Teie 27.12.2017 nr 8-2/17/5639
Haridus- ja teadusministeerium
[email protected] Meie 15.02.2018 nr 1-12/568-2
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027
„Keel loob väärtust“” kooskõlastamine
Kultuuriministeerium kooskõlastab Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027 eelnõu
allolevate märkustega arvestamise korral.
Lisaks juhime tähelepanu, et Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 koostamisel ei lähtuta
tegevuspõhise eelarvestamise metoodikast ja VV määrusest nr 302 „Strateegiliste arengukavade
liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“, mille
nõuded kehtivad tegevuspõhisele eelarvestamisele üle läinud ministeeriumidele valdkondlike
arengukavade koostamise osas. Määruse järgi peaks valdkondlik arengukava sisaldama
hetkeolukorra analüüsi koos valdkonna probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüsi.
Palume arengukava täiendamisel arvestada järgmiste punktidega:
1. Palume lisada lühiülevaate „Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise kohta.
2. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppes on rida väljakutseid. Eesti ühiskonna
integratsiooni monitooringud näitavad, et senine keeleõppe korraldus ei ole piisavalt
parandanud muu emakeelega inimeste eesti keele oskust. Passiivse keeleoskusega (saab aru
ja veidi räägib või saab veidi aru ja ei räägi) on pooled ning üldse ei oska eesti keelt
kümnendik neist. Samuti rõhutatakse näiteks senist vähest tähelepanu aktiivse
suhtlemisvõime arendamisele ning tuuakse välja, et eesti keele õpet alustada soovijate
nõudlus tasuta keeleõppe järele on pakutavatest võimalustest suurem Leitakse, et probleemi
võimendab sihtgrupi ebapiisav piiritlemine, monitooringu ja teenusevajaduse süsteemse
hindamismehhanismi puudumine. Seega sihtrühma keeleliste vajaduste ja pakutava
keeleõppe sisu omavahelist seost ei ole piisavalt analüüsitud, mis raskendab keeleõppe
vajaduspõhist korraldust ja planeerimist.
Palume täiendada peatükki „2.3 Keeleõpe“ eesti keele kui teise keele õppe peamiste
väljakutsetega (õpetajate olemasolu, kättesaadavus, kvaliteet jne), lisada võimalikud
lahendused. Samuti palume lisada kirjelduse ministeeriumite rollide jaotust eesti keele kui
teise keele õpetamisel täiskasvanutele, kuidas toimub keeleõpet pakutavate partnerite
tegevuse koordineerimine ning mis on erinevate loodud koostöökogude mandaat.
3. Palume lisada peatükki „2.3 Keeleõpe“ järgmised lõigud:
„Eesti keele oskus on Eesti venekeelse elanikkonna lõimumisprotsessi üheks olulisimaks
teguriks. Viimase integratsiooni monitooringu 2017 järgi eesti keeleoskajatel on rohkem
kontakte eestlastega, samuti parem konkurentsivõime tööturul, eesti keele oskajad
orienteeruvad paremini Eesti info-ja kultuuriruumis.
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
„Kultuuriministeerium pakub keeleõpet lõimumisteenusena kõikidele isikutele sõltumata
nende hõive seisundist.“
„Kultuuriministeeriumi haldusalas ja valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“
rakendusplaanis on alates 2018. aastast eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, mille kaudne
eesmärk on arendada süsteemset keeleõppe pakkumise korraldamist täiskasvanutele,
pakkudes välja lahendusi mitmetele väljakutsetele: keeleõppe vajaduspõhine osutamine ja
keeleõppe mõju suurendamine; keelekeskkonna loomine ja keeleõppe motivatsiooni
toetamine; teenuste võimaliku dubleerimise ja sihtrühmade kattuvuse vähendamine ja parem
koordineerimine; juurdepääsu parandamine keeleõppele.“
4. Palume täpselt määratleda Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 ja arengukava
„Lõimuv Eesti 2020“ omavahelised seosed (mis lõimumisvaldkonna eesmärkidesse
keelestrateegia panustab) ja ka teiste ministeeriumite panuse/mõju eesti keele arengule.
Palume arengukava vahearuannetes ka teiste partnerite panust ja mõju ka.
5. Vastavalt VV määrusele 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise,
täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ peab arengukavas olema
juhtimisstruktuuri kirjeldus. Palume kirjeldada arengukava koostamisel osalenud asutused ja
isikud, sh juhtkomitee ja/või juhtrühma koosseisu ning nende rollide jaotust.
6. Eesti keelevaldkonna arengukavas 2018-2027 kasutatakse mõjumõõdikuna „Aktiivse eesti
keele oskusega teisest rahvusest 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike osakaal kõigist teisest
rahvusest Eesti elanikest (enesehinnang)“. Juhime tähelepanu, et enesehinnangulise keele
oskuse tõlgendamiseks on vajalik vaadata ka teisi selle juurde kuuluvaid komponente – nt
eesti keelest erineva emakeelega elanike suhtumist keeleõppesse ja – oskusesse. See aitab
langetada otsust, milliseid tegevusi on kõige rohkem vaja – nt kas tuleb suurendada
motivatsiooni tõstmiseks loodud tegevusi keeleõppes osalemiseks või laiendada keeleõppe
võimalusi.
Palume eespool mainitud mõõdiku kõrvale lisada ka teisi indikaatoreid:
eesti keele kursustel osalenute (täiskasvanud vanuses 18-64) hinnang koolitusele;
eesti keele ja eriala koolitustel osalenud töötute ja tööotsijate rakendusmäär 6 kuu
pärast;
täiskasvanud õppijate osakaal, kes osalevad mitteformaalses eesti keele õppes
(keeleklubid ja -kohvikud).
7. 2015. aastal uuriti venekeelse elanikkonna hinnanguid riigi tegevuse piisavusele keeleõppe
korraldamisel. Küsimuse "Kas Eesti riik teeb piisavalt, et oleks võimalik eesti keele oskust
omandada?" puhul hindas Ida-Virumaal elavatest venekeelsetest vastajatest riigi tegevust
keeleõppe korraldamisel piisavaks vaid 20%. (Inimõiguste Instituut, Turu-uuringute AS
2015). Palume kirjeldada, kuidas teostatakse keelepoliitikat regioonides ja eelkõige Ida-
Virumaal, mille eestikeelne elanikkond väheneb igal aastal.
8. Palume sisejuhatuses lk 3 lisada lõik: „Keele olulisust rõhutab 2003.a vastu võetud UNESCO
vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsioon (Eesti ühines konventsiooniga 2006.a), mille
kohaselt (artikkel 2, punkt 2, alapunkt a) väljendub vaimne kultuuripärand muu hulgas
suulistes traditsioonides ja väljendusvormides, kaasa arvatud keeles kui vaimse
kultuuripärandi vahendis.“
9. Palume viite põhiseadusele märkida sissejuhatuses kõige alguses, mis peaks olema kõikide
muude seaduste ja arengustrateegiate koostamise aluseks. Hetkel on põhiseadusele viidatud
vaid lk 5 punktis 2.1 „Staatuse korraldus“.
10. Palume üle vaadata arengukava mõõdikud ja nende tasemed. Kohati on mõõdikud
ebamäärased ja nende planeeritud sihttase madal. Näiteks on arengukavas küll märgitud, et
OECD riikide hulgas on Eesti õpetajate funktsionaalne lugemisoskus keskmine, kuid ka
mõõdikutes soovitakse jääda samale tasemele ja mitte püüda seda parandada.
11. Arengukava on üldine, puuduvad paljud teemad ning neile vastavad probleemilahendused.
Neid teemasid on käsitlenud juba ka Keelenõukogu arengukava koostajatele esitatud
tähelepanekutes, mida toetame. Samuti on arengukava tekstis palju umbisikulist lähenemist,
näiteks "Keelekasutuse hea tava vajab sõnastamist", puudub aga täitja, kes ja kus peaks seda
sõnastama ning probleemi lahendama. Kuna keel on valdkondadeülene teema, siis on sidusus
teiste asutustega vähe esile tõstetud ja arengukava tekstist ei tulene ka, milliste
organisatsioonidega on tehtud koostööd arengukava koostades. Keelestrateegia
seisukohtadesse peaksid saama sõna sekka öelda ka näiteks avalik-õiguslikud institutsioonid
(Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling) ja Eesti Kirjanike Liit. Tartu Ülikool ja
teised õppeasutused on huvi üles näidanud kasutada olemasolevat ja täienevat digitaalset
tekstikorpust Rahvusraamatukogus aga näiteks keeletaristu peatükis ei ole keeletehnoloogia
arenduste puhul välja toodud Eesti Rahvusraamatukogu ega teiste mäluasutuste rolli
keeletehnoloogia arendustes ja teksti- ning andmekaeve võimaluste pakkujana. Samuti
puudub arengukava tekstis viide raamatukogudele, mis pakkuvad keeleõppe tugiteenuseid,
õppematerjale jne. Keeletaristu peatükis ei ole keeletehnoloogia arenduste puhul välja toodud
Eesti Rahvusraamatukogu ega teiste mäluasutuste rolli keeletehnoloogia arendustes ja teksti-
ning andmekaeve võimaluste pakkujana. Samuti puudub arengukavas viide
raamatukogudele, mis pakuvad keeleõppe tugiteenuseid, õppematerjale jne. Vajalik on
määratleda võimalikud oluliste tegevuste elluviijad ning tugistruktuurid ja kajastada vastavalt
ka arengukavas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Merle Männik 6282255
[email protected]