dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. veebruar 2018
Viit
6-2/531-1
Registreeritud
27. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Statistikaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Finantstegevus ja raamatupidamine. Riigihanked
Sari
6-2 Kirjavahetus eelarve planeerimise, koostamise, jaotamise ja täitmise küsimustes
Toimik
6-2/2018 Kirjavahetus eelarve planeerimise, koostamise, jaotamise ja täitmise küsimustes
Vastutaja
Merle Männik
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2018

Failid

  • 📎2019.-2023. Statistikatööde loetelu 26022018.xlsx
  • 📎2019 -2023 Statistikatööde loetelu seletuskiri_26022018.docx96 KB
  • 📎E-kiri.pdf264 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „ S tatistikaameti 201 9 .–202 3 . aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ juurde Sissejuhatus Vabarii gi Valitsuse korralduse eelnõu „ S tatistikaameti 201 9 .–202 3 . aastal tehtavate statistikatööde loetelu “ sätestab, milliseid statistikatöid teeb Statistikaamet aastatel 20 1 9 –20 2 3 , määrates ühtlasi kindlaks , millis eid näitajaid ja millise perioodilisusega tuleb statistikatöö de s avaldada . Eelnõu koostajad on Statistikaameti statistika levi osakonna juhataja Anne Nuka ( [email protected] , tel 625 924 6 ) , finantsjuht Viive Aasa ( [email protected] , tel 625 9342) ja planeerimise pea spetsialist Reet Romanov ( [email protected] , tel 625 9 105 ) . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Stati sti katööde loetelu kinnitamise vajadus tuleneb riikliku statistika seadusest ( RStS ) . RStSi § de 4 ja 17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest . RStSi § 16 l g 2 kohaselt on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatav as loetelu s statistikatöö kohta järg mis ed andme d: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus , perioo d või moment, eeldatav maksumus ja teave kavandata vate metoodikamuudatuste kohta . Statistikatööde liigitamisel on lähtutud töö sisust (statistika tegemine, süsteemi tööshoidmine, statistika tegemise aluseks olevate üldkogumite haldamine või statistikatöö arendus ) , töö regulaarsusest ( pidev või ebaregulaarne töö ) , maksumuse varieeruvusest ( püsiv põhi - ja tsüklilise statistika puhul ja igal aastal muutuv arendustööde puhul ) n ing statistikatöö väljundi tüübi st . Põhistatistika – statistikatööd, mi da te hakse igal aastal samas mahus Tsükliline statistika – statistikatööd, mi da tehakse kindla sagedusega , kuid mitte igal aastal Ebaregulaarne statistika – statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole ette teada Statistiline analüüs – analüütilised tööd , sh analüütilised kogumikud jms Statistiline register – statistilis t e registri te pidamisega seotud statistika tööd Statistika arendus – statistikatööd, mis arendavad riikliku statistika jaoks andmete kogumis t , töötlemis t , analüüsi, levitamis t ja säilitamis t Regulaarsete tööde (põhi- ja tsükliline statistika) puhul avaldatakse põhiosa loetletud väljundnäitajatest statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Väljundnäitajaid ei esitata pärast 201 9 . aastat tehtavate ebaregulaarsete statistikatööde ja uuringute arendustööde kohta, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst. Tabel 1 annab ülevaate statistikatööde arvu ja maksumuse muu da tustest 201 9 . aastal võrreldes 201 8 . a asta loeteluga . M uu da tus ed on seotud statistikatöö liigi muut mis ega, mis on põhjalikumalt kajastatud tabelite 2 – 6 selgitustes. Tabel 1 . Statistikatööde arv ja maksumus koos välisabiga, 201 8 , 201 9 Statistikatöö liik 201 8 201 9 Arv Maksumus, tuhat eurot Arv Maksumus, tuhat eurot Põhistatistika 12 8 4 250,1 12 5 4 1 72 ,1 Tsükliline statistika 10 23 6 , 7 8 533,4 Ebaregulaarne statistika 6 205,6 4 60,7 Statistika arendus 6 1 599,6 3 1 219,1 Statistiline analüüs 4 179,6 4 179,6 Statistilised registrid 2 98,3 2 98,3 Kokku 156 6 569,9 14 6 6 263,2 2.1. Keskkond Tabel 2 . Keskkonna valdkonna statistikatööde arv ja maksumus koos välisabiga , 201 8 , 201 9 Statistikatöö liik 201 8 201 9 Arv Maksumus, tuhat eurot Arv Maksumus, tuhat eurot Põhistatistika 1 2 2 70 , 6 1 0 2 67,5 Tsükliline statistika – – – – Ebaregulaarne statistika – – – – Statistika arendus – – – – Statistiline analüüs – – – – Statistiline register – – – – Kokku 1 2 2 70 , 6 1 0 2 67,5 201 9. aastal jäetakse ära statistikatööd „ Veekasutus “ (10302) ja „ Metsavaru “ (10304). R ahvastik Tabel 3 . Rahvastiku valdkonna statistikatööde arv ja maksumus koos välisabiga , 201 8 , 201 9 Statistikatöö liik 201 8 201 9 Arv Maksumus, tuhat eurot Arv Maksumus, tuhat eurot Põhistatistika 7 115,1 7 115,1 Tsükliline statistika 1 40,0 – – Ebaregulaarne statistika – – – – Statistika arendus 1 862,8 1 862,8 Statistiline analüüs – – – – Statistiline register – – – – Kokku 9 1 017,9 8 977,9 Lõppes 2018 riigisisese tellimuse alusel tehtav ühe aastane statistikatöö „ Rahvastikuprognoosid“ (30004) , mida tehakse viie aastase tsükliga. Statistikatöö tulemusena valmi s varasemate rahvastikusündmuste (sünnid, surmad, ränne) trende analüüsides Eesti rahvastikuprognoos ja piirkondlik rahvastikuprognoos. Töö eesmärk on koostada kogu Eesti ja piirkondlik rahvastikuprognoos. Aluseks on rahvaarv seisuga 01.01.2017. Kogu Eestile tehakse 2 – 3 stsenaariumi, piirkondadele vaid üks põhistsenaarium. Prognoosiperiood on kõige rohkem 30 aastat ja arvutamisel arvestatakse rän de- , sündimus - ja suremustrend e , mille põhjal prognoositakse trendide muutus prognoosiperioodiks. Rahvastikuprognoos avaldatakse 2019. Aastal. Sotsiaalelu Tabel 4 . Sotsiaalelu valdkonna statistikatööde arv ja maksumus koos välisabiga , 201 8 , 201 9 Statistikatöö liik 201 8 201 9 Arv Maksumus, tuhat eurot Arv Maksumus, tuhat eurot Põhistatistika 3 3 1 15 6 ,6 3 4 1 1 61 ,6 Tsükliline statistika 3 104,0 4 336,0 Ebaregulaarne statistika 5 171,7 3 30,5 Statistika arendus 1 95,3 – – Statistiline analüüs – – – – Statistiline register – – – – Kokku 4 2 1 527,6 4 1 1 528,1 2.3.1 Põhistatistika Lisandub statistikatöö „ Lõimumine “ (40023) , mille eesmärgiks on l õimumisvaldkonna statistika avaldamine erinevate riiklike andmebaaside andmete ristkasutamise teel ning kajastab eestlaste ja muu emakeelega Eesti elanikkonna lõimumisprotsesse tööhõives, sotsiaalelus ning hariduses. Seda infot tarbivad erinevad ministeeriumid ja nende koostööpartnerid , peamiseks avaliku huvi esindajaks on Kultuuriministeerium . 2.3. 2 Tsükliline statistika Tsüklilise d statistikatööd aastal 201 9 on järgmised. Jätkub i ga kahe aasta tagant tehtav s tatistikatöö „Tarbimiskulutuste prognoos“ (40204) võimaldab prognoosida leibkondade tarbimiskulutusi nendel aastatel, kui leibkonna eelarve uuringut ei korraldata. Leibkonna eelarve uuringu varasemate aastate andmeid ja lisaandmeid kasutades prognoositakse leibkonna tarbimiskulutused aastateks 2018 ja 2019 . Statistikatöö on sisendiks EL õigusaktil põhinevale statistikatööle. Tarbimiskulutuste prognoosi tulemusi ei avaldata. Jätkub nelja aastane periood kui tehakse s tatistikatöö d „Leibkonna eelarve uuring“ (40203) , mille tulemusena saab teavet leibkondade igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta – kui suured on Eesti elanike kulutused toiduainetele, tarbekaupadele, eluasemele ja mitmesugustele teenustele. Uuring pakub teavet ka leibkonnaliikmete sotsiaal-demograafiliste näitajate (tööhõive, haridus), majandusliku olukorra, elamistingimuste, püsikaupade olemasolu ja oma tarbeks toodetud kaupade kohta. Uuringu st saavad toodete ja teenuste pakkujad ning tavatarbijad infot selle kohta , millele enim kulutatakse ja mida aastate arvestuses rohkem tarbitakse. Leibkonna eelarve uuring võimaldab põhjalikult analüüsida, millised on Eesti perede väljaminekud ja eelarve. Tegemist on ainukese kulutusi ja tarbimist käsitleva kogu rahvastik k u hõlmav a uuringuga Eestis. Uuringust saab rii k vajalikku infot sotsiaalvaldkonna otsuste tegemise ks . Uuringut tehakse alates 1996. aastast kõikides Euroopa Liidu liikmes riikides ühtse metoodika alusel. Statistikatöö on sisendiks EL õigusaktil põhinevale statistikatööle. Statistikatöö ettevalmistus toimub 2018. aastal, andmete kogumine ja töötlemine 2019. ja 2020. aastal ning avaldamine 2020. ja 2021. aastal. Jätkub iga kümne aasta tagant tehtav neli aastat kestev s tatistikatöö „ Ajakasutuse uuring“ (40101) , mille tulemusel antakse ülevaade Eesti elanike ajakasutuse jaotusest. Tegemist on mitme-eesmärgili se uuring uga , mille põhjal saadakse ülevaade Eesti rahvastiku ajakasutusest (tasuline töö, majapidamistööd, õppimine, täiend us koolitus, vaba aeg jms) ning naiste, meeste ja laste ajakasutuse erinevusest. Uuring täiendab rahvamajanduse arvepidamist, lisades sinna leibkonnaliikmete tasustamata töö mahu hinnangu. Peale selle annab uuring võimaluse vaadelda ühes t p unktist teise jõudmiseks kulutatud aega, liikumisviisi (jalgsi, autoga, ühissõidukiga jms) ning ajaveetmiskohti. Uuring võimaldab käsitleda suhtlust nii oma perega kui ka leibkondade ja põlvkondade vahel ning hinnata Eesti perede ja laste heaolu ning elukvalitee t i. Uuringu tulemusi saab kasutada perepoliitika, tööhõivepoliitika, sotsiaalpoliitika ning transpordipoliitika valdkondade arendamiseks. U uringut tehakse Eurostati tellimusel Euroopa Liidu liikmesriikides ühtse metoodika alusel ja uuring koosneb neljast osast: leibkonnaküsitlus, isikuküsitlus, isikupäevikud ja nädalapäevik. Andmeid kogu takse aastatel 2019 – 2020 ja tulemused avaldatakse 2021. aastal. Alga vad iga kahe aasta tagant tehtav a statistikatöö „Kultuuris osalemise uuring“ (40422) ettevalmistustööd. Statistikatöö eesmärgiks on anda teavet elanike kultuuris osalemise harjumuste, kultuuriharrastuste ning nendega seotud sotsiaalsete aspektide kohta. Statistikatööd tehakse siseriikliku tellimuse alusel ja peamine avaliku huvi esindaja on Kultuuriministeerium. Statistikatöö andmed avaldatakse 2020. aastal. 2.3. 3 Ebaregulaarne statistika 2018 lõppes id järgnevad ebaregulaarse statistika moodulid: sotsiaaluuringu ebaregulaarne moodul statistikatöö „Tervis“ (40615), mille kaudu uuriti rahvastiku terviseseisundit ja tervisekäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist. Tulemused avaldatakse 2018. aastal. Tegemist oli EL-i määruse alusel tehtava tööga. t ööjõu-uuringu moodul „Ettevõtjad ja FIE-d“ (40713) , mis oli esimene laiaulatuslik Euroopa ettevõtjate ja FIE-de uuring. Moodulil on kolm peamist teemavaldkonda: ettevõtjate ja FIE-de majanduslik iseseisvus; ettevõtjate ja FIE-de töötingimused; palgatöötajate, ettevõtjate ja FIE de võrdlus (sh rahulolu oma tööga). Tulemused avaldatakse 2018. aastal. Tegemist oli EL - i määruse alusel tehtava tööga. 201 9 jätkuvad järgmised ebaregulaarse statistika moodulid: tööjõu-uuringu ebare gulaarne moodul „Töö- ja pereelu kokkusobitamine“ (40714 ). Töö- ja pereelu paindlik kokkusobitamine on üks tööelu kvaliteedi mõõtmetest ning seotud EL - i tööhõiveprogrammiga, mis näeb ette naiste tööhõive suurendamist ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Mooduli eesmärk on anda teavet töö- ja pereelu kokkusobitamise võimaluste kohta eri rahvastiku rühmades, hõlmates andmeid tööaja ja töötingimuste paindlikkuse, lapsehoiu ja lähedaste hooldamise võimaluste j ms kohta. Tulemused avaldatakse 2019. aastal. Tegemist on EL - i määruse alusel tehtava tööga. sotsiaaluuringu moodul „Heaolu” (40015), mille eesmärk on avada heaolu mõistet läbi inimeste enesehinnangulise subjektiivse rahulolu mõõtmise ning pakkuda teemakäsitlust, mida Eestis heaolu mõõtmisel on vähe kasutatud ehk läbi subjektiivsete näitajate skaalade hinnata inimeste eluga ja erinevate tundeliste aspektidega rahulolu, pidades sealjuures silmas nii riigisisest praktikat ja vajadust kui ka rahvusvahelisi suundumusi ja soovitusi. Heaolu tegeliku olukorra kirjeldamine eeldab inimeste olukorra ja võimaluste võimalikult mitmekülgset iseloomustamist, sh vastava statistika kogumist ja avaldamist. Andmeid kogutakse 2018. aastal ja tulemused avaldatakse 2019. aastal. Tegemist on EL-i määruse alusel tehtava tööga. Jätkub ebaregulaarne statistikatöö „Euroopa sotsiaaluuring“ (40022 ) , mis on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring , mis mõõdab hoiakuid, uskumusi ja inimeste käitumist rohkem kui kolmekümnes riigis. Statistikatöö andmekorje tehakse 2018. aastal, Statistikaamet edastab kogutud ja töödeldud andmed rahvusvahelisele konsortsiumile. Tegemist on rahvusvahelis te kokkulepete alusel tehtava statistikatööga . 2.3. 4 Statistika arendus Lõppes 2018 tehtud statistika arendustöö „Soopõhise vägivalla uuringu testimine ja katsetamine“ (40616) , mille eesmärgiks o li testida ja piloteerida Eurostati poolt väljatöötatud küsimused soopõhise vägivalla uurimiseks ja t öötada välja muudatusettepanekud ankeedi sõnastuse kohta. Tegemist oli rahvusvahelise tellimuse alusel tehtava statistikatööga ( Istambuli konventsioon i artikkel 11 paragrahv 1 ja 2), mida rahastati välisabist kohustusliku omaosalusega. M etoodikamuudatused on järgmised. Statistikatöös „Turismi uuring“ (40202) l isa takse lisaks CAPI ja CATI-le ka CAWI andmekogumismeetod. Majandus Tabel 5 . Majanduse valdkonna statistikatööde arv ja maksumus koos välisabiga , 201 8 , 201 9 Statistikatöö liik 201 8 201 9 Arv Maksumus, tuhat eurot Arv Maksumus, tuhat eurot Põhistatistika 74 2 654,4 7 2 2 5 74 ,5 Tsükliline statistika 5 86,0 4 197,4 Ebaregulaarne statistika 1 33,9 1 3 0 ,2 Statistika arendus 2 458,8 1 203,0 Statistiline analüüs – – – – Statistiline register 2 98,3 2 98,3 Kokku 84 3 331,4 80 3 103,4 Põhistatistika 201 9. aastal jääb ära statistikatöö „ Metsandus “ (21001) . 2019.aastal jäetakse ära riigisisese tellimuse alusel tehtud statistikatöö „ Palgaerinevuste parem kättesaadavus “ (21109) ressursside ebapiisavuse tõttu. 2018. aastal täien da ti Norra finantsmehhanismi programmi „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ raames välja töötatud palgaerinevuste hindamise metoodikat, võttes kasutusele MTA töötamise registri ja statistikatöö „Palgalõhe“ (21108) andmed. Statistikatööga avaldatakse meeste ja naiste palgaerinevuste statistika perioodi 2015-2017 kohta . Lisaks on plaanis töötada välja metoodika palgaerinevuste hindamiseks seostades andmekogude, statistikatöö „Töötasu“ (21101) ja projekti Aruandlus 3.0 raames ettevõtete süsteemidest kogutavaid tööjõu ja palgaandmeid. Statistiliste näitajate alusel on Eestis Euroopa riikide suurim palgalõhe, seetõttu on oluline, et koostataks täpsemad näitajad meeste ja naiste ebavõrdsuse mõõtmiseks. Statistikatöö on lisatud Statistikaameti 2019 eelarve lisataotlusesse. 2.4.2 Tsükliline statistika 2018 lõppes i ga nelja aasta tagant tehtav ühe aastane s tatistikatöö „Sisend - väljundtabelid“ (21409) , mille tulemusel saab infot majandusanalüüsiks, nt ökonomeetriliste mudelite ja majandusprognooside koostamiseks. Sümmeetriline sisend-väljundtabel on toodete järgi koostatud maatriks, kus kirjeldatakse detailselt kodumaiseid tootmisprotsesse ja rahvamajanduse tehinguid toodetega. Tegemist on EL määruse alusel tehtava statistikatööga. Avaldamine on detsembris 2018. Iga kahe aasta tagant tehtavad tsüklilised statistikatööd on järgmised. Statistikatöö „Jaekaubandusettevõtted“ (20312) eesmär k on anda teavet jaekaubandusettevõtete müügikohtade arvu ja müügipinna suuruse kohta. EL -i määrusega reguleeritud jaekaubandusettevõtete uuringut tehakse kõigis EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. 201 6 .aasta kohta avaldatakse statistika 22.03.2018 ja 2018.aasta kohta 2020 I kvartalis. Statistikatöö „Innovatsioon“ (21702) eesmärk on anda teavet ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta. Innovatsioon on ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime peamisi tegureid. EL-i määrusega kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. 2016.aasta kohta avaldatakse statistika 18.04.2018 ja 2018.aasta kohta eeldatavalt 2020 (konkreetne aeg tuuakse avaldamiskalendris). Iga nelja aasta tagant tehtav statistikatöö „Töötasu struktuur“ (21102) annab teavet töötajate tunnitasude kohta ametiala, tegevusala, hariduse, vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi; töötajate brutokuutöötasu ja brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi. Töötasu struktuuri statistikat kasutatakse tööjõuprognooside ja kutseõppekavade koostamiseks, soolise palgalõhe hindamiseks, sotsiaalkindlustuskoodeksi iga-aastase aruande täitmiseks jm valdkondades, kus on oluline teada ametialade struktuuri ja palgatasemeid . EL-i määrusega uuringut tehakse kõigis EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. 2018.aasta kohta avaldatakse statistika eeldatavalt 2020 (konkreetne aeg tuuakse avaldamiskalendris). Jätkub kümneaastase tsükliga statistikatöö „Põllumajandusloendus“ (21210) ettevalmistustöö. Töö võimaldab riigi- ja teadusasutustel, ettevõtjatel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel saada põhjalikud ja täpsed andmed põllumajanduse kohta. EL -i ettevalmistatava määrusega reguleeritava põllumajandusloenduse tulemusi vajatakse järgmistes poliitikavaldkon d ades: ühine põllumajanduspoliitika, sh otsetoetused, turukorraldusabinõud ja maaeluarengu programmid; vee raamdirektiiv, sh nitraadidirektiiv ja põhjaveedirektiiv; õhuga seotud direktiivid, sh riiklikud emissioonilävendid , õhukvaliteet ning reostuse ja selle ennetuse kontroll; kliimamuutuste poliitikad (seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga); looduskaitsega seotud seadusandlus, lindude ja elupaikade direktiivid ja mitmed teised bioloogilise mitmekesisuse poliitika meetmed; mullaga seotud poliitikad, sh mullatemaatika strateegia ja reoveemuda direktiiv; toiduohutuse, taimekaitse, loomade heaolu seadusandlus; regionaalpoliitika; Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava ( EU action plan for the Circular Economy ). Lisaks vajab neid andmeid EL-i teadusuuringute ühiskeskus (JRC), kes kasutab neid ee s pool nimetatud poliitikate arendamiseks vajalikes teadustöödes, mudelite väljatöötamisel jms. Põllumajandusloenduse tulemused avaldatakse eeldatavalt 2021-2022 (konkreetne aeg tuuakse avaldamiskalendris). 2.4.3 Ebaregulaarne statistika Jätkub statistikatöö „Laevastikupõhised majandus- ja sotsiaalnäitajad“ (20013), mille eesmärk on koguda riikliku programmi „Eesti riiklik töökava kalandussektori bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike lähteandmete kogumiseks 2017. – 2019. aastal “ täitmiseks majandusnäitajaid ja te h a statistika t laevade pikkusklasside ja püügivahendite kaupa . 2018.aasta kohta avaldatakse statistika eeldatavalt 2019 detsembris (konkreetne aeg tuuakse avaldamiskalendris). Statistika arendus Jätkub s taistikatöö „Aruandlus 3.0“ (20012) , mis on loodud projekti "Aruandlus 3.0" eesmärgi luua riigi toimimiseks olulise väärtusega personali- ja majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, lähtudes minimaalsuse ja lihtsuse printsiibist elluviimiseks. Projekti eeldatav lõpp on 2019 detsember, kui andmeesitajail on võimalik alates 2020. aastast esitada kõiki vajalikke andmeid otse oma majandusarvepidamissüsteemidest ja SA-l on võimekus andmeid vastu võtta, töödelda, teha statistilisi arvutusi ja avaldada statistikat. Projekti esimeses etapis tegeleti Maksu- ja Tolliametile ning Statistikaametile esitatava palga ja tööjõu andmestiku automaatse edastamise võimaldamisega alates 2018. aasta jaanuarist. Järgmistel aastatel luuakse selline võimekus ülejäänud andmestike edastamiseks – tulud, kulud, varad, kohustused, hinnad jne 2019 lõpetatakse ressursipuudusel statistikatöö „ Ettevõtlusstatistika integreerimine (FRIBS) Euroopa statistikasüsteemi “ (20011) arendus. Statistikatöö on lisatud 2019 eelarve lisataotlusesse. Euroopa statistikasüsteemi 2020. aasta visiooni ( ESS Vision 2020 ) kohaselt tuleb kiiremini reageerida tarbijate muutuvatele vajadustele, vähendada andmeesitajate halduskoormust ja tagada statistika parem sidusus valdkonniti. Selleks alustati 2011. aastal Eurostati eestvedamisel ettevõtlus- ja väliskaubandusstatistikat reguleerivate õigusaktide sisu revideerimist ja uue, paindliku õigusaktide süsteemi loomist. 2017 . aastal alustati Euroopa Nõukogua ja Parlamendis ettevõtlusstatistika integreerimist käsitleva raamseaduse (FRIBS ) eelnõu menetlust ja uus seadus on kavandatud jõustada 2018. aastal. Uus raamseadus toob suuremaid või väiksemaid muudatusi järgmiste koodidega statistikatöödes: 20007, 20102, 20103, 20300, 20319, 20401, 20403, 20408, 20413, 20505, 20903, 21300, 21308, 21601, 21701, 22201, 22203, 20312, 21702 , 22304 . Uute nõuete juurutamiseks on esialgse ajakava kohaselt aega kuni kaks aastat. Suuremad muudatused on järgmised: statistikatöösse „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (20300) lisandub tsükliline statistika ü leilmsete väärtusahelate ja rahvusvahelise hankimise kohta; statistikatöösse „Ettevõtete majandusnäitajad“ (kvartal) (20007) lisandub kaupade hulgimüügi ja äriteenuste müügi kuuline mahustatistika tegevusala kaupa; statistikatöös „Äriteenuste tootjahinnaindeks“ (20413) kahekordistub nende äriteenuste loetelu, mille kohta tuleb teha teenuste hinnaindekseid; statistikatööd „Ettevõtluse demograafia“ (20903) laiendatakse ettevõtete registreerimise ja pankrottide kvartalistatistikaga; s tatistikatöös „ Kaupade väliskaubandus“ (22303) muudetakse kaupade sisseveo statistika tegemiseks andmeallikat. Kui praegu kogutakse andmeid sissevedajatelt, siis halduskoormuse vähendamise eesmärgil plaanitakse hakata kasutama teiste liikmesriikide kogutud isikustatud andmeid ekspordi kohta (teise riigi eksport Eestisse on Eesti import teisest riigist). Andmeallika vahetus muudab statistika tegemise kulukamaks . Statistikatöös „ Teenuste väliskaubandus “ (22304) t eenuste väliskaubanduse andmete sidumine ettevõtete majandustegevus iseloomustavate andmetega. Teenuste väliskaubandus e baasstatistikat teeb Eesti Pank. Eesti Pank on teinud Statistikaametile ettepaneku baasstatistika tegemise üle võtmiseks. See eeldab lisaressurssi SA-le, mida seni ei ole leitud. Statistikatöö „Ettevõtlusstatistika integreerimine (FRIBS) Euroopa statistikasüsteemi“ (20011) on ainult arenduse etapiks loodud statistikatöö , mille lõppemisel jätkub põhistatistika tootmine eelnimetatud statistikatööde raames. Metoodikamuudatused on järgmised. „ Ettevõtete majandusnäitajad (aasta) “ (2 0300 ) – h akata avaldama ettevõtete majandusnäitajad tegevusalagrupi järgi piirkondlikul tasandil. „ Välismaiste tütarettevõtete majandusnäitajad “ (20319) – SA võtab Eesti Pangalt üle Eesti ettevõtete välismaal olevate tütarettevõtete majandusnäitajate (OFATS) tegemise alates 2017. aruandeaasta andmetest. Eesti Pank esitas andmeid Eurostatile , E estis ei avaldatud. SA hakkab andmeid avaldama (lisaks Eurostatile esitamisele). Vajalik ressurss saadi EP ja SA vahelise tööjaotuse ümbervaatamise tulemusel. 2017.aasta kohta avaldatakse statistika 2019. aastal (konkreetne aeg tuuakse avaldamiskalendris). „ Põllumajandusmaa müügi- ja rendihind “ (20415) – 2020.a. statistika arvutamise mudeli ajakohastamine. Müügi- ja rendihindade statistikat arvutatakse Maaameti andmete põhjal. Statistika arvutamisel haldusandmeid kalibreeritakse statistilise 2013.a. uur ingu andmete alusel. Vajalik on 2019. aastal viia läbi uus uuring, et ajakohastada mudeli parameetreid. Mudeli ajakohastamine tuleneb kohustusest järgida statistika tegemisel rahvusvahelist tunnustatud metoodikat) . Töö tegemiseks on vajalik sõlmida riiklik kokkulepe (täiendav rahastus vajadus). „Töötasu “ (21101) – Kavandatud seoses AA3.0 projektiga: Detailsem töötasu statistika. Uued väljundnäitajad (nt ametialade lõikes), detailsem piirkondlik statistika. „ Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine “ (21104) – Kavandatud seoses AA3.0 projektiga: Uued väljundnäitajad (detailsem piirkondlik statistika). Andmeesitajad vabastatakse osade andmete esitamisest. Andmekogumise ja andmekanali moderniseerimine. Vabade ametikohtade arvestusmetoodika muudatus seoses vabade ametikohtade ja töötasu küsimustiku ja valimi ühendamisega (halduskoormuse vähendamine, töö efektiivistumine). Lisaks on kavandatud metoodiline arendustöö, mille käigus hinnatakse Töötamise Registri, Töötukassa ja eraettevõtete tööportaalide tööpakkumiste andmestike sobivust statistika tegemiseks ja töötatakse välja parim mudel vabade ametikohtade statistika arvutamiseks vastavalt etteantud nõuetele. „ Loomakasvatus ja lihatootmine “ (21203), „Piim ja selle kasutamine“ (21206) , „ Taimekasvatus “ (21214) – 2021.aastaks planeeritakse vastu võtta uus põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika raamseadus, mis arvatavalt toob kaasa nii metoodika kui ka näitajate muudatusi, mille ulatus ei ole veel teada (arutatakse Euroopa Komisjoni töögruppides). Ettevalmistöödega alustatakse 2018. „Majutustegevus“ (22101) – 2018. aastal arutatakse tarbijatega võimalust teh a alates 2019. aastast majutusstatistikat 10 ja enama voodikohaga majutusettevõtete kohta. Kui tarbijad nõustuvad nimetatud muudatusega, siis alates 2019. a astast väheneb väikeste, alla 5 voodikohaga majutusettevõtete halduskoormus. Praegu katab majutusstatistika 5 ja enama voodikohaga majutusettevõt ted . „Eesti elanike reisimine“ (22107) – l isada lisaks CAPI ja CATI-le ka CAWI andmekogumismeetod. „ Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine “ (21209) – s eoses uue põllumajandusüksuste raamseaduse vastuvõtmisega muutub alates 2020. aastast põllumajandusliku majapidamise lävend . „Põllumajandusloendus“ (21210 ) – 2020. a põllumajandusloendusel kasutatakse põhiuuringu ja moodulite süsteemi. Samuti kavandatakse muuta põllumajandusliku majapidamise lävendit . Eri valdkondade statistika Tabel 6 . Eri valdkondade statistikatööde arv ja maksumus koos välisabiga , 201 7, 2018 Statistikatöö liik 201 8 2018 Arv Maksumus, tuhat eurot Arv Maksumus, tuhat eurot Põhistatistika 2 53,4 2 53,4 Tsükliline statistika 1 6,7 – – Ebaregulaarne statistika – – – – Statistika arendus 2 202,1 1 153,3 Statistiline analüüs 4 179,6 4 179,6 Statistiline register – – – – Kokku 9 441,8 7 386,3 2018 teostati viimast aastat kaheaastasest tsüklilis t statistikatööd „Linnad“ (50104), mille kaudu sai teavet Euroopa linnade ja piirkondade elukvaliteedi kohta, toetamaks linna- ja maaelu arengule suunatud Euroopa Liidu poliitikat. Statistikatöö aluseks on kaheaastane Eurostati grant, milles määratakse ära selle raames kogutavad muutujad ja ajaline kaetus. Lõppes 2018 statistika arenduste all statistikatöö „Poliitika mõjude kvantitatiivse hindamise mudel“ (50021) . Statistikatöö „Teemakogumik“ (50019) raames avaldatav k ogumik keskendub lapse subjektiivse heaolu erinevate aspektide käsitlemisele. Fookusesse võetakse lapsed Eestis võrdlevalt maailma teiste riikide lastega. Kogumiku empiiriliseks aluseks on rahvusvaheline laste heaolu uuring Children's Worlds (kvant, 2., 4. ja 6.kl õpilased). Analüüsitakse 2017/2018 kogutud andmeid rahvusvaheliselt võrdlevalt. Vajadusel tuuakse juurde andmeid ISCWeBi eelmisest voorust (2013/2014, 18 riiki). Eesti laste andmete analüüsi ilmestatakse lastelt kogutud kvalitatiivse materjaliga . Eelnõu mõjud Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mis on vajalik riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning selles toimuvate muutuste hindamiseks. Sama l ajal on nii riigisisesest tellimusest kui ka EL - i määrusest tulenevaid statistikatöid, mis on rahastuseta ja mille tegemine on tulevikus võimalik vaid lisarahastuse korral. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Statistikatööde loetelu kajastab tarbijate statistikavajadusi 1 5 0 statistikatöö na, mille eeldatav maksumus on kokku 3 0,6 miljonit e urot . Selle rakendamiseks vajalikud kulud ajavahemikul 201 9 –202 3 statistikatöö liigiti kajastuvad tabelis 7 . Tabel 7 . Statistikatööde loetelu rahaline maht, 201 9 –202 3 Statistikatöö liik Maksumus, tuhat eurot 201 9 20 20 202 1 202 2 202 3 Kokku Põhistatistika 4172,1 4176,5 4 17 2,1 4 1 76,5 4 17 6 ,5 20 873,7 Ebaregulaarne statistika 60,7 – – – 60,7 Statistika arendus 1219,1 1060,9 880,9 1611,4 862,8 5635,1 Statistiline analüüs 179,6 179,6 179,6 179,6 179,6 898,0 Statistiline register 98,3 98,3 98,3 98,3 98,3 491,5 Tsükliline statistika 533,4 886,3 825,6 87,9 320,7 2 6 53,9 Kokku 6263,2 6401,6 6 156,5 6 153,7 5637,9 30612,9 Tabelis 8 on esita tud grantidest rahastatavad tööd . Tabel 8. Välisabist rahastatavad statistikatööd , 201 9 –202 3 Statistikatöö nimetus Statistikatöö kood Maksumus , tuhat eurot 201 9 20 20 202 1 202 2 202 3 Ostujõu pariteet 20411 55 55 55 55 55 Põllumajandusloendus 21210 8 114 66 — — Kokku 63 169 121 55 55 Tabelis 9 on esitatud statistikatööd, mille l puudub rahastus ning mis on kajastatud 201 9 . –202 3 . aasta eelarve lisataotluses . Nende s tatistikatööde tegemin e on edaspidi võimalik statistikatööde prioriseerimisel ja muude rahastusallikate leidmisel. Tabel 9 . Rahastuseta statistika arendusprojektide ja statistikatööde maksumus, 201 9 –202 3 Statistikatöö nimetus Maksumus , tuhat eurot Õiguslik alus 2019 2020 2021 2022 202 3 FRIBS i arendus (20011) 41,1 41,1 41,1 41,1 41,1 EL - i õigusaktil põhinev Kolmanda laine keskkonna arvepidamised – 52 ,0 52 ,0 52 ,0 52 ,0 EL - i õigusaktil põhinev Aruandlus 3.0 (20012) – 37 ,0 37 ,0 37 ,0 37 ,0 Riigisisene tellimus Palgaerinevuste parem kättesaadavus (21109) 25 ,0 25 ,0 25 ,0 25 ,0 25 ,0 Riigisisene tellimus Põllumajandusloendus (21210) – 75 ,0 – – – EL - i õigusaktil põhinev Euroopa t erviseuuring (40610) 213 ,0 13 ,0 – – – EL - i õigusaktil põhinev Isikute statistiline register 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 Riigisisene tellimus Hoonete ja ruumide statistiline register 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 Riigisisene tellimus Maksumus kokku 284,3 2 48,3 1 60 , 3 1 60 , 3 1 60 , 3 2018. aastal peaks jõustuma ettevõtlusstatistika integreerimist käsitlev uus raamseadus (FRIBS), mis on liikmesriikidele otsekohalduv õigusakt. Raamseaduse vastuvõtmisel lisandub liikmesriikidele kohustus teha statistikat seni katmata teemadel ja seada sisse kaupade väliskaubandusettevõtete üksikandmete vahetus liikmesriikide vahel . Uued vajalikud tegevused määruse raames on järgmised : juurutada ja teha aastastatistikat üleilmsete väärtusahelate ja rahvusvahelise hankimise kohta. Nimetatud statistika on oluline sisend majandu se globaliseerumise mõõtmiseks ; hinnata lisaks senisele aastasele mõõtmistsüklile ettevõtete demograafia statistikas ettevõtete elujõulisust ja kiirelt arenevate ettevõte te struktuuri ka kvartaalselt ; kohustus teha ettevõtluse kiirstatistikas tegevuste kaupa seni puuduolevat statistikat teenuste ja kaupade hulgimüügi kuuliste mahuindeksite kohta. Uue määruse vastuvõtmisel tuleb toota 15 uut äriteenuste tootjahinnaindeksit. Teenuste osa tähtsus SKP - s on ligi 70% ja see on tööstustegevusalade arvel aasta-aastalt suurenenud. Seetõttu on väga oluline teada teenuste hinnamuutusi, neid kasutades võrrelda osutatud teenuste mahtude muutust ja jälgida kogu Eesti majanduse arengu t . Alates 2020. aastast on igal liikmesriigil kohustus vahetada teiste liikmesriikidega kaupade väliskaubanduse isikustatud üksikandmeid, et teha teistelt riikidelt saadud andmete põhjal impordistatistikat ja vabastada sellega andmeesitajad kaupade impordi kohta andmete esitamisest. Seeläbi väheneb andmeesitajate k oormus hinnanguliselt 30 – 40% . Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse nr 691/2011 kohaselt tuleb Euroopa keskkonnaarvepidamiste strateegia (ESEA 2014 – 2018) prioriteetide ja Eurostat Directors Group of Environment Statistics and Accounts (DIMESA) töögruppide otsuste alusel töötada välja uu ed keskkonnaarvepidamis ed . Praeguseks on välja tööta t ud 6 arvepidamist, kolmanda laine 4 keskkonnaarvepidamise (keskkonnasubsiidiumite arvepidamine, ressursside jätkusuutliku haldamise kulutuste arvepidamine, veearvepidamine, metsanduse arvepidamine) rakendumine on planeeritud 2020. aastasse. Arvepidamiste arendamiseks loodame saada Euroopa Komisjoni toetust, alates 2020. aastast toimub arvepidamiste iga - aastane arvestus, mille töömaht selgub peale arendustöid ja katsetamist . Statistikatöö „ Aruandlus 3.0 “ (20012) eesmärk on luua riigi toimimiseks olulise väärtusega personali- ja majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, lähtudes minimaalsuse ja lihtsuse printsiibis Esimesena tegeletakse palga ja töötamise teemaga . Projekti eeldatav lõpp on detsember 2019 . Alates 2020. aastast on andmeesitajail võimalik esitada kõiki vajalikke andmeid otse oma majandusarvepidamis e süsteemidest ja S tatistikaameti l on võimekus andmeid vastu võtta, töödelda, teha statistilisi arvutusi ja avaldada statistikat , kuid puudub ametikoha rahastus. Statistikatööga „Palgaerinevuste parem kättesaadavus“ (21109) avaldatakse meeste ja naiste palgaerinevuste statistikat . Tööd rahastati kuni 2016. aastani Norra finantsmehhanismi programmis t „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“. Üks rahastamise eeldus i oli tehtava töö jätkusuutlikkus , s . t tuleb tagada soolise palgalõhe andmete kogumine, avaldamise järjepidevus ja ajakohasus ning jätkata pärast projekti lõppemist jätkutegevuste elluviimist (sh metoodika arendamist). Se etõttu on vaja jätkata metoodika arendus t ning tagada palgaerinevuste detailse statistika kogumise ja avaldamise jätkusuutlikkus. Statistikaamet jätkab soolise võrdõiguslikkuse näitajate arvutamist ja metoodika arendamist, kui on tagatud rahastus (selleks esitatakse riigieelarvesse statistikatöö rahastamise lisataotlus). Eesmärkide täitmata jätmisel on võimalik tagasimaksenõue Norra finantsmehhanismi programmi eeldefineeritud projekti „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ raames. Statistikatöö „Põllumajandusloendus“ (21210) on kõikne põllumajanduse struktuuriuuring, mille eesmärk on pakkuda avalikkusele, riigi- ja teadusasutustele, ettevõtjatele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele põhjalikku ja täpset infot põllumajanduse kohta. Iga kümne aasta järel korraldatakse struktuuriuuring põllumajandusloendusena. Loendus annab põllumajandusest detailsema ülevaate kui teised uuringud: selgitatakse välja ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil. Põllumajandusloendus käsitleb majapidamiste tegevust tervikuna – maa omandivormi, juhtimist, taime- ja loomakasvatust, tööjõudu, muud tulutoovat tegevust jm. Põllumajandusloenduse tulemusi kasutatakse EL - i põllumajanduspoliitika kujundamisel. Põllumajandusloenduse tööjõukulud finantseerib Euroopa Komisjon grandi kaudu, loendusega seotud majandamiskulud ei ole abikõlblikud ja tuleb finantseerida riigieelarvest. Peamine avaliku huvi esindaja on Maaeluministeerium. Statistikatöö „ Euroopa t erviseuuring“ (40610) eesmärk on hinnata Eesti rahvastiku terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist ning võrrelda toimunud muutusi varasemate uuringute tulemustega. Eesti terviseuuring on osa EL -i terviseuuringust, mille ee s mär k on võimaldada paremini jälgida rahva tervist käsitlevaid EL -i programme , sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalkaitset, tervisealast ebavõrdsust ja tervena vananemist hõlmavaid poliitikavaldkondi. EL -i terviseuuringu tegemine on reguleeritud EL määrustega. Esimene terviseuuring tehti Eestis EL -i tervisuuringu programmi raames 2006. aastal ja teine 2014. aastal. Järgmine uuring on planeeritud 2019. aastaks. Terviseuuringu tegematajätmine või edasilükkamine tekitaks olulise tühimiku tervisestatistika järjepidevusse ja takistaks Eesti osalemist EL -i rahvatervise programmides. Statistikatöö „ Lõimumine “ (40023) on loodud erinevate riiklike andmebaaside andmete ristkasutamise teel ning kajastab eestlaste ja muu emakeelega Eesti elanikkonna lõimumisprotsesse tööhõives, sotsiaalelus ning hariduses. Seda infot tarbivad erinevad ministeeriumid ja nende koostööpartnerid. Andmebaasi on vaja arendada ka seoses uue valdkondliku arengukavaga „ Lõimuv Eesti 2030“, mille väljatöötamist alatakse 2018. aastal. See aitab luua valdkondliku mõõdikute seiresüsteemi kasutades erinevate riiklike andmebaaside ristkasutust. Kultuuriministeerium tegeleks edaspidi andmebaasi sisulise ning Statistikaamet tehnilise ja nõuandva tööga. Mõlema asutuse töökoormus (lepingute sõlmimine, kontroll, aruandlus, raha ülekandmine jne) väheneks ning korrastatud saaks riiklikult olulise statistika kogumise, töötlemise, avaldamise ja rahastamise põhimõtted ja seotud asutuste tööjaotus. Statistikatöö „ Isikute statistili n e regist er“ ( 30011) eesmärk on luua ja hallata sotsiaalelu ja rahvastiku valdkonna statistikatööde, s.h. registripõhise rahva ja eluruumide loenduse aluseks olevat isikute üldkogumit. Isikute statistilist registrit ajakohastatakse juriidiliste andmekogude ja statistikatööde andmete alusel. Statistikatöö “hoonete ja ruumide statistiline register” (20014) eesmärk on luua ja hallata sotsiaalelu, rahvastiku ja elamumajanduse valdkonna statistikatööde, s.h. registripõhise rahva ja eluruumide loenduse aluseks olevat hoonete ja ruumide üldkogumit. Hoonete ja ruumide statistilist registrit ajakohastatakse juriidiliste andmekogude ja statistikatööde andmete alusel. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitat i kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile, Eesti Linnade Liidule ja Eesti maaomavalitsustele. Kooskõlastamisel tehtud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. Reg nr 1.1-3/18/0217 Reg kp 27.02.2018 Hea koostööpartner! Statistikaamet on hakanud kavandama 2019.–2023. aasta statistikatöid. Aastateks 2019–2023 kavandatavate statistikatööde loetelu ja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri on selle kirja manuses. Ootame taas Teie ettepanekuid statistikatööde loetelu või loetelus olevate statistikatööde täiendamise kohta. Ettepanekud saate esitada https://kysitlus.stat.ee/932241 Ehkki riigieelarve on piiratud, püüame leida võimaluse neid ettepanekuid arvestada, nii et avaldatav statistika vastaks tarbijate ootustele. Esitatud ettepanekute kohta anname Teile kindlasti tagasisidet. Ootame, et sisestate ettepanekud veebikeskkonda hiljemalt 21. märtsil 2018. Küsimuste tekkimise korral küsige nõu telefonil 625 9105. Soovides pakkuda Teile tulevikus paremat infoteenust, oleme tänulikud, kui leiate paar minutit aega, et anda meile tagasisidet. Küsimustele saate vastata siin: ava küsimustik Täname koostöö eest! Mart Mägi Statistikaameti peadirektor http://stati http://et-e http://www.stat. http://www.stat.ee/st stikaamet.wordpre e.facebook.com/St ee/kaardid atistika-nutiseadmetes ss.com/ atistikaamet Eesti Statistika Statistikablogi nutiseadmes Statistikaamet Facebookis Statistik kaardirakendus _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel