dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Juristieksami seadus

Rahandusministeerium · 30. märts 2023
Viit
1.1-11/1292-2
Registreeritud
30. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-111292-2 30.03.2023 Väljaminev kiri.asice414 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.02.2023 nr 8-1/1370, JUM/23- Justiitsministeerium 0207/-1K [email protected] Meie 30.03.2023 nr 1.1-11/1292-2 Juristieksami seadus Austatud proua minister Rahandusministeeriumil pole võimalik kooskõlastada juristieksami seaduse eelnõu alltoodud põhjustel: 1. Eelnõu koostamise põhjusena on välja toodud õigusteaduse magistri kvalifikatsiooni ebaühtlane sisu. Pole ühtset arusaama hädavajalike õppeainete loetelust ja mahust. Juristieksam võimaldab tänaste ameti- ja kutseeksamite üldosa korraldada ühiselt, et hinnata ühisele lävendile vastavust – kandidaadi võimet rakendada Eesti õigust õigusmagistri tasemel. Sellest eesmärgist nähtub, et probleem, mida lahendatakse on hariduslik – ülikoolidest on küll võimalik saada õigusteaduse magistri kraadi, kuid see ei ole piisaval tasemel. Juristieksami seadus ei lahenda õigushariduse taseme ebaühtlase kvaliteedi probleemi. Tekitatakse nonsenss, kus juristieksamiga hinnatakse õigusametisse või -elukutsesse pürgija võimet rakendada oma töös Eestis kehtivat õigust õigusteaduse magistri tasemel (eelnõu § 2 lg 1), kuid juristieksamile võib tulla igaüks, kes on magister (eelnõu § 4 p 2). Seega tühistatakse sisuliselt eelnõuga ülikoolides antav õigusteaduse magistri kraad. Seletuskirja § 2 lõike 2 selgitustes on märgitud, et see kindlustab, et iga asutus saab oma eripära silmas pidades kontrollida kandidaadi valdkonnaspetsiifilisi teadmisi kindlustundega, et isiku õigusteaduse magistrikraadile vastavaid teadmisi on juba kontrollitud. Kas see siis tähendab, et riiklik eksam on ülikooli magistrikraadi kontrolleksam? Mitu korda riik peab oma vahendeid panustama, et õigusteaduses oleks tagatud kvaliteetne magistriharidus? Kuidas lahendab ühtse juristieksami nõue näiteks seletuskirja lk 6 kirjeldatud probleemi, et Ida-Virumaal ei ole õigusabi piisavalt kättesaadav? Tõime juba oma tagasisides VTK-le välja küsimuse, et kuna VTK ei käsitle õigushariduse kvaliteedi tõstmise võimalusi kõrgkoolides – sama on eelnõus – siis kas aktsepteeritaksegi, et kõrgkoolid jäävad andma ebaühtlast ja ka osadel juhtudel nõrka õigusharidust? Ka eelnõu seletuskirjas ei selgitata, miks ei peeta vajalikuks õigusteaduse magistriõppe korrastamist. See variant heidetakse kõrvale ilma pikemate põhjendusteta, vt nt Läti süsteemi selgitust ja kommentaare sellele, et Lätis on see põhjendatud, kuna seal on õigusharidust andvaid koole palju, kuid Eestis ainult kolm (lk 5). 2. Eelnõu ja seletuskiri on vastuolulised ning jätkuvalt ei saa aru, kas ametnikud või töötajad, kes esindavad teenistus- või töösuhtes oma asutust, peavad juristieksami tegema või mitte. Seletuskirja, lk 1 viimane lõik: „Eelnõu pakub paindliku lahendusena üksnes õigusametite ja -kutsete ühisosa kohta käiva eksamikava kehtestamist ja sellise eksami korraldamist. See kehtiks 5-aastasel juurastuudiumil põhinevas klassikalises juristitöös, kus teostatakse avalikku võimu või pakutakse avalikkusele kontrollitud kvaliteediga õigusteenuseid.“ Avalik teenistus on avaliku teenistuse seaduse § 5 punkti 1 kohaselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 avaliku võimu teostamine. Seega peaksid justkui kõik riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes oma asutust kohtus esindavad, selle eksami sooritama. Samas seletuskirja lk 2 kolmas lõik selgitab: „See uus nõue ei puudutaks muid kehtivaid esinduserisusi – näiteks töötajaid või ametnikke, kes esindavad kohtus oma tööandjat“ ning eelnõu kohaselt tõendab juristieksam isiku, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige, võimet olla kohtumenetluses lepinguliseks esindajaks (eelnõu § 2 lõige 4). Täpsustame, et ametnike puhul jääb tööandja mõiste arusaamatuks. Seletuskirja Mõjude osa punktis 6.2.1 on välja toodud „Mõju advokatuuri mittekuuluvatele lepingulistele esindajatele“, kus on analüüsitud üksnes kohtus pidevalt füüsiliste isikute lepinguliste esindajatena tegutsevaid õigusteaduse magistrikraadiga juriste, kes ei ole advokatuuri liikmed ega osale kohtumenetluses oma töö- või ametikohustusi täites. Seega on analüüsist välja jäetud juristid, kes esindavad juriidilisi isikuid ja kes esindavad kohtus oma tööandjat või asutust, riiki või kohalikku omavalitsust. Keeruline on väita, et keegi jurist esindaks kohtus isikut, ilma et ta täidaks oma töökohustusi, kui tema töö ongi klientidele õigusteenuse pakkumine ja esindamine. 3. Kutsekvaliteet peaks oluline olema kõigil ametikohtadel, kuid küsitav on, kas kutseeksamite reguleerimiseks oleks vaja kehtestada eriseadusi. Vastavalt Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusele „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“ punktile 6 peaks õigusloome regulatiivne koormus vähenema aasta-aastalt tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi õigusakti ja üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest. Justiitsministeeriumi kodulehel on toodud haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. Haldusjuhise eesmärk on kehtestada ministeeriumidele ühtsed nõuded proportsionaalsuse hindamiseks enne kutsealasid reguleerivate uute õigusnormide kehtestamist või kehtivate õigusnormide muutmist. Juhise punkti 1.2. kohaselt lisab õigusakti ettevalmistav ministeerium eelnõu seletuskirjale kehtestavate nõuete proportsionaalsuse analüüsi, sealhulgas hindab normide mõju koostoimes teiste kutsealale juurdepääsu või sellel tegutsemist piiravate nõuetega ning põhjendab oma argumente. Seletuskirjas küll sisaldub põhiseadusele vastavuse proportsionaalsuse kontroll, kuid mitte haldusjuhise kohane proportsionaalsuse kontroll. 4. Õiguslikku segadust tekitab juristieksami seaduse § 15 lõike 1 koostoime menetlusseadustike muudatustega. Eelnõu § 15 lõike 1 järgi ei kohaldata isikule, kes on hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril asunud õigusametisse või -elukutsesse või vähemalt läbinud selleks ettenähtud eksami või konkursi, juristieksami nõuet. Eelnõu § 3 loetleb õigusametid ja -elukutsed, mille osas kohaldatakse juristieksami nõuet. Samas näiteks eelnõu § 17 punktis 3 kavandatud HKMS täiendamine §-ga 282¹ "Volitatud esindaja juristieksami nõue" näeb muu hulgas ette, et juristieksami sooritamise nõuet kohaldatakse volitatud esindajale alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Selles paragrahvis ei ole täpsustatud, kas volitatud esindaja, kes ei ole eelnõu §-s 3 nimetatud õigusameti või elukutse esindaja, on siiski samuti allutatud juristieksami kohustusele. 5. Juristieksami sisu regulatsioon eelnõus (§ 7) on väga pealiskaudne, vrdl audiitortegevuse seaduse § 19, 21 ja 22 kutseeksami regulatsiooni. Seletuskirja lisas toodud justiitsministri 2 määruse kavandis „Juristieksami kord“ on märgitud, et juristieksam koosneb kuuest kaasuse lahendamises seisnevast kirjalikust eksamitööst. Iga kaasusülesande lahendamiseks on aega 5 tundi. Seega on ülesannete lahendamiseks vaja 6x5 tundi, st 30 tundi. Samas teises sama pealkirjaga rakendusakti kavandis on § 9 lõikes 1 märgitud, et eksam toimub kuni kolmel järjestikusel päeval, iga päev kuni viie tunni jooksul. See teeb kokku 3x5, st 15 tundi. Ajaliselt ei ole sellisel juhul võimalik iga kaasuse lahendamiseks kulutada 5 tundi. 6. Seletuskirjas on eksami sooritanute nimede avaldamise eesmärgina Ametlikes Teadaannetes (eelnõu § 11) märgitud õigusteenuste turu usaldusväärsuse suurendamine. Seda on võrreldud arsti kutsega ning tervishoiuteenuse osutajate andmete avaldamisega tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 27 alusel. Meie meelest ei ole see võrdlus kohane, sest tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 27 alusel registreeritakse tervishoiutöötaja tervishoiukorralduse infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud. Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud. Juristieksami puhul on õigusameti ja -elukutse juures tegemist alles nö teadmiste üldosaga, mis ei võimalda töötamist vastavas õigusametis või -elukutsel. See võib pigem tekitada segadust kui suurendab usaldusväärsust. 7. Me ei soovita eelnõusse sisse kirjutada, et eksamitasud laekuvad Riigikohtule (eelnõu § 5 lõige 1). Riigikohus on riigieelarveline asutus ja antud juhul on tegemist riigieelarve tuluga. Seda, kuhu see täpsemalt laekub (omatulu) ei ole vaja reguleerida. Oluline on see, et reguleeritud on, et seda kasutatakse juristieksami korraldamiseks. 8. Seletuskirjas on toodud info, et on tehtud järgnev ettepanek: Riigikohtule tuleks juristieksami funktsiooni käivitamiseks ette näha lisaraha, mis kaetakse Justiitsministeeriumi eelarvest – Riigikohus on ettepanekuga nõus. See on aga oma sisult algatuskulud, mis ei anna edaspidiseks eelarvet Riigikohtule. Riigieelarveliselt kulu suureneb umbes 60 000 eurot ja see on püsiv. Eelarve muutmiseks/suurendamiseks tuleb Riigikohtul esitada lisataotlus, automaatset suurenemist ei toimu. Seletuskirja kohaselt on hetkel arvestatud, et komisjoni liikmed teevad esialgu seda tööd tasuta, ilma tasu saamata. See ei ole jätkusuutlik. Arvestades komisjoni liikmete tasuga võib vajatav eelarve olla veel suurem. 9. Seletuskirjast ei nähtu, et eelnõu oleks läbinud keeletoimetamist. Samuti ei selgu eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollinud jurist (HÕNTE § 41 lõige 2 punktid 2 ja 3). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Marge Kaskpeit 611 3611 [email protected] Olivia Taluste 611 3092 [email protected] Kairit Eha 611 3194 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel