Kooskõlastamiseks: 26.02.2018 nr 8-2/18/1110
Ministeeriumid
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020“ eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis
nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. ministri määruse eelnõu.pdf
2. seletuskiri.pdf.
Arvamuse avaldamiseks:
SA Innove
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Eesti Puutega Inimeste Koda
Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus
Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendus
Eesti Kristlike Erakoolide Liit
Indrek Riisaar
735 0185
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine
üldhariduskoolides perioodil 2014–2020
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 5
lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja
hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse
„Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse ” eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetust antakse kooskõlas „Elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkidega.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada
kaasava hariduse põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane
elukohajärgses koolis ning võimalusel tavaklassis.
(2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuste väljundnäitajasse,
milleks on haridusliku erivajadusega õpilaste integreerimiseks toetust saavate koolide arv.
§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Haridus- ja
Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus Innove
(edaspidi rakendusüksus).
§ 4. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse
2
esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on
vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ning toetuse suurus ja määr
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 1
nimetatud eesmärgi saavutamisse.
(2) Toetust antakse järgmistele tegevustele:
1) kooli kinnistul ning hoonetes kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajalike
ehitustööde tegemine;
2) kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajaliku sisustuse ja seadmete ost ja
paigaldus;
3) hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike õppe- ja abivahendite ning
õppematerjalide ost ja paigaldus.
(3) Meetme raames ei toetata uus- või juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude,
panduste, treppide ning liftide ehitusalase pinna osas puuetega inimeste erivajadustest
tulenevate nõuete täitmiseks.
§ 6. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine
Käesoleva määruse raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti abikõlblikkuse periood on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse
perioodi algus ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2018 ja hilisem kui 31. august 2022.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi
ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
(2) Abikõlblikud on järgmised taotleja või partneri pidamisel olevas koolis käesoleva
määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud kulud:
1) projekteerimine;
2) ehitusprojektidele ekspertiiside tegemine;
3) omanikujärelevalve;
4) ehitustööd;
5) vallasvara ost ja paigaldus;
6) projektile toetuse andmise avalikustamisega seotud kulud, välja arvatud trükised,
televisioonisaated ja reklaamüritused, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a
määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,
toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja
kord”.
3
(3) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
1) üld- ja personalikulud;
2) ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks
ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
3) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel
lakkavad olemast) soetamine.
§ 9. Toetuse osakaal ja toetuse suurus
(1) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Toetuse taotlejale on määratud taotletava toetuse ülempiir, mille seadmisel on arvestatud
üldhariduskoolides 10. novembri 2017. a seisuga õppivate põhikooliõpilaste arvu ning mis ei
saa kohaliku omavalitsuse üksusest taotlejale olla väiksem kui 30 000 eurot. Taotletava toetuse
ülempiiri võimalike taotlejate lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus või erakooli pidaja. Juhul, kui projekti
on kaasatud partner, saab partner olla kohaliku omavalitsuse üksus või erakooli pidaja.
(2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr
133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste
menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele.
(3) Taotleja või partner peab olema ehitatava taristu omanik või omama taristu
kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni.
(4) Taotlejal ja partneril on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused
ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda. Kui projekti omafinantseeringu
või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus, peab olema
täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue.
§ 11. Taotleja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja
tingimustele;
2) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude
tasumise suutlikkust;
3) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja
tähtaja jooksul, sh taristu kasutusõiguse tõendamiseks;
4) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja ning partneri vastavust nõuetele,
sealhulgas teha vajadusel kohapealset kontrolli;
5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või
ilmnenud asjaolust, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või toetuse taotleja
poolt oma kohustuste täitmist;
4
6) kinnitama, et ollakse teadlik Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli
7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine” ja artikli 8
„Säästev areng” nõuetest ja järgitakse neid nõudeid kavandatud tegevuste elluviimisel;
7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule
sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
1) andmed toetuse saaja ja partneri kohta;
2) partnerite kaasamise korral partneri kinnituskiri;
3) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
4) taristu kasutusõigust tõendav dokument, kui taotleja ei ole ehitatava taristu omanik;
5) muud taotlusvormis palutud andmed.
(2) Projekti taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule järgmist:
1) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti eesmärk ja oodatavate tulemuste kirjeldus,
kuidas projekt toetab koolides kaasava hariduse põhimõtete rakendamist;
2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra kirjeldusega ja tegevuste mõju
analüüsiga;
3) projekti tegevus- ja ajakava projektiga hõlmatud koolide kohta;
4) projekti kogueelarve ja eelarve tegevuste lõikes koos selgitustega.
(3) Taotlus peab olema esitatud rakendusüksuse vormil.
(4) Taotluses nimetatud taotletava toetuse summa ei tohi ületada taotlejale kehtestatud
toetuse ülempiiri.
(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele või projektis
nimetatud koolide hoonetes samadeks tegevusteks toetust samal ajal või viimase 5 aasta jooksul
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab
ta esitama sellekohase teabe.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja menetlemine
§ 13. Taotluse esitamine
(1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud
taotlusvooru. Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena
jooksvalt kuni meetme tegevuse eelarve ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 1. juulini 2020.
(2) Taotluse esitab rakendusüksusele taotleja esindusõiguslik isik struktuuritoetuse registri
vahendusel. Taotleja võib esitada ühe taotluse. Ühes taotluses nimetab taotleja ära
kavandatavad tegevused kõigis taotlusega hõlmatud koolides.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu
võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate
taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluse kohta.
5
(2) Kui taotlust ei esitata käesoleva määruse § 13 lõikes 1 toodud tähtajaks, jäetakse taotlus
tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §
21 lõike 3 alusel.
(3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt
allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse
esitamisest arvates.
(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.
Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks ja
läbirääkimisteks kasutatud aja võrra.
(5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei
ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad
täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse
puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a
juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.
§ 15. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes:
1) kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike
lisadokumentide olemasolu;
2) juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse
raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva
määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.
(4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva
määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded.
(5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.
(2) Rakendusüksus võib vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust
ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning peavad vastama
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.
§ 17. Taotluste analüüs ja läbirääkimised taotlejatega
6
(1) Enne lõplikku hindamist peavad vähemalt kaks hindamiskomisjoni liiget analüüsima iga
taotlust.
(2) Analüüsi käigus on hindamiskomisjonil õigus esitada taotlejatele küsimusi. Küsimuste ja
vastuste vahendamise hindamiskomisjoni ja taotlejate vahel korraldab rakendusüksus.
(3) Analüüsi tulemusena koostatakse taotlejatele vajadusel hindamiskomisjoni esildised
taotluste korrigeerimiseks. Esildiste koostamisel lähtutakse eesmärgist saavutada läbi toetuse
andmise antud piirkonnas parim võimalik hariduse kättesaadavus, maksimaalne kasusaajate
arv, kuluefektiivsus ning valitud lahenduste optimaalsus.
(4) Rakendusüksus teavitab taotlejaid hindamiskomisjoni märkustest ja esildistest.
(5) Korrigeeritud taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt kahe kuu jooksul teavituse
esitamisest.
(6) Rakendusüksus kontrollib korrigeeritud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12
nimetatud tingimustele.
§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse valikukriteeriumite alusel, mille
osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti tegevuste eesmärgi vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise
eesmärgile – 30% koondhindest;
2) projekti tegevuste põhjendatus – 50% koondhindest;
3) projekti kuluefektiivsus – 20% koondhindest.
(2) Hindamine ning läbirääkimised viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika
järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud valikukriteeriumitest.
(3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja
avalikustab selle oma veebilehel.
(4) Iga hinnatava taotluse kohta täidavad vähemalt pooled hindamiskomisjoni liikmed
konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud
punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust
hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.
(5) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste
rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele
ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva
määruse §-le 21.
(6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus
saanud koondhindeks vähem kui 50% koondhinde maksimumsummast, siis tehakse taotluse
rahuldamata jätmise otsus ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus.
§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud
koondhindeks käesoleva määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt
50% koondhinde maksimumsummast.
7
(2) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike
6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta
märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse
taotluses esitatud sõnastuses.
§ 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 käesoleva
määruse § 15 lõikes 5 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes
5 sätestatud teave.
(3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt
või struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule ning lisaks juhul, kui:
1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
põhjendatud projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast vastavalt ühendmääruse
§ 2 lõikele 2;
2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus,
kui on taotletud.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus
rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.
(4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.
Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on
tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a kui teavet
on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist vm registrist või andmeallikast.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult
kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha
finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rahuldamise otsuse muutmist lisaks taotluste
menetlemise määruse §-is 10 sätestatule ka juhul, kui ühe tegevusrea summa muudatus ületab
15% tegevusrea otsusega kinnitatud mahust. Muudel juhtudel on toetuse saaja kohustatud
rakendusüksust muudatusest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne
eelarvest erinevate kulutuste tegemist.
8
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 23. Toetuse maksmine
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28–30,
ühendmääruse § 14 lõike 1 punktist 1, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.
(3) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud
juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult.
(4) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks
tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
(5) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise tulemuste
saavutamist ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus
on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.
7. peatükk
Aruannete esitamine
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse
kehtestatud vormil vahearuandeid ja lõpparuande.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt
üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande
esitamise korra. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette
näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse.
(3) Rakendusüksus kehtestab aruannete vormi, mille kooskõlastab eelnevalt
rakendusasutusega.
(4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.
8. peatükk
Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud
kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade
ja tingimuste kohaselt ning säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet
dokumentide säilitamistähtpäevani.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel finantsanalüüsi.
9
(3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
§ 26. Toetuse saaja ja partneri õigused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis
on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
§ 27. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes
2 loetletud ülesannetele:
1) korraldama taotlusvooru ja vajadusel läbirääkimiste läbiviimist, sealhulgas koostama
vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise
teenindamise;
2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
3) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele
ülevaateid selle kohta;
4) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks
tunnistamist;
5) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
6) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
8) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35
lõikele 3 dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
9) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
10) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.
§ 28. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48
sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Seletuskiri
haridus- ja teadusministri määruse
„Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020“
eelnõu juurde
I. Sissejuhatus
Eelnõu koostamise aluseks on “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse” § 14.
Meetme eesmärk on toetada koolivõrgu korrastamist prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele
vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Koolivõrgu korrastamine”
meetme tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse”.
Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava
hariduse põhimõtteid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 46 lõikes 9 toodud põhimõtte
kohaselt lähtub kool õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase
individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate,
tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
Vabariigi Valitsuses 19.06.2014 heaks kiidetud „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ järgi on olulise tähtsusega panustamine
hariduslike erivajadustega ja puuetega õpilaste hariduslikku ning sotsiaalsesse kaasatusse.
147 849 üldhariduse statsionaarse õppe õpilasest 19,5%-le on EHISes märgitud hariduslik
erivajadus. Neist suurem osa (78%) õpib tavakoolis (sh tavakoolide juurde moodustatud
eriklassides). Erituge vajavate õpilaste arv on ca 4300 (4266), kellest 53% õpib tavakoolis (sh
tavakoolide juurde moodustatud eriklassides) ja 47% erikoolides.
Hariduslike erivajadustega õpilased ei saa tavakoolis piisavalt tuge, sest koolijuhtidel ja
õpetajatel puudub sageli valmisolek ja teadmised kaasava õppe rakendamiseks. Samuti ei ole
erivajadustega õpilastele tagatud võrdseid tingimusi kooli tasandil tugispetsialistide
rakendamiseks, sest kohalikel omavalitsustel on selleks väga erinev suutlikkus. Eriti
problemaatiline on see nendes kohalikes omavalitsustes, kus õpilaste arv on väike. Ka
koolivälise nõustamisteenuse kättesaadavuse süsteem vajab tõhustamist ja kaasajastamist.
Probleemiks on ka õpilaste erivajadustele vastava õppevara vähesus. Kuigi hariduslike
erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli on viimastel aastatel pisut tõusnud, on see võrreldes
Euroopa ja Põhjamaadega Eestis väiksem. Peamiseks väljakutseks lähiaastatel on luua
hariduslike erivajadustega õpilastele võimalused ja tingimused toetatud õppimiseks
elukohajärgses koolis ning tagada sujuvad üleminekud üldharidussüsteemist järgmistele
haridustasemetele.
2016. aastal tellis Haridus- ja Teadusministeerium uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste
kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“ eesmärgiga selgitada välja,
kuidas senine riiklik hariduspoliitika, sh HEV õpilaste kategoriseerimine seadusandluses,
riiklikud õppekavad, olemasolev õppevara, rakendatavad koolisisesed ja koolivälised
tugimeetmed ning rahastamissüsteem toetavad HEV õpilaste hariduslikku ja sotsiaalset
kaasamist ning õpitulemuste saavutamist. Uuringu viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus
CentAR.
Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud
meetmete tõhusus“1 raames kaardistati praegune kaasava hariduse olukord Eestis
dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki
olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, kooli pidajad,
Rajaleidja keskuste juhtumihaldajad. Uuringu tulemused koondati nelja raportisse. Põhiraport
1
Uuring on kättesaadav – http://www.centar.ee/case-studies/haridusliku-erivajadusega-õpilaste-kaasava-
hariduskorralduse-uuring/ ; http://dspace.ut.ee/handle/10062/55400
1/9
koondab uuringu olulisemad tulemused ning toob neid sünteesides välja peamised tugevused ja
arenguvajadused Eesti kaasava hariduse korralduses. Kolm raportit keskenduvad põhjalikumalt
erinevatele alateemadele sisaldades põhjalikku mõjuanalüüsi: 1. statistiline ülevaade
haridusliku erivajadusega õpilastest ja tugimeetmetest; 2. kaasava hariduse tähenduslikkus; 3.
kaasava hariduse tulemuslikkus.
Uuringu lõppraporti soovituste hulgas on Centar välja toonud soovituse, mille kohaselt peaks
riik toetama HEV õpilaste füüsilise keskkonna kohandusi või investeeringuid tehnoloogilistesse
vahenditesse. Kooli ja koolipidaja planeeritud hariduseelarve ei pruugi katta tavakooli õppima
asuva HEV õpilasega kaasnevaid kulutusi, kui vajatakse füüsilise keskkonna kohandusi või
investeeringuid tehnoloogilistesse vahenditesse. See võib vähendada koolide huvi kaasata HEV
õpilasi, kelle vastuvõtmisega kaasnevad suured kulutused. Seetõttu tuleks luua riiklik
toetusfond, kust saaks taotleda ühekordset lisarahastust konkreetsetele investeeringutele, mida
tehakse koolis õppiva või õppima asuva õpilase kaasamiseks.
Centari raportist tuleneb ka soovitus piirkondliku koostöö suurendamiseks HEV õpilase
suunamisel. Erinevad erivajadused nõuavad õpetajalt erinevaid kompetentse ja tüüpiliselt on
ühe kooli õpilaste seas vähe sarnase erivajadusega õpilasi. Seetõttu peavad õpetajad sageli ühe
õpilase õpetamiseks omandama põhjalikud teadmised vastavate vajadustega töötamiseks, ent
edaspidi ei pruugi neile teadmistele enam rakendust leiduda, kui kooli sarnase HEVga õpilasi
rohkem ei tule. Samuti teeb see raskema erivajadusega õpilaste puhul eriklassi avamise
kulukaks. Seetõttu peaks lähestikku asuvate koolide puhul võimalusel suunama õpilase kooli,
kus on juba kompetentsid sellise HEV õpilasega töötamiseks. Selline süsteem võimaldab
maksimaalselt kasutada ära koolide ja koolituse ressursse ja komplekteerida optimaalse
suurusega eriklasse.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse viimaste muudatuste tegemisel lähtuti vajadusest neid
esiletoodud probleeme ja kitsaskohti lahendada. Üldised põhimõtted, mis regulatsiooni
koostamisel aluseks võeti:
õppe korraldamisel lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt üldjuhul
õpivad HEV õpilased (edaspidi käsitletud kui tuge vajavad õpilased) elukohajärgses koolis, kus
tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik
tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös;
kogu põhihariduse korraldamine (sh tuge vajavatele õpilastele) on kohaliku
omavalitsuse ülesanne ja kohustus;
spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele võib
moodustada kvaliteetse eriõppe kättesaadavuseks osa-ajalisi või täisajalisi väiksema arvuga
õpilaste klasse ja rühmi, tagades nende sotsiaalse kaasatuse kogukonda;
tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste õpe on riigieelarvest toetatud . Alates 2018.aastast
antakse toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele tegevuskulutoetuseks sh
tugispetsialistide kättesaadavuse tagamiseks 17,4 miljonit eurot. Lisaks toetusfondi kaudu
antavale haridus- ja tegevuskulutoetusele antakse 3,1 mln lisaraha veel tulubaasi kasvu
kaudu üldist tuge vajavate laste tugiteenuste võimaldamiseks.
Käesolev meede on kavandatud toetamaks koolipidajaid nende põhimõtete rakendmisel,
võimaldades taristu viimist vajadustele vastavaks ning omandada vajalikke õppevahendeid ja –
materjale.
Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26.03.2015 istungil heaks kiidetud Eesti elukestva
õppe strateegia 2020 rakendusplaaniga aastateks 2015-2018 ja EÕS koolivõrgu
programmiga.
Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Indrek Riisaar
(tel 735 0185, e-post:
[email protected]), õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus (tel
350 141,
[email protected]), koolivõrgu osakonna spetsialist Pille Vaiksaar (kuni sept
2/9
2017) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, e-post
[email protected]).
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 28-st paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) Üldsätted;
2) Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ning toetuse suurus ja määr;
3) Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;
4) Toetuse taotlemine ja menetlemine;
5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
6) Toetuse maksmise tingimused;
7) Aruannete esitamine;
8) Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused.
Eelnõu 1. peatükis
kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärke ja tulemusi, nimetatakse
rakendusüksus ja –asutus ning sätestatakse vaiete esitamise kord.
Eelnõu § 1 lõigete 1-2 kohaselt kehtestab käesolev määrus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele
vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ Ühtekuuluvusfondi meetme
„Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks
tavakoolidesse” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra.
Eelnõu § 2 lõigetega 1–2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused
vastavalt rakenduskavale. Toetust saavad projektid peavad suurendama üldhariduskoolides
valmisolekut rakendada kaasava hariduse andmise põhimõtet. Tegevused peavad olema
kooskõlas „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ nig selle rakendusplaani aastateks 2015–2018
lisa „Haridustaristusse investeerimise põhimõtted“ eesmärkidega. Projektid peavad panustama
meetme tegevuste väljundnäitajasse, milleks on haridusliku erivajadusega õpilaste
integreerimiseks toetust saavate koolide arv.
Eelnõu § 3 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Perioodil 2014-2020 on
rakendusasutuseks hariduse valdkonnas Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse
ülesandeid täidab sihtasutus Innove.
Eelnõu § 4 sätestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib
vastavalt STS §-le 51 esitada vaide rakendusasutusele ning vaie vaadatakse läbi
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu
või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele.
Eelnõu 2. peatükis
Määratakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti
abikõlblikkuse periood, toetamise osakaalud ning toetuse suuruse.
Eelnõu § 5 määratleb ära projekti raames toetatavad tegevused. Iga toetuse saaja valib välja ise
probleemide kaardistuse ja tegevuskava alusel üldhariduskoolid ja tegevused, mida ta peab
vajalikuks selleks, et kaasva hariduse põhimõtte rakendamise kitsaskohti lahendada. Toetust ei
pea saama kõik selle toetuse saaja pidamisel olevad koolid. Lähtuda tuleks eeldusest, et toetust
saava omavalitsuse elanikul oleks võimalik valida vähemalt üks üldhariduskool, kus tema
haridusliku erivajadusega lapsel oleks sobilik keskkond. Olenevalt konkreetsest projektist
võivad projektid sisaldada nii ehitust kui sisustamist ja õppevahendite või –materjalide ostu.
Kõik planeeritavad tegevused ei saa piirduda üksnes konkreetsete õpilastega seotud
probleemide lahendamisega, vaid oluline on tagada laialdane valmisolek kaasava hariduse
põhimõtete rakendamiseks, õpetajate ja tugispetsialistide ning lapsevanemate ja avalikkuse
koolitamist ja nõustamist.
Kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajalike ehitustööde tegemisel lähtutakse eelkõige
õigusaktides toodud nõuetest puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks (määruse
3/9
eelnõu koostamise hetkel vajalik õigusakt on väljatöötamisel) ning hariduslike erivajadustega
õpilastele mõeldud eriotstarbelisest sisustusest, õppevahenditest ja –seadmetest,
õppeprogrammid jne.
Ehitamise mõiste tuleneb Ehitusseadustiku § 4, kuid käesoleva meetme mõistes on mõeldud
pigem ehitise ümberehitamist (rekonstrueerimist). Meetme raames ei toetata uus- või
juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusalase
pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks.
Kaasava hariduse põhimõtte toetamiseks vajalike väikelahenduste kaardistamiseks kohtusid
Eesti Puuetega Inimeste Kojas (EPIK) 04. mail 2017.a Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM)
töötajad ning EPIK liikmesorganisatsioonide esindajad. Kohtumise jätkuna esitasid
liikmesorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ning koolid oma nägemuse vajalikest
tegevustest. Koondina olid vajalikud tegevused järgmised:
1-2. Ruumilis-ehituslikud kohandused (lükandseinad, orvandid, rahunemisruumid või alad,
eraldiseisvad väiksemad (klassi)ruumid (nt ühest klassist kaks), üleliigse müra vältimiseks
helisummutus, „vaikusetuba“, introvertide kapslid, lisasissepääsud, lisaväljapääsud õuealale,
inva-wc-d);
1-2. Sisustuselemendid, sh mööbel (lükanduksed, n visuaalse stimulatsiooni vähendamiseks
riiulite ees, eraldatud õppekohad, individuaal- või grupitööks kergesti ümberpaigutatav mööbel,
erinevatele erivajadustele kohandatud mööbel, „hüpikutele“ istumisalused jne);
3. Erivajadustega õpilastele individuaalseks kasutamiseks mõeldud vajalikud õppe- ja
abivahendid koolis;
4. Erivajadustega õpilastele õppetöö läbiviimiseks vajalikud vahendid ja programmid (nt
arvutiprogrammid, alternatiivkommunikatsioonivahendid);
5. Liikumist soodustavad, aktiviseerivad ja arendavad vahendid ruumis;
6-7. Õueala kujundamine ja kohandamine - sh liikumist soodustavad ja erinevaid tegevusi, sh
struktureeritud tegevusi ja/või suure amplituudiga liikumist võimaldavad vahendid õues;
6-7. Ligipääsetavus liikumispuudega õpilastele (kaldteed, liftid, tõstukid, pandused jne);
8. Ligipääsetavus nägemispuudega õpilastele (värvid, reljeefsed ja graafilised markeeringud,
valgustus jne);
9. Ligipääsetavus kuulmispuudega õpilastele (tuletõrje signaalid, kellahelin, valgusmärgised
jne)
10. Teraapiatubade ehitus ja sisustus.
Ettepanekuid analüüsides jõuti järeldusele, et arvestades vajaduste erinevusi ei ole käesolevas
meetmes mõistlik tegevusi piirata. Taotlejad kaardistavad olukorra ning teevad tegevuskava
oma vajadustest ning meetme eesmärgist lähtuvalt. Hindajad saavad esitada küsimusi ja
läbirääkimiste käigus esitada omapoolseid ettepanekuid ja märkusi. Lõplikul hindamisel saavad
hindajad teha ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks.
Eelnõu § 6 kohaselt ei loeta käesoleva määruse raames antavat toetust riigiabiks ega vähese
tähtsusega abiks.
ELTL artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud järgmiselt: “Kui käesolevas lepingus ei ole
sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel
kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud
ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”
Käesoleva meetmega antav toetus pole riigiabi, sest ei anna toetuse saajale majanduslikku
eelist, tal ei ole valikulist iseloomu (toetust võivad taotleda kõik üldhariduskooli pidajad) ning
ei avalda reaalset ega potentsiaalset mõju liikmesriikide vahelisele konkurentsile ja
kaubandusele.
Eelnõu § 7 on nimetatud abikõlblikkuse periood. Sisuliselt on projekti abikõlblikkuse periood
rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, mis jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2018. a kuni 31.
4/9
august 2022. a.
Eelnõu § 8 määratleb lisaks Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.a määrusele nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) ära käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikud ja
mitteabikõlblikud kulud. Üldhariduskoolide hoonete ehituse või sisustusega ei ole kavandatud
teenida tulu, seega vastavalt § 25 tuleb finantsanalüüs esitada alles rakendusüksuse nõudmisel,
kui projekti käigus on tekkinud tulu.
Lõigetes 1-2 on toodud abikõlblikud kulud. Eeldus on, et projekti raames rahastatakse kõiki
projektiga seotud ja vajalikke ning mõistlikke kulusid. Hinnang kulude vajalikkusele ja
mõistlikkusele tugineb taotlusele, selle lisadena esitatud hetkeolukorra kaardistusele ja
tegevuskavale. Võimalik on kasutada toetust nii ehituseks kui sisustamiseks ja õppematerjalide
ostmiseks. Ehitamisel on juurdeehitused võimalikud vaid kitsalt määruses toodud juhtumid, mil
see on vajalik täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusalase pinna osas
puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks.
Lõikes 3 on ära toodud mitteabikõlblikud kulud. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4
loetletud kulud, üld- ja personalikulud, hooldusremont, tarvikute ost.
Eelnõu § 9 määratleb ära toetuse osakaalu, milleks on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.
Toetuse maksimaalne summa peab vastama rakendusüksuse kehtestatavale ülempiirile, mille
rakendusüksus kehtestab rakendusasutuse ettepanekul ning avalikustab oma veebilehel.
Toetuse ülempiiri kehtestamise ettepanekul lähtub rakendusasutus põhikooliõpilaste arvust
toetuse saaja pidamisel olevates koolides 10.11.2017.a seisuga.
Toetuse minimaalne ülempiir kohalikust omavalitsuse üksusest taotlejale on 30 000 eurot, st ka
juhul kui tema põhikooli õpilaste arvu tõttu oleks proportsionaalne arvestus väiksem.
Põhihariduse andmise tagamine on kohaliku omavalitsuse üksusest taotlejale põhiseadusest
tulenev kohustus. Minimaalse määra suuruse arvutamisel on lähtutud sellest, et ka vähese
õpilaste arvu korral on vaja teha hoonetes kohandusi (pandused, tõstukid, inva-WC ja
väikeklassid), osta sisustust ning õppevahendeid. Erakooli pidajast toetuse taotlejale (kellel ei
ole põhiseadusest tulenevat kohustust õpilastele koolikoht tagada) minimaalse toetuse ülempiiri
suurust ei määrata. Ühelgi taotlejal ei ole kohustust toetust taotleda maksimaalses mahus,
toetuse taotlus peab põhinema hetkeolukorra kirjeldusel ja tegevuskaval, et tagada kaasava
hariduse põhimõtte rakendamine kõige mõistlikumal viisil.
Eelnõu 3. peatükis
Sätestatakse nõuded taotlusele, taotlejale, partnerile.
Eelnõu § 10 järgi saab taotleja ja partner olla kohaliku omavalitsuse üksus ja erakooli pidaja.
Juhul kui toetusest kavandatakse ehitustöid või tehnosüsteemide (nt lift) ostu ja paigaldust peab
taotleja olema ehitatava hoone (kinnistu) omanik või omama taristu kasutusõigust vähemalt
kestlikuse nõude kehtivuse lõpuni. Kooskõlas § 8 lg 2 on võimalik, et toetuse saaja kasutab oma
koolides kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks toetust, mille ta on saanud nii ise taotlejana
kui ka teise taotleja partnerina. Antud säte võimaldab luua erivajadustega õpilastele parimaid
lahendusi, nt omavalitsuse üksustel suunata raha hariduslike erivajadustega õpilaste
integreerimisele keskendunud erakoolidele või toimekeskustele, et tagada parimal viisil õppe
ja tugiteenuste kättesaadavus.
Eelnõu § 11 sätestab toetuse taotleja kohustused lisaks sellele, mis on loetletud taotluste
menetlemise määruses.
Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus koostatakse vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 4 lõigetele 1 ja 2. Taotlus peab olema RÜ vormil ning sisaldama:
1) andmeid projekti kohta, sealhulgas oodatavad tulemused ning kirjeldus, kuidas projekt
toetab koolis kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh hariduslike erivajadustega õpilaste
ja puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmist;
5/9
2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra kirjeldusega ja tegevuste mõju
analüüsiga. Ära tuleb tuua samadele tegevustele või samadele hoonetele viimase 5a jooksul
varasemalt taotletud toetused;
3) projekti tegevus- ja ajakava projektiga hõlmatud koolide kaupa;
4) projekti kogueelarve ja eelarve tegevuste lõikes koos selgitustega (sh nt viited
tegevuskavale), eristades sealhulgas abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summad. Eelarve
peab vastama või olema väiksem taotlejale kehtestatud toetuse ülempiirist.
Eelnõu 4. peatükis
Kirjeldatakse toetuse taotlemist, taotluse menetlemist, hindamist ning taotluse rahuldamist või
rahuldamata jätmist.
Eelnõu § 13 toob nõuded taotluse esitamisel. Taotlus tuleb rakendusüksuse väljakuulutatud
taotlusvooru avamisel esitada hiljemalt määruses toodud kuupäevaks ning struktuuritoetuste
registri kaudu.
Eelnõu § 14 kirjeldab taotluse menetlemist. Taotluste jooksva esitamise tõttu on vaja
perioodiliselt korraldada nende menetlusse võtmist, vastavuse kontrollimist, hindamist ja
otsustamist. Jooksva taotluste esitamise korral on mitmeid tegevusi võimalik teostada
perioodiliselt (nt hindamisi 4-6 korda aastas) mis avaldab märkimisväärset mõju
menetlusperioodi pikkusele. Sõltuvalt taotluse esitamise ajast ja hindamiskoosolekute
graafikutest võib periood olla maksimaalselt lubatust ka oluliselt lühem.
Eelnõu § 15 sätestab, et kui taotleja ja partner ning taotlus läbivad nõuetele vastavuse kontrolli,
siis rakendusüksus tunnistab nad vastavaks. Nõuetele mittevastavuse korral taotluse sisulist
hindamist ei toimu.
Eelnõu § 16 kirjeldab hindamiskomisjoni moodustamist. Ettepaneku teeb rakendusasutus,
moodustab rakendusüksus, kes võib kaasata ka eksperte.
Eelnõu § 17 loob võimaluse sarnaselt põhikoolivõrgu korrastamise meetmega võimaluse
taotlejatele saata hindajate poolseid ettepanekuid ja märkusi, et tagada toetuse abil võimalikult
parim kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks valmisolek. Hindajatena kaasatakse vastava
valdkonna spetsialistid. Peale läbirääkimisi esitatakse taotlus hindamisele sõltumata sellest, kas
toetuse saaja on märkuste või esildistega arvestanud.
Eelnõu § 18 sätestab hindamiskriteeriumid, osakaalud, korra ning positiivseks hinnatud
projektide nimekirja moodustamise korra. Valikukriteeriume on kolm:
1) projekti tegevuste eesmärgi vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse
andmise eesmärgile – kas toetuse kasutamise tulemusena on toetuse saaja valmis pakkuma
kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele koolikohta üldhariduskoolis, soovitavalt
kodulähedases põhikoolis;
2) projekti tegevuste põhjendatus – kas hetkeolukorra kirjeldus on põhjalik, kaardistades
ära kõik kaasava hariduse põhimõtte rakendamist piiravad asjaolud, ning tegevuskava vastab
hetkeolukorra kirjelduses toodud probleemidele ja kitsaskohtadele;
3) projekti kuluefektiivsus – kas valitud lahendused probleemide lahendamiseks on kõige
optimaalsemad ning kuluefektiivsemad.
Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse kodulehel. Meetme vahendite efektiivse
kasutamise tagamiseks peab iga projekt saama vähemalt 50% maksimaalsest koondhindest.
Selle tagamiseks toimuvadki eelnevalt läbirääkimised (§ 17). Ka juhul, kui projekt ei ületa
lävendit ning tehakse toetuse rahuldamata jätmise otsus, siis on toetuse saajal võimalik esitada
uus (korrigeeritud) toetuse taotlus, sel juhul algab kogu menetlus algusest peale.
Hindajate töö tulemusena moodustub nimekiri projektidest, mille koondhindeks on vähemalt
50% koondhinde maksimumsummast ning hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele
ettepaneku nimekirjas olevate taotluste rahuldamiseks.
Eelnõu § 19 kehtestab toetuse rahuldamise tingimused ja korra. Lähtudes hindamiskomisjoni
ettepanekust toimub taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemine.
6/9
Eelnõu § 20. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistatata
nõuetele vastavaks või kui taotlus ei ületa hindamisel lävendit.
Eelnõu § 21. Kõrvaltingimusega või osaliselt on võimalik taotlust rahuldada juhul, kui
1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või
põhjendatud projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast vastavalt ühendmääruse
§ 2 lõikele 2;
2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus
kui on taotletud.
Taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks teevad motiveeritud ettepanekud
hindamiskomisjoni liikmed.
Eelnõu 5. peatükis
Puudutab taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja vajadusel kehtetuks tunnistamist.
Eelnõu § 22. Osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamine toimub üksnes seaduses toodud
alustel, täiendavaid aluseid ei seata:
1) toetuse saaja ei ole alustanud toetuse kasutamist taotluse rahuldamise otsuses määratud
tähtaja jooksul;
2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ette
nähtud tingimustel;
3) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul projekti tegevusi ellu viinud;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada tähtaja jooksul.
Kuni 15% muudatused eelarves saab tegevusridade kaupa taotleja teha kumulatiivselt ise
teavitades sellest rakendusüksust. Suuremate muudatuste saamiseks on eelnevalt vaja
rakendusüksuselt toetuse andmise otsuse muutmist.
Oluline on jälgida, et pärast muudatuste sisseviimist on projekt jätkuvalt vastav
valikukriteeriumitele ja projekti algselt seatud eesmärgid saavad olenemata eelarve või
tegevuskava muutusest täidetud ja projekt lõpeb abikõlblikkuse perioodi jooksul.
Eelnõu 6. peatükis
On toodud toetuse maksmise tingimused.
Eelnõu § 23. Maksetaotlused esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu. Menetlus toimub
teistes õigusaktides toodud korras. Sarnaselt põhikoolivõrgu korrastamise meetme määrusega
on lisatud nõue, et lõppmakse suurus on vähemalt 5%. See võimaldab kiiremini tagada
lõpparuannete esitamise.
Eelnõu 7. peatükis
Kirjeldatakse aruannete esitamist.
Eelnõu § 24. Sarnaselt taotluse ja maksetaotluse esitamisele toimub kogu menetlus
struktuuritoetuse registris. Toetuse saaja peab esitama projekti aruanded ka rakendusüksuse
nõudmisel. Lõikes 4 sätestatakse lõpparuande esitamise aeg. Lõpparuanne esitatakse 30
kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Eelnõu 8. peatükis
Eelnõu § 25. Toetuse saaja peab projekti ellu viima, tagama kestvuse nõude täitmise ning
dokumentide säilitamise. Rakendusüksuse nõudmisel peab ta esitama tulu mitte teenimise
tõendamiseks finantsanalüüsi.
Eelnõu § 26. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lõikes
2 sätestatakse, et toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2
võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
7/9
2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
Toetuse saaja peab tagama perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud
kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt perioodi
2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 25.
Eelnõu § 27 esitatakse rakendusüksuse kohustused lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2
loetletud ülesannetele.
Eelnõu § 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaole. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus
nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja
ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks oleva
Euroopa Liidu õigusega.
IV Määruse mõjud
Käesolev meede koostoimes õpetajakoolituse ning tugiteenuste meetmetega toetab
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020 nimetatud suundumust vähendada
erikoolides õppivate erivajadusega õpilaste arvu nende kodulähedasse kooli kaasamiseks
vajalikke tingimusi luues. Käesoleva meetme vahendeid kasutades viiakse olemasolevate
koolide taristuid vastavusse sihtgrupi vajadustega ning universaalse disaini põhimõtetega.
Regionaalne areng
Koolivõrgu korrastamine on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel
paigutuvad HEV õpilaste vajadustega arvestavad koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt,
edendades kõigi piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kaasava hariduse põhimõtete
rakendamise igas omavalitsuses vähendab loodetavasti õpilasrännet suurematesse
omavalitsustesse, aitab kaasa koolide õppekvaliteedi tõstmisele piirkondades ja edendab seeläbi
kaudselt piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad kogu
Eestit.
Infoühiskonna edendamine
Kavandatud tegevused on põhiosas neutraalsed infoühiskonna edendamisele. Taotlejad võivad
hankida hariduslike erivajadustega õpilaste õppevahendeid ja –materjale, mis tuginevad e-
lahendustel, kuid see on taotlejate otsustada.
Võrdsete võimaluste tagamine
Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele. Kaasava hariduse all on
peetud silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse definitsiooni. Hariduslike erivajadustega
õpilaste õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa Liidu
liikmesriikide poolt heakskiidetud kaasava õppe suundumustest.
Tegevused edendavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja tööturul. Kompetentsi tõus
toetab edukat toimetulekut tööturul soost sõltumatult. Kompetentside arendamine on
individuaalne (inimene hindab oma kompetentse ja saab tagasisidet oma kompetentsidele) ja
võimaldab seega arvestada igaühe eripära ja individuaalseid vajadusi.
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad
tulud
Korralduse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Vabariigi Valitsuse
otsusega 25.02.2014 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2014-2020“
riigieelarvestrateegias.
8/9
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, SA-le Innove, Eesti Linnade Liidule,
Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Puutega Inimeste Kojale ning Eesti
Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendusele
ning Eesti Kristlike Erakoolide Liidule.
Raivo Trummal
koolivõrgu osakonna juhataja
9/9
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0170 - Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4f8e6a8-1979-4cb9-a025-250c3bb57cf3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a4f8e6a8-1979-4cb9-a025-250c3bb57cf3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main