Toomas Tõniste Teie 16.02.2018 nr 4-1/1406-1
Rahandusministeerium
Meie 26.02.2018 nr 6-2/467-2
Riigieelarve seaduse rakendusaktide
kooskõlastamine
Esitasite Kultuuriministeerium kooskõlastamiseks rahandusministri määruste
„Eelarveklassifikaator“ ja „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti
koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ koos lisadega eelnõud.
Kultuurministeerium kooskõlastab eespool nimetatud eelnõud järgmiste märkustega:
1) Juhime tähelepanu, et strateegilise juhtimise osas puudub endiselt riigieelarve seaduse § 20 lg
5 alusel kehtestatud rakendusakt. Leiame, et selle mõttega on juba vastuolus kehtiva määruse
„Eelarveklassifikaator“ paragrahv 1 lõige 1, mis ütleb, et muuhulgas lähtutakse määrusest ka
strateegilisel planeerimisel. Praegusel juhul reguleerib strateegilist planeerimist osaliselt
rahandusministri määrus „Eelarveklassifikaator“ ja osaliselt „Riigi eelarvestrateegia ja
ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise kord“ (edaspidi RES/RE kord). Selline käsitlus on meie hinnangul vastuolus
riigieelarve seadusega. Selle § 20 lg 5 sätestab selgesõnaliselt volitusnormi valdkonna
arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise korra kehtestamiseks Vabariigi Valitsus määrusega. Seda valdkonda
ole pädev reguleerima rahandusminister oma määrustega. Rahandusminister kehtestab küll
riigieelarve seaduse § 29 lg 4 alusel eelarveklassifikaatori määrusega, aga see ei anna talle
volitust sama määruse raames strateegilist planeerimist korraldada. Pigem peaks
tegevuspõhise eelarve koostamisel lähtutama strateegilise planeerimise korraldusest. Selle
raames peaks määratletama tulemusvaldkonnad, planeerimistasandid, strateegiliste
arengudokumendid, nende koostamise, seire ja aruandluse kord, planeerimistasandid ja neile
vastav eesmärkide ning mõõdikute süsteem ning rakendusaktide (programmide,
ühisprogrammide) koostamise ja menetlemise põhimõtted.
Eelpool toodud vastuolust ja puudustest tulenevalt ei saa strateegilise planeerimise
korraldajad (ministeeriumid) hoomata strateegilise planeerimise tervikpilti, kuna ei ole selge,
millise hierarhia erineval tasandil kinnitatavad õigusaktid moodustavad ja millises õigusaktis
millist planeerimisprotsessi määratletakse. Näiteks jääb praegu arusaamatuks, mis on
eesmärkide, meetmete ja mõõdikute omavaheline seos valdkondlikes arengukavades ja
programmides planeerituga. Kas programmides kajastatavad meetmed, eesmärgid ja
mõõdikud töötatakse välja valdkondlike arengukavade koostamise raames ja peavad olema
täpses vastavuses ning selle korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega või on see
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
kehtestatav eraldi süsteemina programmides, mille koostamist reguleerib eelarve
klassifikaatori määrus nagu kooskõlastamisele esitatud eelnõust võib tuletada. Lisaks on
Rahandusministeerium kehtestanud mitteametlikult mitmeid juhendeid, mis tekitavad
küsimuse, et millist rolli need täidavad ja kui kohustuslik nende järgimine saab olla, kui
juhendid ei ole kooskõlas seaduse rakendusaktidega.
Õigusaktide killustatus ei aita kaasa ministeeriumidel ühtse ja selge strateegilise planeerimise
süsteemi loomisele ega tegevuspõhisele planeerimisele ja –eelarvestamisele üleminekul.
Samuti juhime tähelepanu, et ükski akt ega kooskõlastavad eelnõud ei reguleeri siiani
ühisprogrammide koostamist ega menetlemist, mis tuleks aga esitada hiljemalt juba järgmise
RES protsessi raames ning ette valmistada 2018. aasta jooksul.
2) Määruse „Eelarveklassifikaator“ eelnõus tekib vastuolu §-i 4 lg 4 ja §-i 11 vahel. Paragrahv 4
lg 4 sõnastatakse selliselt, et arvestusobjektideks jäävad vaid organisatsioon ja
planeerimistasand. Siinkohal mainime, et strateegilise planeerimise juhendis on
arvestusobjekte endiselt 4 ehk nimetatutele lisaks ka eesmärk ja mõõdik. Paragrahvis 11
täiendatakse uue mõistega „tegevusala“, mida strateegilise planeerimise juhendis ei ole.
Seletuskiri küll ütleb, et see on erisus tegevuspõhisele eelarvele üle läinud asutustele, aga
siiski jääb selgusetuks, et kas strateegilise planeerimise juhendis katab sama mõiste tasandeid
„teenuse tegevus“ ja “ressursid“. Palume seda selgitada.
Viidatud eelnõu on kavas jõustada tagasiulatuvalt ehk 1. jaanuarist 2018, millest tulenevalt
juhime tähelepanu, et määrusega kooskõlla tuleks viia ka Rahandusministeeriumi kodulehel
olev strateegilise planeerimise juhend, millele pidevalt ametnikevahelises koostöös
viidatakse. Samuti teeme ettepaneku, et tulevikus uuendataks vajadusel RES protsessi aluseks
olevaid õigusakte eelneval aastal, et ministeeriumid jõuaks muudatustega kooskõlas ette
valmistada ka esitatavad dokumendid.
3) Juhime tähelepanu, et kehtiv RES/RE kord § 2 sätestab, et riigieelarve strateegia koostamise
raames peavad ministeeriumid esitama valdkonna arengukava rakendusplaani ja
tulemusaruande ning § 17 sätestab esitamise tähtajaks 1. märtsi. Juhime tähelepanu, et määrus
302, mis reguleerib ka aruandluse korda ei sätesta tähtaega ega viita ka selles osas
eelarveklassifikaatori määrusele ja ministeeriumid esitavad valdkondlike arengukavade
dokumendid väga erinevatel aegadel RES protsessist eraldiseisvana.
4) Juhime tähelepanu, et RES/RE korra eelnõu punkt 6 reguleerib taas programmi koostamisest,
mis peaks olema aga tervikuna reguleeritud määruses 302, kuna tegemist on strateegilise
planeerimise taseme rakendusdokumendiga. Silma jääb, et eelarveklassifikaatori eelnõu punkt
6 kasutab ka väljendit „vajadusel teenusest“. Seni on selgelt väljendatud tegevuspõhise
eelarvestamise koolitustel ja juhendites, et programmi tase on teenus.
5) Määruse „RES/RE“ kord § 10 lg 6 ja lg 7 ütlevad, et kaasrahastus ja selle määr otsustatakse
riigieelarve koostamise käigus. Samas on varasemalt kinnitatud, et soov on kaasrahastus ja
selle määr ära otsustada juba riigieelarve strateegia koostamise ja vastuvõtmise etapis. Jääb
arusaamatuks, milline protsess on õige ja lõplik.
6) Arusaamatuks jääb määruse „RES/RE“ kord § 21 lg 3 p 3, mis ütleb, et ülekandmist saab
riigiasutus taotleda vahenditele jäägiga alates 1000 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata
tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahele eelarveaasta lõpu seisuga, välja arvatud
riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud toetusena planeeritavad siirded riigiasutustelt.
Palume selgitada, mida peetakse silmas tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahe all.
7) Juhime eelnõu kontekstis tähelepanu, et riikliku kaasrahastuse ja omafinantseeringu
planeerimisel tuleb muuhulgas arvestada ka riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Täna
kehtiv määrus ja kooskõlastamisele saadetud määruse eelnõu ei sätesta kohustust
planeerimisel arvestada riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega juhul, kui need kohalduvad.
Eelnõu punkt 16, millega sõnastatakse määruse paragrahv 10 muudatused, sätestavad läbivalt,
et riikliku kaasfinantseeringu (sh otselaekuva välisrahastuse kaasrahastus) ja
omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude hüvitamine kaasrahastusena otsustatakse
eelarve koostamise käigus.
Kuna riigiabi reeglid keelavad katta toetuse saajal omafinantseeringut teistest riiklikest
vahenditest (sh KOVi vahendid), tuleks riikliku kaasfinantseeringu ja/või omafinantseeringu
summade planeerimisel ja otsustamisel eelnevalt veenduda ulatuses, mida riigil on üldse
võimalik lisaks toetusena anda.
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (muudetud määrusega (EL) nr 2017/1083)
üldtingimuste punkt 25 sätestab, et selleks, et teha kindlaks abi ülemmäära tuleb, arvesse
võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatavat riigiabi meetmete kogusummat.
Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada eelnõus, et summade planeerimisel ja
otsustamisel tuleb järgida riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Merju Künnapuu 628 2269,
[email protected]
Kadri Kilvet 628 2224,
[email protected]
Merle Põld 628 2347,
[email protected]