Helen Manguse Teie 03.03.2023 nr 6-5/23/1470-2
Keskkonnaamet Meie 27.03.2023 nr 15-5/407-8
[email protected]
Vastused Haljala-Kukruse
maanteelõigu riigi eriplaneeringu
lähteseisukohtade ja mõjude
hindamise programmi kohta
esitatud ettepanekutele
Austatud proua Manguse
Täname Keskkonnaametit 03.03.2023 kirjaga nr 6-5/23/1470-2 Haljala-Kukruse vahelise
teelõigu riigi eriplaneeringu (REP) lähteseisukohtade ning mõjude hindamise, sh
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmile esitatud ettepanekute eest.
Alljärgnevalt on toodud Rahandusministeeriumi vastused Teie poolt esitatud ettepanekutele
punktide kaupa.
1. Tegite ettepaneku lisada lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumenti projekteeritavad
loodusobjektid nagu Kuresoo metsise ja Sonda lendorava püsielupaigad.
Arvestades REP-i ja selle KSH menetluste pikkust ei ole otstarbekas KSH programmis
detailselt käsitleda hetkel projekteeritavaid loodusobjekte, sest need võivad veel muutuda.
Projekteeritavate loodusobjektidega on otstarbekas arvestada KSH aruande koostamise
staadiumis sel hetkel oleva info põhjal. Vastav täpsustus on lisatud ptk 5.3.2 „Mõju
kaitstavatele loodusobjektidele“. Olemasolevad püsielupaigad, sh Kuresoo metsise ja Sonda
lendorava püsielupaik on kajastatud ptk 4.2 „Kaitstavad loodusobjektid“.
2. Palusite välja tuua, mis info alusel asukoha eelvaliku etapp ja selle käigus tehtav mõju
hindamine läbitakse ning sellega seotud otsused tehakse, kui enamik looduskeskkonda
puudutavad uuringud on kavandatud detailse lahenduse etapis. Peate vajalikuks, et
trassivaliku käigus saaks selgeks, kui kaugel loodusaladest peab tee paiknema, et ebasoodne
mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, näiteks sooelupaikadele, oleks välistatud. Samuti tõite
välja, et kui olemasolev info ei ole piisav, tuleb vähemalt osad elustiku ja elupaikade uuringud
teha ka asukoha eelvaliku etapis.
Võtame Teie poolt toodu teadmiseks. Selgitame, et elusloodus on pidevas muutumises ning
praktika näitab, et paar aastat varem tehtud inventuurid projekteerimise etapis ei pruugi enam
pädeda. Mõjud looduskeskkonnale on hästi välditavad oskusliku projekteerija ja pädeva
keskkonnaeksperdi koostöös projekteerimise käigus. Teie poolt toodud näite puhul selgub see,
kas ja kuidas trass mõjutab sooelupaiku, kindlasti alles detailse lahenduse käigus, mille puhul
oleme juba täna ette näinud, et elustiku uuring on vajalik läbi viia. Samuti on ptk 5.2 ette
nähtud asukohavaliku etapile väga ulatuslik ekspertgrupi koosseis, mis aitab maandada riske,
mida oma kirjas välja toote. Trassikoridor on teadlikult asukohavaliku etapis määratud 350 m
laiune, mille puhul varasemate sarnaste projektide kogemuste põhjal on võimalik väita, et
trassikoridori sees on võimalik teed projekteerida nii, et veerežiim ei muutuks ja olulist mõju
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tundlikele kooslustele ei oleks. Juhul, kui asukohavaliku etapis ilmneb lisauuringu vajadus,
mida pole hetkel teada, siis on võimalik seda ette näha ja seetõttu on ka lähteseisukohtade
dokumendis nimetatud, et detailse lahenduse koostamisel vajalike uuringute täpne loetelu
ning nende lähteülesanded määratletakse asukoha eelvaliku koostamise käigus.
3. Palusite täpsustada kaitstavates parkides ja puistutes kehtivat kaitsekorda. Täiendame
sõnastust vastavalt tehtud ettepanekule.
4. Palusite korrigeerida ptk-s 4.9 „Maavarad ja maardlad“ toodud tabelit. Korrigeerime
vastavalt tehtud ettepanekule.
5. Palusite ptk 5.3.7 „Mõju hindamine kliimale“ lisada hinnatavaks valdkonnaks ka
looduslikus seisundis märgalade hävimisel tekkiv süsinikuheide. Ptk-s 5.3.7 „Mõju hindamine
kliimale“ on välja toodud, et maakasutuse muutumisest tulenevate KHG võimaliku heite
hindamiseks kasutades IPCC LULUCF sektori metoodikat. LULUCF metoodika võtab
muuhulgas arvesse ka märgalade hävimisel tekkivad KHG heited ning seetõttu puudub
vajadus märgalade eraldi välja toomiseks või rõhutamiseks.
6. Teete ettepaneku täpsustada mõningate ekspertide pädevusnõudeid ja kaasata ornitoloog.
Arvestame tehtud ettepanekutega.
7. Tegite ettepaneku tuua välja ka trassivalikute mõju loodus- (metsa-)maastike ja elupaikade
funktsionaalsele sidususele. Täiendame ptk 5.3.5 vastavalt esitatud ettepanekule.
8. Palusite korrigeerida ptk 5.3 allmärkust nr 57. Korrigeerime sõnastust vastavalt tehtud
ettepanekule.
9. Tõite välja, et Natura hindamisel käsitleda ka neid alasid ja hinnata mõju nende alade kaitse-
eesmärkidele, mis jäävad planeeringualast väljapoole. Täiendame ptk 5.3.1 vastavalt esitatud
ettepanekule.
10. Palusite käsitleda uue trassiga kaasnevat kuivenduse mõju ning teha vete praeguse
liikumise ja uue tee järgse vete liikumise analüüs.
Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise lahenduse kirjeldus koos põhjendustega esitatakse
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ nõuetele maantee eelprojektis. Majandus- ja taristuministri 07.08.2015
määrusega nr 106 kehtestatud „Tee projekteerimise normid“ ei tohi kavandatud teerajatised
endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist kui see mõjutab ebasoodsalt
looduskeskkonda. Projekteerimisnormide täitmiseks tehakse detailse lahenduse koostamisel
eelprojekti koostamise käigus hüdrogeoloogiline, topo-geodeetiline, geotehniline,
hüdroloogiline uuring. Samuti käsitletakse teemat KSH käigus ja vajadusel määratakse
leevendusmeetmed. Seega kavandatakse tee ehitus selliselt, et see ei põhjustaks veerežiimi
olulist muutumist. Nagu ettepanekus on viidatud, on see valdkond KSH programmis juba
olemas ning täiendamise vajadus puudub.
11. Palusite täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi „kaitsealad“
kirjeldust ja lisaks kaitsealadele nimetada ka hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse
üksikobjektid. Täiendame lisa 1 vastavalt tehtud ettepanekule.
12. Palusite täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi „kaitstavad
liigid“ kirjeldust: Püsielupaigas ei saa tegevust lubada, kui esineb vastuolu kaitse-
2
eesmärkidega ja seisund halveneb, ülejäänud liikide elupaikades sõltub, kas tegemist on
väljaspool kaitstavaid alasid olevate liikidega või mitte.
Viidatud kriteerium on alternatiivide võrdlemiseks. Antud teema kajastub juba
lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis ning on mõjude hindamise küsimus. Seega
oleme teemaga arvestanud.
13. Palusite täpsustada Lisa 2 „Ulukiuuringu I etapi lähteülesanne“, et mh kasutatakse ka
riiklikku ulukiseire ja ulukite küttimise andmestikku. Täiendame uuringu lähteülesannet
vastavalt ettepanekule.
14. Palusite kaasatavate ekspertide loetellu lisada loodus- (sh metsa-)maastike sidususe
temaatika valdkonna ekspert. Täiendame uuringu lähteülesannet vastavalt ettepanekule.
Ühtlasi tuletame meelde, et Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu
lähteseisukohtade ning KSH programmi avalike arutelude toimumise ajad, kohad ja
registreerumisvõimalused on leitavad aadressil https://haljalakukruse.ee/kohtumiste-ajakava.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Anne Martin 5802 3933
[email protected]
3