EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/18-0165 - „Välispoliitika arengukava 2030“ koostamise ettepanek
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40dd1666-2a11-4ae8-b022-d32a2803e536
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40dd1666-2a11-4ae8-b022-d32a2803e536?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
-882015 -215900 Vabariigi Valitsus KORRALDUS EELNÕU 2 6 . 02 .2018 „Välispoliitika arengukava aastani 2030” koostamise ettepaneku heakskiitmine märts 2018 R iigieelarve seaduse § 20 lõike 5 kohaselt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Välispoliitika arengukava 2030” (edaspidi arengukava ). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Välisministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Välisministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusel e heakskiitmiseks hiljemalt 2019 . aasta veebruaris. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „„Välispoliitika arengukava 2030“ koostamise ettepaneku
heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste
arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse
kord” § 5 lõikest 1 ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist esitab
Välisministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda koostama välispoliitika
valdkondkonna arengukava (edaspidi arengukava).
„Välispoliitika arengukava 2030“ katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Välis- ja
Euroopa Liidu poliitika“ ning panustab „Julgeolekupoliitika“ ja „Ettevõtluse ja innovatsiooni“
valdkonna arengudokumentidesse.
Praegu puudub välispoliitika valdkonda terviklikult kattev arengukava. Arengukava
koostatakse laiapindse välispoliitikat kujundava dokumendina.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Strateegia algatamise ettepaneku, Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja
koostasid Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik (637 7088,
[email protected] ), arengukava nõunik Janne Kendla (637 7089,
[email protected]),
poliitika planeerimise osakonna peadirektor Rein Tammsaar (637 7173,
[email protected]) ja sama osakonna nõunik Jana Vanamölder (637 7177,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud juriidilise
osakonna 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) jurist Liina Martinson (637 7428;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Arengukava koostamise eesmärk on
- tagada välispoliitika tõhus toimimine kiiresti muutuvas keskkonnas;
- seejuures silmas pidades, et välispoliitilised sihid ning erinevad tegevussuunad oleks
omavahel loogiliselt seotud;
- viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogu poolt vastu võetud alusdokumentides
sätestatut;
- planeerida välispoliitika valdkonna eesmärke, tegevusi ja ressursse koostöös partneritega.
Välispoliitika valdkonna arengukava koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise
korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad
strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on oluliseks
eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele.
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada „Välispoliitika arengukava 2030”.
Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks
Välisministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks kõik teised
ministeeriumid ja Riigikantselei.
Punktiga 3 tehakse Välisministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks hiljemalt 2019. aasta veebruaris.
3. Korralduse mõjud
Välispoliitika valdkonna arengukava elluviimisega kaasneb oluline mõju eelkõige riigi
julgeolekule ja välissuhtlusele ning majandusvaldkonnale. Esialgne mõjude analüüs
valdkondade lõikes on väljatoodud arengukava koostamise ettepanekus (vt lisa 1).
Põhjalikum analüüs meetmete lõikes viiakse läbi arengukava koostamise käigus, kus meetmete
rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega.
4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud
Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Välisministeeriumi tegevuskulude eelarvest.
5. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Eelnõu esitatakse teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks
Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile,
majanduskomisjonile, riigikaitsekomisjonile ja väliskomisjonile.
-1009650 22225 LISA 1 VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK T allinn 2018 Välisministeerium Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus ja taust PAGEREF _Toc507399521 \h 3 Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk PAGEREF _Toc507399522 \h 3 Olukorra analüüs ja probleemide kirjeldus PAGEREF _Toc507399523 \h 3 Arengukava üldeesmärk ja ulatus ning tegevussuunad PAGEREF _Toc507399524 \h 4 Julgeolek ning välis- ja Euroopa Liidu poliitika PAGEREF _Toc507399525 \h 4 Eesti kodanike ja majandushuvide kaitse PAGEREF _Toc507399526 \h 5 Eesti mõjukus ja hea maine PAGEREF _Toc507399527 \h 5 Demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitse PAGEREF _Toc507399528 \h 5 Seosed teiste arengudokumentidega PAGEREF _Toc507399529 \h 6 Riigikogu poolt heaks kiidetud kehtivad horisontaalsed arengukavad PAGEREF _Toc507399530 \h 6 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud valdkondlikud arengukavad PAGEREF _Toc507399531 \h 7 Muud arengudokumendid PAGEREF _Toc507399532 \h 7 Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs PAGEREF _Toc507399533 \h 8 Mõju majandusele PAGEREF _Toc507399534 \h 8 Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud PAGEREF _Toc507399535 \h 8 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele PAGEREF _Toc507399536 \h 9 Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele PAGEREF _Toc507399537 \h 9 Mõju regionaalarengule PAGEREF _Toc507399538 \h 9 Mõju elu- ja looduskeskkonnale PAGEREF _Toc507399539 \h 9 Seosed läbivate teemadega PAGEREF _Toc507399540 \h 9 Keskkonnahoid ja kliima PAGEREF _Toc507399541 \h 9 Võrdsed võimalused PAGEREF _Toc507399542 \h 9 Infoühiskond PAGEREF _Toc507399543 \h 10 Regionaalareng PAGEREF _Toc507399544 \h 10 Riigivalitsemise areng PAGEREF _Toc507399545 \h 10 Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava PAGEREF _Toc507399546 \h 10 Arengukava koostamise ja juhtimise eeldatav korraldus PAGEREF _Toc507399547 \h 10 Arengukava koostamises osalevad ministeeriumid ja teised seotud osapooled PAGEREF _Toc507399548 \h 11 Sissejuh atus ja taust Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” §-st 5 ja riigieelarve seadusest, esitab Välisministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Väli spoliitika arengukava 2030“ koostamiseks. „Välispo liitika arengukava 2030“ katab riigi ee larvestrateegi a tulemusvaldkon da „ Välis - ja Euroopa L iidu poliitika“ ning panustab „Julgeolekupoliitika“ ja „Ettevõtlus ja innovatsioon i “ valdkonna arengudokument idesse . Välispoliitika arengukava koostatakse esimest korda. Arenguk ava koostatakse laiapindse välispoliitikat kujundava dokumendina. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk Välispoliitika arengukava koostatakse, et tagada välispoliitika tõhus toimimine kiiresti muutuvas keskkonnas ; välispoliitilised sih id ning erinevad tegevussuunad oleks omavahel loogiliselt seotud ; viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetu d alusdokumentides sätestatut; planeerida väl ispoliitika valdkonna eesmärke, tegevusi ja ressursse koostöös partneritega ; strateegilise planeerimise hea tavaga kooskõlas oleva juhtimissüsteemi rakendamine, mis loob eeldused tegevuspõhisele eelarvele üleminekuks 2020 . Olukorra analüüs ja probleemide kirjeldus Välispoliitika peamine risk on ettearvamatud negatiivsed arengud rahvusvahelises keskkonnas . See väljendub esmajoones reeglitel põhineva rahvusvaheliste suhete süsteemi ja seda kandvate organisatsioonide, eriti Euroopa Liidu ja NATO nõrgenemise riskis. Koos demokraatliku õiguskorraga püütakse kahtluse alla seada ka seni kehtivat globaalset majandusmudelit. Riskifaktoriteks on julgeolekuolukorra üldine pingestumine Euroopas, aga ka ohvriterohkete konfliktide, sõjalist või tsiviilsekkumist nõudvate humanitaarkriiside puhkemise sageduse kasv Euroopa lähinaabruses ja kaugemal, autoritaarsete režiimide ettearvamatu käitumine, rahvusvahelise vahendustegevuse ebaõnnestumine, uut tüüpi või teisenenud sõjapidamisviiside kasutamine, kontrollimata sisseränne ning äärmusluslike ideoloogiate ja populismi levik. Ohtude spektrisse kuuluvad ka terrorism, tuumarelvade levik ning küberohud. Seoses üleilmastumisega võib eluks tarvilike ressursside vähenemine ning inimtegevusest põhjustatud kliima soojenemine ja elukeskkonna muutused kasvatada pingeid ja viia konfliktideni. Paralleelselt rahvusvahelisest keskkonnast tulenevate ohtudega mõjutavad Eesti välispoliitikat ka Euroopa Liidu ja lääneriikide ühiskondades toimuvad arengud, samuti Euroopa Liidu ja transatlantilise kogukonna ning samameelsete riikide ühtsus. Väliskaubandus valdkonna arenguid mõjutab Ameerika Ühendriikide uudne, multilateraalsust vähem hindav lähenemine kaubandusele, millel on ulatuslikud globaalsed mõjud ning koos Brexitiga mõjutavad nad ka EL kaubanduspoliitikat. Kaubandussuhetes Venemaaga kehtestas EL Venemaale sanktsioonid vastustamaks Krimmi annekteerimist ning relva konflikti toetamist Ida-Ukrainas. Venemaa rakendab omalt poolt ELi suhtes sanktsioone, millel on üksikute majandussektorite lõikes oluline mõjutegur ka Eesti majandusele ja mis sunnib ettevõtjaid oma tegevust oludega kohaldama. Hiina globaalse majandusvõimuna rakendab oma huve jõuliselt nii multilateraalses kontekstis kui suhetes ELiga. Hoolimata majandus- ja kaubanduskokkulepete olemasolust, on endiselt risk kaubandustõrgete tekkimisele ka Eesti tavapäraste kaubanduspartneritega. Arengukava üldeesmärk ja ulatus ning tegevussuunad Arengukava koostamisel analüüsime ning vajadusel ajakohastame välispoliitika üldeesmärki ja selle ambitsiooni. Eesti välispoliitika eesmärk on meie riigi iseseisvuse kestmise tagamine , Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja edendamine rahvusvahelisel areenil . See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises , meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste edendamises . Arengukava ü ldeesmärgi elluviimiseks on tegevused kavandat u d viies olulises suunas : j ulgeolek v älis - ja Euroopa Liidu poliitika Eesti kodanike ja majandushuvide kaitse Eesti mõjukus ja hea maine d emokraatia, isikuvabaduste ja õigusriigi põhimõtete kaitse . Julgeolek ning välis - ja Euroopa Liidu poliitika Välispoliitika arengukava on suunatud sellele, et olukorra analüüsis toodud riskid ei realiseeruks või nende realiseerumisel oleks nende mõju Eestile võimalikult väike . Välisministeerium oma tegevusega kujundab selleks sobivat rahvusvahelist keskkonda, samuti loob ja arendab enda võimeid Eesti huvides tegutsemiseks. Mõjusaim meetod selleks on soodustada poliitikat, mis võimaldab tugevdada kehtivat multilateraalset rahvusvaheliste suhete süsteemi. Eesti huvides on Euroopa Liidu ja NATO sisemine tugevus ja ühtsus, nende rahvusvahelise mõju kasv, aga ka valmisolek reageerida ebasoovitavatele arengutele. See eeldab Ees tilt kahe- ja mitmepoolsete suh ete aktiivset arendamist, panustamist NATO ja ELi, aga ka ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja tahtekoalitsioonide tegevusse. Seetõttu toetab Eesti NATO ja ELi ühtsuse ja tegutsemisvõime pidevat tugevdamist. Samuti annab Eesti oma panuse kriisiriikide ja -piirkondade stabiliseerimisse tsiviilekspertide, humanitaarabi ja arengukoostöö kaudu. Eesti kodanike ja majandushuvide kaitse Arengukava tegevuste kavandamisel peame silmas, et Eesti oleks konsulaarteenuste , sh viisateenuse pakkumisel tõhus ning operatiivne. Eesti välisesinduste konsulaartegevuse intensiivsuse määrab nõudlus, mis võib olla kõikuv nii majanduslikel kui ka poliitilistel põhjustel. Viimaste aastate kriisid ja terroriaktid, sealhulgas Euroopas, nõuavad Välisministeeriumilt aina suuremat valmisolekut meie inimesi kaitsta ja kriisidele operatiivselt reageerida. Väliskaubanduse valdkonnas toetab Eesti jätkuvalt ning aktiivselt vaba kaubandust EL kaubandussuhetes globaalsete kaubanduspartneritega, sealhulgas ka mitmepoolses WTO raamistikus. Tegevusi kavandades peame silmas, et Eesti majandushuvid oleks kaitstud parimal moel. Äridiplomaatia valdkonnas peame arengukava koostamisel oluliseks ettevõtjate võimaluste parandamist globaalses konkurentsis ning paremate tingimuste loomist välisinvesteeringute meelitamiseks Eestisse. Eesti mõjukus ja hea maine Välispoliitika arengukava fookuses on Eesti kahepoolsed suhted ja koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides , eesmärgiga hoida alal suhete edendamiseks mõeldud kanaleid ja kindlustada Eestile mõjukus ja hea maine ning hoida ära või vähendada rahvusvahelistes suhetes tekkida võivaid konflikte. Peame oluliseks ning kavandame tegevusi, et Eesti kuvandi üheks kindlaks osaks on e-valitsemine, e-demokraatia ja küberturvalisus. Elav kultuuridiplomaatia peab kaasa aitama Eesti tuntusele ja heale mainele. Ka Eesti püüdlus saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liikmelisus on suunatud neile eesmärkidele: rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ning Eesti kuvandi kinnistamisele tegusa rahu ja julgeoleku tagajana maailmas. Demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitse Arengukava tegevuste kavandamisel peame oluliseks demokraatia, inimõiguste , õigusriigi põhimõtet e , majandusvabadus t ja arengut e dendava väärtuste ruumi hoidmist ja edendamist . Selleks toetab Eesti rahvusvahelise õiguse järgimist, rahvusvaheliste kohtute (eelkõige Rahvusvaheline Kohus , Rahvusvaheline Kriminaalkohus ) jurisdiktsiooni laiemat aktsepteerimist ning Euroopa Inimõiguste Kohtu süsteemi sõltumatuse ja autoriteedi tagamist. Samuti osaleb Eesti välispoliitika elluviimisel teadlikult rahvusvahelise õiguse arendamises, sh kübervaldkonnas. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi tegevused toetavad välispoliitilisi eesmärke kahepoolses koostöös ning Eesti head mainet, usutavust ja kaasarääkimise võimet rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti teeb kahepoolset koostööd riikidega, kellele suudame oma kogemuste põhjal pakkuda lisandväärtust (prioriteetsed sihtriigid Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan). Arengukava kestvuse perioodi jooksul ning panustatavate summade kasvades suureneb Eesti arengukoostöö maht vähimarenenud riikides kooskõlas rahvusvaheliselt kokku lepitud arengukoostöö prioriteetsusele lähtuvalt riikide arengutasemest. Pikaajaline rändesurve arenguriikidest jääb Euroopale ja sealhulgas Eestile püsima lähemateks aastakümneteks. Kuigi humanitaarabi reeglina ei ole tingimuslik, on selge et rände algpõhjustega tegelemine muuhulgas läbi arengukoostöö võimaluste vähendab kaudselt ka rändesurvet. Arengukoostöö kavandamisel lähtume ÜRO säästva arengu eesmärkide elluviimisest. Seosed teiste arengudokumentidega Välispoliitika a rengukava koostamisel tagatakse ee smärkide ja tegevuste kooskõla Eesti kon kurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning teiste laiapõhjaliste arengukavadega. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ dokument on oluline eelkõige majandu se ja äridiplomaatia aspektist, sh väljakutsed : I Eesti kui atraktiivse inve steerimiskeskkon na kujundamine, II Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine , III Ettevõtjatele ekspordivõimekuse kasvu ning ekspordipotentsiaali kasutamist soodustavate toetusmeetmete pakkumine . Riigikogu poolt heaks kiidetud kehtivad horisontaalsed arengukavad Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“. Riigikogu 14. septembri 2005 . a otsusega heaks kiidetud strateegia. Eesti riigi ja ü hiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega . Strateegia selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus . S trateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikema s perspektiivis? Mistõttu on strateegia aluseks valdkondlike arengukavade koostamisel. E esti julgeolekupoliitika alused , heaks kiidetud Riigikogu 31. mai 2017. a otsusega. Julgeolekupoliitika alustes sõnastatakse Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. Tegemist on raamdokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks. Dokument on oluline lähtealus uue arengukava julgeoleku valdkonna meetmete kavandamisel. Eesti arengukoostöö põhimõtted . Riigikogu 15. jaanuari 2003. a otsusega heaks kiidetud dokument, mis sätestab Eesti arengukoostöö põhimõtted ja nende saavutamise viisid. Eesti välispoliitika lahutamatu osana on arengukoostöö suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega. Dokument on oluline lähtealus uue arengukava arengukoostööpoliitika meetmete väljatöötamiseks . Eesti ekspordipoliitika põhialused. Riigikogu 14. novembri 2001. a otsus. Põhialustes sätestatakse, et Eesti ekspordipoliitika eesmärk on ekspordil põhineva majanduskasvu toetamine ekspordi arengule kaasaaitamise teel. Ekspordipoliitika ülesanne on ekspordi arenemiseks ja kasvuks võimalikult soodsa institutsionaalse raamistiku loomine ning ekspordi toetamine Eesti toodete konkurentsivõime suurendamise ja eksportijatele tugiteenuste pakkumise kaudu . Dokument on oluline lähtealus uue arengukava ekspordipoliitikaga seotud tegevuste kavandamiseks. Ee sti riikliku turismiarengukava 2014-2020 . Riigikogu 18. novembri 2013. a otsus. Arengukava keskendub Eesti turismisektori arengupotentsiaali efektiivsele rakendamisele. Dokument on oluline lähtealus Eesti tuntuse kasvatamiseks vajalike tegevuste kavandamisel uues arengukavas . Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020 . Riigikogus 12. veebruaril 2014. a vastu võetud kultuuripoliitika põhialused on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas. Välispoliitika arengukava koostamisel on seos eelkõige Eesti kultuuri tutvustamisega välismaal ja loomemajanduse teemadega. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud valdkondlikud arengukavad Riigikaitse arengukava 2017-2026 . Vabariigi Valitsuse poolt 29. juunil 2017. a heaks kiidetud valdkondlik arengukava. Riigikaitse arengukava on riigi strateegiline poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Dokument on oluline lähtealus uue arengukava julgeolekuvaldkonna meetmete kavandamisel. Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Vabariigi Valitsuse poolt 18. novembril 2013. a. heaks kiidetud arengukava. Arengukava keskmes on riigis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist ja nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna tagamine. Arengukava üks alaeesmärk on majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu loomine. Selline taristu on vajalik, et paremini tagada ühiskonna sidusust . Võtame arengukava aluseks, et leida parimaid infotehnoloogilisi lahendusi välispoliitika meetmete kavandamisel. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 . Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2013. a otsusega heaks kiidetud strateegia. "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020” koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia sätestab ühe alaeesmärgina, et Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad . Dokument on oluline lähtealus välispoliitika arengukava välismajanduse meetmete kavandamisel. Muud arengudokumendid Eesti äridiplomaatia strateegia. Kinnitatud e ttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt 28. detsembril 2017. a . Strateeg ia eesmärgiks on suurendada uute välisinvesteeringute mahtu ning kasvatada Eesti ettevõtjate eksporti sihistatud ja koordineeritud riigi välismajandusliku toe (äridiplomaatia) kaudu. Arengukava äridiplomaatia meetmete kavandamisel lähtutakse välisteenistuse spetsiifikast ja äridiplomaatia strateegias toodud põhimõtetest Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 . Programmi eesmärk on, et välismaal elavatel eestlastel oleks side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatrieerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levitada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada välismaist eesti kultuuripärandit. Dokument on üheks l ähtealus eks välispoliitika arengukavas eestluse ja kultuuripärandiga seotud tegevuste kavandamisel. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 on järjekorras neljas raamdokument, mida on koostatud alates liitumisest 2004. aastal. N agu ka kõikidel eelkäijatel , on selle peamine eesmärk rajada ühtsel valitsemisel ja ühistel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele Euroopa Liidu liikmena. Algamas on ettevalmistused järgmise Eesti Euroopa Liidu poliitikadokumendi koostamiseks ning hinnata tuleks, kas on võimalik see ühendada Välispoliitika arengukavaga. Küberjulgeoleku strateegia 20 14- 20 17 , mille eesmärk on suurendada küberruumi turvalisust ja inimeste teadlikkust, et tagada usaldust küberruumi vastu. Koostamisel on uus küberjulgeolekut käsitlev strateegia, mille koostamisse on kaastatud ka Välisministeerium. Eesti a rengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016- 20 20 on aluseks Eesti avaliku sektori tegevusele arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. Dokumendi üheks aluseks on ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Arengukava rakendamisega kaasnevate eelda ta vate mõjude esmane analüüs Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Tabelis 1 ning allpool on esitatud esmane ülevaade võimalikest arengukava elluviimisel kaasnevatest mõjudest. Mõjude analüüsi aluseks on võetud m õjude hindamise metoodikas toodud kontrollküsimustiku põhimõtted. Positiivsed mõjud avalduvad ennekõike seoses riigi julgeoleku ja v älissuhetega ning majandusega. Mõju Võimalik ulatus Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemise risk Mõju majandusele suur väike Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud väike väike Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele suur keskmine Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele väike keskmine Mõju regionaalarengule väike väike Mõju elu- ja looduskeskkonnale keskmine keskmine Tabel 1 Mõju majandusele Mõju majandusele on suur. Arengukava aitab kaasa avatud globaalse majanduskeskkonna arendamisele ning stabiilse ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomisele. Kuna arengukava üks tegevussuundi on seotud välismajandusega, sh ettevõtjate toetamisega välisturgudel ning välisinvesteeringute Eestisse meelitamisel, tugevneb tegevuste tulemusena Eesti ettevõtete rahvusvaheline seisund välisinvesteeringute, turismi, kaupade ja teenuste väljaveo ning loomemajanduse ja selle ekspordivõimekuse edendamisel. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud on väiksed. Arengukava rakendamist mõjutab rahvastiku vähenemine, sh kvalifitseeritud tööjõu nappus ning sellega kaasnev surve eelarvele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele on suur. Arengukava on otseselt seotud riigi julgeoleku ja välissuhtlusega , tegeldes kõigi peamiste väliskeskkonnast lähtuvate ohtudega ja aidates kaasa rahvusvaheliste suhete stabiilsusele, demokraatliku õiguskorra ja globaalse majandusmudeli jätkusuutlikkusele. Lisaks konventsionaalsetele ohtudele käsitleb arengukava ka inforuumis ja väärtusruumis toimuvaid muutusi ja üleilmseid ohte. Arengukava sätestab Eesti huvidest lähtuvad vajalikud tegevused julgeoleku ja välissuhtluse tugevdamiseks. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Suurem osa kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi on seotud välissuhtlusega ja mõjutatud rahvusvahelistest arengutest laiemalt. Arengukava rakendamise tulemusena avarduvad kohalike omavalitsuste rahvusvahelise koostöö võimalused mh arengukoostöö projektide kaudu, konsulaarvaldkonnas tehakse kohalike omavalitsustega koostööd Eesti kodanike kaitsmisel ja abistamisel välismaal. Arengukava rakendamise mõju nii tuludele kui ka kuludele on olemas. Tulud on seotud eelkõige välismajanduse valdkonnaga ning kulud eelkõige arenguabi ja välispoliitika tõhusama rakendamisega. Nii tulude kui ka kulude täpsem ulatus selgub arengukava koostamisel. Mõju regionaalarengule Arengukava elluviimise tulemusena kasvab riigi vastupanu- ja reageerimisvõime välisohtudele , suureneb piirkondlik julgeolek ja riigi turvalisus, mis avaldavad regionaalarengule positiivset mõju. Otsene mõju avaldub läbi ekspordi ja investeeringute potentsi aalse kasvu regioonides. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Arengukava rakendamisel on mõju elu ja looduskeskkonnale keskmine ning seotud eelkõige majandusvaldkonnaga. Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima On seotud eelkõige keskkonnariskide, sealhulgas kliimamuutuse, looduskatastroofide, õnnetuste tõenäosuse ja ulatuse vähendamisega seotud tegevuste kaudu. Seega aitab välispoliitika arengukava kaasa inimeste elukeskkonna hoidmisele ja samal ajal ka keskkonnahoiule selles osas, mis kuulub globaalse kliimapoliitika valdkonda. Võrdsed võimalused Välispoliitika arengukava aitab kaasa inimestevahelise võrdsuse tagamisele , seda eelkõige arengukoostöö meetmete kaudu . Infoühiskond Välispoliitika arengukavas võetakse arvesse „Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2020“. Arengukava eesmärkide efektiivsemaks ja optimaalsemaks saavutamiseks ning väliskeskkonnast tulenevate väljakutsetega tegelemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi ning aidatakse kaasa turvaliste info- ja kommunikatsiooniteh noloogia lahenduste tagamisele, küberjulgeoleku teemade ja e-riigi maine tutvustamisele maailmas. Regionaalareng Välispoliitika arengukava toetab regionaalarengut eelkõige aidates kaasa stabiilse ettevõtluskeskkonna kindlustamisele ning edendades eksporti ja investeeringuid. Riigivalitsemise areng Välispoliitika arengukava ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist. Arengukavaga taotletakse välispoliitika valdkonna eelarvestamise ja rahastamise selgemaks muutmist ning see loob eeldused üleminekuks tegevuspõhisele eelarvestamisele. Välispoliitika arengukava toetab avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö parandamist välispoliitika valdkonnas. Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava Allolevas tabelis on esitatud arengukava koostamise ja kaasamise üldine ajakava, mida täpsustakse koostöös partneritega jaanuar - märts 2018 Arengukava algatamise ettepaneku koostamine, selle kooskõlastamine ning esitamine Vabariigi Valitsusele märts-aprill 2018 Arengukava aja- ja tegevuskava täpsustamine koostöös part n eritega, juhtgrupi moodustamine märts-detsember 2018 Arengukava esialgse versiooni koostamine, koostöö partneritega mai 2018- veebruar 2019 Programmide koostamine , m õjude hindamise läbiviimine oktoober 2018 – jaanuar 2019 Arutelud Riigikogu komisjonides jaanuar-veebruar 2019 Arengukava kooskõlastamine veebruar 2019 Arengukava heaks kiitmine Vabariigi Valitsuses , p rogrammid on valmis eelarvestrateegia sisendiks Tabel 2. Ajakava Arengukava koostamise ja juhtimise eeldatav korraldus Arengukava koostamise (sh arengukava protsessi juhtimine, üldise metoodika ning arengukava koostamise toetamine ja töörühmade sisendi koondamine) eest vastutab Välisministeerium. Arengukava koostamise regulaarseks seiramiseks ja arengukava programmide töörühmade koostöö tagamiseks moodustatakse arengukava juhtgrupp , kuhu kuuluvad asjaom aste ministeeriumite esindajad. Arengukava koostamises osalevad ministeeriumid ja teised seotud osapooled Arengukava koostamisse kaastakse asjassepuutuvaid osapooli ning lähtutakse kaasamise heast tavast. Esialgse kaasamisplaani alusel kaasatakse allnimetatud osapooled. K õik ministeeriumid ja valitsusasutused ning Riigikantselei o n seotud välispoliitika kujundamisega. Teised olulised arengukavasse kaasatud osapooled on Riigikogu väliskomisjon, riigikaitsekomisjon ja EL asjade komisjon ning majanduskomisjon , Ka itseuuringute keskus, Presidendi Kantselei, Eesti Idapartnerlus e Keskus , kolmanda sektori esindajad ning ettevõtjate esindajad . Loetelu ei ole lõplik ning täieneb arengukava koostamisel.
Ministeeriumid
Riigikantselei 26.02.2018 nr 15.1-4/1236
Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Välispoliitika
arengukava 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu. Palume vastust eelnõude
infosüsteemis (EIS) märgitud tähtajaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Mikser
Välisminister
Lisa:
1. korralduse eelnõu 1 lehel
2. eelnõu seletuskiri 2 lehel
3. välispoliitika arengukava 2030 koostamise ettepanek (lisa 1) 11 lehel
Liina Martinson
637 7428
[email protected]
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526