Kultuuriministeerium · 15. veebruar 2018
- Viit
- 27
- Registreeritud
- 15. veebruar 2018
- Dokumendi liik
- Ministri põhitegevus
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-2 Kultuuriministri käskkirjad
- Toimik
- 1-2/2018 Kultuuriministri käskkirjad
- Vastutaja
- Liina Jänes
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 15.02.2018 nr 27
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 10.09.2002. a määruse
nr 286 “Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning
kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 5 lg 1 p 1 ja 3 alusel, võttes arvesse
Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 14.09.2017. a ettepanekut:
1. Lõpetan elamu Pukas Kesk t 13, (kultuurimälestiste riikliku registri nr 23217, Valgamaa
Puka vald Puka alevik Kesk tn 13) kultuurimälestiseks olemise.
2. Lõpetan Pakri tuletorni puidust elamu, 1853. a (kultuurimälestiste riikliku registri nr
9498, Harjumaa Lääne-Harju vald Paldiski linn Majaka tee 39) kultuurimälestiseks
olemise.
Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga ja väljavõttega
Muinsuskaitse Nõukogu 14.09.2017. a koosoleku protokollist nr 4-2017 on võimalik tutvuda
Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste omanikke või valdajaid ja viib läbi toimingud
vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks
tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete
muutmise kord” § 5 lõikele 3.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks
tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1 Elamu Pukas Kesk t 13 tunnistati kultuurimälestiseks kultuuriministri 12.08.1999. a
määrusega nr 16 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (määruse punkt 141). Mälestise tunnuseks
on ajastu puitehitise näide tänavaansamblis. Täpsed andmed ehitusaja kohta puuduvad, kuid
tõenäoliselt on hoone ehitatud 1930. aastatel. See on kahekorruseline, rõhtlaudvoodri ja kõrge
sadulkatusega elumaja. Hoone on väliselt lihtne ja plaanilahenduselt koridorisüsteemis, mis
mõlemad viitavad üürikorteriteks ehitatud majale. Elamu asub Puka aleviku keskel ning jääb
raudteejaama ja peatänava hoonetele kultuuriministri 21.06.2006. a käskkirjaga nr 208
moodustatud ühise kaitsevööndi alale (punkt 76).
Hoone hävis suures osas tulekahjus 06.09.2015. a. Tulekahjus hävisid hoone katus ja suurem osa
teise korruse kandetarindeid. Ülejäänud tarindid, sh esimese korruse välisseinad, vahelaed ja
vundament said oluliselt kahjustada kustutustööde käigus ja järgnenud aja jooksul ilmastiku käes
seistes.
Hoone kuulub Puka vallale. Maja oli kuni põlenguni rahuldavas seisundis ja kasutusel valla
sotsiaalmajana. Pärast põlengut taotles Puka vallavalitsus Muinsuskaitseametilt 2016. aastaks
toetust hoone konserveerimiseks. Muinsuskaitseamet kaalus toetuse eraldamist ja leidis, et
arvestades kujunenud olukorda, sh hoone peamiselt ansamblilist arhitektuuriväärtust, väheseid
autentsena säilinud osasid ja nende väärtust, samuti kasutuse puudumist, ei ole toetuse
eraldamine poolenisti hävinud hoone konserveerimiseks otstarbekas ning otsustas algatada hoone
mälestiseks olemise lõpetamise menetluse.
Muinsuskaitseamet teavitas Puka Vallavalitsust menetluse algatamisest ja küsis arvamust
mälestiseks olemise lõpetamise kohta 12.04.2016. a. Puka Vallavalitsus nõustus mälestiseks
olemiseks lõpetamisega. Kuna süütamise asjaolude selgitamiseks oli algatatud
kriminaalmenetlus, peatas Muinsuskaitseamet hoone kaitse lõpetamise menetluse kuni
kohtuotsuse tegemiseni. 13.09.2016. a Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega
menetlus lõppes ning süütajat ei tuvastatud.
1.2 Pakri tuletorni puidust elamu tunnistati kultuurimälestiseks kultuuriministri 21.10.1997. a
määrusega nr 66 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (määruse punkt nr 40). Elamu on osa Pakri
tuletorni kompleksist, mille kooseisu kuuluvad vana ja uus tuletorn, tehniline hoone ja kelder.
Viiele mälestisele on moodustatud ühine kaitsevöönd kultuuriministri 13.05.2005. a käskkirjaga
nr 194 (punkt 9). Käesoleva käskkirja objektiks oleva mälestise tunnuseks on, et see on tuletorni
teenindushoone näide, omaaegne ülevaataja elamu. Põhiväärtuseks on seega kompleksi
kuulumine ehk ansambliline väärtus.
Hoone hävis täielikult tulekahjus 22.08.2014. a. Enne põlengut oli hoone kasutuseta. Tulekahju
põhjust uurimine välja ei selgitanud. Kuna hoone on hävinud ja selle autentsena taastamine ei ole
võimalik, otsustas Muinsuskaitseamet algatada hoone mälestiseks olemise lõpetamise.
Pakri tuletorni elamu kuulub eraomanikule. Muinsuskaitseamet tutvustas mälestiseks olemise
lõpetamise eksperdihinnangut omanikule 20.10.2017. Omanik vastuväiteid ei esitanud.
Kohalikule omavalitsusele edastati Muinsuskaitseameti eksperdihinnang ja küsiti arvamust
hoone mälestiseks olemise lõpetamise kohta 06.04.2017. Paldiski Linnavalitsus nõustus riikliku
kaitse lõpetamisega.
Muinsuskaitse Nõukogu tutvus 14.09.2017. a koosolekul Muinsuskaitseameti koostatud
eksperdihinnangutega, nõustus mõlema ettepanekuga ning otsustas esitada kultuuriministrile
ettepaneku lõpetada kõnealuste hoonete mälestiseks olemine.
II ÕIGUSLIK HINNANG
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda.
Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või
vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline,
arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline
või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud
korras.
Muinsuskaitseameti eksperdihinnangute ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on
tehtud ettepanek lõpetada Elamu Pukas Kesk t 13 ja Pakri tuletorni puidust elamu, 1853. a
mälestiseks olemine.
Elamu Pukas Kesk t 13 mälestise tunnuseks on selle kuulumine miljööväärtuslikku
tänavaansamblisse Puka alevikule iseloomuliku puitehitisena. Seega tuleb mälestist ja selle
säilinud osi hinnata eelkõige hooneteansambli kontekstis, mille osaks mälestis on. Hoone
konserveerimine varemena ei ole võimalik – puitkonstruktsioonid ei ole ilma katuseta püsivad.
Rekonstrueerimine tähendaks ulatuslikke asendamisi, sh deformeerunud vundamendi ja teise
korruse kandetarindite asendamist. Hoone seisundi parandamiseks vajalik konstruktsioonide
asendamine põhjustaks nende autentsuse kadumise. Kaitse lõpetamise aluseks on Vabariigi
Valitsuse 10.09.2002. a määruse nr 286 “Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks
olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 5 lg 1 p 3.
Pakri tuletorni puidust elamu on põlengus hävinud, säilinud on vaid kivivundament. Kaitse
lõpetamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 10.09.2002. a määruse nr 286 “Kultuurimälestiseks
tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete
muutmise kord“ § 5 lg 1 p 1. Mälestise mahu taastamine ei ole kultuuripärandi autentsuse
seisukohalt põhjendatud, sest mälestise originaalsubstants on pea täielikult hävinud.
Muinsuskaitseamet on asja kaalunud ning leidnud, et hoone taastamine ei ole põhjendatud.
Hoone taastamise korral oleks tegu täiemahulise rekonstruktsiooniga, millel puuduvad mälestise
tunnused.
Kultuurimälestiseks olemise lõpetamisel ei kohaldu enam omanikele muinsuskaitseseadusest
tulenevad mälestise suhtes kehtivad kitsendused.
Puka Kesk t 13 kinnistu jääb ka peale mälestiseks olemise lõpetamist Puka aleviku mälestiste
ühisesse kaitsevööndisse. Pakri tuletorni kompleksile on kehtestatud ühine kaitsevöönd ja Pakri
tuletorni puidust elamu kinnistu jääb edaspidi kaitsevööndisse. See tähendab, et nendes kohtades
(kaitsevööndis) ehitamine tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Perspektiivis on võimalik
samadele kohtadele ehitada hävinud hoonete mahte järgivad uued keskkonda sobivad hooned.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar