dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. veebruar 2018
Viit
1-12/568-2
Registreeritud
15. veebruar 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Männik

Failid

  • 📎1-12568-2 15.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc337 KB

Sisu (failidest)

Teie 27.12.2017 nr 8-2/17/5639 Haridus- ja teadusministeerium [email protected] Meie 15.02.2018 nr 1-12/568-2 „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 „Keel loob väärtust“” kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027 eelnõu allolevate märkustega arvestamise korral. Lisaks juhime tähelepanu, et Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 koostamisel ei lähtuta tegevuspõhise eelarvestamise metoodikast ja VV määrusest nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“, mille nõuded kehtivad tegevuspõhisele eelarvestamisele üle läinud ministeeriumidele valdkondlike arengukavade koostamise osas. Määruse järgi peaks valdkondlik arengukava sisaldama hetkeolukorra analüüsi koos valdkonna probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüsi. Palume arengukava täiendamisel arvestada järgmiste punktidega: 1. Palume lisada lühiülevaate „Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise kohta. 2. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppes on rida väljakutseid. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringud näitavad, et senine keeleõppe korraldus ei ole piisavalt parandanud muu emakeelega inimeste eesti keele oskust. Passiivse keeleoskusega (saab aru ja veidi räägib või saab veidi aru ja ei räägi) on pooled ning üldse ei oska eesti keelt kümnendik neist. Samuti rõhutatakse näiteks senist vähest tähelepanu aktiivse suhtlemisvõime arendamisele ning tuuakse välja, et eesti keele õpet alustada soovijate nõudlus tasuta keeleõppe järele on pakutavatest võimalustest suurem Leitakse, et probleemi võimendab sihtgrupi ebapiisav piiritlemine, monitooringu ja teenusevajaduse süsteemse hindamismehhanismi puudumine. Seega sihtrühma keeleliste vajaduste ja pakutava keeleõppe sisu omavahelist seost ei ole piisavalt analüüsitud, mis raskendab keeleõppe vajaduspõhist korraldust ja planeerimist. Palume täiendada peatükki „2.3 Keeleõpe“ eesti keele kui teise keele õppe peamiste väljakutsetega (õpetajate olemasolu, kättesaadavus, kvaliteet jne), lisada võimalikud lahendused. Samuti palume lisada kirjelduse ministeeriumite rollide jaotust eesti keele kui teise keele õpetamisel täiskasvanutele, kuidas toimub keeleõpet pakutavate partnerite tegevuse koordineerimine ning mis on erinevate loodud koostöökogude mandaat. 3. Palume lisada peatükki „2.3 Keeleõpe“ järgmised lõigud: „Eesti keele oskus on Eesti venekeelse elanikkonna lõimumisprotsessi üheks olulisimaks teguriks. Viimase integratsiooni monitooringu 2017 järgi eesti keeleoskajatel on rohkem kontakte eestlastega, samuti parem konkurentsivõime tööturul, eesti keele oskajad orienteeruvad paremini Eesti info-ja kultuuriruumis. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 „Kultuuriministeerium pakub keeleõpet lõimumisteenusena kõikidele isikutele sõltumata nende hõive seisundist.“ „Kultuuriministeeriumi haldusalas ja valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanis on alates 2018. aastast eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, mille kaudne eesmärk on arendada süsteemset keeleõppe pakkumise korraldamist täiskasvanutele, pakkudes välja lahendusi mitmetele väljakutsetele: keeleõppe vajaduspõhine osutamine ja keeleõppe mõju suurendamine; keelekeskkonna loomine ja keeleõppe motivatsiooni toetamine; teenuste võimaliku dubleerimise ja sihtrühmade kattuvuse vähendamine ja parem koordineerimine; juurdepääsu parandamine keeleõppele.“ 4. Palume täpselt määratleda Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027 ja arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ omavahelised seosed (mis lõimumisvaldkonna eesmärkidesse keelestrateegia panustab) ja ka teiste ministeeriumite panuse/mõju eesti keele arengule. Palume arengukava vahearuannetes ka teiste partnerite panust ja mõju ka. 5. Vastavalt VV määrusele 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ peab arengukavas olema juhtimisstruktuuri kirjeldus. Palume kirjeldada arengukava koostamisel osalenud asutused ja isikud, sh juhtkomitee ja/või juhtrühma koosseisu ning nende rollide jaotust. 6. Eesti keelevaldkonna arengukavas 2018-2027 kasutatakse mõjumõõdikuna „Aktiivse eesti keele oskusega teisest rahvusest 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike osakaal kõigist teisest rahvusest Eesti elanikest (enesehinnang)“. Juhime tähelepanu, et enesehinnangulise keele oskuse tõlgendamiseks on vajalik vaadata ka teisi selle juurde kuuluvaid komponente – nt eesti keelest erineva emakeelega elanike suhtumist keeleõppesse ja – oskusesse. See aitab langetada otsust, milliseid tegevusi on kõige rohkem vaja – nt kas tuleb suurendada motivatsiooni tõstmiseks loodud tegevusi keeleõppes osalemiseks või laiendada keeleõppe võimalusi. Palume eespool mainitud mõõdiku kõrvale lisada ka teisi indikaatoreid:  eesti keele kursustel osalenute (täiskasvanud vanuses 18-64) hinnang koolitusele;  eesti keele ja eriala koolitustel osalenud töötute ja tööotsijate rakendusmäär 6 kuu pärast;  täiskasvanud õppijate osakaal, kes osalevad mitteformaalses eesti keele õppes (keeleklubid ja -kohvikud). 7. 2015. aastal uuriti venekeelse elanikkonna hinnanguid riigi tegevuse piisavusele keeleõppe korraldamisel. Küsimuse "Kas Eesti riik teeb piisavalt, et oleks võimalik eesti keele oskust omandada?" puhul hindas Ida-Virumaal elavatest venekeelsetest vastajatest riigi tegevust keeleõppe korraldamisel piisavaks vaid 20%. (Inimõiguste Instituut, Turu-uuringute AS 2015). Palume kirjeldada, kuidas teostatakse keelepoliitikat regioonides ja eelkõige Ida- Virumaal, mille eestikeelne elanikkond väheneb igal aastal. 8. Palume sisejuhatuses lk 3 lisada lõik: „Keele olulisust rõhutab 2003.a vastu võetud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsioon (Eesti ühines konventsiooniga 2006.a), mille kohaselt (artikkel 2, punkt 2, alapunkt a) väljendub vaimne kultuuripärand muu hulgas suulistes traditsioonides ja väljendusvormides, kaasa arvatud keeles kui vaimse kultuuripärandi vahendis.“ 9. Palume viite põhiseadusele märkida sissejuhatuses kõige alguses, mis peaks olema kõikide muude seaduste ja arengustrateegiate koostamise aluseks. Hetkel on põhiseadusele viidatud vaid lk 5 punktis 2.1 „Staatuse korraldus“. 10. Palume üle vaadata arengukava mõõdikud ja nende tasemed. Kohati on mõõdikud ebamäärased ja nende planeeritud sihttase madal. Näiteks on arengukavas küll märgitud, et OECD riikide hulgas on Eesti õpetajate funktsionaalne lugemisoskus keskmine, kuid ka mõõdikutes soovitakse jääda samale tasemele ja mitte püüda seda parandada. 11. Arengukava on üldine, puuduvad paljud teemad ning neile vastavad probleemilahendused. Neid teemasid on käsitlenud juba ka Keelenõukogu arengukava koostajatele esitatud tähelepanekutes, mida toetame. Samuti on arengukava tekstis palju umbisikulist lähenemist, näiteks "Keelekasutuse hea tava vajab sõnastamist", puudub aga täitja, kes ja kus peaks seda sõnastama ning probleemi lahendama. Kuna keel on valdkondadeülene teema, siis on sidusus teiste asutustega vähe esile tõstetud ja arengukava tekstist ei tulene ka, milliste organisatsioonidega on tehtud koostööd arengukava koostades. Keelestrateegia seisukohtadesse peaksid saama sõna sekka öelda ka näiteks avalik-õiguslikud institutsioonid (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling) ja Eesti Kirjanike Liit. Tartu Ülikool ja teised õppeasutused on huvi üles näidanud kasutada olemasolevat ja täienevat digitaalset tekstikorpust Rahvusraamatukogus aga näiteks keeletaristu peatükis ei ole keeletehnoloogia arenduste puhul välja toodud Eesti Rahvusraamatukogu ega teiste mäluasutuste rolli keeletehnoloogia arendustes ja teksti- ning andmekaeve võimaluste pakkujana. Samuti puudub arengukava tekstis viide raamatukogudele, mis pakkuvad keeleõppe tugiteenuseid, õppematerjale jne. Keeletaristu peatükis ei ole keeletehnoloogia arenduste puhul välja toodud Eesti Rahvusraamatukogu ega teiste mäluasutuste rolli keeletehnoloogia arendustes ja teksti- ning andmekaeve võimaluste pakkujana. Samuti puudub arengukavas viide raamatukogudele, mis pakuvad keeleõppe tugiteenuseid, õppematerjale jne. Vajalik on määratleda võimalikud oluliste tegevuste elluviijad ning tugistruktuurid ja kajastada vastavalt ka arengukavas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Merle Männik 6282255 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel