dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. veebruar 2018
Viit
1-11/365-14
Registreeritud
27. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2018 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
29. märts 2018

Failid

  • 📎2-718-01111695 26.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc224 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.02.2018 nr KUM/15-0296/-2K Kultuuriministeerium [email protected] Meie 26.02.2018 nr 2-7/18-0111/1695 Suur-Karja 23 15076, Tallinn Muinsuskaitseseaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab muinsuskaitseseaduse eelnõu märkustega. Eelnõu § 13 reguleerib mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatamist. Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatakse võimalused haldusakti peatamiseks. Eelnõust saab järeldada, et peetakse eelkõige silmas ehitusloa andmise menetluse peatamist. Eelnõus on peatamise alusena toodud olukord, kus haldusakt võib kaitsealust eset mõjutada. Kindlasti mõjutab igasugune ehitusluba ehitist. Seega on täpsem eelnõu seletuskirjas toodud alus – otsus võib kultuuriväärtust pöördumatult kahjustada. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu teksti vastavalt täpsustada. Samas lõikes sätestatakse, et haldusakti andmise menetlus peatatakse mitte kauem kui 24 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Seletuskirjas ei ole selle kohta analüüsi, kas see on mõislik aeg ja on alust arvata, et sellega võib kaasneda oluline negatiivne mõju (sh negatiivne majanduslik mõju) näiteks kinnisasja omanikule. Lisaks ehitusloa andmisele on teatud tegevused ehitise juures ka teatamiskohustusega (näiteks kortermaja ümberehitus). Seega tuleks eelnõusse lisada regulatsioon, mis võimaldaks mälestiseks tunnistamise menetluses peatada ka teatamiskohustusega ehitustegevuse (näiteks mitteteavitatuks lugemise teel vms). Võttes arvesse, et loamenetluse peatab kohalik omavalitsus, peaks vähemalt seletuskirja tasemel selgitama, kuidas toimub infovahetus kohaliku omavalitsuse kui ehitusloa andmiseks pädeva asutuse ja Muinsuskaitseameti vahel, et vajadusel oleks võimalik haldusakti peatamiseks piisavalt operatiivselt reageerida. Eelnõu § 15 reguleerib muinsuskaitsealaks tunnistamise ettevalmistamist. Menetluse algatamisest teavitamiseks avaldatakse kuulutus ühes üleriigilises päevalehes ja kohalikus või maakonna lehes. Arvestades interneti kättesaadavust tuleks kaaluda ka muid kanaleid teavituse edastamiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eelnõu §-des 12-16 tuleks reguleerida mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse maksimaalselt ajalist kestust. Vastasel korral on tegemist tähtajatu menetlusega, mis võib oluliselt pärssida näiteks kinnisasja omaniku õigusi. Eelnõu § 17 reguleerib mälestiseks ja kaitsealaks olemise lõpetamist. Arvestades, et Eestis on ligi 96% elamufondist eraomandis ja tuginedes Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni artiklile 11: „Tingimusel, et pärandi arhitektuursele ja ajaloolisele küljele on osutatud piisavalt tähelepanu, kohustub [riik] igal pool kaasa aitama: kaitstavate varade kasutamisele tänapäeva elu vajadustest lähtudes; kus võimalik, vanadele ehitistele uue kasutuse andmisele“ juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 17 ei ole käsitletud olukorda, kus kaitstava vara kasutamiseks ei ole võimalik enam omanikul ega riigil piisavaid investeeringuid teha ning sellest tulenevalt ei täida vara enam tänapäeva elu vajadustest lähtuvaid eesmärke või on muutunud ohtlikuks selle võimaliku uue kasutaja elule ja tervisele. Eelnõu § 17 lõige 1 p 5 hõlmab küll hävinud mälestise kaitse lõpetamist, aga tegelikkuses on juhtumeid, kus mälestis on muutunud kasutuskõlbmatuks või ohtlikuks ja selle taastamine ei ole põhjendatud, kuna ka parimate § 2 lõikes 6 toodud koostöö praktikate rakendamisel ei ole seda võimalik uuesti kasutusse anda ja vara kaitse all hoidmine ei aita kaasa vara kasutamisele. Näide: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23326. Sellest tulenevalt peaks olema sätestatud ka kasutusest väljalangenud või ohtlikuks muutunud mälestiste kaitse lõpetamine juhul, kui nende taastamine ei ole põhjendatud. Kinnisasjade puhul tuleks vajaduse ilmnemisel kaaluda hoonestuse osalise või täieliku lammutamise lubamist ja ajaloolise arhitektuuri järgimist samale kinnistule ehitiste püstitamisel, samaväärsete materjalide kasutamist või arhitektuuriväärtust omavate säilinud detaile kasutamist / detailide säilitamist vallasasjadena. Eelnõu §-d 18-20 reguleerivad kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmist. Eelnõu § 19 kohaselt kohaldatakse ajutise kaitse alla võetud asja suhtes mälestise kohta sätestatut. Ajutise kaitse alla võib võtta kuni kuueks kuuks ja pikendada tähtaega kuni 12 kuuni. Teeme ettepaneku vähemalt seletuskirja tasemel kirjeldada ehitusloa peatamise tähtaegu ajutise kaitse alla võtmisel ja hilisemal mälestiseks tunnistamise menetluses. Juhul kui ajutise kaitse alla võtmisele järgneb mälestiseks tunnistamise menetlus, võib ehitusluba olla peatatud kuni 3 aastat (12 kuud + 24 kuud). Palume ka selle tähtaja pikkuse mõistlikkust ja proportsionaalsust analüüsida. Eelnõu § 35 reguleerib mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise taastamiskohustust. Eelnõu § 35 lõike 2 kohaselt seisneb mälestise rikkumine ka ehitise keemiliste omaduste rikkumises. Ehitusseadustik (edaspidi EhS) nimetab üksnes ehitise füüsikalisi omadusi. Palume seletuskirjas kirjeldada, mida peetakse silmas ehitise keemiliste omaduste kahjustamise all. Eelnõu § 37 reguleerib juurdepääsu kinnisomandile. Eelnõu § 37 lõike 1 kohaselt on kinnismälestise juurde viiv tee päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal juurdepääsu mälestisele. Eratee on EhS-i mõistes eratee ja selle kasutamine peab olema ohutu (EhS § 8). Seejuures ohutuse ja seega ka tee vastava seisundi tagamine on eratee omaniku ülesanne (EhS § 19 lõige 1). Paratamatult tee korrashoid ja ohutuse tagamine on rahaliselt koormav. Kuna seaduse eelnõuga antakse teele valge ajal avalik funktsioon ning sellel ajal ei ole eratee omanikul võimalik piirata eratee kasutamist, siis teeme ettepaneku muuta eelnõu § 31 sõnastust selliselt, et mälestise säilitamise toetus hõlmaks ka mälestisele viiva juurdepääsutee korrashoidu. Eelnõu § 41 kehtestab hoolduskava regulatsiooni. Hoolduskava on mõeldud omaniku abistamiseks. Siiski teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et hoolduskava esitatakse ka kultuurimälestiste registrisse, et näiteks kinnisasja omaniku vahetusel oleksid vajalikud dokumendid hõlpsasti leitavad. 2 (6) Eelnõu § 46 ja § 47 reguleerivad tööde loa vajadust muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Mitmed avalikult kasutatavad teed asuvad mälestise kaitsevööndis ning nende rekonstrueerimiseks viiakse reeglina läbi geoloogilised uuringud, mille raames võetakse pinnaseproovid ning määratakse nende omadused, põhjavee tase ning muud olulised geotehnilised tingimused, mis on vajalikud ehitise projekteerimiseks ja ehitamiseks. Sellega seoses palume selgitada, kas tee rekonstrueerimisele eelnevad geoloogilised uuringud liigituvad eelnõu mõistes § 47 lõike 2 punkti 1 või muu loakohustusliku tegevuse alla. Kui vastus on jaatav, siis teeme ettepaneku jätta kõnealused uuringud eelnõu § 47 käsitlusest välja. Mõistame loa vajadust, kui tegevused puudutavad otseselt mälestist või muinsuskaitseala. Samas loakohustus geoloogiliste uuringute läbiviimiseks kaitsevööndis ei ole meie hinnangul põhjendatud. Eelnõu § 49 käsitleb muinsuskaitse eritingimusi. Eelnõu seletuskirja kohaselt kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus ja uusehitis püstitatakse projekteerimistingimuste alusel, tuleb väljastaval asutusel vastavalt EhS § 31 lõikele 4 esitada projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega, st mälestise ja muinsuskaitseala korral Muinsuskaitseametile. Teeme ettepaneku kaaluda selguse huvides vastava regulatsiooni lisamist eelnõusse. Eelnõu 4. peatükis reguleeritakse muinsuskaitse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate nõudeid. Peatükis on koos käsitletud pädeva isiku kvalifikatsiooninõudeid ja ettevõtja teatamiskohustust, mis olemuslikult on erinevad. Kvalifikatsiooninõudeid kui tegutsemisõigust ja ettevõtja teatamiskohustust käsitletakse teistes õigusaktides (näiteks EhS) reeglina eraldiseisvana. Soovitame rakendada ühtlustatud lähenemist. Eelnõu § 62 sätestab nõuded muinsuskaitse valdkonnas tegutsemisele. Teeme ettepaneku pädeva isiku kinnitusest loobumise osas juhinduda kehtiva EhS-i tekstist. Eelnõu §-s 62 toodud pädeva isikuga õigussuhte katkemise korral tuleks reguleerida eraldi ka pädeva isiku kinnitusest loobumist. Juhime tähelepanu, et EhS § 25 järgi on eraldi reguleeritud a) nii pädeva isiku kinnitusest loobumisel pädeva isiku enda poolt registri teavitamine (EhS § 25 lõige 5) kui ka b) pädeva isiku kinnitusest loobumisel ettevõtjapoolne teavitamine (EhS § 25 lõige 5). Eelnõu § 62 lõike 6 kohaselt ei ole pädeval isikul endal õigus esitada registrile kinnitusest loobumise teadet, vaid seda saab teha ainult ettevõtja, kellega oli pädeval isikul õigussuhe. Praktikas võib see tekitada olukorra, kus ettevõtja ei pruugi üldse registrit teavitada, näiteks olukorras kus ettevõtja soovib tegevusalal tegutsemist jätkata. Eelnõu § 64 sätestab nõuded pädevustunnistusele. Eelnõu kohaselt ei pea isik pädevustunnistust taotlema kui isiku taotletaval tegevusalal on kehtiv kutsestandard. Õigem oleks, kui isik ei pea enam pädevustunnistust taotlema, kui ta saab oma kvalifikatsiooni tõendada kutseseaduse kohase kutsega. Uute kutsestandardite välja töötamisel võib tekkida olukord, kus isiku pädevustunnistuse kehtivusaeg viis aastat on möödunud ja kuigi kutsestandard on küll olemas, puudub tegelikult veel kutse andjate valmisolek kutseid anda. Samas on ka olemas formaalne alus pädevustunnistuse andmisest keeldumiseks. Sellist ettevõtja jaoks ebaselget olukorda on soovitatav vältida. Eelnõu §-d 99 ja 100 kehtestavad üleminekusätted vastutava isiku tegevusloale ja ettevõtja tegevusloale. Juhime tähelepanu, et eelnõu rakendamisel perioodil 1.01.2019. a – 1.01.2022. a hakkab kehtima isiku kvalifikatsiooni määramisel üsna segane olukord, kus korraga kehtivad: 1) vastutava spetsialisti tegevusluba; 2) pädevustunnistus ning 3) kutsetunnistus. 3 (6) Seega palume siinkohal kaaluda siinkohal pädevustunnistuse asemele näiteks ühtse kutsestandardi väljatöötamist. Kutsestandardipõhine kvalifikatsiooni määramine ühilduks paremini ka praeguste suundadega ehitusvaldkonnas. Üldise tähelepanekuna märgime, et eelnõus puuduvad paljudel juhtudel menetlusliku poole pealt tähtajad (nt tööde peatamise, mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise jne osas). Mälestise ja ehitise omanike huvides oleks, et läbi viiakse läbipaistev ja mõistlikes ajaraamides menetlus, mille aluseks võiks olla vähemalt esialgsete indikatiivsete tähtaegade sätestamine seaduses. Seoses ettevõtjale esitatavate nõuetega on seletuskirja osas veel järgmised märkused. Seletuskirja leheküljel 5 on kirjutatud, et „Muinsuskaitsevaldkonnas tegutseva füüsilise isiku tähtajatu tegevusluba asendatakse tähtajalise pädevustunnistusega ning seotakse kutsesüsteemiga.“ ning leheküljel 57 „Seetõttu on mõistlik liikuda muinsuskaitse valdkonnas isiku pädevuse tõendamisel kutsele kutseseaduse tähenduses.“ Kuivõrd eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas nähakse ette pädevustunnistuse sidumine kutsesüsteemiga, siis võiks seda siinkohal seletuskirjas täpsustada. Viidatud lause ning eelnõu §-de 99 ja 100 valguses palume kaaluda pädevustunnistuste mitte väljastamist ning tegevuslubadele pikema tähtaja andmist, seda enam, et ka eelnõu seletuskirjas toodu kohaselt on eelnõu koostaja seisukohal, et pädevuse tõendamisel on mõistlik võtta aluseks kutsesüsteem. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada ka seda, kes praeguse eelnõu teksti järgi otsustab isiku pädevuse üle. Seletuskirja leheküljel 57 on kirjas, et „Kutse saamise eeldusi kontrollib erialaspetsialistidest koosnev kutsekomisjon, st isikute pädevust hindavad teised samas valdkonnas tegutsevad spetsialistid, kes suudavad pädevust hinnata sisulisemalt kui haldusorgan formaalselt dokumente hinnates. Kehtib ka n-ö naabrivalve.“ Leiame, et eelnõu seletuskirjas võiks selgitada ka seda, kuidas saab eelnõu koostaja hinnangul olema tagatud läbipaistev pädevustunnistuse andmine, võttes arvesse sealjuures ka töö tellija ja järelevalve huvisid ning nende varasemat praktikat. Palume eelnõu seletuskirja lisada ka majandustegevuse registri arendustöödega seotud kulu: esialgse hinnangu kohaselt on majandustegevuse registrile kuluvate arendustööde maksumus hinnanguliselt 6000 eurot (andmestruktuuride ja vormide muutmine, X-tee teenuste arendamine, jne). Halduskoormuse ja mõjude hindamise osas palume eelnõu seletuskirjas täpsustada: 1) milliste kohustuste osas millises summas ja kui suurele ettevõttete sihtgrupile kaasneb kulu seoses määratud uuringute, tööde, nõustamise, hoolduskava ja järelevalvega? 2) millise rahalise summa võidab ettevõtja seoses tegevusloa kaotamisega, võttes seejuures arvutuse tegemisel arvesse, et ettevõttega peab olema seotud vähemalt üks pädevustunnistusega spetsialist, kellel on kohustus iga 5 aasta järel pädevustunnistus pikendada. Arvutuse tegemisel võiks arvesse võtta ka seda, et praegu väljastatakse tegevusluba tähtajatult. Arvutuste tegemisel võiksite lähtuda mõjude hindamise metoodikas osundatud standardkulu mudelile. Esitame käesolevaga ka mõned tähelepanekud, mida võiks eelnõu seletuskirja selgituste juures täiendavalt arvesse võtta. Seletuskirja leheküljel 59 on (§ 62) lõike 6 kohta järgmine selgitus: „Lõikes 6 sätestatakse tegevus ettevõtja ja pädeva isiku vahelise õigussuhte lõppemise korral. Sellisel juhul on pädeval 4 (6) isikul õigus teatada registripidajale, et ta loobub lõikes 1 nimetatud kinnitusest. Eelkõige vastutab oma tegevusega seotud andmete õigsuse eest ettevõtja. Kui ettevõtja tahab jätkata asjaomasel alal tegutsemist, tuleb tal MsüS § 30 lõike 5 kohaselt esitada registripidajale majandustegevuse üldandmete muutumise teade.“ Juhul kui ainuke pädev isik oli loobunud, siis on ka teade kehtetu (arhiveeritud) ja ettevõtja ei saa muutmise taotlust esitada vaid tuleb esitada uus taotlus. Seletuskirja lehekülgedel 59 ja 80 on järgmine selgitus: „Ettevõtja jaoks kaob ära tegevusloa riigilõiv. Kui ettevõtte heaks töötav pädev isik pikendab oma pädevustunnistust või uuendab oma kutset regulaarselt, ei kaasne ka pädevustunnistuse tähtajaliseks muutumisega ettevõtjale uusi kohustusi.“. Riigilõivu ei ole ka juhul kui ettevõtja esitab andmeid elektrooniliselt. Järgnevalt veel redaktsioonilised märkused. Eelnõu § 4 p 8 on mõiste „ilme muutmine“. Eelnõu § 48 lõikes 1 p 1 kasutatakse mõistet „välisilme muutmine“. Teeme ettepaneku selguse eesmärgil ühtlustada eelnõus kasutatud terminoloogia. Samas punktis kasutatakse mõistet „konstruktiivne element“. EhS-s kasutatakse mõistet „konstruktsioonielement“. Palume termin läbivalt eelnõus ja seletuskirjas parandada. Eelnõu § 44 lõike 4 kohaselt keeldub Muinsuskaitseamet uuringuloa andmisest kui uuringu tegevuskava ei vasta nõuetele. Samas on seletuskirjas eelnõu § 43 juures nimetatud, et uuringu tegevuskava asemel kasutatakse mõistet uuringukava. Palume need mõisted eelnõus ja seletuskirjas üle vaadata. Eelnõu § 46 ja 47 kasutatakse mõistet luba, eelnõu § 54 sama asja kohta mõistet tööde luba. Teeme ettepaneku selguse eesmärgil ühtlustada eelnõus kasutatud terminoloogia. Eelnõu §-s 49 kasutatakse mõistet ehitamise ehitusprojekt. EhS-s kasutatakse mõistet kas ehitusprojekt või ehitise ehitusprojekt. Seletuskirja leheküljel 48 kasutatakse mõistet projektdokumentatsioon. EhS-s ja alamaktides kasutatakse mõistet ehitusprojekti dokumendid. Palume läbivalt seletuskirja parandada. Seletuskirja leheküljel 48 on viidatud EhS-i eelnõule. EhS jõustus 01.07.2015.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 5 (6) Ivo Jaanisoo 6397638 [email protected] Ülle Reidi 6256457 [email protected] Regina Michaelis 6256483 [email protected] Elis Prangli 6397659 [email protected] Pavel Karev 6397611 [email protected] 6 (6)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel