Kultuuriministeerium · 15. veebruar 2018
Sisu (failidest)
Lisa 1.
X = 6457953, Y = 643652
X = 6457589, Y = 643289 M 1:2422
Leppemärgid Info
Registrinumber 30430
Nimetus Suvila
Maakond Tartu maakond
Omavalitsus Elva linn
Aadress Vapramäe tn 13
Arheoloogiamälestis ei
Ehitismälestis jah
Ajaloomälestis ei
Täpsusklass 10 m
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2017. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6457762.00 643473.00
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2017. Kõik õigused kaitstud.
Lisa 2.
X = 6457953, Y = 643652
X = 6457589, Y = 643289 M 1:2422
Leppemärgid Info
ID 30430
Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd
Täpsusklass 10 m
Kuju olek digitaliseeritud
Maakond Tartu maakond
Omavalitsus Elva linn
Aadress Vapramäe tn 13
Pindala 6054
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2017. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6457828.00 643459.06
2 6457798.00 643396.25
3 6457719.50 643431.38
4 6457751.50 643495.75
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2017. Kõik õigused kaitstud.
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 15.02.2018 nr 28
Alliku villa Elvas kultuurimälestiseks
tunnistamine
Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti
eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 14.09.2017. a ettepanekut:
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Alliku villa Elvas (Tartu
maakond Elva linn Vapramäe 13, KÜ 17004:005:0004). Mälestise asukoht on märgitud
kaardil käskkirja lisas 1.i
2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndis
asuvad kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid teenijatemaja ja maakelder.
Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir
kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse
lisaks Maa-ameti kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu
ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja kaitsevööndisse jääva
krundi omanikku ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a
määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise
ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest
Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Ettepanek hoone mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti
20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames.
Alliku villa Elvas mälestiseks tunnistamise ettepanek on laiaulatusliku uurimisprojekti tulemus.
Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-Eestiline uuema
arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. saj arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ja perioodi
1870–1991. Selle käigus kaardistati esmalt maakondade kaupa kokku üle 3000 arhitektuurse
objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest
koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini
iseloomustavat objekti, mille kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse
kohta. Mälestise tunnused leiti olevat 114 objektil, sh Elvas asuval Alliku villal.
Projekti raames tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Alliku villa mälestiseks
tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et Elvas asuval Alliku villal on mälestise
tunnused. Samale järeldusele jõudis 14.09.2017. a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi
kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Alliku villa Elvas kultuurimälestiseks.
Vastavus mälestise tunnustele
Tegu on 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses ehitatud juugendliku puitvillaga, mis
stiilijärgiva teenijatemaja ja kõrghaljastatud krundiga moodustab ajastutruu ansambli.
1940. aastate lõpust või 1950. aastate algusest kuni 1991. aastani oli hoone kasutuses kirjanike
loomingulise majana. Omaaegse kirjanduselu kontekstis on hoone keskse tähtsusega, sest algselt
suvemajana kasutuses olnud villa kujunes paljude tuntud kultuuritegelaste suvitus- ja töökohaks
ning koduks. Alliku villas on elanud näiteks K. Merilaas, A. Sang, P. Rummo, P. Viiding, K.
Kangur, E. Hiir, P. Olesk, B. Kabur, A. Reinla jt; seda on külastanud J. Smuul, H. Runnel, A.
Kaalep, K. Muru, D. Vaarandi, J. Kross, A. Hint jpt.
Alliku villa on silmapaistev ehitis, mis on säilinud algse mahu, välisilme ja suures osas algse
sisekujundusega ning omab olulist rolli eesti kultuuriajaloos.
Kaitsevööndi määramine
Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd.
Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-
ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 7 kohaselt ei ole kinnismälestise kaitsevööndis lubatud ilma
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla-
ja kaevetööd ning maaparandustööd; kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Piirangud ei
hõlma tavapärast aiandustegevust.
Alliku villa Elvas kaitsevööndiks määratakse krunt, millel hoone asub. Kaitsevööndi eesmärk on
tagada hoone vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Alliku villa krundile jäävad ja on
kaitsevööndisse haaratud kultuuriväärtuslike struktuurielementidena peamaja stiili järgiv
teenijatemaja ja maakelder.
Menetlusosaliste seisukohad
Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt
Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja
kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord”.
Hoone omanik on Laste Ravikodu Selts MTÜ. Omanik on menetlusse kaasatud.
Muinsuskaitseamet on andnud võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga ja küsinud arvamust
kultuurimälestiseks tunnistamise kohta. 04.10.2017. a toimus hoone mälestiseks tunnistamise
arutelu Elva Linnavalitsuses, kus osalesid kohaliku omavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Laste
Ravikodu Selts MTÜ esindajad. Laste Ravikodu Selts MTÜ on nõustunud hoone mälestiseks
tunnistamisega.
Menetlusse on kaasatud ja teavitatud ka Elva Linnavalitsust (10.11.2014 ja 13.07.2017). Elva
Linnavalitsus kirjalikku arvamust ei andnud, kuid osales 04.10.2017. a toimunud arutelul, kus
toetas hoone mälestiseks tunnistamist.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda.
Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või
vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline,
arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline
või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud
korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on
teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi
aegade.
Alliku villa mälestiseks tunnistamise ettepanek on tehtud laiaulatusliku uurimisprojekti
tulemusena, mille käigus kaardistati 20. sajandi arhitektuuri üle kogu riigi ja lõplikud mälestiseks
tunnistamise ettepanekud valiti välja tuhandete kaalutud objektide hulgast. Hoone mälestiseks
tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Tegu on arhitektuurselt ja
ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega, mille juures on oluline ka väärtuslike interjööride
säilimine.
Mälestiseks tunnistamise ettepanek on muuhulgas ajendatud soovist tasakaalustada ja
kaasajastada riiklikku kultuurimälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks olulisemaid näiteid ka
Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist.
Alliku villa ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal. Hoone on otstarbekas
tunnistada mälestiseks, sest tegemist on Peedu suvituspiirkonna kõige silmapaistvama
arhitektuuriobjektiga. Terviklikult säilinud omanäolise dekooriga peahoone moodustab
stiilijärgiva teenijatemajaga ja kõrghaljastatud krundiga ajastutruu juugendliku ansambli, mis
markeerib ilmekalt nii kunagist suvituskultuuri kui ka kirjanduselu nõukogude perioodil.
Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid elamu kasutusotstarbe osas.
Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada hoone või selle
oluliste osade säilimist. Hoonet on võimalik edasi kasutada suvemaja või elamuna, kuid sinna on
võimalik tuua ka lisafunktsioone. Ruumide kohandamine uuteks funktsioonideks on võimalik ka
juhul, kui hoone on mälestis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
i
Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus
registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).