dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. veebruar 2018
Viit
1-11/365-20
Registreeritud
28. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Omanike Keskliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf148 KB
  • 📎Omanike Keskliidu arvamus muinsukaitseseaduse eelnõule.bdoc83 KB

Sisu (failidest)

Tere Saadan lisana meie arvamuse. Lugupidamisega Terje Riimaa büroojuht Eesti Omanike Keskliit 642 7020 Kultuuriministeerium Meie 28.02.2018 nr KL-1-12 Suur-Karja 23 Teie 01.02.2018 nr 1-11/365-1 15076 Tallinn [email protected] [email protected] Arvamus muinsuskaitseseaduse eelnõule Lp Indrek Saar Eesti Omanike Keskliit esitab oma seisukohad muinsuskaitse seaduse eelnõu osas . Tunnustame ministeeriumi kavatsusi muuta muinsuskaitse kaasaegsemaks ja paindlikumaks pidades silmas meie ühise kultuuripärandi kaitset ja säilimist kui ülimat eesmärki . Leiame , et eelnõu vajab veel täiendamist , mis puudutab eraomanike põhiseaduslike õigustega arvestamist ning osaliselt on eelnõu tagasiminek omanike huvide seisukohalt . Seaduse õnnestumisest sõltub suuresti omanike suhtumine muinsuskaitsesse ja avalikku korda . Arvestades asjaolu , et ca 80% mälestistest kuulub eraomanikele , tuleks juba muinsuskaitse põhimõtetes (§2) ära tuua olulise alusprintsiibina asjaolu , et riik toetab mälestiste omanikke ning mälestiste säilimine on ühiskonna ja omaniku ühiskohustus . Kuna Eesti on eraomandil rajanev ühiskond , siis selline täiendus aitab rõhutada õiglase muinsuskaitse filosoofiat – kui ühiskond avalikes huvides kehtestab omandikitsendused , siis ühiskond hüvitab ka sellest tekkiva lisakulu , sh eriti uute mälestiste kaitse alla võtmisel . Kindlasti peab uute mälestiste kaitse alla võtmise ettepanek sisaldama ka mõjude hinnangut , milliseid lisakulusid mälestiseks olemine omanikule kaasa võib tuua arvestades mälestise seisundit ning riigi võimalusi nende lisakulude hüvitamiseks (§13,14). Mälestise kaitse all olemise lõpetamine (§17) peab olema võimalik ka juhul , kui sel ei ole enam mälestise tunnuseid ( st mälestis ei pea olema ilmtingimata hävinenud ). Omanikel on uue seaduse suhtes ootused eelkõige selles , et esiteks igasuguste lubade ja kooskõlastuste maht väheneks ning lihtsustuks ja teiseks , et riik hüvitaks omandikitsendused nagu põhiseadus seda ette näeb ja millele on korduvalt omandikitsendusi kehtestava seadusandja tähelepanu juhtinud õiguskantsler . Seaduslooja suhtumist ja eemale hoidmist oma hüvituskohustusest demonstreerib ilmekalt eelnõu §31 sõnastus , mille kohaselt on riigil õigus ja mitte kohustus toetada mälestise omanikke mälestiste säilimisel . Meie hinnangul on õiglane ja põhiseaduspärane kui riik ( ühiskond ), kes soovib mingi objekti säilimist avalikes huvides ja kehtestab selleks lisanõuded , hüvitab ka omaniku lisakulu , mis nendest nõuetest tekib . Vastav nõue tuleb sätestada omaniku õigusena . Kui kolmandiku mälestiste seisukord on halb või avariiline , siis üksnes uuringute ja järelevalvega neid hooneid ei taastata ! Eelnevast tulenevalt peab ka seaduses olema sätestatud , et riik kannab uuringute , eritingimuste väljastamise ning muinsuskaitse järelevalvega seotud kulud täies ulatuses (ja mitte osaliselt nagu §45, 57 sätestab ). Kui riigil ei ole piisavalt rahalisi vahendeid mälestiste säilitamist toetada , siis mitmete Euroopa riikide eeskujul tuleks minimaalselt omanike investeeringute osas rahva kultuuripärandisse kehtestada maksusoodustused ja tuludest maha arvamise võimalused . Samuti leiame , et pädevustunnistust taotlevale isikule magistrikraadi nõude kehtestamine (§65) tõrjub valdkonnast kõrvale paljusid spetsialiste ning selline turu ülemääraste nõuetega reguleerimine toob omanike jaoks kaasa pakkumise vähenemise ja tööde hinna kallinemise . Demokraatlikus ühiskonnas peavad olema omandikitsendused vajalikud ning proportsionaalsed ja seda on rõhutanud korduvalt ka Riigikohus . Erinevad loakohustused muudavad omaniku jaoks tegevused mälestisel omaniku jaoks aeganõudvamaks ja kallimaks . Valitsuse tasandil on võetud vastu eesmärgid haldusmenetluse lihtsustamiseks ja isikute halduskoormuse vähendamiseks . Moodsas haldusõiguses on seetõttu loakohustus asendatud seal, kus võimalik riigi teavitamisega kavandatavast tegevusest ( näiteks ehitisteatise esitamine ehitusloa asemel , teate edastamine majandustegevuse registrisse litsentsi saamise asemel jne ). Muinsuskaitseseaduses on lubade taotlemise haldusmenetlus selles võtmes läbi analüüsimata , lisaks võimaldaks teavitamine kujundada positiivsemat suhtumist muinsuskaitsesse ning vähendaks ka muinsuskaitse ametkonna enda halduskoormust . Näiteks võiks §46 lg 2 ja §47 lg 2 mitmete tegevuste puhul asendada loa saamine teavitamisega . Mälestise omanik peab ehitustegevuse plaanimisel suhtlema nii kohaliku omavalitsuse kui ehitusjärelevalve asutusega ning Muinsuskaitseametiga ning taotlema ehituseks erinevaid lubasid , läbi viima uuringuid ning palkama erinevaid järelevalveid . Haldusmenetluse nn ühe akna põhimõte , mida rõhutab ka uus ehitusseadustik , peab tähendama seda , et kohalik omavalitsus ise peaks muinsuskaitseametkonnalt vajalikud load ning nõusolekud saama ja omanik ei pea alustama dubleeriva haldusmenetlusega . Või siis alternatiivina Muinsuskaitseameti luba hõlmab endas ka omavalitsuse poolset kooskõlastust . Seda põhimõtet ei ole eelnõus rakendatud ning §71 sätestatud ebamäärane kooskõlastuskohustus tekitab küsimusi normi eesmärgist ja rakendatavusest . Leiame , et eelnõu peab rohkem diferentseerima muinsuskaitsealal loakohustuslikke tegevusi ning lubama nende leevendusi võrreldes ehitismälestistega . Ulatuslikud muinsuskaitsealad linnasüdametes ( Pärnu , Paide jne ) põhjustavad omanikele olulist rahalist lisakulu ja ajakulu , kui soovitakse renoveerida oma kodusid , mis pole iseenesest ehitismälestised . Näiteks on tegu juhuslike nõukogude perioodi ehitistega selles alas või soovitakse muuta sellise majaümbruse haljastust . Muinsuskaitsealade piirangud on paljude omanike suhtes ülemäärased . Muud märkused : §11 ei sisalda enam kaitsevööndi maksimumulatust , mis on vastuolus PS §32 mõttega , et omandikitsendused saavad tuleneda seadusest . Vastasel juhul võib haldusorgan kehtestada muinsuskaitselisi piiranguid piiranguteta . §13 lg2 p 3 on vastuolus põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõttega . Kui suure arvu omanike teavitamine on raskendatud , siis saab selle teavitamise asendada näiteks teate avalikustamisega kohalikus ajalehes . Leiame , et §13 lg 6 sätestatud 24 kuuline haldusmenetluse peatamise tähtaeg on liiga pikk ja koormav . Muinsuskaitseametkond peaks suutma vajalikud toimingud teostada ühe aasta jooksul . §77 jätab üldse lahtiseks , kui pikalt võib riik sekkuda omaniku või ettevõtja tegevusse oma peatamisaktsiooniga . §25-s leiutasu määrade kaotamine on halb näide omaniku või leidja õiguste vähendamisest seaduse tasemel ning haldusvõimu volituste suurendamisest . §32 sõnastust tuleks täpsustada , sest omanik ei pruugi sageli mälestisel alaliselt viibida , et ta saaks oma teavitamiskohustust viivitamatult täita . §37 tuleb täpsustada , et juurdepääs tähendab juurdepääsu jalgsi ning autoga juurdepääs peab toimuma kokkuleppel omanikuga , samuti peab olema selgelt sätestatud , et omanikul on õigus nõuda tasu mälestisega tutvumiseks , näiteks hoonetes . Kuna kitsendused peavad olema ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed , siis miks on vaja luba maa sihtotstarbe muutmiseks - maa sihtsotstarve ei mõjuta kuidagi mälestise olemasolu või säilimist (§46 lg 2 p 3). §73 – kui kaitsekohustise teatist omanikule enam ei esitata , siis vähemalt kultuurimälestiste registrist peavad olema nähtavad ka kitsendused ja nende leevendused , sh kaitsevöönd . §74 – seadus peab sätestama , et mälestise tähistamine toimub riigi kulul . Soovime jõudu eelnõu täiustamisel ja omanike huvide arvestamisel ! Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliidu esimees EOKL on 1994.a loodud omanike huve esindav vabaühe ndus , kuhu kuulub 64 000 liiget .
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel