dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Kultuuriministeerium · 26. veebruar 2018
Viit
6-2/467-2
Registreeritud
26. veebruar 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
6 Finantstegevus ja raamatupidamine. Riigihanked
Sari
6-2 Kirjavahetus eelarve planeerimise, koostamise, jaotamise ja täitmise küsimustes
Toimik
6-2/2018 Kirjavahetus eelarve planeerimise, koostamise, jaotamise ja täitmise küsimustes
Vastutaja
Merle Põld

Failid

  • 📎6-2467-2 26.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc321 KB

Sisu (failidest)

Toomas Tõniste Teie 16.02.2018 nr 4-1/1406-1 Rahandusministeerium Meie 26.02.2018 nr 6-2/467-2 Riigieelarve seaduse rakendusaktide kooskõlastamine Esitasite Kultuuriministeerium kooskõlastamiseks rahandusministri määruste „Eelarveklassifikaator“ ja „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ koos lisadega eelnõud. Kultuurministeerium kooskõlastab eespool nimetatud eelnõud järgmiste märkustega: 1) Juhime tähelepanu, et strateegilise juhtimise osas puudub endiselt riigieelarve seaduse § 20 lg 5 alusel kehtestatud rakendusakt. Leiame, et selle mõttega on juba vastuolus kehtiva määruse „Eelarveklassifikaator“ paragrahv 1 lõige 1, mis ütleb, et muuhulgas lähtutakse määrusest ka strateegilisel planeerimisel. Praegusel juhul reguleerib strateegilist planeerimist osaliselt rahandusministri määrus „Eelarveklassifikaator“ ja osaliselt „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ (edaspidi RES/RE kord). Selline käsitlus on meie hinnangul vastuolus riigieelarve seadusega. Selle § 20 lg 5 sätestab selgesõnaliselt volitusnormi valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korra kehtestamiseks Vabariigi Valitsus määrusega. Seda valdkonda ole pädev reguleerima rahandusminister oma määrustega. Rahandusminister kehtestab küll riigieelarve seaduse § 29 lg 4 alusel eelarveklassifikaatori määrusega, aga see ei anna talle volitust sama määruse raames strateegilist planeerimist korraldada. Pigem peaks tegevuspõhise eelarve koostamisel lähtutama strateegilise planeerimise korraldusest. Selle raames peaks määratletama tulemusvaldkonnad, planeerimistasandid, strateegiliste arengudokumendid, nende koostamise, seire ja aruandluse kord, planeerimistasandid ja neile vastav eesmärkide ning mõõdikute süsteem ning rakendusaktide (programmide, ühisprogrammide) koostamise ja menetlemise põhimõtted. Eelpool toodud vastuolust ja puudustest tulenevalt ei saa strateegilise planeerimise korraldajad (ministeeriumid) hoomata strateegilise planeerimise tervikpilti, kuna ei ole selge, millise hierarhia erineval tasandil kinnitatavad õigusaktid moodustavad ja millises õigusaktis millist planeerimisprotsessi määratletakse. Näiteks jääb praegu arusaamatuks, mis on eesmärkide, meetmete ja mõõdikute omavaheline seos valdkondlikes arengukavades ja programmides planeerituga. Kas programmides kajastatavad meetmed, eesmärgid ja mõõdikud töötatakse välja valdkondlike arengukavade koostamise raames ja peavad olema täpses vastavuses ning selle korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega või on see Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 kehtestatav eraldi süsteemina programmides, mille koostamist reguleerib eelarve klassifikaatori määrus nagu kooskõlastamisele esitatud eelnõust võib tuletada. Lisaks on Rahandusministeerium kehtestanud mitteametlikult mitmeid juhendeid, mis tekitavad küsimuse, et millist rolli need täidavad ja kui kohustuslik nende järgimine saab olla, kui juhendid ei ole kooskõlas seaduse rakendusaktidega. Õigusaktide killustatus ei aita kaasa ministeeriumidel ühtse ja selge strateegilise planeerimise süsteemi loomisele ega tegevuspõhisele planeerimisele ja –eelarvestamisele üleminekul. Samuti juhime tähelepanu, et ükski akt ega kooskõlastavad eelnõud ei reguleeri siiani ühisprogrammide koostamist ega menetlemist, mis tuleks aga esitada hiljemalt juba järgmise RES protsessi raames ning ette valmistada 2018. aasta jooksul. 2) Määruse „Eelarveklassifikaator“ eelnõus tekib vastuolu §-i 4 lg 4 ja §-i 11 vahel. Paragrahv 4 lg 4 sõnastatakse selliselt, et arvestusobjektideks jäävad vaid organisatsioon ja planeerimistasand. Siinkohal mainime, et strateegilise planeerimise juhendis on arvestusobjekte endiselt 4 ehk nimetatutele lisaks ka eesmärk ja mõõdik. Paragrahvis 11 täiendatakse uue mõistega „tegevusala“, mida strateegilise planeerimise juhendis ei ole. Seletuskiri küll ütleb, et see on erisus tegevuspõhisele eelarvele üle läinud asutustele, aga siiski jääb selgusetuks, et kas strateegilise planeerimise juhendis katab sama mõiste tasandeid „teenuse tegevus“ ja “ressursid“. Palume seda selgitada. Viidatud eelnõu on kavas jõustada tagasiulatuvalt ehk 1. jaanuarist 2018, millest tulenevalt juhime tähelepanu, et määrusega kooskõlla tuleks viia ka Rahandusministeeriumi kodulehel olev strateegilise planeerimise juhend, millele pidevalt ametnikevahelises koostöös viidatakse. Samuti teeme ettepaneku, et tulevikus uuendataks vajadusel RES protsessi aluseks olevaid õigusakte eelneval aastal, et ministeeriumid jõuaks muudatustega kooskõlas ette valmistada ka esitatavad dokumendid. 3) Juhime tähelepanu, et kehtiv RES/RE kord § 2 sätestab, et riigieelarve strateegia koostamise raames peavad ministeeriumid esitama valdkonna arengukava rakendusplaani ja tulemusaruande ning § 17 sätestab esitamise tähtajaks 1. märtsi. Juhime tähelepanu, et määrus 302, mis reguleerib ka aruandluse korda ei sätesta tähtaega ega viita ka selles osas eelarveklassifikaatori määrusele ja ministeeriumid esitavad valdkondlike arengukavade dokumendid väga erinevatel aegadel RES protsessist eraldiseisvana. 4) Juhime tähelepanu, et RES/RE korra eelnõu punkt 6 reguleerib taas programmi koostamisest, mis peaks olema aga tervikuna reguleeritud määruses 302, kuna tegemist on strateegilise planeerimise taseme rakendusdokumendiga. Silma jääb, et eelarveklassifikaatori eelnõu punkt 6 kasutab ka väljendit „vajadusel teenusest“. Seni on selgelt väljendatud tegevuspõhise eelarvestamise koolitustel ja juhendites, et programmi tase on teenus. 5) Määruse „RES/RE“ kord § 10 lg 6 ja lg 7 ütlevad, et kaasrahastus ja selle määr otsustatakse riigieelarve koostamise käigus. Samas on varasemalt kinnitatud, et soov on kaasrahastus ja selle määr ära otsustada juba riigieelarve strateegia koostamise ja vastuvõtmise etapis. Jääb arusaamatuks, milline protsess on õige ja lõplik. 6) Arusaamatuks jääb määruse „RES/RE“ kord § 21 lg 3 p 3, mis ütleb, et ülekandmist saab riigiasutus taotleda vahenditele jäägiga alates 1000 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahele eelarveaasta lõpu seisuga, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud toetusena planeeritavad siirded riigiasutustelt. Palume selgitada, mida peetakse silmas tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahe all. 7) Juhime eelnõu kontekstis tähelepanu, et riikliku kaasrahastuse ja omafinantseeringu planeerimisel tuleb muuhulgas arvestada ka riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Täna kehtiv määrus ja kooskõlastamisele saadetud määruse eelnõu ei sätesta kohustust planeerimisel arvestada riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega juhul, kui need kohalduvad. Eelnõu punkt 16, millega sõnastatakse määruse paragrahv 10 muudatused, sätestavad läbivalt, et riikliku kaasfinantseeringu (sh otselaekuva välisrahastuse kaasrahastus) ja omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude hüvitamine kaasrahastusena otsustatakse eelarve koostamise käigus. Kuna riigiabi reeglid keelavad katta toetuse saajal omafinantseeringut teistest riiklikest vahenditest (sh KOVi vahendid), tuleks riikliku kaasfinantseeringu ja/või omafinantseeringu summade planeerimisel ja otsustamisel eelnevalt veenduda ulatuses, mida riigil on üldse võimalik lisaks toetusena anda. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (muudetud määrusega (EL) nr 2017/1083) üldtingimuste punkt 25 sätestab, et selleks, et teha kindlaks abi ülemmäära tuleb, arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatavat riigiabi meetmete kogusummat. Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada eelnõus, et summade planeerimisel ja otsustamisel tuleb järgida riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Merju Künnapuu 628 2269, [email protected] Kadri Kilvet 628 2224, [email protected] Merle Põld 628 2347, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel