Teie 21.02.2023 nr 8-1/1370, JUM/23-
Justiitsministeerium 0207/-1K
[email protected] Meie 30.03.2023 nr 1.1-11/1292-2
Juristieksami seadus
Austatud proua minister
Rahandusministeeriumil pole võimalik kooskõlastada juristieksami seaduse eelnõu alltoodud
põhjustel:
1. Eelnõu koostamise põhjusena on välja toodud õigusteaduse magistri kvalifikatsiooni
ebaühtlane sisu. Pole ühtset arusaama hädavajalike õppeainete loetelust ja mahust.
Juristieksam võimaldab tänaste ameti- ja kutseeksamite üldosa korraldada ühiselt, et hinnata
ühisele lävendile vastavust – kandidaadi võimet rakendada Eesti õigust õigusmagistri tasemel.
Sellest eesmärgist nähtub, et probleem, mida lahendatakse on hariduslik – ülikoolidest on küll
võimalik saada õigusteaduse magistri kraadi, kuid see ei ole piisaval tasemel. Juristieksami
seadus ei lahenda õigushariduse taseme ebaühtlase kvaliteedi probleemi. Tekitatakse
nonsenss, kus juristieksamiga hinnatakse õigusametisse või -elukutsesse pürgija võimet
rakendada oma töös Eestis kehtivat õigust õigusteaduse magistri tasemel (eelnõu § 2 lg 1),
kuid juristieksamile võib tulla igaüks, kes on magister (eelnõu § 4 p 2). Seega tühistatakse
sisuliselt eelnõuga ülikoolides antav õigusteaduse magistri kraad. Seletuskirja § 2 lõike 2
selgitustes on märgitud, et see kindlustab, et iga asutus saab oma eripära silmas pidades
kontrollida kandidaadi valdkonnaspetsiifilisi teadmisi kindlustundega, et isiku õigusteaduse
magistrikraadile vastavaid teadmisi on juba kontrollitud. Kas see siis tähendab, et riiklik
eksam on ülikooli magistrikraadi kontrolleksam? Mitu korda riik peab oma vahendeid
panustama, et õigusteaduses oleks tagatud kvaliteetne magistriharidus? Kuidas lahendab ühtse
juristieksami nõue näiteks seletuskirja lk 6 kirjeldatud probleemi, et Ida-Virumaal ei ole
õigusabi piisavalt kättesaadav?
Tõime juba oma tagasisides VTK-le välja küsimuse, et kuna VTK ei käsitle õigushariduse
kvaliteedi tõstmise võimalusi kõrgkoolides – sama on eelnõus – siis kas aktsepteeritaksegi, et
kõrgkoolid jäävad andma ebaühtlast ja ka osadel juhtudel nõrka õigusharidust? Ka eelnõu
seletuskirjas ei selgitata, miks ei peeta vajalikuks õigusteaduse magistriõppe korrastamist. See
variant heidetakse kõrvale ilma pikemate põhjendusteta, vt nt Läti süsteemi selgitust ja
kommentaare sellele, et Lätis on see põhjendatud, kuna seal on õigusharidust andvaid koole
palju, kuid Eestis ainult kolm (lk 5).
2. Eelnõu ja seletuskiri on vastuolulised ning jätkuvalt ei saa aru, kas ametnikud või töötajad,
kes esindavad teenistus- või töösuhtes oma asutust, peavad juristieksami tegema või mitte.
Seletuskirja, lk 1 viimane lõik: „Eelnõu pakub paindliku lahendusena üksnes õigusametite ja
-kutsete ühisosa kohta käiva eksamikava kehtestamist ja sellise eksami korraldamist. See
kehtiks 5-aastasel juurastuudiumil põhinevas klassikalises juristitöös, kus teostatakse
avalikku võimu või pakutakse avalikkusele kontrollitud kvaliteediga õigusteenuseid.“ Avalik
teenistus on avaliku teenistuse seaduse § 5 punkti 1 kohaselt riigi või kohaliku omavalitsuse
üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
avaliku võimu teostamine. Seega peaksid justkui kõik riigi- või kohaliku omavalitsuse
ametnikud, kes oma asutust kohtus esindavad, selle eksami sooritama. Samas seletuskirja lk
2 kolmas lõik selgitab: „See uus nõue ei puudutaks muid kehtivaid esinduserisusi – näiteks
töötajaid või ametnikke, kes esindavad kohtus oma tööandjat“ ning eelnõu kohaselt tõendab
juristieksam isiku, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige, võimet olla kohtumenetluses
lepinguliseks esindajaks (eelnõu § 2 lõige 4). Täpsustame, et ametnike puhul jääb tööandja
mõiste arusaamatuks.
Seletuskirja Mõjude osa punktis 6.2.1 on välja toodud „Mõju advokatuuri mittekuuluvatele
lepingulistele esindajatele“, kus on analüüsitud üksnes kohtus pidevalt füüsiliste isikute
lepinguliste esindajatena tegutsevaid õigusteaduse magistrikraadiga juriste, kes ei ole
advokatuuri liikmed ega osale kohtumenetluses oma töö- või ametikohustusi täites. Seega on
analüüsist välja jäetud juristid, kes esindavad juriidilisi isikuid ja kes esindavad kohtus oma
tööandjat või asutust, riiki või kohalikku omavalitsust. Keeruline on väita, et keegi jurist
esindaks kohtus isikut, ilma et ta täidaks oma töökohustusi, kui tema töö ongi klientidele
õigusteenuse pakkumine ja esindamine.
3. Kutsekvaliteet peaks oluline olema kõigil ametikohtadel, kuid küsitav on, kas
kutseeksamite reguleerimiseks oleks vaja kehtestada eriseadusi. Vastavalt Riigikogu 12.
novembri 2020. a otsusele „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“
punktile 6 peaks õigusloome regulatiivne koormus vähenema aasta-aastalt tuntavalt. Selle
saavutamiseks ei algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige
tasandi õigusakti ja üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Lahenduste
väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest.
Justiitsministeeriumi kodulehel on toodud haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate
õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks.
Haldusjuhise eesmärk on kehtestada ministeeriumidele ühtsed nõuded proportsionaalsuse
hindamiseks enne kutsealasid reguleerivate uute õigusnormide kehtestamist või kehtivate
õigusnormide muutmist. Juhise punkti 1.2. kohaselt lisab õigusakti ettevalmistav
ministeerium eelnõu seletuskirjale kehtestavate nõuete proportsionaalsuse analüüsi,
sealhulgas hindab normide mõju koostoimes teiste kutsealale juurdepääsu või sellel
tegutsemist piiravate nõuetega ning põhjendab oma argumente. Seletuskirjas küll sisaldub
põhiseadusele vastavuse proportsionaalsuse kontroll, kuid mitte haldusjuhise kohane
proportsionaalsuse kontroll.
4. Õiguslikku segadust tekitab juristieksami seaduse § 15 lõike 1 koostoime
menetlusseadustike muudatustega. Eelnõu § 15 lõike 1 järgi ei kohaldata isikule, kes on
hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril asunud õigusametisse või -elukutsesse või vähemalt
läbinud selleks ettenähtud eksami või konkursi, juristieksami nõuet. Eelnõu § 3 loetleb
õigusametid ja -elukutsed, mille osas kohaldatakse juristieksami nõuet. Samas näiteks eelnõu
§ 17 punktis 3 kavandatud HKMS täiendamine §-ga 282¹ "Volitatud esindaja juristieksami
nõue" näeb muu hulgas ette, et juristieksami sooritamise nõuet kohaldatakse volitatud
esindajale alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Selles paragrahvis ei ole täpsustatud, kas volitatud
esindaja, kes ei ole eelnõu §-s 3 nimetatud õigusameti või elukutse esindaja, on siiski samuti
allutatud juristieksami kohustusele.
5. Juristieksami sisu regulatsioon eelnõus (§ 7) on väga pealiskaudne, vrdl audiitortegevuse
seaduse § 19, 21 ja 22 kutseeksami regulatsiooni. Seletuskirja lisas toodud justiitsministri
2
määruse kavandis „Juristieksami kord“ on märgitud, et juristieksam koosneb kuuest kaasuse
lahendamises seisnevast kirjalikust eksamitööst. Iga kaasusülesande lahendamiseks on aega 5
tundi. Seega on ülesannete lahendamiseks vaja 6x5 tundi, st 30 tundi. Samas teises sama
pealkirjaga rakendusakti kavandis on § 9 lõikes 1 märgitud, et eksam toimub kuni kolmel
järjestikusel päeval, iga päev kuni viie tunni jooksul. See teeb kokku 3x5, st 15 tundi. Ajaliselt
ei ole sellisel juhul võimalik iga kaasuse lahendamiseks kulutada 5 tundi.
6. Seletuskirjas on eksami sooritanute nimede avaldamise eesmärgina Ametlikes
Teadaannetes (eelnõu § 11) märgitud õigusteenuste turu usaldusväärsuse suurendamine. Seda
on võrreldud arsti kutsega ning tervishoiuteenuse osutajate andmete avaldamisega
tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 27 alusel. Meie meelest ei ole see võrdlus kohane,
sest tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 27 alusel registreeritakse tervishoiutöötaja
tervishoiukorralduse infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada
tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud.
Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on
Terviseametis registreeritud. Juristieksami puhul on õigusameti ja -elukutse juures tegemist
alles nö teadmiste üldosaga, mis ei võimalda töötamist vastavas õigusametis või -elukutsel.
See võib pigem tekitada segadust kui suurendab usaldusväärsust.
7. Me ei soovita eelnõusse sisse kirjutada, et eksamitasud laekuvad Riigikohtule (eelnõu § 5
lõige 1). Riigikohus on riigieelarveline asutus ja antud juhul on tegemist riigieelarve tuluga.
Seda, kuhu see täpsemalt laekub (omatulu) ei ole vaja reguleerida. Oluline on see, et
reguleeritud on, et seda kasutatakse juristieksami korraldamiseks.
8. Seletuskirjas on toodud info, et on tehtud järgnev ettepanek: Riigikohtule tuleks
juristieksami funktsiooni käivitamiseks ette näha lisaraha, mis kaetakse Justiitsministeeriumi
eelarvest – Riigikohus on ettepanekuga nõus. See on aga oma sisult algatuskulud, mis ei anna
edaspidiseks eelarvet Riigikohtule. Riigieelarveliselt kulu suureneb umbes 60 000 eurot ja see
on püsiv. Eelarve muutmiseks/suurendamiseks tuleb Riigikohtul esitada lisataotlus,
automaatset suurenemist ei toimu. Seletuskirja kohaselt on hetkel arvestatud, et komisjoni
liikmed teevad esialgu seda tööd tasuta, ilma tasu saamata. See ei ole jätkusuutlik. Arvestades
komisjoni liikmete tasuga võib vajatav eelarve olla veel suurem.
9. Seletuskirjast ei nähtu, et eelnõu oleks läbinud keeletoimetamist. Samuti ei selgu eelnõu
juriidilist kvaliteeti kontrollinud jurist (HÕNTE § 41 lõige 2 punktid 2 ja 3).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Marge Kaskpeit 611 3611
[email protected]
Olivia Taluste 611 3092
[email protected]
Kairit Eha 611 3194
[email protected]
3