Katrin Talihärm Teie 14.10.2022 nr 42
Eesti Pangaliit MTÜ
[email protected]
Vastuskiri Pangaliidu
selgitustaotlusele
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega, kus palusite informatsiooni
korrespondentsuhte definitsiooni ja infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse
tuvastamise ulatuse kohta, mh esindaja identimisel olemasolevas ärisuhtes ning
korrespondentsuhte loomisel. Esitasite viis küsimust, millele vastame käesolevas kirjas.
Esimene küsimus puudutas korrespondentsuhet: „Arvestades eeltoodut ja korrespondentsuhte
ning finantseerimisasutuse laiahaardelisi definitsioone RahaPTS-s, palume
Rahandusministeeriumil selgitada, kas ja millistel juhtudel, sarnaselt viidatud
rahvusvaheliste standarditega, on kohaldatav korrespondentsuhte mõist Eestis. Näiteks, kas
igasugune panga ärisuhe ükskõik millise finantseerimisasutusega RahaPTS tähenduses on
korrespondentsuhe või sarnaselt FATF ja Wolfsbergi juhenditega rakendatav siiski
elemendipõhine lähenemine. Samuti palub Pangaliit selgitada, millistel juhtudel
korrespondentsuhtega tegemist ei ole. Näiteks, kas pelgalt RMA võtme vahetamine või
juhutehingu tegemine välistab korrespondentsuhte.“.
Küsimuse püstitus on seotud eeldusega, et RahaPTS-is on korrespondentsuhe ja
finantseerimisasutus defineeritud avatumalt/laiahaardelisemalt kui Euroopa Liidu asjakohases
direktiivis ja rahvusvahelistes standardites. Rahandusministeeriumi hinnangul RahaPTS-i
sätted vastavad Euroopa Liidu direktiividele ja FATF standardile.
Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivis ja RahaPTS-is
korrespondentsuhte definitsioonide võrdlemisel saab täheldada kahte sisulist erisust.
Krediidiasutuselt krediidiasutusele pakutavate teenuste puhul on Eesti õiguses täiendava
kriteeriumina sätestatud, et finantsteenuste osutamine peab toimuma „püsivalt ja kestvalt“.
Teiseks on direktiivis defineerimata mõiste „pangateenuste“ asemel kasutatud Eesti õiguses
defineerimata mõistet „finantsteenus“. Pangateenuste mõiste tuleneb otse FATF standardist.
Ka FATF standardis puudub sellele definitsioon. Krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste
vaheliste korrespondentsuhete osas puudutavad erisused üksnes teenuste miinimumloetelu
ehk näiteid, mida on sättes esile toodud. Muus osas on definitsioonid samasisulised, hõlmates
kõiki krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste vahelisi suhteid, kuid seda juhul, kui kasutada
üksnes grammatilist tõlgendust.
Eesti õiguse definitsioonid arvestavad FATF juhendites esitatud välistusi nagu näiteks, et
korrespondentsuhe ei kohaldu juhtudel, kui kahe krediidiasutuse vahel toimub üksik juhuti
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tehing. Krediidiasutuste vahelisele teenuste osutamisele on sätestatud kriteerium, et teenuste
osutamine peab olema püsiv ja kestev. Krediidi- ja finantseerimisasutuste osas on kasutatud
defineerimata mõistet „suhe“, mis viitab siiski õigusnormide alusel tekkivale tahtelisele
seosele.
Vastuskirja koostamisel võrdlesime RahaPTS-is sätestatud finantseerimisasutuse mõiste all
hõlmatud teenuspakkujate kogumit rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi
kohase finantseerimisasutuse mõiste all hõlmatud subjektide kogumiga. Me ei tuvastanud
olulisi erinevusi. Mõned erisused võivad tuleneda asjaolust, et Euroopa Liidu õiguses on osad
teenused defineerimata, jättes teenuste täpse definitsiooni liikmesriikide otsustada.
Teie kirjas on korrektselt viidatud, et RahaPTS-i §-s 40 sätestatud meetmed on riskipõhised.
Korrespondentsuhte korral on viidatud paragrahvis sätestatud meetmete kohaldamine
kohustuslik, kuid nende kohaldamise ulatus on täpsustamata, seega kohustatud isiku pingutus
peaks sõltuma riskist. Korrespondentsuhte asjaolu ei määra üheselt RahaPTS-ist tulenevaid
tagajärgi, vaid kohaldatavad hoolsusmeetmed ja nende kohaldamise ulatus sõltuvad eeskätt
riskidest, mis omakorda sõltub konkreetse ärisuhtega seonduvatest asjaoludest nagu näiteks
missuguseid teenuseid pakutakse, kas kliendil on omakorda kliendid jne.
Järgmised neli küsimust puudutasid regulatsiooni, mis näeb ette isikusamasuse tuvastamist
infotehnoloogilise vahendi abil.
Teine küsimus: „Kas RahaPTS § 31 lõige 1 on krediidiasutuse võimalus (nii nagu on märgitud
eelnõu 459SE seletuskirjas) või kohustus, kui esinevad sättes nimetatud alused?“.
Viidatud seletuskirjas oli tõepoolest kasutatud sõna „võimalus“. Seletuskirja lugedes on
kasulik arvestada ka konteksti. Täispikk sõnastus oli seletuskirja järgmine: „Paragrahv 31
kehtestab isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise võimaluse infotehnoloogiliste vahendite
abil. Hetkel kehtib antud regulatsioon erivõimalusena krediidiasutustele ja
finantseerimisasutustele, samas on ka teistel kohustatud isikutel huvi selliseid meetodeid
kasutada.“. Need laused viitavad mineviku kontekstile. Algselt ei olnud üldse
infotehnoloogilise vahendi abil isikusamasuse tuvastamine lubatud. Seejärel loodi sellise
isikusamasuse tuvastamise võimalus krediidi- ja finantseerimisasutustele ja mõned aastad
hiljem laiendati seda võimalust kõigile subjektidele. Seletuskiri selgitab RahaPTS § 31 sisu
eelnõus, kuid eelnõus olnud sõnastust muudeti ulatuslikult Riigikogus tehtud
muudatusettepanekuga, mille selgituse lause oli järgmine: „Muudatusega kehtestatakse, et kui
hoolsusmeetmeid kohaldatakse kliendi või tema esindajaga samas kohas viibimata, tuleb
kohaldada tugevuselt järgmist hoolsusmeedet, s.o isikusamasuse tuvastamist ja kontrollimist
infotehnoloogiliste vahendite abil.“. Sõnastus viitab selgelt kohustuse kehtestamise soovile.
Kolmas küsimus: „Teiseks, kas sätte punktides 1 ning 2 kirjeldatud eelduste esinemisel tuleb
isikusamasus tuvastada (sellisel viisil nagu säte ette näeb) ärisuhte loomisel (sätte
grammatiline sõnastus) või ka ärisuhte jooksul, viimasel juhul isegi siis, kui kõrgema riski
asjaolud puuduvad?“.
RahaPTS § 31 kohaldamise kohustus seaduses ei ole seotud suuremat riski iseloomustavate
asjaoludega, vaid väljaminevate maksete kogusummaga kalendrikuus ja residentsusega.
Näiteks ärisuhte puhul, mille käigus avatakse kliendile konto, saab reeglina klient anda
väljaminevate maksete toimumiseks vajalikke maksejuhiseid pärast kliendisuhte loomiseks
vajalike hoolsusmeetmete kohaldamist, sh ka pärast isikusamasuse tuvastamist. Seega
2
reeglina ületatakse rahaline piirmäär pärast kliendisuhte loomist ehk ärisuhte käigus. Kui
kliendisuhet ei ole loodud järgides RahaPTS §-s 31 sätestatud korda, siis on võimalik vastava
kohustuse teket vältida, piirates teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete
kogusummat kuus (ehk teisisõnu limiidi kehtestamine). Alternatiivselt võib isikusamasuse
tuvastamist teostada, lähtudes RahaPTS § 31 sätestatud korda, alles siis, kui klient soovib
teostada makset, millega ületatakse RahaPTS §-s 31 sätestatud piirmääri.
Neljas küsimus: „Kolmandaks, kas RahaPTS § 31 lõike 1 punktis 2 sätestatud summaline
piirmäär kehtib ainult kliendiga ärisuhte loomise etapis või ka ärisuhte kestel lisanduvale
täiendavale esindajale. Juhul, kui nimetatud summaline piirang kehtib näost-näkku
tuvastamata volitatud esindaja lisandumisel, palume täpsustada, kas piirangut tuleb
kohustada konkreetselt volitatud isiku kasutajakontole või ka kliendi teistele
kasutajakontodele?“.
Summaline piirmäär kehtib tehingu osapooleks või ärisuhtes olevale isikule ega sõltu tehingu
või ärisuhte osapooleks oleva isiku esindajate paljususest, eemaldamisest, lisamisest või
vahetamisest. RahaPTS § 31 ei käsitle eraldiseisvalt kontosid ega esindajaid, vaid
väljaminevate maksete arvestamine käib terviklikult ärisuhteüleselt. Sama ärisuhte raames
võib isikul olla mitu kontot ja mitu esindajat, kuid sellisel juhul toimub arvestus summeeritult.
Samas võib ka samade isikute vahel olla mitu ärisuhet. Sellisel juhul on igal ärisuhtel
eraldiseisev väljaminevate maksete arvestus. Määruse kohaselt peab määruses sätestatud
infotehnoloogilist vahendit kasutama isikusamasuse tuvastamisel ja andmete kontrollimisel
kliendi või juhuti tegeva isiku isikusamasuse tuvastamisel ja esindaja isikusamasuse
tuvastamisel. RahaPTS § 20 lõige 1 punkt 2 ja § 21 sätestavad, et asjakohasel juhul tuleb
tuvastada ka kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse. Seadus
ei sätesta täpselt asjakohaseid juhte, mil tuleb esindaja isikusamasust tuvastada, jättes selle
järelevalveasutuste ja kohustatud isikute praktika sisustada. Kindlasti on asjakohane
kohaldada hoolsusmeetmeid, kui vastav kohustus tuleneb RahaPTS-i §-st 19. Samas tasub
välja tuua, et iga muudatus esindajate koosseisus ei kutsu seaduse kohaselt automaatselt esile
hoolsusmeetme kohaldamise kohustuse.
Viies küsimus: „Neljandaks, kas säte kohaldub korrespondentsuhte loomisel ka juhul, kui
korrespondentsuhte loomisel ei tuvastata kõrgema riski asjaolusid? Kas RahaPTS § 40, mis
ei kohusta korrespondentsuhte puhul esindaja isikusamasuse tuvastamisel lähtuda
infotehnoloogilise vahendi kohustuslikkusest teatud juhtudel, on erisäte § 31 suhtes?“.
RahaPTS § 4 sätestab kaks hoolsusmeetmete kohaldamise režiimi, vastavalt lõikes 1 ja lõikes
2. Esimese lõigu sissejuhatav lauseosa on järgmise sõnastusega: „Krediidiasutus või
finantseerimisasutus võtab piiriülese korrespondentsuhte korral kolmanda riigi
respondentasutusega või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga
respondentasutusega lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kasutusele järgmised
hoolsusmeetmed“. See sõnastus viitab, et kirjeldatud asjaolude korral tuleb järgnevaid
hoolsusmeetmeid kohaldada lisaks RahaPTS § 20 lõikes 1 sätestatud hoolsusmeetmetele.
RahaPTS § 20 lõikes 1 on sätestatud ka isikusamasuse tuvastamine, mida on täpsustatud
RahaPTS §-des 21 ja 22. RahaPTS § 31 on erisäte RahaPTS §-de 21 ja 22 suhtes. Seega
RahaPTS § 40 lõikes 1 sätestatud olukorras tuleks RahaPTS § 31 kohaldada, kui esinevad
RahaPTS §-s 31 sätestatud kohaldamise alused. Teise lõigu sissejuhatav lause on järgmise
sõnastusega: „Krediidi- või finantseerimisasutus kui kohustatud isik, kes osutab teenust teisele
krediidi- või finantseerimisasutusele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korrespondentsuhtes,
kus teenusest saavad kasu teenust saava krediidi- või finantseerimisasutuse kliendid
3
(edaspidi lõplikult kasusaav klient), ei pea järgmiselt nimetatud tingimuste korral lõplikult
kasusaavate klientide suhtes §-s 20 sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldama, kui kohustatud
isik:“. See sõnastus viitab erandit/välistust RahaPTS §-s 20 sätestatud hoolsusmeetmete
kohaldamisele, mis tähendab, et viidatud lõigus esinevate asjaolude korral ei tulene seadusest
otsest kohustust kohaldada RahaPTS § 31.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Henrik Mägi 611 3124
[email protected]
4