dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Laulasmaa küla Laululinnu ja Metsalinnu kinnistute detailplaneeringust

Rahandusministeerium · 30. märts 2023
Viit
15-3/10163-3
Registreeritud
30. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus, M. P., L. M., MTÜ Lohusalu Rahvas , J. L., T. L., M. L. j. K. M. L., T. R., A. R.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-310163-3 30.03.2023 Väljaminev kiri.asice428 KB

Sisu (failidest)

Teie 25.12.2022 nr 6-1/58-42 Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 30.03.2023 nr 15-3/10163-3 [email protected] Laulasmaa küla Laululinnu ja Metsalinnu kinnistute detailplaneeringust Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 25.12.2022 kirjaga nr 6-1/58-42 Rahandusministeeriumile Laululinnu ja Metsalinnu kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala, suurusega ca 0,65 ha, asub Laulasmaa külas Laulasmaa-Lohusalu tee ja Rahuranna tee vahelisel alal. Keila valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille juhtotstarve on suvilakruntide maa. Detailplaneering on kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntimine kaheks elamumaakrundiks, millele antakse ehitusõigus üksikelamu rajamiseks, üheks tootmismaa krundiks puurkaevu tarbeks ning transpordimaa krundiks kergliiklustee rajamiseks. Detailplaneering võeti vastu Lääne-Harju Vallavalitsuse 05.04.2022 korraldusega nr 334. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldati ajavahemikul 04.05. – 18.05.2022. Sellekohane teade ilmus Lääne-Harju Vallavalitsuse veebilehel, ajalehes Harju Elu ja Lääne- Harju vallalehes. Kaasatavaid isikuid teavitati eraldi Lääne-Harju Vallavalitsuse 13.04.2022 kirjaga. Avaliku väljapaneku kestel esitati 4 arvamuskirja. Kohalik omavalitsus korraldas 30.06.2022 avaliku arutelu. Avalikul arutelul lepiti kokku hoonestusala ja hoonete brutopinna vähendamise ning piirdeaedade asukohas ja täpsustati jalgradade alternatiive, kuid kokkuleppele esitatud arvamuste osas ei jõutud. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad ärakuulamisele, mis toimus 07.02.2023. Ärakuulamisel lepiti kokku, et detailplaneeringut täiendatakse vastavalt: 1. Läbipääsu alternatiiv 1 kajastatakse joonistel selgemalt ja arusaadavamalt. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Läbipääsu alternatiiv 2 nimetatakse ümber „olemasolevaks jalgteeks“ vms tingmärgiga, mis eristaks, et tegemist on olemasoleva olukorra kajastamise, mitte planeeringus kavandatava teega. 3. Kohalik omavalitsus suhtleb planeeritavate kinnistute omanike ja arvamuse esitajatega piirdeaedade rajamise küsimuse osas, et leida kõiki osapooli rahuldav kompromisslahendus. Arvamuse esitajad väljendasid nõusolekut maantee poolse piirdeaia rajamise osas. 4. Detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse elluviimise tegevuskava osas, et planeeringust selguks uue läbipääsu rajamise ja olemasoleva läbipääsu sulgemise küsimused. Silmas tuleb pidada, et olemasoleva tee sulgemine enne uue tee valmimist ehk uue läbipääsu rajamist, ei pruugi olla õigusaktidega kooskõlas. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 16.02.2023 kirjaga nr 6-1/58-44 korrigeeritud detailplaneeringu materjalid. 02.03.2023 kirjaga 6-1/58-51 esitas kohalik omavalitsus täiendavad arvamused korrigeeritud planeeringulahenduse osas. Tutvunud esitatud planeeringumaterjalide ja täiendavate arvamuskirjadega, märgime järgmist: 1. Jaak-Adam Looveer märkis 27.02.2023 e-kirjas, et esitatud detailplaneeringu lahenduses jääb planeeritava teeraja olemus ebaselgeks. Arvamuse esitaja tegi ettepaneku lisada seletuskirja ja joonisele täpsustav tekst: "Planeeritav tee on avalikult kasutatav ja laiemat piirkonda teenindav, jalakäijatele ja ratturitele kasutamiseks mõeldud u. 1,5 m laiune pinnaskattega tee, mis ühendab Rahuranna teed Lohusalu teega (sh sinna tulevikus rajatava kergliiklusteega). Minni-Triin Park ja Kuldar-Jaan Torokoff märkisid 27.02.2023 täiendavas arvamuskirjas, et detailplaneeringus on sisustamata, kes ja millal rajab olemaseolevale teerajale alternatiivi. Arvamuse esitajate hinnangul „jalgtee kavandamine“ on mittemidagiütlev ja piirkonna elanike jaoks vastuvõetamatu sõnastus. Arvamuse esitajad leidsid, et kohalik omavalitsus peab kaaluma huvisid, põhistama oma seisukohti ja leidma tasakaalustatud lahenduse, mille puhul on selge, et see ei jää üksnes piisavalt sisustamata punktiiriks planeeringu põhijoonisel. M-T. Park ja K-J. Torokoff tegid ettepaneku, et sarnaselt Maanteeametile ristumiskoha üleandmisega näeks planeering selgesõnaliselt ette, et enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa väljastamist tuleb välja ehitada ning kohalikule omavalitsusele üle anda nõuetekohane teerada ja vähemalt senikaua peab olema tagatud olemasoleva väljakujunenud tee kasutamine (see tuleb ka tähistada põhijoonisel). Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest ei nähtu, et esitatud ettepanekuid oleks kaalutud, detailplaneeringu seletuskirja täiendatud või esitatud põhjendused, miks esitatud ettepanekutega detailplaneeringus ei arvestatud. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel lepiti kokku detailplaneeringu seletuskirja täiendatakse elluviimise tegevuskava osas, et planeeringust selguks uue läbipääsu rajamise ja olemasoleva läbipääsu sulgemise küsimused. Silmas tuleb pidada, et olemasoleva tee, sulgemine enne uue tee valmimist ehk uue läbipääsu rajamist, ei pruugi olla õigusaktidega kooskõlas. Esitatud detailplaneeringu jääb materjalidest ebaselgeks millal planeeritav teerada välja ehitatakse, kes selle välja ehitab ja/või vastavad kulud kannab. 2 Juhime tähelepanu, et detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava tee väljaehitamise kohustus on kohalikul omavalitsusel juhul, kui ei ole teisiti kokkulepitud (PlanS § 131 lg 1). Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda J-A. Looveer ning M-T. Park ja K-J. Torokoff poolt esitatud ettepanekuid ja detailplaneeringu seletuskirja täiendada, et detailplaneeringust selguks üheselt ja arusaadavalt uue teeraja ehitamise ja olemasoleva sulgemise küsimused. 2. Allan Räim märkis 21.02.2023 e-kirjas, et ei nõustu detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6 toodud sõnastusega, et: „Piirde rajamine õueala ümber on lubatud peale jalgtee ümberehitamist vallale kuuluvale kinnistule“. A. Räim märkis, et tema hinnangul sobiks vastav sõnastus järgmiselt: „Lubatud on Laululinnu kinnistu idapiiril ja Metsalinnu kinnistu läänepiiril asuva (hekkepuiduga kaetud) jalgraja kasutamine kuni jalgtee ümberehitamiseni vallale kuuluvale kinnistule“. Allan Räim ja Tuuli Räim märkisid täiendavalt 28.02.2023 e-kirjas, et sõnastusettepanekuga: „Piirde rajamine õueala ümber on lubatud peale jalgtee ümberehitamist vallale kuuluvale kinnistule“ ollakse üksnes nõus juhul, kui uus jalgtee valmib enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Juhime tähelepanu, et Lääne-Harju Vallavalitsuse 02.03.2023 kaaskirjas 6-1/58-51 on toodud, et Laululinnu kinnistu omanik on nõus lubama ajutiselt jalgraja kasutamist ning lubatud on Laululinnu kinnistu idapiiril ja Metsalinnu kinnistu läänepiiril asuva (hakkepuiduga kaetud) jalgraja kasutamine kuni jalgtee ümber ehitamiseni vallale kuuluvale kinnistule“. Selle jalgtee rajamise kulud kannavad huvitatud isikud. Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6 on aga sõnastus „Piirde rajamine õueala ümber on lubatud peale jalgtee ümberehitamist vallale kuuluvale kinnistule“. Rahandusministeeriumile jääb ebaselgeks, kas Laululinnu kinnistu omanik nõustus sellise sõnastusettepanekuga kuigi eelnevalt oldi sellise sõnastusega nõus üksnes siis, kui jalgrada ehitatakse valmis enne detailplaneeringu kehtestamist. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringust ei selgu millal uus jalgtee valmib ja ega kes uue tee rajamise kulud kannab. Palume kohalikul omavalitsusel kontrollida, kas Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringumaterjalid on ajakohased, kuivõrd kaaskirjas toodud selgitused ei vasta detailplaneeringu lahendusele. 3. J-A. Looveer juhtis 27.02.2023 e-kirjas tähelepanu, et piirdeaia teema on kogukonnale kõige suuremat muret tekitav küsimus ning leidis, et piirdeaia võiks erandina rajada Laululinnu kinnistu maantee poolsesse serva, et vältida juhuslike liikujate ja sõidukite sattumist kinnistule situatsioonis, kus ajalooline metsarada on suletud ja inimeste väljakujunenud liikumisteed on muudetud ehk väljakujunenud metsarada on asendatud uue planeeritava teerajaga Rahuranna tee 2 kinnistul. Alternatiivina palus J-A. Looveer kohalikul omavalitsusel piirdeaia välistamist kõrghaljastuse säilitamise alas. L. Matteus märkis samuti 27.02.2023 e-kirjas, et piirdeaedade rajamine võiks olla lubatud vaid kinnistute maantee poolses servas. Rahandusministeeriumile teadaolevalt on Laululinnu kinnistule piirdeaed rajatud ning Lääne- Harju Vallavalitsus on leidnud, et aia ehitamine ei ole õigusvastane. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on vaja piirdeaia ehitamiseks, mille ehitamisel teostatakse kaevetöid, eelnevalt esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Lääne-Harju Vallavalitsus asus seisukohale, et kuna 3 piirdeaia ehitamisel ei ole teostatud kaevetöid, ei olnud eelnevalt vaja esitada ehitusteatist ja ehitusprojekti. Õigusliku aluse puudumise tõttu jättis Lääne-Harju Vallavalitsus riikliku järelevalve menetluse algatamata. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lõike 3 kohaselt ei või omanik keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on Laululinnu kinnistul paiknev jalgtee suletud piirdeaiaga. Kuivõrd Laululinnu kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus, kus puudub õuemaa, ei ole jalgraja kasutamise takistamine piirdeaiaga kooskõlas KeÜS § 33 lõikes 3 ettenähtuga. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel lepiti kokku, et kohalik omavalitsus suhtleb arvamuse esitajate ja planeeringust huvitatud isikutega, et täiendavalt arutada piirdeaedade rajamise küsimust. Heakskiidu saamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt on Rahandusministeeriumile esitatud üksnes arvamusi esitanud isikute ja Laululinnu maaüksuse omanike seisukohad, kuid ebaselgeks jääb, kas kohalik omavalitsus on püüdnud leida kompromisslahendust piirdeaedade osas. Samuti ei selgu, kuidas on Lääne-Harju Vallavalitsus kaalunud erinevaid huve ning kas ja kuidas piirdeaed mõjutab sealset keskkonda ja milline on Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukoht peale erinevate huvide kaalumist. Lisaks puuduvad põhjendused, miks J-A. Looveer poolt 27.02.2023 e-kirjas toodud ettepanekuid ei ole planeeringus arvestatud. Kuna piirdeaedade rajamise küsimus on kohalikule kogukonnale tähtis ja ei ole käsitletavale piirkonnale omane, siis palume kohalikul omavalitsusel põhjalikumalt hinnata piirdeaedade sobivust käsitletavale maa-alale. 4. Lääne-Harju Vallavalitsuse 25.12.2022 kirjaga nr 6-1/58-42 Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud detailplaneeringu versioonis (joonis 04.10.2022) oli toodud jalgraja alternatiiv 2, mis läbis planeeritava ala lõunaosa ning Lohusalu tee 73 kinnistut. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel selgus, et arvamuste esitajad ei nõustu eelnimetatud jalgtee näitamisega planeeringus kui „alternatiivne jalgtee“. Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et kohalik omavalitsus korrigeerib detailplaneeringu lahendust ning alternatiiv 2 nimetatakse ümber „olemasolevaks jalgteeks“ vms tingmärgiga, mis eristaks, et tegemist on olemasoleva olukorra kajastamise, mitte planeeringus kavandatava teega. Minni-Triin Park pöördus 28.02.2023 e-kirjaga Rahandusministeeriumi poole märkides, et seda jalgrada ei ole olemas, see ei vii kuhugi ja see ei ole alternatiivina olnud kunagi kaalumisel. Arvamuse esitajad ja kohalik kogukond (ca 80 inimest) ei ole sellega nõus. M-T. Park märkis, et on arusaamatu, miks vald/planeeringu koostaja selle plaanile kandis ja räägib sellest kui alternatiivsest lahendusest. Kuivõrd Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise tulemusena jäi üles teadmine, et Lohusalu tee 73 kinnistule märgitud tee on olemasolev jalgrada ning selle näitamine on vajalik servituudi seadmiseks Laululinnu kinnistule, palume kohalikul omavalitsusel selgitada välja, kas nimetatud tee on kasutuskõlblikuna olemas ning kas selle tee näitamine ja Laululinnu kinnistule teeservituudi seadmine on vajalik. 4 5. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel tõstatati küsimus planeeringualal asuva kõrghaljastuse säilitamise osas. 5.1 Jaak-Adam Looveer märkis 27.02.2023 e-kirjas, et üldplaneeringu kohane 75% kõrghaljastuse säilitamine vajab täpsustamist, nt eemaldada seletuskirjast hoonest 3m kaugusel puude raiumist lubav lause või täpsustada, et ei kehti hoonestusalast väljas pool. Ühtlasi palus arvamuse esitaja kohalikul omavalitsusel täpsustada, et 75% kinnistute kõrghaljastusest peab säilima naaberkruntide puistutega liituvate terviklike looduslike metsaaladena koos alusmetsaga. Rahandusministeeriumile esitatud materjalide pinnalt jääb ebaselgeks kas kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekuid kaalunud ning millistel põhjustel ei ole esitatud ettepanekut detailplaneeringus arvestatud. 5.2 PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul jääb detailplaneeringus ebaselgeks kuidas on tagatud kõrghaljastuse säilimine 75% ulatuses. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6 „Haljastuse ja heakorra põhimõtted“ on toodud nõue säilitada planeeritavatel kinnistutel maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (vähemalt 75 %) ja madalhaljastust. Planeeritud hoonestuse ja rajatiste (terrassid, teed, katendid, tehnovõrgud jmt) ning ehitusaegse tegevuse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks planeeritakse nende asukohad vastavalt puude asukohale, viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Võttes aluseks, et detailplaneeringu joonistel toodud hoonestusala on ulatuslik ning seletuskirja kohaselt on lubatud üksikelamule ja abihoonetele lähemale kui 3 m jääva kõrghaljastuse likvideerimine. Lisaks võib likvideerida hoonetele juurdepääsu teele ja parkimiskohtadele ette jääva kõrghaljastuse, kui selle säilitamiseks tehtavad kulutused ja insenertehnilised lahendused oleksid ebamõistlikud. Samuti puurkaevule, rajatavatele trassidele ja kogumismahutile ette jääva kõrghaljastuse võib likvideerida, kui selle säilitamiseks tehtavad kulutused ja insenertehnilised lahendused oleksid ebamõistlikud, on detailplaneeringus toodud tingimused vastuolulised ja ei taga kõrghaljastuse maksimaalset säilitamist. Palume kohalikul omavalitsusel üle vaadata detailplaneeringus toodud tingimused ja nõuded kõrghaljastuse säilitamise osas ja kaaluda dendroloogilise uuringu koostamine nõude lisamist ehitusprojekti koostamisele. Juhime tähelepanu, et PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu- ruumilahendus/mojude-hindamine/. Detailplaneeringu materjalide täiendamine ja selgituste andmine on eelduseks planeeringu heakskiidu menetluse jätkamiseks, esitatud arvamustele seisukoha 5 andmiseks ning detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse otsustamiseks planeerimisseaduses sätestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: Minni-Triin Park, Lauri Matteus, MTÜ Lohusalu Rahvas, Jaak-Adam Looveer, Triinu-Liis Looveer, Martin Lehtmets ja Karin Maria Lehtmets, Tuuli Räim, Allan Räim Helen Madison 611 3135 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel