dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastused Haljala-Kukruse maanteelõigu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele

Rahandusministeerium · 27. märts 2023
Viit
15-5/407-8
Registreeritud
27. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-006
Vastutaja
Anne Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-5407-8 27.03.2023 Väljaminev kiri.asice413 KB

Sisu (failidest)

Helen Manguse Teie 03.03.2023 nr 6-5/23/1470-2 Keskkonnaamet Meie 27.03.2023 nr 15-5/407-8 [email protected] Vastused Haljala-Kukruse maanteelõigu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele Austatud proua Manguse Täname Keskkonnaametit 03.03.2023 kirjaga nr 6-5/23/1470-2 Haljala-Kukruse vahelise teelõigu riigi eriplaneeringu (REP) lähteseisukohtade ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmile esitatud ettepanekute eest. Alljärgnevalt on toodud Rahandusministeeriumi vastused Teie poolt esitatud ettepanekutele punktide kaupa. 1. Tegite ettepaneku lisada lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumenti projekteeritavad loodusobjektid nagu Kuresoo metsise ja Sonda lendorava püsielupaigad. Arvestades REP-i ja selle KSH menetluste pikkust ei ole otstarbekas KSH programmis detailselt käsitleda hetkel projekteeritavaid loodusobjekte, sest need võivad veel muutuda. Projekteeritavate loodusobjektidega on otstarbekas arvestada KSH aruande koostamise staadiumis sel hetkel oleva info põhjal. Vastav täpsustus on lisatud ptk 5.3.2 „Mõju kaitstavatele loodusobjektidele“. Olemasolevad püsielupaigad, sh Kuresoo metsise ja Sonda lendorava püsielupaik on kajastatud ptk 4.2 „Kaitstavad loodusobjektid“. 2. Palusite välja tuua, mis info alusel asukoha eelvaliku etapp ja selle käigus tehtav mõju hindamine läbitakse ning sellega seotud otsused tehakse, kui enamik looduskeskkonda puudutavad uuringud on kavandatud detailse lahenduse etapis. Peate vajalikuks, et trassivaliku käigus saaks selgeks, kui kaugel loodusaladest peab tee paiknema, et ebasoodne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, näiteks sooelupaikadele, oleks välistatud. Samuti tõite välja, et kui olemasolev info ei ole piisav, tuleb vähemalt osad elustiku ja elupaikade uuringud teha ka asukoha eelvaliku etapis. Võtame Teie poolt toodu teadmiseks. Selgitame, et elusloodus on pidevas muutumises ning praktika näitab, et paar aastat varem tehtud inventuurid projekteerimise etapis ei pruugi enam pädeda. Mõjud looduskeskkonnale on hästi välditavad oskusliku projekteerija ja pädeva keskkonnaeksperdi koostöös projekteerimise käigus. Teie poolt toodud näite puhul selgub see, kas ja kuidas trass mõjutab sooelupaiku, kindlasti alles detailse lahenduse käigus, mille puhul oleme juba täna ette näinud, et elustiku uuring on vajalik läbi viia. Samuti on ptk 5.2 ette nähtud asukohavaliku etapile väga ulatuslik ekspertgrupi koosseis, mis aitab maandada riske, mida oma kirjas välja toote. Trassikoridor on teadlikult asukohavaliku etapis määratud 350 m laiune, mille puhul varasemate sarnaste projektide kogemuste põhjal on võimalik väita, et trassikoridori sees on võimalik teed projekteerida nii, et veerežiim ei muutuks ja olulist mõju Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tundlikele kooslustele ei oleks. Juhul, kui asukohavaliku etapis ilmneb lisauuringu vajadus, mida pole hetkel teada, siis on võimalik seda ette näha ja seetõttu on ka lähteseisukohtade dokumendis nimetatud, et detailse lahenduse koostamisel vajalike uuringute täpne loetelu ning nende lähteülesanded määratletakse asukoha eelvaliku koostamise käigus. 3. Palusite täpsustada kaitstavates parkides ja puistutes kehtivat kaitsekorda. Täiendame sõnastust vastavalt tehtud ettepanekule. 4. Palusite korrigeerida ptk-s 4.9 „Maavarad ja maardlad“ toodud tabelit. Korrigeerime vastavalt tehtud ettepanekule. 5. Palusite ptk 5.3.7 „Mõju hindamine kliimale“ lisada hinnatavaks valdkonnaks ka looduslikus seisundis märgalade hävimisel tekkiv süsinikuheide. Ptk-s 5.3.7 „Mõju hindamine kliimale“ on välja toodud, et maakasutuse muutumisest tulenevate KHG võimaliku heite hindamiseks kasutades IPCC LULUCF sektori metoodikat. LULUCF metoodika võtab muuhulgas arvesse ka märgalade hävimisel tekkivad KHG heited ning seetõttu puudub vajadus märgalade eraldi välja toomiseks või rõhutamiseks. 6. Teete ettepaneku täpsustada mõningate ekspertide pädevusnõudeid ja kaasata ornitoloog. Arvestame tehtud ettepanekutega. 7. Tegite ettepaneku tuua välja ka trassivalikute mõju loodus- (metsa-)maastike ja elupaikade funktsionaalsele sidususele. Täiendame ptk 5.3.5 vastavalt esitatud ettepanekule. 8. Palusite korrigeerida ptk 5.3 allmärkust nr 57. Korrigeerime sõnastust vastavalt tehtud ettepanekule. 9. Tõite välja, et Natura hindamisel käsitleda ka neid alasid ja hinnata mõju nende alade kaitse- eesmärkidele, mis jäävad planeeringualast väljapoole. Täiendame ptk 5.3.1 vastavalt esitatud ettepanekule. 10. Palusite käsitleda uue trassiga kaasnevat kuivenduse mõju ning teha vete praeguse liikumise ja uue tee järgse vete liikumise analüüs. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise lahenduse kirjeldus koos põhjendustega esitatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ nõuetele maantee eelprojektis. Majandus- ja taristuministri 07.08.2015 määrusega nr 106 kehtestatud „Tee projekteerimise normid“ ei tohi kavandatud teerajatised endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist kui see mõjutab ebasoodsalt looduskeskkonda. Projekteerimisnormide täitmiseks tehakse detailse lahenduse koostamisel eelprojekti koostamise käigus hüdrogeoloogiline, topo-geodeetiline, geotehniline, hüdroloogiline uuring. Samuti käsitletakse teemat KSH käigus ja vajadusel määratakse leevendusmeetmed. Seega kavandatakse tee ehitus selliselt, et see ei põhjustaks veerežiimi olulist muutumist. Nagu ettepanekus on viidatud, on see valdkond KSH programmis juba olemas ning täiendamise vajadus puudub. 11. Palusite täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi „kaitsealad“ kirjeldust ja lisaks kaitsealadele nimetada ka hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid. Täiendame lisa 1 vastavalt tehtud ettepanekule. 12. Palusite täiendada lisas 1 „Võrdluskriteeriumite maatriks“ toodud kriteeriumi „kaitstavad liigid“ kirjeldust: Püsielupaigas ei saa tegevust lubada, kui esineb vastuolu kaitse- 2 eesmärkidega ja seisund halveneb, ülejäänud liikide elupaikades sõltub, kas tegemist on väljaspool kaitstavaid alasid olevate liikidega või mitte. Viidatud kriteerium on alternatiivide võrdlemiseks. Antud teema kajastub juba lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis ning on mõjude hindamise küsimus. Seega oleme teemaga arvestanud. 13. Palusite täpsustada Lisa 2 „Ulukiuuringu I etapi lähteülesanne“, et mh kasutatakse ka riiklikku ulukiseire ja ulukite küttimise andmestikku. Täiendame uuringu lähteülesannet vastavalt ettepanekule. 14. Palusite kaasatavate ekspertide loetellu lisada loodus- (sh metsa-)maastike sidususe temaatika valdkonna ekspert. Täiendame uuringu lähteülesannet vastavalt ettepanekule. Ühtlasi tuletame meelde, et Haljala-Kukruse vahelise maanteelõigu riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH programmi avalike arutelude toimumise ajad, kohad ja registreerumisvõimalused on leitavad aadressil https://haljalakukruse.ee/kohtumiste-ajakava. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Anne Martin 5802 3933 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel