3852512 51134 KAVAND 06.03.2023 0 0 KAVAND 06.03.2023 SELETUSKIRI Maaelu ministri määruse „ Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri m äärus e „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks ” eelnõu kehtestatakse maaelu ja põllumajand usturu korraldamise seaduse § 2 1 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel . Samuti järgi takse Euroopa Komisjoni tea tist „ Riigiabi ajutine kriisi - ja ülemineku raamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” ( ELT C 101 , 17.03.2023, lk 3 – 24) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik ) . 2023. aasta riigieelarvega eraldati toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks 10 m iljonit eurot sihipäraselt suunatud toetuse maksmiseks. Toetusvajaduse hindamisel on arvestatud 2023. aasta jaanuari alguses teadaoleva id statisti lisi andmeid . Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on märkimisväärselt mõjutanud energiaturgu – kütuse, elektri ja gaasi hinnad on märkimisväärselt tõusnud, millel on tugev mõju nii põllumajandus sektori ettevõtjat ele kui toiduainetööstusele. Venemaa ja Ukraina teravilja ja õliseemnete toodangu olulisuse tõttu on agressiooni mõju tugev ka nende saaduste pakkumise vähenemisele maailmaturul ning kallinenud on loomasööt (suurim mõju sea- ja linnukasvatuses). Lisaks tarneahela kulude kasvule on kõrge inflatsiooni määr vähendanud lõpptarbija ostujõudu ning nõudlus t , mis pärsib nii tööstuste, kui värske puu- ning köögivilja kasvatamise l suurene nud kulude ülekannet lõpptarbijale. Põllumajanduse majandusharu majandusarvestuse esialgsetel tulemustel (avaldatud 06.12.2022, S tatistikaamet ) suurenes kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures suurenes toodangu maht 4% ja tootja hinna d tõusid 40%. Muutused on sektori alajaotustes erinevad. Näiteks suurenes teravilja toodangu väärtus tootjahinnas 72%, millesse panustasid nii saagikus kui hinnatõus, kuid samal ajal värskel aedviljal toodangu väärtus tootjahinnas alanes -28%, kuna vegetatsiooniperiood ei soosinud aedvilja kõrgemaid saagikusi ja ka hinnatõus jäi väiksemaks (+18%). Tagasihoidlikumaks jäi ka puuviljade , marjade, lindude, munade ja sigade toodangu väärtuse muutus tootjahinnas. Põllumajanduse majandusharu s tehtud kulud kokku suurenesid 27%, seejuures märkimisväärne oli elektri (2,1 korda), kütuse (+47%), loomasööda (+39%) ja väetiste (+53%) h innatõus . FADN andmetel oli 2021. aastal kogutoodangu (sh toetused va investeeringutele) ja kogukulude suhe alla 1 ehk toodangu ja toetuste väärtus oli madalam kui kulud kokku, vaid sea- ja linnukasvatuses . T eistes tootmistüüpides katsid ühise põ llumajanduspoliitika raames makstavad toetused tulupuudujäägi ning nimetatud suhtarv oli suurem ühest. Rakendades majandusarvestuses kasutatud hinna- ja mahuindekseid FADN tootmistüüpide 2021. aasta standardtulemustele, näeme, et olukord linnu- ja seakasvatuses ning aianduses ei parane 2022. aastal eelkõige tagasihoidlikuma saaduste hinnatõusu ning aianduses madalamate saagikuste tõttu, mistõttu kogutoodangu väärtus tõuseb vähem kui kulud kokku. Toidujulgeoleku vaates on kartuli ja aia nduse saadustega isevarustatuse tase Eestis väga madal (2021. aastal kartul 59%, köögivili 41% ja värske puuvili ja marjad 7%), mistõttu vajavad need sektorid kõrgendatud tähelepanu. Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022 . aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega. Maksu- ja Tolliameti andmetel on stabiilselt käivet deklareerivate toiduainetööstuste deklareeritud käive deklareerimisperioodil 2022 I – IV kvartal i võrdluses 2021 I – IV kvartal iga suurenenud 22%, samal ajal on kallinenud sisse ostetava toorme hinnad oluliselt enam, nt teravili 56%, piim 45%. Tooraine osa moodustab toiduainetööstuste kogukuludes 32 – 64%, energia kulud keskmiselt 2,4%. Seega on toidut ööstuste kuludes toorainel (sh põllumajandus toodete ostukulud) suur osa (~2/3) . Põllumajandust ootjatele makstav hind on seni tõusnud, samas tööstused ei ole saanud väljamüügihinda samas mahus tõsta ja see väljendub majandustulemis. Erakorralise toetusega antav abi toidu aine tööstustele aitab osaliselt hüvitada tootmiskulusid ja selle kaud u ohjata survet hindade tõusule ja parandada hinnakonkurentsi tingimusi sisse toodava toidukaubaga. Maaeluministeerium on välja tööta nud EMKF mee tme Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud negatiivsete mõjude leevendamise l elektri- ja kütusehindade kompenseerimiseks kalatööstustele, vesiviljelejatele ning kalapüügiga tegelejatele , mistõttu on k ala, v ähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamis e ettevõtjad s elle toetuse sihtgrupist väljas. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Erkki Miller (625 6503,
[email protected] ), sama osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299,
[email protected] ), sama osakonna nõunik Liina Jürgenson (625 6270,
[email protected] ), sama osakonna peaspetsialist Renata Tsaturjan (625 6507
[email protected] ), maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt (625 6140,
[email protected] ) , sama osakonna nõunik Liisa Kähr (625 6 551 ,
[email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202,
[email protected] ) . Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõ u koosneb viiest peatükist ja 13 paragrahvist. Eelnõu 1. peatükk sätestab üldised nõuded . Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisal a. Määrusega kehtestatakse põllumajandussektorile ja toiduainetööstusele toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 2 sätestat a k se erakorralise riigiabi andmi se alus ning milliseid Euroopa Liidu riigiabi andmist reguleerivaid määruseid toetuse andmisel kohaldatakse. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse e rakorrali s e riigiabi toetuse andmisel Euroopa Komisjoni teatise „ Riigiabi ajutine kriisi - ja ülemineku raamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” ( ELT C 101 , 17.03.2023 , lk 3 – 24 ) (edaspi di : riigiabi ajutine raamistik ) osa 2.1. Riigiabi ajutine raamistik näeb EL-i liikmesriikidele ette ühtsed reeglid riigiabi andmiseks ettevõtjatele, et võimaldada neil Venemaa agressioon ist Ukraina vastu põhjustatud majanduslikust raskest olukorrast taastuda. Riigiabi ajutise raamistiku osa 2.1 sätestab, et praeguses kriisis võivad olla asjakohaseks, vajalikuks ja sihipäraseks lahenduseks ajutised piiratud abisummad põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele (edaspidi põllumajandustootjatele ), keda Venemaa agressioon Ukraina vastu või kehtestatud sanktsioonid või neile reageerimiseks võetud vastumeetmed on mõjutanud. Samuti võib riigiabi ajutise raamistiku alusel toetada toiduainete tootmisega tegelevaid ettevõtjaid. Komisjon loeb antava riigiabi Euroopa Liidu toimise lepingu (edaspidi ELTL ) artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (mida võib ja ka on käesolevas rii gisise se s määruses kitsendatud) : a) abi ei ületa 250 000 eurot põllumajandustootja toetuse kohta või 2 000 000 eurot toiduainete tootmisega tegeleva ettevõtja kohta ; b) põllumajandustootjatele antava abi summat ei tohi kindlaks määrata turule viidud kaupade hinna või koguse alusel; c) abi antakse kriisist mõjutatud ettevõtjatele; d) abi antakse hiljemalt 31. detsembril 202 3 . Toetuse maksmiseks riigiabi ajutise raamistiku alusel peab riik saama meetmele Euroopa Komisjonilt heakskiidu. Selleks esitas Maaeluministeerium maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel 3. märtsil 2023. aastal Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, mis registreeriti komisjonis numbriga SA .106614 . Tulenevalt ELTL-i artikli 108 lõikest 3 ei saa toetust anda (s.t toetuse määramise otsuseid teha) enne komisjonilt heakskiitva otsuse saamist. Eelnõu § 2 lõi kes 2 nimetatakse ära valdkonnad, mida suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud , milleks on põllumajandustoodete esmatootmise ja toiduainetööstuse tegevusvaldkond. Põllumajandustoodetena käsitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoo teid , välja arvatud kalan dus- ja vesiviljelustooted. Eelnõu § 2 lõi ge 3 näeb ette õigusliku aluse toetuse maksmiseks põllumajandustootjatele olukorras, kus riigiabi ajut ine raamistik ei ole kohaldatav, kuna r iigiabi ajutine raamistik us sätesta tud toetuse maksimaal ne piir määr , 250 000 eurot , on ületatud . K ui põllumajandustootjal on riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 ettenähtud piirmäär 250 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda komisjoni määruse (EL) nr 1408 /2013, milles käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17 ) , alusel kuni 25 000 eurot. Põllumajandustootjatele seatud piirmäär on oluliselt madalam kui toiduainetööstustele seatud piirmäär (2 miljonit eurot ), mistõttu arvestades eelarvelist jaotust puudub vajadus võimaldada vähese tähtsusega abi maksmist toiduainetööstustele. Eelnõu § -s 3 s ätestatakse, kes saab toetust taotleda. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule , kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandus toodete , välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete (edaspidi põllumajandustooted ) esmatootmise tegevusvaldkonnas. Lõike 1 punktides 1— 4 loetletakse käesoleva määruse alusel erakorralise toetuse alusel toetatavad põllumajandus toodete esmatootmise tegevusvaldkonnad, mille puhul Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse. Tegemist on põllumajanduslike tegevusvaldkondadega, mis toidujulgeoleku vaates ja M aaeluministeeriumi analüüside põhjal on välja selgitatud kui antud kriisist enim negatiivselt mõjutatud tegevusvaldkonnad. Sellisteks tegevusvaldkondadeks on : sea kasvatus , linnu kasvatus , kartuli, köögi- ja puuvilja -, maasika- ja marjakasvatus avamaal (edaspidi kartul ja aiandus avamaal ) ja köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones (edaspidi katmikala aiandus ) . Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt võib toetust taotleda toiduainete töötlemisega (edaspidi toiduainetööstus ) tegelev isik , kes vastab järgmistele nõuetele: 1) ta on füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik ; 2) ta tegutseb punktis 3 nimetatud põhitegevusalal, mida Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse on suurenenud sisendihinnad negatiivselt enim mõjutanud; 3 ) tema põhitegevusala on EMTAK-i kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102) ning lemmikloomade valmistoidu tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 1092); 4 ) ta on tegutse nud punktis 3 nimetatud põhitegevusalal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal. Venemaa sissetung Ukrainasse on suurendanud sisendihi ndu, millest negatiivselt enim mõjutatuks loetakse selle määruse tähenduses neid ettevõtjaid, kelle põhitegevusal aks on toidua inete tootmine . S elle toetuse peamiseks eesmärgiks on hüvitada märkimisväärselt kasvanud energiakulusid 2022 aastal võrdluses 2021. aastaga , sest toiduainetööstuseid on tulenevalt Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu pidanud toime tulema erakordselt suure ja ootamatu hinnatõusu ga , seda eriti maagaasi ja elektri puhul, aga ka paljude muude energiaallikate hinnatõusuga, millest tulenevalt toetataksegi neid toiduainetööstuseid, kes on tegutsenud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal. Esmatähtis on toetada just toiduainetööstuse id , et suudetaks tagada elanikele toidu kättesaadavus. Täpsemalt on selgitatud eelnõu sissejuhatavas osas Venemaa sissetungi mõjusid Ukrainasse ning sellest tulenevat vajadust toetada toiduainetööstuseid energiakulude osalise hüvitamise ga . Eelnõu § -s 4 on sätestatud nõuded taotlejale. Eelnõu § 4 l õike 1 kohaselt ei saa taotleja toetust eelnõu § 3 nimetatud isik (edaspidi taotleja ) , kui tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõu etu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlg nik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ü hte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsev a mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku toetust taotleda vastavalt §-s 6 või §-s 8 sätestatud ulatuses . Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks . Näiteks kui toiduainetööstuse kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad toiduainetööstus B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Toiduainetööstus A (emaettevõtja ) ja toiduainetööstus B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Toiduainetööstus A ja toiduainetööstus B mõlemad taotlevad toetust 150 000 eurot. Kui toiduainetööstusele A määrati juba toetust 15 0 000 euro ulatuses, siis toiduainetööstusele B saab maksimaalset määrata toetust 5 0 000 eu ro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks ning selle määruse § 8 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus toiduainetööstusele 200 000 eurot. Samuti kui näiteks ühte kontserni ku uluv üks toiduainetööstus taotleb abi 100 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine toiduainetööstus taotleb samuti 100 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 20 0 000 euro suuruse toetus e nõude , sest selle määruse tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks (toiduainetööstuseks) , kellele kohaldub maksimaalne 20 0 000 euro suurune toetus. Toetuse suurese arvestamisel võetakse arvesse ühe ettevõtja (st kontserni ja vali t seva mõju kaudu seotud ettevõtja) kohta makstud kogu riigiabi ajutise raamistiku alusel makstud toetuse d: nii käesoleval aastal kui ka 2022. aastal makstud toetused . Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadu stiku § 6, mille kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, ku s ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjak s on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alus el või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat m õju omavateks ettevõtjateks on tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsi seaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja aluse l või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses : 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või ; 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Eespool toodud ühe ettevõtja käsitlus tuleneb EL-i õiguses rakendatavast põhimõttest, mille kohaselt mitut eraldiseisvat ettevõtjat võidakse riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üht majandusüksust moodustavaks. Sel juhul peetakse seda majandusüksust asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus arvestab enamusosaluse olemasolu ning muid asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke ja orgaanilisi sidemeid. Eelnõu kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad. Paragrahvi 4 l õikes 2 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel . Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotluse hetkeks peab taotleja 2022. aasta majandusaasta aruanne olema äriregistrisse esitatud või tuludeklaratsiooni vorm E Maksu- ja Tolliametile esitatud. Majandusaasta aruanne esitatakse üldjuhul kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu ning tuludeklaratsiooni vorm E avatakse täitmiseks aruande aastale järgneva aasta veebruaris . Toetuse saamiseks peab taotleja esitama majandusaasta aruande mõnevõrra varem. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt välistatakse need taotlejad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone. Kõnealune tingimus tuleneb riigiabi ajutise raamistiku punkti s t 52 . Eelnõu § 4 lõike s 5 kehtestatakse erisus, mille kohaselt saab toetust taotleda ka äriühing, kes on täielikult üle võtnud oma füüsilisest isikust osanikule, aktsionärile kuulunud põllumajandusettevõtte või toiduainetöötlemise ettevõtte (edaspidi töötlemisettevõte ) . Selle erisusega on toetuse taotlemiseks antud võimalus ka neile äriühingutele , kes on muutnud oma ettevõtlusvormi füüsilisest isikust ettevõtjast (edaspidi FIE ) äriühinguks 2022. aasta jooksul. Sellisel juhul võrreldakse taotleja müügitulu selle FIE müügitulu andmetega, kelle põllumajandusettevõte või töötlemisettevõte üle võeti. Taotluse esitamise ajaks peab ülevõetud FIE olema oma tegevuse lõpetanud. FIE kohustused ja vara peavad olema üle läinud toetust taotlevale äriühingule . Eelnõu 2. peatükk sätestab toetuse andmise tingimused põllumajandus toodete esmatootmise tegevusvaldkonnas . Eelnõu § 5 sätestatakse toetuse andmiseks täpsemad tingimused põllumajandus toodet e esmatootmise tegevusvaldkonnas ning sätestatakse toetuse taotlejale põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkondade kaupa valdkonnapõhised tingimused. Tingimuste kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et sisendite hinnatõusust tingitud majanduslik kahju sissetuleku languse näol puudutab ennekõike omatoodetud põllumajandustooteid turustavaid ettevõtjaid ning seega on toetus suunatud neile. Seetõttu seatakse valdkondade põhiselt loomade ja hektarite ning katmikala ruutmeetrite arvu osas miinimumid, millest vähema arvu põllumajandusloomade (sh kodulindude) kasvatamist või väiksemal pindalal kartuli, puu- ja köögivilja, maasika või marjade kasvatamist või köetavas kasvuhoones köögivilja, köögivilja- ja maitsetaime, maasika ja lillede kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele loomapidajatele ja taimekasvatajatele toetuse andmine ei ole õigustatud. Teisalt on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa toidujulgeoleku tagamisele, mistõttu toetatakse just turule toitu tootvaid ettevõtjaid. Samal põhjusel on seatud ka põllumajandustoodete 2022. aastal müügitulu saamise nõue. Müügitulu saamist kontrollib PRIA äriregistrile esitatud 2022. aasata majandusaasta aruande või Maksu- ja T olliametile esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E andmete põhjal, võttes arvesse taotleja kogu põllumajandustoodete müügitulu andmed, mitte üksnes selle valdkonna müügitulu andmed, milleks kohta ta toetust taotleb. Eelnõu § 5 lõikes 1 punktides 1— 8 määratakse põllumajandus toodete e s matootmise tegevusvaldkondade kaupa kindlaks see, mille alusel põllumajandustootjale riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 sätestatud tingimustel erakorralist toetust antakse. Punkti 1 kohaselt antakse seakasvatajale toetust emise või muu sea kohta . Karjades , kus on nii emis kui muud sead , saavad toetust kõik nõuetele vastavad sead (alates esimesest seast) . Nõuetekohaseks loetakse emised ja muud sead, kelle pidamisest on taotleja 31. detsembri 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri pidajat õigeaegselt (hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal) teavitanud. Toetuse eesmärgiks on toidujulgeoleku tagamine, mis tähendab mh tootmise jätkusuutlikkuse tagamist. Seetõttu on oluline toetada emiseid, et säilik s põhikar i. Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt esitab loomapidaja üks kord aastas teatise tema peetavate sigade vanusegruppide kohta. Nimetatud vanusegruppe on kümme ja need on: põrsad, kesikud, paaritamata nooremised, paaritamata emised, esimest korda paaritatud emised, korduvalt paaritatud emised, kuldid, nuumsead eluskaaluga 50–80 kg, nuumsead eluskaaluga üle 80 kg kuni 110 kg, nuumsead eluskaaluga üle 110 kg. Selle toetuse andmisel loetakse emiseks kõik neli teatises toodud emise vanusegruppi. Muuks seaks loetakse kõik sead välja arvatud emised. Teatis esitatakse 31. detsembri seisuga hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Seetõttu antakse toetust loomapidajale, kes pidas emist 31. detsembri 2022. aasta seisuga ja oli sellest põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks. Teavituse kuupäev 2023. aasta 16. jaanuar annab toetuse taotleja l e lisapäeva, sest 2023. aastal on 15. jaanuar pühapäev. Taotleja, kes taotleb toetust emiste eest saab muude sigade olemasolul taotleda toetust ka muude sigade eest. Muude sigade kohta antakse toetust taotlejale, kes pidas 31. detsembri 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel sigu ja kelle pidamisest oli taotleja samuti registripidajat teavita nud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks. Punktides 2 — 4 on sätestatud toetuse andmi se alused kodulindude pidamise l . Punkti 2 kohaselt antakse linnukasvatajale toetust 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud broilerite, partide, hanede või kalkunite koguarvu aritmeetilise keskmise alusel . Kui linnukasvataja pidas 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal munakanu antakse talle § 5 lõige 1 punkti 3 kohaselt toetust nimetatud perioodil peetud munakanade arvu aritmeetilise keskmise alusel . Kui linnukasvataja pidas 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal vutte antakse talle § 5 lõige 1 punkti 4 kohaselt toetust nimetatud perioodil peetud vuttide arvu aritmeetilise keskmise alusel . Seejuures on oluline, et § 5 lõike 1 punktides 2 – 4 nimetatud kodulindude pidamisest pidi taotleja registripidajat teavita ma hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal . Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt esitab loomapidaja individuaalselt identifitseerimata loomade (milleks on ka kodulinnud) loomarühma suuruse muutumise kohta andmed kuu viimase kuupäeva seisuga sündmusele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. H iljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal tehtud teavitus ei too seega linnukasvatajale kaasa täiendavaid kohustusi. Kuupäev 16. jaanuar 2023. aastal on valitud teavitamise kuupäevaks seetõttu, et ühtlustada (kuivõrd toetust võib taotleda ühes või mitmes tegevusvaldkonnas) toetuse nõudeid sea- ja linnukasvatuses. Punktide 5—7 kohaselt antakse kartuli ja aiandus avamaal tegevusvaldkonnas toetust 2022. aastal kasvatatud kartuli, köögivilja , puuvilja ja marja de ning maasika hektari kohta. Toetuse suurus arvutatakse taotleja 2022. aastal kasvatatud asjakohase kultuuri hektarite alusel. PRIA teeb taotleja 2022. aastal kasvatatud kartuli, köögivilja, maasika, vilja puu ja marja aia hektarite arvu kindlaks olemasolevate andmete (näiteks 2022. aasta pindalatoetuste või erakorralise toetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud pindala, sateliidi fotod, riigi toidu ja sööda käitlejate register, taimetervise register jne) põhjal või küsib vajadusel taotlejalt andmeid juurde (nt põlluraamat, maakasutusõiguse alus jne ). Kui kartuli, köögivilja , maasika ja marjade kasvatamine toimus külmas (mitteköetavas) kasvuhoones või kiletunnelis, siis käsitletakse seda avamaana ja toetus arvutatakse § 6 lõike 1 punkti 8 alusel. Punkti 8 kohaselt antakse katmikala aianduse valdkonnas toetust köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta. K öetava kasvuhoone puhul võetakse arvesse see pind, mi da toetuse taotleja kasutas 2022. aastal vähemalt 9 kuu l , sh oktoobris ja novembris. P RIA teeb 2022. aastal köögivilja, köögivilja- ja maitsetaime, maasika ja lille kasvatamiseks kasutatud köetava kasvuhoone pinna, sügisese kütteperioodi ja kasvatatud põllumajanduskultuuri kindlaks olemasolevate andmete (näiteks ehitisregister, sateliidi fotod, riigi toidu ja sööda käitlejate register, taimetervise register jne) põhjal või küsib taotlejalt andmeid juurde (nt kuludokumendid energiatarbimise kohta, raamatupidamise dokumentid jne) või kohapealse kontrolli käigus . Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et s eakasvatuse puhul antakse toetust emise või sea kohta, kui 2022. aastal toimus sigade liikumisi taotleja tegevuskohast välja. Tegevuskohast välja liikumiseks selle määruse tähenduses ei loeta sigade liikumist taotleja eri tegevuskohtade vahel. Kuivõrd toetus on suunatud oma toodetud toodangut turustavatele ettevõtjatele, siis § 5 lõike 2 kohaselt on üheks toetuse saamise täiendavaks tingimuseks sätestatud 2022. aastal sigade liikumine tegevuskohast välja. Sigade liikumist tegevuskohast välja ( taotleja ettevõt e test välja või tapamajja) vaadatakse taotleja kõikide tegevuskohtade (ettevõtete) põhiselt. Kui taotlejal on mitu tegevuskohta ja liikumine toimub nende tegevuskohtade vahel, siis seda tegevuskohast välja liikumiseks toetuse andmise tingimuste kohaselt ei loeta. Eelnõu § 5 lõikes 3 täpsustatakse, et k ui taotlejal puudus 31. detsembri 2022. aasta seisuga emis, antakse muu sea kohta toetust üksnes siis, kui taotleja pidas 31. detsembri 2022. aasta seisuga vähemalt 20 siga . Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse linnukasvatuse puhul nõue, et toetust antakse taotlejale , kui ta sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist müügitulu . Samuti sätestatakse selles lõikes lindude keskmised piirmäärad, mille puhul toetust antakse. Selliseks piirmääraks broilerit, parti de , hane de või kalkunit e puhul on kokku vähemalt 25, munakanadel vähemalt 25 ja vuttidel vähemalt 100. Eesti linnukasvatuse sektor on väike ja mitmekülgne. Märkimisväärselt peetakse linde hobikorras oma majapidamise tarbeks . Seetõttu loetakse eelnõu § 5 lõikes 4 piirmääradest vähema arvu kodulindude kasvatamist kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele linnukasvatajale toetus t ei anta . Eelnõu § 5 lõikes 5 täpsustatakse lindude arvu aritmeetilise keskmise arvutamist. S ätte kohaselt võtab PRIA lindude arvu aritmeetilise keskmise arvutamisel aluseks ajavahemikul 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal registripidajale maaeluministri 24. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt teavitatud lindude arvu ning ümardab saadud tulemuse täisarvuni. Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt antakse toetust kartulikasvatajale , kes kasvatas 2022. aastal kartulit vähemalt 0,5 hektaril ja sai müügitulu 2022. aastal põllumajandussaaduste müügist vähemalt 500 eurot põllumaa hektari kohta. Köögiviljakasvatajale , kes kasvatas 2022. aastal avamaa köögivilja vähemalt 0,5 hektaril ja sai müügitulu 2022. aastal põllumajandussaaduste müügist vähemalt 500 eurot põllumaa hektari kohta. Puuvilja-, marja ja maasikakasvatajale , kes kasvatas 2022. aastal maasikaid, puuvilj a- või marjakultuure vähemalt 0,5 hektaril ja sai müügitulu 2022. aastal põllumajandussaaduste müügist vähemalt 500 eurot põlluma a ja püsikultuuri hektari kohta. Maasika, puuvilja ja marjade puhul ei ole oluline, kas 0,5 hektaril kasvati ainult ühte liiki kultuuri või kasvatati erinevaid. Eelnõu § 5 lõike 7 kohaselt antakse toetust katmikala aianduse ga tegutsevale taotlejale, kes kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögiviljataimi, maitsetaimi, maasikat või lilli vähemalt üheksa kuud aastas , sealhulgas oktoobris ja novembris kasutuses olevas köetavas kasvuhoones, mis on registreeritud ehitisregistris ja millel on kasutusluba või mille kohta on esitatud kasutusteatis , vähemalt 100 ruutmeetril ja sai müügitulu 2022. aastal põllumajandus toodete müügist. Kasutusluba ja kasutusteatis ei ole vajalik enne 1995. aastat õiguslikul alusel ehitatud kasvuhoone puhul, kuna enne 1995. aastat ehitatud ehitiste puhul on e hitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 21 l õike 3 kohaselt ehitise kasutamine lubatud kasutusteatise või kasutusloata , seda juhul , kui see ehitis oli enne viidatud s eaduse jõustumist vabastatud kasutusloa kohustusest. Kasutusloa kohustus tekkis 1995. aastal jõustunud planeerimis- ja ehitusseadusega ning kohaldub sellest ajast alates uutele ehitistele. Toetuse eesmärk on hüvitada kasvuhoones kasvatajate kulusid, sõltumata sellest, mis aastal see kasvuhoone ehitati. Oluline on, et seda 2022. aastal tootmise k s kasutati. Küll aga peaksid kõik ehitised olema nähtavad ehitusregistrist. Eelnõu § 6 sätestatakse toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine põllumajandus toodet e esmatootmise tegevusvaldkonnas. 2023. aasta riigieelarvega toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eralda tud rahalistest vahenditest eraldatakse pool põllumajandus toodete esmatootmise tegevusvaldkonn ale. Rahaliste vahendite jaotus on järgmine: sealiha tootmine ~53%, linnukasvatus (liha ja munad) ~13%, aiandus avamaal ~14% ja aiandus katmikalal ~20% , milles võ eti arvesse toetatavate sektorite kulude suurenemist võrdluses müügitulu suurenemisega. P õllumajandustoodete esmatootmise tegevus valdkonnas toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse kehtestab maaeluminist e r maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 2 1 lõike 2 alusel käskkirjaga. Kui sellele tegevusvaldkon nale eraldatud rahalised vahend eid on rohkem kui kehtestatud maksimaalsete ühikumäärade ja taotletud ühikute summa , siis suunatakse üle jääv ad vahendid toiduainetööstuse tegevusvaldkonna toetamiseks. Eelnõu § 6 lõik e s 1 punktides 1 – 9 kehtestatakse toetuse ühikumäärad § 5 nimetatud nõuetekohas e looma, lin nu , hektari ja ruutmeetri kohta . Toetuse ühiku määr on toetusõigusliku emise kohta kuni 67 eurot ja muu sea kohta kuni 4,30 eurot. Saaremaal peetud emise kohta kuni 80 eurot ja muu sea kohta kuni 5,20 eurot . K una saareline ühendus toodangu turustamisel suurendab turustamiskulusid on ühikumäär 20% kõrgem. Ühikumäär broileri, pardi, hane, k alkuni kohta on kuni 0,85 eurot ja munakana kohta on kuni 0,60 eurot . V uti kohta makstakse toetust kuni 0,13 eurot . Kartuli ja a vamaa aianduse hektari ühikumääraks on kuni 100 eurot hektari kohta. T oetusõiguslik u köetava kasvuhoone ühikumäär on kuni 8 eurot ruutmeetri kohta . Maksimaalsed ühikumäärad on leitud jaanuari 2023. alguses teada olnud statistiliste andmete alusel. Eelnõu § 6 lõikes 2 on toodud säte , kui esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid . Toetuse olemusest tulenevalt on õigustatud toetust anda kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, mistõttu eelarve mittejätkumise korral o n üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära vähendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatult. Seetõttu vähendab PRIA sellisel juhul toetust kehtestatud ühikumäära nii palju, et kõik taotlejad saaksid toetust maksimaalsel võimalikul määral. Toetuse ühikumäära vähendamisel peab PRIA järgima taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on põllumajandussektoris toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta riigiabi ajutise raamistiku punkti 56 alapunktis a sätestatud 250 000 eurot. Üle 250 000 eurost toetust on võimalik maksta üksnes juhul, kui on kohaldatav eelnõu § 6 lõige 4, mis võimaldab toetust suureneda ettevõtte kohta vähese tähtsusega abina kuni 25 000 euroni võttes arvesse taotleja põllumajandusliku vähese tähtsusega abi jääki. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt on teatud tingimuste täitmisel võimalik selle määruse alusel antavat toetust suurendada kuni 25 000 euro võrra. Eelnõu § 9 lõike 9 kohaselt ei tohi juhul, kui rakendatakse komisjoni vähese tähtsusega abi määrust (EL) nr 1408/2013 , jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot. Vähese tähtsusega abi määrust kohaldatakse juhul, kui riigiabi ajutise raamistiku punkti 23 alusel on riigiabi piirmäär ületatud. Eelnõu § 6 lõikes 5 kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks isikud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses (sh kui ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust). Nimetatud nõue tuleneb komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõikest ja artikli 3 lõikest 3a. Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt sätestatakse EL-i riigiabi aktides sätestatud kumuleerimisreegleid. Viidatud reeglid on sätestatud riigiabi ajutise raamistiku punktis 53 ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude osas riigiabiga. Seejuures erinevate abikõlblike kulude puhul (nt erinevad loomad) saab toetust anda nii riigiabina kui ka vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi vaba jääki ning saadud riigiabi andmeid saab kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist ( www.fin.ee/riigiabi ). Eelnõu 3. peatükk sätestab toetuse andmise tingimused toiduainetööstuse valdkonnas . Eelnõu § -s 7 sätestatakse toetuse andmise täpsemad tingimused toiduainetööstustele. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse töötlemise ttevõtte suurenenud energiakulu (elekter, soojus, kütus v . a transpordiks ) hüvitamiseks . Arvesse 2022. aastal suurenenud energiakulu , mis on tekkinud pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, s ee t ähendab ajavahemik 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal . Toetust saab taotleda üksnes sellise energia kulu hüvitamiseks, mis on selgelt seostatav taotleja majandustegevusega toiduainete tootmise valdkonnas ehk töötlemisettevõttega . Näiteks peab olema töötlemisettevõttes vajaliku elektri tarbimine muust elektritarbimisest eraldi mõõdetav või millele on teenusepakkuja eraldi arve esita nud . Se e tähendab, et t oetust saab taotleda töötlemisettevõtte suurenenud energiakul u hüvitamiseks, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: töötlemisettevõtte 1. märts i kuni 31. detsembr i 2 022. aasta energiakulu maksumusest lahutatakse 2021. aasta sama ajavahemiku energiakulu maksumus ning saadud energiakulu maksumuse vahe hüvitatakse toetuse maksimaalse suuruse ulatuses . Energiakulu arvutamisel ei võrrelda tarbitud energia koguseid , vaid arvesse võetakse üksnes energiakulu , sest tarbitud energia koguseid võivad mõjutada erinevad tegevused, mida toiduainetööstused tegid, et tulla toime kasvavate energiakuludega. Näiteks osad tootmisliinid suleti või vähendati tootmisvõimsust, mille tulemusena energia tarbimine (energia kogused) vähenesid, kuid hinnatõusu tulemusena energiakulu siiski suurenes. Tagamaks, et toetust saaksid need toiduainetööstused, keda erakordselt suure ja ootamatu energia hinnatõus mõjutas, sätestatakse eelnõu § 7 lõi kes 2, et t oetust antakse üksnes siis, kui taotleja töötlemisettevõtte 2022. aasta energiakulu ja taotleja toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suhtarv on võrreldes 2021. aa sta sama suhtarvuga 20% võrra halvenenud. Täpsemalt on selgitatud energiakulu vahe arvutamist seletuskirja eelnõu § 8 lõike 1 selgitava osa juures. Energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses ehk energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode . Energiakulu vahe hüvitatakse olenemata sellest , millist energiaallikat (näiteks elekter, kütus v.a transpordiks, kaugküte, soojuspump jne) töötlemisettevõttes kasutatakse. Energiakulu vahe arvutamisel võetakse arvesse kogu energiakulu olenemata sellest, kas töötlemisettevõttes kasutatakse ühte energiaallikat või erinevaid energiaallikaid. Küll aga e i võeta toetuse ar vutamisel arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel elektri universaalteenusena tarbi tud elektri t , et vältida sama kulu topelt hüvitamist. Näiteks kui töötlemisettevõttes tarbiti 1. novembrist elektrit universaalteenusena , siis energiakulu arvutatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte energiakulu ajavahem ikul 1. märts kuni 31 . oktoobrini 2022. aastal lahutatakse töötlemisettevõtte energiakulu, mis on tekkinud ajavahem ikul 1. märts kuni 31. oktoobrini 2021. aastal ning saadud energiakulu vahe hüvitatakse. Eelnõu § 7 lõige 2 kitsendab toiduainetööstuste sihtgruppi, suunates toetuse nendele toiduainetööstustele, kellel on toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suurenemine 2022. aastal olnud oluliselt väiksem kui energiakulu suurenemine. Eeldus on , et suhtarv on halvenenud , kuna toiduainetööstuste (va kalatööstused) müügitulu suurenes 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga S tatistikaameti andmetel 25%, kuid energiahinnaindeksite alusel kallines elekter aastases võrdluses 2,1 korda , soojus 71% ja kütus 45%. Selleks, et kontrollida energiakulu ja müügitulu suhtarvu halvenemist vaadatakse toetuse taotlejate 2021. ja 2022. aasta majandusaasta aruannetel kandeid „M üügitulu“ ja „Energia“, juhul kui aruandes puudub rida „Energia“ tuleb toetuse taotlejal esitada vastavad kuludokumendid, millel kajastub aastane energiakulu. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul võetakse arvesse tuludeklaratsiooni v ormi E rida 1.1.1 „Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest“ , rida 2.1.1 ja rida 3.1.1. kokku ning kuludokumendid, millel kajastub ettevõtte tootmistegevusega seotud aastane energiakulu. Seega suhtarvu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kogu töötlemisettevõtte energiakulu (sh. universaalteenuse hind) ning taotleja toiduainete tootmise tegevusalal t saadud müügitulu . Arvutusnäit e d on järgmis e d : Näites I on energiakulu suhe müügitulusse 2021. aastal 0,0252 ning 2022 . aastal 0,0348 ehk suhtarv on suurenenud 38%, seega on tegu üle 20%-lise suhtarvu halvenemisega ja taotleja saab toetust taotleda. Näites II on energiakulu suhe müügitulusse 2021. aastal 0,0252 ning 2022 . aastal 0,0290 ehk suhtarv on suurenenud 15%, seega on tegu all 20%-lise suhtarvu halvenemisega ning taotleja toetust taotleda ei saa. NÄIDE I 2021 2022 Muutus 2022 vs 2021 müügitulu a 100 000 € 124 000 € 24% energiakulu kokku b 2521 € 4315 € 71% energiakulu suhe müügitulusse b/a 0,0252 0,0348 38% NÄIDE II 2021 2022 Muutus 2022 vs 2021 müügitulu a 100 000 € 138 000 € 38% energiakulu kokku b 2521 € 4000 € 59% energiakulu suhe müügitulusse b/a 0,0252 0,0290 15% Eelnõu § -s 8 sätestatakse toetuse suurus e arvutamine toiduainetööstus e tegevusvaldkonnas . Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt hüvitatakse energiakulu vahe järgmise valemi alusel: töötlemisettevõtte energiakulu st ajavahemikul 1. märts kuni 31. de tsember 2022. aastal lahutatakse töötlemisettevõtte energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2021. aastal. Energiakulude lahutamise tulemusel saadud energiakulu vahe hüvitatakse. Näiteks töötlemisettevõtte energiakulu ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal oli kokku 40 000 eurot ning ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2021 oli energiakulu kokku 30 000 eurot. Sel juhul on arvutuskäik järgmine: 40 000 eurot – 30 000 eurot = 10 000 eurot. See tähendab, et toetust saab taotleda 10 000 euro hüvitamiseks. Kuna toetuse suurusele on kehtestatud eelnõu § 8 lõikes 3 piirangud ehk minimaalselt saab toetust taotleda 1 000 euro energiakulu vahe hüvitamiseks, siis näiteks kui 2022 . aastal oli energia kulu 1 500 eurot ja 2021. aastal 750 eurot siis vahe jääb alla 1 000 euro (1 500 eurot – 750 eurot = 750 eurot), mis tähendab, et selle energiakulu hüvitamiseks toetust taotleda ei saa. Näiteks, kui taotleja alustas tegevust 30. juunil 2021 . aastal , siis toetuse suurus arvestatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte energiakulust ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember 2022. aastal lahutatakse töötlemisettevõtte energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember 2 02 1 . aastal ning hüvitatakse e nergiakulude lahutamise tulemusel saadud energiakulu vahe . Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse täiendav piirang toetuse suuruse arvutamisel. Elektrienergia kulu hüvitamisel ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel universaalteenusena tarbitud elektrikulu , et vältida s ama kulu topelt hüvitamist. T oetust ei anta e lektrikulu hüvitamiseks selle perioodi eest , mil taotleja tarbis 2022. aastal elektrit universaalteenusena ehk keskmisest hinnast soodsama ühikuhinnaga, kuna sellel perioodil ei ole see toiduainetööstus sõja tõttu kasvanud elektrihindade tõttu negatiivset mõju kannatanud, vaid on negatiivse mõjuga paindlikult toime tulnud seda ennetades. Näiteks , kui taotleja hakkas 1. novembrist elektrit tarbima universaalteenusena, siis selle osa eest energiakulu hüvitust taotleda ei saa. Sellisel juhil saab toetust taotleda ajavahemiku 1. märts kuni 31. oktoober elektrikulu eest. Eelnõu § 8 lõige 3 sätes tab toetuse suuruse. Toetuse suurus arvutatakse töötlemisettevõtte energiakulu st lähtuvalt ehk energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal lahutatakse 2021. aasta samal ajavahemiku töötlemisettevõtte energiakulu ning saadud vahe hüvitatakse. Küll aga sätestatakse, et minimaalselt saab taotleda toetust energiakulu hüvitamiseks 1 000 euro ulatuses ja maksimaalselt 200 000 euro ulatuses. See tähendab, et näiteks ku i 2022. aastal oli energiakulu 2500 eurot ja 2021. aastal 1000 eurot , siis toetust saab taotleda 1500 euro hüvitamiseks. Eelnõu § 8 lõike 4 kohas elt kui kõigi nõuetele vastavate taotlus te rahuldamiseks ei jätku piisavalt eelarvevahendeid ehk nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab rahaliste vahendite jaotuse käskkirjas sätestatud summat , siis vähendatakse vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Juhul kui vähendamise tulemusel jääb taotleja toetussumma alla 1000 euro, makstakse taotlejale vähendatud summa. Seega toetust saab taotleda minimaalselt 1000 euro ulatuses energiakulu hüvitamiseks ja maksimaalselt 200 000 euro ulatuses energiakulu hüvitamiseks ühe taotleja kohta . T oetus makstakse välja kas vastavalt saadud energiakulude vahena ehk eelnõu § 8 lõikes 1 toodud valemit kasutades saadud summa s või vajaduse korral vähendatud toetuse summa s . Eelnõu 4. peatükk sätestab toetuse taotlemi s e, taotluse menetlemi s e ja toetuse maksmi s e . Eelnõu § -s 9 sätestatakse taotluse esitami se tingimused ja taotluse esitamise tähtaeg . Eelnõu § 9 lõike s 1 sätestatakse toetuse taotlemise viis, aeg ja taotlusel esitatavad üldised andmed. T oetuse taotluse tuleb esitada elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul …. kuni …… 2023. aastal PRIA-le ja see peab sisalda ma järgmis eid üld andmeid: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed , mis hõlmab taotluse esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja ning lisaks haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid ; 2) taotluse esitaja registrikood; 3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse; 4) tea v e taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav. Eelnõu § 9 lõike s 2 sätestatakse andmed, mida põllumajanduse esmatootmise tegevusvaldkonnas tegutsev isik peab taotlemisel lisaks üldandmetele esitama . K artuli ja avamaa aianduse puhul tuleb taotlusel esitada katastriüksuse katastritunnus , millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas kartul i t , köögivilja , maasikaid, viljapuid ja marjapõõsaid , ja selle põllu number ning pindala 202 2 . aastal 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotl eb, kui taotleja ei ole nende põldude kohta 2022. aastal esitanud pindalatoetuse taotlust ega erakkorralise toetuse taotlust ning kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus . Katmikala korral tuleb esitada katastriüksuse k atastritunnus, millel paikneb taotleja köetav kasvuhoone, kasvuhoone ehitisregistri kood ning köetav pind 2022. aastal ruutmeetri täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb ning seal kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus . Samuti on vaja taotleja l, kui ta tegeleb põllumajanduse esmatootmise tegevusvaldkonna ga, märkida nõusolek toetuse saamiseks vähese tähtsusega abina eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatud juhul. Eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatakse , et milliseid dokumendid peavad toiduainetööstused toetuse taotlemisel esitama lisaks lõikes 1 nimetatule . Toetuse saamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) arve või muu dokumendi, millega tõendatakse energiakulu suurus ajavahemikel 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022 . aastal ning 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2021. aasta l; 2) energiakulu tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte ; 3) kui töötlemisettevõttes 2022. aastal el ektrituruseaduse alusel tarbiti elektrit universaalteenusena , siis peab esitama elektrilepingu koo s teabega selle kohta, kas ja kui suures koguses ja millisel perioodil on taotleja 2022. aastal elektrituruseaduse alusel tarbinud elektrit universaalteenusena . Näiteks kui töötlemisettevõttes tarbiti el ektrit 1. novembrist 31. detsembrini universaalteenusena, siis s elle osas eest elektrikulu kohta hüvitust taotleda ei saa. Sellisel juhil saab toetust taotleda ajavahemikul 1. märts kuni 31. oktoober elektri kulu eest. Selles lõikes nimetatud dokumente kasutatakse toetuse suuruse arvutamiseks. See tähendab, et nende dokumentidega tõendatakse tekkinud energiakulu suurust ning ka seda, et taotleja on need kulud varasemalt tasunud ning sellest tulenevalt on toetuse taotlemine energiakulu hüvitamiseks põhjendatud. Sama isik võib esitada taotluse ühes või mitmes § 3 lõikes 1 nimetatud põllumajanduslikus põllumajandus toodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ja ka toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas, tingimusel, et ta vastab asjaomases valdkonnas toetuse saamiseks esitatud nõuetele . Riigiabi ajutine raamistik u punkt i 63 kohaselt võib abisaav ettevõtja tegutseda mitmes sektoris , mille suhtes kohaldatakse punkti 61 alapunkti a ja punkti 62 alapunkti a kohaselt erinevaid maksimumsummasid, tagab asjaomane liikmesriik sobivate vahenditega, näiteks eraldi raamatupidamisarvestuse abil, et iga sellise tegevusala puhul peetakse kinni asjakohasest ülemmäärast ning et ühe ettevõtja kohta ühes liikmesriigis ei ületata maksimaalset 2 miljoni euro suurust kogusummat. Kui ettevõtja tegutseb üksnes punkti 62 alapunktiga a hõlmatud sektoris , ei tohiks ületada ühe ettevõtja kohta ühes liikmesriigis 250 000 euro suurust kogusummat. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse taotluse kontrollimine. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt vaatab PRIA taotluse läbi, selgitades välja selles esitatud andmete piisavuse ja korrektsuse. Seejärel kontrollib PRIA taotleja vastavust nõuetele: – sealiha tootmise tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need sealihatootjad, kes pidasid 31. detsembri 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht emist või muid sigu , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks ja kelle karjas oli 2022. aastal sigade liikumisi tegevuskohast välja ning emiste või sigade arvu, kelle kohta toetust antakse ; – linnu kasvatuse tootmise tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need linnulihakasvatajad, kes pidas id põllumajandusloomade registri andmetel 2022. aasta aprillist kuni detsembrini keskmiselt kokku vähemalt 25 broilerit, parti, hane, kalkunit või vähemalt 25 munakana või vähemalt 100 vutti , kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks . Samuti seda, et nimetatud linnukasvatajad oli saanud 2022. aastal müügitulu põllumajandussaaduste müügist ning lindude keskmise arvu, kelle kohta toetust antakse ; – kartuli ja avamaa aianduse valdkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri või maakatastri (põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa korral) andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIAle kättesaadavad kindlaks need kartuli-, köögivilja- , maasika, puuvilja ja marjak asvatajad, kes kasvatasid 2022. aastal kartulit vähemalt 0,5 hektaril , köögivilja kultuure vähemalt 0,5 hektaril, puuvilj a- ja marjakultuure ja maasi kat kokku vähemalt 0,5 hektaril ning 2022. aastal põllumajandussaaduste müügist saadud müügitulu (vähemalt 500 eurot ) põllumaa ja püsikultuuri hektari kohta majandusaasta aruan de või tuludeklaratsiooni vorm E või muude andmete põhjal, mis on PRIAle kättesaadavad ; – katmikala aianduse valdkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA kindlaks need köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaimede-, maasika ja lillekasvatajad, kes kasvatasid 2022. aastal sügistalve perioodil köetavas kasvuhoones köögivilja, köögivilja- ja maitsetaimi ja lilli , kasvuhoone vastavuse määruses sätestatud tingimustele ning põllumajandussaaduste müügist saadud müügitulu olemasolevate andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIA-le kättesaadavad . Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb, et sama põl lu kohta on 2022. aastal ja käesoleva toetuse raames toetust taotlenud erinevad taotlejad , tuleb PRIAl välja s elgitada tegelik kasvataja ehk tekkinud majandu slikku kahju saanud ettevõtja. Samuti võib PRIA taotluse menetlemise l asjaolud kindlaks teha kohapealse kontrolli käigus . Müügitulu tuleb mõista nii nagu on mõiste sisustatud finantsalastes õigusaktides. Juhul kui majandusaasta aruanne või tuludeklaratsioon i vorm E on esitamata , on taotlejal toetuse saamise üks nõuetest täitmata. Edasi selgitab PRIA konkurentsiseaduse alusel peetava riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kantud andmete alusel välja, kas nõuetele vastava toetuse taotleja, arvestades ühe ettevõtja nõuet, toetussumma jääb riigiabi kumuleerimisreegleid järgides riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud 250 000 euro limiidi piiresse või mitte. Kui nõuetele vastava toetuse taotleja 250 000 euro limiit on juba enne toetussumma lisandumist täis või kui toetussumma lisandumisega limiiti ületatakse, siis selgitab PRIA välja, kas taotlejale on võimalik vastavalt kas kogu toetussumma või riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud limiiti ületav toetussumma osa anda komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt vähese tähtsusega abina. Nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja nõudele vastamist saab kontrollida eelkõige äriregistri andmete alusel. Toidutöötlemise valdkonnas on ajutise riigiabi raamistiku punkti 61 kohaselt ei tohi abi kogusumma ettevõtja kohta ületa da ühelgi ajahetkel 2 miljonit eurot . Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile taotlejate nimekirja tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks . Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt teeb taotleja PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud. Eelnõu §-s 1 1 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine. Eelnõu § 1 1 lõike 1 sätestatakse, et PRIA teeb erakorralise toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Eelnõu § 1 1 lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse sellise tähtaja jooksul, et erakorrali ne toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arveldusk ontole hiljemalt 31. detsembril 2023 . aastal , kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon riigiabi teatise kohta teinud lubava otsuse. Eelnõu § 1 1 lõike 3 kohaselt ja juhul kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina antav a toetuse tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotlus meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 1 1 lõike s 4 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata kui Euroopa Komisjon riigiabi luba ei anna ning toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina . Ee lnõu 5. peatükis sätestatakse ra kendussätted. Eelnõu §-s 1 2 sätestatakse m aaeluministri 16. jaanuari 202 3 . a määrust nr 2 „202 3 . aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” määruse muutmine. Muudatuse kohaselt lisatakse erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks 202 3 . aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavate toetuste nimekirja. Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse määruse kehtivus. Määrus kehtib kuni 3 0 . juuni ni 202 4 . aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: – Euroopa Komisjoni 17 . märtsi 202 3 . a teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisi - ja ülemineku raamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3-24); , ) – komisjoni määrus (EL) nr 140 8 /2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9 – 17 ) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud 2022. aasta p õllumajanduse majandusarvestuse esialgse hinnangu alusel (avald atud 06.12.2022) kujunes 2022. aastal põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks tootjahinnas 1,6 m l rd eurot, sellest linnukasvatus (sh munade tootmine) moodustas 4%, seakasvatus 5%, katmikalatoodang, värske aedvili, puuvili, marjad ja kartul 3,5% ehk kokku ~199 mln eurot (~12%). Kokku on hinnanguliselt toetuse sihtgrupis 66 seakasvatajat, 306 linnukasvatajat ja munatootjat, ~800 köögivilja, puuviljakultuuride ja marjade ning kartulite kasvatajat, kelle kasutuses on üle 98% vastavatest loomadest, lindudest või kasvatatavate kultuuride pinnast. Tootmiskulud on nendes sektorites võrreldes tuludega loomühiku või kasvupinna h ektari või ruutmeetri kohta tõusnud enam ja toetusega hüvitatakse osa sellest enam kallinemisest. Toetusega hüvitatakse kuni 67% söödakulu enam kallinemi st võrdluses tuluga l oomühiku kohta linnu ja seakasvatuses ning väetise - ja energiakulu enam kallinemi st võrdluses tuluga h ektari kohta aianduskultuuride ja kartulikasvatuses. Toiduainetööstuste (va kalatööstused) ostetud energia kulu , sealhulgas kütuse kulu, oli 2021. aastal 51 mln eurot , müügitulu samal ajal 1,856 m ld eurot ehk ostetud kütuse ja energia kulu ühe euro müügitulu kohta oli 0,027 eurot. Hinnates 2022. aasta energia- ja kütusekulu suurenemist S tatistikaameti hinnaindeksite alusel (elekter + 2,1 korda, soojus +71% ja kütus +45%) kujuneb ostetud kütuse - ja energiakuluks ~91 mln eurot ning võttes arvesse toiduainetööstuste I – III kv artali müügitulu suurenemist +23% (S tatistikaamet ) 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga, kujuneb müügituluks 2 , 297 m ld eurot , seega ühe euro müügitulu kohta on ostetud kütuse ja energiakulu 0,0397 eurot. Toiduainetööstuste energia ja kütuse hinnangulisest kogukallinemisest (+40 mln eurot 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga) on võimalik toetuse ga toiduainetööstustele hüvitada ~12%. Toetuse saajaid on hinnanguliselt kuni 500 ettevõtjat. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2023. aasta riigieelarvega eraldati toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks 10 mln eurot sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks. Toetuse administreerimiskulu on 2% eelarvest . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Erakorralise toetuse põhimõtteid tutvustati maaeluministri t nõu stva p õllumajanduse ja m aaelu a rengu n õukogu 10.01 . 202 3 . a istungil. I stungi protokolliga saab tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel : https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajanduse-ja-maaelu-arengu-noukogu-pman . Eelnõu esita takse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks R ahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le.
-864235 -144145 0 0 Määrus … . 0 3 . 20 2 3 nr … E rakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 2 1 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel . 1. p eatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumajandussektorile ja toidu aine tööstusele toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Riigiabi (1) Toetust antakse Euroopa Komisjoni 17 . märtsi 2023 . a teatise „Riigiabi ajutine kriisi - ja ülemineku raamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” ( ELT C 101 , 17.03.2023, lk 3 – 24) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik ) osa 2.1 kohase riigiabina Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad on negatiivselt en i m mõjutanud. (2) Valdkonna d , mida suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud , on § 3 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete esmatootmise ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud toiduainetööstuse tegevusvaldkond. ( 3 ) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse § 3 lõike s 1 nimetatud põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas tegutsevale põllumajandustootjale toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi ) . § 3 . Toetuse taotleja ( 1 ) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtja le või juriidili sele isik ule , kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandus toode te , välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete (edaspidi põllumajandustooted ) esmatootmise ga järgmises tegevus valdkonnas: 1) sea kasvatus ; 2) linnu kasvatus ; 3 ) kartuli -, köögivilja -, puuvilja- , marja- ja maasikakasvatus avamaal ; 4 ) köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones. (2) Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antakse toetust füüsilisest isikust ettevõtja le või juriidilisele isikule , kes teg eleb taotluse esitamise ajal ja tegeles taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal tegevusalal, milleks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ kohaselt toiduainete tootmi ne (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102) ning lemmikloomade valmistoidu tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 1092 ) . § 4 . N õuded taotlejale (1) Paragrahvis 3 nimetatud isiku (edaspidi taotleja ) suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti. (2) Toetuse suuruse arvutamisel loetakse t aotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõ tjad üheks ettevõtjaks . ( 3 ) Taotlejal peab taotlu se esitamise ajaks olema esitatud 2022. aasta majandusaasta aruan ne äriregistri le või tuludeklaratsiooni vorm E Maksu- ja Tolliametile. ( 4 ) Toetust ei anta riigiabi ajutise raamistiku punkti 52 alusel taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Lii du kehtestatud sanktsioone. (5) Kui toetust taotleb äriühing, kes on täielikult üle võtnud oma füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes oli füüsilisest isikust ettevõtja, kuulunud põllumajandusettevõtte või toiduainetöötlemise ettevõtte (edaspidi töötlemisettevõte ), võetakse toetuse saamiseks esitatud nõuete kindlaks tegemiseks arvesse ka ülevõetud ettevõtte asjakohased andmed. 2. p eatükk P õllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas antav toetus § 5 . Põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas antava t oetuse andmi se tingimused (1) Toetust antakse riigiabi ajuti s e raamistik u osa s 2.1 sätestatud tingimuste kohaselt: 1) emise või muu sea kohta, keda taotleja pidas põllumajandusloomade registri andmetel 31. detsembri 2022. aasta seisuga ja kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aasta l ; 2) 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud nende broileri te , par tide , hane de või kalkuni te koguarvu aritmeetilise keskmise alusel, kelle pidamisest oli taotleja registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal ; 3 ) 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud nende munakanade arvu aritmeetilise keskmise alusel , kelle pidamisest oli taotleja registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal ; 4 ) 30. aprillist kuni 31. detsembrini 20 22. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud nende vuttide arvu aritmeetilise keskmise alusel, kelle pidamisest oli taotleja registripidajat teavitanud hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aasta l ; 5) hektari kohta , millel taotleja kasvatas 2022. aastal kartulit; 6) hektari kohta , millel taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja; 7) hektari kohta , millel taotleja kasvatas 2022. aastal maasika t , puuvilja või marju ; 8 ) köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta, millel taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja , köögivilja- ja maitsetaimi, maasikat või lilli. (2) Seakasvatuse puhul antakse toetust emise või sea kohta, kui 2022. aastal toimus sigade liikumisi taotleja tegevuskohast välja . Tegevuskohast välja liikumiseks selle määruse tähenduses ei loeta sigade liikumist taotleja eri tegevuskohtade vahel. (3) Kui taotlejal puudus 31. detsembri 2022. aasta seisuga emis, antakse muu sea kohta t oetust üksnes siis, kui taotleja pidas 31. detsembri 202 2 . aasta seisuga vähemalt 20 siga . ( 4 ) Linnukasvatuse puhul antakse toetust, kui taotleja sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist müügitulu ja ta pidas: 1) lõike 1 punktis 2 nimetatud perioodil keskmiselt kokku vähemalt 25 broilerit, parti, hane või kalkunit; 2) lõike 1 punktis 3 nimetatud perioodil keskmiselt vähemalt 25 munakana; 3) lõike 1 punktis 4 nimetatud perioodil keskmiselt vähemalt 100 vutti. ( 5 ) Lõike 1 punktides 2–4 sätestatud lindude arvu aritmeetilise keskmise arvutamisel võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) aluseks nimetatud ajavahemiku l registripidajale maaeluministri 24. novembri 2021. a määruse nr 74 „ Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded “ kohaselt teavitatud lindude arvu ning ümardab saadud tulemuse täisarvuni. ( 6 ) Avamaal k artuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse puhul antakse toetust, kui taotleja sai 2022. aastal põllumajandus toodete müügist põllumaa h ektari kohta vähemalt 500 eurot müügitulu ning ta kasvatas 2022. aastal: 1) kartulit vähemalt 0,5 hektaril ; 2) köögivilja vähemalt 0,5 hektaril ; 3) maasika t , puuvilja või marj u kokku vähemalt 0,5 hektaril. ( 7 ) Köetava kasvuhoone puhul antakse toetust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögivilja- ja maitsetaimi, maasikat või lilli vähemalt üheksa l kuul aastas, sealhulgas oktoobris ja novembris , köetavas kasvuhoones vähemalt 100 ruutmeetril; 2) kasvuhoone on registreeritud ehitisregistris ja sellel on kasutusluba või selle kohta on esitatud kasutusteatis, välja arvatud enne 1995. aastat õiguslikul alusel ehitatud kasvuhoone, mille puhul kasutusluba või kasutusteatis ei ole nõutav; 3) taotleja sai 2022. aastal põllumajandus toodete müügist müügitulu. § 6 . Põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas antav a toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine ( 1 ) Toetuse ühikumäär ad on järgmi sed : 1) emise kohta kuni 67 eurot; 2) emise kohta, keda peeti Saaremaal, kuni 80 eurot ; 3 ) muu sea kohta kuni 4,3 0 eurot; 4 ) muu sea kohta, keda peeti Saaremaal , kuni 5,2 0 eurot ; 5) broileri, pardi, hane ja kalkuni kohta kuni 0,85 eurot; 6) munakana kohta kuni 0,60 eurot; 7) vuti kohta kuni 0,13 eurot ; 8) avamaal k artuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse puhul kuni 100 eurot hektari kohta; 9) köetava s kasvuhoone s köögivilja - , köögivilja- ja maitsetaimede-, maasika- või lille- kasvatuse puhul kuni kaheksa eurot ruutmeetri kohta. ( 2 ) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid , vähendab PRIA lõikes 1 nimetatud toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. ( 3 ) Toetuse suurus ühe ettevõtja kohta on riigiabi ajutise raamistiku punkti 56 alapunkti a kohaselt 250 000 eurot võt tes arvesse ka riigiabi ajutise raamistiku alusel varem makstud toetuse summa . ( 4 ) T oetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi koos jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku väh ese tähtsusega abiga ületada 25 000 eurot. ( 5 ) Toetuse suuruse arvutamisel vähese tähtsusega abi puhul loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. ( 6 ) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 3. p eatükk T oiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antav t oetus § 7 . T oiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava t oetuse andmi s e tingimused (1 ) Toetust antakse taotleja töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamiseks. E nergia na käsitatakse energiatoote i d energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses. (2) Toetust antakse üksnes siis , kui taotleja töötlemisettevõtte 2022. aasta energiakulu ja taotleja toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suhtarv on võrreldes 2021. aasta sama suhtarvu ga 20 protsendi võrra halvenenud. § 8. T oiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava t oetuse suuruse arvutamine (1) Toetuse suurus § 7 lõikes 1 sätestatud töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamisel arvutatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte energiakulu st , mis tekkis ajavahemikul 1. mär tsist kuni 31. detsembrini 2022 . aastal , lahutatakse töötlemisettevõtte 2021. aasta sama l ajavahemiku l tekkinud energiakulu . (2) Toetuse suuruse arvutamisel e i v õeta arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel universaalteenuse na tarbitud elektri kulu . (3 ) Toetust saab taotleda minimaalselt 1000 eurot ühe taotleja kohta ja maksimaalse l t 200 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka riigiabi ajutise raamistiku alusel varem makstud toetuse summa . (4) Kui taotlejate esitatud kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid , vähendab PRIA toetuse suurust ulatuses , mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamisek s maksimaalses võimalikus ulatuses , järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. 4. p eatükk Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 9 . Taotluse esitamine (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul …. kuni …. 2023. aastal PRIA-le taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse; 4) tea v e taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav. (2) Kui toetust taotleb § 3 lõikes 1 nimetatud põllumajandus toodet e esmatootmise tegevusvaldkonnas tegutsev isik, esitab ta lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised andmed: 1) selle katastriüksuse katastritunnus , millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas 2022. aastal kartuli t , köögivilja , maasikat , viljapuid või marjapõõsaid , ning selle põllu number ja pindala 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, kui ta ei ole selle põllu majandusmaa kohta 2022 . aastal esitanud pindalatoetuste taotlust või erakorralise toetuse taotlust , ning kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus; 2) selle katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja vähemalt üheksa kuud aastas kasutuses olev köetav kasvuhoone, selle kasvuhoone ehitisregistri kood ja köetav pind ruutmeetri täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, ning 2022. aastal selles kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus ja kasvuhoone kasutusperiood; 3) nõusolek saada toetust vähese tähtsusega abina § 2 lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Kui toetust taotleb § 3 lõikes 2 nimetatud toiduainetööstus e tegevusvaldkonnas tegutsev isik, esitab ta lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised andmed ja dokumendid : 1) selle isiku väljastatud arve, kellelt taotleja ostis töötlemisettevõtte jaoks energiat , või mu u dokument , millega tõen datakse töötlemisettevõtte energiakulu ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2021. ja 2022 . aastal ; 2) töötlemisettevõtte energiakulu tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) teave selle kohta, kas taotleja töötlemisettevõttes 2022. aastal elektrituruseaduse alusel on tarbinud elektrit universaalteenusena. § 10 . Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajaduse korra l kohapealse kontrolli käigus. (2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile toetust taotlenud füüsilisest isiku st ettevõtja te nimekirja t uludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks . ( 3 ) Taotleja teeb PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud. § 11 . Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine ( 1 ) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele. ( 2 ) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31 . detsembril 202 3 . a astal , kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud põllumajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse. ( 3 ) Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina makstava toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata. ( 4 ) Kui Euroopa Komisjon põllumajandusliku riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese täht s usega abina, jäetakse taotlus rahuldamata. 5. peatükk Rakendussätted § 12 . Rakendussätted Maaeluministri 16. jaanuari 202 3 . a määrus e nr 2 „202 3 . aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajandus e konkurentsivõime säilitamisek s .”. § 1 3 . Määruse kehtivus Määrus kehtib 3 0 . juuni ni 202 4 . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Rahandusministeerium
Meie: 28.03.2022 nr 1.4-3/283
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Erakorraline toetus
toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ eelnõu. Kuna
tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume kooskõlastust 31. märtsiks k.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Erakorraline_toetus_maarus.docx
2. Erakorraline_toetus_SK.docx
Erkki Miller 625 6503,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/23-0341 - Maaeluministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ eelnõu.
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 31.03.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/20015a3b-80c7-46bb-93ba-25d7d4a2318c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/20015a3b-80c7-46bb-93ba-25d7d4a2318c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main