Sissetulev kiriAvalik
Kiri
Kultuuriministeerium · 28. veebruar 2018
- Viit
- 1-12/268-2
- Registreeritud
- 28. veebruar 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Justiitsministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
- Toimik
- 1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
- Vastutaja
- Merle Põld
- Lahendamise tähtaeg
- 30. märts 2018
Sisu (failidest)
Hr Marko Pomerants
Teie 15.02.2018 nr RIIGIKOGU/18-0038/-
Riigikogu põhiseaduskomisjon
3T
[email protected]
Meie 28.02.2018 nr 8-2/519-1
Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE)
Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus otsustas oma 15. veebruari 2018. aasta istungil põhimõtteliselt toetada Eesti
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a. 16. jaanuaril esitatud Eesti Vabariigi hümni seadust.
Järgnevalt mõned tähelepanekud, millele palume Riigikogus eelnõu menetlemisel tähelepanu
pöörata.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 7 kehtestab riigi sümbolitena riigivärvid, riigilipu ja riigivapi. Riigilipu ja
riigivapiga seonduv on omakorda reguleeritud vastavates eriseadustes.
Hümni ega ka muid rahvuse sümboleid lisaks riigilipule ja riigivapile ei ole Põhiseaduses välja
toodud, mis aga põhimõtteliselt ei välista nende reguleerimist seaduse või madalama õigusjõuga
regulatsiooniga.
Hetkel on Eesti hümn ühiskondliku kokkuleppe ehk tavaõiguse kohaselt „Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm“. Nähes ette aga hümni reguleerimise seaduse tasandil Riigikogu poolt, võib teoreetiliselt iga
Riigikogu fraktsioon või muu seaduseelnõu algatamise õigust omav isik algatada selle seaduse
muutmise seaduse - ehk, et võime tavaõiguse alusel väljakujunenud õigusrahu asemel sattuda
olukorda, kus päevapoliitilistel või muudel kaalutlustel on ühiskonnas pidevalt diskussioon hümni
sõnade, viisi, taktimõõdu vms üle.
Üheks läbivaks õigusloome põhimõtteks, mis on kajastamist leidnud valdkondlikes strateegilistes
dokumentides nagu õigusloome hea tava ning õiguspoliitika alused, on vajadus kriitiliselt hinnata iga
õigusakti vajalikkust ning otsustada, kas seaduse tasandil regulatsioon on hädavajalik. Siiski võib
käesoleval juhul asuda seisukohale, et kavandatud regulatsioon on riikluse seisukohalt oluline ning
kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
/*Lisaadressaadid:
Kultuuriministeerium
Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207
[email protected]