AA Arhitektid OÜ
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn
Reg kood: 11484739
www.aaarhitektid.ee
[email protected]
Hiiessaare küla
Sassi kinnistu
detailplaneering
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Hiiessaare küla, Sassi kinnistu
Planeeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Planeeringust huvitatud isik: Kermo Paat
Planeeringu koostamise aeg: Veebruar 2023
Töö number: DP21-01
Tallinn, 2023
___________________________________________________________________________________
1. SELETUSKIRI
Sisukord
1. Detailplaneeringu üldandmed........................................................................................5
2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7
2.1. Planeeringuala........................................................................................................7
2.1.1 Asukoht.............................................................................................................7
2.1.2 Maakasutus......................................................................................................8
2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus..................................................................10
2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse.................................................................10
2.1.5 Kitsendused....................................................................................................11
2.2. Planeeringuala mõjuala........................................................................................12
2.2.1 Asukoht...........................................................................................................12
2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus...........................................................................13
2.2.3 Maakasutus....................................................................................................13
2.2.4 Hooned ja rajatised........................................................................................14
2.2.5 Tehnovarustus................................................................................................14
2.2.6 Keskkond, haljastus, looduskaitse.................................................................14
3. Ruumilise arengu eesmärgid.......................................................................................15
3.1. Maakonnaplaneering............................................................................................16
3.2. Üldplaneering.......................................................................................................17
3.3. Detailplaneeringud...............................................................................................19
3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.........................19
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused.....................................21
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine...................................................................21
4.2. Krundi hoonestusala määramine.........................................................................21
4.3. Krundi ehitusõiguse määramine...........................................................................22
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed....................................................................23
4.3.2 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal............................................................23
4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.....................................................24
4.3.4 Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus...............................................24
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku
asukoha määramine....................................................................................................24
4.4.1 Elektrivarustus................................................................................................25
4.4.2 Veevarustus...................................................................................................25
4.4.3 Kanalisatsioonivarustus.................................................................................25
4.4.4 Juurdepääsuteed...........................................................................................26
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..............................................................27
4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine.................................27
4.5.2 Energiakasutus..............................................................................................28
4.5.3 Loodusvarade kasutus...................................................................................28
4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine........................................28
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine............................29
4.6.1 Materjalivalik..................................................................................................29
4.6.2 Hooned...........................................................................................................29
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 2
___________________________________________________________________________________
4.6.3 Piirded, väikevormid.......................................................................................30
4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.............................................................30
4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...........................................30
4.9. Kuja määramine...................................................................................................31
4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine...........................................................................31
4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.....................................32
4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................32
4.13. Tegevused ranna piiranguvööndis.....................................................................34
4.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine...............................................34
4.15. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult
kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..................................................36
4.16. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu
koostamine nõutav......................................................................................................37
4.17. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks..............................................................37
4.18. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded...................................38
2. JOONISED
Joonis 1.1. Detailplaan .............................................................................................................. 39
3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
1. Menetlusdokumendid
Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsus nr 61 ........................................................... 40
Lisa 1.2. Keskkonnaamet 13.06.2022 seisukoht ....................................................................... 55
Lisa 1.3. Transpordiamet 05.07.2022 seisukoht ........................................................................ 58
Lisa 1.4. Transpordiamet 11.07.2023 seisukoht ........................................................................ 60
Lisa 1.5. Pühalepa Osavalla Valitsus 06.09.2022 teade ........................................................... 61
Lisa 1.6. Maaeluministeerium 22.09.2022 seisukoht ................................................................. 62
Lisa 1.7. Päästeamet 30.09.2022 seisukoht .............................................................................. 64
Lisa 1.8. Rahandusministeeriumi 13.12.2022 arvamus ............................................................. 65
Lisa 1.9. Pühalepa Osavalla Valitsus 16.12.2022 vastuväide ................................................... 70
2. Mõjude hindamise dokumendid
Lisa 2.1. KSH eelhinnang .......................................................................................................... 72
3. Uuringute dokumendid
Lisa 3.1. Hadwest Maamõõdubüroo topo-geodeetiline uuring, töö nr T-22-002 ........................ 78
4. Elluviimise tegevuskava
Lisa 4.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 85
Lisa 4.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning
seiremeetmed ............................................................................................................................ 87
5. Lepingud
Lisa 5.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping ............................... 88
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 3
___________________________________________________________________________________
6. Ruumilised illustratsioonid
Lisa 6.1. Ruumilised illustratsioonid ........................................................................................... 93
7. Muud lisad
Lisa 7.1. Detailplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................. 96
Lisa 7.2. Elektrilevi 26.05.2022 lähteseisukohad nr 410781 ................................................... 100
Lisa 7.3. Hiiumaa Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 348 ................................................ 102
Lisa 7.4. Tugiplaan .................................................................................................................. 106
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 4
___________________________________________________________________________________
1. Detailplaneeringu üldandmed
Planeerimisseaduse1 (PlanS) § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku
omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning selle eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 kohaselt võib
detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Lisaks linnadele, alevitele ja alevikele on ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks,
olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust või olulise
avaliku huviga rajatise püstitamiseks detailplaneeringu koostamine vajalik ka üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ning juhtudel.
Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. Detailplaneeringu olemasolul või
selle koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate
ehitustegevuse alus.
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneeringu üldandmed:
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald. Hiiessaare küla
Sassi kinnistu (kinnistu registriosa nr 324833,
katastritunnus 63901:001:1441)
Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 18. august 2022 otsus nr
61 „Sassi detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine”2
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks on vähendada Sassi kinnistul ranna
ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust, jagada Sassi
kinnistu kaheks elamumaa krundiks, määrata
kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad elamu
ja abihoonete rajamiseks, haljastuse ja
heakorrastuse põhimõtete määramine, teede
ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,
tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine,
servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine
ning arhitektuursete tingimuste määramine
hoonetele.
Planeeringu koostamise korraldaja: Pühalepa Osavalla Valitsus
Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ
1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010
2 Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsus nr 61: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=240469
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 5
___________________________________________________________________________________
Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud
arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse
nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Planeeringu koostamise aeg: Veebruar 2023
Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Sassi kü topo-
geodeetiline uuring (18.01.2022, OÜ Hadwest
maamõõdubüroo, töö nr T-22-022)
Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja
muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning
nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:
• Hiiu maakonnaplaneering 2030+3
• Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering4
• Tuleohutuse seadus5
• Ehitusseadustik6
• Rahvatervise seadus7
• Asjaõigusseadus8
• Looduskaitseseadus9
• Jäätmeseadus10
• Veeseadus11
• Lennundusseadus12.
3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/
4 Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570949/Suursadama-Kärdla+seletuskiri.pdf/
5 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020
6 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022013
7 Rahvatervise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021013
8 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022005
9 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007
10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122022004
11 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107022023006
12 Lennundusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022004
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 6
___________________________________________________________________________________
2. Planeeringuala ja selle mõjuala
Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Hiiu maakonna
Hiiumaa valla Hiiessaare küla Sassi kinnistut (katastritunnus 63901:001:1441, kinnistu
registriosa nr 324833).
Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Hiiessaare küla.
2.1. Planeeringuala
2.1.1 Asukoht
Planeeringuala paikneb Hiiessaare küla keskosas.
Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):
• Kärdla lennujaam – 400 m;
• Roograhu sadam (jahisadam, restoran, hotell) – 1,2 km;
• Palade küla (lasteaed, kool, raamatukogu) – 3,3 km;
• Kärdla linn (maakonnakeskus, lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat,
päästekomando, politseijaoskond, perearstikeskus, kiirabi, haigla) – 5 km;
• Tempa küla (osavalla halduskeskus) – 8,5 km;
• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 18,6 km;
• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 38 km.
Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:50000
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 7
___________________________________________________________________________________
Joonis 2: Planeeringuala asukoha skeem, M 1:5000
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
Kõik planeeritava kinnistuga piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:
Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed
Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Katastriüksuse Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve
lähiaadress
Kärdla lennuväli 63901:001:0037 54,11 ha Transpordimaa 100%
Golfi 63901:001:0036 14,87 ha Sihtotstarbeta maa 100%
Väike-Nigula 63901:001:1140 10743 m² Elamumaa 100%
Peedu 63901:001:0740 2,66 ha Maatulundusmaa 100%
Silmakivi 63901:001:0841 10,58 ha Maatulundusmaa 100%
2.1.2 Maakasutus
Sassi katastriüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringuala maa-ala on lauge
reljeefiga, kerge langusega põhja suunas. Geodeetilise alusplaani kohaselt on planeeringuala
keskmine kõrgus vahemikus ca. +3,00...+3,50 m merepinnast, krundi madalaima ja kõrgeima
osa erinevus on ca. 2 m (vahemaa ca 500 m).
Maa-ala läbib põhja-lõunasuunaline kraav, mis suundub planeeringualast põhjasuunas ca 170
m kaugusel olevasse Tareste lahte.
Kõlvikuliselt on pool planeeringualast looduslik rohumaa, ülejäänu on metsamaa, muu maa ja
õuemaa. Metsamaal kasvavad valdavalt männid, kuused ja kadakad.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 8
___________________________________________________________________________________
Joonis 3: Katastriüksuse kõlvikukaart
Tabel 2: Planeeritava kinnistu andmed
Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Maakond Hiiu maakond
Vald Hiiumaa vald
Asustusüksus Hiiessaare küla
Lähiaadress Sassi
Katastriüksuse tunnus 63901:001:1441
Katastriüksuse registreerimise aeg 04.04.1997
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 5,09 ha
Sh looduslik rohumaa 2,52 ha
Sh metsamaa 1,15 ha
Sh õuemaa 0,21 ha
Muu maa 1,21 ha
Registriosa 324833
Omandivorm Eraomand
Hinnatsoon H063900313 100%
Viljakustsoon V063900414 100%
13 Hinnatsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/639.pdf
14 Viljakustsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/639.pdf
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 9
___________________________________________________________________________________
2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus
Planeeringuala keskossa on püstitatud kolm hoonet: saun-suvila (EHR kood 120008465) ning
kaks väiksemat abihoonet. Hoonete alusele ning nende lähiümbruse maa-alale on määratud
0,21 ha suurune õuemaa kõlvik.
Planeeringualast läänes paikneb Kärdla lennujaam, mille kaitsevöönd (lennuraja telgjoonest
500 m mõlemale poole) ulatub ka planeeringualale.
Planeeringualale püstitatud hooneteni on rajatud ca. 450 m kaugusel asuvast Hiiessaare:(Hiiu)
alajaamast elektri maakaabel. Planeeringuala keskosas, olemasolevate hoonete juures on 10 m
sügavune puurkaev15 ning septikuga imbväljak.
Ligipääs planeeringualale toimub mööda kahesuunalist Hiiessaare teed (tee nr 6390027),
juurdepääsuks kasutatav ning planeeringuala lõunaosa läbiv teelõik on määratud avaliku
kasutusega erateeks16. Lähim avaliku kasutusega munitsipaaltee on ca 0,8 km kaugusel kagus
paiknev Hiiessaare tee, lähim avaliku kasutusega riigitee on planeeringualast ca 1,8 km
kaugusel läänes paiknev Lennujaama tee (tee nr 12110).
2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse
Planeeringualast põhjas paikneval Silmakivi katastriüksusel asub kaitstav looduse üksikobjekt
Hiiessaare Silmakivi, mille ümber on määratud 50 m ulatusega kaitsevöönd, mis väga väikese
pindalaga ulatub ka planeeringualale. Kaitsevööndi ulatuses kehtib keskkonnaministri
02.04.2003 määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“17 kehtestatud
kaitsekord.
Planeeringuala kesk- ja idaosas on inventeeritud nelja III kaitsekategooria taimeliigi
(tumepunane neiuvaip, hall käpp, rohekas käokeel, harilik käoraamat) elupaigad.
Planeeringuala paikneb valdavas ulatuses ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Meresaartel
on ranna ehituskeeluvööndi laiuseks 200 m. Kuna 2003. aastal kehtestatud piirkonna
üldplaneeringuga ei ole mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, loetakse korduva
üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter
kaldajoone kõrgusväärtusest.
Planeeringuala edelaosast ca 1,2 ha suurune maa-ala on määratud püsirohumaana
põllumassivide nr 43253999336 ja 43353909222 hulka.
15 Puurkaev nr 15613: https://otsi.eelis.ee/PRK0015613
16 Hiiumaa Vallavalitsuse 07.06.2022 korraldus nr 348: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=236209
17 Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 47: https://www.riigiteataja.ee/akt/13132781
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 10
___________________________________________________________________________________
Joonis 4: Väljavõte PRIA põllumassiivide kaardilt
2.1.5 Kitsendused
Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud
Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee
Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala
Loodusobjekt Hiiessaare KLO4000932 EELIS,
silmakivi Keskkonna-
agentuur
Looduskaitse üksikobjekti 9614190 7,31 m²
piiranguvöönd
Elektrimaakaabelliin 46889JK MKL97810873 187,32 m²
Elektripaigaldise 378,64 m²
kaitsevöönd
Lennuväli Kärdla EEKA
Lennuvälja kaitsevöönd 37722,98 m²
Veekogu meresaarte Hiiumaa 2023063923
mereranna ääres
Ranna piiranguvöönd 7264610 50414,81 m²
Ranna ehituskeeluvöönd 7264612 50414,81 m²
III kategooria kaitsealused Orchis militaris KLO9304287 37304,74 m²
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 11
___________________________________________________________________________________
liigid ja kivistised (hall käpp)
III kategooria kaitsealused Platanthera KLO9304219 20830,05 m²
liigid ja kivistised chlorantha
(rohekas käokeel)
III kategooria kaitsealused Epipactis KLO9304044 20830,05 m²
liigid ja kivistised atrorubens
(tumepunane
neiuvaip)
III kategooria kaitsealused Gymnadenia KLO9304686 20830,05 m²
liigid ja kivistised conopsea (harilik
käoraamat)
2.2. Planeeringuala mõjuala
Mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute
põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga
samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad
vastastiku mõjutada.
2.2.1 Asukoht
Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Hiiessaare küla. Kõige suurem küla
lääneosas paiknev objekt on Kärdla lennujaam ning selle 1520 meetri pikkune ja 30 m laiune
maandumisrada.
Andmeid Hiiessaare küla18 kohta:
- Hiiessaare (vanemais allikas ka Hiiesaare) on küla Hiiumaa vallas. Kuni 2017. aasta Eesti
omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
- Külas asus 17. sajandist kuni 18. sajandini Hiiessaare mõis. 18. sajandi lõpus läks küla
Vilivalla mõisa alla.
- Hiiessaares asuvad Kärdla lennujaam ja Roograhu sadam.
- Hiiessaare külas asuvad Hiiessaare alumine tuletorn ja Rannakaitsepatarei nr 12. Varem asus
külas külakalmistu.
Militaarse Hiiumaa ajalugu19:
- „Vene valitsuse nõudel sõlmis Eesti Vabariigi valitsus temaga vastastikuse abistamise lepingu.
10. oktoobril 1939. aastal allakirjutatud lepingu rakendamise protokoll nägi ette N. Liidu
sõjavägede paigutamise ka Hiiumaale, ja juba 19. oktoobril algas vägede ülevedu Rohukülast
Heltermaale. Üheks ettenähtud asupaigaks oli Hiiessaare küla.
Sõjaväe tulekul Hiiessaarde asusid sõduris esialgu elama telkidesse. Need pandi püsti Hindre,
18 Hiiessaare küla Wikipedias (väljavõte): https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiessaare
19 Militaarne Hiiumaa (väljavõte): https://www.mil.hiiumaa.ee/vana/hiiessaare/index.html
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 12
___________________________________________________________________________________
Aadu, Silla ja Uustalu maadele. Taluperemeestele saadeti vallast korraldus kevadeks taludest
välja kolida. et nendele maadele saaks sõjavägi talle vajalikke ehitisi rajada. Külarahval tuli
maha jätta hooned ja ülesharitud maa, põldudele külvatud taliviljaorased, rannas asuvad
võrgumajad, kalapüügi- ja lautrikohad ning viia paadid teistesse randadesse. Ka ei lubatud
edaspidi Hiiesaare lahe varjulist ankrupaika kasutada. Sõjavägi asus hoogsalt kasarmuid
ehitama.
- Eesti Vabariigi valitsus lubas taludest väljaaetutele uue elukoha ja maad Matsalu lahe
põhjakaldal asuvast Haeska mõisast.
- 19-st siin asuvast talust jäid puutumata Antsu, Krossa, Matse, Niidi ja Põllutse talu. Kokku pidi
seekord Hiiessaare külas kodukoha maha jätma 52 inimest.”
Hiiessaare Silmakivi20:
- Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma
nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse
"silmaks". Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit.
Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks
piiripunktiks.
Kärdla lennujaam21:
- Kärdla lennujaam avati 1963. aastal. Toimusid regulaarlennud Tallinna, Haapsallu, Vormsile,
Kuressaarde, Riiga, Pärnusse, Viljandisse ja Tartusse ning tšarterlennud Murmanskisse,
Vilniusse ja Kaunasesse. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal vähenes oluliselt nii
sihtkohtade kui ka reisijate arv, näiteks 1995. aastal läbis lennujaama vaid 727 inimest. Kuid
lennuliiklus elavnes uuesti ning näiteks 2010. aastal läbis lennujaama 10 551 reisijat.
2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus
Küla läbib Hiiessaare tee, mis saab alguse Kärdla lennujaama juurest ning küla läbides kulgeb
edasi Lõbembe küla territooriumil. Mõne aasta eest pinnati tee ning muudeti varasem
kruuskattega tee seeläbi tolmuvabaks.
Ajaloolistel kaartidel on näha, et Hiiessaare küla siseselt on liikumissuunad püsinud samased
aastakümneid. Suurim muudatus on piirkonna teedevõrgustikus toimunud tõenäoliselt
1960ndatel, mil hakati rajama Kärdla lennujaama – kui varasemalt kulges Hiiessaare küla tee
otse üle praeguse lennuraja, siis hilisematel perioodidel on tee asukoht muutunud ja kulgenud
ringiga ümber lennuraja.
2.2.3 Maakasutus
Küla keskosa moodustab põllumaa. Põhjaosa piirneb Tareste lahega ja see on kaetud metsaga,
kus valdavalt männid, kuused ja kadakad. Küla lõunaosas on valdav maakasutus metsamaa,
mis killustatud väiksemate põllumaadega talukohtade ümbruses.
20 Hiiessaare Silmakivi: https://www.puhkaeestis.ee/et/hiiessaare-silmakivi
21 Kärdla lennujaam: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4rdla_lennujaam
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 13
___________________________________________________________________________________
Tüübilt on Hiiessaare küla hajaküla – küla läbivast Hiiessaare teest mõlemal pool paiknevad
talukohad, millede vahel on põllu, metsad ja karjamaad. Keskmiselt paiknevad talukohad
üksteisest vähemalt 200..300 m kaugusel. Küla idaosas paiknevad endised NL sõjaväe
kasarmuhooned.
Küla territooriumil olevad suuremad maaüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega, endistele
ja praegustele talukohtadele ning hoonestatud kruntidele on määratud ka elamumaa
sihtotstarvet. Kruntide suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning mingit kindlat reeglit
suuruste määramisel välja lugeda ei ole võimalik – elamukruntide ja hoonestatud maaüksuste
suurused on vahemikus 0,2..2 ha, metsade ja põllumaadega maaüksuste (nii hoonestatud kui
ilma) suurused on ka 15..20 ha või enam.
2.2.4 Hooned ja rajatised
Küla territooriumil paikneva hoonestuse moodustavad nii endisaegsed talukohad kui ka
uushoonestus. Hoonestuse põhitüüpideks on 1- või 2-korruseline elamu või suvila koos seda
teenindavate 1-korruseliste abihoonetega. Valdavalt on abihooned põhihoonest väiksemad ja
madalamad ja hoonel korraga vaid üks funktsioon (saun, kuur, garaaž, kelder jne). Hoonete arv
hoonestatud kruntidel varieerub: uuematel kruntidel on hooneid kuni kaks-kolm, vanematel
talukohtadel võib hoonete arv olla ka viis-kuus või enam.
Kuna kruntide ja katastriüksuste suurused ning hoonete arv on väga erinevad, siis ei ole
võimalik välja arvutada ühtsetele alustele tuginevat täisehituse mahtu.
Kärdla lennujaama lähiümbruses kehtivad kõrguslikud ning tegevuslikud piirangud
ehitustegevusele. Lennundusseaduse § 32 kohaselt on lennuvälja kaitsevööndis keelatud
tegevused, mida tuleb järgida, et oma tegevuse või tegevusetusega ei takistataks lennuvälja
sihtotstarbelist kasutamist, halvendataks seisundit ega ohustataks liiklust.
2.2.5 Tehnovarustus
Küla territooriumil on kaks elektrialajaama: Lõbeme:(Hiiu) ning Hiiessaare:(Hiiu). Alajaamade
vahel ning alajaamadest kuni lõpptarbijateni on nii õhuliine kui ka maakaableid.
Tsentraalne vee- ja kanalisatsioonivõrk ning sadeveekanalisatsioon puudub. Hoonestatud
kruntide veevarustus tagatakse lokaalsete puurkaevudega, sademevee ärajuhtimiseks
kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse.
Lähimad nõuetele vastavad veevõtukohad paiknevad Kärdla lennujaama (1,7 km kaugusel)
ning Roograhu sadama (1,5 km) territooriumil.
2.2.6 Keskkond, haljastus, looduskaitse
Suurel osal küla territooriumist kasvab III kaitsekategooria taimi.
Rannikuga piirnevatel aladel tuleb arvestada ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis paiknemise
ning nendest tulenevate tegevuspiirangutega.
Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 14
___________________________________________________________________________________
Maa viljakuse hindamisel kasutatakse boniteedi 100 hindepunktilist skaalat. Kogu Eesti kõige
kehvemad mullad maakonna tasandil on Hiiumaal (keskmine boniteet 31). Lisaks boniteedile
arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkude hindamisel maaparandussüsteemide ja nende
seisunditega.
Planeeringuala ja selle mõjuala mullastiku perspektiivne boniteet (st mulla viljakuse suhteline
tase pärast maaparandustööde tegemist, nt kuivendamine, lupjamine, kivikoristus) jääb
vahemikku 28...44.
Joonis 5: Väljavõte mullastiku teemakaardilt
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa-
ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng.
Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid,
kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.
Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema
planeeringuga kehtestatud sätteid.
• Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab
eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea
elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja
asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.
• Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks
ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on
aluseks üldplaneeringute koostamisel.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 15
___________________________________________________________________________________
• Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine.
Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga
määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata maaüksusele sobilik
hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi,
maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.
3.1. Maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneering 2030+22 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/65.
Maakonnaplaneeringu kohaselt kuulub suur osa Hiiessaare küla territooriumist II klassi
Hiiessaare-Kukka väärtuslike maastike koosseisu, rannikuäärsed metsad jäävad rohelise
võrgustiku koosseisu.
Hiiessaare-Kukka II klassi väärtuslik maastik hõlmab Hiiessaare, Kukka ja Lõmbeme külasid
ning rannaäärseid loometsi. Väärtuslike maastike registris toodud kasutustingimuste kohaselt
sobib ala suvilaehituseks (sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed), järgima
peaks kohalikku ehitustraditsiooni. Hooldussoovituste kohaselt on oluline tagada põllumaastiku
jätkuv põllumajanduslik kasutus, sh võiks taastada endisi puisniite. Rändrahnude ümbrust
tuleks paremini hooldada: harvendada metsa, raiuda võsa ja vajadusel niita.
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
• Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei
ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei
ohusta rohelise võrgustiku toimimist;
• Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku
toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside
ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;
• metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus
rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;
• niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu-
ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja
mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.
22 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 16
___________________________________________________________________________________
Joonis 6: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhikaardist
3.2. Üldplaneering
Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Pühalepa valla
osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering23.
Planeeringuala lääneosale on kehtiva üldplaneeringuga määratud kaitsehaljastuse maa,
planeeringuala idaosale 50% pere- ja ridaelamumaa ning 50% puhke- ja virgestusmaa
juhtotstarve. Üldplaneeringuga on planeeringuala mõjualas osaliselt ranna ehituskeeluvööndi
laiust vähendatud 100 meetrini (meresaartel on ranna ehituskeeluvööndi laius üldjuhul 200 m).
Üldplaneeringu joonisele kantud ranna ehituskeeluvööndi piir hõlmab ka suurt osa
planeeringuala kesk- ja lääneosast, kuid kuna üldplaneeringuga ei ole määratud korduva
üleujutusega ala piiri mererannal, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks ning ranna
ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest24. Seetõttu
ulatub detailplaneeringu koostamise perioodil kehtiva Looduskaitseseaduse § 35 kohane tegelik
ranna ehituskeeluvöönd ka nendele aladele, mis on planeeringuala raames üldplaneeringuga
kavandatud pere- ja ridaelamu- ning puhke- ja virgestusmaaks.
Üldplaneeringuga on kavandatud kaitsehaljastuse maa ning pere- ja ridaelamu- ning puhke- ja
virgestusmaa piirile avaliku kasutusega jalakäijate tee, mis peaks kulgema ümber Hiiessaare
Silmakivi ning osaliselt mööda rannikuäärse metsa serva. Planeeringuala idaosale ja selle
naaberaladele on planeeritud kuni 10 elamu või suvemaja rajamine.
23 Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kehtestamine: Pühalepa Vallavolikogu
16.12.2003 määrus nr 37
24 Vastav nõue kehtestati Looduskaitseseaduse 01.04.2007 kehtima hakanud redaktsiooniga
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 17
___________________________________________________________________________________
Joonis 7: Väljavõte Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla üldplaneeringust
Üldplaneeringu nõuded, mida on planeeringuala asukohast ning üldplaneeringuga määratud
juhtotstarvetest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:
• puhkealade ja teiste ehituseks lubatud alade rannametsades ei tohi raied ületada 20%
kasvava metsa mahust;
• ehitustegevus ei saa alata enne detailplaneeringu kehtestamist;
• ehitusõigust omav uus krunt peab Hiiessaare küla väikeelamute ehitusalal olema
vähemalt 1,0 ha;
• uute kruntide jaotus ja paigutus peab detailplaneerimisel vältima olemasolevate
kinnistute ebakohast tükeldamist ja ühtlasi piirama liiga tihedat hoonestust;
• metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse metsad
kolme kategooriasse (sh planeeringuala kesk- ja lääneosa metsad kuuluvad
kaitsemetsade kategooriasse, kus on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie
perioodiga vähemalt 40 a.);
• küla keskele on planeeritud ala 10 väikeelamu ehitamiseks. Väikeelamute vahelist
lagedat ala võib osaliselt kasutada puhkemaana;
• kuna piirkond on enamasti nõrgalt kaitstud põhjavee ala, ei lubata süvapuhastuseta
heitvete immutust pinnasesse;
• rannaga vahetult piirnevad metsatukad, mis pakuvad kaitset meretuulte eest, peavad
säiluma vaatamata tekkivale puhkemajandusele ja ehitustegevusele. Rannaäärset
kõrgemat haljastust võib osaliselt piirata raietega, mis kaitsemetsade osas ei tohiks
ületada 20% metsa tagavarast või lõuna poolsest küljest asendada madalamaga
(kadakad) üksikute merevaadete taastamiseks;
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 18
___________________________________________________________________________________
• väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos
inimtegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning
suunatud ehitustegevus annab rannaäärsele maale uue piirkonna elutegevuseks
vajaliku väärtuse.
Üldplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi
ulatuse vähendamine ning kehtiva üldplaneeringu muutmine.
Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Detailplaneeringu koostamise perioodil
toimub üldplaneeringu ja aruande eelnõu avalik väljapanek ning avalikud arutelud.
3.3. Detailplaneeringud
Tabel 4: Planeeringuala mõjuala detailplaneeringud
Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/
PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund
27898 Leemendi ja Väike- Ehitusõiguse ja hoonestusalade Ei Kehtiv
Laheääre kinnistute määramine
DP
27467 Männiku kinnistu DP Suursadama-Kärdla piirkonna ÜP Jah Osaliselt
muutmine määrates Männiku kehtiv
kinnistule planeeritud lautrikohtade
maa sadama maaks, Sadama
krundi eraldamine ja ehitusõiguse
määramine.
87394 Männiku kinnistu DP Männiku kinnistu DP osaline Ei Kehtetu
osaline kehtetuks kehtetuks tunnistamine Saue ja
tunnistamine Saue Männiku kinnistute DP osas
ja Männiku
kinnistute DP osas
79151 Saue ja Männiku Männiku kinnistust ca 0,51 ha Ei Kehtiv
kinnistute suuruse krundi eraldamine ja Saue
detailplaneering kinnistuga liitmine, ehitusõiguse ja
hoonestusala määramine elamu ja
abihoonete rajamiseks
27788 Hiie kinnistu DP Ühe elamukrundi eraldamine, Ei Kehtiv
ehitusõiguse ja hoonestusala
määramine
3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Planeeringuala ja selle mõjuala on erineva valdkonna ning tasandi arengudokumentides
määratud piirkonnaks, kuhu on teadlikult planeeritud uut inimasustust ja ehitustegevust.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 19
___________________________________________________________________________________
Ühest küljest on uute elamualade rajamine piirkonda põhjendatud seeläbi, et seeläbi taastada
enam kui 80 aasta tagune olukord (enne piirkonda paigutatud NL sõjaväe kasarmute rajamist),
mil küla territooriumil oli oluliselt rohkem talukohti ja püsielanikke. Teisalt aga tasub uute
elamualade planeerimisel ja rajamisel ära kasutada olemasolevaid juurdepääsuteid, tehnovõrke
ning looduskaunist asukohta, mis on olulised aspektid nii kaasaegse elukeskkonna loomise kui
ka loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtete kohaselt. Samas tuleb ruumilise
keskkonnaga seotud arenguid ellu viia teadmises ja läbi selliste valikute, mis säilitavad ja
aitavad esile tuua piirkonnale omaseid väärtusi ning arvestavad tundliku looduskeskkonnaga.
Uute elamualade rajamine tõhustab piirkonna kompkatsust, kaasaegne arhitektuur ilmestab
ruumilist keskkonda ning uute perede kolimine piirkonda tugevdab külakogukonda.
Piirkonnas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi piires
paiknevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest tuleks planeerimislahenduse
koostamisel lähtuda.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 20
___________________________________________________________________________________
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja
põhjendused
Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb planeeringust huvitatud isiku soovide,
detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse, lähteseisukohtade, tehniliste tingimuste ning
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritava katastriüksuse jagamise
kaheks krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramise. Lisaks määratakse haljastuse ja
heakorrastuse, teede ning liikluskorralduse, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja
kitsenduste vajadus ning arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Detailplaneering sisaldab
ettepanekut ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning seeläbi Pühalepa valla osa
Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu muutmiseks.
Uus krunt planeeritakse varasemalt hoonestatud ala lähipiirkonda, kus on keskmise boniteediga
põllumaa. Hoonestamata maa-ala kasutuselevõtt krundina ei oma olulist negatiivset rolli
piirkonna põllumaa kasutusele, sest tegu on väikese osaga põllumaast ning hoonestuse
asukoha valikul on arvestatud nii olemasolevate juurdepääsude kui tehnovõrkudega.
Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks
mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda
kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes
dokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus- ning arendustegevusele, siis eeldatavalt ei
kujuta tegevused olulisi ega pöördumatuid negatiivseid mõjusid.
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga jaotatakse Sassi kinnistu kaheks krundiks:
• Krunt 1 – pindala 3,67 ha;
• Krunt 2 – pindala 1,41 ha.
Krunt 1 paikneb planeeringuala kesk- ja lääneosas, piirneb läänest Kärdla lennujaama ja
lõunast Hiiessaare küla teega. Pea pool krundi alast on lage põllumaa, teine pool kaetud metsa
ja kadastikuga. Krundi alale jäävad olemasolevad planeeringuala hooned ning neid teenindavad
tehnovõrgud ja -rajatised.
Krunt 2 paikneb planeeringuala idaosas. Lõunast on krundi piiriks Hiiessaare küla tee, ida- ja
põhjaosas piirneb krunt metsatuka ja põllumaadega.
4.2. Krundi hoonestusala määramine
Igale planeeringuala krundile on määratud üks hoonestusala, kuhu võib püstitada
ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi:
• Krunt 1 hoonestusala pindala ca 1078 m²;
• Krunt 2 hoonestusala pindala ca 2678 m².
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 21
___________________________________________________________________________________
Hoonestusalade suurused on määratud suuremana kui hoonete ehitisealune pind, et
võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ja paigutada need
maastiku väärtuse hoidmise eesmärgil hajusalt.
Hoonestusalade asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
• hoonestusalad paiknevad krundi piiridest ning juurdepääsuteest minimaalselt 5 m
kaugusel;
• hoonestusalad ei ulatu III kaitsekategooria taimeliikide elupaikadele (v.a. olemasoleva
elamu õuemaa ulatuses);
• hoonestusalad paiknevad üksteisest piisavalt kaugel, et tagada nõuetekohane
tuleohutuskuja;
• hoonestusaladele ei määrata tulenevalt hajaasustuses paiknemisest kohustuslikku
ehitusjoont;
• hoonestusalal ja selle ümbruses on piisavalt ruumi, et rajada privaatsust ja kaitset
pakkuvat haljastust tuule, müra, tolmu jm eest.
Planeeringuala kruntidele määratud hoonestusalad paiknevad ranna ehituskeeluvööndis, kuhu
on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lähtuvalt asjaolust, et Krunt 1 hoonestusala
paikneb olemasoleva elamu õuemaa piires, ei laiene tulenevalt Looduskaitseseaduse § 38 lõike
4 punktist 1 ehituskeeld antud hoonestusalale planeeritud ehitistele. Krunt 2 hoonestusala
paikneb ranna ehituskeeluvööndis, kus ehitamise võimaldamiseks on detailplaneeringuga
esitatud ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks antud asukohas.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel on arvestatud ranna kaitse eesmärke ning lähtutud
taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
ning väljakujunenud asustusest (vt täpsemalt detailplaneeringu peatükk 4.14).
Krunt 2 hoonestusala on planeeritud krundi edelanurka juurdepääsutee lähedusse, et krundi
kesk- ja põhjaosa saaks võimalikult suures ulatuses kasutada põllumaana.
Hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud hoonestusala sees.
Hoonestusalast väljapoole võib vajadusel ulatuda hoone räästas, varikatus või hoone külge
ehitatud terrassi katmata osa.
4.3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 22
___________________________________________________________________________________
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed
Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu
kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus
katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu
kasutamise sihtotstarvet.
Nr Krundi Sihtots- Tähis Sihtotstarbe selgitus
kasutamise tarbe
sihtotstarve osakaal
Üksikelamumaa 5% EP Ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa
Metsamaa 35% MM Metsaga kaetud maa või metsamajandusliku
potentsiaaliga maa
1
Põllumajandusma 60% MP Põllumajandussaaduste tootmiseks ja/või loomade
a karjatamiseks või heina kasvatamiseks kasutatav
või vastava potentsiaali olemasolu tõttu selleks
kavandatav maa
Üksikelamumaa 25% EP Ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa
Põllumajandusma 75% MP Põllumajandussaaduste tootmiseks ja/või loomade
2 a karjatamiseks või heina kasvatamiseks kasutatav
või vastava potentsiaali olemasolu tõttu selleks
kavandatav maa
Kruntide kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud on määratud lähtuvalt planeeringuala
senisest ja perspektiivsest maakasutusest, kõlvikute ning hoonestuse ja sellega piirneva
õuemaa pindala osakaalust.
Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarbed ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil
võrreldes lähipiirkonna kruntide kasutamise sihtotstarvetega.
4.3.2 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal
Planeeringuala hoonete suurim lubatud arv lähtub planeeringuala mõjualas paiknevatest
hoonemahtudest, planeeritud kruntide kui hoonestusalade suurusest ning põhimõttest, et
hajaasustatud piirkonnas on vajadus erineva funktsiooniga abihoonete järgi.
Krundi nr Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste
suurim lubatud arv maa-alal
-
1
3
2 3 -
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 23
___________________________________________________________________________________
4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtub planeeringuala mõjuala
hoonestusmahtudest. Krundi täisehituse osakaal on lähtuvalt kruntide suurest pindalast väike
ning ei ole eeldatavalt keskkonnale koormav.
Krundi nr Hoonete suurim lubatud Krundi täisehituse osakaal
ehitisealune pind suurima lubatud ehitisealuse
pinna ehitamisel
1 200 m² 0,5%
2 300 m² 2,1%
4.3.4 Hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus
Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.
Krundi nr Hoonete suurim lubatud Krundi suurim lubatud
maksimaalne kõrgus maksimaalne korruselisus
1 8m 2
2 8m 2
Detailplaneeringuga määratud hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb madalaima
tuleohuklassi (TP3) hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest ning piirkonnas levinud
hoonestusmahtudest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed
määrad kehtivad kõikidele hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete
projekteerimise korral.
Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse
niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse
absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel
alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.
Planeeringuala paikneb asukohas, kus kehtivad kõrguslikud ning tegevuslikud piirangud
ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA) lähiümbruse piirangupindadest ja
kaitsevööndist. Tulenevalt kinnistu asukohast ei ole ehitustegevuse käigus lubatud kasutada
kõrgtehnikat (kraanad jne) – vajadusel tuleb tõstetööd teostada maapealsete tõstukitega, mille
tööasendi kõrgus ei tohi ületada planeeringuga määratud hoonete maksimaalset kõrgust.
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks
vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule
teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine
Planeeritud hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks minimaalsete vajalike tehnovõrkudena on
planeeritud liitumine elektrivõrguga ning rajada lokaalsed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 24
___________________________________________________________________________________
4.4.1 Elektrivarustus
Krunt 1 on liidetud elektrivõrku. Detailplaneeringu koostamise perioodil on teadaolevalt
olemasolev elektrivarustus piisava võimsusega. Tarbimise suurenedes tuleb võrguvaldajalt
taotleda vastavad tehnilised tingimused olemasoleva liitumiskilbi peakaitsme suurendamiseks.
Krunt 2 elektrivõrguga liitumiseks rajatakse vastavalt Elektrilevi OÜ 26.05.2022 tehnilistele
tingimustele nr 410781 Hiiessaare:(Hiiu) alajaama fiidrist F1 0,4 kV maakaabelliin kuni krundi
liitumiskilbini. Hiiessaare tee serva rajatava maakaabelliini pikkus ca 350 m, krundi piirile
püstitatav liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist kuni hooneteni ning kõik
krundisisesed ühendused rajatakse maakaabliga.
4.4.2 Veevarustus
Krunt 1 teenindamiseks on eelnevalt rajatud puurkaev. Veeseaduse 25 § 154 alusel määratakse
olemasoleva puurkaevu ümber 10 m raadiusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee
saastumise vältimiseks. Lähtuvalt asjaolust, et olemasoleva puurkaevu veevõtt on alla 10 m³
ööpäevas, siis veehaardele sanitaarkaitseala ulatust ei määrata.
Krunt 2 teenindamiseks rajatakse krundi hoonestusalale uus veehaarde puurkaev. Planeeritud
kaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega
hooldusala. Puurkaevust rajatakse kuni planeeritud hooneteni maa-alune veetrass, millelt
tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldav maakraan.
Uue puurkaevu täpse asukoha valikul tuleb lähtuda:
• piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud;
• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;
• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda
kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.
4.4.3 Kanalisatsioonivarustus
Planeeringualal ühiskanalisatsioonivõrgustikku ei ole ning hajaasustuse ja suurte vahemaade
tõttu seda ka ei planeerita.
Krundile 1 on heitvete töötlemiseks eelnevalt rajatud septikust ja imbväljakust koosnev
kanalisatsioonisüsteem. Kuna septikus toimub vaid reovee mehaaniline puhastamine, siis
selliselt puhastatud heitvee immutamine ei ole nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lubatud ning
olemasolev süsteem asendatakse. Krundile 2 rajatakse uus lokaalne kanalisatsioonisüsteem.
Planeeritud kruntide kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub konkreetse krundi perspektiivsest
kasutuskoormusest:
• kui planeeritud hoonestuse kasutus ei ole regulaarne või aastaringne ning veetarbimine
on väike, saab tekkiva reovee koguda suletud kogumismahutisse, mille tühjendamiseks
tuleb tellida tühjendusteenus. Kogumismahuti tuleb varustada täitumisanduriga ning
selle asukohas tuleb tagada aastaringne tühjendusautoga ligipääsuvõimalus;
25 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107022023006
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 25
___________________________________________________________________________________
• regulaarse kasutuskoormuse korral on võimalik rajada lokaalne biopuhasti, milles toimub
mikroorganismidega orgaaniliste ainete lagundamine ning heitvee puhastamine.
Biopuhastis töödeldud vett võib immutada pinnasesse, või juhul kui kraav ei kuiva ka
sademetevaesel perioodil ära, võib puhastatud heitvee juhtida kraavi. Peale reovee bioloogilist
puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” 26 § 3 lg
3 nõuetele.
Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine imbväljaku kaudu on lubatud järgmistel tingimustel:
• imbväljak paikneb nii olemasolevast kui planeeritud puurkaevust allavoolu;
• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
• immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja
kivimitest;
• imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt
50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.
Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:
• valitud asukoht peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee
liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;
• asukohta ei ohusta üleujutused;
• on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;
• pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m.
Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi
rikkuda.
Ranna ehituskeeluvööndis on üldnõuete kohaselt uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Kuna Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, siis näeb koostatud detailplaneering
ette võimaluse rajada imbväljakud planeeritud hoonestusaladest väljapoole, osaliselt ranna
ehituskeeluvööndisse, sest vastasel juhul ei ole võimalik täita tehnovõrkudele määratud kujasid.
4.4.4 Juurdepääsuteed
Planeeringuala piirneb lõunast olemasoleva Hiiessaare teega, mis on määratud avaliku
kasutusega erateeks.
Krunt 1 juurdepääsuks on Hiiessaare teele rajatud mahasõit ja krundisisene juurdepääsutee
hooneteni.
26 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 26
___________________________________________________________________________________
Krunt 2 juurdepääsuks rajatakse planeeritava krundi lõunaossa uus mahasõit ning krundisisene
juurdepääsutee hooneteni.
Tee igakordne omanik peab tagama, et tee on minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning
piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt
ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, purgimisveok jne).
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse
loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad,
energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele,
valdajatele kui külalistele.
Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud elamute ja abihoonete ehituslike tingimuste eristamist kui
need ei tulene seaduslikust alusest. Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda
Tuleohutuse seadusest27 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile” 28. Hoonete ehitusel tuleb
järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate
loomade pääsemine hoonetesse.
Planeeringuala paikneb asukohas, kus kehtivad kõrguslikud ning tegevuslikud piirangud
ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA) lähiümbruse piirangupindadest ja
kaitsevööndist. Tulenevalt kinnistu asukohast ei ole ehitustegevuse käigus lubatud
kasutada kõrgtehnikat (kraanad jne) – vajadusel tuleb tõstetööd teostada maapealsete
tõstukitega.
4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:
• planeeritud hoonete tuleohuklass: TP3 (tuldkartev);
• hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);
• hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 8,0 m;
• hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 229;
• kuna ühele krundile planeeritakse hooned, mille summaarne ehitisealune pind jääb alla
400 m², võib vajadusel ühe krundi siseste hoonete omavaheline kuja jääda tavapärasest
minimaalsest 8 m tuleohutuskujast väiksemaks;
• naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas
takistatud vähemalt 30 minutit;
27 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020
28 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007
29 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 27
___________________________________________________________________________________
• kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt ühe autonoomse automaatse
tulekahjusignalisatsioonianduriga ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem,
tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.
Üldjuhul peab I kasutusviisiga hoonete puhul hoone kaugeimast sissepääsust kuni 400 m
kaugusel paiknema veevõtukoht. Kuna detailplaneering näed planeeritud kruntidele ette uute I
kasutusviisiga hoonete püstitamine, mis asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit, võib
siseministri 18.02.2021 määruse nr 1030 alusel veevõtukohana käsitada ka lähimaid nõuetele
vastavaid veevõtukohti Kärdla lennujaama (1,7 km kaugusel) ning Roograhu sadama (1,5 km)
territooriumil.
Lähim riiklik päästekomando paikneb 8 km kaugusel Kärdlas. Tuleohutuse tagamiseks võib
hoone omanik lisaks veevõtukoha rajamisele ette näha ka muid täiendavaid tehnilisi lahendusi
ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks: näiteks
automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne.
4.5.2 Energiakasutus
Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja
tarbimise säästlikkusele ning lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe
miinimumnõuetest.
Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone
projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
4.5.3 Loodusvarade kasutus
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse
tarvis kasutada. Lähim olemasolev maardla on Partsi kruusakarjäär (linnulennul ca 5 km
kaugusel).
Kõik vajalikud ehitusmaterjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning tarbida
säästlikult.
4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine
Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla
piirkond on 2004. aastal välja antud kaardi31 järgi määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge
radoonisisaldusega pinnaseid, kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020.
aastal uuendatud kaardi32 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass on keskmine või madal.
Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata
vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel
aladel tuleb esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos
radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.
30 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122022008
31 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download
32 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 28
___________________________________________________________________________________
Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele
kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele33 ning standardile34.
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele,
kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.
Hoonestusaladel tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada eksisteerivat väärtuslikku haljastust
ja looduslikku pinnareljeefi. Eelistada looduslikku ehitusviisi, kasutades piirkonnale omaseid
materjale ja tehnikaid. Ehitamisel on soovitatav kasutada kergeid ehitusmasinaid.
4.6.1 Materjalivalik
Planeeritud hoone ning selle ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad olema
kaasaegsed. Sama krundi erinevatel hoonetel tuleb kasutada samaseid ehitusmaterjale ja
kujunduspõhimõtteid:
• hoone projekteerimisel eelistada naturaalseid ja maapiirkonda sobivaid materjale: puit,
kivi, betoon, klaas. Korraga tohib ühe hoone puhul kasutada kuni 3 erinevat materjali.
Materjalivalikul tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist: näiteks plastvooder,
profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jne;
• võimalikult suures mahus puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone
eripärasust ja looduslähedust. Õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab
aastakümneid ja lisab väärikust. Puithoone püstitamisel ei tohi kasutada plastaknaid;
• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel-, laastu-, roo- või õlgkatus. Võimalik on
kasutada ka plekki, kuid selle valikul tuleb profiilplekile eelistada külamiljöösse
sobivamat ja ajalooliselt laialt kasutatud valtsplekk katust.
4.6.2 Hooned
Hoone kaugust teest või täpset asukohta hoonestusalal detailplaneeringuga ei määrata. Iga
hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning
piirkonna maastiku väärtus ei kahaneks. Hoone projekteerimisel ja asukoha määramisel tuleb
lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared,
valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne.
Iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms
vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse.
• Krundile 1 on lubatud kokku püstitada kuni üks elamu ja kuni kaks abihoonet (sh tuleb
hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate hoonetega);
• Krundile 2 on lubatud püstitada kuni üks elamu ja kuni kaks abihoonet;
33 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download
34 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:
https://www.evs.ee/et/evs-840-2017
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 29
___________________________________________________________________________________
• kruntidele planeeritud abihoonete korruselisus on kuni 1 ning harja kõrgus kuni 5 meetrit.
Üldise reeglina peab abihoone olema elamust nii kõrguselt kui ehitusaluselt pinnalt
väiksem;
• hooned projekteerida ühe- või kahepoolsete kelp- või viilkatustega. Katusekalde
vahemik 30°...45°. Valitud katusekalded peavad kõikidel krundil paiknevatel hoonetel ja
sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on
häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;
• hoonestuse värvilahenduses eelistada sooje toone, välistada erksavärvilised toonid.
Värvitud katusekatte valiku puhul valida eelistatult tumedaid toone: näiteks must,
tumehall, tumepruun, tumepunane.
4.6.3 Piirded, väikevormid
• Hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad
olema kaasaegsed;
• krundi või selle osa võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaia või hekiga. Piirde
materjalina eelistada puitu (korendusaed, puitlippaed vms) või kivi. Võrkpiiret võib
kasutada vaid kruntide vahel koos hekiga. Hooneid või hoonestusala ümbritsevat piiret
ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka maastikus hoonete esile
toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Krundi teepoolne osa või sissepääs (värav) peab
olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoone arhitektuuriga.
4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Juurdepääs planeeringuala kruntidele toimub olemasolevalt kahesuunaliselt avaliku kasutusega
erateelt, millelt rajatakse Krunt 2 jaoks mahasõit ja juurdepääsutee kuni krundi hooneteni.
Krundisisene juurdepääsutee jääb krundi omanike ja külaliste kasutamiseks ning sellele avalik
kasutus ei laiene. Planeeritud mahasõidud peavad olema piisavalt laiad ja vähemalt 5 m
pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok,
lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne.
Parkimine lahendatakse iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus nähakse ette
minimaalselt kaks sõiduauto mõõtmetes parkimiskohta (ühe koha minimaalne suurus 2,5 m X 5
m).
4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta alasid tuule, müra, tolmu
jm mõjutuste eest. Lageraide teostamine metsamaal ei ole lubatud – kõrghaljastusega aladel
tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning vajadusel teostada
planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada
säilivate puude toite- ja valgustingimused.
Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Planeeringuala krundid
haljastatakse ning heakorrastatakse ehitusperioodi lõppedes. Hoonete lähiümbrusesse
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 30
___________________________________________________________________________________
istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel
hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada
hoonele lähemale kui 3 m. Hoonetest kaugemale jäävatel osadel säilitatakse senine maastik,
mida hooldatakse vastavalt vajadusele.
Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik.
Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või
juhtida maa-alal paiknevatesse kraavidesse. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele.
Maksimaalses ulatuses tuleb kasutada ära olemasolevat kraavide süsteemi, kraavid tuleb
korrastada ja vajadusel süvendada, kraavide kallastelt eemaldada võsa ja puud. Täpsemad
vertikaalplaneerimise tingimused määratakse hoone ehitusprojektis.
Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine
on võimalik ja täiendava tasu eest. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
• erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
• kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina
osavald);
• ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;
• hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida,
koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale
jäätmevedajale;
• nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning
kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga
tegelevale jäätmevedajale.
4.9. Kuja määramine
Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.
Planeeringuga määratud kujad:
• nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest
1 m laiune kuja;
• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8
m;
• kinnise biopuhasti kuja 5 m;
• kanalisatsiooni imbväljaku kuja lähima puurkaevuni minimaalselt 60 m (10 m puurkaevu
hooldusala + 50 m).
4.10. Avaliku juurdepääsu tagamine
Planeeringuala paikneb väikeses osas kaitstava looduse üksikobjekti Hiiessaare Silmakivi
kaitsevööndis. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 15 peab kinnisasja valdaja tagama, et
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 31
___________________________________________________________________________________
kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad oleks päikesetõusust
päikeseloojanguni inimestele avalikuks kasutamiseks.
4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu
ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik
ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb
Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard”.
Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse
oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:
• selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva
välisvalgustusega;
• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala
piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete
vahel on hea vaadeldavus;
• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega,
tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
• territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult
videovalvesüsteem;
• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine
lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.
4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning
muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.
Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:
• juurdepääsuks kasutatav Hiiessaare tee on väikese liikluskoormusega ega põhjusta
olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb
säilitada või rajada hoonete ümbrusesse hekk või kõrghaljastatud puhveralasid;
• planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et
need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 32
___________________________________________________________________________________
jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti
koostamise käigus;
• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või
kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt
hooldatud seadmeid;
• igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, hoonete
ekspluateerimise perioodil eeldatavalt müratase praegusest ei suurene.
Tegevusi planeeritud kruntidel mõjutab muuhulgas planeeringuala paiknemine Kärdla
lennujaama kaitsevööndis, mis ulatub lennuraja telgjoonest 500 m mõlemale poole:
• lennutegevusest tulenevad võimaliku häiringuna eelkõige müra ja vibratsioon.
Lennujaama lähiümbruses on võimalik ka linnupeletite müra;
• Lennundusseaduse § 35² kohaselt tuleb lennuvälja kaitsevööndisse jäävat metsa ja
muud puittaimestikku hooldada vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud
hoolduskavale. Samuti tuleb Transpordiametiga kooskõlastada metsaraied või muud
oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd;
• planeeringualale, sh väärtuslikule põllumaale, ei tohi ilma Transpordiameti nõusolekuta
rajada uut viljapõldu, puuvilja- ega marjaistandust või muud põllumajanduslikku
tegevust, mis võib kaasa tuua lindude massilise toiterände ning seeläbi ohustada
lennuvälja tööd;
• hoone projekteerimisel peab arvestama, et müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase
ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele
kehtestatud nõuetele. Müratasemed hoone sees sõltuvad sellest, kuivõrd hoone
projekteerimisel ja ehitamisel on heliisolatsiooninõuetest kinni peetud. Arendaja peab
olema teadlik ümbritsevatest ja hoone sisestest müraallikatest ning arvestama
heliisolatsiooni nõuetega;
• Siseministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” 35 kohaselt on
liiklusest (antud juhul auto- ja lennuliiklus) põhjustatud müra normtase elamu ruumides
päeval 40 dB ja magamisruumides öösel 30 dB. Elamu köögis, vannitoas ja
majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides.
Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.
Detailplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust Hiiessaare silmakivi kaitsevööndis ning
planeering näeb ette avaliku ligipääsu selleni.
Planeeringualal on inventeeritud nelja III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip, hall
käpp, rohekas käokeel, harilik käoraamat) elupaigad. Krunt 1 hoonestusala paikneb
olemasoleva elamu õuemaal, mis kattub elupaiga alaga. Krunt 2 hoonestusala ei ulatu
kaitsealuste liikide elupaika. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 tuginedes on keelatud III
35 Siseministri 04.03.2002 määrus nr 42: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 33
___________________________________________________________________________________
kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist
selles elupaigas.
Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha, milles on arvestades piirkonna praegust ja
ajaloolist asustusmustrit, olemasolevate teede ja tehnovõrkude paiknemist ning kinnistu
kõlvikulist koosseisu, pidanud võimalikuks kaaluda ühe täiendava hoonestusala planeerimist
kinnistu idanurka alale, mille juhtotstarve on üldplaneeringus pere- ja ridaelamumaa. Kuna
detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, on
detailplaneeringu kehtestamise ja planeeringu elluviimise üheks eelduseks Keskkonnaameti
nõusoleku taotlemine.
Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust,
maa-alale ei planeerita lageraiet ning säilitatakse arengudokumentides nõutud looduslike alade
osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud
rohelise võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi.
4.13. Tegevused ranna piiranguvööndis
Planeeringuala paikneb suures osas ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m arvates 1 m
kõrguspiirist. Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine.
Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa-
ala senist ja planeeritud maakasutust on kõige enam kohaldatav piiranguvööndis tegutsemise
piirang mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga
sõitmise keeld (välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või
harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks,
pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks).
4.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine
Detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemine Krunt 2 hoonestusala ulatuses, sest see jääb täies ulatuses korduva üleujutusega
veekogu ranna ehituskeeluvööndisse. Kuna 2003. aastal kehtestatud üldplaneeringuga ei ole
mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks
üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest, mis on 200 m laiuse ranna ehituskeeluvööndi laiuse
määramise aluseks.
Ilma ehituskeeluvööndi vähendamise ja seeläbi üldplaneeringu muutmiseta ei ole võimalik ellu
viia üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega seotud tegevusi. Ehituskeeluvööndi
vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib toimuda vaid erandkorras
ja Keskkonnaameti nõusolekul.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel on arvestatud ranna kaitse eesmärke:
• Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine:
Planeeringuala tegevus ei ulatu rannani ega seal paiknevate looduskooslusteni ning
ehituskeeluvööndi vähendamine ei ohusta rannal asuvate looduskoosluste säilimist.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 34
___________________________________________________________________________________
• Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine:
Aktiivne tegevus on kavandatud planeeringualale määratud hoonestusalasse ja selle
lähipiirkonda, mis jääb rannast minimaalselt 250 m kaugusele. Elamu kasutusest tulenev
inimkoormus, sh tallamiskoormus ei kahjusta eeldatavalt planeeringuala ega selle
mõjuala looduskeskkonda. Planeeritud tehnorajatised ei ulatu rannani ega ranna
veekaitsevööndisse. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis otseselt ohustaksid
piirkonna põhjavett. Ajutiselt võib hoonete ja rajatiste ehitusperioodil tõusta müra seoses
ehitusmasinate kasutamisega.
Planeeringulahenduse elluviimine, millega lisandub piirkonda üks hoonestatud kinnistu,
ei suurenda oluliselt piirkonna asustust ega inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju.
• Ranna eripära arvestava asustuse suunamine:
Planeeringuala paikneb hajaasustuses ning planeeringualal ega selle mõjualas ei ole
välja kujunenud selget ehitusjoont – hooneid paikneb rannajoonest nii alla 100 m, 200m
kui ka 700 m kaugusel. Hiiessaare küla on ajalooliselt olnud rannaküla ning oluliselt
tihedama hoonestusmustriga kui on hetkeks säilinud. Mitmed olemasolevad hoonestatud
alad paiknevad endistel talukohtadel, kuid samas on ka uusehitisi.
• Rannal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine:
Planeeringuala mõjualasse jääval rannaribal kehtib Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse § 38 kohane 10 m laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada.
Sama seaduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringutega tagama
avaliku juurdepääsu kallasrajale. Üldlevinud praktika kohaselt tagatakse avalik
juurdepääs kallasrajale mõistlike vahemaade tagant nende maaüksuste kaudu, mis
piirnevad lautrikohtadega. Lähtuvalt asjaolust, et kehtiva üldplaneeringuga on määratud
lähim lautrikoht ca 400 m planeeringualast põhja pool paiknevale Leemendi kinnistule
ning lähima 1,5 km raadiuses paikneb veel mitu lautrikohta ja sadamat, siis ei määrata
detailplaneeringuga kallasrajale avalikku juurdepääsu läbi planeeringuala.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel on lähtutud:
• Taimestikust:
Planeeringuala on haljastatud ja osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Planeeringualal on
inventeeritud III kategooria kaitsealuste taimede kasvualad, kuid planeeritud Krunt 2
hoonestusala on määratud maa-alale, kus elupaigatüüpe ei ole. Planeeritud hoonestuse
püstitamiseks puudub vajadus metsa raadamiseks või taimestiku osakaalu oluliseks
vähendamiseks. Hoonete aluse pinna ettevalmistamisel kaevatakse hoonestusala
osaliselt üles ning vajalikus ulatuses tasandatakse, täidetakse ja tihendatakse ning peale
tööde lõppu haljastatakse.
• Reljeefist:
Planeeringuala maa-ala keskmine absoluutkõrgus on vahemikus +3,00...+3,50 m
merepinnast. Samal kõrgusel paikneb ka ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud
hoonestusala, mis on krundi kõrgeim piirkond. Planeeringuala ei paikne piirkonnas, mis
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 35
___________________________________________________________________________________
oleks määratud üleujutusohuga riskiga piirkonnaks. Ehituskeeluvööndi vähendamine
lähtuvalt reljeefist ei oma rannale kaitsele negatiivset mõju, sest planeeritava
hoonestusala maapind on rannast kaugel, lauge tõusuga ning absoluutkõrguses
kõrgemal.
• Kõlvikute ja kinnisasjade piiridest:
Planeeringualal on suurima pindalaga loodusliku rohumaa ja metsamaa kõlvikud. Uue
hoonestuse püstitamisel väheneb hoonete aluse ja neid ümbritseva õuemaa ulatuses
osaliselt loodusliku rohumaa kõlvik. Kuna planeeringuala ja sellega piirnevate
põllumassiivide maa-ala on suur, siis ei ole ühe kõlviku pindala osaline muutmine
vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.
• Olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest:
Planeeritava krundini ulatub olemasolev kahesuunaline pinnatud tee, mida kasutavad
kõik piirkonna elanikud ning kinnisasjade omanikud.
Planeeringualast ca 400 m kaugusel tee ääres on olemasolev jaotusalajaam, mis
varustab piirkonna krunte. Uued tehnovõrgud rajatakse olemasolevate tehnovõrkude
lähedusse või asukohtadesse, kus need ei kujuta keskkonnale täiendavat olulist
negatiivset mõju.
• Välja kujunenud asustusest:
Planeeringuala paikneb hajaasustusalal. Planeeringualast kilomeetri raadiuses paikneb
pea tosin hoonestatud elamuala, lähimad olemasolevad hooned planeeringualale on ca
300 m kaugusel.
Maa-ameti avaliku ajalooliste kaartide rakenduse36 põhjal on näha, et enam kui 80 aastat
tagasi oli planeeritud hoonestusalal ja selle lähipiirkonnas kuus talukohta. 1939. aastal
Eesti Vabariigi ja Vene valitsuste allakirjutatud lepingu järgi Hiiessaare külla paigutatud
sõjaväe tegevuse tõttu tuli suurel osal küla elanikest taludest välja kolida, et nendele
maadele saaks sõjavägi talle vajalikke ehitisi rajada.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ning planeeringualale uue hoonestuse püstitamine
järgib küla ajaloolist mustrit ega ole vastuolus piirkonna välja kujunenud asustusega.
4.15. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee
avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine
Planeeringuala juurdepääsuks kasutatav tee alates Lennujaama teest kuni planeeritava
kinnistuni on avalikus kasutuses. Planeeringu koostamise perioodil ei ole teada vajadust
servituudi seadmiseks ja olemasoleva või kavandatava tee täiendavaks avalikult kasutatavaks
määramiseks.
36 Ajaloolised kaardid: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 36
___________________________________________________________________________________
4.16. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks
vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või
ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -
rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks
on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.
Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning
hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise
puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Nimetatud rajatised ei
tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas.
4.17. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks
Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Pühalepa valla
osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering. Koostatud detailplaneering esitab ettepaneku
üldplaneeringu muutmiseks planeeringualale määratud määratud ranna ehituskeeluvööndi
muutmiseks.
Joonis 8: Ettepanek Suursadama-.Kärdla piirkonna üldplaneeringu põhijoonise muutmiseks
Üldplaneeringu muutmine on vajalik, kuna 2003. aastal kehtestatud piirkonna üldplaneeringuga
ei ole mererannale määratud korduva üleujutusega ala piiri, mistõttu loetakse korduva
üleujutusega ala piiriks ning ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramise aluses üks meeter
kaldajoone kõrgusväärtusest.
Kehtiva üldplaneeringuga määratud ranna ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine on
põhjendatud, sest see on ainus võimalus kuidas ellu viia üldplaneeringuga planeeritud
maakasutust. Ehituskeeluvööndi vähendamine arvestab ranna kaitse eesmärke ning lähtub
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 37
___________________________________________________________________________________
taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
ning väljakujunenud asustusest.
Planeeritud kruntide rajamisel on tegemist planeeringuala mõjupiirkonnas samase funktsiooniga
maakasutuse lisandumisega ning sellest tulenevalt ei ole piirkonna arenguga vastuolus.
Planeeritud tegevuste elluviimisel püstitatakse uued hooned olemasoleva tee lähedusse ning
kogu planeeringuala valdavas osas säilitatakse senine maakasutus. Püsielanikkonnaga krundid
loovad eelduse ümbritseva maastiku aktiivsemaks hooldamiseks ja seeläbi piirkonna ala
väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks.
Ühe maa-ala ulatuses üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
kehtestamise korral ei muudeta üldplaneeringut oluliselt ning üldplaneering säilitab oma
eesmärgi ja terviklikkuse ning on elluviidav.
Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises,
jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata.
4.18. Muud planeeringu ülesannetega seonduvad ülesanded
Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgi Hiiessaare-Kukka II klassi
väärtuslik maastiku koosseisus. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib
maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike üldisi kasutustingimusi ja hooldussoovitusi:
• planeeringuala paikneb piirkonnas, kus on varasemalt olnud praegusest suurem
hoonestustihedus;
• planeeritud krundid on pindalalt suured;
• kruntidele määratud hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad
looduslikku situatsiooni;
• planeeritud hoonete olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi ning hooned
on planeeringualal hajutatud;
• planeeringuala hoonestusaladest väljapoole jäävatel maa-aladel jätkatakse ka senist
põllumajanduslikku kasutust;
• kruntide elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena.
Planeeringuala mõjuala rannikuäärsed metsad jäävad Hiiu maakonaplaneeringu 2030+ järgi
rohelise võrgustiku koosseisu. Kuna planeeringualale planeeritud tegevuste elluviimisega ei
kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-alale ei planeerita lageraiet ning
säilitatakse arengudokumentides nõutud looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et
detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku põhimõtteid ja
kasutustingimusi.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 38
Krundi ehitusõigused Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded
Hoonete Hoonete Hoone Suurim Parkimiskohtade N
Krundi nr
Krundi nr
Krundi nr
Krundi Krundi suurim suurim Hoonete Minimaalne
Hoonete lubatud arv
Olemasolev suurim Olemasolev katuse Olulisemad arhitektuurilised ja Olemasolev Kehtivad Planeeritud
kasutamise pindala suurim lubatud lubatud suletud
kujunduslikud nõuded tulepüsivus- piirangud piirangud
kinnistu ehitisealune maksimaalne lubatud kinnistu tüüp ja kinnistu Norma- Planee-
sihtotstarve (ha) lubatud arv netopind klass
pind (m²) kõrgus (m) korruselisus kalle (m²) tiivne ritud
- Kärdla lennujaama kaitsevöönd
viil- või Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid
1 EP5 3,67 3 200 8 2 1 300 1 - ≥2 TP3 - III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala - puurkaevu hooldusala
kelpkatus ja maapiirkonda sobivaid materjale, - ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd - kohtpuhasti kuja
MM35
Sassi
MP60 Sassi
30°..45° välisfassaadis eelistada võimalusel puitu Sassi
- elektri maakaabli kaitsevöönd
- Hiiessaare Silmakivi kaitsevöönd
- avalik juurdepääs Hiiessaare Silmakivile
S
viil- või Kaasaegne arhitektuur, eelistada naturaalseid - Kärdla lennujaama kaitsevöönd
2 400 2 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala
2 EP25 1,41 3 300 8 2 kelpkatus ja maapiirkonda sobivaid materjale, - III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala
- kohtpuhasti kuja
MP75 30°..45° välisfassaadis eelistada võimalusel puitu - ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd
- elektri maakaabli kaitsevöönd
MP
Hiiessaare Silmakivi
KRUNT 2
MM
Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)
EP
Orchis militaris (hall käpp)
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)
Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)
KRUNT 1 p2
lk
EP
p2
LÄHTEANDMED
Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
MP Orchis militaris (hall käpp)
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrguspunkt
Maapinna kõrgusjoon
Tee, tänav, rada
Hoone, katusealune
Elektri õhuliin
Veetrass
Kanalisatsioonitrass
Puurkaev
Haljastus
Looduslik objekt
Nõlv, reljeef
Kraav, truup
Ranna ehituskeeluvööndi ulatus
vastavalt kehtivale üldplaneeringule
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID HOONED, RAJATISED LIIKLUS, PARKIMINE
Krundi piir Krundi maapealne hoonestusala Sissesõidutee, krundisisene tee
KRUNT 1 Krundi number Säilitatav olemasolev hoone Juurdepääs krundile
Maa-ala avalikku kasutusse määramise vajadus Likvideeritav objekt p2 Parkimiskohtade arv krundil
Veekogu, kraav Elamu
Abihoone
TEHNOVARUSTUS
PLANEERITUD MAAKASUTUS Veetorustik
KAITSE- JA PIIRANGUVÖÖNDID Puurkaev
EP EP - üksikelamu maa
III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala piir Kanalisatsioonitorustik
MP MP - põllumajandusmaa
Looduskaitse üksikobjekt (Hiiessaare Silmakivi) Kohtpuhasti
MM MM - metsamaa Looduskaitseobjekti kaitsevööndi ulatus Imbväljak
Kraavi kalda kaitsevööndi ulatus Madalpinge elektrikaabel
Tee kaitsevööndi ulatus lk Maapealne tehnoehitis Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering Joonis: Detailplaan
Ranna ehituskeeluvööndi ulatus Tehnovõrgu kaitsevööndi ulatus Töö nr. DP21-01 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Kärdla lennujaama kaitsevööndi ulatus Koostamise aeg: Veebruar 2023
Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise ettepanek
Väljatrüki fail: DK300_Hiiessaare_Sassi_Detailplaan.dwg
Väljatrüki formaat: 1260.00 x 594.00 MM
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
Liili Eller Teie 01.06.2022 nr 8-4./36-1
Pühalepa Osavalla Valitsus
[email protected] Meie 13.06.2022 nr 6-2/22/11044-3
Seisukoht Sassi kinnistu detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta
Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi
kinnistu1 detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu koos seletuskirja ja lähteseisukohtadega.
Kirjale olid lisatud detailplaneeringu eskiislahendus2 ja KSH vajalikkuse eelhinnang.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Sassi kinnistul ranna
ehituskeeluvööndi ulatust, jagada Sassi kinnistu kaheks elamumaa krundiks, määrata kruntidele
ehitusõigused ja hoonestusalad elamu ja abihoonete rajamiseks, haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude
ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,
arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.
Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju3 ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik4.
Sassi kinnistu paikneb väikeses ulatuses kaitstava looduse üksikobjekti Hiiessaare silmakivi
kaitsevööndis, mille ulatus on 50 m üksikobjektist5. Nimetatud kaitsevööndis kehtib
keskkonnaministri 02.04.2003 määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-
eeskiri“ kehtestatud kaitsekord. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti6) nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut7.
Detailplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust Hiiessaare silmakivi kaitsevööndis ning
tagatakse avalik ligipääs selleni.
1
Katastritunnus 63901:001:1441, pindala 5,09 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa
2
AA Arhitektid OÜ töö nr DP22-01 „Hiiessaare küla Sassi maaüksuse detailplaneering“, edastatud
Keskkonnaametile 03.06.2022, registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 03.06.2022 nr 6-2/22/11044-2
all
3
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 2 mõistes
4
seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
5
Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 68 lg 1
6
LKS § 21 lg 1
7
LKS § 14 lg 1 p 5
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
56
Planeeringualale jäävad Eesti looduse infosüsteemi andmetel nelja III kaitsekategooria
taimeliigi, tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), halli käpa (Orchis militaris), roheka
käokeele (Platanthera chlorantha) ja hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) elupaigad.
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas8.
Detailplaneeringuga ei kavandata uusi hoonestusalasid kaitsealuste taimeliikide elupaika.
Sassi kinnistu paikneb valdavas ulatuses ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndis. Meresaartel on
ranna ehituskeeluvööndi laius9 200 m ning ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise lähtejoon on
ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu
veepiir10. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast
ja ehituskeeluvööndi laiusest.11 Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
üldplaneeringuga. Sassi kinnistu jääb alale, kus kehtib Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla
piirkonna üldplaneering12. Üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri ega
taotletud Sassi kinnistul ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Seega kehtib alal seadusjärgne
ehituskeeluvööndi ulatus. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud13.
Sassi kinnistu on hoonestatud. Seal asub saun-suvila14, mis on ehitatud 2000. aastal, seega enne
kui hakkas kehtima looduskaitseseadus ja seal toodud sätted ehituskeeluvööndi piiri
arvestamise kohta. Nimetatud hoone paikneb olemasoleval õuemaal suurusega 0,21 ha.
Planeeringuga moodustatakse Sassi kinnistule kaks krunti. Krundi 1 hoonestusala piiritlemisel
lähtutakse esitatud materjalide ja planeeringu eskiislahenduse kohaselt olemasoleva õueala
paiknemisest ja suurusest. Krundi 2 hoonestusala asukoha määramisel ja piiritlemisel lähtutakse
põhimõttest, et hoonestus paikneks juurdepääsutee ligiduses, mis võimaldab võimalikult
efektiivses mahus kasutada krundi lääneossa jäävat põllumaad. Samuti arvestatakse
hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel asjaolu, et ala paikneb ranna ehituskeeluvööndis
ning erandliku tegevusena toimuv keeluvööndi vähendamine paikneks pigem rannajoonest
eemal.
Detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või
kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest15.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna
ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid
erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse
eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise
ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama
Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringu
muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu16.
8 LKS § 55 lg 8
9 LKS § 38 lg 1 p 1
10 LKS § 35 lg 2
11 LKS § 35 lg 4
12
Kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 otsusega nr 37
13
LKS § 38 lg 3
14
Ehitisregistri kood 120008465, ehitisealune pind 37 m2, peamine kasutusotstarve suvila
15
LKS § 40
16
LKS § 40 lg 4
2 (3)
57
Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha17, milles on arvestades piirkonna praegust ja
ajaloolist asustusmustrit, olemasolevate teede ja tehnovõrkude paiknemist ning Sassi kinnistu
kõlvikulist koosseisu, pidanud võimalikuks kaaluda ühe täiendava hoonestusala planeerimist
kinnistu idanurka (alale, mille juhtotstarve on üldplaneeringus pere- ja ridaelamumaa).
Keskkonnaamet, olles tutvunud esitatud dokumentidega, juhib tähelepanu järgnevale:
1. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiislahenduses on öeldud, et Krundil
1 paikneb olemasolev septik koos imbväljakuga, mis on kantud ka eskiislahenduse
joonisele. Juhime tähelepanu, et planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega
piirkonnas. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib heitvett hajutatult pinnasesse
immutada kuni 10 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist18. Septikus
toimub reovee mehhaaniline puhastamine ja selliselt puhastatud heitvee immutamine ei
ole nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lubatud. Veeseaduse kohaselt ei ole heitvee ja
saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde (puurkaevu) sanitaarkaitsealal ja
hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist19.
Puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümme kuupmeetri ööpäevas, on hooldusala
ulatus kümme meetrit20. Nimetatud nõuetega tuleb planeeringu koostamisel arvestada
ning näha ette olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi õigusaktidega kooskõlla viimine.
2. Detailplaneeringu eskiislahenduses on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuna
näidatud üksnes ehituskeeluvööndi vähendamine Krundile 2 kavandatava hoonestusala
ulatuses. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva
elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse21. Kuna
Krundil 1 oleva õuemaa piir, mis on kantud Eesti põhikaardile, ei kattu kavandatava
hoonestusala piiriga, siis tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist ka
olemasolevast õuemaast välja jääva hoonestusala ulatuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Meeli Kesküla 5345 4246
[email protected]
17
Keskkonnaameti 01.10.2019 kiri nr 7-9/19/15114-2
18
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“ § 8 lg 1 p 4
19
Veeseadus § 127 lg 1
20
Veeseadus § 154 lg 3
21
LKS § 38 lg 4 p 1
3 (3)
58
Liili Eller
Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 01.06.2022 nr 8-4./36-2
[email protected]
92348, Tempa küla, Hiiumaa vald Meie 05.07.2022 nr 7.2-3/22/12354-2
Hiiu maakond
Transpordiameti seisukohad Hiiumaa
Hiiessaare küla Sassi kinnistu
detailplaneeringu algatamise osas
Austatud pr Eller
Transpordiamet on tutvunud teie esitatud materjalidega, mis puudutavad detailplaneeringu
algatamist Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi maaüksusel (katastritunnus 63901:001:1441) ja
selle lähiümbruses ning esitame järgnevad seisukohad:
1. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama lähiümbruses, kus kehtivad kõrguslikud ning
tegevuslikud piirangud ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA)
lähiümbruse piirangupindadest ja kaitsevööndist.
2. Detailplaneeringust lähtuvalt on kahele krundile planeeritavate hoonete maksimaalne
kõrgus 8 meetrit maapinnast ning kuni 2 korrust. Planeeringuala kattub Kärdla lennujaama
lennuprotseduuride alaga kõigi 6 protseduuri osas, mistõttu vastavalt lennundusseaduse
(edaspidi LennS) § 35 lg 2 palume taotlejal tellida aeronavigatsioonilise takistuse
ekspertiis, mis kontrollib planeeritavate hoonete mõju protseduuridele ning
maksimaalset võimalikku ehitustehnika kõrgust. Ekspertiisi tellimiseks kontakteeruge
Lennuliiklusteeninduse AS-iga (charts[at]eans.ee).
3. Transpordiamet ei kanna ekspertiisi tegemise kulusid, tasumine on sätestatud LennS § 35
lg 9.
4. Kirjalik ekspertiis esitada Transpordiametile edasiseks hindamiseks.
5. Palume tutvuda ning planeeringualal lähtuda LennS § 352 “Lennuvälja kaitsevööndis
keelatud tegevused“ esitatud informatsioonist.
6. Palume arvestada lennutegevusest tuleneva võimaliku müra ja vibratsiooniga. Tutvuda
sotsiaalministri määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Lugupidamisega
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
59
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Rauk
ohutuse ja järelevalve teenistuse direktor
lennunduse ohutuse ja järelevalve osakond
Kadi Kartau
55941304,
[email protected]
2 (2)
60
Liili Eller
Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 01.06.2022 nr 8-4./36-2
[email protected]
92348, Tempa küla, Hiiumaa vald Meie 11.07.2022 nr 7.2-3/22/12354-3
Hiiu maakond
Transpordiameti seisukohad Hiiumaa
Hiiessaare küla Sassi kinnistu
detailplaneeringu algatamise osas
Austatud pr Eller
Transpordiamet on tutvunud teie esitatud materjalidega, mis puudutavad detailplaneeringu
algatamist Hiiumaa vallas Hiiessaare külas Sassi maaüksusel (katastritunnus
63901:001:1441) ja selle lähiümbruses ning esitame järgnevad seisukohad:
1. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama lähiümbruses, kus kehtivad kõrguslikud ning
tegevuslikud piirangud ehitustegevusele tulenevalt Kärdla lennujaama (EEKA) lähiümbruse
piirangupindadest ja kaitsevööndist.
2. Detailplaneeringust lähtuvalt on kahele krundile planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus 8
meetrit maapinnast ning kuni 2 korrust. Planeeringuala kattub Kärdla lennujaama
lennuprotseduuride alaga 6 kõigi protseduuride osas, kuid planeeritav hoonestus ei mõjuta
kõrguste vahede tõttu lennujaama protseduure.
3. Tulenevalt kinnistu asukohast Kärdla lennujaama lähiümbruses, ei ole ehitustegevuse käigus
lubatud kasutada kõrgtehnikat (kraanad jm).
4. Palume tutvuda ning planeeringualal lähtuda LennS § 352 “Lennuvälja kaitsevööndis keelatud
tegevused“ esitatud informatsioonist.
5. Palume arvestada lennutegevusest tuleneva võimaliku müra ja vibratsiooniga. Tutvuda
sotsiaalministri määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karl Tiitson
juhataja
ehituse ja veonduse järelevalve osakonna veonduse järelevalve üksus
Ohutuse ja järelevalve teenistuse direktori ülesannetes
Kadi Kartau
55941304,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
61
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, puudutatud isikud 06.09.2022 nr 8-4./36-9
ja asutused
Teade detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Sassi, Hiiessaare k)
Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 61 otsustati algatada Hiiessaare külas Sassi
(katastritunnus 63901:001:1441, üldpind 5,09 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksuse
detailplaneering, mille eesmärgiks on muuta Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringut taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, jagada Sassi kinnistu kaheks
elamukrundiks ja määrata kruntide ehitusõigus. Planeeringuala suurus on ca 5,09 ha. Algatamisel
teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla,
Hiiumaa vald, 92348) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla,
Hiiumaa vald, 92413).
Otsusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla
Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil
http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=240469
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
62
Liili Eller Teie: 13.09.2022 nr 8-4./36-11
Hiiumaa Vallavalitsus
Pühalepa Osavalla Valitsus Meie: 22.09.2022 nr 4.1-5/1626-2
Hiiumaal Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek
Austatud proua Eller
Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus teavitas meid Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu
detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna
üldplaneeringut, taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist ning jagades Sassi kinnistu
kaheks elamumaa krundiks.
5,09 hektari suurune Sassi kinnistu (katastritunnus 63901:001:1441) on maatulundusmaa
sihtotstarbega ja see on hoonestatud. Maakatastri andmetel on Sassi maaüksuse kõlvikulises
koosseisus 2,52 hektarit looduslikku rohumaad, 1,15 hektarit metsamaad, 0,21 hektarit
õuemaad ja 1,21 hektarit muud maad.
Maaüksusel paiknevast maast on 1,71 hektarit kantud Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA register)
ning nende maade kohta on taotletud ja makstud ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda
säästvate põllumajandustavade toetust. Detailplaneeringu eskiislahendusest nähtub, et PRIA
registrisse kantud maid ei kavandata ehitistega hõlmata.
Sassi maaüksusel olev looduslik rohumaa on väärtuslik põllumajandusmaa, millest üks osa
paikneb 10,6 hektari suurusel massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 38
hindepunkti ning teine osa paikneb 3,3 hektari suurusel massiivil, mille mullastiku kaalutud
keskmine boniteet on 32 hindepunkti. Detailplaneeringu eskiislahendusest nähtub, et krundi 1
ehitised on kavandatud õuemaa kõlvikule ning krundi 2 ehitised valdavalt muu maa kõlvikule,
hõlmates üksnes väikese osa väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärsest alast.
Tulenevalt eeltoodust märgime, et detailplaneeringuga kavandatud ehitiste paiknemine on
hoolikalt läbi kaalutud ning ehitamise tulemusena hõlmatakse väärtusliku mullastikuga
looduslikku rohumaad minimaalselt. Maaeluministeerium on selliselt kavandatud
detailplaneeringuga nõus.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
63
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Priit Pärn
625 6241
[email protected]
2 (2)
64
Liili Eller Teie 13.09.2022 nr 8-4./36-11
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 30.09.2022 nr 7.2-3.4/6113-2
Teade detailplaneeringu eskiislahenduse
avaliku väljapaneku kohta
Austatud Liili Eller
Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022
otsusega nr 61 otsustati algatada Hiiessaare külas Sassi (katastritunnus 63901:001:1441,
üldpind 5,09 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksuse detailplaneeringu
Planeeringus tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadus te ga
juurdepääsuteede kandevõime, pöörderaadiused ja laiused arvestades tuletõrjetehnika
võimalusi (vastavalt 20t, 12m ja 3,5m ).
Registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2832-2022-2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Galina Kiivit
Ohutusjärelevalve büroo
peainspektor
Lääne päästekeskus
Galina Kiivit
+372 4725105
[email protected]
Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
65
Teie 09.11.2022 nr 8-4./36-14
Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 13.12.2022 nr 15-3/8927-2
Hiiessaare küla Sassi kinnistu
detailplaneering
Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 09.11.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate kooskõlastuste
määramiseks Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut (edaspidi
üldplaneering) muutva Sassi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2021 otsusega nr 61. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH), kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline
negatiivne keskkonnamõju puudub. Keskkonnaamet on 13.06.2022 kirjas 6-2/22/11044-3
seisukohal, et plaanitava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Transpordiamet on 11.07.2022 kirjas nr 7.2-322/12354-3 esitanud Kärdla Lennujaama
lähiümbruse piirangu- ja kaitsevöönditest tulenevad seisukohad.
Planeeringuala moodustab Hiiessaare külas maatulundusmaa sihtotstarbega Sassi kinnistu
(63901:001:1441) pindalaga 5,09 ha, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa, metsamaa,
muu maa ja õuemaa. Alal on saun-suvila (ehitisregistris), kaks abihoonet (ei ole ehitisregistris)
ja tehnovõrgud. Juurdepääs planeeringualale on Lennujaama riigiteelt (12110) ja avaliku
kasutusega Hiiessaare vallateelt.
Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala kaheks krundiks. Krundile 1 määratakse
ehitusõigus ja hoonestusala ühele elamule ja kolmele abihoonele ehitusaluse pinnaga kokku
200 m2, sh olemasolev elamu ja abihooned ning rajatav abihoone. Krundile 2 määratakse
ehitusõigus ja hoonestusala elamule ja kahele abihoonele ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2.
Elamute suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8 m, abihoonetel 6 m. Määratakse ka
tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja
kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Krundi 2 elektrivarustus tagatakse
ühendusega Hiiessaare alajaamast.
Planeeringuala on suures ulatuses väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 32 ja
381, seal on inventeeritud kolme III kaitsekategooria taimeliigi elupaigad. Planeeringuala
paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus on lõheliste ja karstunud kivimite
põhjaveekihid, reostusohtlikkuse tase kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee
reostuse vältimiseks. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama kõrval.
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere-
ja ridaelamumaal, osaliselt puhke- ja virgestusmaal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
1
Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
66
vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ulatuses krundil 2, mistõttu on
tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.2
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist:
1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6
kohaselt tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused
need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse
rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel
võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Juhime
tähelepanu, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel on
Rahandusministeerium asjakohane asutus, kellele tuleb KSH eelhinnang esitada
seisukoha saamiseks põhjusel, et tulenevalt PlanS § 142 lg-st 2 ja § 90 lg 3 p-st 1
kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse mh üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu heakskiitmine ja selle raames keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetluse õiguspärasuse kontrollimine. Sassi kinnistu detailplaneeringu
algatamisel ei ole Rahandusministeeriumi seisukohta küsitud, palume seda edaspidi
üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisel teha.
2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on kehtestatud
2018, Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering 2003, Hiiumaa valla üldplaneering
on koostamisel. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu
koostamise alus, seega palume detailplaneeringu koostamisel järgida
maakonnaplaneeringus toodud soovitusi ja põhimõtteid.
2.1.Planeeringuala paikneb maakondliku tähtsusega Hiiessaare-Kukka II klassi
väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala suvilaehituseks,
sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad.
Võimalusel tuleb kasutuses hoida põllu- ja rohumaid.
2.2.Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna
määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada
majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või
planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab
planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised
peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse
PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest.
3.1.Asjakohane ei ole detailplaneeringu seletuskirja lk 2 märgitu: Käesolev eskiis
esitab olulisemad põhimõttelised lahendused, et anda aimu kavandatud
tegevustest planeeringu koostamise korraldajale, erinevatele osapooltele ning
avalikkusele. Detailsemad määrangud esitatakse detailplaneeringu koostamise
2
01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega
veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist,
mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m
kõrgune samakõrgusjoon.
2
67
järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist. Juhime tähelepanu, et eskiisi
heakskiitmine ei ole PlanS-i kohane menetlusetapp, seega ei ole arusaadav, millal
detailsemad määrangud detailplaneeringule lisatakse. Rõhutame, et nõuded
planeeringu sisule ja selle kvaliteedile ei muutu selle menetlemise vältel, seega
kõik detailsemad määrangud tuleb lisada kohe nende teada saamisel. Eelnõuks
(eskiisiks) ei nimetata planeeringut enne selle vastuvõtmist mitte seetõttu, et
lahendus ei ole täielik vaid seetõttu, et see ei pruugi olla lõplik ning muudatused
või täpsustused on võimalikud. Märgime ka, et käesoleva detailplaneeringu
algatamise otsuses ja lähteseisukohtades on rohkem teavet, kaalutlusi ja
põhjendusi kui seda on detailplaneeringus. Edaspidi palume detailplaneeringu
koostamisel juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud
soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/)ja detailplaneeringu algatamise
otsusest.
3.2.Seletuskirja kohaselt määratakse krundile 1 ehitusõigus elamule ja kolmele
abihoonele sh ühele rajatavale abihoonele. Krundile 2 määratakse ehitusõigus ja
hoonestusala rajatavatele elamule ja abihoonetele. Joonisel ei ole eristatud,
millised hooned on olemas ja millised tuleb rajada, samuti ei ole elamud ja
abihooned eristatavad. Palume joonist sellekohase teabega täiendada ning
seletuskiri ja joonis kooskõlla viia.
3.3.Krundi kasutamise sihtotstarve on osaks krundi ehitusõigusest ja sellega
määratakse, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada
(PlanS § 126 lg 5). Selle alusel määratakse hilisemalt katastriüksuse sihtotstarve ja
ehitise kasutamise otstarve. Seletuskirjas on määratud kruntide kasutamise
sihtotstarbed ja nende osakaal, joonisel seda tehtud ei ole. Palume joonis ja
seletuskiri kooskõlla viia.
3.4. Määruse kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala kirjeldus ja
üldandmed (asukoht ja suurus). Seletuskirja kohaselt moodustab planeeringuala
Sassi kinnistu ja selle lähiümbrus vajalikus ulatuses, seejuures on planeeringuala
pindala võrdne kinnistu pindalaga. Kuna planeeringuala ei ole üheselt mõistetavalt
määratletud ega kirjeldatud, palume detailplaneeringut määrusekohaselt täiendada.
3.5.Seletuskirja kohaselt võib lähtuvalt varasemal perioodil Kärdla lennuvälja
lähiümbruses teostatud müra normtaseme mõõdistamistest ja planeeringuala
suure osakaaluga looduslikust foonist … eeldada, et lennuvälja tegevusest tekkiv
müra ja vibratsioon planeeritud hoonestusaladel on normtasemel. Palume
eelpoolnimetatud uuringud detailplaneeringule lisada või neile nõuetekohaselt
viidata.
3.6.Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud: Planeeringuala piirneb lõunast
avalikus kasutuses oleva erateega. Samuti on toodud, et: Planeeringuga tehakse
ettepanek määrata olemasolevale teele avaliku kasutuse funktsioon. Märgime, et
planeeringuala külgneb Hiiessaare kohaliku teega, mis kuulub Hiiumaa vallale.
Palume detailplaneeringut parandada.
4. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise
ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana
vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon
planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne detailplaneeringu
kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitamist.
5. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead.
3
68
6. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse nägemus sellest, kuidas planeeritavat ala
tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh
keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike
arvamusi. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige
üldplaneeringu elluviimine.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga
üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud
ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus Riigikohus leidnud, et
kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga
hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu
linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga
üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma
võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega.
Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab
üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.
Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu
üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
Palume detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt põhjendada
ja asjakohaste kaalutlustega täiendada. Palume lisada ka üldplaneeringu nimetus,
mille muutmist detailplaneeringuga kavandatakse.
PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet
planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute
ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse
PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need planeeringu juurde kuuluvad
lisad. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt on detailplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige
uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kättesaadav kohaliku
omavalitsuse veebilehel selle koostamise vältel. Juhime tähelepanu, et ka detailplaneeringu
ametitele ja/või isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks esitamisel tuleb koos
seletuskirja ja joonistega esitada planeeringu juurde kuuluvad lisad.
Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse
koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Päästeameti ja
Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Maaeluministeerium, Kärdla
Lennuväli ning Golfi, Väike-Nigula, Murjami, Peedu ja Silmakivi kinnistute omanikud.
Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata
täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb
teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada.
Palume lisaks piirnevate kinnistute omanikele kaasata detailplaneeringu koostamisse ka
nende kinnistute omanikud, mida läbib juurdepääsutee.
4
69
Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud
kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Juhime ka
tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks
kehtivatele õigusaktidele, sh PlanS-s sätestatud nõuetele.
Parandatud ja täiendatud eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1
kohaselt arvamuse avaldamiseks enne selle PlanS § 86 kohast vastuvõtmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
5
70
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Riina Solman Teie: 13.12.2022 nr 15-3/8927-2
Riigihalduse minister
[email protected] Meie: 16.12.2022 nr 8-4./36-16
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 09.11.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate kooskõlastuste
määramiseks Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut (edaspidi
üldplaneering) muutva Sassi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Rahandusministeerium on oma vastuskirjas märkinud detailplaneeringu kohta punktis 3.6
järgmist: „Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud: Planeeringuala piirneb lõunast
avalikus kasutuses oleva erateega. Samuti on toodud, et: Planeeringuga tehakse ettepanek
määrata olemasolevale teele avaliku kasutuse funktsioon. Märgime, et planeeringuala külgneb
Hiiessaare kohaliku teega, mis kuulub Hiiumaa vallale. Palume detailplaneeringut
parandada.“.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Sassi kinnistu piirneb lõunast eraomandis olevate kinnistutega
(Golfi, Väike-Nigula) ja Hiiessaare tee kulgeb selles piirkonnas Golfi, Sassi ja Väike-Nigula
kinnistutel. Golfi kinnistu osas on Hiiessaare tee avalikus kasutuses (Hiiumaa Vallavolikogu
16.12.2021 otsus nr 19) ja Sassi kinnistu omanikuga on Hiiumaa vald sõlminud 07.11.2022
eratee isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Väike-Nigula kinnistu osas on Hiiessaare tee
lõik jätkuvalt mitteavalik. Seega ei kuulu Sassi kinnistust lõunas asuv Hiiessaare tee lõik
Hiiumaa vallale, vaid on osaliselt avalikus kasutuses olev eratee ning detailplaneeringus
märgitu vastab tegelikkusele. Pühalepa Osavalla Valitsus ei pea põhjendatuks
Rahandusministeeriumi nõuet selles osas detailplaneeringut muuta.
Samas kirjas on Rahandusministeerium palunud lisaks piirnevate kinnistute omanikele
kaasata detailplaneeringu koostamisse ka nende kinnistute omanikud, mida läbib
juurdepääsutee. Hiiessaare tee (tee number 6390027) on suures osas avalikus kasutuses olev
tee, mis läbib lisaks Hiiumaa valla omandis olevatele Hiiessaare tee kinnistutele veel Kärdla
lennuväli, Golfi, Sassi, Väike-Nigula, Hiie, Silla, Pihla ja Pendi kinnistuid. Riigimaanteelt
Lennujaama tee (tee number 12110) Hiiessaare teele saab mööda Roograhu teed (tee number
6390367), mis on samuti suures osas avaliku kasutusega eratee ja kulgeb mööda Kärdla
lennuväli ja Matso kinnistuid.
___________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542
71
Kirjast jääb arusaamatuks, milliste kinnistute omanikke on mõeldud lisaks juba kaasatud
kinnistute omanikele ja mis põhjusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Mai Julge 463 6845
[email protected]
72
73
74
75
76
77
78
Tegevuslitsentsid: EG10500844-0001
Töö nr T-22-002
Hiiu maakond Hiiumaa vald Hiiessaare küla
Sassi kü
topo-geodeetiline uuring
Tegevjuht /R.Pors/
Kuressaare 2022 a
Tallinna 58 Tel 45 56 470 a/a 10220014731012
93818 Kuressaare Estonia GSM 52 11 027 Ühispank
Reg.nr. 10500844 E-mail
[email protected] www.hadwest.ee
79
SISUKORD:
1.Seletuskiri 3-4
2.Asendiskeem 5
3.Geodeetiline alusplaan M 1:500 6
4.Elektrilevi võrgu asukohaandmete väljastamise akt 7
80
SELETUSKIRI
1.Üldandmed
Objekti asukoht: Hiiu maakond Hiiumaa vald Hiiessaare küla
Objekti nimetus: Sassi topo-geodeetiline uuring
Tööde täitmise aeg:
Välitööd: jaanuar 2022 a
Kameraaltööd: jaanuar ja veebruar 2022 a
Tellija: Kermo Paat
Tööde teostaja: Kristjan Kaljulaid
2.Geodeetiliste lähtepunkdide andme
Lähtepunktide andmed saadud Maa-ameti Geodeesiafondist.
2.1. Koordinaadid riiklikus L-EST97 ristkoordinaatide süsteemis
2.2. Kõrgused EH2000 süsteemis
3.Objekti geodeetilise sidumise andmed
Maa-ala mõõdistati GPS meetodil. Kõrguslikult seotud VRS süsteemis.
Koordinaat süsteem L.Est97. Kõrguslik süsteem EH 2000. Kõrgused kontrollitud Riikliku
geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punktilt nr 4511(Hiiessaare), H=3.577
4.Kasutatud varasemad tööd
Elektrilevi digitaalne andmebaas.
5.Mõõtmistööd
Teostati mõõdistamine vastavalt lähteülesandele pindalaga ~ 6,32 ha. Plaan koostati arvutil
graafikaprogrammiga AutoCAD LT 2005 (serial nr 342-83763935).
6.Kasutatud instrumendi
Maa-ala mõõdistamiseks kasutati Topcon HR kahesagedusliku reaalaja GPS aparatuuri.
Elektrikaabli asukoha otsimiseks kasutati “Radiodetection Ltd”trassiotsimis seadmeid C.A.T.
+ ja Genny+
81
7. Tehnovõrgud
Väliuurimisandmete põhjal on koostatud tehnovõrkude plaan. Mõõdistusalas mõõdistatud
klendi maakaablid, mis on tuvastatud kaabliotsimisseadmega. Puurkaev ja vee trassid(mis
on ette näidatud omaniku poolt). Kanalisatsiooni mahutid ja trassid(mis on ette näidatud
omaniku poolt). Elektrilevi madalpinge maakaabel on tellitud Elektrilevist.
8. Piiri andmed
Maaüksuse piiriandmed kantud plaanile Maa-ametist saadud andmete alusel seisuga
06.01.2022.a.
9. Üleantavate materjalide loetelu
Tellija esindaja: -tehniline aruanne 1eks.
-digitaalinfo dwg formaadis
Kohalik omavalitsus: -tehniline aruanne 1eks digitaalselt.
Täitja: /K.Kaljulaid/
82
83
84
*+,'*+ 123451 /
-./01 &&
1*/.6.*+ 1*/.6.8 *
1*3 7* 9&
*+21
:" $ $;< #=><
*21 12.+1 -
- " ? 1 ? @ A
+.12+21 *21 12.+1 22B'
&
*21 1.6. 13 6. B **.*+
$$
$$ 1*3 7*
" # #$ >
! " #
" $%& " ! " #
'" $%(& ))) " #
&
85
____________________________________________________________________________________
4.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused
Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet
planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu
elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning
planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta
kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on
kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.
Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada
kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes
kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.
4.1.1 Maakorraldustoimingud
Planeeritava kinnistu jagamiseks ning katastriüksuse moodustamiseks peab planeeringust
huvitatid isik, kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik tellima vastavat tegevusluba
omavalt maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise
andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud kinnistu jagamisel eraldiseisvateks katastriüksusteks puudub avalik huvi ning
nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Maakorraldustoimingute teostamise järgselt on võimalik notariaalse toiminguna jagada kinnistu
ning soovi korral teostada võõrandamistoimingud.
4.1.2 Projekteerimine
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu
täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et
planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu.
Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust -
täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled
seda endiselt soovivad.
Olulisemad projekteerimistööd:
• mahasõit, juurdepääsutee, parkimiskohad;
• hooned;
• tehnovõrgud ja -rajatised.
Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või
eraldiseisva projektiga.
__________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 1
86
_____________________________________________________________________
Osapoolte kohustused:
Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd
tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses
sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise
kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate
elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping.
4.1.3 Ehitamine
Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik
omavalitsus). Lennundusseaduse § 35² (3) 10) kohaselt tuleb lennuvälja kaitsevööndis toimuv
ehitustegevus kooskõlastada Transpordiametiga.
Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise
puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.
Olulisemad ehitustööd:
• planeeritud Krunt 2 mahasõit Hiiessaare teelt ning krundisisene juurdepääsutee,
sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste
jaoks;
• planeeritud kruntidele püstitatakse hooned;
• rajatakse krundisisesed tehnovõrgud ning krunte teenindavad tsentraalvõrgud.
Osapoolt kohustused:
Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik.
Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning
vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide
tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale
ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik (v.a. näiteks olukord kui mitme kinnistu omanikud
rajavad ühiselt tehnovõrke ja -rajatisi). Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks
kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 2
87
____________________________________________________________________________________
4.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,
kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude
hindamise kirjeldus ning seiremeetmed
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa
planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused
võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele,
välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja
elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning
ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende
seiremeetmed:
• planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu
omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed
põhjavee kaitsmiseks. Meetmete tõhususe hindamiseks tuleks regulaarselt (kord aastas)
tellida planeeritud puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;
• planeeritud biopuhasti tõhususe kontrolliks tuleb igakordsel kinnistu omanikul
regulaarselt (kord aastas) tellida puhastist väljuvate heitvete keemilise seisundi analüüs;
• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu
vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate
materjalide ning vee kogustesse tuleks suhtuda säästvalt, nende mahte ei ole võimalik
detailplaneeringu koostamise raames hinnata;
• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui
riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju
piirkonna keskkonnataluvust;
• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning
sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
• ehitusprotsessis tuleb ksutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega
sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 Lisa 4.2. / 1
88
Sassi detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping
nr 8-4.1/20
Kärdla (digitaalallkirja andmise kuupäev)
Hiiumaa Vallavalitsus (registrikood 77000424, aadress Keskväljak 5a, 92413 Kärdla linn,
Hiiumaa vald, Hiiu maakond) (edaspidi tellija), keda esindab vallavanem Hergo Tasuja,
Kermo Paat (isikukood 39211111917, e-post
[email protected] ), (edaspidi huvitatud isik),
ja
AA Arhitektid OÜ (registrikood 11484739, aadress Telliskivi 60A, 10412 Tallinn), (edaspidi
töövõtja), keda esindab juhatuse liige Margus Veskimeister,
edaspidi nimetatud eraldi ka pool ning koos ja ühiselt pooled,
sõlmisid, tuginedes Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsusele nr 61 „Sassi
detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“,
detailplaneeringu koostamise ning finantseerimislepingu (edaspidi leping) alljärgnevatel
tingimustel.
1. Lepingu eesmärk ja ese
1.1. Lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks Hiiessaare külas asuva Sassi kinnistu
detailplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 61)
(edaspidi detailplaneering) koostamisel ning detailplaneeringu koostamise rahastamisel
tellija, huvitatud isiku ja töövõtja vaheline õigussuhe.
1.2. Lepinguga tellib tellija töövõtjalt detailplaneeringu koostamise (edaspidi ka töö), töövõtja
kohustub töö tegema ja huvitatud isik kohustub maksma töövõtjale selle eest tasu.
1.3. Töö maht ja tööle kehtestatud nõuded on sätestatud lepingu dokumentides ja töö tegemist
reguleerivates õigusaktides. Tööde hulka kuulub ka selliste ülesannete täitmine ja nende
tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt
nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks.
1.4. Detailplaneeringu alana mõistetakse Hiiessaare külas asuvat Sassi maaüksust,
katastritunnus 63901:001:1441, pindala 5,09 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%.
2. Lepingu dokumendid
2.1. Termini „leping“ all mõistetakse lepingu tähenduses kõiki lepingu dokumente. Lepingu
dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest. Lepingu juurde kuuluvad lepingu
sõlmimise ajal järgmised lisad:
2.1.1 Lisa 1 – Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2022 otsus nr 61 „Sassi detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“
koos selle lisade ja seletuskirjaga.
3. Detailplaneeringu koostamise rahastamine ja töö eest tasumine
3.1. Detailplaneeringu koostamise rahastamist finantseerib täies ulatuses huvitatud isik.
Huvitatud isik kohustub tasuma kulud, mis on seotud detailplaneeringu koostamise ja
89
menetlemisega vastavalt huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostaja vahelisele
kokkuleppele.
3.2. Tasu sisaldab kõiki töövõtja tehtud kulutusi töö tegemisel lepingu raames ja autoritasu.
3.3. Makse(d) tasutakse huvitatud isiku poolt detailplaneeringu koostaja arvelduskontole
detailplaneeringu koostaja arve alusel.
4. Tellija kohustused ja õigused
4.1. Tellija on kohustatud:
4.1.1. andma töövõtjale üle tellija valduses olevad töö tegemiseks vajalikud andmed ja
dokumendid;
4.1.2. edastama töövõtjale mistahes informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt
võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale tegemisele;
4.1.3. teavitama töövõtjat viivitamatult asjaoludest, mis võivad takistada tööde nõuetekohast
tegemist;
4.1.4. tegema koostööd kaasatavate asutuste ja organisatsioonidega, sh lähteandmete
kogumine, informatsiooni vahetamine;
4.1.5. tegema planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingud;
4.1.6. arvestama töövõtja ja huvitatud isiku seaduslikke, mõistlikke ning põhjendatud
ettepanekuid detailplaneeringu menetlemisel;
4.1.7. võtma vastu lepingu tingimustele ja õigusaktidele vastava töö.
4.2. Tellijal on õigus:
4.2.1. anda töövõtjale suuniseid ja teha põhjendatud ettepanekuid töö koostamiseks;
4.2.2. mittenõustumisel töövõtja tehtud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Ekspertiisi kulud
kannab tellija. Kui tellitud ekspertiisi kohaselt oli töövõtja töö vastuolus kehtivate
õigusaktide või hea tava ja praktikaga, on tellijal õigus ekspertiisi maksumus
töövõtjalt sisse nõuda. Ekspertiisi teostamise ajaks võib tellija peatada töö koostamise;
4.2.3. nõuda töövõtjalt lepingujärgse töö vajalikul tasemel vormistamist ja tellijale
üleandmist.
5. Töövõtja kohustused ja õigused
5.1. Töövõtja on kohustatud:
5.1.1. juhinduma töö tegemisel lepingust, kehtivatest projekteerimis- ja ehitusnormidest,
heast projekteerimis- ja ehitustavast ning detailplaneeringu koostamist reguleerivatest
sätetest;
5.1.2. kasutama töö tegemisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu, kelle haridus,
oskused ja kogemused vastavad planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Tellijal on
õigus nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul,
kui nimetatud isikud teevad töid mittekohaselt;
5.1.3. hankima töö tegemiseks vajalikud avalikult kättesaadavad materjalid;
5.1.4. teatama tellijale ja huvitatud isikule koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada
töö tegemist lepingu kohaselt;
5.1.5. viima sisse tellija või tema poolt volitatud isiku poolt nõutavad muudatused ja
parandused;
90
5.1.6. valmistama ette avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamise materjalid, sh
kirjad, kutsed, teated jms ning tutvustama tööd avalikel aruteludel ning andma oma
pädevuse piires selgitusi;
5.1.7. esitama tellijale ja huvitatud isikule kirjalikult oma seisukohad avalikel aruteludel ja
avalikel väljapanekutel esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele ning nõustama
vajadusel planeeringuvaidluste korral;
5.1.8. tagama, et dokumentatsioon võimaldab detailplaneeringut vastu võtta ja kehtestada.
Juhul, kui detailplaneeringusse tehakse parandusettepanekuid või avastatakse puudusi,
mis takistavad detailplaneeringut kehtestada, kohustub töövõtja sellised puudused
kõrvaldama lühima võimaliku ajaga ning selliseid töid ei loeta lisatöödeks;
5.1.9. esitama enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsustuse tegemist tellijale
detailplaneeringu koos kõikide lisadega vähemalt 1 (ühes) eksemplaris eesti keeles
paberkandjal ja 1 (ühes) eksemplaris identse informatsioonina digitaalsel kujul (pdf ja
dwg formaadis ja vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50).
5.2. Töövõtjal on õigus:
5.2.1. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid;
5.2.2. saada huvitatult isikult töö eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;
5.2.3. nõuda huvitatult isikult lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral viivist
0,05% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku
mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;
5.2.4. kasutada töö koostamiseks teisi isikuid/alltöövõtjaid, jäädes ise vastutavaks lepingu
täitmise eest;
5.2.5. arvestades töövõtja erialaseid teadmisi ja kogemusi, teha tellijale põhjendatud
ettepanekuid töö lahenduste osas.
6. Huvitatud isiku õigused ja kohustused
6.1. Huvitatud isik on kohustatud:
6.1.1. maksma töövõtjale tasu töö tegemise eest. Huvitatud isik kohustub kandma ka kõik
muud detailplaneeringu koostamisega ja menetlemisega seotud vajalikud kulud, kaasa
arvatud vajalike analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud ning kohustub need
nõudmisel hüvitama tellijale või töövõtjale;
6.1.2. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingu punktis 3.3. sätestatule;
6.1.3. maksma töövõtjale tema nõudel viivist tähtaegselt tasumata summadelt 0,05% iga
viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;
6.1.4. sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist tellijaga planeerimisseaduse § 131 lõike
2 kohase halduslepingu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste
ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt
seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks
kandmiseks.
6.1.5. Juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata, ei hüvitata huvitatud isikule lepingu alusel
tasutud summasid ning huvitatud isik on kohustatud tasuma kõik lepingu alusel veel
tasumata summad.
6.2. Huvitatud isikul on õigus:
6.2.1. teha tellijale ettepanekuid seoses detailplaneeringu koostamisega.
7. Autoriõigused
91
7.1. Autoriõigused kõigile töö raames loodud teostele lähevad tellijale üle jooksvalt, st kohe
pärast iga autoriõiguse mõistes teose mõistele vastava töö osa valmimist, ilma et oleks
vajalik vastava töö osa tellijale üleandmine või esitamine. Autoriõigused lähevad üle
seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Tasu autoriõiguste eest on hõlmatud töö eest
lepingujärgselt makstava tasuga. Samaaegselt autoriõiguste üleminekuga tellijale saab
töövõtja automaatselt lihtlitsentsi vastavate teoste kasutamiseks ulatuses, mis on vajalik
lepingu edasiseks täitmiseks, sh õiguse vastavate teoste muutmiseks ja
reprodutseerimiseks. Töövõtja võib vastavat litsentsi all-litsentsida ainult tema poolt
lepingu täitmisel kasutatavatele isikutele ja ainult ulatuses, mis on vajalik lepingu
täitmiseks. Autoriõiguste üleminek jääb kehtima ka juhul, kui leping lõppeb mis tahes
põhjusel ennetähtaegselt ja/või ilma töö lõpliku üleandmiseta.
7.2. Koos varaliste õiguste eelsätestatud üleminekuga annab töövõtja tellijale jooksvalt ka
seadusega lubatud maksimaalse ulatusega tähtajatu ainulitsentsi töö raames loodavatele
teostele laienevate isiklike õiguste kasutamiseks territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta
koos all-litsentside andmise õigusega ning loobub tellija suhtes igasugusest õigusest
nõuda vastavate teoste kasutamise lõpetamist. Eelsätestatud litsentsi ja õigusest
loobumise tasu on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Töövõtjal ei ole
õigust käesolevas punktis autori isiklike õiguste kasutamiseks tähtajatult sõlmitud
litsentsilepingut korraliselt üles öelda.
7.3. Töövõtja kohustub tagama, et töö, töö teostamine ega töö kasutamine ei riku kolmandate
isikute õigusi, sh autoriõigusi.
7.4. Juhul, kui töö, töö teostamine või töö kasutamine rikub kolmandate isikute õigusi,
vastutab rikkumise eest töövõtja. Töövõtja kohustub hüvitama kolmandatele isikutele
tekitatud kahju ning rahuldama tellija eest kolmandate isikute poolt tellija vastu esitatud
kahju hüvitamise nõuded.
7.5. Kogu töö käigus loodud ja tekkinud teave ja lahendused, mis ei vasta autoriõiguslikule
teose mõistele, on samuti tellija omand alates vastava teabe või lahenduse loomisest või
tekkimisest. Tasu teabe ja lahenduste eest on hõlmatud töö eest makstava tasuga.
8. Lepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek
8.1. Töövõtja kooskõlastab valminud töö tellijaga ja huvitatud isikuga ning annab töö tellijale
üle ja tellija võtab töö vastu üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tellija esindaja
kontrollib enne vastuvõtmist, et töö vastab lepingu tingimustele. Kui töö on kooskõlas
lepingu tingimustega, allkirjastavad töö või selle osa üleandmise-vastuvõtmise akti tellija
ja töövõtja esindajad, kes on nimetatud lepingu punktides 11.1. ja 11.2. Juhul kui tellija
esindaja keeldub valminud tööd vastu võtmast, kohustub töövõtja andma tellijale
mõistliku lisaaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta ka lisaaja jooksul tööd
vastu, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
8.2. Juhul kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms
mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates
selles ühtlasi mõistliku aja, et puudused kõrvaldada. Töövõtja tehtud tööd ei võeta vastu
ega anta üle enne, kui töövõtja on töös esinenud puudused nõuete järgi ja ettenähtud
tähtajaks kõrvaldanud.
8.3. Töös esinevad puudused kõrvaldab töövõtja oma kulu ja vahenditega.
9. Lepingu tähtaeg, muutmine ja lõpetamine
9.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lõpeb poolte vaheliste lepinguliste
kohustuste täieliku täitmise korral, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides
ettenähtud alustel.
92
9.2. Muudatused ja täiendused käesolevale lepingule kehtivad üksnes siis, kui need on
vormistatud kirjalikult ja alla kirjutatud poolte esindajate poolt.
9.3. Tellija võib lepingu üles öelda juhul, kui esineb mõni planeerimisseaduse § 129 lg-s 1
sätestatud asjaolu ja tellija otsustab detailplaneeringu koostamise lõpetada.
9.4. Tellija ja töövõtja võivad lepingust taganeda võlaõigusseaduses ette nähtud alustel ja
korras.
9.5. Huvitatud isik võib lepingust taganeda ainult koos tellijaga ühiselt.
10. Kontaktisikud
10.1. Tellija kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Mai Julge;
[email protected]; 463 6845
10.2. Töövõtja kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Margus Vanameister;
[email protected]; 5621 4955
10.3. Huvitatud isiku kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Kermo Paat;
[email protected]; 5902 8510
11. Lõppsätted
11.1. Lepingus reguleerimata küsimused lahendatakse vaidluse korral läbirääkimiste teel ja
kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis lahendatakse vaidlus kohtus.
11.2. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt.
Poolte allkirjad:
Tellija Huvitatud isik Töövõtja
Hiiumaa Vallavalitsus Kermo Paat AA Arhitektid OÜ
Keskväljak 5a Sassi Telliskivi 60A
Kärdla Hiiessaare küla Tallinn
registrikood 77000424 Hiiumaa vald registrikood 11484739
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Hergo Tasuja Kermo Paat Margus Vanameister
93
____________________________________________________________________________________
6.1. Ruumilised illustratsioonid
Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja
hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana
vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
__________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 Lisa 6.1. / 1
94
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 2
95
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP21-01 Lisa 4.1. / 3
96
97
98
99
100
TEHNILISED TINGIMUSED 410781
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kuusk, Arno 38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Sassi Hiiesaare küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
63901:001:1441
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
101
TEHNILISED TINGIMUSED 410781
KLIENDI TEGEVUSED
1. Olemasoleva alajaama Hiiesaare:(Hiiu) maakaabli fiidri F1 baasil näha ette uuele objektidele toide 0,4
kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp.
Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatavad.
Sassi kinnistu olemasolev liitumispunkt asub liitumiskilbis 57855LK.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti
piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada
läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/
teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kardo Link Koostatud: 26.05.2022
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 26.05.2024
5884 4354 |
[email protected]
2/2
102
103
104
105
106
N
S
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrguspunkt
Maapinna kõrgusjoon
Tee, tänav, rada
Hoone, katusealune
Elektri õhuliin
Veetrass
Kanalisatsioonitrass
Puurkaev
Haljastus
Looduslik objekt
Nõlv, reljeef
Kraav, truup
Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan
Töö nr. DP21-01 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostamise aeg: Veebruar 2023
Väljatrüki fail: ML106_Hiiessaare_Sassi_Tugiplaan.dwg
Väljatrüki formaat: 1260.00 x 594.00 MM
HIIUMAA VALD
PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS
Puudutatud isikud 24.03.2023 nr 8-4./36-21
Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine
(Sassi, Hiiessaare k)
Tulenevalt planeerimisseaduse teavitame Teid võimalusest esitada Hiiessaare külas asuva Sassi
kinnistu detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda
Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald. Kui Te ei ole 30
päeva jooksul arvamust avaldanud, eeldame, et Te ei soovi nimetatud detailplaneeringu kohta
arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liili Eller
osavallavanem
Lisa: Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering (AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-01)
Mai Julge 463 6845
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Vallamaja tel: 463 6840
Tempa küla 463 6841
Hiiumaa vald e-post:
[email protected]
92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/
Reg nr 77000542