Teie 25.01.2018 nr 14-6/735-1
Rahandusministeerium
Meie 28.02.2018 nr 6-1/316-2
Eesti regionaalarengu strateegia
2017. a seirearuande ja 2018-2020. aasta
rakendusplaani koostamise sisend
Edastame ülevaate Kultuuriministeeriumi haldusalas 2017. aastal ellu viidud tegevustest, mis on
enim panustanud Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide elluviimisesse, vastates allolevas
tekstis teie kirjas toodud küsimustele punktide kaupa. Kirja lisaga edastame esmase sisendi
Kultuuriministeeriumi haldusalas planeeritavatest tegevustest, mis panustavad regionaalarengu
strateegia rakendusplaani elluviimisesse perioodil 2018–2020.
1. Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna
arengu edendamiseks väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on Integratsiooni Sihtasutus
loonud töökohad Narvas (3 nõustajat ja 1 koostöötegevuste valdkonnajuht), lisaks on loodud
piirkondlike tegevuste põhiseid võrgustikke. Selline tegevus võimaldab tõhusamalt koondada
piirkondlikku ressurssi ja tagada vajadusepõhise teabe jagamise. Nõustajatest on kujunenud
valdkonnaülese nõustamise piirkondlikud koordinaatorid.
Regionaalset arengut mõjutab mitte eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste eesti keele
õppes osalemise tulemusena saavutatud kõrgem konkurentsivõime tööturul ja parem
elukvaliteet. Näiteks eesti keele A1-taseme kursustel osales 2017. aastal 196 inimest, sh õpib
Narvas neljas rühmas kokku 56 taksojuhti. A1 taseme kursuste korraldamisel teeb
Integratsiooni Sihtasutus koostööd Keeleinspektsiooni, Narva Linnavalitsuse ja Narva
Taksojuhtide Liiduga.
Kultuurisündmuste parema kättesaadavuse tagamiseks ja muukeelse info esitamisvõimekuse
suurendamiseks on toetatud etendusasutusi ja muuseume üle Eesti – mitmed asutused said
tõlkevõimaluse kultuuriteenuse vahendamiseks vene ja inglise keelde.
Kultuuriministeerium toetab Narva kunstiresidentuuri toimimist eesmärgiga kujundada sellest
rahvusvaheliselt oluline keskus Euroopa idapiiril ning Moostes asuvat kunstiresidentuuri.
2017. aastal alustati Narva Vaba Lava rajamist, mis loob võimaluse teistel Eesti teatritel
Narva publikule oma etendusi pakkuda ning millel on suur potentsiaal muutuda linna
oluliseks kultuurimootoriks. Samuti on riigil Eesti erinevates piirkondades elavatele
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
inimestele kultuurist parema kättesaadavuse jaoks loodud regionaalsed kontserdimajad
Pärnus, Tartus, Jõhvis ja Tallinnas ning riigi osalusega etendusasutused.
2017. aastal viidi loomemajanduse arendamise meetme raames EASi poolt läbi järjekordsed
taotlusvoorud loomemajanduse inkubatsiooni ja tugistruktuuride arendamiseks. Inkubaator
või ärikiirendi osutab loomemajanduse valdkondades ja nende sidusvaldkondades alustavatele
ettevõtjatele teenuseid, mis loovad eeldused nende ettevõtjate kasvuks, jätkusuutlikkuseks ja
rahvusvahelistumiseks. Loomemajanduse piirkondlike ja valdkondlike arenduskeskuste
kaudu suurendatakse loomeettevõtjate konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja
ekspordivõimekust, nende omavahelist koostööd ning koostööd teiste majandussektoritega.
Kõik viis toetatud inkubaatorit/ärikiirendit tegutsevad küll Tallinnas või Tartus, kuid kolme
tegevused ja sihtgrupp on üle-eestilised. Üheksast toetatud arenduskeskusest tegutsevad
kaheksa Tallinnas, kuid kõigi nende tegevused ja sihtgrupp on üle-eestilised. Üks
arenduskeskus tegutseb Narvas (SA Narva Loomeinkubaator). Kaks inkubaatorit/ärikiirendit
(MTÜ Eesti Digikeskus, Storytek OÜ) ning kaks arenduskeskust (Music Estonia MTÜ, Loov
Eesti MTÜ) pööravad eraldi tähelepanu Ida-Virumaa sihtgrupile.
2017. aastal jätkus eelneval aastal samast meetmest toetatud loomemajanduse taristu ja
tehnoloogia projektide elluviimine. Toetuse abil arendatakse välja piirkonna või valdkonna
turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuv loomeettevõtluse arengut toetav taristu ja/või
soetatakse loomeettevõtjate tootlikkust ja toodete lisandväärtust suurendav tehnoloogia.
Üheksast toetatud projektist teostatakse ühe raames investeeringud Ida-Virumaal (SA Narva
Loomeinkubaatori poolt Narva rajatav visuaalse multimeedia keskus Objekt) ning ühes
Saaremaal Kuressaares (teostaja MTÜ Saaremaa Kunstistuudio).
Loomemajanduse arendamise meetme kõik tegevused on suunatud sihtgruppidele üle Eesti,
nende tegelik elluviimine või arendusteenuste kättesaadavus sõltub taotlejate initsiatiivist ja
võimekusest. Eelnõustamise faasis on võimalik suunata potentsiaalsed taotlejaid ja projektide
elluviijaid kaaluma eritähelepanu pööramist mõnele piirkonnale, sihtgrupile või tegevusele.
Projektide hindamisel ja valikul arvestatakse muuhulgas piirkonna või valdkonna turutõrget,
nõudlust ja potentsiaali.
Koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud ja SA Eesti Terviserajad on kaardistatud regionaalsed
tervisespordikeskused, mis peaksid igas maakonnas olema 1–2 peamiseks keskuseks, kus
pakutaks kvaliteetseid teenuseid tervisespordi harrastajatele. Tegevus panustab inimeste
põhivajadustega seotud teenusvaldkondades ruumilise kättesaadavuse kriteeriumite või
põhimõtete määratlemise alategevuse eesmärkidesse.
Parema sidususe ja arenguvõimekuse tagamiseks on Kultuuriministeerium 2017. a toetanud
kõigi Eesti regioonide raamatukogutöötajate koolitusi ja nii lokaalset kui teistes regioonides
stažeerimist summas 35 000 eurot.
2015. aastal hakkas kehtima kultuuriministri määrus „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate kulude jaotamise kord“, mis uuendas rahvaraamatukogudele teavikute
soetamise, riiklike programmide realiseerimise ning maakonnaraamatukoguks oleva
rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasude ja ülalpidamise toetusena riigieelarvest
finantseeritavate kulude jaotamise korda. Uues korralduses on arvesse võetud regionaalseid
erisusi. Maakondade rahvaraamatukogudele suurendati teavikute toetust ühe elaniku kohta, et
tagada elanikele regionaalselt parem juurdepääs informatsioonile ning võimalused enda
harimiseks ja kultuurist osasaamiseks. Seda printsiipi järgiti ka 2017. aastal. Kokku on
Kultuuriministeerium toetanud raamatukogu põhiteenust ehk informatsiooni ruumilist
kättesaadavaks tegemise teenust teavikute soetamise toetuse näol 2017. aastal 1 850 974
euroga. Samuti on toetanud Kultuuriministeerium raamatukogusüsteemi URRAM
tarkvaraarendusi aastas ca 30 000 euroga.
2. Kultuuriministeerium toetas 2017. aastal üheksa regionaalse tervisespordikeskuse (Kubija
tervise- ja rekreatsioonikeskus, Vooremäe Tervisespordikeskus, Karujärve terviserajad, Rapla
Vesiroosi tervisepark, Mõedaku Spordibaas, Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskus,
Kuningamäe Tervisespordikeskus, Äkkelküla Narva Pähklimäe terviserajad, Paluküla
terviserada) tegevust kokku 100 000 euroga.
2017. aastal toetati üle kogu Eesti läbi treenerite töötasu toetussüsteemi 1229 treenerit, kes
juhendavad kokku ligikaudu 39 000 last ja noort. Antud meede aitab kaasa lastele huvispordi
kättesaadavuse tagamisele üle kogu Eesti. Edendamaks maakondades regulaarset spordi
tegemist, maakonna meistrivõistluste läbiviimist ja liikumisharrastuse üritusi, eraldatakse
maakonna spordiliitudele toetust. Maakondlike spordiliite on eraldi toetatud ka
liikumisharrastuse edendamisel.
Kääriku spordikeskuse väljaarendamine kaasaegseks treeningkeskuseks on jätkuvalt üheks
prioriteediks. Selleks, et luua Eesti tippsportlastele ja noortele võimalusi treenida
maailmatasemel tingimustes, otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aastal eraldada aastatel 2018–
2020 ligikaudu 12 miljonit eurot Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks.
Muinsuskaitseamet jagab igal aastal kultuurimälestiste omanikele restaureerimistoetusi, mis
mälestiste küllalt ühtlase geograafilise paiknemise tõttu jagunevad kõikidesse
maakondadesse. 2017. a toetuste maht oli 675 000 eurot üldtoetusi ja 660 486 spetsiaalselt
pühakodadele.
3. Kultuuriministeeriumi toel on perioodil 2014–2017 toiminud järgmised piirkondlikud
kultuuriruumide programmid: Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm,
Mulgi kultuuriprogramm, Kihnu kultuuriprogramm, Peipsiveere kultuuriprogramm, Virumaa
pärimuskultuuri programm, Saarte pärimuskultuuri programm. Perioodil 2014–2017 oli
programmitoetuste kogumaksumus 2 268 754 eurot.
Toetame kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevat algatust alustada 2018. a
maakonna arengustrateegiate koostamisega. Kultuuriministeerium planeerib oma tegevusi
peamiselt kolme arengukava raames, millest kaks on Riigikogu tasemel visoonidokumendid
„Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“
ning üks Vabariigi Valitsuse valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Kõigi kolme
valdkonna eesmärkide saavutamine eeldab ühiskonna tasemel kohaliku omavalitsuse tasandi
kaastegevusi ja eraldi eesmärkide kaupa seoseid välja tuua ei ole otstarbekas.
Kultuuriministeerium on andnud omapoolse sisendi ka riigihalduse ministrile, mille kohaselt on
maakondlik kultuuriarengukava igas maakonnas kohustuslik ja omavalitsused peaksid seda
koostama ühistegevusena. Kultuuri teema peaks olema maakonna arengustrateegia lahutamatu
osa. Näiteks laulu- ja tantsupeo traditsiooni väärtustamine ja sellest tulenevalt laulu- ja tantsupeo
protsessi toetamine on maakondade tasandil oluline eesmärk ning vaimse kultuuripärandi
väärtustamise ja hoidmise seisukohast on oluline piirkondlike kultuuriliste eripärade elujõulisuse
tagamine (setod, mulgid, kihnu jne).
Omavalitsuste maakondliku tasandi koostöös elluviidavatel tegevustel on oluline roll ka
spordipoliitika eesmärkide täitmisel, mille puhul saavad kohalikud omavalitsused panustada
aidates kaasa tervisespordiga tegelemise võimaluste parandamisele ja noorte huvitegevuse
toetamisele. Läbi kohalike omavalitsuste rakendusid 2017. aastal näiteks ka
Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös ujumise
algõppe toetussüsteem ja Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte
huvitegevuse toetussüsteemid, mis omavad väga olulist panust regionaalse arengu plaanis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Paavo Nõgene
kantsler
Lisa: Kultuuriministeeriumi haldusalas planeeritavad tegevused perioodil 2018–2020
Maiu Merihein 6282204
[email protected]