Kultuuriministeerium · 15. veebruar 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 15.02.2018 nr 30
Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja muutmine
Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 alusel muuta Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja
(edaspidi põhikiri) järgnevalt:
1. Muuta põhikirja punkti 1.4 ja sõnastada see järgnevalt:
„1.4. Sihtasutuse asukoht on Narva, Eesti Vabariik“.
2. Muuta põhikirja punkti 1.5.2 ja sõnastada see järgnevalt:
„1.5.2. sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine.“.
3. Muuta põhikirja punkti 1.7.3 ja sõnastada see järgnevalt:
„1.7.3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja
trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe ning nõustamisteenust;“.
4. Muuta põhikirja punkti 1.7.5 ja sõnastada see järgnevalt:
„1.7.5 annab tagasipöördujatele tagasipöördumistoetusi ja nõustab neid
tagasipöördumistoetuse taotlemisel ja teistes rändealastes küsimustes;“.
5. Tunnistada kehtetuks põhikirja punkt 1.8.6.
6. Muuta põhikirja punkti 3.91 ja selle alapunkte ning sõnastada need ümber järgnevalt:
„3.91. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide
konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et nõukogu liige või temaga seotud isik
(abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine
majapidamine):
3.91.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;
3.91.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui Sihtasutus;
3.91.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus;
3.91.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga;
3.91.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku
juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või
tellija.“.
7. Käskkirja punktis 1 nimetatud muudatus jõustub 01.01.2019. a.
8. Võttes arvesse käskkirja punktidest 1 – 6 nimetatud põhikirja muudatusi ning punkti 7
kinnitada:
8.1. kuni 31.12.2018. a kehtiv Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja redaktsioon (lisa 1);
8.2. alates 01.01.2019. a jõustuv Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja redaktsioon (lisa 2).
9. Integratsiooni Sihtasutuse juhatusel esitada käesolev käskkiri ning põhikirja uues
redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI
I Üldsätted
1.1. Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik, mis
on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ja on loodud vara
valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.2. Sihtasutuse nimi on eesti keeles Integratsiooni Sihtasutus.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium.
1.4. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.5. Sihtasutus on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks järgmistel eesmärkidel:
1.5.1. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine
eestlaste ja mitte-eestlaste seas;
1.5.2. sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine.
1.6. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.
1.7. Oma põhikirjalise tegevuse läbiviimiseks Sihtasutus:
1.7.1. kogub, vahendab, avaldab ja levitab integratsiooni, rände- ja varjupaigaalast
teavet ning peab sellekohaseid andmebaase;
1.7.2. valmistab ette ja tellib eesmärkide täitmiseks vajalikke lähteuuringuid,
korraldab nõupidamisi, konverentse, seminare ja teisi üritusi integratsiooni,
rände- ja varjupaigaalase teabe vahendamiseks ja levitamiseks ning Eesti
elanike huvide väljaselgitamiseks;
1.7.3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja
trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe ning
nõustamisteenust;
1.7.4. töötab välja haridus-, teadus-, arendus-, noorsoo- ning teisi integratsiooni,
rände- ja varjupaigaalaseid projekte ning koordineerib ja nõustab nende
elluviimist;
1.7.5. annab tagasipöördujatele tagasipöördumistoetusi ja nõustab neid
tagasipöördumistoetuse taotlemisel ja teistes rändealastes küsimustes;
1.7.6. abistab ja konsulteerib haridus-, teadus-, noorsoo-, koolitus-, arendus-, ning
teisi integratsiooni-, rände- ja varjupaigategevusega seotud asutusi
programmidest ja projektidest osavõtu ettevalmistamisel ning projektide
rakendamisel;
1.7.7. osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprogrammides ja -projektides
teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal;
1.7.8. koordineerib ja rakendab Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide poolt
kinnitatud programme;
1.7.9. võib tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud
ulatuses;
1.7.10. korraldab ja viib läbi oma eesmärkide saavutamist toetavaid teisi tegevusi ning
teeb tehinguid, mis on suunatud Sihtasutuse eesmärkide täitmisele
kaasaaitamisele;
1.7.11. jagab sihtotstarbelisi toetusi ja määrab stipendiume.
1.8. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
1.8.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
1.8.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
1
1.8.3. kellel on ärikeeld;
1.8.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
1.8.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
1.9. Põhikirja alapunktides 1.8.1-1.8.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist
või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 1.8.5 sätestatud keeld ei laiene
isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
II Juhatus
2.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse
määrab ametisse nõukogu kolmeks aastaks.
2.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
2.3. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.
2.4. Juhatuse liikme nimetamise ja tagasikutsumise otsustab nõukogu.
2.5. (kehtetu)
2.6. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad
vastavalt lepingule.
2.7. Juhatus peab järgima Sihtasutuse nõukogu otsuseid ja korraldusi. Tehinguid, mis
väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu
nõusolekul.
2.8. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei
nõua nõukogu otsus. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise
eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas
määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see
kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
2.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja
esitama nende nõudel vastava aruande.
2.10. Juhatus on nõukogu ees aruandekohustuslik ja kohustatud esitama nõukogule üks
kord kolme kuu jooksul kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja
majanduslikust seisust, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi
olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud
olulistest asjaoludest.
2.11. Juhatuse liikmele makstava tasu, selle tingimused ja korra määrab nõukogu.
2.12. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme
ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest
võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
2.13. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul
makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
2.14. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
III Nõukogu
3.1. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja
teostab järelevalvet selle tegevuse üle.
2
3.2. Nõukogu koosseisu kuulub kuni kolmteist liiget, kelle määrab asutaja kolmeks
aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme
tagasikutsumise otsustab asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda
Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning
vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse
kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamidest, kusjuures laenu võtmine ja
kapitalirendilepingute sõlmimine on lubatud üksnes kõigi nõukogu liikmete
ühehäälse otsuse alusel.
3.4. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse
dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, varade olemasolu,
samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
3.5. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda
juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.
3.6. Nõukogul on kõik seaduses sätestatud õigused.
3.7. Nõukogu pädevusse kuulub:
3.7.1. Sihtasutuse aastaaruande ja aastabilansi kinnitamine;
3.7.2. järgmise aasta tegevuseesmärkide, tegevusplaani ja eelarve kinnitamine
hiljemalt majandusaasta alguseks;
3.7.3. Sihtasutuse palgaliste töötajate koosseisu, struktuuri ja palgafondi kinnitamine;
3.7.4. Sihtasutuse vahendite kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
3.7.5. audiitorite arvu määramine ja audiitorite nimetamine ning tagasikutsumine;
3.7.6. Nõukogu töökorra kehtestamine.
3.8. Sihtasutuse nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe.
Sihtasutuse nõukogu esimees:
3.8.1. korraldab nõukogu tegevust;
3.8.2. informeerib asutajat Sihtasutuse tegevusest seaduses ettenähtud korras.
3.9. Nõukogu liige:
3.9.1. saab olla teovõimeline füüsiline isik ja peab vastama muudele seaduses ette
nähtud nõuetele;
3.9.2. võib saada tasu vastavalt tehtud ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule
olukorrale;
3.9.3. vastutab oma kohustuste rikkumisega Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise
eest seaduses ettenähtud korras;
3.9.4. vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks
oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud
protokolli.
3.91. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline
huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et nõukogu liige või
temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob
nõukogu liikmega ühine majapidamine):
3.91.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus;
3.91.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui Sihtasutus;
1
3.9 .3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus;
3
3.91.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga;
1
3.9 .5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija.
3.10. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kolme kuu jooksul. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu
esimees või aseesimees.
3.11. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või
audiitor.
3.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
3.13. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid
ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele.
Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.
Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga.
Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri
kehtestatud nõudeid riigi asutatud Sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli
koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on
kehtestatud.
3.14. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
3.15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest
keelduda ega erapooletuks jääda.
3.16. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu esimehe hääl.
3.17. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
3.18. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse
vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja
Sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme
sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
3.19. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu
liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata
täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi
komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel
arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
3.20. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel
võib tasu määranud isik või organ rahandusministri määrusega sätestatud korra
kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu
vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei
täidetud.
3.21. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte
alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitavas
vormis antud nõusolek. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus
põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt
kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud.
4
IV Sihtasutuse vara ja eelarve
4.1. Sihtasutuse vara moodustub asutaja poolt Sihtasutusele üleantud rahalistest
vahenditest, muudest annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest, samuti
Sihtasutuse majandustegevusest saadud tulust.
4.2. Vara kasutatakse Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vara
käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus.
4.3. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks.
4.4. Sihtasutusele asutamisel üleantud rahalisi vahendeid võib kasutada Sihtasutuse
nimel peale Sihtasutuse registreerimist.
4.5. Sihtasutusele vara üleandmine toimub nõukogu poolt kehtestatud korras.
Sihtasutus ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on
vastuolus heade tavadega.
4.6. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete
täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja
käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
4.7. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida
krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi
vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
4.8. Sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil.
4.9. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb
rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada
kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.
4.10. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis
peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11
alusel kehtestatud piirangutele.
4.11. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud
nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve koostamisel.
V Raamatupidamine ja kontroll
5.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
5.3. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul
pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks
esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Nõukogu peab
enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise
aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
5.4. Majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige.
5.5. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul
majandusaasta lõpust.
5.51. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud
majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta,
kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile
majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
5
5.6. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse
alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse
töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
5.7. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende
tasustamise korra. Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi
kutsuda.
5.8. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud
tähtajaks.
5.9. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta
bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot
või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.
5.10. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult
otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada
Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga.
5.11. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
VI Sihtasutuse põhikirja muutmine
6.1. Põhikirja muutmise ainuõigus on asutajal seaduses sätestatud alustel ja korras.
6.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel.
VII Sihtasutuse lõpetamise alused ja likvideerimine
7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub asutaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud
juhtudel. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
7.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu oma otsusega.
7.3. Seadusega ettenähtud juhtudel võib rakendada Sihtasutuse sundlõpetamist.
Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
7.4. Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara,
rahuldavad võlausaldajate nõuded ja võlausaldajate nõuetest allesjäänud vara
antakse üle samu eesmärke taotlevale tulumaksusoodustusega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule.
7.5. Likvideerijad võivad teha ainult Sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
7.6. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamiseks.
7.7. Likvideerijad annavad dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile.
7.8. Asutaja otsusega võib Sihtasutus, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes
Sihtasutuse eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses
sätestatud korrale.
6
INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI
I Üldsätted
1.1. Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus) on eraõiguslik juriidiline isik, mis
on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ja on loodud vara
valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.2. Sihtasutuse nimi on eesti keeles Integratsiooni Sihtasutus.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium.
1.4. Sihtasutuse asukoht on Narva, Eesti Vabariik.
1.5. Sihtasutus on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks järgmistel eesmärkidel:
1.5.1. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine
eestlaste ja mitte-eestlaste seas;
1.5.2. sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine.
1.6. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.
1.7. Oma põhikirjalise tegevuse läbiviimiseks Sihtasutus:
1.7.1. kogub, vahendab, avaldab ja levitab integratsiooni, rände- ja varjupaigaalast
teavet ning peab sellekohaseid andmebaase;
1.7.2. valmistab ette ja tellib eesmärkide täitmiseks vajalikke lähteuuringuid,
korraldab nõupidamisi, konverentse, seminare ja teisi üritusi integratsiooni,
rände- ja varjupaigaalase teabe vahendamiseks ja levitamiseks ning Eesti
elanike huvide väljaselgitamiseks;
1.7.3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja
trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe ning
nõustamisteenust;
1.7.4. töötab välja haridus-, teadus-, arendus-, noorsoo- ning teisi integratsiooni,
rände- ja varjupaigaalaseid projekte ning koordineerib ja nõustab nende
elluviimist;
1.7.5. annab tagasipöördujatele tagasipöördumistoetusi ja nõustab neid
tagasipöördumistoetuse taotlemisel ja teistes rändealastes küsimustes;
1.7.6. abistab ja konsulteerib haridus-, teadus-, noorsoo-, koolitus-, arendus-, ning
teisi integratsiooni-, rände- ja varjupaigategevusega seotud asutusi
programmidest ja projektidest osavõtu ettevalmistamisel ning projektide
rakendamisel;
1.7.7. osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprogrammides ja -projektides
teiste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal;
1.7.8. koordineerib ja rakendab Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide poolt
kinnitatud programme;
1.7.9. võib tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud
ulatuses;
1.7.10. korraldab ja viib läbi oma eesmärkide saavutamist toetavaid teisi tegevusi ning
teeb tehinguid, mis on suunatud Sihtasutuse eesmärkide täitmisele
kaasaaitamisele;
1.7.11. jagab sihtotstarbelisi toetusi ja määrab stipendiume.
1.8. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
1.8.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
1.8.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
1
1.8.3. kellel on ärikeeld;
1.8.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
1.8.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
1.9. Põhikirja alapunktides 1.8.1-1.8.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist
või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 1.8.5 sätestatud keeld ei laiene
isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
II Juhatus
2.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse
määrab ametisse nõukogu kolmeks aastaks.
2.2. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
2.3. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.
2.4. Juhatuse liikme nimetamise ja tagasikutsumise otsustab nõukogu.
2.5. (kehtetu)
2.6. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad
vastavalt lepingule.
2.7. Juhatus peab järgima Sihtasutuse nõukogu otsuseid ja korraldusi. Tehinguid, mis
väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu
nõusolekul.
2.8. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei
nõua nõukogu otsus. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise
eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas
määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see
kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
2.9. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja
esitama nende nõudel vastava aruande.
2.10. Juhatus on nõukogu ees aruandekohustuslik ja kohustatud esitama nõukogule üks
kord kolme kuu jooksul kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja
majanduslikust seisust, samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi
olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud
olulistest asjaoludest.
2.11. Juhatuse liikmele makstava tasu, selle tingimused ja korra määrab nõukogu.
2.12. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme
ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest
võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
2.13. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul
makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
2.14. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
III Nõukogu
3.1. Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja
teostab järelevalvet selle tegevuse üle.
2
3.2. Nõukogu koosseisu kuulub kuni kolmteist liiget, kelle määrab asutaja kolmeks
aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme
tagasikutsumise otsustab asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda
Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning
vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse
kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
3.3. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamidest, kusjuures laenu võtmine ja
kapitalirendilepingute sõlmimine on lubatud üksnes kõigi nõukogu liikmete
ühehäälse otsuse alusel.
3.4. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse
dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, varade olemasolu,
samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
3.5. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda
juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.
3.6. Nõukogul on kõik seaduses sätestatud õigused.
3.7. Nõukogu pädevusse kuulub:
3.7.1. Sihtasutuse aastaaruande ja aastabilansi kinnitamine;
3.7.2. järgmise aasta tegevuseesmärkide, tegevusplaani ja eelarve kinnitamine
hiljemalt majandusaasta alguseks;
3.7.3. Sihtasutuse palgaliste töötajate koosseisu, struktuuri ja palgafondi kinnitamine;
3.7.4. Sihtasutuse vahendite kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
3.7.5. audiitorite arvu määramine ja audiitorite nimetamine ning tagasikutsumine;
3.7.6. Nõukogu töökorra kehtestamine.
3.8. Sihtasutuse nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe.
Sihtasutuse nõukogu esimees:
3.8.1. korraldab nõukogu tegevust;
3.8.2. informeerib asutajat Sihtasutuse tegevusest seaduses ettenähtud korras.
3.9. Nõukogu liige:
3.9.1. saab olla teovõimeline füüsiline isik ja peab vastama muudele seaduses ette
nähtud nõuetele;
3.9.2. võib saada tasu vastavalt tehtud ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule
olukorrale;
3.9.3. vastutab oma kohustuste rikkumisega Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise
eest seaduses ettenähtud korras;
3.9.4. vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks
oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud
protokolli.
3.91. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline
huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et nõukogu liige või
temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob
nõukogu liikmega ühine majapidamine):
3.91.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus;
3.91.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui Sihtasutus;
1
3.9 .3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus;
3
3.91.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga;
1
3.9 .5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija.
3.10. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kolme kuu jooksul. Koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu
esimees või aseesimees.
3.11. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või
audiitor.
3.12. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
3.13. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid
ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele.
Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.
Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga.
Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri
kehtestatud nõudeid riigi asutatud Sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli
koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on
kehtestatud.
3.14. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
3.15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest
keelduda ega erapooletuks jääda.
3.16. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu esimehe hääl.
3.17. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
3.18. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse
vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja
Sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme
sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
3.19. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu
liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata
täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi
komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel
arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
3.20. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel
võib tasu määranud isik või organ rahandusministri määrusega sätestatud korra
kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu
vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei
täidetud.
3.21. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte
alustamiseks on vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitavas
vormis antud nõusolek. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus
põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu liikmetega eelnevalt
kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud.
4
IV Sihtasutuse vara ja eelarve
4.1. Sihtasutuse vara moodustub asutaja poolt Sihtasutusele üleantud rahalistest
vahenditest, muudest annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest, samuti
Sihtasutuse majandustegevusest saadud tulust.
4.2. Vara kasutatakse Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vara
käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus.
4.3. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks.
4.4. Sihtasutusele asutamisel üleantud rahalisi vahendeid võib kasutada Sihtasutuse
nimel peale Sihtasutuse registreerimist.
4.5. Sihtasutusele vara üleandmine toimub nõukogu poolt kehtestatud korras.
Sihtasutus ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on
vastuolus heade tavadega.
4.6. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete
täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja
käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
4.7. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida
krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi
vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
4.8. Sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil.
4.9. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb
rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada
kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga.
4.10. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis
peab vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11
alusel kehtestatud piirangutele.
4.11. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud
nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve koostamisel.
V Raamatupidamine ja kontroll
5.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
5.3. Juhatus esitab aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul
pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks
esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Nõukogu peab
enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise
aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori.
5.4. Majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige.
5.5. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul
majandusaasta lõpust.
5.51. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud
majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta,
kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile
majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
5
5.6. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse
alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse
töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
5.7. Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, kes määrab ka nende
tasustamise korra. Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi
kutsuda.
5.8. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud
tähtajaks.
5.9. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta
bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot
või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.
5.10. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult
otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada
Sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga.
5.11. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
VI Sihtasutuse põhikirja muutmine
6.1. Põhikirja muutmise ainuõigus on asutajal seaduses sätestatud alustel ja korras.
6.2. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisel.
VII Sihtasutuse lõpetamise alused ja likvideerimine
7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub asutaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud
juhtudel. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
7.2. Sihtasutuse likvideerijad määrab nõukogu oma otsusega.
7.3. Seadusega ettenähtud juhtudel võib rakendada Sihtasutuse sundlõpetamist.
Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
7.4. Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara,
rahuldavad võlausaldajate nõuded ja võlausaldajate nõuetest allesjäänud vara
antakse üle samu eesmärke taotlevale tulumaksusoodustusega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-
õiguslikule juriidilisele isikule.
7.5. Likvideerijad võivad teha ainult Sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
7.6. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamiseks.
7.7. Likvideerijad annavad dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile.
7.8. Asutaja otsusega võib Sihtasutus, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes
Sihtasutuse eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses
sätestatud korrale.
6