Kultuuriministeerium · 27. veebruar 2018
Sisu (failidest)
23.02.2018 Arvamused ja esile kerkinud küsimused seoses Muinsuskaitseseaduse eelnõuga Esitatud 1.02.2018 MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomiteele ja MTÜ Eesti Muuseumiühingu juhatustele Suur tänu, et kaasasite ICOM Eesti Rahvuskomitee (edaspidi ICOM Eesti) ja Eesti Muuseumiühingu (edaspidi EMÜ) Muinsuskaitseseaduse eelnõuga seotud protsessi. Uuenev muinsuskaitseseadus - § 104. Muuseumiseaduse muutmine - toob kaasa muudatused kehtivas muuseumiseaduses. Pikemalt on eelseisvaid muutusi kirjeldatud eelnõu seletuskirjas, mis tekitas diskussiooni nii Muuseuminõukogus kui ka mõlema organisatsiooni juhatuse liikmete hulgas. Esile kerkis rida küsimusi, mille osas soovime jätkata arutelu, et saada selgemat ülevaadet, kuidas seadus hakkab mõjutama siinset muuseumimaastikku ja valdkonna arengut üldisemalt. Kahtlemata on eelnõu seletuskirjas välja toodud mitmeid positiivseid arenguid ja muinsuskaitsel ning muuseumide valdkonnal on oma ühisosa olemas, mis võib anda ka hea aluse koostoimele. Positiivse arenguna näeme, et ühishoidla rajamine on jätkuvalt päevakorral ning planeeritakse edasi arendada andmebaasi MuiS. Teisalt kerkis esile mitmeid küsimusi, mis seonduvad nii uue ameti ülesannetega, ülesehitusega kui ka muuseumide endi ootuste ja vajaduste arvestamisega. Samuti jäi ebaselgeks, milline on edaspidi Kultuuriministeeriumi roll muuseumimaastiku korraldamisel. Eelnõu seletuskirja punktis 6.7.1 mainitakse ka otseselt, et seadusest saavad mõjutatud: kõik Eesti muuseumid, mis vastavad muuseumiseaduse muuseumi definitsioonile, sest muuseumide taotlusvoorud on avatud kõigile, olenemata omandivormist. Muuseume (juriidilisi üksuseid) on 182. 1. Muuseumide valdkonna viimine Muinsuskaitseameti alluvusse. Valdkondade sidumine Muuseumide ja muinsuskaitse valdkonna ühe n.ö katuse alla viimise põhjusena on seletuskirjas välja toodud Riigikogus vastuvõetud dokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ettepanek p. 33.6, mis soovitab suurendada sidusust, teha koostööd, koordineerida tegevust muuseumide, muinsuskaitse ja teadusasutuste vahel. See ei viita küll seaduseelnõus sõnastatud organisatoorsetele muutustele või muuseumide tegevuse Muinsuskaitseameti alluvusse viimisele. Kuna aga vastav otsus on langetatud ja Muinsuskaitseametile antakse juurde muuseumidega seotud ülesandeid, mis tagab kultuuriväärtuste valdkonna strateegilisema juhtimise riigi tasandil ning muuseumide ja muinsuskaitse koostoime kultuuriväärtustega tegelemisel, sealhulgas ühiste ressursside paindlikuma ning efektiivsema kasutamise, siis tuleb loodavast muuseumide ja muinsuskaitsevaldkonda ühendavast tugiüksusest võtta parima. Toetame kultuuriväärtuste valdkonna ühtset juhtimist ning ühiste ressursside paindlikumat ja efektiivsemat kasutamist . Infot soovime rohkem selle kohta, kas on olemas täpsemad analüüsid, milline on planeeritud efektiivsem ja paindlikum ühiste ressursside kasutus ja milliseid ülesandeid täpsemalt uus amet koordineerima hakkab. Seletuskirjas on toodud esile ka seaduse eelnõu rakendamisega seotud kulud ja tulud: Mõju riigieelarvele on 1,4 mln eurot aastas, mis on Vabariigi Valitsuse poolt planeeritud riigieelarvesse alates 2019. aastast ja mille sisu on lahti kirjutatud eespool seletuskirja punktis 6. Kui suurel määral see kajastub muuseumivaldkonna edendamisel? Kas see puudutab uute töökohtade loomist või on planeeritud summasid ka uute ülesannete sisuliseks täitmiseks muuseumitöötajate arendamise kaudu (a’la Muuseumide arendamise taotlusvooru vahendite suurendamine jmt). Samuti sõnastab seletuskiri, et: Muinsuskaitse ja muuseumid on mõlemad kultuuripärandi valdkonnad ning teenuseid on mõttekas pakkuda ühest kohast. Sarnastele valdkondade koordineerimine ühes kohast annab eelduse nende ühiseks arenguks ning kultuuripärandi valdkonnast teadlikkuse tõstmiseks. Leiame, et see on kindlasti oluline teema ja väärib toetust. Siiski jääb ebaselgeks, milliseid ülesandeid koordineerib edaspidi Kultuuriministeerium ja milliseid amet. Samuti on oluline teema, missugune saab olema kahe võrdselt suure valdkonna ja partneri toimimisloogika ja juhtimisstruktuur ühe ameti sees . Sellele, et ametil on olemas hea tahe alustada koostööd ICOM Eesti ja EMÜga, saime vastuse muuseuminõukogu koosolekul. Ootame vastust järgmistele küsimustele: Milline on konkreetselt planeeritud efektiivsem ja paindlikum ühiste ressursside kasutus? Milliseid uusi ülesandeid loodav amet koordineerima hakkab? Kui suurel määral kajastub planeeritud eelarve tõus (1,4 miljonit aastas) muuseumivaldkonna edendamisel? Kas see puudutab uute töökohtade loomist või on planeeritud summasid ka uute ülesannete sisuliseks täitmiseks muuseumitöötajate arendamise kaudu (a’la Muuseumide arendamise taotlusvooru vahendite suurendamine jmt). Milline on loodava ameti põhimäärus, millest lähtuv toimimisloogika ja struktuur, annab aluse kahe võrdselt suure valdkonna ja partneri koostööks? Muinsuskaitseseaduse eelnõuga kaasnev seletuskiri sõnastab ülesanded, mis sellisena on väga mitmeti mõistetavad ning üldised. Milline on täpne ülesannete jaotuse kirjeldus - mis jääb Kultuuriministeeriumi koordineerida ning mis ametile? 2. Uue ameti ambitsioonid ja professionaalsus Muuseumid ja Muinsuskaitseamet tegutsevad ühisel kultuuripärandi väljal, kuid kattuvate ülesannete kõrval on palju erinevaid funktsioone. Muuseumidel on kanda kaks olulist rolli - traditsiooniline pärandi kogumise, säilitamise, uurimise funktsioon ja kultuuri- ning haridusasutuse, ühiskonna erinevate sihtgruppide kõnetamise roll - muuseumitöös on kesksel kohal publik. Kahe valdkonna koostöö planeerimine kultuuripärandi arendamisel ja publikule tähenduslikuks olemises puudutab eeldatavasti Muinsuskaitseameti organisatsiooni tervikuna. Tugiüksus ja selle kompetentsid, samuti ametile seatud eesmärgid ja kompetentsid võiksid olla edasise eduka valdkonna strateegilise planeerimise aluseks, mis teevad ka loodavas ühisametis uute töötajate tegevuse eesmärgipäraseks. Muinsuskaitseseaduse eelnõuga kaasnev seletuskiri sõnastab ülesanded, mis sellisena on väga mitmeti mõistetavad ning üldised. Plaan asuda korraldama ja juhtima muuseumivaldkonna teadus- ja arendustegevusi on väga suur ambitsioon paarile ametnikule ja tõstatab küsimuse, kas seda muuseumid ise piisavalt hästi ei tee? Kas see on üldse teemavaldkond, mida on vajalik n.ö ülevalt suunata või on mõistlikum hoopis muuseumide ja ka ICOM Eesti ning EMÜ tegevuse kaudu muuseumitöötajaid toetada? Eelnõu ettevalmistamisel kaardistasid Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti esindajad kehtiva õiguse ja selle rakendamise probleemkohti ning selgitasid välja põhiprobleemid (November 2013–jaanuar 2014): kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamine nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonnas vajab riigi tasandil ühtsemat strateegilist juhtimist . Seletuskirjast ei selgu, millised on probleemid ja kuidas neid kavatsetakse lahendada. Arvestades, et probleemkohtade selgitamisest on tänaseks möödunud üle nelja aasta, siis ehk on ka mõistlik need üle vaadata. Seaduse seletuskirja muuseume puudutav osa näib olevat üsna kiirustades koostatud. Näiteks on ootamatu lugeda seletuskirjast lauset: Need muuseumid peavad lihtsalt harjuma, et edaspidi on nende partneriks neis küsimustes mitte Kultuuriministeerium, vaid Muinsuskaitseamet. Siinkohal jääb mulje, et tegelikkuses mingit kvalitatiivset hüpet ei või efektiivsust plaanis ei olegi, muutub ainult ametnike töölaua asukoht. Ootame vastust järgmistele küsimustele: Teeme ettepaneku loobuda ameti ülesanne loetelus muuseumivaldkonna teadus- ja arendustegevuse juhtimise ambitsioonist või see siiski väga täpselt ära kirjeldada, mis selle ülesandega kaasneb. 3. Muuseumikogudesse puutuv Pärandi hoidmine ja säilitamine on väga oluline funktsioon, mis on oluliseks osaks muuseumide tegevuses, kuid ka kogumine on muutunud palju laiemaks võrreldes Muinsuskaitseameti valdkonna ees seisvate küsimustega seaduse järgi, mis reguleerib eelkõige omanike ja kultuuriväärtuste vahelisi suhteid. Seletuskirjas on sõnastused esitatud üldisel tasandil, siis tekitavad senised sõnastused pigem küsimusi kui lahendusi ja selgeid seadusele kohaseid lahendusi. Näiteks: - muuseumikogude korralduse üle järelevalve tegemine liigub ministeeriumist ametisse ning amet hakkab rakendama ka näituste riikliku kindlustuse süsteemi; - toimub süstemaatilisem valdkonna analüüs ja uuringute kasutamine kultuuripärandi säilimise planeerimisel; - andmekogude (register.muinas.ee ja muis.ee) arendamine hakkab toimuma ametis; - luuakse võimalus muuseumide ühishoidla haldamiseks tulevikus. Seletuskiri toob välja plaani rajada kompetentsikeskus , mis ühendab endas säilitamis-, digiteerimis-, konserveerimis- ja koolitusteenuseid. Ja Loetletud tegevused aitavad kultuuripärandi valdkonnas kokku hoida rahalist ressurssi ja loob paremad võimalused muuseumide sisuliseks tegevuseks. Samas ei ole näha seletuskirja valdkonna põhjalikku analüüsi, mis näeks ette komplekssust, ees seisvaid küsimusi või lahendis, ka personaliteema ei tundu seda probleemi toetavat, kui töötajaskond jääb samaks. Senised kogemused rahvusvaheliselt ühishoidlate maastikul pakuvad erinevaid stsenaariume hoiustamise ja konserveerimise teemadel, kuidas ja milliseid suundi peetakse Eestis oluliseks – see dokumendist ei selgu. Kokkuvõttes on teretulnud, et riik püüab leida parimaid lahendusi kultuuripärandi valdkonna arendamiseks. On oluline, et sellega kaasneb diskussioon, vajalikud uuringud ja võetakse piisavalt aega, et asi läbi mõelda. Seejuures arvestades erinevate osapoolte huve. Sisuline koostöö ja avatud arutelud ning muinsuskaitsjate kõrval ka muuseumitöötajate kaasamine, loob eelduse, et ametist saab tõepoolest usaldusväärne ja hinnatud partner, mitte üksnes bürokraatlik organisatsioon.