dokumendiregister.ee
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. veebruar 2018
Viit
1-12/268-2
Registreeritud
28. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2018

Failid

Sisu (failidest)

Hr Marko Pomerants Teie 15.02.2018 nr RIIGIKOGU/18-0038/- Riigikogu põhiseaduskomisjon 3T [email protected] Meie 28.02.2018 nr 8-2/519-1 Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE) Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees Vabariigi Valitsus otsustas oma 15. veebruari 2018. aasta istungil põhimõtteliselt toetada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a. 16. jaanuaril esitatud Eesti Vabariigi hümni seadust. Järgnevalt mõned tähelepanekud, millele palume Riigikogus eelnõu menetlemisel tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 7 kehtestab riigi sümbolitena riigivärvid, riigilipu ja riigivapi. Riigilipu ja riigivapiga seonduv on omakorda reguleeritud vastavates eriseadustes. Hümni ega ka muid rahvuse sümboleid lisaks riigilipule ja riigivapile ei ole Põhiseaduses välja toodud, mis aga põhimõtteliselt ei välista nende reguleerimist seaduse või madalama õigusjõuga regulatsiooniga. Hetkel on Eesti hümn ühiskondliku kokkuleppe ehk tavaõiguse kohaselt „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Nähes ette aga hümni reguleerimise seaduse tasandil Riigikogu poolt, võib teoreetiliselt iga Riigikogu fraktsioon või muu seaduseelnõu algatamise õigust omav isik algatada selle seaduse muutmise seaduse - ehk, et võime tavaõiguse alusel väljakujunenud õigusrahu asemel sattuda olukorda, kus päevapoliitilistel või muudel kaalutlustel on ühiskonnas pidevalt diskussioon hümni sõnade, viisi, taktimõõdu vms üle. Üheks läbivaks õigusloome põhimõtteks, mis on kajastamist leidnud valdkondlikes strateegilistes dokumentides nagu õigusloome hea tava ning õiguspoliitika alused, on vajadus kriitiliselt hinnata iga õigusakti vajalikkust ning otsustada, kas seaduse tasandil regulatsioon on hädavajalik. Siiski võib käesoleval juhul asuda seisukohale, et kavandatud regulatsioon on riikluse seisukohalt oluline ning kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 /*Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →