Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Registrikood: 12984303
Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus
27. märts 2023 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Veiko Vaske
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Kristjan Tamm Maret Kruus
Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann
Laura Raadik
Mari Past
Indrek Niklus Kristiina Koll
Sten Tikerpe Katrin Kalda
ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel
HA N KI J A VAS T US VAI D L US T US E LE
Vaidlustusasja nr: 33-23/251986
Riigihange: „Statistika andmetöötluse ja analüüsi süsteemi arenda-
mine“ (viitenumber 251986)
Vaidlustajad: Mooncascade OÜ
Registrikood 11409711
Narva mnt 9, 51009 Tartu linn
STATS Unities OÜ
Registrikood 12873532
Metsa, Kolga küla, 92612 Hiiumaa vald
Vaidlustajate esindaja: Vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik
Advokaadibüroo Ruus & Veso
Kaupmehe tn 10-11, 10114 Tallinna linn
e-post
[email protected]
Hankija: Eesti Pank
Registrikood 74000174
Estonia pst 13, 15095 Tallinna linn
Hankija esindaja: Advokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
Estonia pst 9, 10143 Tallinna linn
e-post
[email protected]
Kolmas isik I: Intelex Insight OÜ
Registrikood 12375357
Vabriku tn 6, 10411 Tallinna linn
NOVE - 2/14 -
Kolmandad isikud II: Merada OÜ
Registrikood 11951320
Mustjuure tn 9, 10618 Tallinna linn
Osaühing Aktors
Registrikood 11333578
Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinna linn
Red Function OÜ
Registrikood 12105684
Pirni tn 7, 10617 Tallinna linn
TAOTLUSED:
1. Jätta vaidlustus osas, mis puudutab Intelex Insight OÜ pakkumuse vastavaks
tunnistamise otsust ning ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ ja
ühispakkujate Merada OÜ, Osaühingu Aktors ja Red Function OÜ pakkumustele
hindepunktide andmist, läbi vaatamata, ning ülejäänud osas rahuldamata,
või alternatiivselt,
kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et vaidlustus tuleb tervikuna sisuliselt läbi
vaadata, jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata.
2. Jätta kõik menetluskulud vaidlustajate kanda ning mõista hankija menetluskulud
välja solidaarselt vaidlustajatelt vastavalt hankija esitatava(te)le menetluskulude
nimekirja(de)le.
I FAKTILISED ASJAOLUD & VAIDLUSE SENINE KÄIK
1. 22.07.2022 alustas Eesti Pank („Hankija“) võistleva dialoogina läbiviidavat riigihanget
„Statistika andmetöötluse ja analüüsi süsteemi arendamine“ (viitenumber 251986).
2. Pärast dialoogi pidamist esitasid pakkumuse kolm pakkujat / ühispakkujate konsortsiumi:
(i) Intelex Insight OÜ („Intelex“);
(ii) ühispakkujad Merada OÜ, Osaühing Aktors ja Red Function OÜ („Merada & Co.“);
(iii) ühispakkujad Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ („Mooncascade & Co.“ või
„Vaidlustajad“).
Vastavalt lõplike riigihanke alusdokumentide lisale 3 – „Hindamiskriteeriumid“ – hinnatakse
pakkumusi hinna ja kvaliteedi suhte alusel erinevate hindamiskategooriate lõikes.
3. 08.03.2023 võttis Hankija vastu järgmised otsused:
(i) tunnistada kõik pakkumused vastavaks;
(ii) tunnistada edukaks Merada & Co. pakkumus.
Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest nähtuvalt hindas Hankija pakkumusi
järgmiselt: Merada & Co. pakkumus – 74,73 punkti; Intelexi pakkumus – 74,5 punkti;
Mooncascade & Co. pakkumus – 69,13 punkti.
4. 19.03.2023 esitasid Mooncascade & Co. riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse
järgmiste nõuetega: tunnistada kehtetuks Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus,
tunnistada kehtetuks Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, tunnistada kehte-
tuks Merada & Co. ning Mooncascade & Co. pakkumustele hindepunktide andmise otsused.
5. 20.03.2023 teavitas VAKO Hankijat vaidlustuse esitamisest ning kaasas kolmandate
isikutena vaidlustusmenetlusse ka Intelexi ja Merada & Co.
NOVE - 3/14 -
6. 21.03.2023 esitas Hankija VAKO-le taotluse, et viimane pikendaks vaidlustusele vasta-
mise tähtaega kuni 27.03.2023 (algselt määratuna 23.03.2023). Samal päeval VAKO rahuldas
Hankija taotluse.
7. Käesolevaga esitab Hankija VAKO-le oma vastuse vaidlustusele. Hankija hinnangul on
vaidlustus osati menetluskõlbmatu, osati alusetu. Seepärast taotleb Hankija, et vaidlustus
jäetaks allpool täpsustatud osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Alternatiivselt,
kui VAKO peaks leidma, et kogu vaidlustus tuleb sisuliselt läbi vaadata, taotleb Hankija, et
vaidlustus jäetaks täies ulatuses rahuldamata.
II VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE
II.a Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus
8. Esiteks on Vaidlustajad vaidlustanud Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse.
Vaidlustajate põhjendused, miks nad leiavad selle otsuse olevat õigusvastase, on raskesti
jälgitavad, kuid Hankija mõistab vaidlustust nii, et Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamine
on vaidlustatud nn alapakkumuse argumendil. Nimelt, vaidlustuse asjaomasest alapeatükist
võib järeldada, et Vaidlustajad peavad Intelexi pakkumust põhjendamatult madala maksu-
musega pakkumuseks, kuna viimane pakkus ühe kuu hooldusteenuse hinnaks sisuliselt
0 eurot (täpsemalt 0,00010 eurot, mis tuleb aga ümardada 0 euro peale).
▪ Alapakkumuse vastuväide on vastavusotsuse puhul põhimõtteliselt asjakohatu
9. Sellisena nagu kirjeldatud eespool, on vaidlustus konkurendi pakkumuse vastavaks
tunnistamise otsuse peale menetluskõlbmatu. Nimelt, vastavalt pikaajalisele ning juurdunud
VAKO ja kohtute praktikale on alapakkumuse tagasilükkamata jätmine vaidlustatav pakku-
muse edukaks, mitte vastavaks tunnistamise otsuse kaudu (nt VAKOo 77-22/248547, p 9.1;
TlnHKo 3-20-2240, p 23.1). See on tingitud sellest, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse
hindamine ei ole osa pakkumuse vastavuskontrollist RHS § 114 mõttes. Keeld pakkuda
põhjendamatult madalat hinda ei ole pakkumuse vastavustingimus, vaid eraldiseisev
seadusest ja teatud erijuhtudel ka riigihanke alusdokumentidest tulenev pakkumuse tagasi-
lükkamise alus (vrd RHS § 114 ja iseäranis selle lg 2 vs RHS § 115) (VAKOo 127-21/234323,
p 27; TlnHKo 3-21-1809, p 13.1). Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ja
hanketingimustele mittevastava pakkumuse tagasilükkamine on nii sisuliselt kui õiguslikult
eraldiseisvad otsused (VAKOo 138-20/222733, p 14; VAKOo 161-22/252658, p 8.1). Nii ongi
VAKO selgitanud, et kui vaidlustaja hinnangul on konkureeriva pakkuja pakkumuse maksumus
põhjendamatult madal, siis ei ole asjakohane vaidlustada selle pakkumuse vastavaks
tunnistamise otsust, vaid selle pakkumuse edukaks tunnistamise otsust (VAKOo 138-20/
222733, p 15).
10. Hankija ei ole Intelexi pakkumust edukaks tunnistanud. Vastavalt ei ole Vaidlustajad
vaidlustanud ega saagi olla vaidlustanud Intelexi pakkumuse edukaks tunnistamise otsust.
Vaidlustatud on ennatlikult Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, esitades sellele
vastuväite, mis on selles kontekstis põhimõtteliselt asjakohatu. Vaidlustajad ei ole Intelexi
pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude toetuseks esitanud
mitte ühtegi asjasse puutuvat, s.o pakkumuse vastavuskontrolliga seotud argumenti. Vaidlus-
tuses ei ole nimetatud mitte ühtegi pakkumuse vastavustingimust, millele Intelexi pakkumus
väidetavalt ei vasta. Vaidlustusest võib järeldada, et Vaidlustajad on omavahel segamini
ajanud nn klassikalise pakkumuse vastavuskontrolli ning pakkumuse maksumuse põhjenda-
tuse kontrolli. Nii nt on Vaidlustajad väitnud, et alapakkumus tuleks RHS § 114 lg 1 alusel
tagasi lükata (vt vaidlustuse p 16), mis aga nii ei ole. Alapakkumuse tagasilükkamise õiguslik
alus on RHS § 115 lg 8.
NOVE - 4/14 -
11. Vastavalt VAKO praktikale lahendab VAKO vaidlustusi, mis põhinevad konkreetsetel ja
asjasse puutuvatel etteheidetel hankija tegevusele (VAKOo 64-18/192746, p 25). Seetõttu, kui
vaidlustaja ei too konkurendi pakkumuse vastavaks tunnistamist vaidlustades välja ainsatki
vastavustingimust, millele konkurendi pakkumus tema hinnangul ei vasta, ei ole täidetud üks
RHS § 185 lg-s 1 sätestatud vaidlustamisõiguse kumulatiivsetest eeltingimustest – puudub
väide RHS-i rikkumise kohta – ning vaidlustus tuleb (vastavas osas) jätta RHS § 192 lg 3 p 7
alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (VAKOo 252-20/ 225881, p 12; vrd
VAKOo 218-18/194960, p 14–15; VAKOo 113-20/222719, p 4).
12. Niisugune olukord esineb ka praegu. Vaidlustajad on küll vaidlustanud Intelexi pakku-
muse vastavaks tunnistamise, kuid vaidlustus ei sisalda väidet, et Hankija oleks ebaõigesti
lugenud Intelexi pakkumuse mõnele vastavustingimusele vastavaks ning seeläbi kohaldanud
vääralt RHS §-i 114. Seetõttu tuleb vaidlustus jätta asjaomases osas läbi vaatamata.
Alternatiivselt, kui VAKO peaks mingil põhjusel leidma, et Intelexi pakkumuse vastavaks
tunnistamise nõue tuleb menetlusõiguslikult ikkagi läbi vaadata, siis taotleb Hankija, et see
nõue jäetaks rahuldamata.
▪ Nullhinna pakkumine ei olnud keelatud
13. Olles öelnud eelnevat, selgitab Hankija täiendavalt, et Intelexile ei saa iseenesest ja
ainuüksi ette heita seda, et ta pakkus hooldusteenuse hinnaks 0 eurot. Teisisõnu, Intelexi
pakkumus ei ole mittevastav põhjusel, et selles pakuti ühte töölõiku tasuta. Nimelt on Euroopa
Kohus – tõlgendades Euroopa Liidu riigihankedirektiivi 2014/24, mille Eesti RHS üle võtab –
otsesõnu kinnitanud, et nn nullhinna pakkumine ei ole riigihangetes põhimõtteliselt keelatud
(EKo C-367/19: Tax-Fin-Lex, p 36). Sellega kooskõlas on ka Riigikohtu uusim praktika, mille
järgi ei ole riigihangetes üleüldist keeldu kasutada hankelepingu sisest või välist ristsubsideeri-
mist (RKHKo 3-20-924, p 22). Ristsubsideerimise korral võibki toote või teenuse hind kujuneda
äärmiselt väikeseks või suisa olematuks (VAKOo 127-21/234323, p 34).
14. VAKO on valitsevat kohtupraktikat kokku võttes selgitanud, et nullhinna keelatus saab
konkreetses riigihankes tuleneda vaid hankija enda koostatud hanke alusdokumentidest või
valdkondlikust eriseadusest. Sealjuures, kuna nullhinna pakkumise keeld on oluline erand
üldisest põhimõttest, mille järgi on nullhinnaga pakkumus lubatud, ja ühtlasi on tegu ettevõtjate
põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse piiranguga, peab selline keeld olema hanke alusdoku-
mentides sätestatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, mitte tuletatav kaudselt tõlgendamise teel.
Põhjendamatu on eeldada, et kui nullhinna pakkumist pole eraldi ja otsesõnu lubatud, siis on
see keelatud. Eeldus on vastupidine: ei Euroopa Liidu ega Eesti riigihankeõigus ei keela
nullhinna pakkumist, mistõttu tuleb vastupidise eriklausli puudumisel hanke alusdokumentides
või eriseaduses lähtuda sellest, et nullhinna pakkumine on lubatud (VAKOo 176-21/237392,
p 15; vt ka RKHKo 3-20-2362, p 20; TrtRKo 3-21-2077, p 15; TlnRKo 3-21-2664, p 27).
15. Antud juhul – vaidlusalune hange puudutab IT-süsteemi arendust – ei leidu ühtegi
valdkondlikku eriseadust, mis keelaks pakkujal riigihankes pakkuda mingile teenusele 0 euro
suurust hinda. Sellise eriseaduse olemasolu ei ole Vaidlustajad ka väitnud. Ka ei tulene antud
juhul nullhinna pakkumise või hankelepingu välise ristsubsideerimise keeldu vaidlusaluse riigi-
hanke alusdokumentidest. Vaidlustajad on vaidlustuse p-s 17 küll refereerinud erinevaid
hankelepingu kavandi sätteid, kuid ühestki neist ei tule isegi kaudselt, saati siis sõnaselgelt –
nagu nõuab kohtupraktika – nullhinna pakkumise või ristsubsideerimise keeldu. Õieti jääb
Hankijale arusaamatuks, kuidas üldse saab sellistest hankelepingu tingimustest, millele
Vaidlustajad on viidanud, tuletada keeldu pakkuda 0 euro suurust hinda. Tegemist on kunstliku
ja pingutatud tõlgendusega.
NOVE - 5/14 -
16. Ka ei ole jälgitavad ning Vaidlustajate aimatava eesmärgiga mõistlikult seostatavad
vaidlustuse p-s 18 ja 19 esitatud argumendid, et Intelexi hinnapakkumuse kohaselt on ta
„saanud hooldusteenuse tasu justkui ettemaksuna“, et Intelex on kõrvale kaldunud „lepingulise
suhte konstruktsioonist“ ning et probleemiks tuleb pidada, et nullhinna puhul on ka leppetrahvi
suurus, tulenevalt selle seotusest hooldusteenuse hinnaga, null jne.
17. Liiatigi tuleb mainida, et kuivõrd nullhinna pakkumise või ristsubsideerimise keeld oleks
riigihankeõiguslikus mõttes pakkumuse vastavustingimus (TlnHKo 3-20-1400, p 17.1; VAKOo
192-20/224390, p 12), siis ei saaks see põhimõtteliselt olla sätestatud hankelepingu kavandis
lepingutingimusena. Nimelt, nagu VAKO on selgitanud, tuleb hankelepingu tingimusi täitma
hakata alles lepingu jõustumisel või mõnel muul hilisemal lepingus sätestatud ajahetkel.
Pakkumuse hinnastamist puudutav nõue aga ei saa omandada toimet alles siis, kui leping on
juba sõlmitud ja hankemenetlus on lõppenud. Selline reegel peab pakkujate toimimist mõju-
tama juba pakkumust koostades ja esitades (VAKOo 127-21/234323, p 31).
18. Niisiis ei olnud Intelexil ega ühelgi teisel pakkujal selles riigihankes keelatud pakkuda
ühe kuu hooldusteenuse maksumuseks 0 eurot. Seetõttu on põhjendamatu Vaidlustajate
nurin, nagu oleks Intelex saanud teiste pakkujate ees ebaausa eelise (vt vaidlustuse p 22).
Nagu VAKO on ühes analoogilises kaasuses selgitanud, siis see, kui keegi pakkujaist kasutab
ära ristsubsideerimise võimalust, ei ole ebaõiglane eelis. Täpsemalt samamoodi võinuks
käituda ka teised pakkujad. Ristsubsideerimise lubatuse korral ei ole nullhinna pakkumises
midagi iseenesest pahatahtlikku või moraalitut (VAKOo 40-22/241921, p 15).
▪ Igal juhul ei ole tegemist alapakkumusega
19. Veel peab Hankija vajalikuks toonitada, et isegi kui Intelexi pakkumus osutunuks
edukaks ja see vaidlustatuks, ei oleks alust väita, et tegu on alapakkumusega. Täpsemini ei
peaks Hankijal RHS § 115 lg 1 alusel isegi tekkima kahtlust, kas tegemist võib olla põhjenda-
matult madala hinnaga ning Hankija ei peaks Intelexi pakkumuse hinna kujunemist täpsemalt
uurima. Nimelt, vastavalt väljakujunenud VAKO ja kohtupraktikale tuleb pakkumuse maksu-
must vaadelda tervikuna, mistõttu ainuüksi tõik, et teatav üksik hinnakomponent on võrreldes
teiste pakkumustega oluliselt madalam, ei pea hankijas tekitama alapakkumuse kahtlust
(TlnRKo 3-17-2544, p 13; TlnHKo 3-21-1766, p14; VAKOo 192-20/224390, p 12; VAKO 40-
22/241921, p 13). Niisiis – on küll tõsi, et Intelex pakkus ühe kuu hooldusteenuse hinnaks
0 eurot, kuid tema pakkumuse kogumaksumus on kolmest pakkumusest kõige kallim, täpse-
malt 2 477 382,40 eurot. Sealjuures on Intelexi pakkumus märgatavalt kallim Vaidlustajate
enda pakkumusest (viimaste pakutud hind on „kõigest“ 1 600 000 eurot). Sedasi vaadelduna
peaks hoopis Vaidlustajate pakkumuse puhul tekkima alapakkumuse kahtlus, aga kindlasti
mitte Intelexi pakkumuse puhul (vrd VAKOo 46-22/246825, p 15).
II.b Merada & Co. pakkumusele ja Vaidlustajate pakkumusele hindepunktide andmine
20. Vaidlustuse resolutiivosa p-st 4 nähtuvalt on Vaidlustajad eraldi vaidlustanud ka Hankija
„otsused“ Merada & Co. pakkumusele ja Vaidlustajate enda pakkumusele hindepunktide
andmise kohta. Selliseid otsuseid ei ole Hankija aga kunagi vastu võtnud. Nimelt – tõik, et
Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsus sisaldab, nagu näeb ette hea hanke-
praktika ja nagu nõuab RHS § 117 lg 1 teisest lausest võrsuv põhjendamiskohustus (RKHKo
3-20-1198, p 21), kõigile pakkumustele antud hindepunkte, ei tähenda, et hindepunkte oleks
antud eraldi otsustega. Hankija on vastavalt RHS § 117 lg-le 1 vastu võtnud ühe ja ühtse
otsuse: tunnistada edukaks Merada & Co. pakkumus. Sellest tuleb eristada selle (lõpp)otsuse
aluseks olevaid hinnanguid pakkumuste hindeväärtuse kohta.
NOVE - 6/14 -
21. Nagu VAKO on selgitanud, siis hindepunktid on vaid sisendiks pakkumuse edukaks
tunnistamise otsusele. Selles väljendub mõte, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on
pakkumuste hindamise otsene ja vahetu tagajärg, mis kätkeb endas kogu hankija tegevust
pakkumuste hindamisel, mitte vaid mehaanilist otsustust nimetada enim hindepunkte saanud
pakkumus edukaks. Sel põhjusel näeb VAKO ja kohtute aastatepikkune praktika ette, et
mistahes väidetavad vead pakkumuste hindamisel on vaidlustatavad pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse kaudu (VAKOo 92-20/215323, p 14; vt ka VAKOo 283-20/227164, p 10).
22. Vastavalt VAKO praktikale tuleb vaidlustus sellise otsuse peale, mida ei ole tegelikult
tehtud, jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata
(VAKOo 92-17/187062, p 4; VAKOo 67-19/197419, p 7). Isegi kui Hankija oleks igale pakku-
musele antud hindepunktid vormistanud liialduslikult eraldi otsusena (mida Hankija tegelikult
teinud ei ole), ka siis tuleks nõue sellise otsuse kehtetuks tunnistamiseks jätta vaidlustamis-
õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, kuna tegemist ei oleks „RHS-i alusel vastu võetud
otsusega“ RHS § 185 lg 2 p 8 tähenduses (VAKOo 92-20/215323, p 14; VAKOo 283-20/
227164, p 10).
23. Niisiis igal juhul tuleb Vaidlustajate ekslikult esitatud nõue Merada & Co. pakkumusele
ja Vaidlustajate endi pakkumusele hindepunktide andmise „otsuste“ kehtetuks tunnistamiseks
jätta läbi vaatamata. Ehkki tundub olevat selge, et kõnealune nõue on esitatud teadmatusest
või kogenematusest tulenevalt liialduslikult, siis on selline lahendus – nõude resolutiivne läbi
vaatamata jätmine – vajalik, kuna tegu on vaidlustuses selgesõnaliselt esitatud nõudega, mida
VAKO ei saa omaalgatuslikult tõlgenduslikult „ära mõelda“ vms (vrd VAKOo 34-22/245461,
p 12). Alternatiivselt, kui VAKO peaks mingil põhjusel leidma, et see nõue tuleb menetluslikult
ikkagi läbi vaadata, siis taotleb Hankija, et see nõue jäetaks rahuldamata.
24. Eelöeldu ei takista käsitlemast Vaidlustajate etteheiteid pakkumuste hindamise kohta
sisuliselt, kuivõrd Vaidlustajad on vaidlustanud ka Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnista-
mise otsuse (vt all) ning nagu ennist öeldud, siis selle otsuse kaudu on vaidlustatavad kõik ja
mistahes väidetavad vead pakkumuste hindamisel.
III.c Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsus
25. Vaidlustuse kohaselt on Hankija teinud vigu nii eduka pakkuja Merada & Co. pakkumuse
hindamisel kui ka Vaidlustajate pakkumuse hindamisel. Hankija käsitleb mõlemat episoodi
järjekorras allpool.
▪ Merada & Co. pakkumuse hindamine
26. Merada & Co. pakkumuse hindamise episoodis ei ole Vaidlustajad välja toonud mitte
ühtegi konkreetset etteheidet. Vaidlustajad on öelnud vaid järgmist: „Mooncascade leiab, et
pakkujale Merada proovitöö eest määratud punktid, so maksimaalsed 12 punkti, on määratud
alusetult ja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida nende punktide seaduslikkust. Mooncascade
leiab, et Merada on võinud esitada pakkumuses lahenduse tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri
ettepaneku raames hankes mittenõutud asju, ning hankija on sellele andnud alusetult 12
punkti.“ Sellist abstrakset, täpsustamata etteheidet ei saa VAKO sisuliselt vaagida.
27. Põhimõtteliselt on Vaidlustajad ühest küljest palunud, et VAKO asuks vaidlustaja rolli,
hakates ise konkureeriva pakkuja pakkumusest vigu otsima, ning teisalt, et VAKO asuks
hankija rolli, asudes ise pakkumust üle või ümber hindama. Selline rollide ümberjaotamine ei
ole õigusemõistmises lubatav. Nõnda on ka VAKO nentinud, et pakkumuse edukaks tunnis-
tamise otsuse vaidlustamisel saab VAKO lähtuda üksnes vaidlustaja esile toodud etteheidetest
ja pidepunktidest. VAKO-l puudub pädevus pakkumusi hankija asemel ise hinnata, VAKO
NOVE - 7/14 -
kontrollib pakkumuste hindamise õiguspärasust, võttes aluseks vaidlustuses esitatud andmed
ja väited (VAKOo 205-18/200375, p 16).
28. Vaidlustajate „palve kontrollida proovitöö eest antud punktide seaduslikkust“ ei ole
kaugeltki piisavalt konkretiseeritud etteheide või pidepunkt, millest lähtuvalt saaks VAKO
Hankija tegevuse õiguspärasust hinnata. Et Vaidlustajate „palvet“ täita, peaks VAKO võtma
ette Merada & Co. proovitöö, uurima ja analüüsima seda igast aspektist ning siis hindama seda
kõigi hindamismetoodikas sätestatud asjaolude suhtes. Selline tegevus ei ole lubatud –
pakkumuste hindamise pädevus on üksnes hankijal (RKHKo 3-20-1198, p 17).
29. Ka ei võimaldaks Vaidlustajate umbmäärane kontrollipalve, kui seda päriselt täita, saada
Hankijal VAKO-s tõhusat õiguskaitset. Nimelt ei ole Hankijale teada, täpselt millele vastuväiteid
esitada, täpselt mille kohta ja milliseid tõendeid esitada (kui üldse) jne. Hankija peaks igaks
juhuks hakkama õigustama iga oma üksikut otsustust Merada & Co. proovitöö hindamisel.
Selleni ei tohi vaidlustusmenetlus viia. Vaidlustusmenetlus on areen konkreetsete õigus-
vaidluste pidamiseks, mitte aga oma otsuse abstraktseks ja kõikehõlmavaks õigustamiseks
hankija poolt (vrd VAKOo 64-18/192746, p 39).
30. Väga üldisena märgib Hankija siiski ära, et Merada & Co. pakkumus ei sisaldanud
„hankes mittenõutud asju“, nagu spekuleerivad Vaidlustajad. See pakkumus sisaldas täpselt
nii paljut kui Hankija hinnangul vajalik. Merada & Co. presenteeritud teekond soovitud
tulemuse saavutamiseks oli lihtne, intuitiivne ja sisaldas kõiki nõutud elemente. Lisatud
selgitused olid piisavad ja andsid kinnitust, et Hankija sai prototüübis esitatud sammudest ja
tegevustest õigesti aru. Hindamiskomisjon oli Merada & Co. pakkumuse hindamisel üks-
meelne.
31. Kokkuvõttes ei ole Vaidlustajad Merada & Co. pakkumuse hindamise episoodis esitanud
ühtegi etteheidet, mida VAKO saaks sisuliselt vaagida ning mille osas Hankija saaks end
tõhusalt kaitsta. Kuna Vaidlustajate abstraktse „kontrollipalve“ näol pole tegemist vaidlustuse
eraldiseisva nõudega (see on osa laiemast nõudest tunnistada Merada & Co. pakkumuse
edukaks tunnistamise otsus kehtetuks), ei saa seda küll menetluslikult jätta läbi vaatamata,
küll aga saab ja tuleb Vaidlustajate „kontrollipalve“ jätta tähelepanuta/kõrvale.
▪ Vaidlustajate pakkumuse hindamine
32. Enda pakkumuse puhul väidavad Vaidlustajad, et seda on ebaõigesti hinnatud kahes
hindamiskategoorias: esiteks kriteerium „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsio-
naalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega ning projektiplaan“ ja teiseks kriteerium „Proovitöö:
Arvutusalgoritmide ja -reeglite haldamise kasutajaliidese prototüüp“. Sealjuures on Vaidlus-
tajatel mõlemas kategoorias hulk täpsemaid alametteheiteid. Hankija adresseerib neid ette-
heiteid järjekorras allpool. Enne seda esitab Hankija vaidlustusele aga mõned üldised ja kõike-
hõlmavad vastuväited, kuna vaidlustusest nähtuvalt on Vaidlustajad pakkumuste hindamist
puudutavas osas läbivalt mitmel väärarusaamal, mis omakorda mõjutab arusaamist üksikuist
hindamisepisoodidest.
33. Esiteks vaidleb Hankija vastu Vaidlustajate etteheitele, et Hankija põhjendused, mis ta
Vaidlustajate pakkumusele antud hindepunktide kohta esitas, on „väga napisõnalised“.
Hankija on Vaidlustajate pakkumusele antud hindepunkte põhjendanud tervel leheküljel
laotuva põhjaliku hindamistabeliga (vt lisa 1). Tabelit uurides on ilmne, et Hankija on igas
üksikus episoodis oma valikuid ja hinnanguid sisuliselt ja küllaldaselt põhjendanud. Sealjuures
tuleb tähele panna, et vastavalt Riigikohtu lahendile Alfa-Omega kaasuses, kui riigihanke
alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, siis
võivad ainuüksi need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta
(RKHKo 3-20-1198, p 21). Antud juhul on olukord just niisugune, kus hindamismetoodika on
NOVE - 8/14 -
detailselt lahti kirjutatud: kui pakkumust iseloomustavad asjaolud A, saab pakkumus X punkti;
kui aga asjaolud B, siis on tulemuseks Y punkti jne (vt selle kohta allpool). Seega on Hankija
teinud rohkemgi kui temalt tegelikult nõutav. Riigikohtu praktika valguses piisanuks tegelikult
sellestki, kui Hankija resümeerinuks väga lühidalt, et Vaidlustajate pakkumuses sisaldub üks
või teine puudus. Ka sellisel juhul olnuks võimalik hindamismetoodikast tuletada, miks teata-
vad hindepunktid anti ja kas see on õige.
34. Hankija põhjendamiskohustus ei saa ulatuda nii kaugele, et ta peab sisuliselt juba ette
pidama hinnatava pakkumuse teinud pakkujaga õigusvaidlust. Hankija peab pakkumuste
hindamisel kirja panema konteksti arvestades küllaldased põhjendused ning kui peaks tekkima
vaidlus, siis saab hankija – ja vajaduse korral peabki – esitama vaidlustusmenetluses oma
täpsemad põhjendused (vrd RKHKo 3-20-1198, p 21; VAKOo 265-18/198628, p 12).
35. Veel tuleb osutada, et Vaidlustajad viitavad Hankija põhjendamiskohustuse rikkumisest
rääkides haldusmenetluse seaduse („HMS“) § 56 lg-le 3, mis ei ole õige. Nagu on otsesõnu
sätestatud HMS § 2 lg-s 2, ei ole riigihangete teostamine haldusmenetlus HMS-i tähenduses.
Kuivõrd HMS seab haldusorganile kohustusi justnimelt haldusmenetluses, siis järelikult
HMS-i normid riigihanke menetluses ei kohaldu. Hankija, sh haldusorganist hankija kohustu-
sed riigihanke läbiviimisel saavad tuleneda vaid RHS-ist (TlnRKo 3-22-1489, p 20; VAKOo
129-17/188794, p 29).
36. Teiseks, Vaidlustajad teevad olulise vea, kui leiavad, et hanke alusdokumentide osaks
olev tehniline kirjeldus „piiritleb hangitava eseme täielikult ja pakkuja poolt pakkumises
kirjeldatav tehniline lahendus on sisuliselt hangitava süsteemi tehniline teostusplaan“ (vt
vaidlustuse lk 8). Selline lähenemine ei ole kooskõlas RHS-i võistlevat dialoogi reguleerivate
sätetega (eeskätt § 65 ja 66) ega ka hangitava teenuse olemusega. Mis puudutab viimast, siis
antud juhul ei hangi Hankija nt sõiduautot, mille puhul on võimalik ammendavalt ja detailideni
täpselt hankedokumentidesse kirja panna, et pakkuda tuleb sedaankerega autot, millel on
nelikvedu, automaatkäigukast jne. Käesoleval juhul hangib Hankija suurt ja kompleksset IT-
arendust,1 mille puhul pole mõeldav „hangitavat eset täielikult piiritleda“. Juba sellise hanke-
menetluse liigi nagu võistlev dialoog kasutamine viitab, et tegu ei ole lihtsakoelise hankega.
Ka pärast dialoogide pidamist ja sobilike lahenduste väljaselgitamist ei ole Hankijal mõistlikult
võimalik pakkujaile nende pakkumuse sisu sellise määrani ette dikteerida, et viimaste vaevaks
jääks vaid hinna kujundamine ning mingite formularide mehaaniline täitmine. Vaidlustajate
argumentatsioon ilmestab, et nad ei saa aru, mida neilt oodati ning millise projektiga nad end
sidusid.
37. Isegi kui võtta üle Vaidlustajate terminoloogia ja vaadelda pakkumusi kui „teostuskava“
või „teostusplaani“, siis ei ole see pelgalt „tehniline“, st seda ei saa mõista nii kitsalt ja
formalistlikult, et pakkujad võisid sisuliselt piirduda üksnes trafaretsete deklaratsioonidega
stiilis „võtame kõik hanketingimused üle“. See teostuskava või -plaan tuli igal pakkujal omalt
poolt sisustada, pakkumaks Hankijale reaalset väärtust ning tagamaks, et lahendus sobitub
võimalikult hästi Hankija olemasolevasse infosüsteemi.
38. Vaidlustajad on väljendanud imestust, kas Hankija (vaidlustuses ekslikult kirjutatud
„pakkuja“) eeldas, et pakkumuses „esitatakse kasutajaliideste väljatöötamist ja disaine“ (vt
vaidlustuse lk 9). Jah, Hankija seda tõepoolest eeldas ning selliselt said asjast aru ka teised
pakkujad. See tuleneb ainuüksi sellest, et pakkumuse üheks osaks oli proovitöö. Proovitöö
juba olemuslikult eeldab pakkuja intellektuaalset panust, erinevate pakkujate eri visioonde
võistlevust jne – tegemist on n-ö loovtööga. Proovitööd ei saa teha hoiakuga, et me rakendame
hankija poolt ette kirjutatu mehaaniliselt ellu. Sellist võimalust ei saa mõistlikult välja lugeda ka
1 Paradokssaalselt möönavad seda tegelikult ka Vaidlustajad ise, öeldes, et „hangitav infosüsteem on äärmiselt
keeruline“.
NOVE - 9/14 -
proovitöö ülesandepüstitusest (lõplike hankedokumentide lisa 4). Allpool on esitatud mõned
märgilisemad katked sealt:
„Hankija ei sea täpseid nõudeid (piiranguid) sellele, kui funktsionaalne peab prototüüp olema.
Prototüüp ei pea olema funktsionaalselt toimiv, kuid peab olema „klikitav“. /.../
Eesmärk on, et prototüüp annaks edasi plaanitava lahenduse funktsionaalsuse ning visuaalse
ja käitumusliku loogika (intuitiivsuse). Hankija ootus on, et prototüübis navigeerimine on
intuitiivne ja soovitud eesmärk saavutatakse efektiivselt (võimalikult väheste tegevuste/klikkide
arvuga). Proovitöö raames esitatav lahendus peab olema realiseeritav. /.../
Prototüüp peab võimaldama selle kasutajal kirjeldada süsteemi uue väljundi, leida väljundi
loomiseks vajalikud sisendid (andmesõnastiku abil) ja seejärel kirjeldada algoritmi, mis on
vajalik väljundi arvutamiseks sisenditest.“
39. Kolmandaks, Hankija ei ole kindlasti nõudnud, et pakkumuses tuimalt korrataks tehni-
lises kirjelduses öeldut (vt sellist etteheidet vaidlustuse lk 9). Vastavalt ei ole Hankija sellist
kriitikat Vaidlustajate pakkumuse aadressil ka teinud. Tõsi, Hankija on Vaidlustajate pakku-
musele ette heitnud, et see on nii mitmeski aspektis liiga üldsõnaline (vt Vaidlustajate
pakkumuse hindamise tabel), kuid see ei tähenda kaugeltki, et Hankija arvates on pakku-
musest puudu sõna-sõnalised tsitaadid Hankija enda hanketingimustest ja tehnilistest kirjel-
dustest. Hankija poolt sellise nõude seadmine oleks absurdne ja ebamõistlik.
40. Neljandaks, menetluslikult lubamatu on Vaidlustajate järjekordne „palve“ VAKO-le
kontrollida võrdluseks teistegi pakkujate pakkumusi teatud aspektist (vt vaidlustuse lk 11).
VAKO saab ühe või teise pakkumusega ning sellele antud hindepunktidega tegeleda siis, kui
asjaomase pakkumuse hindamine on vaidluse all. Antud juhul on (sisuliselt) vaidluse all üks-
nes Vaidlustajate pakkumuse hindamine. Sellises olukorras ei saa VAKO hakata vaagima, kas
ka teistele pakkumustele on õigesti hindepunkte antud. Eelöeldu kehtib seda enam, et antud
juhul hinnati iga pakkumust kvalitatiivsetest aspektidest autonoomselt, mitte võrdluses teiste
pakkumustega.
41. Viiendaks, põhimõtteliselt väär on Vaidlustajate arusaam nagu ei lubaks RHS hankijal
hinnata pakkumuse koosseisus oleva dokumendi arusaadavust ja mahtu (vt vaidlustuse p 50).
Kui hankija on pakkujailt nõudnud kirjaliku visioonidokumendi koostamist ning on sellega
seonduvalt seadnud ka hindamiskriteeriumid, mis puudutavad sellise dokumendi arusaada-
vust, koherentsust, argumenteeritust jne (vt täpsemalt allpool), siis on hankijal igasugune õigus
ja ka kohustus hinnata mh dokumendi arusaadavust ja mahtu (viimast mõistagi mitte pro
forma, vaid sisuliselt). See näitabki mh pakkumuse kvaliteeti, sest visioonidokument ei ole
lihtsalt tekst teksti pärast, vaid see kajastabki tulevast teenust. Niisugused hindamis-
kriteeriumid on igati seaduslikud ja praktikas tavapärased, mistõttu on Vaidlustajate protest
nende osas üllatav ja arusaamatu.
42. Laiemalt tundub, et nüüd, mil Vaidlustajatele on teada nende pakkumusele antud mitte
kõige paremad hindepunktid, on neid tegelikult hakanud häirima, kuidas hindamiskriteeriumid
on seatud (st mida ja kuidas hinnatakse). Seda aga ei saa Vaidlustajad praeguses hanke-
staadiumis enam kahtluse alla seada. Pakkumuste hindamise kriteeriume saab vaidlustada
üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS § 189 lg 2 p 2) ning pärast vaidlustamis-
tähtaja lõppu on hindamiskriteeriumid hankija seatud kujul kehtivad ja siduvad kõigile asjast
puudutatuile (TlnRKo 3-18-1116, p 14).
43. Hindamiskriteerium „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete
ja mittefunktsionaalsete nõuetega ning projektiplaan“. Nagu Vaidlustajad on märkinud, oli
selle hindamiskriteeriumi eest võimalik saada maksimaalselt 30 punkti, võimalikud on veel
hinded 23, 15 ja 8 punkti. Vaidlustajate pakkumus sai selle hindamiskriteeriumi eest 15 punkti,
millise hinde kohaldamise tingimused on hindamismetoodikas lahti kirjutatud järgmiselt:
NOVE - 10/14 -
„15 väärtuspunkti saab pakkumus, milles esineb üks või mitu järgnevat puudust:
a) Pakutava lahenduse kirjeldusest on võimalik aru saada, sellel on oma loogika ja
olulisemad protsessid on kirjeldusega hõlmatud. Kuigi kirjeldusest on võimalik aru
saada, kuidas seatud eesmärk plaanitakse saavutada, esineb selle eriosade vahel
väheolulisi vastuolusid;
b) Pakutava lahenduse arhitektuurilises lahenduses esineb olulisi puudujääke või
vastuolusid;
c) Põhiprotsessid, nende vahelised seosed ja nende juhtimine on kirjeldatud ning
argumenteeritud puudulikult;
d) Pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku argumentatsioon
on puudulik, kätkeb endas vastuolusid ja arvestatud ei ole pakutava lahenduse
jätkusuutlikkusega;
e) Projektiplaan sisaldab mitmeid ebatäpsusi/-loogilisusi, tööde teostamiseks arvestatud
aeg ei ole kooskõlas töö keerukusega ja/või ei arvesta olulisemate riskidega, et nende
ilmnemisel tagada oodatavate tulemuste õigeaegne saavutamine.“
44. Seega – et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustajate pakkumusele selle hinda-
miskriteeriumi all 15 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustajate pakkumuses
esineb vähemalt üks eelmises punktis loetletud puudus. Vaidlustusest jääb mulje, et
Vaidlustajad mõistavad hindamismetoodikat valesti ja eeldavad, et kõnealuse hindamis-
kriteeriumi eest 15 punkti saamiseks peavad esinema kõik p-des (a) kuni (e) loetletud
puudused. Nagu ilmneb selgesti 15 väärtuspunkti lahtikirjutuse sissejuhatavast lausest, siis nii
see ei ole.
45. Ka tuleb märkida, et asjakohatud ja arusaamatud on Vaidlustajate viited kõnealuse
hindamiskriteeriumi nimetusele (pealkirjale) ja erinevatele RHS-i võistleva dialoogi menetlust
puudutavatele sätetele, millest tulenevat, et „pakkujatelt ei saanud mõistlikult nõuda pikki
kirjeldusi ideelahendustest“ (vt vaidlustuse p 31). See, õieti mida hankija pakkumuste puhul
hindab ja kuidas, on kirjas hanke alusdokumentides (hindamismetoodikas ja mõnikord ka
mingites muudes dokumentides), aga mitte RHS-i üldsõnalistes hankemenetluse kulgu
reguleerivates sätetes. Ka on meelevaldne teha järeldusi mingi hindamiskriteeriumi pealkirjast.
Sellised pealkirjad on mõeldud teksti liigendamiseks ja paremini jälgitavaks muutmiseks ning
sellisena on nad paratamatult lühikesed, abstraktsed, kokkuvõtlikud. Täpsem regulatsioon,
millest reaalses tegevuses ja võimalikes vaidlustes lähtuda, tuleb mõistagi alusdokumentide
tekstiosast, mida mingi pealkirjaga tähistatakse. Konkreetsel juhul tulenevad tingimused,
milliste täitmisel on pakkujal võimalik saada kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide puhul
maksimaalselt kõrged punktid (ehk millise sisuga dokumentide jm materjalide esitamist
pakkujalt oodati), hindamismetoodikast ja lõplike hankedokumentide osaks olevaist „Vastavus-
tingimustest“ nende koosmõjus.
46. Hankija ei pea õigeks ega tarvilikuks minna kaasa Vaidlustajate lähenemisega kirjutada
nende pakkumuse iga pisimagi aspekti kohta mitu lehekülge laiali hajuvat analüüsi, sedasi
vaidlustusmenetlust raskelt koormates ning kõigi asjaosaliste menetluskulusid oluliselt suuren-
dades. Hankija piirdub allpool vähima vajalikuga, mida on tarvis toonitada, et VAKO saaks
veenduda Vaidlustajate pakkumuse hindamise õigsuses. Ühtlasi tuleb tähele panna, et hinda-
mise ese on keerukas IT-süsteem, mida hindasid väga mitmed pangandust, statistikat ja IT-d
kombineeriva pika tööstaažiga spetsialistid (vt lisa 2 – hankekomisjoni moodustamise käsk-
kiri). Vaidlustusmenetluses kui juriidilises vaidluses ei ole võimalik ega ka mõistlik asuda sellise
kompetentsiga inimeste antud hinnanguid fundamentaalselt kahtluse alla seadma. Sellises
õigusvaidluses nagu praegune on peamine tuvastada, kas hindamiskomisjoni tuvastatud
puudused on põhimõtteliselt usutavad, jälgitavad ja kooskõlas faktilise tegelikkusega.
NOVE - 11/14 -
47. Nagu ilmneb Vaidlustajate pakkumuse hindamise tabelist, nägi Hankija hindamis-
komisjon Vaidlustajate projektiplaanis puudusi, mis on välja toodud 15 hindepunkti andmise
aluste punktides (a), (c), (d) ja (e). VAKO-le vahest kergeimini hoomatavad on etteheited, mis
seonduvad punktidega (a) ja (d) (vt nende täpset sõnastust eespool p-s 41):
„Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav“ – „Pakkumusest puudub
kirjeldus selle kohta kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 "Mittefunktsionaalsed
nõuded“ esitatud nõuded kasutatavusele.“
„Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav“ – „Pakkumusest puudub
kirjeldus selle kohta kas ja kuidas tagab valitud arhitektuur Tehnilise kirjelduse punktis 4.5
"Mittefunktsionaalsed nõuded“ seatud nõuded käideldavuse.“
48. Piisab kui võtta ette Vaidlustajate pakkumuse osaks olev fail pealkirjaga „Tehniline
kirjeldus“ ning juba selle sisukorrast nähtub, et see katab vaid hangitava süsteemi funktsio-
naalseid, mitte aga mittefunktsionaalseid nõudeid (vrd hankedokumentide osaks oleva, st
Hankija koostatud tehnilise kirjelduse p 4.3 ja 4.5). Selline sisukord ei ole eksitus, vaid see
vastab tegelikkusele, st mittefunktsionaalseid nõudeid puudutav info puudubki Vaidlustajate
„Tehnilisest kirjeldusest“. Seda olenemata tõsiasjast, et hankedokumendid nägid otsesõnu
ette, et pakkuja esitatava lahenduse kirjeldusest peab mh ilmnema, „kuidas pakutud lahendus
sobitub hankija olemasolevasse tehnoloogilisse keskkonda ja kuidas on tagatud tehnilises
kirjelduses esitatud ärinõuete (funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded) täitmine“ (vt
lõplike hankedokumentide lisa 2 – „Vastavustingimused“ – p 1). Seega esineb Vaidlustajate
pakkumuses ilmne puudus, mis on kaetud 15 punkti andmise aluste p-dega (a) ja (d).
49. Seoses puudusega „Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav“ on
veel oluline toonitada, et tegemist on sellist tüüpi puudusega, mis omakorda tekitab teisi
puudusi. Nimelt, kui mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on puudulik, siis ei saa
Hankija hinnata pakutava tehnilise lahenduse sobivust mitte ainult käideldavuse osas, vaid ka
turvalisuse teistes aspektides, sh terviklikkus ja konfidentsiaalsus.
50. Ainuüksi eelnevast piisab, et jaatada Vaidlustajate pakkumusele hindamiskategoorias
„Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõue-
tega ning projektiplaan“ 15 punkti andmise õiguspärasust.
51. Siiski märgib Hankija, püüdes jääda nii lühidaks kui võimalik, et ilma IT-valdkonna
süvateadmisi omamata on võimalik veenduda ka hindamiskomisjoni läbiva etteheite, et
Vaidlustajate „tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline“ (vt hindamismaatriksi p (a) ja (c)) paika-
pidavuses. Vaidlustajate „Tehnilises kirjelduses“ tõesti puudub detailsus ja esitatud tekst ei ole
piisav kirjeldamaks, kuidas soovitakse lahendada kõik funktsionaalsed nõuded, kuidas juhi-
takse põhiprotsesse jne. Sealjuures tuleb toonitada, et asjakohatud on Vaidlustajate pidevad
viited nende esitatud pakkumusdokumentide lehekülgede arvule. Ka pikk dokument võib olla
sisutühi ja jätta enda sisulisest väärtusest petliku mulje. Nõnda on ka praegusel juhul, et kuigi
Vaidlustajate „Tehniline kirjeldus“ on kokku 19 lk, siis mitmed leheküljed neist on sisulist teavet
mittekandvat tiitellehed, vaheleheküljed jne ning ülejäänud leheküljed ei anna oma
napisõnalisuses edasi piisaval hulgal vajalikku teavet. Oluline on tähele panna sedagi, et
mitmed joonised jm materjalid on Vaidlustajatel lihtsalt Hankija koostatud tehnilisest kirjeldu-
sest üks-ühele kopeeritud. Kui Vaidlustajate „Tehnilisest kirjeldusest“ eemaldada sisutühi info,
samuti otsesed laenud mujalt, siis jääb alles vaid paar lehekülge Vaidlustajate omaenda
nägemust.
52. Kui see peaks vajalikuks osutuma, on Hankija mõistagi valmis Vaidlustajate pakkumu-
sele hindamiskategoorias „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja
NOVE - 12/14 -
mittefunktsionaalsete nõuetega ning projektiplaan“ antud hindepunkte täiendavalt põhjen-
dama, kuid vaidlustusmenetluse praeguses faasis peab Hankija eelöeldut piisavaks, näita-
maks vaidlustuse põhjendamatust.
53. Hindamiskriteerium „Proovitöö: Arvutusalgoritmide ja -reeglite haldamise kasuta-
jaliidese prototüüp“. Nagu Vaidlustajad on märkinud, oli selle hindamiskriteeriumi eest
võimalik saada maksimaalselt 12 punkti, võimalikud olid veel hinded 9, 6 ja 3 punkti. Vaidlus-
tajate pakkumus sai selle hindamiskriteeriumi eest 6 punkti, millise hinde kohaldamise
tingimused on hindamismetoodikas lahti kirjutatud järgmiselt:
„6 väärtuspunkti saab proovitöö, milles esineb üks või mitu järgnevat puudust:
a) Kasutajaliidese disain on olemuselt arusaadav, kuid ebamugav kasutada. Graafiliste
elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline ning ei
ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga (uue väljundi
kirjeldamine, andmesõnastiku kasutus sisendite leidmiseks ja arvutusalgoritmide/-
reeglite defineerimine süsteemi uue väljundi loomise protsessis).
b) Kasutajaliideses on uue väljundi defineerimine võimalik, kuid see on jäik ja ei ole täielikult
kooskõlas tehnilises kirjelduses sätestatud ärivajadusega.
c) Kasutajaliides ei võimalda andmesõnastiku abil saada täielikku ülevaadet süsteemi
defineeritud sisenditest, sisendite otsimise, filtreerimise ja nendega seotud
klassifikaatorite vaatamine ei ole lahendatud terviklikult.
d) Kasutajaliides valdavalt võimaldab arvutusalgoritme ja –reegleid kirjeldada süsteemi,
kuid esineb põhjendamatuid lisategevusi või ebaefektiivsust liideses navigeerimisel.
54. Seega – et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustajate pakkumusele selle hinda-
miskriteeriumi all 6 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustajate pakkumuses
esineb vähemalt üks eelmises punktis loetletud puudus. Vaidlustusest jääb jällegi mulje, et
Vaidlustajad mõistavad hindamismetoodikat valesti ja eeldavad, et kõnealuse hindamis-
kriteeriumi eest 6 punkti saamiseks peavad esinema kõik p-des (a) kuni (d) loetletud puudused.
Nagu ilmneb selgesti 6 väärtuspunkti lahtikirjutuse sissejuhatavast lausest, siis nii see ei ole.
55. Hankija ei pea siingi õigeks ega tarvilikuks hakata ükshaaval kommenteerima Vaidlus-
tajate arvukaid ja suuresti arusaamatuid vastuväited. Hankija piirdub allpool vähima vajalikuga,
mida on tarvis toonitada, et VAKO saaks veenduda Vaidlustajate pakkumuse hindamise õigus-
pärasuses. Ühtlasi tuleb meenutada, et teiste hulgas ja peaasjalikult hindasid pakkumusi väga
mitmed pangandust, statistikat ja IT-d kombineeriva pika tööstaažiga spetsialistid, mis
tähendab, et vaidlustusmenetluses ei ole võimalik ega ka mõistlik asuda sellise kompetentsiga
inimeste antud hinnanguid fundamentaalselt kahtluse alla seadma. Hetkel on peamine
tuvastada, kas hindamiskomisjoni tuvastatud puudused on põhimõtteliselt usutavad, jälgitavad
ja kooskõlas faktilise tegelikkusega.
56. Nagu ilmneb Vaidlustajate pakkumuse hindamise tabelist, nägi Hankija hindamis-
komisjon Vaidlustajate proovitöös kõiki 6 hindepunkti andmise aluste punktides (a) kuni (d)
välja toodud puudusi. Nii märkis Hankija, et „kasutajaliidese disain on ebaloogiline“ (a); „uue
väljundi defineerimine pole intuitiivne“ (b), „andmesõnastiku funktsionaalsus pole piisav“ (c) ja
„arvutusalgoritmide ja -reeglite kirjeldamine pole arusaadav“ (d).
57. Mis puudutab esimest etteheidet ja selle täpsemat lahtikirjutust, siis ei Vaidlustajad ega
VAKO (nagu ka kohus) pole positsioonis, et seada kahtluse alla valdkonna ekspertidest koos-
neva hindamiskomisjoni hinnangut, et „kasutajaliidese disain sisaldab palju ebavajalikku, ei ole
ülevaatlik ning raskendab vajalike tegevuste sooritamist“, samuti, et „graafiliste elementide
paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline ning ei ole kooskõlas
liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga“. Tegemist on hinnanguga, mis nõuab
NOVE - 13/14 -
suurt süvenemist Vaidlustajate proovitöösse (sh sellega vahetut tutvumist) ning häid erialaseid
teadmisi. Vaidlustajad ei ole väitnud, et Hankija moodustatud hindamiskomisjon oleks põhi-
mõtteliselt ebakompetentne. Selline väide oleks ka ilmselgelt alusetu. VAKO on analoogilises
kaasuses juba leidnud, et kui ei leidu vastupidiseid kaalukaid tõendeid, siis ei ole alust kahelda
kompetentse spetsialisti antud hinnangus (VAKOo 64-18/192746, p 38 ja 40). Vaidlustajate
subjektiivsed hinnangud, et nende arvates nende kasutajaliides midagi ebavajalikku ei sisalda,
kõik on loogiline jne, ei ole piisav, et hindamiskomisjoni järeldusi tõsise kahtluse alla seada.
Sisuliselt ei ole Vaidlustajad lihtsalt rahul, kuidas nende tööd hinnati – seda tuleb hanke-
menetluses ikka ette.
58. Ainuüksi eelnevast tegelikult piisab, et jaatada Vaidlustajate pakkumusele hindamis-
kategoorias „Proovitöö: Arvutusalgoritmide ja -reeglite haldamise kasutajaliidese prototüüp“
6 punkti andmise õiguspärasust.
59. Siiski märgib Hankija täiendavalt, et eelnevalt puuduse (a) kohta öeldu on mutatis
mutandis ülekantav ka teistele Vaidlustaja pakkumuses tuvastatud puudustele selle hindamis-
kriteeriumi all. Neilgi puhkudel on hindamiskomisjon andnud proovitöö spetsiifikasse mineva
asjatundliku hinnangu, mille kummutamiseks ei piisa üldisest vastuväitest „me ei nõustu
sellega“ või „meie arvates on kõik korras“. Näiteks, kui hindamiskomisjon on leidnud, et
proovitööna valminud toode pole teatavais aspektides piisavalt intuitiitvne, siis pole mõistlikku
alust selles kahelda. Sealjuures tuleb märkida, et Hankija on lõplike hankedokumentide lisas 4
– „Proovitöö ülesandepüstitus – sõnaselgelt välja toonud, et tema „ootus on, et prototüübis
navigeerimine on intuitiivne“.
60. Eraldi tuleb toonitada, et väär on Vaidlustajate arusaam nagu võinuks ja pidanuks nad
proovitöö suunama ülikvalifitseeritud spetsialistidele (vt vaidlustuse p 67 ja 78). Seda ei ole
mitte kusagil hanke alusdokumentides öeldud. Vastupidi, on üksnes loogiline, et prototüüpi
hinnatakse lähtuvalt n-ö tavakasutaja tasemest, sest just nemad on need, kes lõpuks seda
tarkavara kasutama hakkavad. Nii nt on täiesti kohane ja põhjendatud Hankija märkus
puuduse (b) juures, et „uue väljundi defineerimine on SASi2 mitteoskaja jaoks arusaamatu“.
Isegi kui tarkvara enda toimimine on väga keeruline, saab ja antud juhul peabki see võimal-
dama seda kasutada ka n-ö tavakasutajal.
61. Kokkuvõttes ei ole Vaidlustajate etteheited nende pakkumuse hindamisega seonduvalt
põhjendatud. Kuigi Hankija on Vaidlustajate pakkumuse puhul mõlemas vaidlusaluses hinda-
miskategoorias tuvastanud mitmeid puudusi, mis õigustavad vastavalt 15 ja 6 hindepunkti
andmist, siis tegelikult piisanuks mõlemas kategoorias vaid ühestki puudusest. Kategoorias
„Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõue-
tega ning projektiplaan“ on isegi ilma eriteadmisteta võimalik küllaltki hõlpsalt tuvastada, et
esineb vähemalt üks puudus, mille korral tuleb pakkumusele anda 15 punkti. Proovitööd
puudutavas kategoorias taanduvad aga kõik Vaidlustajate argumendid hindamiskomisjoniga
vastandumisele pelga põhjendusega, et Vaidlustajad ei nõustu nende suunal tehtud kriitikaga.
Vaidlustajad ei ole suutnud aga esile tuua ühtegi tõsist argumenti, seadmaks hindamis-
komisjoni hinnanguid kahtluse alla. Liiatigi rajanevad Vaidlustajate etteheited suures osas ja
läbivalt teatavail põhimõttelistel väärarusaamadel selle kohta, mida ja kuidas pakkumuste
puhul hinnati. Neil põhjustel on Vaidlustajate nõue Merada & Co. pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alusetu ning vaidlustus tuleb jätta selles osas
rahuldamata.
2 SAS = Statistical Analysis System, vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/SAS_(software)
NOVE - 14/14 -
III MENETLUSLIKUD AVALDUSED
62. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on Hankija volitatud esindaja selles vaidlustus-
menetluses.
63. Asja läbivaatamise viis. Hankija soovib, et vaidlustus vaadataks läbi avalikul istungil.
64. Tõendid. Soovimata vaidlustusasja toimikut tarbetult koormata, ei ole Hankija oma
vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le ja ka teistele menetlusosalistele riigihangete
registrist niigi kättesaadavad.
65. Edasine suhtlus. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated
edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
Mart Parind
Advokaat
Lisad:
1) Vaidlustajate pakkumuse hindamise tabel;
2) Hankekomisjoni moodustamise käskkiri.