dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri: Pangaliidu selgitustaotlus korrespondentsuhte definitsiooni ja infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse tuvastamise ulatuse kohta, mh esindaja identimisel olemasolevas ärisuhtes ning korrespondentsuhte loomisel

Rahandusministeerium · 23. märts 2023
Viit
1.4-1/8229-2
Registreeritud
23. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Henrik Mägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.4-18229-2 23.03.2023 Väljaminev kiri.asice439 KB

Sisu (failidest)

Katrin Talihärm Teie 14.10.2022 nr 42 Eesti Pangaliit MTÜ [email protected] Vastuskiri Pangaliidu selgitustaotlusele Pöördusite Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega, kus palusite informatsiooni korrespondentsuhte definitsiooni ja infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse tuvastamise ulatuse kohta, mh esindaja identimisel olemasolevas ärisuhtes ning korrespondentsuhte loomisel. Esitasite viis küsimust, millele vastame käesolevas kirjas. Esimene küsimus puudutas korrespondentsuhet: „Arvestades eeltoodut ja korrespondentsuhte ning finantseerimisasutuse laiahaardelisi definitsioone RahaPTS-s, palume Rahandusministeeriumil selgitada, kas ja millistel juhtudel, sarnaselt viidatud rahvusvaheliste standarditega, on kohaldatav korrespondentsuhte mõist Eestis. Näiteks, kas igasugune panga ärisuhe ükskõik millise finantseerimisasutusega RahaPTS tähenduses on korrespondentsuhe või sarnaselt FATF ja Wolfsbergi juhenditega rakendatav siiski elemendipõhine lähenemine. Samuti palub Pangaliit selgitada, millistel juhtudel korrespondentsuhtega tegemist ei ole. Näiteks, kas pelgalt RMA võtme vahetamine või juhutehingu tegemine välistab korrespondentsuhte.“. Küsimuse püstitus on seotud eeldusega, et RahaPTS-is on korrespondentsuhe ja finantseerimisasutus defineeritud avatumalt/laiahaardelisemalt kui Euroopa Liidu asjakohases direktiivis ja rahvusvahelistes standardites. Rahandusministeeriumi hinnangul RahaPTS-i sätted vastavad Euroopa Liidu direktiividele ja FATF standardile. Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivis ja RahaPTS-is korrespondentsuhte definitsioonide võrdlemisel saab täheldada kahte sisulist erisust. Krediidiasutuselt krediidiasutusele pakutavate teenuste puhul on Eesti õiguses täiendava kriteeriumina sätestatud, et finantsteenuste osutamine peab toimuma „püsivalt ja kestvalt“. Teiseks on direktiivis defineerimata mõiste „pangateenuste“ asemel kasutatud Eesti õiguses defineerimata mõistet „finantsteenus“. Pangateenuste mõiste tuleneb otse FATF standardist. Ka FATF standardis puudub sellele definitsioon. Krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste vaheliste korrespondentsuhete osas puudutavad erisused üksnes teenuste miinimumloetelu ehk näiteid, mida on sättes esile toodud. Muus osas on definitsioonid samasisulised, hõlmates kõiki krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste vahelisi suhteid, kuid seda juhul, kui kasutada üksnes grammatilist tõlgendust. Eesti õiguse definitsioonid arvestavad FATF juhendites esitatud välistusi nagu näiteks, et korrespondentsuhe ei kohaldu juhtudel, kui kahe krediidiasutuse vahel toimub üksik juhuti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tehing. Krediidiasutuste vahelisele teenuste osutamisele on sätestatud kriteerium, et teenuste osutamine peab olema püsiv ja kestev. Krediidi- ja finantseerimisasutuste osas on kasutatud defineerimata mõistet „suhe“, mis viitab siiski õigusnormide alusel tekkivale tahtelisele seosele. Vastuskirja koostamisel võrdlesime RahaPTS-is sätestatud finantseerimisasutuse mõiste all hõlmatud teenuspakkujate kogumit rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi kohase finantseerimisasutuse mõiste all hõlmatud subjektide kogumiga. Me ei tuvastanud olulisi erinevusi. Mõned erisused võivad tuleneda asjaolust, et Euroopa Liidu õiguses on osad teenused defineerimata, jättes teenuste täpse definitsiooni liikmesriikide otsustada. Teie kirjas on korrektselt viidatud, et RahaPTS-i §-s 40 sätestatud meetmed on riskipõhised. Korrespondentsuhte korral on viidatud paragrahvis sätestatud meetmete kohaldamine kohustuslik, kuid nende kohaldamise ulatus on täpsustamata, seega kohustatud isiku pingutus peaks sõltuma riskist. Korrespondentsuhte asjaolu ei määra üheselt RahaPTS-ist tulenevaid tagajärgi, vaid kohaldatavad hoolsusmeetmed ja nende kohaldamise ulatus sõltuvad eeskätt riskidest, mis omakorda sõltub konkreetse ärisuhtega seonduvatest asjaoludest nagu näiteks missuguseid teenuseid pakutakse, kas kliendil on omakorda kliendid jne. Järgmised neli küsimust puudutasid regulatsiooni, mis näeb ette isikusamasuse tuvastamist infotehnoloogilise vahendi abil. Teine küsimus: „Kas RahaPTS § 31 lõige 1 on krediidiasutuse võimalus (nii nagu on märgitud eelnõu 459SE seletuskirjas) või kohustus, kui esinevad sättes nimetatud alused?“. Viidatud seletuskirjas oli tõepoolest kasutatud sõna „võimalus“. Seletuskirja lugedes on kasulik arvestada ka konteksti. Täispikk sõnastus oli seletuskirja järgmine: „Paragrahv 31 kehtestab isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise võimaluse infotehnoloogiliste vahendite abil. Hetkel kehtib antud regulatsioon erivõimalusena krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele, samas on ka teistel kohustatud isikutel huvi selliseid meetodeid kasutada.“. Need laused viitavad mineviku kontekstile. Algselt ei olnud üldse infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse tuvastamine lubatud. Seejärel loodi sellise isikusamasuse tuvastamise võimalus krediidi- ja finantseerimisasutustele ja mõned aastad hiljem laiendati seda võimalust kõigile subjektidele. Seletuskiri selgitab RahaPTS § 31 sisu eelnõus, kuid eelnõus olnud sõnastust muudeti ulatuslikult Riigikogus tehtud muudatusettepanekuga, mille selgituse lause oli järgmine: „Muudatusega kehtestatakse, et kui hoolsusmeetmeid kohaldatakse kliendi või tema esindajaga samas kohas viibimata, tuleb kohaldada tugevuselt järgmist hoolsusmeedet, s.o isikusamasuse tuvastamist ja kontrollimist infotehnoloogiliste vahendite abil.“. Sõnastus viitab selgelt kohustuse kehtestamise soovile. Kolmas küsimus: „Teiseks, kas sätte punktides 1 ning 2 kirjeldatud eelduste esinemisel tuleb isikusamasus tuvastada (sellisel viisil nagu säte ette näeb) ärisuhte loomisel (sätte grammatiline sõnastus) või ka ärisuhte jooksul, viimasel juhul isegi siis, kui kõrgema riski asjaolud puuduvad?“. RahaPTS § 31 kohaldamise kohustus seaduses ei ole seotud suuremat riski iseloomustavate asjaoludega, vaid väljaminevate maksete kogusummaga kalendrikuus ja residentsusega. Näiteks ärisuhte puhul, mille käigus avatakse kliendile konto, saab reeglina klient anda väljaminevate maksete toimumiseks vajalikke maksejuhiseid pärast kliendisuhte loomiseks vajalike hoolsusmeetmete kohaldamist, sh ka pärast isikusamasuse tuvastamist. Seega 2 reeglina ületatakse rahaline piirmäär pärast kliendisuhte loomist ehk ärisuhte käigus. Kui kliendisuhet ei ole loodud järgides RahaPTS §-s 31 sätestatud korda, siis on võimalik vastava kohustuse teket vältida, piirates teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusummat kuus (ehk teisisõnu limiidi kehtestamine). Alternatiivselt võib isikusamasuse tuvastamist teostada, lähtudes RahaPTS § 31 sätestatud korda, alles siis, kui klient soovib teostada makset, millega ületatakse RahaPTS §-s 31 sätestatud piirmääri. Neljas küsimus: „Kolmandaks, kas RahaPTS § 31 lõike 1 punktis 2 sätestatud summaline piirmäär kehtib ainult kliendiga ärisuhte loomise etapis või ka ärisuhte kestel lisanduvale täiendavale esindajale. Juhul, kui nimetatud summaline piirang kehtib näost-näkku tuvastamata volitatud esindaja lisandumisel, palume täpsustada, kas piirangut tuleb kohustada konkreetselt volitatud isiku kasutajakontole või ka kliendi teistele kasutajakontodele?“. Summaline piirmäär kehtib tehingu osapooleks või ärisuhtes olevale isikule ega sõltu tehingu või ärisuhte osapooleks oleva isiku esindajate paljususest, eemaldamisest, lisamisest või vahetamisest. RahaPTS § 31 ei käsitle eraldiseisvalt kontosid ega esindajaid, vaid väljaminevate maksete arvestamine käib terviklikult ärisuhteüleselt. Sama ärisuhte raames võib isikul olla mitu kontot ja mitu esindajat, kuid sellisel juhul toimub arvestus summeeritult. Samas võib ka samade isikute vahel olla mitu ärisuhet. Sellisel juhul on igal ärisuhtel eraldiseisev väljaminevate maksete arvestus. Määruse kohaselt peab määruses sätestatud infotehnoloogilist vahendit kasutama isikusamasuse tuvastamisel ja andmete kontrollimisel kliendi või juhuti tegeva isiku isikusamasuse tuvastamisel ja esindaja isikusamasuse tuvastamisel. RahaPTS § 20 lõige 1 punkt 2 ja § 21 sätestavad, et asjakohasel juhul tuleb tuvastada ka kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse. Seadus ei sätesta täpselt asjakohaseid juhte, mil tuleb esindaja isikusamasust tuvastada, jättes selle järelevalveasutuste ja kohustatud isikute praktika sisustada. Kindlasti on asjakohane kohaldada hoolsusmeetmeid, kui vastav kohustus tuleneb RahaPTS-i §-st 19. Samas tasub välja tuua, et iga muudatus esindajate koosseisus ei kutsu seaduse kohaselt automaatselt esile hoolsusmeetme kohaldamise kohustuse. Viies küsimus: „Neljandaks, kas säte kohaldub korrespondentsuhte loomisel ka juhul, kui korrespondentsuhte loomisel ei tuvastata kõrgema riski asjaolusid? Kas RahaPTS § 40, mis ei kohusta korrespondentsuhte puhul esindaja isikusamasuse tuvastamisel lähtuda infotehnoloogilise vahendi kohustuslikkusest teatud juhtudel, on erisäte § 31 suhtes?“. RahaPTS § 4 sätestab kaks hoolsusmeetmete kohaldamise režiimi, vastavalt lõikes 1 ja lõikes 2. Esimese lõigu sissejuhatav lauseosa on järgmise sõnastusega: „Krediidiasutus või finantseerimisasutus võtab piiriülese korrespondentsuhte korral kolmanda riigi respondentasutusega või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga respondentasutusega lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kasutusele järgmised hoolsusmeetmed“. See sõnastus viitab, et kirjeldatud asjaolude korral tuleb järgnevaid hoolsusmeetmeid kohaldada lisaks RahaPTS § 20 lõikes 1 sätestatud hoolsusmeetmetele. RahaPTS § 20 lõikes 1 on sätestatud ka isikusamasuse tuvastamine, mida on täpsustatud RahaPTS §-des 21 ja 22. RahaPTS § 31 on erisäte RahaPTS §-de 21 ja 22 suhtes. Seega RahaPTS § 40 lõikes 1 sätestatud olukorras tuleks RahaPTS § 31 kohaldada, kui esinevad RahaPTS §-s 31 sätestatud kohaldamise alused. Teise lõigu sissejuhatav lause on järgmise sõnastusega: „Krediidi- või finantseerimisasutus kui kohustatud isik, kes osutab teenust teisele krediidi- või finantseerimisasutusele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korrespondentsuhtes, kus teenusest saavad kasu teenust saava krediidi- või finantseerimisasutuse kliendid 3 (edaspidi lõplikult kasusaav klient), ei pea järgmiselt nimetatud tingimuste korral lõplikult kasusaavate klientide suhtes §-s 20 sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldama, kui kohustatud isik:“. See sõnastus viitab erandit/välistust RahaPTS §-s 20 sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamisele, mis tähendab, et viidatud lõigus esinevate asjaolude korral ei tulene seadusest otsest kohustust kohaldada RahaPTS § 31. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelyn Liivamägi finants- ja maksupoliitika asekantsler Henrik Mägi 611 3124 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel