dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 27. märts 2023
Viit
12.2-10/23-33/146-5
Registreeritud
27. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pank
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-33
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎vastus.Mooncascade-EestiPank.2023-03-27.final.nove.asice297 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus 27. märts 2023 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Maret Kruus Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann Laura Raadik Mari Past Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Katrin Kalda ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel HA N KI J A VAS T US VAI D L US T US E LE Vaidlustusasja nr: 33-23/251986 Riigihange: „Statistika andmetöötluse ja analüüsi süsteemi arenda- mine“ (viitenumber 251986) Vaidlustajad: Mooncascade OÜ Registrikood 11409711 Narva mnt 9, 51009 Tartu linn STATS Unities OÜ Registrikood 12873532 Metsa, Kolga küla, 92612 Hiiumaa vald Vaidlustajate esindaja: Vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Advokaadibüroo Ruus & Veso Kaupmehe tn 10-11, 10114 Tallinna linn e-post [email protected] Hankija: Eesti Pank Registrikood 74000174 Estonia pst 13, 15095 Tallinna linn Hankija esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinna linn e-post [email protected] Kolmas isik I: Intelex Insight OÜ Registrikood 12375357 Vabriku tn 6, 10411 Tallinna linn NOVE - 2/14 - Kolmandad isikud II: Merada OÜ Registrikood 11951320 Mustjuure tn 9, 10618 Tallinna linn Osaühing Aktors Registrikood 11333578 Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinna linn Red Function OÜ Registrikood 12105684 Pirni tn 7, 10617 Tallinna linn TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus osas, mis puudutab Intelex Insight OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust ning ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ ja ühispakkujate Merada OÜ, Osaühingu Aktors ja Red Function OÜ pakkumustele hindepunktide andmist, läbi vaatamata, ning ülejäänud osas rahuldamata, või alternatiivselt, kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et vaidlustus tuleb tervikuna sisuliselt läbi vaadata, jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud vaidlustajate kanda ning mõista hankija menetluskulud välja solidaarselt vaidlustajatelt vastavalt hankija esitatava(te)le menetluskulude nimekirja(de)le. I FAKTILISED ASJAOLUD & VAIDLUSE SENINE KÄIK 1. 22.07.2022 alustas Eesti Pank („Hankija“) võistleva dialoogina läbiviidavat riigihanget „Statistika andmetöötluse ja analüüsi süsteemi arendamine“ (viitenumber 251986). 2. Pärast dialoogi pidamist esitasid pakkumuse kolm pakkujat / ühispakkujate konsortsiumi: (i) Intelex Insight OÜ („Intelex“); (ii) ühispakkujad Merada OÜ, Osaühing Aktors ja Red Function OÜ („Merada & Co.“); (iii) ühispakkujad Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ („Mooncascade & Co.“ või „Vaidlustajad“). Vastavalt lõplike riigihanke alusdokumentide lisale 3 – „Hindamiskriteeriumid“ – hinnatakse pakkumusi hinna ja kvaliteedi suhte alusel erinevate hindamiskategooriate lõikes. 3. 08.03.2023 võttis Hankija vastu järgmised otsused: (i) tunnistada kõik pakkumused vastavaks; (ii) tunnistada edukaks Merada & Co. pakkumus. Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest nähtuvalt hindas Hankija pakkumusi järgmiselt: Merada & Co. pakkumus – 74,73 punkti; Intelexi pakkumus – 74,5 punkti; Mooncascade & Co. pakkumus – 69,13 punkti. 4. 19.03.2023 esitasid Mooncascade & Co. riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse järgmiste nõuetega: tunnistada kehtetuks Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, tunnistada kehtetuks Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, tunnistada kehte- tuks Merada & Co. ning Mooncascade & Co. pakkumustele hindepunktide andmise otsused. 5. 20.03.2023 teavitas VAKO Hankijat vaidlustuse esitamisest ning kaasas kolmandate isikutena vaidlustusmenetlusse ka Intelexi ja Merada & Co. NOVE - 3/14 - 6. 21.03.2023 esitas Hankija VAKO-le taotluse, et viimane pikendaks vaidlustusele vasta- mise tähtaega kuni 27.03.2023 (algselt määratuna 23.03.2023). Samal päeval VAKO rahuldas Hankija taotluse. 7. Käesolevaga esitab Hankija VAKO-le oma vastuse vaidlustusele. Hankija hinnangul on vaidlustus osati menetluskõlbmatu, osati alusetu. Seepärast taotleb Hankija, et vaidlustus jäetaks allpool täpsustatud osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Alternatiivselt, kui VAKO peaks leidma, et kogu vaidlustus tuleb sisuliselt läbi vaadata, taotleb Hankija, et vaidlustus jäetaks täies ulatuses rahuldamata. II VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE II.a Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus 8. Esiteks on Vaidlustajad vaidlustanud Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse. Vaidlustajate põhjendused, miks nad leiavad selle otsuse olevat õigusvastase, on raskesti jälgitavad, kuid Hankija mõistab vaidlustust nii, et Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamine on vaidlustatud nn alapakkumuse argumendil. Nimelt, vaidlustuse asjaomasest alapeatükist võib järeldada, et Vaidlustajad peavad Intelexi pakkumust põhjendamatult madala maksu- musega pakkumuseks, kuna viimane pakkus ühe kuu hooldusteenuse hinnaks sisuliselt 0 eurot (täpsemalt 0,00010 eurot, mis tuleb aga ümardada 0 euro peale). ▪ Alapakkumuse vastuväide on vastavusotsuse puhul põhimõtteliselt asjakohatu 9. Sellisena nagu kirjeldatud eespool, on vaidlustus konkurendi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse peale menetluskõlbmatu. Nimelt, vastavalt pikaajalisele ning juurdunud VAKO ja kohtute praktikale on alapakkumuse tagasilükkamata jätmine vaidlustatav pakku- muse edukaks, mitte vastavaks tunnistamise otsuse kaudu (nt VAKOo 77-22/248547, p 9.1; TlnHKo 3-20-2240, p 23.1). See on tingitud sellest, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine ei ole osa pakkumuse vastavuskontrollist RHS § 114 mõttes. Keeld pakkuda põhjendamatult madalat hinda ei ole pakkumuse vastavustingimus, vaid eraldiseisev seadusest ja teatud erijuhtudel ka riigihanke alusdokumentidest tulenev pakkumuse tagasi- lükkamise alus (vrd RHS § 114 ja iseäranis selle lg 2 vs RHS § 115) (VAKOo 127-21/234323, p 27; TlnHKo 3-21-1809, p 13.1). Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ja hanketingimustele mittevastava pakkumuse tagasilükkamine on nii sisuliselt kui õiguslikult eraldiseisvad otsused (VAKOo 138-20/222733, p 14; VAKOo 161-22/252658, p 8.1). Nii ongi VAKO selgitanud, et kui vaidlustaja hinnangul on konkureeriva pakkuja pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, siis ei ole asjakohane vaidlustada selle pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, vaid selle pakkumuse edukaks tunnistamise otsust (VAKOo 138-20/ 222733, p 15). 10. Hankija ei ole Intelexi pakkumust edukaks tunnistanud. Vastavalt ei ole Vaidlustajad vaidlustanud ega saagi olla vaidlustanud Intelexi pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Vaidlustatud on ennatlikult Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, esitades sellele vastuväite, mis on selles kontekstis põhimõtteliselt asjakohatu. Vaidlustajad ei ole Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude toetuseks esitanud mitte ühtegi asjasse puutuvat, s.o pakkumuse vastavuskontrolliga seotud argumenti. Vaidlus- tuses ei ole nimetatud mitte ühtegi pakkumuse vastavustingimust, millele Intelexi pakkumus väidetavalt ei vasta. Vaidlustusest võib järeldada, et Vaidlustajad on omavahel segamini ajanud nn klassikalise pakkumuse vastavuskontrolli ning pakkumuse maksumuse põhjenda- tuse kontrolli. Nii nt on Vaidlustajad väitnud, et alapakkumus tuleks RHS § 114 lg 1 alusel tagasi lükata (vt vaidlustuse p 16), mis aga nii ei ole. Alapakkumuse tagasilükkamise õiguslik alus on RHS § 115 lg 8. NOVE - 4/14 - 11. Vastavalt VAKO praktikale lahendab VAKO vaidlustusi, mis põhinevad konkreetsetel ja asjasse puutuvatel etteheidetel hankija tegevusele (VAKOo 64-18/192746, p 25). Seetõttu, kui vaidlustaja ei too konkurendi pakkumuse vastavaks tunnistamist vaidlustades välja ainsatki vastavustingimust, millele konkurendi pakkumus tema hinnangul ei vasta, ei ole täidetud üks RHS § 185 lg-s 1 sätestatud vaidlustamisõiguse kumulatiivsetest eeltingimustest – puudub väide RHS-i rikkumise kohta – ning vaidlustus tuleb (vastavas osas) jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (VAKOo 252-20/ 225881, p 12; vrd VAKOo 218-18/194960, p 14–15; VAKOo 113-20/222719, p 4). 12. Niisugune olukord esineb ka praegu. Vaidlustajad on küll vaidlustanud Intelexi pakku- muse vastavaks tunnistamise, kuid vaidlustus ei sisalda väidet, et Hankija oleks ebaõigesti lugenud Intelexi pakkumuse mõnele vastavustingimusele vastavaks ning seeläbi kohaldanud vääralt RHS §-i 114. Seetõttu tuleb vaidlustus jätta asjaomases osas läbi vaatamata. Alternatiivselt, kui VAKO peaks mingil põhjusel leidma, et Intelexi pakkumuse vastavaks tunnistamise nõue tuleb menetlusõiguslikult ikkagi läbi vaadata, siis taotleb Hankija, et see nõue jäetaks rahuldamata. ▪ Nullhinna pakkumine ei olnud keelatud 13. Olles öelnud eelnevat, selgitab Hankija täiendavalt, et Intelexile ei saa iseenesest ja ainuüksi ette heita seda, et ta pakkus hooldusteenuse hinnaks 0 eurot. Teisisõnu, Intelexi pakkumus ei ole mittevastav põhjusel, et selles pakuti ühte töölõiku tasuta. Nimelt on Euroopa Kohus – tõlgendades Euroopa Liidu riigihankedirektiivi 2014/24, mille Eesti RHS üle võtab – otsesõnu kinnitanud, et nn nullhinna pakkumine ei ole riigihangetes põhimõtteliselt keelatud (EKo C-367/19: Tax-Fin-Lex, p 36). Sellega kooskõlas on ka Riigikohtu uusim praktika, mille järgi ei ole riigihangetes üleüldist keeldu kasutada hankelepingu sisest või välist ristsubsideeri- mist (RKHKo 3-20-924, p 22). Ristsubsideerimise korral võibki toote või teenuse hind kujuneda äärmiselt väikeseks või suisa olematuks (VAKOo 127-21/234323, p 34). 14. VAKO on valitsevat kohtupraktikat kokku võttes selgitanud, et nullhinna keelatus saab konkreetses riigihankes tuleneda vaid hankija enda koostatud hanke alusdokumentidest või valdkondlikust eriseadusest. Sealjuures, kuna nullhinna pakkumise keeld on oluline erand üldisest põhimõttest, mille järgi on nullhinnaga pakkumus lubatud, ja ühtlasi on tegu ettevõtjate põhiseadusliku ettevõtlusvabaduse piiranguga, peab selline keeld olema hanke alusdoku- mentides sätestatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, mitte tuletatav kaudselt tõlgendamise teel. Põhjendamatu on eeldada, et kui nullhinna pakkumist pole eraldi ja otsesõnu lubatud, siis on see keelatud. Eeldus on vastupidine: ei Euroopa Liidu ega Eesti riigihankeõigus ei keela nullhinna pakkumist, mistõttu tuleb vastupidise eriklausli puudumisel hanke alusdokumentides või eriseaduses lähtuda sellest, et nullhinna pakkumine on lubatud (VAKOo 176-21/237392, p 15; vt ka RKHKo 3-20-2362, p 20; TrtRKo 3-21-2077, p 15; TlnRKo 3-21-2664, p 27). 15. Antud juhul – vaidlusalune hange puudutab IT-süsteemi arendust – ei leidu ühtegi valdkondlikku eriseadust, mis keelaks pakkujal riigihankes pakkuda mingile teenusele 0 euro suurust hinda. Sellise eriseaduse olemasolu ei ole Vaidlustajad ka väitnud. Ka ei tulene antud juhul nullhinna pakkumise või hankelepingu välise ristsubsideerimise keeldu vaidlusaluse riigi- hanke alusdokumentidest. Vaidlustajad on vaidlustuse p-s 17 küll refereerinud erinevaid hankelepingu kavandi sätteid, kuid ühestki neist ei tule isegi kaudselt, saati siis sõnaselgelt – nagu nõuab kohtupraktika – nullhinna pakkumise või ristsubsideerimise keeldu. Õieti jääb Hankijale arusaamatuks, kuidas üldse saab sellistest hankelepingu tingimustest, millele Vaidlustajad on viidanud, tuletada keeldu pakkuda 0 euro suurust hinda. Tegemist on kunstliku ja pingutatud tõlgendusega. NOVE - 5/14 - 16. Ka ei ole jälgitavad ning Vaidlustajate aimatava eesmärgiga mõistlikult seostatavad vaidlustuse p-s 18 ja 19 esitatud argumendid, et Intelexi hinnapakkumuse kohaselt on ta „saanud hooldusteenuse tasu justkui ettemaksuna“, et Intelex on kõrvale kaldunud „lepingulise suhte konstruktsioonist“ ning et probleemiks tuleb pidada, et nullhinna puhul on ka leppetrahvi suurus, tulenevalt selle seotusest hooldusteenuse hinnaga, null jne. 17. Liiatigi tuleb mainida, et kuivõrd nullhinna pakkumise või ristsubsideerimise keeld oleks riigihankeõiguslikus mõttes pakkumuse vastavustingimus (TlnHKo 3-20-1400, p 17.1; VAKOo 192-20/224390, p 12), siis ei saaks see põhimõtteliselt olla sätestatud hankelepingu kavandis lepingutingimusena. Nimelt, nagu VAKO on selgitanud, tuleb hankelepingu tingimusi täitma hakata alles lepingu jõustumisel või mõnel muul hilisemal lepingus sätestatud ajahetkel. Pakkumuse hinnastamist puudutav nõue aga ei saa omandada toimet alles siis, kui leping on juba sõlmitud ja hankemenetlus on lõppenud. Selline reegel peab pakkujate toimimist mõju- tama juba pakkumust koostades ja esitades (VAKOo 127-21/234323, p 31). 18. Niisiis ei olnud Intelexil ega ühelgi teisel pakkujal selles riigihankes keelatud pakkuda ühe kuu hooldusteenuse maksumuseks 0 eurot. Seetõttu on põhjendamatu Vaidlustajate nurin, nagu oleks Intelex saanud teiste pakkujate ees ebaausa eelise (vt vaidlustuse p 22). Nagu VAKO on ühes analoogilises kaasuses selgitanud, siis see, kui keegi pakkujaist kasutab ära ristsubsideerimise võimalust, ei ole ebaõiglane eelis. Täpsemalt samamoodi võinuks käituda ka teised pakkujad. Ristsubsideerimise lubatuse korral ei ole nullhinna pakkumises midagi iseenesest pahatahtlikku või moraalitut (VAKOo 40-22/241921, p 15). ▪ Igal juhul ei ole tegemist alapakkumusega 19. Veel peab Hankija vajalikuks toonitada, et isegi kui Intelexi pakkumus osutunuks edukaks ja see vaidlustatuks, ei oleks alust väita, et tegu on alapakkumusega. Täpsemini ei peaks Hankijal RHS § 115 lg 1 alusel isegi tekkima kahtlust, kas tegemist võib olla põhjenda- matult madala hinnaga ning Hankija ei peaks Intelexi pakkumuse hinna kujunemist täpsemalt uurima. Nimelt, vastavalt väljakujunenud VAKO ja kohtupraktikale tuleb pakkumuse maksu- must vaadelda tervikuna, mistõttu ainuüksi tõik, et teatav üksik hinnakomponent on võrreldes teiste pakkumustega oluliselt madalam, ei pea hankijas tekitama alapakkumuse kahtlust (TlnRKo 3-17-2544, p 13; TlnHKo 3-21-1766, p14; VAKOo 192-20/224390, p 12; VAKO 40- 22/241921, p 13). Niisiis – on küll tõsi, et Intelex pakkus ühe kuu hooldusteenuse hinnaks 0 eurot, kuid tema pakkumuse kogumaksumus on kolmest pakkumusest kõige kallim, täpse- malt 2 477 382,40 eurot. Sealjuures on Intelexi pakkumus märgatavalt kallim Vaidlustajate enda pakkumusest (viimaste pakutud hind on „kõigest“ 1 600 000 eurot). Sedasi vaadelduna peaks hoopis Vaidlustajate pakkumuse puhul tekkima alapakkumuse kahtlus, aga kindlasti mitte Intelexi pakkumuse puhul (vrd VAKOo 46-22/246825, p 15). II.b Merada & Co. pakkumusele ja Vaidlustajate pakkumusele hindepunktide andmine 20. Vaidlustuse resolutiivosa p-st 4 nähtuvalt on Vaidlustajad eraldi vaidlustanud ka Hankija „otsused“ Merada & Co. pakkumusele ja Vaidlustajate enda pakkumusele hindepunktide andmise kohta. Selliseid otsuseid ei ole Hankija aga kunagi vastu võtnud. Nimelt – tõik, et Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsus sisaldab, nagu näeb ette hea hanke- praktika ja nagu nõuab RHS § 117 lg 1 teisest lausest võrsuv põhjendamiskohustus (RKHKo 3-20-1198, p 21), kõigile pakkumustele antud hindepunkte, ei tähenda, et hindepunkte oleks antud eraldi otsustega. Hankija on vastavalt RHS § 117 lg-le 1 vastu võtnud ühe ja ühtse otsuse: tunnistada edukaks Merada & Co. pakkumus. Sellest tuleb eristada selle (lõpp)otsuse aluseks olevaid hinnanguid pakkumuste hindeväärtuse kohta. NOVE - 6/14 - 21. Nagu VAKO on selgitanud, siis hindepunktid on vaid sisendiks pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. Selles väljendub mõte, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on pakkumuste hindamise otsene ja vahetu tagajärg, mis kätkeb endas kogu hankija tegevust pakkumuste hindamisel, mitte vaid mehaanilist otsustust nimetada enim hindepunkte saanud pakkumus edukaks. Sel põhjusel näeb VAKO ja kohtute aastatepikkune praktika ette, et mistahes väidetavad vead pakkumuste hindamisel on vaidlustatavad pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu (VAKOo 92-20/215323, p 14; vt ka VAKOo 283-20/227164, p 10). 22. Vastavalt VAKO praktikale tuleb vaidlustus sellise otsuse peale, mida ei ole tegelikult tehtud, jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (VAKOo 92-17/187062, p 4; VAKOo 67-19/197419, p 7). Isegi kui Hankija oleks igale pakku- musele antud hindepunktid vormistanud liialduslikult eraldi otsusena (mida Hankija tegelikult teinud ei ole), ka siis tuleks nõue sellise otsuse kehtetuks tunnistamiseks jätta vaidlustamis- õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, kuna tegemist ei oleks „RHS-i alusel vastu võetud otsusega“ RHS § 185 lg 2 p 8 tähenduses (VAKOo 92-20/215323, p 14; VAKOo 283-20/ 227164, p 10). 23. Niisiis igal juhul tuleb Vaidlustajate ekslikult esitatud nõue Merada & Co. pakkumusele ja Vaidlustajate endi pakkumusele hindepunktide andmise „otsuste“ kehtetuks tunnistamiseks jätta läbi vaatamata. Ehkki tundub olevat selge, et kõnealune nõue on esitatud teadmatusest või kogenematusest tulenevalt liialduslikult, siis on selline lahendus – nõude resolutiivne läbi vaatamata jätmine – vajalik, kuna tegu on vaidlustuses selgesõnaliselt esitatud nõudega, mida VAKO ei saa omaalgatuslikult tõlgenduslikult „ära mõelda“ vms (vrd VAKOo 34-22/245461, p 12). Alternatiivselt, kui VAKO peaks mingil põhjusel leidma, et see nõue tuleb menetluslikult ikkagi läbi vaadata, siis taotleb Hankija, et see nõue jäetaks rahuldamata. 24. Eelöeldu ei takista käsitlemast Vaidlustajate etteheiteid pakkumuste hindamise kohta sisuliselt, kuivõrd Vaidlustajad on vaidlustanud ka Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnista- mise otsuse (vt all) ning nagu ennist öeldud, siis selle otsuse kaudu on vaidlustatavad kõik ja mistahes väidetavad vead pakkumuste hindamisel. III.c Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 25. Vaidlustuse kohaselt on Hankija teinud vigu nii eduka pakkuja Merada & Co. pakkumuse hindamisel kui ka Vaidlustajate pakkumuse hindamisel. Hankija käsitleb mõlemat episoodi järjekorras allpool. ▪ Merada & Co. pakkumuse hindamine 26. Merada & Co. pakkumuse hindamise episoodis ei ole Vaidlustajad välja toonud mitte ühtegi konkreetset etteheidet. Vaidlustajad on öelnud vaid järgmist: „Mooncascade leiab, et pakkujale Merada proovitöö eest määratud punktid, so maksimaalsed 12 punkti, on määratud alusetult ja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida nende punktide seaduslikkust. Mooncascade leiab, et Merada on võinud esitada pakkumuses lahenduse tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri ettepaneku raames hankes mittenõutud asju, ning hankija on sellele andnud alusetult 12 punkti.“ Sellist abstrakset, täpsustamata etteheidet ei saa VAKO sisuliselt vaagida. 27. Põhimõtteliselt on Vaidlustajad ühest küljest palunud, et VAKO asuks vaidlustaja rolli, hakates ise konkureeriva pakkuja pakkumusest vigu otsima, ning teisalt, et VAKO asuks hankija rolli, asudes ise pakkumust üle või ümber hindama. Selline rollide ümberjaotamine ei ole õigusemõistmises lubatav. Nõnda on ka VAKO nentinud, et pakkumuse edukaks tunnis- tamise otsuse vaidlustamisel saab VAKO lähtuda üksnes vaidlustaja esile toodud etteheidetest ja pidepunktidest. VAKO-l puudub pädevus pakkumusi hankija asemel ise hinnata, VAKO NOVE - 7/14 - kontrollib pakkumuste hindamise õiguspärasust, võttes aluseks vaidlustuses esitatud andmed ja väited (VAKOo 205-18/200375, p 16). 28. Vaidlustajate „palve kontrollida proovitöö eest antud punktide seaduslikkust“ ei ole kaugeltki piisavalt konkretiseeritud etteheide või pidepunkt, millest lähtuvalt saaks VAKO Hankija tegevuse õiguspärasust hinnata. Et Vaidlustajate „palvet“ täita, peaks VAKO võtma ette Merada & Co. proovitöö, uurima ja analüüsima seda igast aspektist ning siis hindama seda kõigi hindamismetoodikas sätestatud asjaolude suhtes. Selline tegevus ei ole lubatud – pakkumuste hindamise pädevus on üksnes hankijal (RKHKo 3-20-1198, p 17). 29. Ka ei võimaldaks Vaidlustajate umbmäärane kontrollipalve, kui seda päriselt täita, saada Hankijal VAKO-s tõhusat õiguskaitset. Nimelt ei ole Hankijale teada, täpselt millele vastuväiteid esitada, täpselt mille kohta ja milliseid tõendeid esitada (kui üldse) jne. Hankija peaks igaks juhuks hakkama õigustama iga oma üksikut otsustust Merada & Co. proovitöö hindamisel. Selleni ei tohi vaidlustusmenetlus viia. Vaidlustusmenetlus on areen konkreetsete õigus- vaidluste pidamiseks, mitte aga oma otsuse abstraktseks ja kõikehõlmavaks õigustamiseks hankija poolt (vrd VAKOo 64-18/192746, p 39). 30. Väga üldisena märgib Hankija siiski ära, et Merada & Co. pakkumus ei sisaldanud „hankes mittenõutud asju“, nagu spekuleerivad Vaidlustajad. See pakkumus sisaldas täpselt nii paljut kui Hankija hinnangul vajalik. Merada & Co. presenteeritud teekond soovitud tulemuse saavutamiseks oli lihtne, intuitiivne ja sisaldas kõiki nõutud elemente. Lisatud selgitused olid piisavad ja andsid kinnitust, et Hankija sai prototüübis esitatud sammudest ja tegevustest õigesti aru. Hindamiskomisjon oli Merada & Co. pakkumuse hindamisel üks- meelne. 31. Kokkuvõttes ei ole Vaidlustajad Merada & Co. pakkumuse hindamise episoodis esitanud ühtegi etteheidet, mida VAKO saaks sisuliselt vaagida ning mille osas Hankija saaks end tõhusalt kaitsta. Kuna Vaidlustajate abstraktse „kontrollipalve“ näol pole tegemist vaidlustuse eraldiseisva nõudega (see on osa laiemast nõudest tunnistada Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks), ei saa seda küll menetluslikult jätta läbi vaatamata, küll aga saab ja tuleb Vaidlustajate „kontrollipalve“ jätta tähelepanuta/kõrvale. ▪ Vaidlustajate pakkumuse hindamine 32. Enda pakkumuse puhul väidavad Vaidlustajad, et seda on ebaõigesti hinnatud kahes hindamiskategoorias: esiteks kriteerium „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsio- naalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega ning projektiplaan“ ja teiseks kriteerium „Proovitöö: Arvutusalgoritmide ja -reeglite haldamise kasutajaliidese prototüüp“. Sealjuures on Vaidlus- tajatel mõlemas kategoorias hulk täpsemaid alametteheiteid. Hankija adresseerib neid ette- heiteid järjekorras allpool. Enne seda esitab Hankija vaidlustusele aga mõned üldised ja kõike- hõlmavad vastuväited, kuna vaidlustusest nähtuvalt on Vaidlustajad pakkumuste hindamist puudutavas osas läbivalt mitmel väärarusaamal, mis omakorda mõjutab arusaamist üksikuist hindamisepisoodidest. 33. Esiteks vaidleb Hankija vastu Vaidlustajate etteheitele, et Hankija põhjendused, mis ta Vaidlustajate pakkumusele antud hindepunktide kohta esitas, on „väga napisõnalised“. Hankija on Vaidlustajate pakkumusele antud hindepunkte põhjendanud tervel leheküljel laotuva põhjaliku hindamistabeliga (vt lisa 1). Tabelit uurides on ilmne, et Hankija on igas üksikus episoodis oma valikuid ja hinnanguid sisuliselt ja küllaldaselt põhjendanud. Sealjuures tuleb tähele panna, et vastavalt Riigikohtu lahendile Alfa-Omega kaasuses, kui riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, siis võivad ainuüksi need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (RKHKo 3-20-1198, p 21). Antud juhul on olukord just niisugune, kus hindamismetoodika on NOVE - 8/14 - detailselt lahti kirjutatud: kui pakkumust iseloomustavad asjaolud A, saab pakkumus X punkti; kui aga asjaolud B, siis on tulemuseks Y punkti jne (vt selle kohta allpool). Seega on Hankija teinud rohkemgi kui temalt tegelikult nõutav. Riigikohtu praktika valguses piisanuks tegelikult sellestki, kui Hankija resümeerinuks väga lühidalt, et Vaidlustajate pakkumuses sisaldub üks või teine puudus. Ka sellisel juhul olnuks võimalik hindamismetoodikast tuletada, miks teata- vad hindepunktid anti ja kas see on õige. 34. Hankija põhjendamiskohustus ei saa ulatuda nii kaugele, et ta peab sisuliselt juba ette pidama hinnatava pakkumuse teinud pakkujaga õigusvaidlust. Hankija peab pakkumuste hindamisel kirja panema konteksti arvestades küllaldased põhjendused ning kui peaks tekkima vaidlus, siis saab hankija – ja vajaduse korral peabki – esitama vaidlustusmenetluses oma täpsemad põhjendused (vrd RKHKo 3-20-1198, p 21; VAKOo 265-18/198628, p 12). 35. Veel tuleb osutada, et Vaidlustajad viitavad Hankija põhjendamiskohustuse rikkumisest rääkides haldusmenetluse seaduse („HMS“) § 56 lg-le 3, mis ei ole õige. Nagu on otsesõnu sätestatud HMS § 2 lg-s 2, ei ole riigihangete teostamine haldusmenetlus HMS-i tähenduses. Kuivõrd HMS seab haldusorganile kohustusi justnimelt haldusmenetluses, siis järelikult HMS-i normid riigihanke menetluses ei kohaldu. Hankija, sh haldusorganist hankija kohustu- sed riigihanke läbiviimisel saavad tuleneda vaid RHS-ist (TlnRKo 3-22-1489, p 20; VAKOo 129-17/188794, p 29). 36. Teiseks, Vaidlustajad teevad olulise vea, kui leiavad, et hanke alusdokumentide osaks olev tehniline kirjeldus „piiritleb hangitava eseme täielikult ja pakkuja poolt pakkumises kirjeldatav tehniline lahendus on sisuliselt hangitava süsteemi tehniline teostusplaan“ (vt vaidlustuse lk 8). Selline lähenemine ei ole kooskõlas RHS-i võistlevat dialoogi reguleerivate sätetega (eeskätt § 65 ja 66) ega ka hangitava teenuse olemusega. Mis puudutab viimast, siis antud juhul ei hangi Hankija nt sõiduautot, mille puhul on võimalik ammendavalt ja detailideni täpselt hankedokumentidesse kirja panna, et pakkuda tuleb sedaankerega autot, millel on nelikvedu, automaatkäigukast jne. Käesoleval juhul hangib Hankija suurt ja kompleksset IT- arendust,1 mille puhul pole mõeldav „hangitavat eset täielikult piiritleda“. Juba sellise hanke- menetluse liigi nagu võistlev dialoog kasutamine viitab, et tegu ei ole lihtsakoelise hankega. Ka pärast dialoogide pidamist ja sobilike lahenduste väljaselgitamist ei ole Hankijal mõistlikult võimalik pakkujaile nende pakkumuse sisu sellise määrani ette dikteerida, et viimaste vaevaks jääks vaid hinna kujundamine ning mingite formularide mehaaniline täitmine. Vaidlustajate argumentatsioon ilmestab, et nad ei saa aru, mida neilt oodati ning millise projektiga nad end sidusid. 37. Isegi kui võtta üle Vaidlustajate terminoloogia ja vaadelda pakkumusi kui „teostuskava“ või „teostusplaani“, siis ei ole see pelgalt „tehniline“, st seda ei saa mõista nii kitsalt ja formalistlikult, et pakkujad võisid sisuliselt piirduda üksnes trafaretsete deklaratsioonidega stiilis „võtame kõik hanketingimused üle“. See teostuskava või -plaan tuli igal pakkujal omalt poolt sisustada, pakkumaks Hankijale reaalset väärtust ning tagamaks, et lahendus sobitub võimalikult hästi Hankija olemasolevasse infosüsteemi. 38. Vaidlustajad on väljendanud imestust, kas Hankija (vaidlustuses ekslikult kirjutatud „pakkuja“) eeldas, et pakkumuses „esitatakse kasutajaliideste väljatöötamist ja disaine“ (vt vaidlustuse lk 9). Jah, Hankija seda tõepoolest eeldas ning selliselt said asjast aru ka teised pakkujad. See tuleneb ainuüksi sellest, et pakkumuse üheks osaks oli proovitöö. Proovitöö juba olemuslikult eeldab pakkuja intellektuaalset panust, erinevate pakkujate eri visioonde võistlevust jne – tegemist on n-ö loovtööga. Proovitööd ei saa teha hoiakuga, et me rakendame hankija poolt ette kirjutatu mehaaniliselt ellu. Sellist võimalust ei saa mõistlikult välja lugeda ka 1 Paradokssaalselt möönavad seda tegelikult ka Vaidlustajad ise, öeldes, et „hangitav infosüsteem on äärmiselt keeruline“. NOVE - 9/14 - proovitöö ülesandepüstitusest (lõplike hankedokumentide lisa 4). Allpool on esitatud mõned märgilisemad katked sealt: „Hankija ei sea täpseid nõudeid (piiranguid) sellele, kui funktsionaalne peab prototüüp olema. Prototüüp ei pea olema funktsionaalselt toimiv, kuid peab olema „klikitav“. /.../ Eesmärk on, et prototüüp annaks edasi plaanitava lahenduse funktsionaalsuse ning visuaalse ja käitumusliku loogika (intuitiivsuse). Hankija ootus on, et prototüübis navigeerimine on intuitiivne ja soovitud eesmärk saavutatakse efektiivselt (võimalikult väheste tegevuste/klikkide arvuga). Proovitöö raames esitatav lahendus peab olema realiseeritav. /.../ Prototüüp peab võimaldama selle kasutajal kirjeldada süsteemi uue väljundi, leida väljundi loomiseks vajalikud sisendid (andmesõnastiku abil) ja seejärel kirjeldada algoritmi, mis on vajalik väljundi arvutamiseks sisenditest.“ 39. Kolmandaks, Hankija ei ole kindlasti nõudnud, et pakkumuses tuimalt korrataks tehni- lises kirjelduses öeldut (vt sellist etteheidet vaidlustuse lk 9). Vastavalt ei ole Hankija sellist kriitikat Vaidlustajate pakkumuse aadressil ka teinud. Tõsi, Hankija on Vaidlustajate pakku- musele ette heitnud, et see on nii mitmeski aspektis liiga üldsõnaline (vt Vaidlustajate pakkumuse hindamise tabel), kuid see ei tähenda kaugeltki, et Hankija arvates on pakku- musest puudu sõna-sõnalised tsitaadid Hankija enda hanketingimustest ja tehnilistest kirjel- dustest. Hankija poolt sellise nõude seadmine oleks absurdne ja ebamõistlik. 40. Neljandaks, menetluslikult lubamatu on Vaidlustajate järjekordne „palve“ VAKO-le kontrollida võrdluseks teistegi pakkujate pakkumusi teatud aspektist (vt vaidlustuse lk 11). VAKO saab ühe või teise pakkumusega ning sellele antud hindepunktidega tegeleda siis, kui asjaomase pakkumuse hindamine on vaidluse all. Antud juhul on (sisuliselt) vaidluse all üks- nes Vaidlustajate pakkumuse hindamine. Sellises olukorras ei saa VAKO hakata vaagima, kas ka teistele pakkumustele on õigesti hindepunkte antud. Eelöeldu kehtib seda enam, et antud juhul hinnati iga pakkumust kvalitatiivsetest aspektidest autonoomselt, mitte võrdluses teiste pakkumustega. 41. Viiendaks, põhimõtteliselt väär on Vaidlustajate arusaam nagu ei lubaks RHS hankijal hinnata pakkumuse koosseisus oleva dokumendi arusaadavust ja mahtu (vt vaidlustuse p 50). Kui hankija on pakkujailt nõudnud kirjaliku visioonidokumendi koostamist ning on sellega seonduvalt seadnud ka hindamiskriteeriumid, mis puudutavad sellise dokumendi arusaada- vust, koherentsust, argumenteeritust jne (vt täpsemalt allpool), siis on hankijal igasugune õigus ja ka kohustus hinnata mh dokumendi arusaadavust ja mahtu (viimast mõistagi mitte pro forma, vaid sisuliselt). See näitabki mh pakkumuse kvaliteeti, sest visioonidokument ei ole lihtsalt tekst teksti pärast, vaid see kajastabki tulevast teenust. Niisugused hindamis- kriteeriumid on igati seaduslikud ja praktikas tavapärased, mistõttu on Vaidlustajate protest nende osas üllatav ja arusaamatu. 42. Laiemalt tundub, et nüüd, mil Vaidlustajatele on teada nende pakkumusele antud mitte kõige paremad hindepunktid, on neid tegelikult hakanud häirima, kuidas hindamiskriteeriumid on seatud (st mida ja kuidas hinnatakse). Seda aga ei saa Vaidlustajad praeguses hanke- staadiumis enam kahtluse alla seada. Pakkumuste hindamise kriteeriume saab vaidlustada üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS § 189 lg 2 p 2) ning pärast vaidlustamis- tähtaja lõppu on hindamiskriteeriumid hankija seatud kujul kehtivad ja siduvad kõigile asjast puudutatuile (TlnRKo 3-18-1116, p 14). 43. Hindamiskriteerium „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega ning projektiplaan“. Nagu Vaidlustajad on märkinud, oli selle hindamiskriteeriumi eest võimalik saada maksimaalselt 30 punkti, võimalikud on veel hinded 23, 15 ja 8 punkti. Vaidlustajate pakkumus sai selle hindamiskriteeriumi eest 15 punkti, millise hinde kohaldamise tingimused on hindamismetoodikas lahti kirjutatud järgmiselt: NOVE - 10/14 - „15 väärtuspunkti saab pakkumus, milles esineb üks või mitu järgnevat puudust: a) Pakutava lahenduse kirjeldusest on võimalik aru saada, sellel on oma loogika ja olulisemad protsessid on kirjeldusega hõlmatud. Kuigi kirjeldusest on võimalik aru saada, kuidas seatud eesmärk plaanitakse saavutada, esineb selle eriosade vahel väheolulisi vastuolusid; b) Pakutava lahenduse arhitektuurilises lahenduses esineb olulisi puudujääke või vastuolusid; c) Põhiprotsessid, nende vahelised seosed ja nende juhtimine on kirjeldatud ning argumenteeritud puudulikult; d) Pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku argumentatsioon on puudulik, kätkeb endas vastuolusid ja arvestatud ei ole pakutava lahenduse jätkusuutlikkusega; e) Projektiplaan sisaldab mitmeid ebatäpsusi/-loogilisusi, tööde teostamiseks arvestatud aeg ei ole kooskõlas töö keerukusega ja/või ei arvesta olulisemate riskidega, et nende ilmnemisel tagada oodatavate tulemuste õigeaegne saavutamine.“ 44. Seega – et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustajate pakkumusele selle hinda- miskriteeriumi all 15 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustajate pakkumuses esineb vähemalt üks eelmises punktis loetletud puudus. Vaidlustusest jääb mulje, et Vaidlustajad mõistavad hindamismetoodikat valesti ja eeldavad, et kõnealuse hindamis- kriteeriumi eest 15 punkti saamiseks peavad esinema kõik p-des (a) kuni (e) loetletud puudused. Nagu ilmneb selgesti 15 väärtuspunkti lahtikirjutuse sissejuhatavast lausest, siis nii see ei ole. 45. Ka tuleb märkida, et asjakohatud ja arusaamatud on Vaidlustajate viited kõnealuse hindamiskriteeriumi nimetusele (pealkirjale) ja erinevatele RHS-i võistleva dialoogi menetlust puudutavatele sätetele, millest tulenevat, et „pakkujatelt ei saanud mõistlikult nõuda pikki kirjeldusi ideelahendustest“ (vt vaidlustuse p 31). See, õieti mida hankija pakkumuste puhul hindab ja kuidas, on kirjas hanke alusdokumentides (hindamismetoodikas ja mõnikord ka mingites muudes dokumentides), aga mitte RHS-i üldsõnalistes hankemenetluse kulgu reguleerivates sätetes. Ka on meelevaldne teha järeldusi mingi hindamiskriteeriumi pealkirjast. Sellised pealkirjad on mõeldud teksti liigendamiseks ja paremini jälgitavaks muutmiseks ning sellisena on nad paratamatult lühikesed, abstraktsed, kokkuvõtlikud. Täpsem regulatsioon, millest reaalses tegevuses ja võimalikes vaidlustes lähtuda, tuleb mõistagi alusdokumentide tekstiosast, mida mingi pealkirjaga tähistatakse. Konkreetsel juhul tulenevad tingimused, milliste täitmisel on pakkujal võimalik saada kvalitatiivsete hindamiskriteeriumide puhul maksimaalselt kõrged punktid (ehk millise sisuga dokumentide jm materjalide esitamist pakkujalt oodati), hindamismetoodikast ja lõplike hankedokumentide osaks olevaist „Vastavus- tingimustest“ nende koosmõjus. 46. Hankija ei pea õigeks ega tarvilikuks minna kaasa Vaidlustajate lähenemisega kirjutada nende pakkumuse iga pisimagi aspekti kohta mitu lehekülge laiali hajuvat analüüsi, sedasi vaidlustusmenetlust raskelt koormates ning kõigi asjaosaliste menetluskulusid oluliselt suuren- dades. Hankija piirdub allpool vähima vajalikuga, mida on tarvis toonitada, et VAKO saaks veenduda Vaidlustajate pakkumuse hindamise õigsuses. Ühtlasi tuleb tähele panna, et hinda- mise ese on keerukas IT-süsteem, mida hindasid väga mitmed pangandust, statistikat ja IT-d kombineeriva pika tööstaažiga spetsialistid (vt lisa 2 – hankekomisjoni moodustamise käsk- kiri). Vaidlustusmenetluses kui juriidilises vaidluses ei ole võimalik ega ka mõistlik asuda sellise kompetentsiga inimeste antud hinnanguid fundamentaalselt kahtluse alla seadma. Sellises õigusvaidluses nagu praegune on peamine tuvastada, kas hindamiskomisjoni tuvastatud puudused on põhimõtteliselt usutavad, jälgitavad ja kooskõlas faktilise tegelikkusega. NOVE - 11/14 - 47. Nagu ilmneb Vaidlustajate pakkumuse hindamise tabelist, nägi Hankija hindamis- komisjon Vaidlustajate projektiplaanis puudusi, mis on välja toodud 15 hindepunkti andmise aluste punktides (a), (c), (d) ja (e). VAKO-le vahest kergeimini hoomatavad on etteheited, mis seonduvad punktidega (a) ja (d) (vt nende täpset sõnastust eespool p-s 41): „Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav“ – „Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 "Mittefunktsionaalsed nõuded“ esitatud nõuded kasutatavusele.“ „Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav“ – „Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta kas ja kuidas tagab valitud arhitektuur Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 "Mittefunktsionaalsed nõuded“ seatud nõuded käideldavuse.“ 48. Piisab kui võtta ette Vaidlustajate pakkumuse osaks olev fail pealkirjaga „Tehniline kirjeldus“ ning juba selle sisukorrast nähtub, et see katab vaid hangitava süsteemi funktsio- naalseid, mitte aga mittefunktsionaalseid nõudeid (vrd hankedokumentide osaks oleva, st Hankija koostatud tehnilise kirjelduse p 4.3 ja 4.5). Selline sisukord ei ole eksitus, vaid see vastab tegelikkusele, st mittefunktsionaalseid nõudeid puudutav info puudubki Vaidlustajate „Tehnilisest kirjeldusest“. Seda olenemata tõsiasjast, et hankedokumendid nägid otsesõnu ette, et pakkuja esitatava lahenduse kirjeldusest peab mh ilmnema, „kuidas pakutud lahendus sobitub hankija olemasolevasse tehnoloogilisse keskkonda ja kuidas on tagatud tehnilises kirjelduses esitatud ärinõuete (funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded) täitmine“ (vt lõplike hankedokumentide lisa 2 – „Vastavustingimused“ – p 1). Seega esineb Vaidlustajate pakkumuses ilmne puudus, mis on kaetud 15 punkti andmise aluste p-dega (a) ja (d). 49. Seoses puudusega „Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav“ on veel oluline toonitada, et tegemist on sellist tüüpi puudusega, mis omakorda tekitab teisi puudusi. Nimelt, kui mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on puudulik, siis ei saa Hankija hinnata pakutava tehnilise lahenduse sobivust mitte ainult käideldavuse osas, vaid ka turvalisuse teistes aspektides, sh terviklikkus ja konfidentsiaalsus. 50. Ainuüksi eelnevast piisab, et jaatada Vaidlustajate pakkumusele hindamiskategoorias „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõue- tega ning projektiplaan“ 15 punkti andmise õiguspärasust. 51. Siiski märgib Hankija, püüdes jääda nii lühidaks kui võimalik, et ilma IT-valdkonna süvateadmisi omamata on võimalik veenduda ka hindamiskomisjoni läbiva etteheite, et Vaidlustajate „tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline“ (vt hindamismaatriksi p (a) ja (c)) paika- pidavuses. Vaidlustajate „Tehnilises kirjelduses“ tõesti puudub detailsus ja esitatud tekst ei ole piisav kirjeldamaks, kuidas soovitakse lahendada kõik funktsionaalsed nõuded, kuidas juhi- takse põhiprotsesse jne. Sealjuures tuleb toonitada, et asjakohatud on Vaidlustajate pidevad viited nende esitatud pakkumusdokumentide lehekülgede arvule. Ka pikk dokument võib olla sisutühi ja jätta enda sisulisest väärtusest petliku mulje. Nõnda on ka praegusel juhul, et kuigi Vaidlustajate „Tehniline kirjeldus“ on kokku 19 lk, siis mitmed leheküljed neist on sisulist teavet mittekandvat tiitellehed, vaheleheküljed jne ning ülejäänud leheküljed ei anna oma napisõnalisuses edasi piisaval hulgal vajalikku teavet. Oluline on tähele panna sedagi, et mitmed joonised jm materjalid on Vaidlustajatel lihtsalt Hankija koostatud tehnilisest kirjeldu- sest üks-ühele kopeeritud. Kui Vaidlustajate „Tehnilisest kirjeldusest“ eemaldada sisutühi info, samuti otsesed laenud mujalt, siis jääb alles vaid paar lehekülge Vaidlustajate omaenda nägemust. 52. Kui see peaks vajalikuks osutuma, on Hankija mõistagi valmis Vaidlustajate pakkumu- sele hindamiskategoorias „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja NOVE - 12/14 - mittefunktsionaalsete nõuetega ning projektiplaan“ antud hindepunkte täiendavalt põhjen- dama, kuid vaidlustusmenetluse praeguses faasis peab Hankija eelöeldut piisavaks, näita- maks vaidlustuse põhjendamatust. 53. Hindamiskriteerium „Proovitöö: Arvutusalgoritmide ja -reeglite haldamise kasuta- jaliidese prototüüp“. Nagu Vaidlustajad on märkinud, oli selle hindamiskriteeriumi eest võimalik saada maksimaalselt 12 punkti, võimalikud olid veel hinded 9, 6 ja 3 punkti. Vaidlus- tajate pakkumus sai selle hindamiskriteeriumi eest 6 punkti, millise hinde kohaldamise tingimused on hindamismetoodikas lahti kirjutatud järgmiselt: „6 väärtuspunkti saab proovitöö, milles esineb üks või mitu järgnevat puudust: a) Kasutajaliidese disain on olemuselt arusaadav, kuid ebamugav kasutada. Graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga (uue väljundi kirjeldamine, andmesõnastiku kasutus sisendite leidmiseks ja arvutusalgoritmide/- reeglite defineerimine süsteemi uue väljundi loomise protsessis). b) Kasutajaliideses on uue väljundi defineerimine võimalik, kuid see on jäik ja ei ole täielikult kooskõlas tehnilises kirjelduses sätestatud ärivajadusega. c) Kasutajaliides ei võimalda andmesõnastiku abil saada täielikku ülevaadet süsteemi defineeritud sisenditest, sisendite otsimise, filtreerimise ja nendega seotud klassifikaatorite vaatamine ei ole lahendatud terviklikult. d) Kasutajaliides valdavalt võimaldab arvutusalgoritme ja –reegleid kirjeldada süsteemi, kuid esineb põhjendamatuid lisategevusi või ebaefektiivsust liideses navigeerimisel. 54. Seega – et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustajate pakkumusele selle hinda- miskriteeriumi all 6 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustajate pakkumuses esineb vähemalt üks eelmises punktis loetletud puudus. Vaidlustusest jääb jällegi mulje, et Vaidlustajad mõistavad hindamismetoodikat valesti ja eeldavad, et kõnealuse hindamis- kriteeriumi eest 6 punkti saamiseks peavad esinema kõik p-des (a) kuni (d) loetletud puudused. Nagu ilmneb selgesti 6 väärtuspunkti lahtikirjutuse sissejuhatavast lausest, siis nii see ei ole. 55. Hankija ei pea siingi õigeks ega tarvilikuks hakata ükshaaval kommenteerima Vaidlus- tajate arvukaid ja suuresti arusaamatuid vastuväited. Hankija piirdub allpool vähima vajalikuga, mida on tarvis toonitada, et VAKO saaks veenduda Vaidlustajate pakkumuse hindamise õigus- pärasuses. Ühtlasi tuleb meenutada, et teiste hulgas ja peaasjalikult hindasid pakkumusi väga mitmed pangandust, statistikat ja IT-d kombineeriva pika tööstaažiga spetsialistid, mis tähendab, et vaidlustusmenetluses ei ole võimalik ega ka mõistlik asuda sellise kompetentsiga inimeste antud hinnanguid fundamentaalselt kahtluse alla seadma. Hetkel on peamine tuvastada, kas hindamiskomisjoni tuvastatud puudused on põhimõtteliselt usutavad, jälgitavad ja kooskõlas faktilise tegelikkusega. 56. Nagu ilmneb Vaidlustajate pakkumuse hindamise tabelist, nägi Hankija hindamis- komisjon Vaidlustajate proovitöös kõiki 6 hindepunkti andmise aluste punktides (a) kuni (d) välja toodud puudusi. Nii märkis Hankija, et „kasutajaliidese disain on ebaloogiline“ (a); „uue väljundi defineerimine pole intuitiivne“ (b), „andmesõnastiku funktsionaalsus pole piisav“ (c) ja „arvutusalgoritmide ja -reeglite kirjeldamine pole arusaadav“ (d). 57. Mis puudutab esimest etteheidet ja selle täpsemat lahtikirjutust, siis ei Vaidlustajad ega VAKO (nagu ka kohus) pole positsioonis, et seada kahtluse alla valdkonna ekspertidest koos- neva hindamiskomisjoni hinnangut, et „kasutajaliidese disain sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab vajalike tegevuste sooritamist“, samuti, et „graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga“. Tegemist on hinnanguga, mis nõuab NOVE - 13/14 - suurt süvenemist Vaidlustajate proovitöösse (sh sellega vahetut tutvumist) ning häid erialaseid teadmisi. Vaidlustajad ei ole väitnud, et Hankija moodustatud hindamiskomisjon oleks põhi- mõtteliselt ebakompetentne. Selline väide oleks ka ilmselgelt alusetu. VAKO on analoogilises kaasuses juba leidnud, et kui ei leidu vastupidiseid kaalukaid tõendeid, siis ei ole alust kahelda kompetentse spetsialisti antud hinnangus (VAKOo 64-18/192746, p 38 ja 40). Vaidlustajate subjektiivsed hinnangud, et nende arvates nende kasutajaliides midagi ebavajalikku ei sisalda, kõik on loogiline jne, ei ole piisav, et hindamiskomisjoni järeldusi tõsise kahtluse alla seada. Sisuliselt ei ole Vaidlustajad lihtsalt rahul, kuidas nende tööd hinnati – seda tuleb hanke- menetluses ikka ette. 58. Ainuüksi eelnevast tegelikult piisab, et jaatada Vaidlustajate pakkumusele hindamis- kategoorias „Proovitöö: Arvutusalgoritmide ja -reeglite haldamise kasutajaliidese prototüüp“ 6 punkti andmise õiguspärasust. 59. Siiski märgib Hankija täiendavalt, et eelnevalt puuduse (a) kohta öeldu on mutatis mutandis ülekantav ka teistele Vaidlustaja pakkumuses tuvastatud puudustele selle hindamis- kriteeriumi all. Neilgi puhkudel on hindamiskomisjon andnud proovitöö spetsiifikasse mineva asjatundliku hinnangu, mille kummutamiseks ei piisa üldisest vastuväitest „me ei nõustu sellega“ või „meie arvates on kõik korras“. Näiteks, kui hindamiskomisjon on leidnud, et proovitööna valminud toode pole teatavais aspektides piisavalt intuitiitvne, siis pole mõistlikku alust selles kahelda. Sealjuures tuleb märkida, et Hankija on lõplike hankedokumentide lisas 4 – „Proovitöö ülesandepüstitus – sõnaselgelt välja toonud, et tema „ootus on, et prototüübis navigeerimine on intuitiivne“. 60. Eraldi tuleb toonitada, et väär on Vaidlustajate arusaam nagu võinuks ja pidanuks nad proovitöö suunama ülikvalifitseeritud spetsialistidele (vt vaidlustuse p 67 ja 78). Seda ei ole mitte kusagil hanke alusdokumentides öeldud. Vastupidi, on üksnes loogiline, et prototüüpi hinnatakse lähtuvalt n-ö tavakasutaja tasemest, sest just nemad on need, kes lõpuks seda tarkavara kasutama hakkavad. Nii nt on täiesti kohane ja põhjendatud Hankija märkus puuduse (b) juures, et „uue väljundi defineerimine on SASi2 mitteoskaja jaoks arusaamatu“. Isegi kui tarkvara enda toimimine on väga keeruline, saab ja antud juhul peabki see võimal- dama seda kasutada ka n-ö tavakasutajal. 61. Kokkuvõttes ei ole Vaidlustajate etteheited nende pakkumuse hindamisega seonduvalt põhjendatud. Kuigi Hankija on Vaidlustajate pakkumuse puhul mõlemas vaidlusaluses hinda- miskategoorias tuvastanud mitmeid puudusi, mis õigustavad vastavalt 15 ja 6 hindepunkti andmist, siis tegelikult piisanuks mõlemas kategoorias vaid ühestki puudusest. Kategoorias „Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõue- tega ning projektiplaan“ on isegi ilma eriteadmisteta võimalik küllaltki hõlpsalt tuvastada, et esineb vähemalt üks puudus, mille korral tuleb pakkumusele anda 15 punkti. Proovitööd puudutavas kategoorias taanduvad aga kõik Vaidlustajate argumendid hindamiskomisjoniga vastandumisele pelga põhjendusega, et Vaidlustajad ei nõustu nende suunal tehtud kriitikaga. Vaidlustajad ei ole suutnud aga esile tuua ühtegi tõsist argumenti, seadmaks hindamis- komisjoni hinnanguid kahtluse alla. Liiatigi rajanevad Vaidlustajate etteheited suures osas ja läbivalt teatavail põhimõttelistel väärarusaamadel selle kohta, mida ja kuidas pakkumuste puhul hinnati. Neil põhjustel on Vaidlustajate nõue Merada & Co. pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alusetu ning vaidlustus tuleb jätta selles osas rahuldamata. 2 SAS = Statistical Analysis System, vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/SAS_(software) NOVE - 14/14 - III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 62. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on Hankija volitatud esindaja selles vaidlustus- menetluses. 63. Asja läbivaatamise viis. Hankija soovib, et vaidlustus vaadataks läbi avalikul istungil. 64. Tõendid. Soovimata vaidlustusasja toimikut tarbetult koormata, ei ole Hankija oma vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le ja ka teistele menetlusosalistele riigihangete registrist niigi kättesaadavad. 65. Edasine suhtlus. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Mart Parind Advokaat Lisad: 1) Vaidlustajate pakkumuse hindamise tabel; 2) Hankekomisjoni moodustamise käskkiri.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel