dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. veebruar 2018
Viit
1-12/523-1
Registreeritud
27. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Kadri Kilvet
Lahendamise tähtaeg
12. märts 2018

Failid

  • 📎HTM-1110.bdoc686 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 26.02.2018 nr 8-2/18/1110 Ministeeriumid Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. ministri määruse eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf. Arvamuse avaldamiseks: SA Innove Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Puutega Inimeste Koda Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Indrek Riisaar 735 0185 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014–2020 Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse ” eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord. (2) Toetust antakse kooskõlas „Elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkidega. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgses koolis ning võimalusel tavaklassis. (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuste väljundnäitajasse, milleks on haridusliku erivajadusega õpilaste integreerimiseks toetust saavate koolide arv. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus). § 4. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse 2 esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ning toetuse suurus ja määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) kooli kinnistul ning hoonetes kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajalike ehitustööde tegemine; 2) kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajaliku sisustuse ja seadmete ost ja paigaldus; 3) hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike õppe- ja abivahendite ning õppematerjalide ost ja paigaldus. (3) Meetme raames ei toetata uus- või juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusalase pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks. § 6. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine Käesoleva määruse raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti abikõlblikkuse periood on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2018 ja hilisem kui 31. august 2022. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Abikõlblikud on järgmised taotleja või partneri pidamisel olevas koolis käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud kulud: 1) projekteerimine; 2) ehitusprojektidele ekspertiiside tegemine; 3) omanikujärelevalve; 4) ehitustööd; 5) vallasvara ost ja paigaldus; 6) projektile toetuse andmise avalikustamisega seotud kulud, välja arvatud trükised, televisioonisaated ja reklaamüritused, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”. 3 (3) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele: 1) üld- ja personalikulud; 2) ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks); 3) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine. § 9. Toetuse osakaal ja toetuse suurus (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti abikõlblikest kuludest. (2) Toetuse taotlejale on määratud taotletava toetuse ülempiir, mille seadmisel on arvestatud üldhariduskoolides 10. novembri 2017. a seisuga õppivate põhikooliõpilaste arvu ning mis ei saa kohaliku omavalitsuse üksusest taotlejale olla väiksem kui 30 000 eurot. Taotletava toetuse ülempiiri võimalike taotlejate lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus või erakooli pidaja. Juhul, kui projekti on kaasatud partner, saab partner olla kohaliku omavalitsuse üksus või erakooli pidaja. (2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele. (3) Taotleja või partner peab olema ehitatava taristu omanik või omama taristu kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni. (4) Taotlejal ja partneril on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda. Kui projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus, peab olema täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue. § 11. Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 3) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul, sh taristu kasutusõiguse tõendamiseks; 4) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja ning partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha vajadusel kohapealset kontrolli; 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist; 4 6) kinnitama, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8 „Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel; 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) andmed toetuse saaja ja partneri kohta; 2) partnerite kaasamise korral partneri kinnituskiri; 3) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel; 4) taristu kasutusõigust tõendav dokument, kui taotleja ei ole ehitatava taristu omanik; 5) muud taotlusvormis palutud andmed. (2) Projekti taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule järgmist: 1) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti eesmärk ja oodatavate tulemuste kirjeldus, kuidas projekt toetab koolides kaasava hariduse põhimõtete rakendamist; 2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra kirjeldusega ja tegevuste mõju analüüsiga; 3) projekti tegevus- ja ajakava projektiga hõlmatud koolide kohta; 4) projekti kogueelarve ja eelarve tegevuste lõikes koos selgitustega. (3) Taotlus peab olema esitatud rakendusüksuse vormil. (4) Taotluses nimetatud taotletava toetuse summa ei tohi ületada taotlejale kehtestatud toetuse ülempiiri. (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele või projektis nimetatud koolide hoonetes samadeks tegevusteks toetust samal ajal või viimase 5 aasta jooksul mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja menetlemine § 13. Taotluse esitamine (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena jooksvalt kuni meetme tegevuse eelarve ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 1. juulini 2020. (2) Taotluse esitab rakendusüksusele taotleja esindusõiguslik isik struktuuritoetuse registri vahendusel. Taotleja võib esitada ühe taotluse. Ühes taotluses nimetab taotleja ära kavandatavad tegevused kõigis taotlusega hõlmatud koolides. § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluse kohta. 5 (2) Kui taotlust ei esitata käesoleva määruse § 13 lõikes 1 toodud tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks ja läbirääkimisteks kasutatud aja võrra. (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik. § 15. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes: 1) kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu; 2) juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded. (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul. (2) Rakendusüksus võib vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. § 17. Taotluste analüüs ja läbirääkimised taotlejatega 6 (1) Enne lõplikku hindamist peavad vähemalt kaks hindamiskomisjoni liiget analüüsima iga taotlust. (2) Analüüsi käigus on hindamiskomisjonil õigus esitada taotlejatele küsimusi. Küsimuste ja vastuste vahendamise hindamiskomisjoni ja taotlejate vahel korraldab rakendusüksus. (3) Analüüsi tulemusena koostatakse taotlejatele vajadusel hindamiskomisjoni esildised taotluste korrigeerimiseks. Esildiste koostamisel lähtutakse eesmärgist saavutada läbi toetuse andmise antud piirkonnas parim võimalik hariduse kättesaadavus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus ning valitud lahenduste optimaalsus. (4) Rakendusüksus teavitab taotlejaid hindamiskomisjoni märkustest ja esildistest. (5) Korrigeeritud taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt kahe kuu jooksul teavituse esitamisest. (6) Rakendusüksus kontrollib korrigeeritud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 nimetatud tingimustele. § 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti tegevuste eesmärgi vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile – 30% koondhindest; 2) projekti tegevuste põhjendatus – 50% koondhindest; 3) projekti kuluefektiivsus – 20% koondhindest. (2) Hindamine ning läbirääkimised viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. (3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel. (4) Iga hinnatava taotluse kohta täidavad vähemalt pooled hindamiskomisjoni liikmed konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed. (5) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21. (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 50% koondhinde maksimumsummast, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 50% koondhinde maksimumsummast. 7 (2) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. § 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 käesoleva määruse § 15 lõikes 5 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või põhjendatud projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2; 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus, kui on taotletud. (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule. (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist vm registrist või andmeallikast. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rahuldamise otsuse muutmist lisaks taotluste menetlemise määruse §-is 10 sätestatule ka juhul, kui ühe tegevusrea summa muudatus ületab 15% tegevusrea otsusega kinnitatud mahust. Muudel juhtudel on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust muudatusest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist. 8 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 23. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30, ühendmääruse § 14 lõike 1 punktist 1, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu. (3) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult. (4) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (5) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise tulemuste saavutamist ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. 7. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuandeid ja lõpparuande. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse. (3) Rakendusüksus kehtestab aruannete vormi, mille kooskõlastab eelnevalt rakendusasutusega. (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 8. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel finantsanalüüsi. 9 (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. § 26. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. § 27. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 1) korraldama taotlusvooru ja vajadusel läbirääkimiste läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise; 2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama; 3) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta; 4) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist; 5) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust; 6) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid; 7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest; 8) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõikele 3 dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust; 9) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42; 10) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud. § 28. Finantskorrektsioonid (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel. (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020“ eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu koostamise aluseks on “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse” § 14. Meetme eesmärk on toetada koolivõrgu korrastamist prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Koolivõrgu korrastamine” meetme tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse”. Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 46 lõikes 9 toodud põhimõtte kohaselt lähtub kool õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Vabariigi Valitsuses 19.06.2014 heaks kiidetud „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ järgi on olulise tähtsusega panustamine hariduslike erivajadustega ja puuetega õpilaste hariduslikku ning sotsiaalsesse kaasatusse. 147 849 üldhariduse statsionaarse õppe õpilasest 19,5%-le on EHISes märgitud hariduslik erivajadus. Neist suurem osa (78%) õpib tavakoolis (sh tavakoolide juurde moodustatud eriklassides). Erituge vajavate õpilaste arv on ca 4300 (4266), kellest 53% õpib tavakoolis (sh tavakoolide juurde moodustatud eriklassides) ja 47% erikoolides. Hariduslike erivajadustega õpilased ei saa tavakoolis piisavalt tuge, sest koolijuhtidel ja õpetajatel puudub sageli valmisolek ja teadmised kaasava õppe rakendamiseks. Samuti ei ole erivajadustega õpilastele tagatud võrdseid tingimusi kooli tasandil tugispetsialistide rakendamiseks, sest kohalikel omavalitsustel on selleks väga erinev suutlikkus. Eriti problemaatiline on see nendes kohalikes omavalitsustes, kus õpilaste arv on väike. Ka koolivälise nõustamisteenuse kättesaadavuse süsteem vajab tõhustamist ja kaasajastamist. Probleemiks on ka õpilaste erivajadustele vastava õppevara vähesus. Kuigi hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli on viimastel aastatel pisut tõusnud, on see võrreldes Euroopa ja Põhjamaadega Eestis väiksem. Peamiseks väljakutseks lähiaastatel on luua hariduslike erivajadustega õpilastele võimalused ja tingimused toetatud õppimiseks elukohajärgses koolis ning tagada sujuvad üleminekud üldharidussüsteemist järgmistele haridustasemetele. 2016. aastal tellis Haridus- ja Teadusministeerium uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“ eesmärgiga selgitada välja, kuidas senine riiklik hariduspoliitika, sh HEV õpilaste kategoriseerimine seadusandluses, riiklikud õppekavad, olemasolev õppevara, rakendatavad koolisisesed ja koolivälised tugimeetmed ning rahastamissüsteem toetavad HEV õpilaste hariduslikku ja sotsiaalset kaasamist ning õpitulemuste saavutamist. Uuringu viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“1 raames kaardistati praegune kaasava hariduse olukord Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, kooli pidajad, Rajaleidja keskuste juhtumihaldajad. Uuringu tulemused koondati nelja raportisse. Põhiraport 1 Uuring on kättesaadav – http://www.centar.ee/case-studies/haridusliku-erivajadusega-õpilaste-kaasava- hariduskorralduse-uuring/ ; http://dspace.ut.ee/handle/10062/55400 1/9 koondab uuringu olulisemad tulemused ning toob neid sünteesides välja peamised tugevused ja arenguvajadused Eesti kaasava hariduse korralduses. Kolm raportit keskenduvad põhjalikumalt erinevatele alateemadele sisaldades põhjalikku mõjuanalüüsi: 1. statistiline ülevaade haridusliku erivajadusega õpilastest ja tugimeetmetest; 2. kaasava hariduse tähenduslikkus; 3. kaasava hariduse tulemuslikkus. Uuringu lõppraporti soovituste hulgas on Centar välja toonud soovituse, mille kohaselt peaks riik toetama HEV õpilaste füüsilise keskkonna kohandusi või investeeringuid tehnoloogilistesse vahenditesse. Kooli ja koolipidaja planeeritud hariduseelarve ei pruugi katta tavakooli õppima asuva HEV õpilasega kaasnevaid kulutusi, kui vajatakse füüsilise keskkonna kohandusi või investeeringuid tehnoloogilistesse vahenditesse. See võib vähendada koolide huvi kaasata HEV õpilasi, kelle vastuvõtmisega kaasnevad suured kulutused. Seetõttu tuleks luua riiklik toetusfond, kust saaks taotleda ühekordset lisarahastust konkreetsetele investeeringutele, mida tehakse koolis õppiva või õppima asuva õpilase kaasamiseks. Centari raportist tuleneb ka soovitus piirkondliku koostöö suurendamiseks HEV õpilase suunamisel. Erinevad erivajadused nõuavad õpetajalt erinevaid kompetentse ja tüüpiliselt on ühe kooli õpilaste seas vähe sarnase erivajadusega õpilasi. Seetõttu peavad õpetajad sageli ühe õpilase õpetamiseks omandama põhjalikud teadmised vastavate vajadustega töötamiseks, ent edaspidi ei pruugi neile teadmistele enam rakendust leiduda, kui kooli sarnase HEVga õpilasi rohkem ei tule. Samuti teeb see raskema erivajadusega õpilaste puhul eriklassi avamise kulukaks. Seetõttu peaks lähestikku asuvate koolide puhul võimalusel suunama õpilase kooli, kus on juba kompetentsid sellise HEV õpilasega töötamiseks. Selline süsteem võimaldab maksimaalselt kasutada ära koolide ja koolituse ressursse ja komplekteerida optimaalse suurusega eriklasse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse viimaste muudatuste tegemisel lähtuti vajadusest neid esiletoodud probleeme ja kitsaskohti lahendada. Üldised põhimõtted, mis regulatsiooni koostamisel aluseks võeti:  õppe korraldamisel lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt üldjuhul õpivad HEV õpilased (edaspidi käsitletud kui tuge vajavad õpilased) elukohajärgses koolis, kus tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös;  kogu põhihariduse korraldamine (sh tuge vajavatele õpilastele) on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kohustus;  spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele võib moodustada kvaliteetse eriõppe kättesaadavuseks osa-ajalisi või täisajalisi väiksema arvuga õpilaste klasse ja rühmi, tagades nende sotsiaalse kaasatuse kogukonda;  tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste õpe on riigieelarvest toetatud . Alates 2018.aastast antakse toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele tegevuskulutoetuseks sh tugispetsialistide kättesaadavuse tagamiseks 17,4 miljonit eurot. Lisaks toetusfondi kaudu antavale haridus- ja tegevuskulutoetusele antakse 3,1 mln lisaraha veel tulubaasi kasvu kaudu üldist tuge vajavate laste tugiteenuste võimaldamiseks. Käesolev meede on kavandatud toetamaks koolipidajaid nende põhimõtete rakendmisel, võimaldades taristu viimist vajadustele vastavaks ning omandada vajalikke õppevahendeid ja – materjale. Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26.03.2015 istungil heaks kiidetud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendusplaaniga aastateks 2015-2018 ja EÕS koolivõrgu programmiga. Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Indrek Riisaar (tel 735 0185, e-post: [email protected]), õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus (tel 350 141, [email protected]), koolivõrgu osakonna spetsialist Pille Vaiksaar (kuni sept 2/9 2017) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, e-post [email protected]). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 28-st paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) Üldsätted; 2) Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ning toetuse suurus ja määr; 3) Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) Toetuse taotlemine ja menetlemine; 5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6) Toetuse maksmise tingimused; 7) Aruannete esitamine; 8) Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärke ja tulemusi, nimetatakse rakendusüksus ja –asutus ning sätestatakse vaiete esitamise kord. Eelnõu § 1 lõigete 1-2 kohaselt kehtestab käesolev määrus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ Ühtekuuluvusfondi meetme „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu § 2 lõigetega 1–2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused vastavalt rakenduskavale. Toetust saavad projektid peavad suurendama üldhariduskoolides valmisolekut rakendada kaasava hariduse andmise põhimõtet. Tegevused peavad olema kooskõlas „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ nig selle rakendusplaani aastateks 2015–2018 lisa „Haridustaristusse investeerimise põhimõtted“ eesmärkidega. Projektid peavad panustama meetme tegevuste väljundnäitajasse, milleks on haridusliku erivajadusega õpilaste integreerimiseks toetust saavate koolide arv. Eelnõu § 3 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Perioodil 2014-2020 on rakendusasutuseks hariduse valdkonnas Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab sihtasutus Innove. Eelnõu § 4 sätestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt STS §-le 51 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Eelnõu 2. peatükis Määratakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood, toetamise osakaalud ning toetuse suuruse. Eelnõu § 5 määratleb ära projekti raames toetatavad tegevused. Iga toetuse saaja valib välja ise probleemide kaardistuse ja tegevuskava alusel üldhariduskoolid ja tegevused, mida ta peab vajalikuks selleks, et kaasva hariduse põhimõtte rakendamise kitsaskohti lahendada. Toetust ei pea saama kõik selle toetuse saaja pidamisel olevad koolid. Lähtuda tuleks eeldusest, et toetust saava omavalitsuse elanikul oleks võimalik valida vähemalt üks üldhariduskool, kus tema haridusliku erivajadusega lapsel oleks sobilik keskkond. Olenevalt konkreetsest projektist võivad projektid sisaldada nii ehitust kui sisustamist ja õppevahendite või –materjalide ostu. Kõik planeeritavad tegevused ei saa piirduda üksnes konkreetsete õpilastega seotud probleemide lahendamisega, vaid oluline on tagada laialdane valmisolek kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks, õpetajate ja tugispetsialistide ning lapsevanemate ja avalikkuse koolitamist ja nõustamist. Kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajalike ehitustööde tegemisel lähtutakse eelkõige õigusaktides toodud nõuetest puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks (määruse 3/9 eelnõu koostamise hetkel vajalik õigusakt on väljatöötamisel) ning hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud eriotstarbelisest sisustusest, õppevahenditest ja –seadmetest, õppeprogrammid jne. Ehitamise mõiste tuleneb Ehitusseadustiku § 4, kuid käesoleva meetme mõistes on mõeldud pigem ehitise ümberehitamist (rekonstrueerimist). Meetme raames ei toetata uus- või juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusalase pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Kaasava hariduse põhimõtte toetamiseks vajalike väikelahenduste kaardistamiseks kohtusid Eesti Puuetega Inimeste Kojas (EPIK) 04. mail 2017.a Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) töötajad ning EPIK liikmesorganisatsioonide esindajad. Kohtumise jätkuna esitasid liikmesorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ning koolid oma nägemuse vajalikest tegevustest. Koondina olid vajalikud tegevused järgmised: 1-2. Ruumilis-ehituslikud kohandused (lükandseinad, orvandid, rahunemisruumid või alad, eraldiseisvad väiksemad (klassi)ruumid (nt ühest klassist kaks), üleliigse müra vältimiseks helisummutus, „vaikusetuba“, introvertide kapslid, lisasissepääsud, lisaväljapääsud õuealale, inva-wc-d); 1-2. Sisustuselemendid, sh mööbel (lükanduksed, n visuaalse stimulatsiooni vähendamiseks riiulite ees, eraldatud õppekohad, individuaal- või grupitööks kergesti ümberpaigutatav mööbel, erinevatele erivajadustele kohandatud mööbel, „hüpikutele“ istumisalused jne); 3. Erivajadustega õpilastele individuaalseks kasutamiseks mõeldud vajalikud õppe- ja abivahendid koolis; 4. Erivajadustega õpilastele õppetöö läbiviimiseks vajalikud vahendid ja programmid (nt arvutiprogrammid, alternatiivkommunikatsioonivahendid); 5. Liikumist soodustavad, aktiviseerivad ja arendavad vahendid ruumis; 6-7. Õueala kujundamine ja kohandamine - sh liikumist soodustavad ja erinevaid tegevusi, sh struktureeritud tegevusi ja/või suure amplituudiga liikumist võimaldavad vahendid õues; 6-7. Ligipääsetavus liikumispuudega õpilastele (kaldteed, liftid, tõstukid, pandused jne); 8. Ligipääsetavus nägemispuudega õpilastele (värvid, reljeefsed ja graafilised markeeringud, valgustus jne); 9. Ligipääsetavus kuulmispuudega õpilastele (tuletõrje signaalid, kellahelin, valgusmärgised jne) 10. Teraapiatubade ehitus ja sisustus. Ettepanekuid analüüsides jõuti järeldusele, et arvestades vajaduste erinevusi ei ole käesolevas meetmes mõistlik tegevusi piirata. Taotlejad kaardistavad olukorra ning teevad tegevuskava oma vajadustest ning meetme eesmärgist lähtuvalt. Hindajad saavad esitada küsimusi ja läbirääkimiste käigus esitada omapoolseid ettepanekuid ja märkusi. Lõplikul hindamisel saavad hindajad teha ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks. Eelnõu § 6 kohaselt ei loeta käesoleva määruse raames antavat toetust riigiabiks ega vähese tähtsusega abiks. ELTL artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud järgmiselt: “Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” Käesoleva meetmega antav toetus pole riigiabi, sest ei anna toetuse saajale majanduslikku eelist, tal ei ole valikulist iseloomu (toetust võivad taotleda kõik üldhariduskooli pidajad) ning ei avalda reaalset ega potentsiaalset mõju liikmesriikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele. Eelnõu § 7 on nimetatud abikõlblikkuse periood. Sisuliselt on projekti abikõlblikkuse periood rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, mis jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2018. a kuni 31. 4/9 august 2022. a. Eelnõu § 8 määratleb lisaks Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ära käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Üldhariduskoolide hoonete ehituse või sisustusega ei ole kavandatud teenida tulu, seega vastavalt § 25 tuleb finantsanalüüs esitada alles rakendusüksuse nõudmisel, kui projekti käigus on tekkinud tulu. Lõigetes 1-2 on toodud abikõlblikud kulud. Eeldus on, et projekti raames rahastatakse kõiki projektiga seotud ja vajalikke ning mõistlikke kulusid. Hinnang kulude vajalikkusele ja mõistlikkusele tugineb taotlusele, selle lisadena esitatud hetkeolukorra kaardistusele ja tegevuskavale. Võimalik on kasutada toetust nii ehituseks kui sisustamiseks ja õppematerjalide ostmiseks. Ehitamisel on juurdeehitused võimalikud vaid kitsalt määruses toodud juhtumid, mil see on vajalik täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusalase pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Lõikes 3 on ära toodud mitteabikõlblikud kulud. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud, üld- ja personalikulud, hooldusremont, tarvikute ost. Eelnõu § 9 määratleb ära toetuse osakaalu, milleks on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne summa peab vastama rakendusüksuse kehtestatavale ülempiirile, mille rakendusüksus kehtestab rakendusasutuse ettepanekul ning avalikustab oma veebilehel. Toetuse ülempiiri kehtestamise ettepanekul lähtub rakendusasutus põhikooliõpilaste arvust toetuse saaja pidamisel olevates koolides 10.11.2017.a seisuga. Toetuse minimaalne ülempiir kohalikust omavalitsuse üksusest taotlejale on 30 000 eurot, st ka juhul kui tema põhikooli õpilaste arvu tõttu oleks proportsionaalne arvestus väiksem. Põhihariduse andmise tagamine on kohaliku omavalitsuse üksusest taotlejale põhiseadusest tulenev kohustus. Minimaalse määra suuruse arvutamisel on lähtutud sellest, et ka vähese õpilaste arvu korral on vaja teha hoonetes kohandusi (pandused, tõstukid, inva-WC ja väikeklassid), osta sisustust ning õppevahendeid. Erakooli pidajast toetuse taotlejale (kellel ei ole põhiseadusest tulenevat kohustust õpilastele koolikoht tagada) minimaalse toetuse ülempiiri suurust ei määrata. Ühelgi taotlejal ei ole kohustust toetust taotleda maksimaalses mahus, toetuse taotlus peab põhinema hetkeolukorra kirjeldusel ja tegevuskaval, et tagada kaasava hariduse põhimõtte rakendamine kõige mõistlikumal viisil. Eelnõu 3. peatükis Sätestatakse nõuded taotlusele, taotlejale, partnerile. Eelnõu § 10 järgi saab taotleja ja partner olla kohaliku omavalitsuse üksus ja erakooli pidaja. Juhul kui toetusest kavandatakse ehitustöid või tehnosüsteemide (nt lift) ostu ja paigaldust peab taotleja olema ehitatava hoone (kinnistu) omanik või omama taristu kasutusõigust vähemalt kestlikuse nõude kehtivuse lõpuni. Kooskõlas § 8 lg 2 on võimalik, et toetuse saaja kasutab oma koolides kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks toetust, mille ta on saanud nii ise taotlejana kui ka teise taotleja partnerina. Antud säte võimaldab luua erivajadustega õpilastele parimaid lahendusi, nt omavalitsuse üksustel suunata raha hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimisele keskendunud erakoolidele või toimekeskustele, et tagada parimal viisil õppe ja tugiteenuste kättesaadavus. Eelnõu § 11 sätestab toetuse taotleja kohustused lisaks sellele, mis on loetletud taotluste menetlemise määruses. Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus koostatakse vastavalt taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetele 1 ja 2. Taotlus peab olema RÜ vormil ning sisaldama: 1) andmeid projekti kohta, sealhulgas oodatavad tulemused ning kirjeldus, kuidas projekt toetab koolis kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh hariduslike erivajadustega õpilaste ja puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmist; 5/9 2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra kirjeldusega ja tegevuste mõju analüüsiga. Ära tuleb tuua samadele tegevustele või samadele hoonetele viimase 5a jooksul varasemalt taotletud toetused; 3) projekti tegevus- ja ajakava projektiga hõlmatud koolide kaupa; 4) projekti kogueelarve ja eelarve tegevuste lõikes koos selgitustega (sh nt viited tegevuskavale), eristades sealhulgas abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summad. Eelarve peab vastama või olema väiksem taotlejale kehtestatud toetuse ülempiirist. Eelnõu 4. peatükis Kirjeldatakse toetuse taotlemist, taotluse menetlemist, hindamist ning taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist. Eelnõu § 13 toob nõuded taotluse esitamisel. Taotlus tuleb rakendusüksuse väljakuulutatud taotlusvooru avamisel esitada hiljemalt määruses toodud kuupäevaks ning struktuuritoetuste registri kaudu. Eelnõu § 14 kirjeldab taotluse menetlemist. Taotluste jooksva esitamise tõttu on vaja perioodiliselt korraldada nende menetlusse võtmist, vastavuse kontrollimist, hindamist ja otsustamist. Jooksva taotluste esitamise korral on mitmeid tegevusi võimalik teostada perioodiliselt (nt hindamisi 4-6 korda aastas) mis avaldab märkimisväärset mõju menetlusperioodi pikkusele. Sõltuvalt taotluse esitamise ajast ja hindamiskoosolekute graafikutest võib periood olla maksimaalselt lubatust ka oluliselt lühem. Eelnõu § 15 sätestab, et kui taotleja ja partner ning taotlus läbivad nõuetele vastavuse kontrolli, siis rakendusüksus tunnistab nad vastavaks. Nõuetele mittevastavuse korral taotluse sisulist hindamist ei toimu. Eelnõu § 16 kirjeldab hindamiskomisjoni moodustamist. Ettepaneku teeb rakendusasutus, moodustab rakendusüksus, kes võib kaasata ka eksperte. Eelnõu § 17 loob võimaluse sarnaselt põhikoolivõrgu korrastamise meetmega võimaluse taotlejatele saata hindajate poolseid ettepanekuid ja märkusi, et tagada toetuse abil võimalikult parim kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks valmisolek. Hindajatena kaasatakse vastava valdkonna spetsialistid. Peale läbirääkimisi esitatakse taotlus hindamisele sõltumata sellest, kas toetuse saaja on märkuste või esildistega arvestanud. Eelnõu § 18 sätestab hindamiskriteeriumid, osakaalud, korra ning positiivseks hinnatud projektide nimekirja moodustamise korra. Valikukriteeriume on kolm: 1) projekti tegevuste eesmärgi vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile – kas toetuse kasutamise tulemusena on toetuse saaja valmis pakkuma kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele koolikohta üldhariduskoolis, soovitavalt kodulähedases põhikoolis; 2) projekti tegevuste põhjendatus – kas hetkeolukorra kirjeldus on põhjalik, kaardistades ära kõik kaasava hariduse põhimõtte rakendamist piiravad asjaolud, ning tegevuskava vastab hetkeolukorra kirjelduses toodud probleemidele ja kitsaskohtadele; 3) projekti kuluefektiivsus – kas valitud lahendused probleemide lahendamiseks on kõige optimaalsemad ning kuluefektiivsemad. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse kodulehel. Meetme vahendite efektiivse kasutamise tagamiseks peab iga projekt saama vähemalt 50% maksimaalsest koondhindest. Selle tagamiseks toimuvadki eelnevalt läbirääkimised (§ 17). Ka juhul, kui projekt ei ületa lävendit ning tehakse toetuse rahuldamata jätmise otsus, siis on toetuse saajal võimalik esitada uus (korrigeeritud) toetuse taotlus, sel juhul algab kogu menetlus algusest peale. Hindajate töö tulemusena moodustub nimekiri projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 50% koondhinde maksimumsummast ning hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku nimekirjas olevate taotluste rahuldamiseks. Eelnõu § 19 kehtestab toetuse rahuldamise tingimused ja korra. Lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust toimub taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemine. 6/9 Eelnõu § 20. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistatata nõuetele vastavaks või kui taotlus ei ületa hindamisel lävendit. Eelnõu § 21. Kõrvaltingimusega või osaliselt on võimalik taotlust rahuldada juhul, kui 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või põhjendatud projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2; 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud. Taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks teevad motiveeritud ettepanekud hindamiskomisjoni liikmed. Eelnõu 5. peatükis Puudutab taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja vajadusel kehtetuks tunnistamist. Eelnõu § 22. Osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamine toimub üksnes seaduses toodud alustel, täiendavaid aluseid ei seata: 1) toetuse saaja ei ole alustanud toetuse kasutamist taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ette nähtud tingimustel; 3) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul projekti tegevusi ellu viinud; 4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada tähtaja jooksul. Kuni 15% muudatused eelarves saab tegevusridade kaupa taotleja teha kumulatiivselt ise teavitades sellest rakendusüksust. Suuremate muudatuste saamiseks on eelnevalt vaja rakendusüksuselt toetuse andmise otsuse muutmist. Oluline on jälgida, et pärast muudatuste sisseviimist on projekt jätkuvalt vastav valikukriteeriumitele ja projekti algselt seatud eesmärgid saavad olenemata eelarve või tegevuskava muutusest täidetud ja projekt lõpeb abikõlblikkuse perioodi jooksul. Eelnõu 6. peatükis On toodud toetuse maksmise tingimused. Eelnõu § 23. Maksetaotlused esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu. Menetlus toimub teistes õigusaktides toodud korras. Sarnaselt põhikoolivõrgu korrastamise meetme määrusega on lisatud nõue, et lõppmakse suurus on vähemalt 5%. See võimaldab kiiremini tagada lõpparuannete esitamise. Eelnõu 7. peatükis Kirjeldatakse aruannete esitamist. Eelnõu § 24. Sarnaselt taotluse ja maksetaotluse esitamisele toimub kogu menetlus struktuuritoetuse registris. Toetuse saaja peab esitama projekti aruanded ka rakendusüksuse nõudmisel. Lõikes 4 sätestatakse lõpparuande esitamise aeg. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Eelnõu 8. peatükis Eelnõu § 25. Toetuse saaja peab projekti ellu viima, tagama kestvuse nõude täitmise ning dokumentide säilitamise. Rakendusüksuse nõudmisel peab ta esitama tulu mitte teenimise tõendamiseks finantsanalüüsi. Eelnõu § 26. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 7/9 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Toetuse saaja peab tagama perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 25. Eelnõu § 27 esitatakse rakendusüksuse kohustused lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. Eelnõu § 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaole. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega. IV Määruse mõjud Käesolev meede koostoimes õpetajakoolituse ning tugiteenuste meetmetega toetab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020 nimetatud suundumust vähendada erikoolides õppivate erivajadusega õpilaste arvu nende kodulähedasse kooli kaasamiseks vajalikke tingimusi luues. Käesoleva meetme vahendeid kasutades viiakse olemasolevate koolide taristuid vastavusse sihtgrupi vajadustega ning universaalse disaini põhimõtetega. Regionaalne areng Koolivõrgu korrastamine on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel paigutuvad HEV õpilaste vajadustega arvestavad koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades kõigi piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise igas omavalitsuses vähendab loodetavasti õpilasrännet suurematesse omavalitsustesse, aitab kaasa koolide õppekvaliteedi tõstmisele piirkondades ja edendab seeläbi kaudselt piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit. Infoühiskonna edendamine Kavandatud tegevused on põhiosas neutraalsed infoühiskonna edendamisele. Taotlejad võivad hankida hariduslike erivajadustega õpilaste õppevahendeid ja –materjale, mis tuginevad e- lahendustel, kuid see on taotlejate otsustada. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele. Kaasava hariduse all on peetud silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse definitsiooni. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heakskiidetud kaasava õppe suundumustest. Tegevused edendavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja tööturul. Kompetentsi tõus toetab edukat toimetulekut tööturul soost sõltumatult. Kompetentside arendamine on individuaalne (inimene hindab oma kompetentse ja saab tagasisidet oma kompetentsidele) ja võimaldab seega arvestada igaühe eripära ja individuaalseid vajadusi. V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega 25.02.2014 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2014-2020“ riigieelarvestrateegias. 8/9 VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, SA-le Innove, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Puutega Inimeste Kojale ning Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendusele ning Eesti Kristlike Erakoolide Liidule. Raivo Trummal koolivõrgu osakonna juhataja 9/9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0170 - Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4f8e6a8-1979-4cb9-a025-250c3bb57cf3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4f8e6a8-1979-4cb9-a025-250c3bb57cf3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel