dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. veebruar 2018
Viit
12-6/539-1
Registreeritud
28. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Maris Sild
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2018

Failid

  • 📎18-00233-2.pdf1 KB
  • 📎TMKSA EVV 2019.bdoc53 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus / 26.01.2018 / ; Riigikantselei / 31.01.2018 / 7-14/18- 00233 Resolutsiooni teema: Taotluse edastamine Adressaat: Kultuuriministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palume koostöös vastata adressaadile ja vastuse koopia saata Riigikantseleile. Tähtaeg: Kontroll: Tanel Kiik Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo referent Kinnitamise kuupäev: 28.02.2018 Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi [email protected], 693 5703 4090670 1905 Eesti Vabariigi Valitsus Lp peaminister Jüri Ratas Väljaminev kiri: 2 6 .01.2018 Taotlus Maarja kiriku taastamise toetamiseks 2019. aasta riigieelarvest Täname Tartu Maarja kiriku koguduse ja sihtasutuse nimel Teid külaskäigu eest taastatavasse Tartu Maarja kirikusse 26. septembril 2017. aastal. Loodame, et see külaskäik kinnitas mõlemapoolset arusaama, et Tartu Maarja kirik väärib taastamist. 30. august i l 2017 esitasime Eesti Vabariigi valitsusele taotluse Maarja kiriku taastamise toetamiseks 4,19 miljoni euro ulatuses. Kahjuks seda taotlust ei rahuldatud. Seetõttu p öördume gi taas T eie poole palvega toetada rahaliselt Tartu Maarja kiriku taastamist. Meie kirik on Eesti riigile olnud oluline ajalooliste kultuuri- ja vaimsete väärtuste kandja. Tartu Maarja kirik valmis 11.01.1842.a. ja põles taganeva Punaarmee süütemürsust põhjustatud põlengus varemeteks 12.07.1941.a. Pea 70 aastat nõudis kogudus oma kirikut tagasi, et see pühakojana taastada. Nõukogude võimu repressiivtegevuse tulemusena kaotas kogudus 1948.a. ka oma nime ja iseseisvuse, mil kogudus liideti Maarja pihtkonnana Tartu Peetri kogudusega. Vaatamata püüdlustele murda repressioonidega koguduse vaimu, ei loobutud oma südames hetkekski ei iseseisvusest ega pühakojast. Kui Eesti riik 1992.a. tunnustas iseseisvat EELK Tartu Maarja kogudust, siis kirikuhoone tagasisaamine võttis veel aastaid. 2009.a. saavutati lõpuks kokkulepe, et riik ehitab Eesti Maaülikoolile uue võimla . Plaanitult andis Maaülikool seejärel võimlaks ehitatud kiriku üle Tartu linnale . Peale seda andis Tartu linn hoone kogudusele tagasi , tingimusel, et sellest saab taas koguduse pühakoda. Sellega oli üks väga keeruline etapp lõppenud. Koguduse jaoks ei ole küsimus vaid oma kodukirikus. Tartu Maarja kirikul ja selle koguduse rahval on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. Esimene eestlaste kogudus Tartus koondas enda ümber ärksa vaimuga inimesi, kelle ideed ja teod kujundasid rahvuslikke aateid ja neist sündisid tänasenigi kestvad traditsioonid. Nimetame siin kaht isikut: J.V. Jannsenit laulupidude traditsiooni algatajana ja Miina Härmat esimese eestlasest naishelilooja ja koorijuhina, aga ka ühena esimese Eesti lipu loojatest. Tartu Maarja kirikut ongi nimetatud laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Aga Maarja kirik on ka kihelkonnakirik ning emakirikuks Tartu Pauluse ja Peetri kogudustele. Peetri kasvas Maarja kogudusest välja 1869. aastal ja Pauluse 1910. aastal. Mõlemad kogudused pidasid algusaastatel, kuni oma pühakodade valmimiseni, jumalateenistusi Maarja kirikus. Pikem ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost leitav koguduse kodulehelt: http://tartumaarja.eelk.ee/ajalugu/ 2011. aastal viidi läbi arhitektuurikonkurss, mille võitsid KOKO Arhitektid OÜ. Ehitusprojekt valmis 2016. aastal. 2017. aastal teostati ehitusprojektile ja selle osadele ekspertiisid, mille tulemusel on praegu käsil projekti osades täienduste sisse viimine. 2017. aastal valmis ka Maarja kiriku uus peatrepp, millega avati pidulikult kogu taastamisprotsess. Alates 2003.a., mil loodi Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, oleme kogunud sihipäraseid annetusi üle 275 000 euro (31.12.2017 seisuga). Meie kiriku saatus on liigutanud paljusid inimesi ja organisatsioone, kes ootavad pühakoja peatset taastamist. Eraisikute annetusi on kogunenud üle 110 000 euro ja ettevõtete ning asutuste annetusi üle 165 000 euro. Sealjuures on annetajaid olnud nii Eestist kui ka välisriikidest, nt Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Kanadast ja USA-st. Seni on riigieelarvest saadud Vabaerakonna taotlusel Kultuuriministeeriumi kaudu 30 000 eurot. Tartu Maarja kiriku taastamise ideed toetavad ka Hirvo Surva ja Eesti Meestelaulu Selts. Paljud koorid üle Eesti on korraldanud heategevuslikke kontserte ning annetanud kogutud raha kiriku taastamiseks. Inimeste soov on jäädvustada sümbolina see paik, kus pandi alus laulupidude traditsioonile ning edendati ja hoiti meie iseseisvuse aateid. Tartu linn on olnud läbi aastate Maarja kiriku taastamise suurim toetaja, olles eraldanud tänaseks kokku juba peaaegu 68 000 eurot erinevate tööde teostamise tarvis. Alates 2017. aastast on Tartu linn võtnud enda kanda Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse käigus hoidmise kulud ning alates 2018. aastast lubanud Maarja kiriku taastamist toetada aastas vähemalt 100 000 euroga. Tartu linn on seadnud prioriteediks Tartu Maarja kirik taastada. Maarja kiriku taastamise maksumus on ca 5,06 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Taastamist toetab Tartu linn ca 700 000 euroga, annetustest ja muudest toetustest koosnev omafinantseering ca 170 000 eurot. Praeguse rahastusvõimaluste kohaselt teostab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus 2018. aastal Maarja kiriku vundamenditöid ca 200 000 euro eest. Lisafinantseering u puudumine seab kahtluse alla kiriku valmimise juunis 2019.a. juubelilaulupeo ajaks, mil esimesest laulupeost möödub 150 aastat. Toetudes eelpool nimetatule palume käesolevaga Eesti Vabariigi valitsusel eraldada Maarja kiriku taastamiseks 4,19 miljonit eurot. Positiivse rahastusotsuse korral pakume omalt poolt välja kaks võimalikku finantseerimise skeemi: Eraldada Tartu Maarja kiriku taastamiseks ühekordne 4,19 miljoniline toetus; E raldada alates 2019. aastast seitsme aasta jooksul 550 000 eurot aastas ning 8. aastal 340 000 eurot, et saaksime tagada laenu tagasimakse pangale. Sellisel viisil saaks valitsus jagada Maarja kiriku taastamise kulud aastate peale ning Tartu Maarja Kiriku SA-l oleks võimalus laenu abil kirikuhoone üles ehitada. Loomulikult oleme valmis arutama ka teistsuguseid finantseerimisskeeme ning tegema nende välja töötamisel igakülgset koostööd. Vajadusel jagame lisaselgitusi ning tutvustame ehitusprojekti. Lugupidamisega Urmas Klaas Tartu linnapea Tartu Maarja kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees Lea Saar EELK Tartu Maarja kogudus Juhatuse esimees
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel