dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Kultuuriministeerium · 28. veebruar 2018
Viit
6-1/316-2
Registreeritud
28. veebruar 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Finantstegevus ja raamatupidamine. Riigihanked
Sari
6-1 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Toimik
6-1/2018 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Vastutaja
Maiu Merihein

Failid

  • 📎6-1316-2 28.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc353 KB

Sisu (failidest)

Teie 25.01.2018 nr 14-6/735-1 Rahandusministeerium Meie 28.02.2018 nr 6-1/316-2 Eesti regionaalarengu strateegia 2017. a seirearuande ja 2018-2020. aasta rakendusplaani koostamise sisend Edastame ülevaate Kultuuriministeeriumi haldusalas 2017. aastal ellu viidud tegevustest, mis on enim panustanud Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide elluviimisesse, vastates allolevas tekstis teie kirjas toodud küsimustele punktide kaupa. Kirja lisaga edastame esmase sisendi Kultuuriministeeriumi haldusalas planeeritavatest tegevustest, mis panustavad regionaalarengu strateegia rakendusplaani elluviimisesse perioodil 2018–2020. 1. Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu edendamiseks väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on Integratsiooni Sihtasutus loonud töökohad Narvas (3 nõustajat ja 1 koostöötegevuste valdkonnajuht), lisaks on loodud piirkondlike tegevuste põhiseid võrgustikke. Selline tegevus võimaldab tõhusamalt koondada piirkondlikku ressurssi ja tagada vajadusepõhise teabe jagamise. Nõustajatest on kujunenud valdkonnaülese nõustamise piirkondlikud koordinaatorid. Regionaalset arengut mõjutab mitte eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste eesti keele õppes osalemise tulemusena saavutatud kõrgem konkurentsivõime tööturul ja parem elukvaliteet. Näiteks eesti keele A1-taseme kursustel osales 2017. aastal 196 inimest, sh õpib Narvas neljas rühmas kokku 56 taksojuhti. A1 taseme kursuste korraldamisel teeb Integratsiooni Sihtasutus koostööd Keeleinspektsiooni, Narva Linnavalitsuse ja Narva Taksojuhtide Liiduga. Kultuurisündmuste parema kättesaadavuse tagamiseks ja muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamiseks on toetatud etendusasutusi ja muuseume üle Eesti – mitmed asutused said tõlkevõimaluse kultuuriteenuse vahendamiseks vene ja inglise keelde. Kultuuriministeerium toetab Narva kunstiresidentuuri toimimist eesmärgiga kujundada sellest rahvusvaheliselt oluline keskus Euroopa idapiiril ning Moostes asuvat kunstiresidentuuri. 2017. aastal alustati Narva Vaba Lava rajamist, mis loob võimaluse teistel Eesti teatritel Narva publikule oma etendusi pakkuda ning millel on suur potentsiaal muutuda linna oluliseks kultuurimootoriks. Samuti on riigil Eesti erinevates piirkondades elavatele Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 inimestele kultuurist parema kättesaadavuse jaoks loodud regionaalsed kontserdimajad Pärnus, Tartus, Jõhvis ja Tallinnas ning riigi osalusega etendusasutused. 2017. aastal viidi loomemajanduse arendamise meetme raames EASi poolt läbi järjekordsed taotlusvoorud loomemajanduse inkubatsiooni ja tugistruktuuride arendamiseks. Inkubaator või ärikiirendi osutab loomemajanduse valdkondades ja nende sidusvaldkondades alustavatele ettevõtjatele teenuseid, mis loovad eeldused nende ettevõtjate kasvuks, jätkusuutlikkuseks ja rahvusvahelistumiseks. Loomemajanduse piirkondlike ja valdkondlike arenduskeskuste kaudu suurendatakse loomeettevõtjate konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja ekspordivõimekust, nende omavahelist koostööd ning koostööd teiste majandussektoritega. Kõik viis toetatud inkubaatorit/ärikiirendit tegutsevad küll Tallinnas või Tartus, kuid kolme tegevused ja sihtgrupp on üle-eestilised. Üheksast toetatud arenduskeskusest tegutsevad kaheksa Tallinnas, kuid kõigi nende tegevused ja sihtgrupp on üle-eestilised. Üks arenduskeskus tegutseb Narvas (SA Narva Loomeinkubaator). Kaks inkubaatorit/ärikiirendit (MTÜ Eesti Digikeskus, Storytek OÜ) ning kaks arenduskeskust (Music Estonia MTÜ, Loov Eesti MTÜ) pööravad eraldi tähelepanu Ida-Virumaa sihtgrupile. 2017. aastal jätkus eelneval aastal samast meetmest toetatud loomemajanduse taristu ja tehnoloogia projektide elluviimine. Toetuse abil arendatakse välja piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuv loomeettevõtluse arengut toetav taristu ja/või soetatakse loomeettevõtjate tootlikkust ja toodete lisandväärtust suurendav tehnoloogia. Üheksast toetatud projektist teostatakse ühe raames investeeringud Ida-Virumaal (SA Narva Loomeinkubaatori poolt Narva rajatav visuaalse multimeedia keskus Objekt) ning ühes Saaremaal Kuressaares (teostaja MTÜ Saaremaa Kunstistuudio). Loomemajanduse arendamise meetme kõik tegevused on suunatud sihtgruppidele üle Eesti, nende tegelik elluviimine või arendusteenuste kättesaadavus sõltub taotlejate initsiatiivist ja võimekusest. Eelnõustamise faasis on võimalik suunata potentsiaalsed taotlejaid ja projektide elluviijaid kaaluma eritähelepanu pööramist mõnele piirkonnale, sihtgrupile või tegevusele. Projektide hindamisel ja valikul arvestatakse muuhulgas piirkonna või valdkonna turutõrget, nõudlust ja potentsiaali. Koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud ja SA Eesti Terviserajad on kaardistatud regionaalsed tervisespordikeskused, mis peaksid igas maakonnas olema 1–2 peamiseks keskuseks, kus pakutaks kvaliteetseid teenuseid tervisespordi harrastajatele. Tegevus panustab inimeste põhivajadustega seotud teenusvaldkondades ruumilise kättesaadavuse kriteeriumite või põhimõtete määratlemise alategevuse eesmärkidesse. Parema sidususe ja arenguvõimekuse tagamiseks on Kultuuriministeerium 2017. a toetanud kõigi Eesti regioonide raamatukogutöötajate koolitusi ja nii lokaalset kui teistes regioonides stažeerimist summas 35 000 eurot. 2015. aastal hakkas kehtima kultuuriministri määrus „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, mis uuendas rahvaraamatukogudele teavikute soetamise, riiklike programmide realiseerimise ning maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasude ja ülalpidamise toetusena riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korda. Uues korralduses on arvesse võetud regionaalseid erisusi. Maakondade rahvaraamatukogudele suurendati teavikute toetust ühe elaniku kohta, et tagada elanikele regionaalselt parem juurdepääs informatsioonile ning võimalused enda harimiseks ja kultuurist osasaamiseks. Seda printsiipi järgiti ka 2017. aastal. Kokku on Kultuuriministeerium toetanud raamatukogu põhiteenust ehk informatsiooni ruumilist kättesaadavaks tegemise teenust teavikute soetamise toetuse näol 2017. aastal 1 850 974 euroga. Samuti on toetanud Kultuuriministeerium raamatukogusüsteemi URRAM tarkvaraarendusi aastas ca 30 000 euroga. 2. Kultuuriministeerium toetas 2017. aastal üheksa regionaalse tervisespordikeskuse (Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus, Vooremäe Tervisespordikeskus, Karujärve terviserajad, Rapla Vesiroosi tervisepark, Mõedaku Spordibaas, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus, Kuningamäe Tervisespordikeskus, Äkkelküla Narva Pähklimäe terviserajad, Paluküla terviserada) tegevust kokku 100 000 euroga. 2017. aastal toetati üle kogu Eesti läbi treenerite töötasu toetussüsteemi 1229 treenerit, kes juhendavad kokku ligikaudu 39 000 last ja noort. Antud meede aitab kaasa lastele huvispordi kättesaadavuse tagamisele üle kogu Eesti. Edendamaks maakondades regulaarset spordi tegemist, maakonna meistrivõistluste läbiviimist ja liikumisharrastuse üritusi, eraldatakse maakonna spordiliitudele toetust. Maakondlike spordiliite on eraldi toetatud ka liikumisharrastuse edendamisel. Kääriku spordikeskuse väljaarendamine kaasaegseks treeningkeskuseks on jätkuvalt üheks prioriteediks. Selleks, et luua Eesti tippsportlastele ja noortele võimalusi treenida maailmatasemel tingimustes, otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aastal eraldada aastatel 2018– 2020 ligikaudu 12 miljonit eurot Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks. Muinsuskaitseamet jagab igal aastal kultuurimälestiste omanikele restaureerimistoetusi, mis mälestiste küllalt ühtlase geograafilise paiknemise tõttu jagunevad kõikidesse maakondadesse. 2017. a toetuste maht oli 675 000 eurot üldtoetusi ja 660 486 spetsiaalselt pühakodadele. 3. Kultuuriministeeriumi toel on perioodil 2014–2017 toiminud järgmised piirkondlikud kultuuriruumide programmid: Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Mulgi kultuuriprogramm, Kihnu kultuuriprogramm, Peipsiveere kultuuriprogramm, Virumaa pärimuskultuuri programm, Saarte pärimuskultuuri programm. Perioodil 2014–2017 oli programmitoetuste kogumaksumus 2 268 754 eurot. Toetame kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevat algatust alustada 2018. a maakonna arengustrateegiate koostamisega. Kultuuriministeerium planeerib oma tegevusi peamiselt kolme arengukava raames, millest kaks on Riigikogu tasemel visoonidokumendid „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ning üks Vabariigi Valitsuse valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Kõigi kolme valdkonna eesmärkide saavutamine eeldab ühiskonna tasemel kohaliku omavalitsuse tasandi kaastegevusi ja eraldi eesmärkide kaupa seoseid välja tuua ei ole otstarbekas. Kultuuriministeerium on andnud omapoolse sisendi ka riigihalduse ministrile, mille kohaselt on maakondlik kultuuriarengukava igas maakonnas kohustuslik ja omavalitsused peaksid seda koostama ühistegevusena. Kultuuri teema peaks olema maakonna arengustrateegia lahutamatu osa. Näiteks laulu- ja tantsupeo traditsiooni väärtustamine ja sellest tulenevalt laulu- ja tantsupeo protsessi toetamine on maakondade tasandil oluline eesmärk ning vaimse kultuuripärandi väärtustamise ja hoidmise seisukohast on oluline piirkondlike kultuuriliste eripärade elujõulisuse tagamine (setod, mulgid, kihnu jne). Omavalitsuste maakondliku tasandi koostöös elluviidavatel tegevustel on oluline roll ka spordipoliitika eesmärkide täitmisel, mille puhul saavad kohalikud omavalitsused panustada aidates kaasa tervisespordiga tegelemise võimaluste parandamisele ja noorte huvitegevuse toetamisele. Läbi kohalike omavalitsuste rakendusid 2017. aastal näiteks ka Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös ujumise algõppe toetussüsteem ja Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte huvitegevuse toetussüsteemid, mis omavad väga olulist panust regionaalse arengu plaanis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Paavo Nõgene kantsler Lisa: Kultuuriministeeriumi haldusalas planeeritavad tegevused perioodil 2018–2020 Maiu Merihein 6282204 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel