198 lg 1 ja § 199). Lepingulise esindaja töötunni hind on 175,00 eurot (käibemaksuta) ning esindaja ajakulu on olnud kokku 23 tundi (lisa 1) järgmiselt: 7.03 – 10.03.2023 vaidlustuse koostamine 12 töötundi 17.03 – 22.03.2023 hankija vastus vaidlustusele analüüs ja vaidlustaja täiendavate seisukohtade koostamine 11 töötundi. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotlen õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kui vaidlustus rahuldatakse. Vaidlustaja õigusabikulu on põhjendatud suuruses, arvestades vaidlustusmenetluses esitatud dokumentide mahtu ja teema keerukust. Juhindudes eeltoodust palun: 1) Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima riigihanke nr 253526 alusdokumendid kooskõlla õigusaktide nõuetega; 2) mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas 4025,00 eurot ilma käibemaksuta. Lisad: Lisa 1 – teenuse kirjeldus ja teenuse osutamiseks kulunud aeg. Lugupidamisega Andres Õige Volitatud esindaja 8  Tööde kirjeldus Teenuse kirjeldus ja teenus osutamiseks kulunud aeg: Nõustamine ja esindamine VAKO menetluses riigihankes 253526 Hind Kuupäev Sisu Kestus kokku 07.03.2023 Õigusteenus 3:00 h 525 Riigihanke alusdokumentidega tutvumine, kliendilt täiendava sisendi küsimine. 08.03.2023 Õigusteenus 7:00 h 1225 Vaidlustuse koostamine 10.03.2023 Õigusteenus 2:00 h 350 Vaidlustuse kooskõlastamine kliendiga ja vaidlustuse sisu täiendamine 17.03.2023 Õigusteenus 3:00 h 525 Hankija vastus vaidlustusele analüüs 20.03.2023 Õigusteenus 6:30 h Vaidlustaja täiendavate seisukohtade koostamine 1137,5 22.03.2023 Õigusteenus 1:30 h 262,5 Täiendavate seisukohtade kooskõlastamine kliendiga ja seisukohtade täpsustamine Ajakulu kokku: 23 h, hind kokku 4025 eurot