Kultuuriministeerium · 26. veebruar 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 26.02.2018 nr 36
Kultuuriministeeriumi valitsemisala
arengukava 2019-2022 kinnitamine
„Riigieelarve seaduse“ § 20 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 13.12.2005. a määruse nr 302
„Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise
ja aruandluse kord“ § 11 lõike 1 alusel:
kinnitan Kultuurministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019-2022 ( lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
Kinnitatud
Kultuuriministri 26.02.2018
käskkirjaga nr 36
KULTUURIMINISTEERIUMI
VALITSEMISALA
ARENGUKAVA 2019–2022
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
SISUKORD
SISUKORD ..............................................................................................................................................2
MISSIOON ..............................................................................................................................................3
TULEVIKUPILT AASTAKS 2030: EESTI KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS ..............................3
TULEMUSVALDKONDADE ÜLDEESMÄRGID ................................................................................4
ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ...............................................................................4
EESMÄRGID, MEETMED, PRIORITEETSED TEGEVUSED JA UUED ALGATUSED..................6
1. Tulemusvaldkond: kultuur ...............................................................................................................6
1.1 Alavaldkond: kunstid .....................................................................................................................7
1.2 Alavaldkond: loomemajandus ......................................................................................................22
1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused ...................................................................................................26
2. Tulemusvaldkond: sport .................................................................................................................36
3. Tulemusvaldkond: lõimumine........................................................................................................45
4. Organisatsiooni olukord ja arendamine..........................................................................................54
ARENGUKAVA FINANTSPLAAN ....................................................................................................63
LISA 1: HETKEOLUKORRA ANALÜÜS...........................................................................................64
1. Tulemusvaldkond: kultuur .............................................................................................................64
1.1 Alavaldkond: kunstid ...................................................................................................................64
Kirjandus ............................................................................................................................................64
Arhitektuur .........................................................................................................................................67
Disain………….. .................................................................................................................................72
Kunst.………………………………………………………………………………………………..81
Etenduskunstid ...................................................................................................................................87
Muusika ..............................................................................................................................................89
1.2 Alavaldkond: loomemajandus ......................................................................................................93
1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused ...................................................................................................99
Muinsuskaitse .....................................................................................................................................99
Raamatukogud..................................................................................................................................105
Rahvakultuur ....................................................................................................................................111
2. Tulemusvaldkond: sport ...............................................................................................................115
3. Tulemusvaldkond: lõimumine......................................................................................................125
2
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
MISSIOON
Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning
elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel.
Selle saavutamiseks tegeleme Eesti kultuuri, rikkaliku pärandi ja kultuurilise mitmekesisuse ning
sportlike eluviiside väärtustamise, säilitamise, arendamise, teadvustamise ja levitamisega nii
Eestis kui ka välismaal ning toetame nii professionaalset tegevust kui ka huvitegevust loome- ja
spordivaldkonnas.
TULEVIKUPILT AASTAKS 2030: EESTI KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS1
Eesti arengu aluseks on eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkus, eestluse püsimine on Eesti
2
arengueesmärkide reas esikohal . Eesti kultuuriruum on oluliselt laiem mõiste kui otsese
loometegevuse või rahvakultuuri valdkonnad. Rahvuse säilimiseks läbi aegade on vajalikud
ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise
kokkukuuluvuse) püsimist ning tagavad rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide,
käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu
teiste Eesti elanike poolt.
Soovitava seisundina on Eesti rahvastiku olukord aastaks 2030 stabiliseerunud, toimivad
lõimumismehhanismid. Eestlus on väärtustatud, Eesti on eelistatud elu- ja tööpaik.
Hääbumishirm on kadunud, kultuuri kohanemisvõime on tasemel, mis võimaldab
kultuurivaramu pidevat täiendamist ja ülekannet kultuurikandjate uutele põlvkondadele.
Saavutatud on Eesti kultuuri dünaamiline tasakaal ja jätkusuutlikkus suhetes maailmakultuuriga.
Olulise osaga Eesti kultuuripärandist on võimalik tutvuda virtuaalkeskkonnas, mis paikneb
elektroonilistes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, olles seetõttu rahvusvaheliselt
kättesaadav ja teistesse keeltesse tõlgitav, muutudes selle kaudu kättesaadavaks ja mõistetavaks
kõigile, sealhulgas huvilistele maailmas.
1
Visiooni aluseks on väljavõtted Riigikogus 14.09.2005 heaks kiidetud Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“.
2
Teisteks arengueesmärkideks on heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
3
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
TULEMUSVALDKONDADE ÜLDEESMÄRGID
Tulemusvaldkond: kultuur
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti
rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad
tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris
3
osalemiseks .
Tulemusvaldkond: sport
Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna
4
rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel .
Tulemusvaldkond: lõimumine
Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed
5
osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi .
ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019–2022 on koostatud kooskõlas
mitmete valdkondlike ja valdkondadeüleste strateegiadokumentidega. Kultuuri, spordi ja
6
lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2018–2021 , uuendatud
7
konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ (loomemajanduse valdkond) ning valdkondlikes
strateegiadokumentides „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, „Lõimuv Eesti 2020“ ja
„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkonnad
panustavad ka teiste ministeeriumide koostatavatesse valdkondlikesse arengukavadesse ja
strateegiatesse.
3
Kultuuripoliitika eesmärk on sõnastatud Riigikogus 12.02.2014 heaks kiidetud strateegiadokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani
2020“.
4
Spordipoliitika eesmärk on sõnastatud Riigikogu 18.02.2015 otsusega strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“.
5
Lõimumispoliitika eesmärk on sõnastatud Vabariigi Valitsuse 18.12.2014 heaks kiidetud arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“.
6
Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia
7
Vt https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti2020_tekstiosa_2017-2020.pdf
4
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eesmärgid olulisemates strateegiadokumentides:
Strateegiadokument Tulemusvaldkond, Eesmärk
tegevussuund
Riigi eelarvestrateegia Kultuur ja sport Kultuuripoliitika eesmärk on
2018–2021 (kultuur) kujundada loovust väärtustav
ühiskond, hoides ja edendades eesti
rahvuslikku identiteeti, uurides,
talletades ja kandes edasi
kultuurimälu ning luues soodsad
tingimused elujõulise, avatud ja
mitmekesise kultuuriruumi arenguks
ning kultuuris osalemiseks.
Riigi eelarvestrateegia Kultuur ja sport Liikumisel ja spordil on oluline ning
2018–2021 (sport) kasvav roll eestimaalaste elujõu
edendamisel, rikka elukeskkonna
loomisel ja Eesti riigi hea maine
kujundamisel.
Riigi eelarvestrateegia Kodakondsus-, Eesti ühiskond on lõimunud ja
2018–2021 keele- ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja
rahvuspoliitika kultuuritaustaga inimesed osalevad
(lõimumine) aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad
demokraatlikke väärtusi.
Konkurentsivõime kava Tegevussuund 9 Loomemajanduse, IKT ja teiste
„Eesti 2020“ võtmetehnoloogiate potentsiaali
laiem kasutamine teiste sektorite
lisandväärtuse tõstmisel.
„Kultuuripoliitika põhialused Kultuur Kultuuripoliitika eesmärk on
aastani 2020“ kujundada loovust väärtustav
ühiskond, hoides ja edendades eesti
rahvuslikku identiteeti, uurides,
talletades ja kandes edasi
kultuurimälu ning luues soodsad
tingimused elujõulise, avatud ja
mitmekesise kultuuriruumi arenguks
ning kultuuris osalemiseks.
„Lõimuv Eesti 2020“ Lõimumine Eesti ühiskond on lõimunud ja
sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimesed osalevad
aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad
demokraatlikke väärtusi.
„Eesti spordipoliitika Sport Liikumisel ja spordil on oluline ning
põhialused aastani 2030“ kasvav roll eestimaalaste elujõu
edendamisel, elukeskkonna rikkuse
loomisel ja Eesti riigi hea maine
kujundamisel.
5
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kultuuriministeeriumi tulemusvaldkondade seosed teiste ministeeriumide arengukavade ja
strateegiatega:
Strateegia Vastutaja Seotud
tulemusvaldkond
Eesti riiklik Majandus- ja Kultuur, sport
turismiarengukava 2014–2020 Kommunikatsiooniministeerium
Eesti ettevõtluse Majandus- ja Kultuur
kasvustrateegia 2014–2020 Kommunikatsiooniministeerium (loomemajandus)
Eesti regionaalarengu Siseministeerium Kultuur, sport,
strateegia 2014–2020 lõimumine
Rahvastiku tervise arengukava Sotsiaalministeerium Sport
2009–2020
Laste ja perede arengukava Sotsiaalministeerium Kultuur
2012–2020
Kodanikuühiskonna Siseministeerium Lõimumine
arengukava 2015–2020
Riigikaitse arengukava 2017– Kaitseministeerium Lõimumine
2026
Eesti keelevaldkonna Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine
arengukava 2018–2027. „Keel
loob väärtust“
Eesti merenduspoliitika Majandus- ja Kultuur
2012–2020 Kommunikatsiooniministeerium
Eesti infoühiskonna Majandus- ja Kultuur
arengukava 2020 Kommunikatsiooniministeerium
Rahvuskaaslaste programm Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine
2014–2020
Siseturvalisuse arengukava Siseministeerium Lõimumine, sport
2015–2020
Vägivalla ennetamise Justiitsministeerium Lõimumine
strateegia aastateks 2015–
2020
Noortevaldkonna arengukava Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine
2014–2020
Aktiivsena vananemise Sotsiaalministeerium Kultuur
arengukava 2013–2020
Eesti elukestva õppe strateegia Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine
2020
Eesti teadus- ja Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur
arendustegevuse ning
innovatsiooni strateegia 2014–
2020 „Teadmistepõhine Eesti“
Ühtekuuluvuspoliitika fondide Rahandusministeerium Kultuur
rakenduskava 2014–2020 (loomemajandus)
EESMÄRGID, MEETMED, PRIORITEETSED TEGEVUSED JA UUED ALGATUSED
1. Tulemusvaldkond: kultuur
6
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Üldeesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja
edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning
luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning
kultuuris osalemiseks.
1.1 Alavaldkond: kunstid
Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022
Teatrikülastuste arv Eestis 1 186 008 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000
Allikas: Eesti Teatri Agentuur (2016)
Lavastuste arv ja uuslavastuste arv 540 465 465 465 465
Allikas: Eesti Teatri Agentuur 196 180 180 180 180
(2016)
Laste- ja noortelavastuste osakaal 20,9% 20% 20% 20% 20%
uuslavastustest (2016)
Allikas: Eesti Teatri Agentuur
Algupärandite osakaal sõnateatri 48,4 % 50% 50% 50% 50%
uuslavastustest (2016)
Allikas: Eesti Teatri Agentuur
Eesti filmide publiku turuosa suurus 8,03% 10% 9% 9% 9%
8
kinolevis (%) (2017)
Allikas: Eesti Filmi Instituut
Euroopa filmide publiku turuosa suurus 23,74% 20% 20% 20% 20%
kinolevis (2017)
Allikas: Eesti Filmi Instituut
Kinokülastajate arv 3,51 mln 3,0 mln 3,0 mln 3,0 mln 3,0 mln
Allikas: Eesti Filmi Instituut (2017)
Tõlked eesti keelest teistesse keeltesse 59 70 70 70 70
(ilukirjandus/nimetust) (2017)
Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus
Eestis väljaantavate raamatute ja 3794 3700 3700 3600 3600
brošüüride arv (nimetust) (2016)
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu
Algupärase eestikeelse ilukirjanduse 528 535 535 535 535
nimetuste arv (2016)
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu
Välismaalt laekuvate autoritasude 19% 15% 15% 15% 15%
osakaal autoritasude käibest (2016)
muusikavaldkonnas
Allikas: Eesti Autorite Ühing
Arhitektuuribüroode ekspordikäive (koos 55,9 mln 60 mln 60 mln 60 mln 60 mln
ehitusliku insener-tehnilise eurot eurot eurot eurot eurot
projekteerimisega) (2015)
Allikas: Statistikaamet
8
Turuosa suurus sõltub tavakorras toodetavate filmide toetusmahust.
7
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Rahvusvaheliste (välisosalusega) 140 110 110 120 120
kunstinäituste arv Eestis (18,5% (17%) (20%) (20%) (20%)
Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kõigist Eestis
korraldatud
näitustest)
(2017)
Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel 141 näitusel 80/110 80/110 80/110 80/110
Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti kokku 88
Arenduskeskus kunstnikku
(2017)
Meede 1: Mitmekülgse kultuurielu tagamine kunstide toetamise ja Eesti kultuuri
tutvustamise kaudu
Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi
loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks ning Eesti konkurentsivõime kasvuks ja
Eesti tutvustamiseks maailmas kultuuri kaudu.
Meetme lühikirjeldus: Kunstide allvaldkondadeks on meetme raames arhitektuur, disain,
etenduskunstid, muusika, kirjandus, kunst ja audiovisuaalvaldkond. Meetme raames toimub
kunstide valdkonna strateegiliste koostööpartnerite põhitegevuse ja projektide toetamine, Eesti
kultuuri rahvusvahelistumise toetamine, maailmakultuuri kättesaadavaks tegemine Eestis,
valdkondlike poliitikate kujundamine ja elluviimine, valdkonna konkurentsivõime tõstmine,
kultuuriajakirjanduse arengu toetamine, valdkonna toimimiseks ja arendamiseks vajaliku taristu
hoidmine ja arendamine.
8
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused
Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus
jõudmiseks
1. Üldised kunstide tegevused
1.1** Riigieelarvest palka saavate Riigieelarvest palka saavate Aastaks 2020 on
valdkonna töötajate palgad ei Kultuuriministeeriumi kõrgharidusega või kõrgema
ole tööjõuturul piisavalt haldusala kultuuritöötajate (sh kutsekvalifikatsiooniga riigilt
konkurentsivõimelised. kõrgharidusega, kõrgema palka saava
kutsekvalifikatsiooniga ja Kultuuriministeeriumi
spetsiifilisi erialaseid teadmisi haldusala kultuuritöötaja
nõudvatel ametikohtadel miinimumpalk võrdne
töötavate spetsialistide) vähemalt Eesti keskmise
palkade tõstmine, et jõuda palgaga (pidev tegevus).
Eesti keskmise palgani ja
üldiste palgatingimuste
võrdsustamiseni, tagamaks
paremat
konkurentsivõimelisust
tööturul (pidev tegevus;
Kultuur 2020, p 11).
1.2** Riigieelarvest toetust saavate Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on
Kultuuriministeeriumi riigieelarvest toetatavate haldusala kultuuriasutuste
(edaspidi KuM) haldusala KuMi haldusala kultuuri- toetusi tõstetud ja loodud
kunstide valdkonna asutuste, sh riigiasutuste, remondifond, ühtlustamaks
kultuuriasutuste majandus- sihtasutuste ja avalik- tingimusi Riigi Kinnisvara ASi
kulude kompenseerimises ei õiguslike asutuste teenindamisel olevate
ole arvestatud üldise majanduskulude kasvuks asutustega.
majanduskeskkonna (pidev tegevus).
hinnatõusuga ega kinnisvara
säilimiseks piisavate rahaliste **Võimaluste otsimine
vahenditega. Oluline on riigieelarvest toetatavate
hüvitada kulude kasv KuMi haldusala kultuuri-
analoogiliselt Riigi Kinnisvara asutuste, sh riigiasutuste,
ASi majandamiskulude kasvu sihtasutuste ja avalik-
kompenseerimisega. Oluline õiguslike asutuste vara
on tekitada remondifond säilimiseks remondifondi
kinnisvara säilimiseks KuMi loomiseks (pidev tegevus).
haldusala kultuuriasutustele
analoogiliselt Riigi Kinnisvara
ASi vara säilimise
remondifondiga.
1.3* Eelarvevahendite nappuse Eestis toimuvate ja Eestis toimuvate
tõttu on Eestis toimumata majanduslikult positiivse majanduslikult positiivse
jäänud rahvusvahelisi mõjuga rahvusvaheliste mõjuga rahvusvaheliste
mõjusaid kultuuri- ja kultuuri- ja spordisündmuste kultuuri- ja spordisündmuste
spordisündmusi ning ka toetusprogrammi elluviimine. arv on kasvanud (pidev
tulevikus võib mõni tegevus).
korraldamata jääda, mis
omakorda jätab riigi ilma ka
täiendavast maksutulust.
9
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.4** Võimaldamaks kultuuri- KuM viib läbi uuringute ja Uuringute ja teadus-
poliitikat teadmistepõhiselt valdkondlike teadus- arendustegevuste vajadused
kujundada ja ellu viia, on arendustegevuste vajaduste on analüüsitud ning vastavalt
kasvanud vajadus uuringute ja analüüsi, koostab uuringute uuringute plaanile tellitakse
teadustegevuste suuremaks plaani ja tellib süsteemselt poliitika kujundamiseks
kasutamiseks otsustus- uuringuid kunstide valdkonna vajalikke spetsiifilisi
protsessides. erinevate poliitikate uuringuid. Lisaks kogutakse
väljatöötamiseks kultuuripoliitika elluviimiseks
(Kultuur 2020, p 5). ja argumenteeritud otsuste
tegemiseks ning nende mõju
hindamiseks süsteemselt
kultuurivaldkondade erinevat
statistikat (pidev tegevus).
1.5 Riigikogu loodud süsteem Hasartmängumaksu nõukogu Tingimustele vastavad
hasartmängumaksu rahastatavate kultuuriprojektid on ellu
laekumistest erinevate toetuste kultuurivaldkonna viidud.
jagamiseks sh spordi-, prioriteetideks on: laste ja
kultuuriprojektidele suurendab noorte kultuuriga tegelevate
võimalust mitmekesisemaks projektide toetamine,
rahastuseks. piirkondlike
osalemisvõimaluste
suurendamine, valdkondliku
või regionaalse tähtsusega
kultuurisündmuste toetamine,
omakultuuriliste ja
mitmekultuuriliste
ettevõtmiste toetamine.
1.6 Eesti Kultuurkapital on Kultuurkapital toetab eelkõige Tingimustele vastavad
avalik-õiguslik juriidiline isik, loovisikute loometööd ja kultuuriprojektid on ellu
kelle tegevuse eesmärk on projektipõhiseid algatusi viidud ja kultuuriehitiste
kunstide, rahvakultuuri, seitsme kultuuri sihtkapitali ja rajamisele kaasa aidatud.
kehakultuuri ja spordi ning valdkondadevaheliste
kultuuriehitiste rajamise ja projektide kaudu ning
renoveerimise toetamine kultuuriehitiste rajamist.
rahaliste vahendite sihipärase
kogumise ja sihtotstarbelise
jagamise kaudu.
1.7 Valdkonniti on loovisikute Koostöös ministeeriumide ja Planeeritud ja ellu on viidud
toimetulek erinev. Seni valdkondlike esindus- jätkutegevused vabakutseliste
puuduvad uuritud andmed organisatsioonidega töötatakse sotsiaalsete garantiide
vabakutseliste loovisikute välja lisaettepanekud tagamise protsessis.
arvu, valdkondliku hõivatuse, õigusaktide muutmiseks
sissetulekute ja täiendavate (Kultuur 2020, p 12).
sotsiaalsete garantiide loomise
vajaduste kohta.
1.8 Kultuuriline loovus ja kaunite Loovisikute ja loomeliitude Loomeliitudele on loodud
kunstide professionaalsel seaduse rakendamine (pidev võimalus loometoetuse
tasemel säilimine ja tegevus). maksmiseks vabakutselistele
arenemine vajavad toetamist. loovisikutele ning
Loomeliitude kaudu on tarvis stipendiumide andmiseks
parandada loovisikute loovisikute loometegevuseks
loometegevuseks vajalikke ja sellega seotud
tingimusi ja luua selleks täiendusõppeks.
tagatisi.
10
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.9 Valdkondlik Koostöös kultuurivaldkonna Koostatud on
strateegiadokument esindus- ja strateegiadokument
„Kultuuripoliitika põhialused arendusorganisatsioonidega „Kultuuripoliitika põhialused
aastani 2020“ lõpeb ning on on 2018. aastast alustatud aastani 2030“, mis on antud
vaja koostada uus kultuuripoliitika põhialuste Riigikogu menetlusse (2020).
strateegiadokument aastani uuendamist.
2030.
1.10 Lisaks riigieelarvelistele Jätkub kultuurisõbralike Kultuuri toetamine on
tegevustele on vajalik eraraha ettevõtete ja eraisikute avalik tunnustatud ja soositud
kaasamine ja toetajate tunnustamine. tegevus, eratoetajad osalevad
esiletõstmine. aktiivselt kultuurielus,
toimivad eraosalusega
toetusfondid (pidev tegevus).
1.11 Eesti kultuur on maailmas üha Toetatakse kultuuri rahvus- Jätkub toetusvooru „Eesti
nähtavam ja tunnustatud. vahelistumist ning jätku- kultuur maailmas“ läbiviimine
Kuna Eesti kultuuri rahvus- suutlikke Eesti kultuuri välis- ning vastavalt väljatöötatud
vahelistumine on hüppeliselt projekte toetusvooruga „Eesti kontseptsioonile arendatakse
suurenemas ja geograafiliselt kultuur maailmas“ ja rahvusvahelistumist ja
laienemas, on vajalik töötatakse välja kontseptsioon kultuurieksporti. Olulises
tugevdada ja maksimaalselt kultuuri valdkonna ekspordi mahus on suurenenud
ära kasutada kõiki seda tegevusteks (2018). erinevad tegevused Eesti
protsessi toetavaid vahendeid: kultuuri mõlemasuunaliseks
nii institutsionaalset Jätkatakse kultuuriesindajate rahvusvahelistumiseks. Eesti
võrgustikku, tegevuste võrgustiku arendamist. Seoses loomeinimestel on väljund nii
rahastust kui ka rahvus- USA ja Aasia suunalise kodu- kui ka välismaal ja
vahelise koostöö eri vorme ja koostöö ning võimaluste Eestil on kultuurimaa maine
formaate. kasvuga kaalutakse nii laiema publiku kui ka
kultuuriesindaja kohalolu kultuurivaldkonna
tugevdamist neis piirkondades professionaalide silmis (pidev
ning kultuuriesindajate tegevus).
võrgustiku edasist laiendamist
ka teistesse piirkondadesse.
Tagatakse Eesti kultuuri- Tänu osalusele rahvus-
organisatsioonide ja vahelistes koostöö-
loovisikute tõhus osalemine programmides on lisandunud
nii ELi programmis „Loov kogemusi ning väljastpoolt on
Euroopa“ kui ka teistes toodud Eesti kultuuri
rahvusvahelistes valdkonda lisaressursse (pidev
programmides. Uuendatakse tegevus).
riikidevaheliste kahepoolsete
kultuurilepete alusel koostatud
koostööprogramme.
1.12 Toetada ning edendada Eesti Kahe riigi loodud fondi kaudu Kultuuriministeerium on
ja Soome kultuurikoostööd. antud stipendiumid toetavad kaasa aidanud 2017. aastal
nii üksikisikute kui ka käivitunud fondi tegevusele ja
organisatsioonide kultuuri-, kultuurikoostöö tugevnemisele
loomemajanduse- ja (pidev tegevus).
koolitusprojekte, mis
edastavad sõnumi kahe rahva
ühisest kultuuriruumist
Euroopale ja kogu maailmale.
1.13 Toetada ning edendada Eesti, Luuakse Balti riikide Kultuuriministeerium on
Läti ja Leedu kultuurifond, millest kaasa aidanud 2018. aastal
kultuurikoostööd. toetatakse projekte, kus käivitunud fondi tegevusele ja
osalevad kõik kolm Balti riiki kultuurikoostöö tugevnemisele
(2018). (pidev tegevus).
11
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.14 Aastal 2018 tähistab Eesti KuM aitab kaasa Tegevuste elluviimisele on
Vabariik sajandat aastapäeva. Riigikantselei koordineeritava kaasa aidatud (2020).
Selle raames on oluline läbi „Eesti Vabariik 100“ (edaspidi
viia mitmekesine EV 100) kultuuriprogrammi
kultuuriprogramm nii Eestis elluviimisele.
kui ka välismaal.
1.15 Kultuuri jätkusuutlikkuse Residentuuride loomise ja Eestis tegutsevad rahvus-
tagamiseks ja regionaalarengu arendamise toetamine, vaheliselt võrgustunud
toetuseks on oluline kaardistamine, rahvus- valdkondlikud ja
parandada loovisikute vahelistesse mobiilsus- valdkondadeülesed
kahesuunalist mobiilsust, võrgustikesse lülitumine. residentuurid. Eesti loovisikud
toetada rahvusvaheliste osalevad maailma tipp-
kontaktvõrgustike loomist ja Koostöös Eesti residentuurides. Mobiilsus on
kultuurielu mitmekesistamist Kultuurkapitaliga (edaspidi sise- ja välissuunal tasakaalus
Eestis. Võimaldada loov- KULKA) otsitakse võimalusi (pidev tegevus).
isikute professionaalset kultuuriprofessionaalide
arengut ja tagada loome- rahvusvahelistesse tipp- Jätkub Narva residentuuri
tingimused Eestis töötamiseks residentuuridesse lähetamise toetamine ja arendamine.
ka rahvusvahelistele loojatele. toetamiseks.
1.16 Kunstide alane huvitegevus ei KuM aitab kaasa HTMi ja HTMi elluviidavale noorte
ole nii regionaalselt kui ka kohalike omavalitsuste huvitegevuse toetussüsteemi
majanduslikult kõigile (edaspidi KOV) tegevustele rakendamisele on kaasa
elanikkonna gruppidele noorte huvitegevuse aidatud (pidev tegevus).
piisavalt kättesaadav. kättesaadavaks tegemisel ja
huvitegevuse kvaliteedi
tõstmisel huvitegevuse
katusorganisatsioonide
toetamise ja kaasamise kaudu
(Kultuur 2020, p 2).
1.17 Arhitektuur
1.17.1 Ühiskond käsitleb arhitektuuri Valdkonna jätkusuutlikuks ja Arhitektuuri valdkonna
valdkonda kitsalt, nähes eel- ühtlaseks arenguks kaasatakse käsitlus on laienenud:
kõige arhitektuuri mahulist ja arendustegevustesse laiemalt teatakse, et valdkond hõlmab
sisearhitektuuri kunstilist valdkonna esindajaid ja lisaks mahulisele
poolt. Elukeskkonna jätku- viiakse ellu arhitektuuri- arhitektuurile ka maastiku- ja
suutlikuks ja tasakaalustatud valdkonna arendusprojekte sisearhitektuuri, planeerimist
arenguks on oluline käsitleda (Kultuur 2020, p 24.1). Jätkub ja urbanismi. Taotlusvoor on
valdkonda laiemas arendusprojektide toetamine läbi viidud ja arendusprojekte
ühiskondlikus tähenduses. avatud taotlusvooru kaudu. on toetatud.
12
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.17.2 Riiklikud ülesanded KuM koos Riigikantseleiga KuM koos Riigikantseleiga on
arhitektuuri valdkonna korraldab 2017. aasta juunis osalenud elukeskkonna
koordineerimisel on Riigikantselei juures arendamise riiklike
killustunud eri institutsioonide käivitatud ruumiloome seisukohtade väljatöötamisel
vahel, mistõttu puudub ühtne ekspertrühma töö ning aitab koostöös teiste
üleriigiline koordinatsioon. kaasa elukeskkonna ministeeriumidega.
Puuduvad ministeeriumide arendamise riiklike Ekspertrühma töö tulemusena
ühised eesmärgid ja seisukohtade väljatöötamisele tekkivaid suuniseid
õiguslikud meetmed (Kultuur 2020, p 24.2). kasutatakse planeerimist,
arhitektuuripoliitika ehitamist ning arhitektuuri
elluviimiseks. puudutavate õigusaktide
muutmise ja/või täiendamise
Kvaliteetse ja väärtuspõhise ettepanekute tegemisel
elukeskkonna senisest Vabariigi Valitsusele (2018) ja
teadlikum ja läbimõeldum valitsusasutustele, kohaliku
arendamine aitaks tõsta Eesti omavalitsuse üksustele ning
elukvaliteeti, suurendada nende organitele; samuti riigi
elanike heaolu. arhitektuuripoliitika ja
ruumilise arengu põhimõtete
ja suundumuste
väljatöötamisel (pidev
tegevus).
1.17.3 Vajalikud on arhitektuuri Eesti Arhitektuurikeskuse kui Toetatud on Eesti
valdkonna rahvus- valdkondliku arenduskeskuse Arhitektuurikeskuse (EAK)
vahelistumine ning sündmuste tegevuse toetamine ja tegevusi. EAK on KuMi
ja eksporditegevuse parem arendamine (Kultuur 2020, p strateegiline partner
koordineeritus, et tõsta 24.4). Toetatakse Eesti arhitektuuri valdkonnas
kohalike arhitektide osalemist Veneetsia olulisemate arendustegevuste
konkurentsivõimet väljaspool arhitektuuribiennaalil. elluviimisel (pidev tegevus).
Eestit. Veneetsia arhitektuuri-
biennaalil osalemist on
toetatud (pidev tegevus).
1.18 Disain
1.18.1 Disaini valdkonna KuM teeb koostööd teiste Toimub pidev
koordineerimisel on riiklikud ministeeriumidega ministeeriumidevaheline
ülesanded eri institutsioonide valdkondlike eesmärkide infovahetus valdkondlike
vahel killustunud. Puuduvad seadmiseks ja tegevuste eesmärkide elluviimiseks
ministeeriumide ühised elluviimiseks. (pidev tegevus).
eesmärgid.
1.18.2 Vajalik on disainiteadlikkuse Eesti Disainikeskuse kui Toetatud on Eesti
kasv, et tõsta kohalike valdkondliku arenduskeskuse Disainikeskuse (EDK)
disainerite läbilöögivõimet. tegevuse toetamine ja tegevusi. EDK on KuMi
arendamine strateegiline partner disaini
(Kultuur 2020, p 25). valdkonnas olulisemate
arendustegevuste elluviimisel
(pidev tegevus).
1.18.3 Disaini valdkonna arenguks Jätkub arendusprojektide Taotlusvoor on läbi viidud ja
on vaja jätkuvalt ellu viia toetamine avatud taotlusvooru arendusprojekte on toetatud
valdkondlikke kaudu. (pidev tegevus).
arendusprojekte.
13
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.18.4 Valdkonnas on vajadus KuM otsib koostöös KuM on osalenud aruteludel,
täiendavate uuringute järele. erialaorganisatsioonide ja et leida
teadusasutustega võimalusi erialaorganisatsioonide ja
interdistsiplinaarse koostöö teadusasutustega
parendamiseks. koostöövõimalusi, mis aitaks
valdkonna arendamisel kaasa
teadmistepõhisusele,
innovaatilisusele ja
interdistsiplinaarsusele (pidev
tegevus).
1.19 Etenduskunstid
1.19.1 Etenduskunstide valdkonna Jätkub etendusasutuste Iga-aastane taotlusvoor on
arenguks ja loomingust toetamine avatud taotlusvooru läbi viidud ning
osasaamiseks on vaja jätkuvalt kaudu, kus arvestatakse etendusasutusi on toetatud
toetada etendusasutusi. etenduskunstide regionaalset (pidev tegevus).
kättesaadavust ja
mitmekesisust
etenduskunstide eri liikide
kaudu (Kultuur 2020, p 26.2).
1.19.2 Teatrite rahastamise alused ja Etendusasutuste seaduse Etendusasutuste seadus on
töökorralduslikud õigusaktid uuendamine. uuendatud. Rahastamise
ei vasta tänapäeva vajadustele. alused, samuti teatrite
igapäevatöö korraldamist
puudutavad punktid on
korrastatud (2019).
1.19.3 Säilitamaks teatrite KuM jätkab võimalusel Paraneb tehniline baas, mis
konkurentsivõimet investeeringuid etendus- annab võimalused luua
kunstiväärtuslike lavastuste asutuste tegevuskeskkonna ja tehniliselt huvitavamaid
loomisel ja publikule taristu ajakohastamisse, ühe lavastusi, pakkudes seeläbi
konkureerimisel, vajavad eesmärgina säilitada truppidele väljakutseid. Riigi
tegevuskeskkond ja taristu väljakujunenud teatrimajade osalusega sihtasutuste
pidevat ajakohastamist ning võrgustik (Kultuur 2020, p 8). kasutusse antud vara
arendamist. säilitamiseks ja arendamiseks
tagatakse vahendid (pidev
tegevus).
1.19.4 Teatrivaldkond vajab Jätkatakse ja võimalusel Taotlusvooru kaudu saavad
erinevaid rahastamis- laiendatakse toetusprogrammi rohkem tähelepanu ja
võimalusi, mis annaksid „Teater maal“ (Kultuur 2020, vahendeid tegevused, mis
teatritele võimaluse taotleda p 26.3). Jätkub võimaldavad anda
täiendavaid vahendeid koostööprogramm „Teater kvaliteetseid lasteetendusi
etenduskunstide regionaalseks lasteaeda“ koos ASi regionaalselt kohapeal, samuti
kättesaadavuseks, festivali Pandipakend ja SA-ga Aitan tegevused, mis aitavad kaasa
„Teater noorele vaatajale“, ja Lapsi. tantsukunstist osasaamisele
tantsuvaldkonna arengu jaoks. väljaspool pealinna (pidev
tegevus).
1.19.5 Uue ja multifunktsionaalse KuM aitab kaasa Vaba Lava KuM on kaasa aidanud Narva
etenduste andmise paiga tüüpi etenduspaiga loomisele Vaba Lava saali rajamisele
loomine Ida-Virumaale Ida-Virumaal. (2018) ja edasise tegevuse
(Narva), et parandada sealsete toetamisele (pidev tegevus).
elanike jaoks etenduskunstide
kättesaadavust.
14
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.19.6 Vajalik on etenduskunstide Eesti Teatri Agentuuri kui Eesti Teatri Agentuuri, kes on
valdkonna rahvus- valdkondliku arenduskeskuse KuMi strateegiline partner
vahelistumise arendus- tegevuse toetamine ja etenduskunstide valdkonnas
tegevuste ning uute näidendite arendamine (Kultuur 2020 p kultuuri rahvusvahelistumise
loomise parem koordineeritus, 26). Taotlusvooru ja olulisemate arendus-
et võimendada valdkonna „Rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel,
rahvusvahelist konkurentsi- etenduskunstide tegevusi on toetatud (pidev
võimet. festivalid“ läbiviimine. tegevus). Iga-aastase
taotlusvooru vahendusel
toetatakse rahvusvaheliste
etenduskunstide festivalide
korraldamist Eestis.
1.20 Kirjandus
1.20.1 Inimeste lugemisharjumused Toetatakse jätkuvalt laste ja Tänu jätkuvale
on kiires muutumises ja noorte kirjanduse tegevustoetusele võtab Eesti
lugemisharjumuse kompetentsikeskust Eesti Lastekirjanduse Keskus vastu
kujundamine peab algama Lastekirjanduse Keskus ja noori lugemishuvilisi. Keskus
varases eas. Omamaise laste- selle laiahaardelist tegevust koolitab nii algklassi- kui ka
ja noortekirjanduse valdkonnas. emakeele ja kirjanduse
arendamine ning noore lugeja õpetajaid, aga ka raamatu-
kasvatamine on riigi üks Toetatakse raamatukonkurssi kogude lasteosakondade
prioriteete kirjandus- „Põlvepikuraamat“, mille töötajaid uuema laste-
valdkonnas. eesmärk on rikastada kirjanduse valdkonnas (pidev
väikelastele ja koolieelikutele tegevus).
mõeldud lugemisvara
professionaalselt teostatud Kirjanduskonkurss on ellu
algupäraste lasteraamatutega. viidud ja tänu sellele on Eesti
laste lugemislaual palju head
Jätkatakse taaselustatud uut omamaist lastekirjandust
projekti „Las laps (pidev tegevus).
loeb“ elluviimist, kus igale
Eestis sündinud lapsele Raamatu „Pisike
kingitakse raamat „Pisike puu“ väljaandmist ja
puu“ (Kultuur 2020, p 29.1, kinkimist sündinud lastele
29.3). rahva-raamatukogude kaudu
on toetatud (pidev tegevus).
1.20.2 Väärtustades eesti keelt ja Taotlusvooru „Eesti Taotlusvooru tulemusena on
kirjandust, on oluline luua kirjandus“ kaudu lugemise ja Eesti kirjanduselu mitme-
eeldused uute teoste kirjanduse populariseerimine, kesine ja rahvusvaheline, üle
loomiseks, kirjastamis- Eesti kirjanduse riigi tegeletakse lugemise ja
tegevuseks ning kirjanduse rahvusvahelistumise kirjanduse populari-
kättesaadavuse tõstmiseks. toetamine (Kultuur 2020, p seerimisega (pidev tegevus).
29.1).
KuM on toetanud Eesti
Uute teoste loomiseks toetab Kirjanike Liitu kirjanike
KuM Eesti Kirjanike Liitu tasustamisel.
kirjanikupalga maksmise
kaudu.
15
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.20.3 Seoses Eesti autorite, autori- Osaleme SA Autorihüvitus- AHFi andmebaas ja oskus-
õiguse omajate ja kirjastajate fond (edaspidi AHF) teave võimaldavad alustada e-
taotluste arvu kasvuga ning tasustamise põhimõtete raamatute litsentside ostmist
võimaliku e-raamatute väljatöötamisel, et tagada autoritelt ja kirjastajatelt eesti
laenutamise lisandumisega on autorihüvitiste suurenemine väärtkirjanduse e-raamatute
vajalik uuendada autori- korrelatsioonis hüvitise vormis kättesaadavaks
hüvitise tasustamise põhi- saajate arvu kasvuga, tegemiseks.
mõtteid ja leida lisavahendeid arvestades ka e-raamatute
autorihüvitiste võimalikke laenutusi (pidev
suurendamiseks. tegevus) (Kultuur 2020, p 18,
29.1).
1.20.4 Eesti on koos Läti ja Leeduga KuM ning Riigikantselei Eesti on koos Läti ja Leeduga
2018. aastal Londoni rahvus- toetavad Eesti Kirjastuste 2018. aastal Londoni rahvus-
vahelise raamatumessi pea- Liitu, Eesti Kirjanduse vahelise raamatumessi pea-
külaline. Eduka esinemise Teabekeskust ja Eesti külaline ning on saavutanud
eeltingimusteks on eesti Lastekirjanduse Keskust Eesti loodetud tähelepanu.
kirjanduse rahvusvahelise vääriliseks esindamiseks
nähtavuse suurendamine peakülalisena ühiselt Läti ja
(rahvusstendid tähtsatel Leeduga Londoni
raamatumessidel, kirjanike raamatumessil 2018. aastal. Eesti kirjandust antakse välja
osalemine olulistel kirjandus- paljudes keeltes ja eesti
festivalidel) ja eesti kirjanduse KuM annab tegevustoetust kirjanike teosed ning laste-
tõlkijate koolitamine. Eesti Kirjanduse raamatute illustratsioonid on
Teabekeskusele, Eesti rahvusvaheliselt tuntud ja
Lastekirjanduse Keskusele hinnatud.
ning rahastab Eesti Kirjastuste
Liidu kaudu Eesti Eesti Kirjanduse
rahvusstende rahvusvahelistel Teabekeskus, Eesti
raamatumessidel. Lastekirjanduse Keskus ja
Eesti Kirjastuste Liit näitavad
Eesti kirjanike ja kirjanduse rahvusvahelistel raamatu-
rahvusvahelistumisele aitavad messidel kõrgetasemelist eesti
kaasa aina laiemat tuntust laste-, ilu- ja aimekirjandust
koguvad kirjandusfestivalid. (pidev tegevus).
(Kultuur 2020, p 29.5).
1.21 Audiovisuaal
1.21.1** Eesti Rahvusringhäälingu Riik jätkab vastavalt ERRi põhitegevuseks on
(edaspidi ERR) taristu ja võimalustele ERRi taristu, tagatud vajalikud vahendid
tehnoloogiline varustatus tehnoloogilise arengu ja vastavalt riigieelarvelistele
vajab pidevat ajakohastamist sisutegevuse toetamist võimalustele (pidev tegevus).
ja sisutegevused arendamist. (Kultuur 2020, p 31.4–31.6).
1.21.2** ERRi stuudiod vajavad **Otsime koos ERRiga **KuM on aidanud kaasa
renoveerimist või uute võimalusi ERRi stuudiote ERRi stuudiote
stuudiote rajamist olemas- rekonstrueerimiseks või uute rekonstrueerimisele või uute
olevale kinnistule. stuudiote rajamiseks (Kultuur stuudiote rajamisele.
2020, p 31.6).
1.21.3** Eesti filmide turuosa SA Eesti Filmi Instituut EFI filmitootmise toetuste
säilitamiseks ja kasvatamiseks (edaspidi EFI) jaotab toetusi eelarve on suurenenud (pidev
ei ole praegused riigieelarve tavakorras filmide tootmisele tegevus).
vahendid piisavad. ja taotleb tavakorras
toodetavatele filmidele
riigieelarvevahendite tõusu
(Kultuur 2020, p 27.1, 27.2).
16
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.21.4 Eesti filmitööstus vajab 2016. aastal käivitunud välis- KuM on kaasa aidanud
süsteemi, soodustamaks kapitalil toodetavate filmide väliskapitali juurdevoolu
väliskapitali juurdevoolu Eestis tootmise jaoks loodud suunamisele Eesti
Eestisse ning Eesti ja finantsstiimulite süsteemi filmitööstusesse (pidev
välismaiste filmitootjate toimimise tagamine ja tegevus).
koostööd audiovisuaalsete vajadusel mahu suurenemine.
teoste tootmiseks Eestis.
1.21.5 Riigi jaoks on oluline KuM koordineerib olulise osa Suurem ja olulisem osa Eesti
väärtustada audiovisuaal- Eesti audiovisuaalpärandi audiovisuaalpärandist on
pärandit ning tagada selle digimist, digitaalset digitud, andmebaasides
säilitamise ja restaureerimise varundamist, süstemati- varundatud ja avalikkusele
võimekus. Digitud seerimist ja metakirjeldamist kättesaadav. Kogu
audiovisuaalpärand peab ning aitab tagada sellele audiovisuaalpärand on ka
muutuma väärtuslikuks piiranguteta avaliku ligipääsu metakirjeldatud, mis
ressursiks uute õppevahendite mitmesuguseks uus- võimaldab pärandi
ja innovaatiliste meele- kasutuseks, seejuures innovaatilist uuskasutust nii
lahutusvormide arendamisel. innovaatiliste kommerts- haridussektoris, loome-
teenuste arendamiseks. KuM majanduses kui ka teadustöö
toetab tegevusi, mille eesmärk otstarbel.
on võimaldada digitud pärandi
vabakasutust, kuid ka
pärandteoste autorite
hüvitamist standardiseeritud
alusel (Kultuur 2020, p 20).
1.21.6 Euroopa audiovisuaalmeedia KuM osaleb aktiivselt Eesti on osalenud aktiivselt
teenuste direktiiv (AVMSD) AVMSD uuendamis- AVMSD uuendamis-
on digiajastu arengute protsessis. Eesti erihuviks on protsessis ja direktiiv on
kontekstis vananemas ning päritoluriigi mõiste jõustunud.
vajab uuendamist. Euroopa mõtestamine uues
Komisjon avaldas 2016. aasta rahvusvahelises olukorras.
mais direktiivi uuendamise
ettepaneku ning eeldatavasti
võetakse see 2018. aasta lõpus
vastu.
1.21.7** Eesti filmifestivalid on Jätkub filmifestivalide Olulised filmifestivalid
rahvusvaheliselt tunnustatud. toetamine. (PÖFF, Pärnu rahvusvaheline
Kõrgetasemeliste festivalide dokumentaal- ja
korraldamine vajab jätkuvat antropoloogiafilmide festival)
toetamist. on järjepidevalt toetatud. Eesti
juhtivad filmifestivalid
vahendavad elanikkonnale
rahvusvahelist filmikultuuri,
tegutsevad stabiilsel alusel
ning on elanikkonna seas
populaarsed (pidev tegevus).
17
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.22 Kunst
1.22.1 Vabakutseliste kunstnike Professionaalse kunstipraktika Kultuuriministeerium on toetanud
loometingimuste toetamiseks rahastab Eesti Kunstnike Liitu kunstnikele
parandamine. Eesti kunstnike Kultuuriministeerium Eesti mõeldud palga-vahendite osas.
produktsioonivõimalused Kunstnike Liitu KuM on osalenud aruteludel, et
(ateljeed, hoidlad, tehniline kunstnikupalga maksmiseks leida koostöös valdkondlike
baas, finantseerimine) on eesmärgiga jõuda vähemalt 15 organisatsioonide, keskuste ja
ebapiisavad. Piiratud kunstnikupalga saajani, kellele erasektoriga võimalusi Eesti
võimalused kunstiteoste on kolme aasta jooksul kunstnike produktsiooni-
loomiseks mõjutavad tagatud keskmisega võrreldav võimaluste parandamiseks.
negatiivselt valdkonna arengut töötasu. KuM otsib koostöös
ja ekspordivõimet, samuti valdkondlike
KTTSi rakendumist. organisatsioonide, keskuste ja
erasektoriga võimalusi
investeeringute ja suuremate
projektide rahastamiseks.
1.22.2 Eesti kesksete näituseasutuste KuM rahastab kesksete Korrastatud on kunsti rahastamise
korraldatud kunstinäituste näituse- ja kunstiasutuste aluspõhimõtted ning
professionaalne tase ja (Tallinna Kunstihoone, eelarvevõimalustest lähtuvalt
rahvusvaheline nähtavus on Kaasaegse Kunsti Eesti täpsustuvad KuMi ja Eesti
suure kasvupotentsiaaliga, Keskus MTÜ, Eesti Kultuurkapitali rollid kunstielu
mida on praegu vahendite Kaasaegse Kunsti Muuseum toetamisel. Arengukava perioodi
nappuse tõttu keeruline MTÜ, Eesti Kunstnike Liidu lõpuks püüab ministeerium tagada
realiseerida. Käimas on galeriid) tegevust riigiga seotud asutuste
kesksete kunstiasutuste kunstivaldkonna põhitegevuste rahastamise ilma
tegevuse rahastamise professionaliseerumise, Kultuurkapitali panuseta.
korrastamine. rahvusvahelistumise ja
regionaalse koostöö SA Kunstihoone on välja
arendamise eesmärgil. arenenud stabiilse
Jätkatakse toetuste süsteemi tegevusprogrammiga avalikkust
korrastamist lähtudes kõnetavaks näituseasutuseks,
kultuuripoliitika põhialustest mille programmi ja tegevust
ning asutuste rahastab suures osas KuM.
tegevuseesmärkidest.
SA Kunstihoone on riigi ja
valdkonna loomeliidu ühine
sihtasutus, mille eesmärk on
korraldada kõrgel
rahvusvahelisel tasemel
näitusetegevust ning tagada
kunsti nähtavus ja
kättesaadavus Eestis. KuM
võtab eesmärgiks rahastada
perioodi lõpuks SA
Kunstihoone põhitegevust
otse riigieelarvest,
Kultuurkapitalilt taotletakse
toetust vaid erakorralisteks
suurprojektideks.
18
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.22.3 Eesti kesksete näituseasutuste Koostöös valdkonna Eestis on laialdased võimalused
korraldatud kunstinäituste organisatsioonide ja kohalike kunstist osasaamiseks ning
professionaalne tase ja omavalitsustega otsitakse rahvus-vahelisi kunstiprojekte
rahvusvaheline nähtavus on võimalusi professionaalse korraldatakse pidevalt ka
suure kasvupotentsiaaliga, kaasaegse kunsti väljaspool Tallinna ja Tartut.
mida on keeruline kättesaadavuse parimaks Kunstiorganisatsioonide koostöö
realiseerida. Võimalused tagamiseks ka väljaspool tugineb süsteemsele
kunstist osasaamiseks on üle suuremaid keskusi. Toetatakse arendustegevusele. Kunstiasutuste
Eesti väga erinevad, näituste ringlust ja näituste tehnilise varustuse parandamine
professionaalsel tasemel korraldamist mitme põhineb jätkusuutlikkusel.
näituste korraldamine näituseasutuse koostöös
väljaspool tõmbekeskusi on (Kultuur 2020, p 30.3).
keeruline. Kunstigaleriid on
vähe võrgustunud, nende
tegevus nõrgalt
kommunikeeritud ja tegevuste
aineline baas ning taristu
vajab paljudel juhtudel olulist
arendamist. Praegune olukord
piirab kunstielu arengut ja
kunsti kättesaadavust.
1.22.4 Parandada kunstiteoste 2015. aastal valminud näidis- KTTS on paremini rakendunud.
tellimise seaduse (edaspidi dokumendid toetavad Riiklikel kunstitellimustel KTTSi
KTTS) rakendamist ja uuendatud KTTSi raames on kunstiturgu toetav roll,
järelevalvet. rakendamist. Toimub riiklike avaliku ruumi kunst on laialt
kunstitellimuste järelevalve, levinud ja hinnatud (pidev
teavitus, nõustamine ja kunsti- tegevus).
tellimuste mainekujundus
koostöös valdkonna
organisatsioonide ja
kohustatud subjektidega
(Kultuur 2020, p 30.6).
1.22.5 Eesti kunsti rahvusvaheliste Toetatakse Eesti osalemist KuMi toetatud tegevuste
kontaktide arendamine ja Veneetsia biennaalil (Kultuur tulemusel areneb Eesti kunsti
institutsionaalne koostöö on 2020, p 30.1). rahvusvaheline nähtavus. Eesti
üha intensiivsem. Eesti osaleb Veneetsia kunstibiennaalil
paviljon Veneetsia biennaalil 2019 ja 2021. Rahvusvaheline
on suurim regulaarne pressikajastus Eesti kui kunstimaa
rahvusvaheline kujutava kohta on kasvanud, toimub
kunsti projekt, millel on ka koostöö teiste
riiklik esindusfunktsioon. rahvuspaviljonidega.
19
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.23 Muusika
1.23.1 Eesti muusikaelu ja -kultuuri Finantseeritakse kolme Toetus on tagatud lepinguga.
arenguks ning neist osa- sihtasutust: SA Eesti Kontsert, Sihtasutuste puhul kuulub
saamiseks on vaja jätkuvalt SA Eesti Riiklik KuM esindaja nõukogu
toetada eraõiguslikke Sümfooniaorkester, SA Eesti koosseisu (pidev tegevus).
muusikakollektiive, - Filharmoonia Kammerkoor,
korraldajaid ja -festivale ning samuti Eesti
rahvuskultuuriliselt olulisi Rahvusmeeskoori ja Hortus
institutsioone ning hoida, Musicuse tegevust.
säilitada ja tutvustada Eesti Tegevustoetust saab 10
heliloojate loomingut. kollektiivi ja organisatsiooni:
Eesti Festivaliorkester, Tubina
Ühing, Narva
Sümfooniaorkester, Pärnu
Linnaorkester, Music Estonia,
Eesti Muusikanõukogu, MTÜ
Eesti Muusika Infokeskus,
MTÜ Eesti Muusikafestivalid,
SA Eesti Pillifond ja Arvo
Pärdi Keskus.
Jätkub muusikafestivalide, - Taotlusvoorud on läbi viidud.
korraldajate, -kollektiivide ja Toetatud on muusikafestivale,
rahvuskultuuriliselt oluliste -korraldajaid, -kollektiive ja
kontsertorganisatsioonide rahvuskultuuriliselt olulisi
toetamine (Kultuur 2020, p kontsertorganisatsioone
28.2). (pidev tegevus).
KuM toetab Eesti heliloojate Eesti Muusika Infokeskus
heliloomingu säilitamist, jätkab partituuride
digimist ja kättesaadavaks digiteerimist (pidev tegevus).
tegemist.
Arvo Pärdi teadus- ja
KuM toetab tegevustoetuse külastuskeskus on loodud
kaudu Arvo Pärdi Keskuse (2018) ja sisulised tegevused
tegevust. toetatud (pidev tegevus).
Rajatakse Arvo Pärdi teadus-
ja külastuskeskus.
1.23.2 Muusikaelu kvaliteedi Riigi ja erasektori toel Eesti muusikute
tagamisel on üheks suuremaks arendatakse SA Eesti rahvusvahelise
kitsaskohaks olnud muusika- Pillifondi tegevust, et soetada konkurentsivõime tagamiseks
instrumentide seisukord ning uusi pille ja uuendada juba ostetakse igal aastal juurde
muusikute ja orkestrite olemasolevat pilliparki. tippkvaliteetseid instrumente,
vähesed võimalused väärt Pillifond haldab ja rendib tänu millele laieneb headel
pillide soetamisel. välja instrumente Eesti pillidel mängivate muusikute
muusikute rahvusvahelise hulk. Jätkatakse pillide
konkurentsivõime tagamiseks soetamise toetamist kolmele
(Kultuur 2020, p 28.4). riigiga seotud
sümfooniaorkestrile: Eesti
Riiklik Sümfooniaorkester,
Rahvusooper Estonia
sümfooniaorkester ning
Vanemuise teatri
sümfooniaorkester, samuti
Pärnu ja Narva
Linnaorkestritele (pidev
tegevus).
20
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.23.3 Valdkonna Eesti Muusika Infokeskus Eesti väärthelilooming on
rahvusvahelistumise jätkab eesti heliloojate digiteeritud, leviku
tugevdamiseks on oluline loomingu digiteerimist ja laiendamiseks on välja
muusikaalase info väljaandmist, mis tagab töötatud turundus- ja
koondamine ja heliloomingu senisest suurema hulga kommunikatsioonistrateegia
digiteerimise jätkamine. nootide rahvusvahelise ning koostööpartnerite
kättesaadavuse kollektiividele võrgustik (pidev tegevus).
ja interpreetidele vähemalt 3–
4-aastase programmiga.
* Tärniga on märgitud uued algatused.
** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022).
21
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.2 Alavaldkond: loomemajandus
Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022
Tulu ettevõtte kohta loomemajanduse 20% 26% - - 28%
sektoris võrreldes Eesti keskmisega (2011)
Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra
9
uuring ja kaardistus
Tulu töötaja kohta loomemajanduse 32% 45% - - 50%
sektoris võrreldes Eesti keskmisega (2011)
Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra
10
uuring ja kaardistus
Meede 2: Loomemajanduse arendamine
Meetme eesmärk: Loomemajanduse arendamise üldine eesmärk on suurendada loova mõtte
osakaalu Eesti ettevõtete pakutavates toodetes ja teenustes ning kasvatada loomemajanduse
sektoris tegutsevate ettevõtete suutlikkust saavutada turutingimustes ise majanduslikku edu.
Loomemajanduse arendamise meetme raames antavate toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja
loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate
ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele
majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete
ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise,
teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste
suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks.
Meede panustab ka tulemusvaldkondade „Majanduskeskkond“ ja „Eesti ettevõtluse
kasvustrateegia 2014–2020“ üldeesmärki, milleks on tootlikkuse tõstmine töötaja kohta Euroopa
Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni. Ettevõtluse kasvustrateegias käsitletakse loomemajanduse
arendamisega seotud küsimusi konkurentsipositsiooni peatükis.
Meetme tegevusi finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning need on
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetses suunas „Väikese ja
keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“,
panustades eksportivate ettevõtete arvu kasvu koondnäitajatesse (sihttase 15 700 ettevõtet aastal
2020) ja VKEde loodud lisandväärtuse tõusu (sihttase 31 500 eurot aastal 2020).
Meetme lühikirjeldus: Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja
loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–
2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet, mis koosneb seitsmest
tegevusest, mille rakendusüksuseks ja elluviijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Lisaks
panustab Kultuuriministeerium valdkonna arengusse ka mitmesuguste riigisiseste tegevus- ja
projektitoetuste kaudu, mis on suunatud valdkondlikele arenduskeskustele ja loomemajanduse
valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele.
9
2011. aastal oli Eesti ettevõtete keskmine tulu 745 800 eurot ettevõtte kohta, loomemajanduse ettevõtete ja asutuste keskmine tulu aga 150 900
eurot aastas, mis moodustab Eesti ettevõtete ühe aasta keskmisest müügitulust 20%. Sihttasemete saavutamise mõõtmine toimub nelja-aastase
intervalliga. Järgmised kaardistused on plaanis läbi viia 2017. aastal (andmed 2015. a kohta) ja 2021. aastal (andmed 2019. a kohta). Sihttase
2023. aastaks on 28%.
10
Eesti ettevõtluses toodetud keskmine tulu ühe töötaja kohta oli 2011. aastal 117 000 eurot aastas, vastav näitaja loomemajanduse sektoris aga
37 000 eurot, mis moodustab Eesti ettevõtete keskmisest näitajast 32%. Sihttasemete saavutamise mõõtmine toimub nelja-aastase intervalliga.
Järgmised kaardistused on plaanis läbi viia 2017. aastal (andmed 2015. a kohta) ja 2021. aastal (andmed 2019. a kohta). Sihttase 2023. aastaks on
55%.
22
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused
Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus
jõudmiseks
2.1 Selleks et tuua sektorisse uusi Loomemajanduse Toetatud valdkondlike- ja
ideid ning soodustada inkubatsiooni arendamine (sh piirkondlike arenduskeskuste,
ambitsioonikate ärimudelitega ärikiirenditena) ja loome- inkubaatorite ja ärikiirendite
ettevõtete kasvu, on vaja majanduse tugistruktuuride kaudu on ettevõtetel võimalus
jätkata loomemajanduse arendamine (pidev tegevus; saada osa pakutavatest
valdkondades ja nende Kultuur 2020, p 9). teenustest, mis suurendavad
sidusvaldkondades nende konkurentsivõimet ja
alustavatele ja tegutsevatele ekspordivõimekust.
loomeettevõtetele suunatud Peamiseks tulemusnäitajaks
tugitegevusi. Regulaarselt on teenuseid kasutanud start-
toimuvate taotlusvoorude up’ide ja kasvuettevõtete arv
kaudu peab olema tagatud (pidev tegevus).
ligipääs ka uutele võimekatele
teenusepakkujatele.
2.2 Eesti loomemajanduse Loomemajanduse valdkon- Toetustegevuse kaudu on
ekspordimaht ja valdkonna dades tegutsevate ettevõtete loodud mitmekülgsed
eksportööride arv on küllaltki ekspordivõime arendamine võimalused ja eeldused
väike, mille üheks oluliseks (pidev tegevus; Kultuur 2020, loomemajanduse ettevõtete
põhjuseks on sektori p 9). ekspordi kasvuks ja
ettevõtete väiksus ja vähene eksportööride hulga
koostöö ning rahvusvaheliseks suurenemiseks (pidev
tegutsemiseks vajalike tegevus).
kompetentside puudumine.
Loomemajandussektori kasvu-
võimalused on otseselt seotud
ettevõtete ekspordivõime
arendamise tegevuste
tulemuslikkusega.
2.3 Loomemajandussektori äriline Loomemajanduse sidumine Väike- ja suurprojektide
suutlikkus ja oskus teha teiste sektoritega (väike- elluviimise kaudu on saadud
koostööd teiste projektide rahastamine avatud kogemus loomemajanduse
majandussektoritega on taotlemise kaudu, suur- potentsiaali rakendamisest
madal. Väljaspool loome- projektide elluviimine EASi tootearenduses, turunduses,
majanduse valdkonda on poolt) (pidev tegevus; Kultuur organisatsiooni juhtimises ja
ettevõtete teadlikkus 2020, p 9). arendamises ning ärimudelite
loomemajanduse võimaluste kujundamises (pidev tegevus).
kasutamisest ja selle Koostööst teiste
tulemusena saadavast kasust majandussektoritega omandab
madal. Loominguliste loomesektor uusi
lahenduste rakendamises ei kompetentse.
nähta võimalust luua
konkurentsieelist ja teenida
suuremat tulu.
23
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
2.4 Teadlikkuse ning teadmiste ja Loomemajandusalase Teavitustegevused,
oskuste kasvule suunatud teadlikkuse tõstmine (EASi koolitused, praktikumid ja
tegevuste jätkamine on elluviidav tegevus), sh arenguprogrammid on
oluline, et teadvustada laiapõhjaline teavitus- ja eesmärgipäraselt ja
loomemajandusega seotud kommunikatsioonitegevus, tulemuslikult ellu viidud.
võimalusi ning tulemuslikult uuringute läbiviimine, Teostatud on vajalikud
kaasata neid sihtrühmi, kelle koolitus- ja arengu- uuringud, mis aitavad välja
panus on meetme eesmärkide programmide ellukutsumine, selgitada loomemajanduse
saavutamisel oluline jms (pidev tegevus; Kultuur valdkonna kitsaskohti ja
(ekspordipotentsiaaliga 2020, p 9). arengupotentsiaali ning
ettevõtted, muud majandus- hinnata valdkonna arengut ja
sektorid). Teadmiste ja elluviidud tegevuste
oskuste kasv on oluline tulemuslikkust (pidev
eeltingimus rahvusvahelise tegevus).
konkurentsivõime
saavutamiseks.
2.5 Loomemajanduse Loomemajanduse taristu ja Eesti on kaetud optimaalse
edendamisel on võimalus tehnoloogilise võimekuse arvu valdkondlike- ja piir-
täiendavate arenduskeskuste arendamine (pidev tegevus; kondlike arenduskeskustega,
tekkeks või nende Kultuur 2020, p 9). mis osutavad loomemajanduse
ümberkujunemiseks. valdkonna mitmekülgseks
Piirkondlikud arendus- arendamiseks asjakohaseid
keskused peaksid asuma teenuseid, dubleerimata juba
väljaspool Tartu ja Tallinna olemasolevaid ja sihtgrupile
piirkonda. Valdkondade sobilikke teenuseid. Piirkonna
arenguks on tehtud vajalikke või valdkonna turutõrkest,
investeeringuid taristusse ja nõudlusest ja potentsiaalist
tehnoloogiasse ning nende lähtuvad ning loome-
tasuvus ja kasutamine ettevõtluse arengut toetavad
arendus- ja/või tugistruktuurid on
kompetentsikeskuste või jätkusuutlikud. Ettevõtete
ühiskasutuse kaudu on tootlikkust ja toodete
tõhusam, kuna teenuseid ja lisandväärtust suurendava
tehnoloogiat saab kasutada tehnoloogia soetamise
laiem ringkond ettevõtjaid. toetamise kaudu on
Investeeringute puhul on loomemajanduse ettevõtetele
oluline tagada nende loodud uudsed võimalused
kuluefektiivsus ja toote- ja protsessiarenduseks
jätkusuutlikkus. ning tiražeerimiseks (pidev
tegevus).
2.6** Loomemajanduse Analüüsida võimalusi ja ELi vahenditest toetuse
valdkondlike arendus- vajalikkust loomemajanduse mittesaamise või projekti
keskuste pakutavad teenused valdkondlike arendus- lõppemise korral võiks olla
ja nende ulatus sõltuvad keskuste põhifunktsioonide võimalus, et ei katke
peamiselt ELi vahendite finantseerimiseks tegevus- baasteenuste pakkumine ning
olemasolust. Projektipõhine toetusena (Kultuur 2020, p 9). põhifunktsioonide
rahastus ei taga baasteenuste finantseerimine on tagatud
järjepidevust ja arendus- (pidev tegevus).
keskuste kujunemist
kompetentsikeskusteks.
2.7 Selleks et suurendada Eesti KuMi osalemine Rahvusvahelistes koostöö-
kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelistes algatustes on osaletud, mille
nähtavust rahvusvahelisel organisatsioonides, töö- tulemusena võimalused Eesti
tasandil ning leida uusi rühmades, koostöövõrgustikes kultuurivaldkonna ja
ekspordivõimalusi, on vaja ja programmides (Kultuur loomesektori
vahetult kursis olla uusimate 2020, p 13). rahvusvahelistumiseks ning
rahvusvaheliste arengute ja ekspordiks on avardunud
koostöövõimalustega. (pidev tegevus).
24
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
2.8 Seoses EL 2014–2020 Koostöö teiste Loomemajanduse arendamise
finantsperioodi lõppemisega ministeeriumidega riiklike strateegilised lähtealused
tuleb koostada edasiseks arengukavade ja strateegiate perioodiks 2021–2027 on
loomemajanduse koostamisel. koostöös teiste
arendamiseks strateegilised ministeeriumidega välja
lähtekohad ning välja töötada töötatud ja meetmete esmane
nende elluviimiseks vajalikud ülesehitus on kokku lepitud
meetmed. (2020).
** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022).
25
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused
Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022
Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal 75,5 75,5 75,5 75,5 75,5
(%) (2017)
Allikas: Muinsuskaitseamet
Muuseumikülastuste arv (mln) 3,5 3,3 3,3 3,3 3,3
Allikas: Statistikaamet (2016)
Rahvaraamatukogude laenutuste arv (mln) 10 10 10 10 10
Allikas: Statistikaamet (2016)
Rahvakultuuriharrastajate arv 88 342 85 000 85 000 85 000 85 000
Allikas: Rahvakultuurikeskuse andmekogu (2017)
Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus 21% 28% 30% 33% 33%
11
(arvestusüksus ja % kogude suurusest) (2016)
Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS.
Meede 3: Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi mitmekesisuse säilitamise ning
vahendamise toetamine
Meetme eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh
kultuuriväärtusliku keskkonna ning eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja
säilimine järeltulevatele põlvedele.
Meetme lühikirjeldus: Kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh
muuseumide, Muinsuskaitseameti, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Keskuse, Eesti
Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevuse ja kolmanda sektori organisatsioonide projektide
toetamine, kultuuripärandi toetuste rakendamine, muinsuskaitsealaste rahvusvaheliste lepingute
täitmisega seotud tegevuste toetamine, teavikute ja infokandjate soetamise toetamine, tagamaks
elanikkonnale kvaliteetne raamatukogundusteenus, investeeringute tegemine kultuuriväärtusi
säilitavate ja vahendavate institutsioonide tegevuskeskkonna ajakohastamiseks.
11
Andmekogude lisandumisel muudetakse alg- ja sihttaset.
26
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused
Nr Muudatusvajadus Tegevused Tegevuse vahetu tulemus
lahendusteni
jõudmiseks
3. Üldised kultuuriväärtuste
tegevused
3.1** Riigieelarvest palka saavate Riigieelarvest palka Aastaks 2020 on
valdkonna töötajate palgad ei ole saavate kõrgharidusega või kõrgema
tööjõuturul piisavalt Kultuuriministeeriumi kutsekvalifikatsiooniga riigilt
konkurentsivõimelised. haldusala kultuuritöötajate palka saava
(sh kõrgharidusega, Kultuuriministeeriumi
kõrgema haldusala kultuuritöötaja
kutsekvalifikatsiooniga ja miinimumpalk võrdne
spetsiifilisi erialaseid vähemalt Eesti keskmise
teadmisi nõudvatel palgaga (pidev tegevus).
ametikohtadel töötavate
spetsialistide) palkade
tõstmine, et jõuda Eesti
keskmise palgani ja üldiste
palgatingimuste
võrdsustamiseni, tagamaks
paremat
konkurentsivõimelisust
tööturul (pidev tegevus;
Kultuur 2020, p 11).
3.2** Riigieelarvest toetust saavate Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on
Kultuuriministeeriumi (edaspidi riigieelarvest toetatavate haldusala kultuuriasutuste
KuM) haldusala kultuuriväärtuste KuMi haldusala kultuuri- toetusi tõstetud ja loodud
valdkonna kultuuriasutuste asutuste, sh riigiasutuste, remondifond, ühtlustamaks
majanduskulude sihtasutuste ja avalik- tingimusi Riigi Kinnisvara ASi
kompenseerimises ei ole õiguslike asutuste teenindamisel olevate
arvestatud üldise majanduskulude kasvuks asutustega.
majanduskeskkonna hinnatõusuga (pidev tegevus).
ega kinnisvara säilimiseks
piisavate rahaliste vahenditega. **Võimaluste otsimine
Oluline on hüvitada kulude kasv riigieelarvest toetatavate
analoogiliselt Riigi Kinnisvara ASi KuMi haldusala kultuuri-
majandamiskulude kasvu asutuste, sh riigiasutuste,
kompenseerimisega. Oluline on sihtasutuste ja avalik-
tekitada remondifond kinnisvara õiguslike asutuste vara
säilimiseks KuMi haldusala säilimiseks remondifondi
kultuuriasutustele analoogiliselt loomiseks (pidev tegevus).
Riigi Kinnisvara ASi vara
säilimise remondifondiga.
27
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.3 Mitmekesine vaimne ja Kultuurimälu edasi- Kultuuriväärtuste igas ala-
materiaalne kultuuripärand vajab kandmise jaoks oluliste valdkonnas on vähemalt üks
ressursse, et võimalikult paljud institutsioonide (sh ERM jt aktiivselt tegutsev kolmanda
inimesed sellest osa saaksid ning muuseumid, sektori partnerorganisatsioon
et see säiliks ka tulevastele rahvaraamatukogud, (pidev tegevus).
põlvedele. Muinsuskaitseamet, Eesti
Rahvusraamatukogu, Eesti
Raamatukoguhoidjate
Ühing MTÜ, MTÜ Eesti
Muuseumiühing, ICOM
Eesti Rahvuskomitee,
Eesti Muinsuskaitse Selts,
Võru Instituut,
Rahvakultuuri Keskus,
Eesti Laulu- ja Tantsupeo
SA, rahvakultuuri
keskseltsid) põhitegevuse
ja kolmanda sektori
organisatsioonide
projektide toetamine ning
kultuuripärandi
arengukavade elluviimine
(Kultuur 2020, p 1, 33.3,
33.5, 34.1, 34.5, 35.5,
36.1, 36.3).
3.4 Kultuuriväärtuste valdkonnas Muinsuskaitse, Suureneb
puudub vabaühenduste selge, muuseumide ja partnerorganisatsioonide
eesmärgipärane ja stabiilne raamatukogunduse kaasatus kultuuripoliitika
rahastamine, mistõttu pole valdkonnaüleste kujundamisel ja elluviimisel.
tagatud vabatahtlike liikmete partnerorganisatsioonide Areneb
võrgustiku stabiilne osalemine tegevuse toetamine partnerorganisatsiooni
kultuuripoliitika kujundamisel (Kultuur 2020, p 4, VVTP valdkonnaülene, üle-eestiline,
ega sellest lähtuvate tegevuste 2016–2019 p 3.16, 3.17). valdkondadevaheline ja
elluviimisel. rahvusvaheline võimekus
ning edeneb valdkonnaülene
ja valdkondadevaheline
koostöö (pidev tegevus).
3.5 Eesti Kultuurkapital on avalik- Kultuurkapital toetab Tingimustele vastavad
õiguslik juriidiline isik, kelle eelkõige loovisikute kultuuriprojektid on ellu
tegevuse eesmärk on kunstide, loometööd ja viidud ja kultuuriehitiste
rahvakultuuri, kehakultuuri ja projektipõhiseid algatusi rajamisele kaasa aidatud.
spordi ning kultuuriehitiste seitsme kultuuri
rajamise ja renoveerimise sihtkapitali ja valdkondade
toetamine rahaliste vahendite vaheliste projektide kaudu
sihipärase kogumise ja ning kultuuriehitiste
sihtotstarbelise jagamise kaudu. rajamist.
28
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.6** Digitaalne ligipääs kultuuri- Kultuuripärandi Aastaks 2022 on Eesti jaoks
pärandile ning selle digimine ei koordineeritud olulised kultuuriväärtused
ole tänaseks jõudnud soovitud massdigimine ja digitaalsena kättesaadavad.
mahtudeni. digitaalsena
kättesaadavaks tegemine. Kultuuripärandi digimine
Digitaalse kultuuripärandi toimub iga-aastaselt vastavalt
nõukogu juhib vastava- digimise tegevuskavale.
sisulist strateegilist
planeerimist ja taotletakse
vahendeid tegevuste ellu-
viimiseks ELi vahenditest.
Toetatakse digitaalse
kultuuripärandi
innovaatilisi projekte
(Eesti infoühiskonna
arengukava 2020; Kultuur
2020, p 20).
3.7** Võimaldamaks kultuuripoliitikat KuM viib läbi uuringute ja Uuringute ja teadusarendus-
teadmistepõhiselt kujundada ja valdkondlike teadus- tegevuste vajadused on
ellu viia, on kasvanud vajadus arendustegevuste vajaduste analüüsitud, vastavalt
uuringute ja teadustegevuste analüüsi, koostab uuringute plaanile tellitakse
suuremaks kasutamiseks uuringute plaani ja tellib poliitika kujundamiseks
otsustusprotsessides. süsteemselt uuringuid vajalikke spetsiifilisi
kultuuriväärtuste uuringuid. Kultuuripoliitika
valdkonna erinevate elluviimiseks ja
poliitikate argumenteeritud otsuste
väljatöötamiseks (Kultuur tegemiseks ning nende mõju
2020, p 5). hindamiseks kogutakse
kultuuri valdkondade kohta
süsteemselt statistikat, viiakse
läbi valdkonna jaoks olulisi
kultuuripoliitika
rakendusuuringuid ja nende
tulemuste avalikustamist
(pidev tegevus).
3.8 Aastal 2018 tähistab Eesti KuM aitab kaasa Euroopa Tegevuste elluviimisele on
Vabariik sajandat aastapäeva ja kultuuripärandiaasta kaasa aidatud 2016–2020.
Euroopa kultuuripärandiaastat. läbiviimisele (2018) ja
Selle raames on oluline läbi viia Riigikantselei
mitmekesine kultuuriväärtusi koordineeritavale EV 100
tutvustav programm nii Eestis kui programmi elluviimisele.
ka välismaal.
3.9 Muuseumid
3.9.1 KuMi haldusala muuseumide Muuseumide 2019. aasta lõpuks on KuMi
praegune organisatsiooniline organisatsiooniline haldusala muuseumivõrgustik
vorm ei taga kõikidel juhtudel ümberkorraldamine korrastatud. On analüüsitud ja
nende jätkusuutlikkust. (Kultuur 2020, p 34.5). leitud Eesti Rahva
Muuseumile sobivaim
juriidilise tegutsemise vorm
ning ülejäänud KuMi
haldusala riigimuuseumid on
kas liidetud, antud üle
KOVidele või ümber
kujundatud sihtasutuseks.
29
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.9.2 Vajadus on muuseumideülese Muinsuskaitseamet hakkab Muinsuskaitseameti töösse
arenduskeskuse järele, mis koordineerima nii lisanduvad uued muuseumide
korraldaks koolitusi, standardite muinsuskaitse kui ka valdkonda puudutavad
ja juhendite koostamist ja muuseumide valdkonna funktsioonid. Ümberkorraldus
kasutuselevõttu ning korraldaks arendamist (2019). aitab kaasa kultuuriväärtuste
üleriigilist kogumispoliitikat. valdkonna strateegilisele
Kultuuripärandi terviklikkuse planeerimisele ning ühiste
põhimõttest lähtuvalt on oluline ressursside paindlikumale ja
soodustada ka tihedamat koostööd efektiivsemale kasutusele
ja koordineeritud tegevust (2019).
muuseumide ja muinsuskaitse
vahel (Kultuur 2020, p 34.2).
3.9.3*/** Mitmed muuseumid vajavad Toetatakse Töös olevad objektid ja
tegevuskeskkonna ajakohastamist muuseumide projektid:
ja ekspositsioonide uuendamist. tegevuskeskkonna **SA Eesti
ajakohastamist ja Vabaõhumuuseumihoidla ja
ekspositsioonide konserveerimiskeskuse
uuendamist. Tehakse ühishoone ning
koostööd KOVidega väliekspositsiooni
muuseumide taristu arendamine (2020);
võimalikuks **SA Haapsalu ja Läänemaa
arendamiseks ELi Muuseumid: Haapsalu
vahenditest (Kultuur piiskopilinnuse arendamine
2020, p 34.1; Eesti rahvusvahelise
riiklik potentsiaaliga keskaja
turismiarengukava tegevusmuuseumiks-
2014–2020). teemakeskuseks (2019);
**SA Narva Muuseum:
linnuse restaureerimine ja
uus püsiekspositsioon ning
võimalusel bastionide Honor
ja Gloria restaureerimine
(2021);
**Rannarootsi Muuseumi
Korsi talu renoveerimine ja
ekspositsiooni koostamine
(hiljemalt 2022);
*Eesti Meremuuseumi Paksu
Margareeta
hoonetekompleksi
arendamine (2019).
3.9.4 Oluline on tagada kooliõpilastele Riigimuuseumidele ja Programm on välja töötatud
võimalused muuseumitundides muuseumidele, mis (2019).
osalemiseks. kasutavad riigile kuuluvat
muuseumikogu,
kooliõpilaste
muuseumitundides
osalemise toetussüsteemi
väljatöötamine (Kultuur
2020, p 34.4).
3.9.5** Muuseumide infosüsteemi Uue muuseumide Valminud on uus
tehniline lahendus on vananenud. infosüsteemi arendamine muuseumide infosüsteem,
(Kultuur 2020, p 34.3; mis vastab tänapäevastele
Eesti infoühiskonna vajadustele, toetab
arengukava 2020). optimaalselt muuseumide
tööd ning võimaldab paremat
ligipääsu muuseumides
leiduvale kultuuripärandile
(2020).
30
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.9.6* Museaalide hoiutingimused on Vastavalt analüüsile on Museaalide hoiutingimuste
ebapiisavad, mistõttu Eesti välja töötatud tegevuskava parendamisega ja ühishoidla
materiaalse kultuuripärandi muuseumikogu rajamisega on alustatud.
säilimine pole tagatud. säilitamiseks vajalike
tingimuste tagamiseks, sh
ühishoidla(te) ehitamiseks
(2018).
3.9.7 Eestis on suur hulk nii Rahvuskultuuri jaoks Mitteriigimuuseumide iga-
kultuurilooliselt kui ka oluliste mitteriigi- aastased tegevuskavad on ellu
regionaalpoliitiliselt olulisi era- ja muuseumide tegevuse viidud ning tagatud on
munitsipaalmuuseume, mis toetamine muuseumide muuseumide kestlik areng
vajavad lisaressursse tegevustoetuste programmi kultuuripärandi säilitamiseks
kultuuripärandi säilitamiseks ja kaudu (Kultuur 2020, p 6). ja kultuurimälu
kultuurimälu edasikandmiseks. edasikandmiseks (pidev
tegevus).
3.9.8 Ühiskonna vajadused ja ootused KuM eraldab muuseumide Projektitoetustega tagatakse
muuseumidele on ajas muutuvad arendamise programmist muuseumivaldkonna
ning muuseumide eesmärk on projektitoetusi (Kultuur populaariseerimine ning
kujuneda tänapäevasteks 2020, p 11, 34.2, 34.3). rahvusvahelistumisele
mäluasutusteks. kaasaaitamine,
muuseumidevahelise koostöö
aktiveerimine,
muuseumideüleste
kogumispõhimõtete
rakendamine ning
muuseumitöötajate profes-
sionaalsuse tõstmine (pidev
tegevus).
31
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.10 Raamatukogud
3.10.1 Rahvaraamatukogude 2018. aastal toimub Rahvaraamatukogu seaduse
ülesanded ja rahastamise rahvaraamatukogu seaduse muudatused ja seaduse
põhimõtted vajavad analüüsi läbiviimine. 2019. rakendusaktid on jõustunud
ajakohastamist, võttes aastal toimub eelnõu (2021). Riigiülesandeid täitvate
senisest enam arvesse väljatöötamiskavatsuse raamatukogutöötajate
konkreetse maakonna ettevalmistamine. Alates tööjõukulu vastab
eripära. 2020. aastast toimub kõrgharidusega haridustöötaja
rahvaraamatukogu seaduse töötasu miinimumile, mis tagab
eelnõu ettevalmistamine. tööjõuturul
2021. aastal toimub seaduse konkurentsivõimelisuse ja
muudatuste rakendamine ja järelkasvu (2021).
seadusega seotud määruste
muutmine (Kultuur 2020, p
35.2).
3.10.2** Oluline on suurendada Tasuta e-raamatute kätte- Eesti Rahvusraamatukogu
väärtkirjanduse, kultuuri- saadavaks tegemine Eesti (edaspidi RR) on välja
ajakirjanduse ja e-raamatute Rahvusraamatukogu arendanud keskse e-väljaannete
regionaalset kättesaadavust. portaali digitaalarhiivi laenutuskeskkonna Eesti
kasutajakeskkonna Digar väljaannete lugejaile (2020).
kaudu ning e-väljaannete URRAMi moodulipõhised
laenutuskeskkonna edasiarendused on töövalmis
väljatöötamine (Kultuur (pidev tegevus).
2020, p 35.3, 35.5).
KuMi toetuse tulemusel on
Eesti Rahvusraamatukogu suurem valik teavikuid ja e-
koordineerimisel toimub raamatuid rahvaraamatukogude
raamatukogusüsteemi vahendusel regionaalselt
URRAM edasiarendamine kättesaadavad (pidev tegevus).
(Kultuur 2020, p 35.1).
KuMi toetuse tulemusel on
Jätkub rahvaraamatu- suurem valik teavikuid ja e-
kogudesse teavikute ja e- raamatuid Eesti Pimedate
raamatute soetamise Raamatukogu vahendusel
toetamine (Kultuur 2020, p regionaalselt kättesaadavad
35.3). (pidev tegevus).
3.10.3 Eesti kultuurile oluliste Alates 2017. aastast toimub 2017. aastal jõustunud
väljaannete loovutamise, säilituseksemplari seaduse säilituseksemplari seaduse
kogumise ja säilitamise ja rakendusmääruse rakendamiseks on RR KuM
ajakohastamine, mis rakendamine, et parandada toel välja arendanud
arvestab tuleviku väljaannete loovutamist ja säilituseksemplaride
digiarenguid ning hõlmab kättesaadavust (Kultuur loovutuskeskkonna
väljaandeid sõltumata 2020, p 35.5). kirjastajatele (pidev tegevus).
nende vormist ja levitamise
viisist. Avaliku sektori digitaalsete ja
võrguväljaannete kättesaadavus
rahvaraamatukogudest on
suurenenud (pidev tegevus).
32
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.10.4** RRi taristu, tehnoloogiline KuM taotleb koostöös RRi füüsilist keskkonda
varustatus ja füüsiline Haridus- ja ajakohastatakse iga-aastaselt,
keskkond vajavad pidevat Teadusministeeriumiga taristu ja tehnoloogiline
ajakohastamist, toetust RRi taristu, varustatus on ajakohastatud,
renoveerimist ning tehnoloogilise varustatuse ja säilitustingimused ning töö- ja
arendamist, sest RRil on füüsilise keskkonna teenuskeskkond nõuetekohaselt
raamatukogunduse ajakohastamiseks, välja arendatud (pidev
arenduskeskusena juhtiv renoveerimiseks, tegevus).
roll tagada Eestis ilmunud arendamiseks ja
või Eestit puudutavate Rahvusarhiivi Tallinna Tagatud on RRi toimimine
teavikute säilimine ja üksuste kolimiseks raamatukogunduse
kättesaadavaks tegemine. Rahvusraamatukogu arenduskeskusena ning
Samuti peab RR tagama hoonesse (Kultuur 2020, p teavikute säilimine,
(tulenevalt 35.5). kättesaadavaks tegemine ja
rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste
seadusest) pakkumine tulenevalt
parlamendiraamatukoguna säilituseksemplari ning
Riigikogu jt põhiseaduslike rahvusraamatukogu seadusest
institutsioonide (pidev tegevus).
infoteeninduse ning omama
ajakohastatud füüsilist
keskkonda, et pakkuda
selles infoühiskonna
teenustele vastavaid
säilitustegevuse ja
infoteenindusega seotud
teenuseid.
3.10.5 Infoühiskonnas muutuvad KuM eraldab Partnerorganisatsiooni
kasutajate vajadused ja raamatukogude arendamise tegevustoetusega suureneb
ootused taotlusvoorust valdkonnaülene, üle-eestiline,
raamatukoguteenusele. projektitoetusi ja valdkonna valdkondadevaheline ja
Oluline on teha tihedat partnerorganisatsioonile rahvusvaheline koostöö, mis
koostööd Eesti tegevustoetust erialase tõstab organisatsiooni
Raamatukoguhoidjate pädevuse ja tegevuste kvaliteeti.
Ühinguga (ERÜ) organisatsioonide vahelise Projektitoetustega tagatakse
raamatukogutöötajate koostöö arendamiseks rahvaraamatukogu töötajate
erialase pädevuse tõstmisel (Kultuur 2020, p 4, p 3.16, järjepidev erialane
ja valdkondade vahelise 3.17, p 11, p 22, 34.5, 35.1, täiendkoolitus ja
koostöö edendamisel. 35.4, 36.5). rahvaraamatukogude teenuste
vastavus infoühiskonna
vajadustele (pidev tegevus).
Suurenenud on laste ja noorte
teadlikkus kultuuriasutuste
võimalustest ja kasvanud on
noorte võimekus kultuuri
loomisel. Tagatud on kultuuri-
ja mäluasutuste koostöö
jätkumine noorsootöö
organisatsioonidega (pidev
tegevus).
33
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.11 Rahvakultuur
3.11.1 Laulu- ja tantsupeo 2019. aastal toimuva XXVII On kindlustatud UNESCO vaimse
(edaspidi LTP) traditsiooni laulupeo ja XX tantsupeo kultuuripärandi esindusnimekirja
järjepidevuse tagamise ning 2022. aastal toimuva kantud laulu- ja tantsupeo
vajadus. XIII noorte laulu- ja traditsiooni elujõulisus (pidev
tantsupeo korraldamise tegevus). 2019. aastal möödub
toetamine. LTP protsessis 150 aastat esimesest laulupeost.
osalevate kooride, orkestrite,
rahvatantsurühmade ja
rahvamuusikaansamblite
tegevustoetuse ning
rahvakultuuri
mentorprogrammi jätkamine
ja toetuste tõstmine.
Üleriigiliste LTPde vahelisel
perioodil rahvusvaheliste ja
valdkondlike LTPde
korralduse toetamine
(Kultuur 2020, p 21, 36.4).
3.11.2 Kalevi staadion kui Koostöös Tallinna linnaga Tantsupidude edukaks läbi-
tantsupeo pikaajalise ning Eesti Laulu- ja viimiseks on olemas nüüdisaegne
perspektiiviga Tantsupeo SAga aidatakse tantsuväljak.
toimumiskoht on kaasa tantsupeoväljaku
amortiseerunud. uuendamisele (Kultuur 2020,
p 21, 36.4).
3.11.3 Lauluväljaku infrastruktuur Aitame kaasa lauluväljakul Kaasa on aidatud lauluväljaku
on osaliselt halvas laulupidude edukaks infrastruktuuri korrastamisele
olukorras. korraldamiseks oluliste laulupidude traditsiooni 150.
infrastruktuuri osade aastapäeva tähistamiseks (2019).
korrastamisele.
3.11.4 Vaimse kultuuripärandi Vaimset kultuuripärandit Programmide ja üksikute
väärtustamine piirkondlikes toetatavate piirkondlike tegevustoetuste abil on
kultuuriruumides. kultuuriruumide taaselustatud ning väärtustatud
programmide perioodiline pärimuskultuurilised eripärad.
analüüs ja uute prioriteetide Tavade, kommete, oskuste ja
määratlemine uuteks traditsioonide elujõulisus on
programmiperioodideks tagatud noorte kaasamisega
(pidev tegevus). Periooditi nendesse protsessidesse (pidev
teostatakse kultuuriruumide tegevus).
eelarvete kujundamise seiret.
Piirkondlikele (Mulgi
Kultuuri Instituut, SA Kihnu
Kultuuriruum) ning
valdkondlikele
organisatsioonidele (Eesti
Pärimusmuusika Keskus)
tegevustoetuse eraldamine
(Kultuur 2020, p 36.1; 36.3).
34
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.11.5 Vaimse kultuuripärandi Vaimse kultuuripärandi On kaasa aidatud kogukondade
(edaspidi VKP) alane VKP-tegevuste esitatud Eesti oma vaimse
tegevus elava aktiveerimine Rahvakultuuri kultuuripärandi nimistusse
kultuuripärandi Keskuse eestvedamisel tehtavate kannete arvu
kaardistamise protsessis (alates 2019; Kultuur 2020, p suurenemisele.
peaks siirduma nendele 36.3).
aladele, mis ei ole kaetud
kultuuriruumide
programmidega. Püsib
oskuste ja teadmiste
kadumise oht meie
pärimuskultuuris (pärimuse
kandjate vananemine).
3.11.6 Rahvakultuuri valdkondade Tegevustoetuste eraldamine Taotlusvoor on läbi viidud ja
arendamine keskseltside taotlusvooru kaudu seitsmele rahvakultuuri valdkondi on
kaudu. rahvakultuuri keskseltsile toetatud.
(Kultuur 2020, p 36.2; pidev
tegevus).
3.12 Muinsuskaitse
3.12.1 Muinsuskaitsega seotud Muinsuskaitseseaduse Muinsuskaitseseaduse
õigusruum vajab menetlemine Riigikogus muudatused ja rakendusaktid on
ajakohastamist, pidades 2018. Alates 2019. aastast jõustunud (2019).
silmas mälestiste omanike toimub uue muinsuskaitse- Muinsuskaitseameti töösse
õiguste ja kohustuste seaduse rakendamine. lisanduvad uued funktsioonid,
tasakaalu, valdkondliku sh suureneb tegevuste osakaal
kompetentsi paremat Toimub kultuuriväärtuste omanike nõustamises ja
rakendamist ning väljaveo, ekspordi ja ennetustegevuses, lisaks hakkab
laiapõhjalisemaks muutmist sisseveo seaduse muutmise Muinsuskaitseamet hõlmama nii
jm. analüüs ja vajadusel seaduse muinsuskaitse kui ka
muutmine ning kooskõlla muuseumide valdkonda.
viimine ELi Ümberkorraldus aitab kaasa
kultuuriväärtuste impordi kultuuriväärtuste valdkonna
määrusega (Kultuur 2020, p strateegilisele planeerimisele
33.2, 33.3). ning ühiste ressursside
paindlikumale ja tõhusamale
kasutusele (2019).
Koostöös Muinsuskaitseametiga
on valminud kultuuriväärtuste
väljaveo, ekspordi ja sisseveo
seaduse analüüs (2019) ja
vajadusel muudetakse vastavalt
analüüsile seadust.
35
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3.12.2 Muinsuskaitseseadusest Muinsuskaitseamet toetab Toetuste ja piirangute parema
tulenevate piirangute mälestiste omanikke, et tasakaalu tagamiseks on
esitamine ilma tagada oluliste objektide mälestiste omanikele mõeldud
proportsionaalsete säilimine. KuM taotleb toetused suurenenud, mälestiste
toetusmeetmeteta vähendab mälestiste omanikele hooldamise ja säilitamise
kaitsealuste hoonete mõeldud otsetoetuste mahu motivatsioon on kasvanud
kasutamise atraktiivsust ja suurenemist, mis (muinsuskaitsereformi
seab ohtu nende säilimise. võimaldaks liikuda avarii- rakendumisel lisanduvad uued
Ehitismälestiste hulgas on toetustelt restaureerimise ja toetusliigid: uuringute ja
suur avariiliste ja halvas hoonete kasutuselevõtu muinsuskaitselise järelevalve
olukorras hoonete osakaal toetamisele, samuti toetamine, toetuste ja piirangute
(enam kui 25%). looduslike pühapaikade kompenseerimise järkjärguline
Looduslikud pühapaigad arengukava täitmiseks kasv) (2019).
vajavad üle-eestilist (Kultuur 2020, p 33.3).
kaardistamist.
3.12.3 Riigi kinnisvarastrateegia ei KuM ja Muinsuskaitseamet Riigi ruumilist arengut
arvesta piisavalt muinsus- osalevad ruumiloome mõjutavad otsused arvestavad ja
kaitsealuste hoonete ekspertrühma töös, aidates soodustavad
kasutusega, vaid lähtub välja töötada muinsuskaitsealuste hoonete
otsuste tegemisel pigem ühe poliitikaettepanekuid, mh kasutust ja kasutuselevõttu
(investeeriva) asutuse eesmärgiga sidustada (mälestiste säilimise peab riik
vaatest. Riigieelarve on üks – muinsuskaitsepoliitika teiste igal juhul tagama). Avaliku
kokkuhoid ühes riigiasutuses poliitikavaldkondadega sektori asutuste koostöö riigi
ei tohi suurendada kulu (Kultuur 2020, p 33.1, 33.6). ruumiotsuste kujundamisel on
teises (praegusel juhul KuMi läbimõeldum (pidev tegevus).
vastusvaldkonnas).
3.12.4 Muinsuskaitse all olevate Muinsuskaitse all olevate Kultuurimälestiste nimekiri
objektide nimekiri ei kajasta objektide pidev peegeldab tasakaalustatumalt
tasakaalustatult meie ajaloo inventeerimine, kaitse alla meie ajaloo olulisemaid
olulisemaid protsesse ja võtmise kriteeriumide üle- protsesse ja piirkondlikke
piirkondlikke eripärasid ega vaatamine ja kultuuri- eripärasid, kultuurimälestiste
ole süsteemselt analüüsitud mälestiste nimekirja nimekirja on arvatud rohkem
ja ajakohastatud. täiendamine alaesindatud seni alaesindatud valdkondade
pärandiga (Kultuur 2020, objekte (nt 20. sajandi
p 33.2). ehituspärand, taluarhitektuur,
militaarpärand) (pidev tegevus).
3.12.5 Rohkem tähelepanu on vaja Rahvusvaheliste konvent- Faro konventsiooniga liitumine
pöörata rahvusvahelisele sioonidega liitumise analüüs (2019). UNESCO veealuse
koostööle rahvusvaheliste ja vajadusel liitumise ette- kultuuripärandi kaitse
lepetega liitumisel ja nende valmistamine koostöös konventsiooniga ühinemine
põhimõtete rakendamisel vastavate asutustega, sh riigi (2019).
Eestis ning praktilisele kohustuste analüüs (Kultuur KuM on aidanud ette
koostööle rahvusvaheliste 2020, p 33.2). valmistada ja analüüsida Eesti
organisatsioonidega. ühinemist vajalike
konventsioonidega ning
rakendab asjakohaseid põhi-
mõtteid. Eesti eksperdid
osalevad rahvusvaheliste
organisatsioonide töös (pidev
tegevus).
* Tärniga on märgitud uued algatused.
** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022).
2. Tulemusvaldkond: sport
36
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Üldeesmärk: Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel,
elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.
Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022
Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 42 - 53 - 55
inimeste osakaal elanikkonnast (%) (2016)
Allikas: Eesti Tervisearengu Instituut (Eesti
täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise
uuring)
Spordiklubides ja -koolides sporti 37,7 37,8 37,9 40,0 40,0
harrastavate noorte (2017)
(0–19-aastased) osakaal kogu vanusegrupist
(%)
Allikas: Eesti Spordiregister
Harrastajate arv spordiklubides ja -koolides 175 968 177 000 178 000 179 000 180 000
Allikas: Eesti Spordiregister (2017)
Meede 4: Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii harrastuslikul kui ka
professionaalsel tasemel
Meetme eesmärk: Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühenduste näol on
Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele
tegelemiseks harrastus- või tippspordiga. Ajakohastatud spordiinfrastruktuuri abil on kõikjal
Eestis loodud tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks.
Meetme lühikirjeldus: Riiklikud toetused spordiorganisatsioonidele harrastus-, tipp- ja
noortespordi arendamiseks, liikumisharrastust edendavate programmide elluviimiseks,
rahvusvaheliste spordiürituste korraldamiseks, investeeringud uute spordirajatiste ning
lähiliikumispaikade ehitamisse ja olemasolevate ajakohastamisse.
37
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused
Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus
jõudmiseks
4.1** Riigieelarvest toetust saavate Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on
Kultuuriministeeriumi riigieelarvest toetatavate haldusala kultuuriasutuste
(edaspidi KuM) haldusala KuMi haldusala asutuste, sh toetusi tõstetud ja loodud
spordi valdkonna asutuste riigiasutuste, sihtasutuste ja remondifond, ühtlustamaks
majanduskulude avalik-õiguslike asutuste tingimusi Riigi Kinnisvara ASi
kompenseerimises ei ole majanduskulude kasvuks teenindamisel olevate
arvestatud üldise (pidev tegevus). asutustega.
majanduskeskkonna
hinnatõusuga ega kinnisvara **Võimaluste otsimine
säilimiseks piisavate rahaliste riigieelarvest toetatavate
vahenditega. Oluline on KuMi haldusala kultuuri-
hüvitada kulude kasv asutuste, sh riigiasutuste,
analoogiliselt Riigi Kinnisvara sihtasutuste ja avalik-
ASi majandamiskulude kasvu õiguslike asutuste vara
kompenseerimisega. Oluline säilimiseks remondifondi
on tekitada remondifond loomiseks (pidev tegevus).
kinnisvara säilimiseks KuMi
haldusala kultuuriasutustele
analoogiliselt Riigi Kinnisvara
ASi vara säilimise
remondifondiga.
4.2 * Eelarvevahendite nappuse Eestis toimuvate ja Eestis toimuvate
tõttu on Eestis toimumata majanduslikult positiivse majanduslikult positiivse
jäänud rahvusvahelisi mõjuga rahvusvaheliste mõjuga rahvusvaheliste
mõjusaid kultuuri- ja kultuuri- ja spordisündmuste kultuuri- ja spordisündmuste
spordisündmusi ning ka toetusprogrammi elluviimine. arv on kasvanud (pidev
tulevikus võib mõni tegevus).
korraldamata jääda, mis
omakorda jätab riigi ilma ka
täiendavast maksutulust.
4.3** 2018. aastal on riigieelarves Treenerite tööjõukulude Toimub süsteemi
ette nähtud 6,015 miljonit toetussüsteemi elluviimine, rakendamine (pidev tegevus).
eurot treenerite tööjõukulude selle järjepidev arendamine ja
toetuseks. Prognoosime 5. ja täiendamine ning eelarve-
kõrgema kutsetasemega vahendite kooskõlla viimine
treenerite arvu kasvu ning toetuse eesmärkidega (pidev
treenerite tööjõukulude tegevus; Sport 2030).
toetuse aluseks oleva
kõrgharidusega
kultuuritöötajate töötasu
alammäära tõusu.
4.4 Eesti Kultuurkapital on Kultuurkapital toetab eelkõige Tingimustele vastavad
avalik-õiguslik juriidiline isik, projektipõhiseid algatusi spordiprojektid on ellu viidud.
kelle tegevuse eesmärk on kehakultuuri ja spordi
kunstide, rahvakultuuri, sihtkapitali kaudu.
kehakultuuri ja spordi ning
kultuuriehitiste rajamise ja
renoveerimise toetamine
rahaliste vahendite sihipärase
kogumise ja sihtotstarbelise
jagamise kaudu.
38
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.5 Oluline on tagada, et tervislike Liikumisharrastust Ellu on viidud liikumis-
eluviiside propageerimise ja edendatakse ürituste ja harrastusi edendavaid
liikumisharrastuseks soodsate teavitustegevuste toetamise tegevusi ja selle tagajärjel on
tingimuste loomisega tõuseks kaudu (pidev tegevus). regulaarselt liikumis-
liikumisharrastusega harrastusega tegelevate
regulaarselt tegelevate inimeste osakaal kasvanud
inimeste osakaal. (pidev tegevus).
Maakonna spordiliitude
Spordi toetamine maakonna kaudu toimub piirkondliku
tasandil maakonna spordiliidu tasandi spordi järjepidev
toetuse kaudu (pidev tegevus). arendamine ja võistlus-
süsteemide elluviimine ning
teavitusürituste korraldamine
(pidev tegevus).
Viiakse ellu üle-eestilisi
Harrastus- ja koolispordi
traditsioonilisi haldusüksuste
toetamine katus-
vahelisi spordi- ja liikumis-
organisatsioonide kaudu
harrastusüritusi (näiteks
(pidev tegevus; Sport 2030).
Eestimaa mängud) ning
õpilastele pakutakse
võimalusi osalemiseks
koolidevahelises
võistlussüsteemis (pidev
Tööandjatele on loodud tegevus).
võimalus täiendava
maksukohustuseta toetada Toimub 2018. aastal
töötajate liikumisharrastust ja jõustunud tulumaksuseaduse
sportimist (Sport 2030). muudatuse rakendamine
(pidev tegevus).
4.6 Oluline on ellu viia algatusi, Aidatakse kaasa treenerite Koostöös Spordikoolituse ja -
mis aitavad kaasa treenerite kutsesüsteemi edasi- Teabe SA, Eesti Treenerite
teadmiste ja oskuste ning arendamisele ja taseme- Ühenduse, ülikoolide ning
kutsesüsteemi arendamisele. koolituste korraldamisele spordialaliitudega arendatakse
(pidev tegevus; Sport 2030). kutsesüsteemi, uuendatakse ja
omistatakse kutseid ning
viiakse läbi treenerite
koolitusi (pidev tegevus).
39
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.7 Spordiobjektide jätkuv Jätkatakse riigile oluliste Edasi on arendatud KuMi
arendamine riigi ja ELi spordikeskuste rajamist ja asutatud spordi sihtasutusi
vahenditest. väljaarendamist nii tipp- kui (Jõulumäe, Tehvandi) (pidev
ka harrastusspordi tegevus).
edendamiseks, mis
võimaldaks ka rahvusvaheliste
võistluste korraldamist (pidev
tegevus; Sport 2030). Arvesse
võetakse EOK taristu
komisjoni poolt
prioriteetseteks hinnatud
objektide nimekirja,
sealhulgas: Kääriku spordikeskus on välja
arendatud nüüdisaegseks
Kääriku spordikeskuse
olümpia ettevalmistus- ja
väljaarendamine
treeningkeskuseks (2020).
nüüdisaegseks olümpia
ettevalmistus- ja
treeningkeskuseks;
Toetatud on Rääma
Rääma Sõudebaasi Sõudebaasi renoveerimist
renoveerimine nüüdisaegseks (2019) ja Kalevi staadioni
treening- ja võistluspaigaks; uuendamist.
Kalevi staadioni uuendamine. Kohalike omavalitsustega on
tehtud koostööd ning neid on
Võimaluste piires aidatakse
nõustatud. Maakondade ja
kohalikel omavalitsustel ellu
linnade arengukavades on
viia prioriteetsete spordi-
spordi prioriteedid (sh
objektide rajamist ELi finants-
objektid) markeeritud (pidev
perioodi 2014–2020 ja ELi
tegevus).
finantsperioodi 2021+
vahenditest (Sport 2030).
4.8 Eesti ei ole suutnud kasutada Koostöös EASi, RaMi, Eesti Eestis toimub regulaarselt
kõiki olemasolevaid võimalusi Olümpiakomitee (edaspidi kõrgetasemelisi rahvus-
ennast oluliste rahvusvaheliste EOK) ja kohalike oma- vahelisi võistlusi, mis toob
spordivõistluste ja -ürituste valitsustega spordialaliitude märkimisväärse arvu välis-
kaudu tutvustada. toetamine suurvõistluste külalisi, elavdab majandust
korraldamisõiguste saamiseks. ning aitab kaasa Eesti
Rahvusvaheliste spordi suur- tutvustamisele maailmas
võistluste kõrgetasemelise (pidev tegevus).
läbiviimise toetamine Eestis
„Rahvusvaheliste võistluste ja
ürituste läbiviimine
Eestis“ taotlusvooru kaudu
(Sport 2030).
4.9 Oluline on seista dopinguvaba Eesti Antidopingu SA Sportlastelt võetakse
spordi põhimõtete eest. toetamine eesmärgiga regulaarselt dopinguproove
edendada tervislikku ja ausat nii võistlustel kui ka võistlus-
sporti, viies läbi kvaliteetset välistel perioodidel. Läbi
dopingukontrolli, erinevatele viiakse nii tippsportlaste kui
sihtgruppidele mõeldud anti- ka koolinoorte, noorsportlaste
dopingualast haridustööd ning ning harrastussportlaste
andes oma panuse kohalikku teadlikkust tõstvaid tegevusi
ja rahvusvahelisse anti- ja koolitusi (pidev tegevus).
dopingualasesse koostöösse
(pidev tegevus; Sport 2030).
40
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.10 Eesti spordielu hea maine Euroopa Nõukogu spordi- Toimub sportlaste, treenerite
tagamiseks on tähtis võidelda võistlustega manipuleerimise ja sportlaste abipersonali
spordivõistlustega vastase võitluse regulaarne teadlikkuse
manipuleerimise vastu. konventsioonis sätestatavate tõstmine sporditulemuste
põhimõtete elluviimine Eestis manipuleerimisega
ja riikliku kontaktpunkti kaasnevatest ohtudest ja
loomine (Sport 2030). tagajärgedest. Riigisisese
seadusandluse
konventsiooniga kooskõlla
viimine (2019).
4.11 Spordivõistluste pealtvaatajate Jalgpallivõistlustel ja teistel Toimub spordivõistluste
turvalisuse tagamiseks on spordiüritustel turvalisuse, korraldajate regulaarne
oluline regulaarselt panustada julgeoleku ja teenindamise teadlikkuse tõstmine
spordivõistluste ohutusse lõimitud lähenemisviisi pealtvaatajate turvalisusest.
keskkonda. käsitleva Euroopa Nõukogu Suuremate rahvusvaheliste
konventsiooni heaks kiitmine võistluste korraldamisse on
ja põhimõtete elluviimine kaasatud Politsei- ja
Eestis (Sport 2030). Piirivalveamet. Riigisisese
seadusandluse
konventsiooniga kooskõlla
viimine (2019).
4.12 I kooliastmes läbiviidava Uue metoodika alusel on välja I kooliastmes on kasutusele
ujumise algõpetuse uue koolitatud ujumise algõpetuse võetud uus ujumise
metoodika tutvustamine ja tundide läbiviijad. 2018. aastal algõpetuse metoodika
rakendamine. jätkub tihe koostöö HTMi ja (tundide arv 40, ühe grupi
Eesti Ujumisliiduga kehalise suurus on 12–15 last,
kasvatuse ainekava ujumistunde viib läbi
muutmiseks ja RaMiga kvalifitseeritud õpetaja).
toetusmudeli väljatöötamiseks Ujumisoskus on defineeritud,
ujumise algõpetuse mis on kinnitatud
läbiviimiseks uue programmi õpitulemuseks, kinnitatud on
kohaselt (pidev tegevus; Sport ühtsed hindamiskriteeriumid.
2030). Enamik I kooliastme
õpilastest omandab
ujumisoskuse. Ujumise
algõpetuse läbiviimine on
omavalitsuste kohustus, mida
toetatakse riigieelarvest
(pidev tegevus).
4.13 Spordiga tegelevate inimeste Spordimeditsiini SA tegevus- Koostöös Spordimeditsiini
(sh noorsportlaste ja liikumis- toetuse kaudu on loodud SA, Sotsiaalministeeriumi
harrastajate) tervisekontrolli eeldused sportlaste tervise- ning Eesti Haigekassaga
süsteem vajab laiendamist kontrolli läbiviimiseks (pidev viiakse regulaarselt läbi
ning arstide suuremat tegevus; Sport 2030). tippsportlaste, noorsportlaste
kaasatust. ja liikumisharrastajate
tervisekontrolli (pidev
tegevus).
4.14 Spordialaliidud vajavad Spordialade järjepidevaks Suureneb spordialaliitude
toimimiseks riigi toetust, et arendamiseks on vajalik võimekus ala arendamiseks.
tagada iseseisvalt kõigi spordialaliitude toetamine. Eesti on rahvusvahelistel
spordialaliidu funktsioonide tiitlivõistlustel väärikalt ja
täitmine mahus, mis tagaks tulemuslikult esindatud
rahvusvahelise (pidev tegevus).
konkurentsivõime.
41
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.15*/** Paljud spordialaliidud kui 2018. aastal analüüsitakse Ettepanekud toetusmeetme
spordialade arendamise eest toetusmeetme loomise loomiseks on esitatud.
vastutavad katus- vajadust ja võimalusi Suureneb spordialaliitude
organisatsioonid ei suuda spordialaliitudele eesmärgiga võimekus ala arendamiseks
praegu tagada sportlaste (sh parandada ning Eesti on rahvusvahelistel
noored ja juuniorid) spordiorganisatsioonide tiitlivõistlustel väärikalt ja
ettevalmistamist ja lähetamist võimekust sportlaste tulemuslikult esindatud (pidev
rahvusvahelistele ettevalmistamiseks ja tegevus).
tiitlivõistlustele. KuMi lähetamiseks
eraldatavad toetused ei ole rahvusvahelistele
sageli piisavad, et tagada kõigi tiitlivõistlustele. Esitatakse
tiitlivõistlustele ettepanekud toetusmeetme
kvalifitseerunud sportlaste loomiseks (pidev tegevus;
ettevalmistus ja lähetamine. Sport 2030).
4.16** Aastatel 2003–2006 ja 2007– Koostöös kohalike Regionaalsete tervise-
2012 KuMi regionaalsete omavalitsuste ja teiste seotud spordikeskuste võrgustiku
tervisespordikeskuste toetuse osapooltega analüüsitakse toimimist on analüüsitud,
abil maakondadesse rajatud regionaalsete tervise- toetust vajavad keskused on
tervisespordikeskused võiksid spordikeskuste võrgustiku välja valitud ja ettepanekud
täita suuremat rolli inimeste toimimist, valitakse välja toetussüsteemi loomiseks on
liikumisharrastuse toetust vajavad keskused ja esitatud (2019).
edendamiseks. Maakonna esitatakse ettepanekud nende
tasandil peaks olema vähemalt toetamiseks (Sport 2030).
üks mitmekesiseid ja
kvaliteetseid teenuseid pakkuv
korrastatud infrastruktuuriga
tervisespordikeskus. Sellega
seoses vajab
tervisespordikeskuste
võrgustik täiendavat analüüsi
ja toetust teenuste
arendamiseks.
4.17 Suurenenud on laste ja Noortespordi arendamiseks Paraneb laste ja noortega
noortega tegelevate toetatakse spordialaliite ning tegelevate saavutusspordile
spordiklubide arv ning nende kaudu laste ja noortega orienteeritud spordiklubide
klubides treenivate laste ja tegelevaid saavutusspordile võimekus ning treeningute
noorte hulk. Suurenenud on orienteeritud spordiklubisid läbiviimise kvaliteet, klubid
spordiklubide otseselt (pidev tegevus; Sport 2030). muutuvad tugevamaks ja on
treeningtegevustega seotud paremateks koostöö-
kulud (spordiobjektide tasud, partneriteks spordialaliidule
transpordikulud, üleminek ning riigile (pidev tegevus).
stipendiumidelt töötasudele),
mis vajavad noortespordile
suunatud toetust.
42
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.18*/** Eesti saavutusspordile ja selle **Olümpialiikumise Loodud on tingimused kõrgel
järelkasvule on vaja luua arendamiseks, sh Eesti tasemel saavutusspordiga
konkurentsivõimelised olümpiakoondise ette- tegelemiseks, Eesti sportlased
tingimused. valmistuse ja osavõtu on rahvusvahelises spordi-
tagamiseks olümpia- liikumises konkurentsi-
mängudest (2020), toetatakse võimelised (pidev tegevus).
EOKd.
EOK kaudu toetatakse
saavutussporti hasartmängu-
maksuseaduse alusel (Sport
2030). Samuti toetatakse
spordialaliitude,
spordiühenduste, kohalike
spordiklubide ja regionaalse
mõjuga projekte.
Olümpiamängude kavas Loodud on tingimused, et
olevate spordialade tagada olümpiamängude
distsipliinidel täiskasvanute kavas olevate spordialade
rahvusvahelistele tiitli- distsipliinidele täiskasvanute
võistluste finaalturniiridele rahvusvahelistele tiitli-
kvalifitseerunud suure- võistluste finaalturniiridele
koosseisuliste võistkondlike kvalifitseerunud suure-
sportmängude rahvus- koosseisuliste võistkondlike
koondiste ettevalmistumise ja sportmängude rahvus-
osalemise toetamine. koondistele piisavalt
kvaliteetne ettevalmistus ja
*/**Eesti sportlaste osalemine finaalturniiril
sotsiaalsete garantiide (pidev tegevus).
tagamisele ja saavutusvõime
tõstmisele suunatud
stipendiumide, toetuste ja Põhimõtted on välja töötatud
töötasu maksmise põhimõtete ja rakendusettepanekud
väljatöötamine (2018). esitatud (2019).
4.19 Aastal 2018 tähistab Eesti KuM aitab kaasa Kultuuri- ja spordiürituste
Vabariik sajandat aastapäeva. Riigikantselei tegevuste elluviimisele on
Selle raames on oluline läbi koordineeritavale EV 100 kaasa aidatud (2020).
viia mitmekesine kultuuriprogrammi
kultuuriprogramm (sh elluviimisele.
tegevusi spordi valdkonnas)
nii Eestis kui ka välismaal.
4.20 Eestis tegutseb vähemalt 4500 Toetusmeetme elluviimine, Toimub süsteemi
erinevate spordialaliitude selle järjepidev arendamine ja rakendamine (pidev tegevus).
litsentseeritud täiendamine ning eelarve-
spordikohtunikku, kes on vahendite kooskõlla viimine
valdavalt paljude teiste toetuse eesmärkidega (pidev
eluvaldkondade esindajad ega tegevus; Sport 2030).
ole seotud ühe kindla
spordiorganisatsiooniga.
Selleks, et tagada
professionaalsete
spordikohtunike osalus Eesti
spordielus ka tulevikus ning
lõpetada neile
tulumaksuvabade
stipendiumide maksmine, on
vajalik spordi-
organisatsioonidele
toetusmeetme rakendamine.
43
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
* Tärniga on märgitud uued algatused.
** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022).
44
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3. Tulemusvaldkond: lõimumine
Üldeesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga
inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi.
Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022
Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga 39% - 38% - -
isikute osakaalu indeks teistest rahvustest (tugev, (tugev)
isikute hulgas 2017) - - -
Allikas: Eesti ühiskonna integratsioonimonitooring
12
(EIM) 47% 51%
(keskmine, (keskmine)
2017)
Meede 5: Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine
Meetme eesmärk: Lõimumist toetavad väärtushoiakud on ühiskonnas levinud ja kinnistunud,
kultuuriorganisatsioonid panustavad rahvuskultuuri jätkusuutlikkuse tagamise kaudu aktiivselt
lõimumisse. Lõimumispoliitika on efektiivselt planeeritud ja ellu viidud. Meede panustab Eesti
konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti
2020“ eesmärkidesse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi „Rahvuskaaslaste programmi 2014–
2020“ ning „Hõimurahvaste programmi 2015–2019“ eesmärkide saavutamisse.
Meetme lühikirjeldus: Lõimumise tingimuste loomiseks rakendavad Kultuuriministeerium ning
Integratsiooni SA perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarvelisi vahendeid.
Meetme raames tagatakse ETV+ ja Raadio 4 jätkusuutlik finantseerimine riigieelarvest.
Igapäevaste kontaktide, eri rahvusest elanike suhtluse ja ühiskondlikku tegevusse kaasamise,
samuti etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Integratsiooni SA sihtotstarbeliste
taotlusvoorude kaudu.
Toetatakse aktiivset ühiskondlikku osalust, igapäevaste kontaktide ja suhtluse teket ühiskonnas
ning ühise kommunikatsiooniruumi tugevnemist toetavaid tegevusi, mis arvestavad regionaalseid
eripärasid piirkondades, kus elab palju vene keelt peamise suhtluskeelena kasutavaid inimesi.
Eraldi tähelepanu pööratakse 2015. aasta sügisel tööd alustanud Eesti Rahvusringhäälingu
venekeelsele sihtgrupile suunatud uue telekanali jätkusuutlikkuse tagamisele, toetades vastavaid
arendustegevusi.
Kultuuriministeerium korraldab lõimumisvaldkonna seiret, et tagada arengukava „Lõimuv Eesti
2020“ rakendusmeetmete asja- ja ajakohasus ning poliitika tõhus planeerimine koostöös
sidusministeeriumidega. Lõimumiskava rakendamisel ei viida ellu teiste valdkondade poliitikat,
vaid tagatakse sihtrühmale võimalus osaleda teiste valdkondade tegevuses võrdsetel alustel.
Lõimumisvaldkonna arengukava tegevuste planeerimisse on kaasatud arengukava juhtkomitee ja
juhtrühm. Kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel arvestatakse lõimumist läbiva
teemana. Samuti viiakse ellu lõimumispoliitika eesmärgid kõigis asjaomastes
poliitikavaldkondades, sh praktikaid, mis toetavad võrdset kohtlemist ja varjatud takistuste
vähendamist eesti keelest erineva emakeelega inimeste tööle värbamisel avalikku teenistusse
ning nende potentsiaali paremat rakendamist.
Toetatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset tegevust oma kultuuri edendamiseks ja
säilitamiseks. Keelelis-kultuurilistest kogukondadest pööratakse tähelepanu romadele, kelle
12
Mõõdiku metoodika töötati välja ja baastase määrati 2015. aasta integratsioonimonitooringuga. Indeks koosneb kolmest komponendist, mis
koondavad teistest rahvustest inimeste vastuseid kolmele riigiidentiteeti mõõtvale küsimusele.
45
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
kontaktide tihenemine ühiskonnaga vajab toetamist ning lisatähelepanu haridus-, tööhõive- ja
sotsiaalvaldkonnas.
Väliseesti kogukondadele ja hõimurahvastele suunatud tegevuste elluviimisel arvestatakse
13
Rahvuskaaslaste programmi ning Hõimurahvaste programmi eesmärke ja meetmeid . Toetatakse
kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte ning kultuurivahetust väliseesti kogukondadega
ja väliseestlaste osalust Eesti kultuuri suurüritustel. Toetatakse kultuurivahetust soome-ugri
rahvastega ja nende kultuuri tutvustamist Eestis.
Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused
Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus
jõudmiseks
5.1 Soodustada avatud ja koostööd Toetatakse järjepidevalt eri Ellu on viidud suuremat ühis-
väärtustavate hoiakute teket piirkondades elavate ja eri kondlikku sidusust toetavad
eesmärgiga suurendada keelelis-kultuurilise taustaga meedia- ja koostöötegevused,
sotsiaalset sidusust ühis- inimeste omavahelisi mis aitavad kaasa avatusele ja
konnas, mis aitab kaasa ühise kontakte, sh eesti ja muu vastastikusele mõistmisele
riigiidentiteedi tekkele ja emakeelega noorte vahel, eri suunatud väärtushoiakute
demokraatlike väärtuste keelelis-kultuurilise taustaga kinnistumisele ühiskonnas,
teadvustamisele ning eri inimesi ning nende osalusel samuti mitmekultuurilise töö-
rahvusest inimeste aktiivsele põhinevaid organisatsioone keskkonna saavutamisele ning
koostööle. kaasatakse koostöö- võrdse kohtlemise põhi-
tegevustesse ja aktiivsesse mõtete rakendamisele töö-
ühiskonnaellu. Eri rahvusest kollektiivides. Ellu on viidud
inimeste aktiivse koostöö eri rahvuste vahelisi koostöö-
arendamiseks toetatakse ja kaasamisprojekte, mh
Integratsiooni SA tegevusi, kultuuri- ja spordivaldkonnas,
Fenno Ugria Asutust, Narva toetatud on vabaühenduste
Eesti Maja, Elamusaastat ja arengut ja võimekust
VeniVidiVici tegutseda lõimumis-
õpilasvahetusprogrammi. Ida- valdkonnas (pidev tegevus).
Virumaa kultuurilise
lõimumise edendamiseks
toetatakse teatreid Tuuleveski
ja Ilmarine (Lõimuv Eesti
2020).
5.2 Lõimumistegevuste Lõimumismonitooringu ja Lõimumismonitooring on läbi
kvaliteetseks planeerimiseks täiendavate uuringute viidud (2020). Andmebaasi
on vajalik seiresüsteemi läbiviimine valdkondliku seire seiresüsteem toimib
ellurakendamine, et jälgida eesmärgil ja lõimumis- järjepidevalt. Ellu on viidud
ühiskonnas toimuvaid protsesside integreeritud kehtiva valdkondliku
protsesse ning andmebaasi rakendumine rakendusplaani tegevuste
lõimumispoliitika tegevuste Statistikaametis (pidev vahe- (2018) ja
säästlikkust, tõhusust ja tegevus; Lõimuv Eesti 2020). lõpphindamine (2022).
mõjusust.
13
Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 ja Hõimurahvaste programmi 2015–2019 elluviimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.
46
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
5.3 Rahvuskultuuri seltsid ja Rahastamispõhimõtted on Igal aastal on toetatud
vähemusrahvuste välja töötatud, keskendutakse orienteerivalt 250 rahvus-
kultuuriühingud on kultuuriseltside ja nende vähemuste organisatsiooni
organisatsiooniliselt nõrgad. juhtide tegutsemisvõimekuse tegevuskulusid (pidev
Nende arendamiseks on vaja parandamisele, toetades tegevus). Eestis tegutsevate eri
rakendada täiendavaid koolitus- ja nõustamis- keelelis-kultuurilise taustaga
tegevusi, et tõhustada nende tegevusi, tööd noortega ja organisatsioonide tegevus ja
haldussuutlikkust ja infovahetust Eesti projektid on toetatud ning
informeeritust. kultuuriorganisatsioonidega nende tegevused ühiskonnas
(pidev tegevus; Lõimuv Eesti teadvustatud (pidev tegevus).
2020).
5.4 Romade Koostöös roma kogukonnaga Tegevused roma
kultuuriorganisatsioonid töötatakse välja meetmed organisatsioonide
vajavad võimestamist, et tõsta roma kodanikuühiskonna võimestamiseks on välja
nende haldussuutlikkust. organisatsioonide töötatud (2018) ja toimivad
Lisatähelepanu tuleb pöörata võimestamiseks. järjepidevalt, eesmärgiga
sihtrühmale haridus-, parandada koostööd riigi,
tööhõive- ja kohalike omavalitsuste ja
sotsiaalvaldkonnas. roma organisatsioonide vahel.
5.5 Lõimumise edukuse Toetatakse koostöö- ja Tõusnud on lõimumist
tagamiseks ebapiisav Eesti kommunikatsioonitegevusi, toetavad väärtused ja hoiakud
ühiskonnaliikmete kaasatus mis soodustavad lõimumist ühiskonnas ning suurenenud
lõimumisprotsessi. toetavaid hoiakuid Eesti eri rahvuste ja eestlaste
ühiskonnas (pidev tegevus; vahelised kontaktid (pidev
Lõimuv Eesti 2020). tegevus).
5.6 Ligipääsu tagamine ühisele Toetatakse Suurenenud on teadlikkus
kultuuri- ja teabeväljale kommunikatsioonitegevusi, sh kultuuriliselt mitmekesisest
eesmärgiga toetada avatud ERRi venekeelse tele- ühiskonnast ning inimeste
ühiskonna väärtuste ning programmi ETV+ edasi- kaasatus ja avatus; ERRi
jagatud riigiidentiteedi arendamist (pidev tegevus; venekeelse telekanali ETV+
kujunemist. Lõimuv Eesti 2020). arendustegevused on läbi
viidud ning telekanal iga-
aastaselt eetris; toetatud on
teavitus-, audiovisuaalse,
trüki- ja internetimeedia
projekte (pidev tegevus).
5.7 Lõimumisvaldkonna Valdkonna süsteemne „Lõimuv Eesti
horisontaalsus nõuab protsessi koordineerimine KuMi poolt 2020“ tegevused on
edukuse tagamiseks suuremat ja Integratsiooni Sihtasutuse koordineeritud KuMi poolt
koostööd ministeeriumide ja rakendusvõimekuse tõstmine koostöös sidus-
poliitika rakendajate vahel. (pidev tegevus; Lõimuv Eesti ministeeriumidega.
2020). Integratsiooni SA on
kujunenud valdkonna
kompetentsikeskuseks (pidev
tegevus).
47
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
5.8** Rahvuskaaslaste kultuuri- Aidatakse kaasa HTMi KuMi tegevused rahvus-
tegevuse elujõulisus tagab „Rahvuskaaslaste programmi kaaslaste programmis on ellu
jätkusuutliku koostöö eesti 2014–2020“ elluviimisele, viidud, igakülgselt toetatakse
diasporaaga. Kontaktide toetades rahvuskaaslaste rahvuskaaslaste
hoidmine ja arendamine kultuuriühinguid ja -kontakte, tagasipöördumist ja
sihtgrupiga, sh rahvuskaaslaste väliseesti noorte keele- ja kasutatakse võimalusi Eesti
tagasipöördumine, vajab kultuurilaagreid ning rahvus- kultuuriekspordi arendamiseks
sihistatumat toetust, arvestades kaaslaste tagasirännet. (pidev tegevus).
suurenevat töörännet Kultuurikontaktide
välismaale, kuid seejuures edendamiseks Eesti suurima
suurenevat töökäte puudust väliseesti kogukonnaga
Eestis. Soomes toetatakse Tuglase
Seltsi tegevust Helsingi Eesti
Majas (pidev tegevus).
Töötatakse välja
rahvuskaaslastele suunatud
infot koondav andmebaas.
Rahvuskaaslaste
tagasipöördumise toetamiseks
tagatakse lisaks
vajaduspõhisele
tagasipöördumistoetusele ka
Integratsiooni Sihtasutuse
keskne koordineeritud
nõustamine ja infovahetus.
5.9 Kultuurikontaktid ja -koostöö Aidatakse kaasa HTMi KuMi tegevused koostöös
hõimurahvastega tagavad „Hõimurahvaste programm IV HTMiga on uurali (soome-
hõimuliikumise 2015–2019“ elluviimisele ja ugri ja samojeedi)
jätkusuutlikkuse. Koostöö uue programmilise dokumendi põlisrahvaste keelte ja
hoidmine ja arendamine aitab koostamisele, et toetada ja kultuuride toetuseks ellu
kaasa eesti kultuuri arendada kultuurikontakte viidud (pidev tegevus).
tutvustamisele ja soome-ugri hõimurahvastega. Toetatakse
rahvaste kultuuri elujõulisuse Fenno-Ugria Asutuse tegevust
tagamisele. (pidev tegevus).
5.10 Tihendada koostööd kohalike Koostöös Integratsiooni SAga Kohalikule omavalitsusele on
omavalitsustega. suurendatakse kohalike tagatud lõimumisvaldkonna
omavalitsuste informeeritust eesmärkide elluviimiseks
lõimumisvaldkonnas vajalik teave ja nõustamine.
toimuvatest arengutest ja Koolitatakse kohalike
koostöövõimalustest. omavalitsuste vähelõimunud
püsielanikke ja
uussisserändajaid
teenindavaid ametnikke ning
töötajaid.
5.11 Valdkondlik arengukava Koostöös Vabariigi Valitsuses on heaks
„Lõimuv Eesti 2020“ lõpeb ja sidusministeeriumide, kiidetud valdkondlik
algatatakse uue arengukava juhtrühma ning arengukava „Lõimuv Eesti
strateegiadokumendi valdkonnaga kokkupuutuvate 2030“ (2020).
koostamine aastani 2030. esindus- ja
arendusorganisatsioonidega
alustatakse 2018. aastal
valdkondliku arengukava
„Lõimuv Eesti
2030“ koostamist.
48
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
5.12 Aastal 2018 tähistab Eesti Kultuuriministeerium aitab Tegevuste elluviimisele on
Vabariik sajandat aastapäeva. kaasa Riigikantselei kaasa aidatud (2020).
Selle raames on oluline läbi koordineeritava EV 100
viia mitmekesine kultuuriprogrammi
kultuuriprogramm (sh tegevusi elluviimisele.
kultuurilise mitmekesisuse ja
rahvuskaaslaste poliitika
valdkonnas) nii Eestis kui ka
välismaal.
* Tärniga on märgitud uued algatused.
** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022).
Meede 6: Võimaluste loomine vähelõimunud Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse
suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks
Meetme eesmärk: Tagada tingimused välispäritolu taustaga Eesti elanike naturaliseerumiseks ja
ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh suuremaks konkurentsivõimeks tööturul, et soodustada paremini
lõimunud ning sotsiaal-majanduslikult võrdsema ühiskonna teket. Meetme tegevused on
eesmärgi saavutamiseks suunatud Eesti välispäritolu taustaga vähelõimunud püsielanike
praktilise keeleoskuse ning Eesti ühiskonna ja kultuuriruumi tundmise parandamisele ning Eesti
kodakondsuse omandamise toetamisele. Meede panustab otseselt valdkondliku arengukava
„Lõimuv Eesti 2020“ ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse ning on seotud ka
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“, „Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020“, „Eesti
elukestva õppe strateegia 2020“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Heaolu
arengukava 2016–2023“, „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–
2020 „Teadmistepõhine Eesti““, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“,
„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev
Eesti 21“, „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“, „Eesti regionaalarengu strateegia
2014–2020“ ning „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ eesmärkidega. Lõimumisvaldkonna
tegevuste elluviimisel tagatakse sihtrühmale võimalus osaleda teiste poliitikavaldkondade
tegevuses võrdsetel alustel.
49
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
14
Meetme lühikirjeldus: Meetme käigus töötatakse välja ning rakendatakse sihtrühma vajadusi
silmas pidavaid paindlikke lõimumisteenuseid (sh eesti kultuuri tutvustamine, põhiseaduse ja
kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistus, eesti keele õppe ja praktiseerimise
toetamine, muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine etendusasutustes ja muuseumides),
mis on keskendunud praktilise keele- ja kultuuripädevuse arendamisele, koostöötegevustele, sh
keeleõppele noortelaagrites, õpilasvahetustele, tagades noortele vastavaid koostöövõimalusi eri
15
rahvuste vaheliste kontaktide tekkeks, ning lõimumiseks vajaliku praktilise info pakkumisele
(sh teiste muude avalike teenuste kohta). Koostöös Integratsiooni SAga pakutakse vähelõimunud
elanikele paindlikke õppevorme, keelelist nõustamist ja kvaliteetset eesti keele õpet. Meetme
raames rakendatakse nõustamis- ja infosüsteemi teenust vähelõimunud inimeste, sh
uussisserändajate informeerituse tõstmiseks, samuti koostööplatvormide arendamist Ida-
Virumaal. Samuti aidatakse kaasa Integratsiooni SA tegevuste tõhusamaks muutmisele ja selle
reorganiseerimisele eesmärgiga võimestada lõimumistegevuste elluviimist Ida-Virumaal.
Eeltoodud tegevustega tutvustatakse sihtgrupile ka arenguvõimalusi lõimumise sotsiaal-
majanduslikus ja õiguslik-poliitilises valdkonnas ning teavitatakse eesti keelest erineva
emakeelega inimesi karjäärivõimalustest avalikus sektoris, sh võrdsest kohtlemisest tööturul.
Samuti pakutakse täiendavaid lõimumismeetmeid rahvusvahelise kaitse saajatele.
Meetme tulemusena on koolitustel osalenud ja infot tarbinud sihtgrupp omandanud
naturaliseerumiseks ning avalikus sektoris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks
vajalikke teadmisi ja oskusi. Tihenenud on koostöö kohalike omavalitsuste ja nende
esindusorganisatsioonidega ning kodanikuühendustega, sh noorteorganisatsioonidega.
Eesti vähelõimunud püsielanike parema lõimumise tagamiseks ühiskonnas rakendab
Kultuuriministeerium perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarvelisi vahendeid
valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ raames.
14
EIM 2015 ja 2017 ja lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring (2013) on lõimklastrite põhiselt välja toonud sihtrühma erinevad
vajadused ning ootused lõimumistegevustele.
15
Praktiliste oskuste arenemist võimaldab eelkõige kultuurikümbluse võimaluste väljatöötamine.
50
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused
Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus
jõudmiseks
6.1 Vajalik on edendada Järjepidevalt soodustatakse Määratlemata
naturalisatsiooniprotsessi ja määratlemata kodakondsusega kodakondsusega inimestele ja
ühise riigiidentiteedi inimestele ja teistele kolmandate teistele kolmandate riikide
kujunemist sidusa riikide kodanikele suunatud info kodanikele suunatud info
kodanikuühiskonna levitamist kodakondsuse levitamine kodakondsuse
loomiseks. Oluline on luua taotlemise võimaluste kohta. taotlemise võimaluste kohta
Eesti kodakondsust saada toimub järjepidevalt (pidev
tahtvatele inimestele tegevus).
ligipääs kodakondsuse
taotlemist toetavatele Pakutakse tasuta eesti keele Tasuta keeleõppe kursused on
tegevustele ning tagada õpet, kodakondsuseksamiks läbi viidud ja tagatud on
nende teenuste kvaliteet. ettevalmistavaid kursusi ja kodakondsuseksamiks ette-
võimalust sooritada eksam valmistamine
tasuta. Edendatakse naturalisatsiooniprotsessi
ametkondadevahelist koostööd kiirendamiseks.
ja sihtgrupile suunatud
nõustamisteenuseid (pidev Eesti keelt oskavate vähe-
tegevus). lõimunud püsielanike teavitus-
tegevused on ellu viidud ja
toimib ametkondadevaheline
koordineeritud koostöö
naturalisatsiooni toetamiseks
ja kodanikuühiskonna
arendamiseks ning sihtgrupi
suuremaks kaasamiseks (pidev
tegevus).
6.2 Riigieelarvest toetust Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on
saavate riigieelarvest toetatavate KuMi haldusala kultuuriasutuste
Kultuuriministeeriumi haldusala kultuuriasutuste, sh toetusi tõstetud, ühtlustamaks
(edaspidi KuM) haldusala riigiasutuste, sihtasutuste ja tingimusi Riigi Kinnisvara ASi
lõimumise valdkonna avalik-õiguslike asutuste teenindamisel olevate
asutuste majanduskulude majanduskulude kasvuks (pidev asutustega.
kompenseerimises ei ole tegevus).
arvestatud üldise
majanduskeskkonna
hinnatõusuga ega kinnisvara
säilimiseks piisavate
rahaliste vahenditega.
Oluline on hüvitada kulude
kasv analoogiliselt Riigi
Kinnisvara ASi
majandamiskulude kasvu
kompenseerimisega.
51
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
6.3 Eesti keele õppe Kujundatakse välja paindlikud Osutatakse teenuseid, mille
tõhustamiseks ja eri ning praktilistele tegevustele tulemusena paranevad nii
rahvusest inimeste oma- suunatud lõimumist toetavad sihtrühma keeleoskus kui ka
16
vahelise suhtluse teenused, sh kultuurikümblus teadmised Eesti kultuurist ja
arendamiseks on vaja tagada ja eesti keele praktiseerimise ühiskonnast (pidev tegevus).
tänapäevased formaalsed ja võimalused. Eesmärgiga
mitteformaalsed õppe- ja parandada eesti keele õppe
koostöövormid ning võimalusi ja selle tulemuslikkust
õpetamise kvaliteet. luuakse täiskasvanutele
Tallinnas ja Narvas eesti keele
majad, mis korraldavad eesti
keele kursusi ja pakuvad eesti
keele omandamist toetavaid
tugimeetmeid. Pidevalt
tagatakse riigi poolt kehtestatud
kodakondsuse omandamiseks ja
avalikus sektoris töötamiseks
vajalike keelenõuete täitmiseks
nõutava eesti keele õppe tasuta
kättesaadavus. Toetatakse
õpilasvahetuste elluviimist MTÜ
VeniVidiVici tegevuse kaudu
(pidev tegevus; Lõimuv Eesti
2020).
6.4 Teisest rahvusest Eesti Toetatakse eri piirkondades Ellu on viidud nõustamis- ja
elanikud on poliitikas ja elavate ja eri keelelis- infosüsteemi teenused vähe-
kodanikuühiskonnas vähem kultuurilise taustaga inimeste, sh lõimunud inimeste ja uus-
aktiivsed ning neil on eesti ja muu emakeelega noorte sisserändajate informeerituse
vähem interetnilisi kontakte. omavahelisi koostöötegevusi, tõstmiseks, samuti on loodud
Nende kodanikuaktiivsuse õpilasvahetust ja kontaktide lõimumist toetavad koostöö-
suurendamiseks tuleb loomist eesmärgiga kaasata nad võimalused kodaniku-
soodustada eesti ja eesti aktiivsesse ühiskonnaellu. ühiskonna organisatsioonide
keelest erineva emakeelega Koostöös vahel, sh Ida-Virumaal (pidev
inimeste koostöövõimalusi, partnerorganisatsioonidega tegevus).
igapäevaste kontaktide, rakendatakse täiendavaid
suhtluse ja kaasamise tegevusi venekeelsete Koostöös VeniVidiViciga
toetamist ühiskonnas. organisatsioonide kaasamiseks 2017. aastal piloteeritud
(pidev tegevus; Lõimuv Eesti õpilasvahetuse programm on
2020). rakendunud (pidev tegevus).
6.5 Muust rahvusest inimeste Eesti keelest erineva emakeelega Toetus- ja teavituskava ning
tööhõive parandamiseks on inimesi teavitatakse karjääri- võrdset kohtlemist edendavad
vaja edendada võrdse võimalustest avalikus teenistuses tegevused on ette valmistatud
kohtlemise põhimõtete ja tööandjaid teavitatakse võrdse (2017) ja rakendatud perioodil
rakendamist tööle kohtlemise olulisusest personali- 2018–2021 (pidev tegevus).
värbamisel ja avalikus poliitikas (pidev tegevus;
teenistuses töötamisel. Lõimuv Eesti 2020).
16
Kultuuriline ja keeleline kümblus on lõimitud kultuuridevahelise õppimise ning riigikeele omandamise meetod, mille peamine väljund on
kultuuride vahelisi erinevusi väärtustavate hoiakute ja arusaamade väljakujunemine ning oskus õppida eesti keelt iseseisvalt ja kasutada seda
igapäevaelus. Kaudselt toetab kultuurikümblus riigikeele omandamist ja varem omandatud keeleoskuse säilitamist ning parandab valmisolekut
aktiivseks osaluseks ühiskonnaelus.
52
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
6.6 Tulenevalt kohustusest Riik osaleb inimõigusalaste Inimõigusalaste
kaitsta rahvusvähemusse konventsioonide rakendamisel ja konventsioonide täitmise
kuuluvate isikute rahvusvähemuste õiguste kaitse aruanded rahvusvähemuste
võrdõiguslikkust ja tagada järelevalvesüsteemis. õiguste olukorrast on koostöös
nende võrdne kohtlemine Välisministeeriumi ning teiste
Eesti ühiskonnas tuleb Tulenevalt rahvusvaheliste sidusministeeriumide- ja
edendada organisatsioonide soovitustest asutustega esitatud ning
rahvusvähemustesse tehakse rahvusvähemuste teadvustatud. Vajalikud
kuuluvate isikute õiguste õiguste kaitseks vajalikke ette- muudatused riigisisestes
kaitset koostöös panekuid riigisiseste õigusaktide õigusaktides ja praktikas on
rahvusvaheliste inimõigus- muutmiseks ja nende praktikas tehtud (pidev tegevus).
organisatsioonidega (ÜRO, ellu rakendamiseks.
Euroopa Nõukogu jt).
6.7* Aidata kaasa rahvusvahelise Töötatakse välja ja viiakse ellu Tagatud on rahvusvahelise
kaitse saanud inimeste tegevused ja -teenused, mis kaitse saajate kohanemis- ja
lõimumisele. soodustavad rahvusvahelise lõimumismeetmete sidusus
kaitse saajate lõimumist Eesti kultuurivaldkonnas.
ühiskonda. Koostöös Vähenenud on sihtrühma
Siseministeeriumiga sotsiaalne tõrjutus, paranenud
korraldatakse ja testitakse selle esindajate teadmised
rahvusvahelise kaitse saajate Eesti ühiskonnast ja
kultuuri- ja spordiprogrammi. kultuuriruumist ning
suurenenud on eri
ühiskonnagruppide koostöö
(2019).
* Tärniga on märgitud uued algatused.
** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022).
53
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4. Organisatsiooni olukord ja arendamine
Üldeesmärk: Tugitegevused toetavad tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamist valitsemisala
tegevuste kvaliteedi ja ressursitõhususe kasvu kaudu.
4.1 Strateegiline planeerimine, finantsjuhtimine, organisatsiooni arendamine ja riigireformi
elluviimine
4.1.1 Kultuuriministeerium osaleb riigi strateegilise planeerimise arendusprotsessides ning viib
läbi muudatusi valdkondlike eesmärkide saavutamise ja elluviidavate tegevuste kvaliteedi
tõstmise, planeerimisprotsessi ja ressursside kasutamise läbipaistvuse ning tõhustamise
nimel. Olulisemaid elluviidavaid tegevusi planeeritakse riigieelarve strateegias toodud
tulemusvaldkondade kaupa, koostades igal aastal järgnevaks neljaks aastaks valitsemisala
arengukava. Kultuuriministeeriumi valitsemisala nelja aasta arengukava aluseks on kolm
valdkondlikku arengukava: „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, „Lõimuv Eesti
2020“ ning „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“, mille eesmärkide saavutamisest
antakse regulaarselt ülevaade. Valitsemisala arengukava elluviimist koordineerivad
ministeeriumi sisuvaldkondade (kunstid, kultuuriväärtused, kultuuriline mitmekesisus,
sport) asekantslerid ja nõunikud peamiselt ministeeriumi üheaastase tööplaani koostamise
ja elluviimise kaudu. Kultuuriministeerium osaleb ka teiste ministeeriumide
valdkondlikes arengukavades püstitatud eesmärkide saavutamises ja nende arengukavade
tegevuste planeerimises rakendusplaanide koostamisel.
4.1.2 Kultuuriministeerium osaleb riigireformi kava elluviimisel, aidates kaasa riigipalgaliste
töökohtade pealinnast väljaviimise eesmärgi täitmisel Integratsiooni Sihtasutuse asukoha
muutmisele Narva ja Rahvakultuuri Keskuse asukoha muutmisele Viljandisse.
4.1.3 Alates 2014. aastast koostatakse ministeeriumis järgnevate aastate uuringuvajaduste
analüüs, mille raames elluviidavate uuringute plaan kinnitatakse igal aastal kantsleri
käskkirjaga. Plaanitavate uuringute info ja läbi viidud uuringute kokkuvõtted
avalikustatakse ministeeriumi kodulehel. Selline protsess võimaldab tellitavaid uuringuid
pikemas perspektiivis planeerida, nendeks vajaminevaid ressursse riigis valdkonniti
tõhusamalt kasutada ja rakendusuuringute tulemusi laiemalt kasutada.
Seni on Kultuuriministeeriumi tellitavad uuringud olnud aluseks peamiselt valdkondliku
poliitika kujundamisele. Enam on hakatud tähelepanu pöörama ka valdkondlikele teadus-
arendustegevustele ja selleks loodi 2016. aastal osalise koormusega teadusnõuniku
ametikoht. Nõuniku ülesanne on ministeeriumi teadus-arendusfunktsiooni täitmisele
kaasa aitamine ELi struktuurivahenditega ning riigieelarvest toetatavate teadus-
arendustegevuste riiklikus planeerimisprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemise
kaudu ning Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja Eesti Teadusagentuuri vahelise
koostöö edendamine.
54
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.1.4 2017. aastal loodi ministeeriumi teadusnõukogu, mille põhieesmärk on nõustada ja
suunata kultuuri-, spordi ja lõimumispoliitika kujundamise ja ellurakendamise otsuseid
ning edendada sellega seotud strateegilist koostööd. 2017. aastal kohtus teadusnõukogu
esimest korda, kaardistades valdkondade põhiselt uurimisvajadused. Määratleti järgmise
aasta olulisemad uuringuvajadused ja otsustati kohtuda teadlastega ning arutleda
ministeeriumi seisukohalt vajalikke uurimisteemasid. Jätkatakse Eesti Teadusagentuuriga
koostööd, selgitamaks välja prioriteetseid uurimisteemasid ja ühisuuringute teostamise
võimalusi. Uuringuid tellitakse nii Kultuuriministeeriumi kui ka muude
struktuurivahendite allikatest, nt Euroopa Regionaalfondi RITA programmist, Euroopa
Liidu institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetmest ja
loomemajanduse meetmest. Organisatsiooni juhtimise arendustegevusi on ministeeriumis
ja selle valitsemisalas ellu viidud lähtuvalt hetkeolukorra vajadustest. Olulise tegevusena
on läbi viidud toetuste andmise protsessi kaardistus, millest lähtuvalt koostati
ministeeriumis uus toetuse taotluse menetlemise sisekord ning jätkuvad
arendustegevused protsessi parendamiseks, sh IT-tegevuste kaudu. Valdkonnale suunatud
olulisemaks IT-tegevuste arenduseks on valitsemisala ühtse toetuste taotlemise ja
menetlemise infosüsteemi väljaarendamine ja juurutamine 2018. aastal. Toetuste
menetlemise infosüsteemi hakkavad valitsemisala asutustest esimesena kasutama
Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja Integratsiooni Sihtasutus.
4.1.5 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sätestab, et riik võtab regionaalses
kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks määratlemiseks koostöös
kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori organisatsioonidega.
Haldusreformi protsessi käigus täiendati Kultuuriministeeriumi algatusel 2017. aastal
kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS), mille kohaselt alates 01.01.2018 on
kultuuri- ja sporditöö korraldamine kohalikele omavalitsustele kohustuslik ülesanne.
Kuigi ülesande täitmine on olnud põhiseaduses sätestatut arvestades ka seni kohalikele
omavalitsustele kohustuslik, oli õigusselguse huvides mõistlik kultuuritöö korraldamise
ülesanne ära märkida ka KOKSi § 6 lõikes 1.
Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega alates 01.01.2018 on Kultuuriministeerium
täpsustanud maakonna tasandi kultuurialased ülesanded kohalikele omavalitsustele
ühistegevuse kaudu. Funktsioonide üleandmine toimub Rahandusministeeriumi
riigihalduse ministri haldusalas.
Alates 2017. aastast on Kultuuriministeerium kaasatud Riigikantselei ja
Rahandusministeeriumi käivitatud kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste
hindamiskriteeriumide väljatöötamisesse ning uuringu ettevalmistamisse.
4.1.6 2015. aastast alates on riigi tugiteenuste tsentraliseerimise projektiga (TUTSE) liitunud
kõik kolmteist planeeritud Kultuuriministeeriumi valitsemisala valitsus- ja riigiasutust
(Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Rahvakultuuri Keskus, Eesti
Hoiuraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum,
Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti
Arhitektuurimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tartu Kunstimuuseum,
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum). Alates 2016. aasta maikuust pakub
eelnimetatud kolmeteistkümnele valitsus- ja riigiasutusele finants-, personali- ja
palgaarvestust Riigi Tugiteenuste Keskus. TUTSE ja Riigi Tugiteenuste Keskuse teenuse
kasutamise tulemusel on Kultuuriministeeriumi valitsemisala valitsus- ja riigiasutustes
tõusnud tugiteenuste osutamise kvaliteet, sest kasutusele on võetud tõhusamad
tehnoloogilised lahendused ning paremini juurutatud ühtsed arvestuspõhimõtted (nii
finants- kui ka personali- ja palgaarvestuses), mis on aidanud kaasa arvestuse kvaliteedi
tõusule. Ühtse arvestussüsteemi loomine teeb võimalikuks andmete lihtsama
kättesaamise eri juhtimistasanditel (nii asutuse kui ka riigi tasandil) ja võimaldab
55
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
keskenduda andmekorje asemel andmeanalüüsile. Ühtses majandustarkvaras SAP
peetakse liitunud riigiasutuste finants-, personali- ja palgaarvestust. Sama tarkvara abil
jälgitakse ka riigieelarve täitmist. Kasutusele on võetud e-arvete keskkond ning
veebipõhine aruandlussüsteem finants-, personali- ja palgaaruannete vaatamiseks. Järk-
järgult võetakse kasutusele riigitöötaja iseteenindusportaali erinevaid mooduleid
(lähetused, koolitused, puhkused, varad, kuluaruanded) – näiteks 1. jaanuari 2018 seisuga
kasutab puhkuste ja lähetuste mooduleid lisaks Kultuuriministeeriumile ka enamik
ministeeriumi valitsus- ja riigiasutusi.
4.1.7 Lisaks toetab ja nõustab Kultuuriministeerium oma valitsemisala sihtasutusi ja avalik-
õiguslikke juriidilisi isikuid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu finants-, personali- ja
palgaarvestuse teenuse saamisele üleminekul. 2018. aasta alguse seisuga teostatakse Riigi
Tugiteenuste Keskuse kaudu SA Eesti Kontsert, SA Eesti Kunstimuuseum, Integratsiooni
Sihtasutuse ja Eesti Rahvusraamatukogu finants-, personali- ja palgaarvestust. Lähiajal
on plaanis aidata kaasa Laulu- ja Tantsupeo arvestusteenuse üleviimisele Riigi
Tugiteenuste Keskusesse.
4.1.8 Ühtse metoodika kohast tegevuspõhist eelarvestamist ministeeriumis ning selle
valitsemisalas veel täielikult ei rakendata, kuid tegevusi tulemuslikuma juhtimise
kasutuselevõtuks on tehtud. Kultuuriministeeriumi strateegiline planeerimine on läinud
üle tulemusvaldkondade põhisele planeerimisele, mis on eelduseks tegevuspõhisele
eelarvestamisele üleminekuks. 2017. aasta lõpus käivitus Kultuuriministeeriumi
valitsemisala tegevuspõhisele eelarvele ülemineku protsess, milles osalevad ka
Rahandusministeerium ning nõustamisprojekti hanke võitnud konsultatsiooniettevõte
Ernst & Young. Arendusprojekti eesmärk on tagada projektijuhtimise ja ekspertteenuse
osutamise abil Kultuuriministeeriumi valmisolek üle minna tegevuspõhisele
eelarvestamisele 2020. aastal ja projekti raames koostada 2019. aasta eelarve protsessi
jaoks vajalikud sisendmaterjalid kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise metoodikaga.
Perioodil 2017–2019 planeeritakse ellu viia kuuest etapist koosnev protsess, mille
tulemusena analüüsitakse ja korrastatakse ministeeriumi valitsemisala strateegiline
planeerimine, kaardistatakse avalikud teenused ja koostatakse kulumudelid ning
ressursside ja teenustega kooskõlas olevad programmid. Edasised arendustegevused
sõltuvad riiklike regulatsioonide ja muude arenduste (näiteks infosüsteemi) üldisest
arendamisest ja väljakujunemisest.
Alates 1. jaanuarist 2017 on Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve tekkepõhine.
4.1.9 Kultuuriministeerium täidab perioodi 2014–2020 struktuurivahendite rakendusasutuse
ülesandeid loomemajanduse arendamise ja lõimumismeetmes. Ministeeriumi kui
rakendusasutuse tööprotseduurid on kinnitatud, meeskond on loodud, ministeeriumi
tasandi rakendusaktid on valminud. Vastavalt rakendusasutuse ülesannetele viib
ministeerium läbi meetmete raames elluviidavate tegevuste seiret (k.a valdkondlike
komisjonide kaudu), nõustab rakendusüksusi, lahendab vaideid. Jätkatakse
rakendusasutuse personali koolitustega, igal aastal hinnatakse rakendusasutuse riske ja
viiakse ellu tegevused riskide maandamiseks. Paralleelselt algab ettevalmistamine
perioodi 2021+ struktuurivahendite kasutusele võtmiseks, milleks osaletakse erinevate
töögruppide ja komisjonide töös.
4.2 Personaliarendus, Euroopa Liidu eesistumine ja väliskoostöö tegevused
56
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.2.1 Kultuuriministeeriumi personaliplaneerimise ja -juhtimise valdkonna oluline eesmärk on
tagada ministeeriumis ning haldusala asutustes pühendunud ja motiveeritud valdkonna
spetsialistidest koosnev töötajaskond.
4.2.2 Kultuuriministeerium peab oma töös oluliseks kaasavat, mitmekesisusega arvestavat ja
võrdset kohtlemist väärtustavat organisatsioonikultuuri ning on liitunud tööandjaid
koondava vabatahtliku väärtuspõhise Eesti mitmekesisuse kokkuleppega. Ministeeriumis
järgitakse teenistussuhetes võrdse kohtlemise nõudeid ja väärtustatakse teenistujate
potentsiaali olenemata nende soost, rassist või etnilisest päritolust, rahvusest,
nahavärvusest, vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest ning usulistest ja poliitilistest
veendumustest.
Nii personaliarenduses kui ka üldisemalt eri valdkondade poliitikate ja tegevuste
kavandamisel lähtub Kultuuriministeerium soolõime põhimõtetest, analüüsides muu
hulgas kõiki ministeeriumi algatusi soolise võrdõiguslikkuse edendamise kontekstis.
4.2.3 Personali arendus- ja koolitustegevuste eesmärk on luua jätkuvalt võimalusi ning
pakkuda tuge nii ministeeriumi ja haldusala asutuste personali kui ka tunnustatud
loomeliitude tööalase võimekuse tõstmiseks teadmiste ja oskuste pideva täiendamise
kaudu.
Ministeeriumi ja haldusala asutuste arendus- ja koolitustegevusi planeeritakse ja
korraldatakse vajaduspõhiselt. Toetatakse ministeeriumi teenistujate osalemist nii
teemapõhistel koolitustel kui pööratakse tähelepanu ka individuaalsetele
arendustegevustele.
Koolitustegevuste plaanimisel tehakse koostööd haldusala asutustega, et kaardistada
erinevate valdkondade ja sihtrühmade arendamist vajavad kompetentsid. Rõhku pannakse
nii õigus- ja juhtimiskompetentside arendamisele, mis on olulised ühtsete teadmiste ja
väärtuste kujunemiseks, kui ka spetsiifiliste valdkondade arendamisele. Ühise
koolitustegevuse kaudu on soodustatud asutuste vahelist koostööd ja koostöövõrgustike
tekkimist.
4.2.4 Kultuuriministeerium on võtnud viimastel aastatel oluliseks eesmärgiks ministeeriumi ja
haldusala asutuste teadlikkuse tõstmise korruptsiooniohtlike situatsioonide vältimiseks.
Kehtestatud on juhised korruptsiooni ennetamiseks ning korraldatud regulaarselt
infotunde huvide konflikti olukordade ennetamise ja vältimise teemal nii ministeeriumi
teenistujatele ja haldusala asutustele kui ka Kultuuriministeeriumi toetusi eraldavate
komisjonide liikmetele, et tagada töös otsuste ja tegevuste läbipaistvus ning vältida
korruptsiooniohtlikke situatsioone.
4.2.5 Töötajate motivatsiooni ja rahulolu kaardistamiseks viiakse ministeeriumis üldjuhul iga
kahe aasta tagant läbi rahulolu-uuring eesmärgiga selgitada välja teenistujate hinnangud
Kultuuriministeeriumi edukust mõjutavate olulisemate võtmetegurite kohta, mis annab
sisendi edasisteks tegevusteks parendamist vajavates valdkondades.
4.2.6 Töötajate rahulolu ja pühendumuse tõstmiseks võimaldab ministeerium oma
teenistujatele paindlike töövormide kasutamist vastavalt 2017. aastal kinnitatud
ministeeriumi kaugtöö põhimõtetele ning väärtustades töötajate töö- ja pereelu
ühildamist.
4.2.7 Kultuuriministeerium tunnustab igal aastal kultuurisõbra tiitliga eraisikuid, asutusi,
ettevõtjaid ja organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul eriliselt panustanud
või loovisikutele oma tegudega toeks olnud.
57
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Iga kalendriaasta lõppedes tunnustatakse ka Kultuuriministeeriumis teenistujaid, kes on
aasta jooksul Eesti kultuuri edendavatesse tegudesse silmapaistvalt panustanud ning kelle
koostöö- ja abivalmidusele saavad kolleegid alati loota.
4.2.8 Kultuuriministeerium toetab töövõimereformi eesmärki muuta suhtumist vähenenud
töövõimega inimestesse ning on valmis omalt poolt panustama, et toetada vähenenud
töövõimega isikute väärikat ühiskonnas osalemist. 2016. aastast on ministeerium
rakendusele võtnud abinõusid ning ühtlasi jätkab töökeskkonna muutmist erivajadustega
inimeste vajadustele sobivamaks, tagamaks ka liikumispuudega inimeste juurdepääsu nii
hoonele kui ka ministeeriumi töö- ja olmeruumidele.
Ka valitsemisala asutustes toetatakse erivajadustega inimeste kultuuris osalemist ja
parandatakse kättesaadavust (kaldteede rajamine, kuuldeaparaatide kasutamise
edendamine etenduskunstides jms), samuti pööravad spordiürituste korraldajad
tähelepanu erivajadustega inimeste kaasamisele nii ürituste korraldamisel kui ka
osalemisel.
Erivajadustega inimeste kultuurile ligipääsetavuse teemal on Kultuuriministeerium 2017.
aastal alustanud asutuste teadlikkuse tõstmist ka koolitustegevuste kaudu. 2018. aastal on
soov toetada mäluasutuste võimekust ja oskust kaardistada pakutavate teenuste
kättesaadavust erivajadustega inimestele.
4.2.9 Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel 2017. aasta teises pooles saadud kogemused
ja teadmised tõstsid meie töötajate ja valdkonna ekspertide pädevust ning andsid
võimaluse veelgi tõhusamalt osaleda EL tasandi kultuuri-, spordi- ja
audiovisuaalvaldkonna koostöös, seda eriti tulevase EL kultuuri tööplaani väljatöötamise
ning eelarveperioodi läbirääkimiste kontekstis. Samuti võimaldab senine kogemus ja
koostöö meie eesistumisetrio partnerite Bulgaaria ja Austriaga edasiste kompetentside
arendamist kogemuste jagamise kaudu ning soodustab EL tasandil olemasolevate
võrgustike tõhustamist ja uute võrgustike loomist.
4.2.10 Eestil on enam kui 50 riigiga üle maailma sõlmitud kahepoolseid kultuurikoostööleppeid
ja -programme, mida pikendatakse ning ajakohastatakse regulaarselt. Eesti osaleb
Kultuuriministeeriumi ja selle allasutuste või partnerite kaudu enam kui 15
rahvusvahelise organisatsiooni, foorumi ja koostööprogrammi töös. Jätkub kahepoolsete
kultuurikoostöölepete ja -programmide rakendamine, ajakohastamine ja pikendamine.
Enne uute koostöölepete sõlmimist analüüsitakse olukorda juhtumipõhiselt.
58
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.2.11 Eesti kultuuri rahvusvahelistumine on Kultuuriministeeriumi ja valdkondlike
organisatsioonide tegevuste tulemusena hüppeliselt kasvanud. Tõusnud on
kultuuriasutuste võimekus tutvustada Eesti kultuuri maailmas. Selle protsessi toetamiseks
on vajalikud institutsionaalne võrgustik arenduskeskuste, kultuuriesindajate ja teiste
strateegiliste partnerite näol, rahaline tugi rahvusvaheliste projektide läbiviimiseks ning
osalus nii rahvusvahelistes koostööprogrammides kui ka kahepoolsetes riikidevahelistes
kultuurikoostöölepetes ja -programmides. Välissuhete valdkonnas toetatakse koostööd ja
kultuuri rahvusvahelistumist taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ ning riikidevaheliste
kultuurikoostöölepete eelarvevahendite kaudu. Heaks näiteks riikidevahelisest
kultuurikoostöö tugevdamisest on Eesti-Soome kultuurifond, kuhu nii Eesti kui ka Soome
riik otsustasid 2017. aastal rahaliselt panustada. Fondi eesmärk on toetada kahe
naaberrahva kultuurivaldkonna koostööprojekte nii Euroopas kui ka üle kogu maailma.
Samuti on alustatud eeltööd Eesti-Läti-Leedu kultuurikoostöö fondi loomiseks. Eesti
kultuuri rahvusvahelistumise teadmistepõhiseks toetamiseks ja tõhustamiseks valmis
2017. aastal koostöös EASiga Eesti kultuuri rahvusvahelistumise uuring, mis andis
ülevaate neljas (audiovisuaal, kujutav kunst, helikunst ja kirjandus) loomevaldkonnas
toimuvast. Uuringust selgus vajadus teemaga süvitsi edasi tegeleda. Eesmärk on koostada
kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise ja loomesektori ekspordi kontseptsioon. Loodud
on ekspordinõuniku ametikoht.
4.2.12 Välismaal (Londonis, Pariisis, Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Moskvas, New Yorgis ja
Pekingis) tegutseb kaheksa kultuuriesindajat, kelle ülesanne on aidata Eesti loovisikutel,
kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele
areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning nende
tegevuste kaudu tutvustada Eestit ja Eesti kultuuri maailmas.
4.3 Juriidiline nõustamine, õigusloome ja varahaldus
4.3.1 Juriidilise nõustamise eesmärk on kvaliteetse ja ajakohase õigusloome ja õigusteeninduse
korraldus, et pakkuda tuge ministeeriumi põhiülesannete elluviimisel, sealhulgas
nõustada vajaduspõhiselt valitsemisala asutusi.
4.3.2 Varahalduse eesmärk on tagada ministeeriumis ja haldusala asutustes riigivara
eesmärgipärane valitsemine ning samuti pakkuda tuge riigihangete korraldamisel.
Kultuuriministeerium nõustab ja koolitab vajaduspõhiselt valitsemisala asutusi, et tõsta
asutuste võimekust ja pädevust hallata heaperemehelikult riigivara ning viia korrektselt
läbi riigihankeid.
4.3.3 Kultuuriministeerium pöörab jätkuvalt suurt tähelepanu riigiabi reeglite täitmisele.
Juriidilise nõustamise üheks prioriteediks on riigiabireeglite tutvustamine ministeeriumis
ja valitsemisala asutustes, sealhulgas korrapäraste riigiabi koolituste läbiviimine. Seeläbi
püütakse suurendada nii abi andjate kui ka abi saajate riigiabialast kompetentsi.
4.3.4 2003. aastal alustatud Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste tegevusvormi
korrastamisega on varem riigiasutuse vormis tegutsenud kaheksa teatri, kolme
kontsertorganisatsiooni ja kahe spordikeskuse tegevus korraldatud ümber riigi asutatud
sihtasutuseks. Sihtasutuse vormi on eelistatud riigiasutusele, kuna see annab paindlikuma
ja kohaliku piirkonna või valdkonnaga rohkem arvestava juhtimismudeli. Muuseumide
valdkonnas toimunud ümberkorralduste tulemusena:
tegutseb 12 muuseumi riigi asutatud sihtasutusena, neist üheksa sihtasutust on ümber
korraldatud riigiasutused, üks on munitsipaalmuuseumist ümberkorraldatud sihtasutus
ning kaks muuseumide sihtasutust tegutses juba varasemast ajast;
59
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
viie riigimuuseumi tegevus on üle antud kohalikule omavalitsusele, neist kaks
muuseumi jätkavad munitsipaalmuuseumina ja kolm kohaliku omavalitsuse asutatud
sihtasutusena;
kaks riigimuuseumi on viidud Võru Instituudi muuseumiosakonna alla;
ühe riigimuuseumi tegevus on lõpetatud.
Täiendavalt kavandatakse üheksa riigimuuseumi ümberkorraldusi. Kaalutakse, millises
juriidilises vormis võiks tulevikus jätkata Eesti Rahva Muuseum.
4.4 Infohaldus
4.4.1 Kultuuriministeeriumi haldusala infotehnoloogia valdkonna korrastamiseks alustati 2014.
aastal IKT strateegia koostamise protsessiga, mille raames otsiti vastust küsimusele,
milline võiks olla IT valitsemise mudel ja millisel küpsusastmel on asutuste IT-
protsessid. Protsessi tulemusena koostati IT-strateegia, mille elluviimist alustati 2015.
aastal.
4.4.2 Esimeste tegevustena muudeti IT eelarve menetlemine üldise eelarve menetlemise
protsessi osaks ja taotluspõhiselt eelarve menetlemiselt mindi üle eelarveaasta põhisele
eelarve menetlemisele. Loodi IKT nõukogu, mida juhib kantsler ja milles osalevad
asekantslerid, IT-osakonna juhataja, finantsosakonna ning õigus- ja varahaldusosakonna
juhataja. 2016. aastal kaardistati Kultuuriministeeriumi enda äriteenused ja protsessid
ning loodi valdkondade asutuste esmased seosed. Koostati esmane loetelu valitsemisala
avalikest teenustest, mida osutatakse e-kanalite kaudu.
4.4.3 Alates 2018. aastast muutub IKT nõukogu teenuste nõukoguks, mille eesmärk on tagada
Kultuuriministeeriumi kui asutuse ning valitsemisala äriarhitektuuri komponentide
juhtimine ja koordineerimine (teenused, tehnoloogia, teabehaldus, infoturve). 2018. aasta
teiseks pooleks on kõikidel valitsusasutustel ja riigiasutustel teenused kaardistatud ning
igal teenusel teenusekaart, mis sisaldab teenusega seotud komponente ning teenuse jaoks
olulisi parameetreid. Kultuuriministeeriumi ning Muinsuskaitseameti avalike teenuste
loetelu on tehtud kättesaadavaks.
4.4.4 Igal aastal uuendatakse Kultuuriministeeriumi põhi- ja tugivaldkondade eesmärkidest
lähtuvalt IT strateegilisi suundi ning lepitakse kokku järgmise 1,5–2 aasta detailsemad
tegevused ja rahalised vahendid, millest tulenevad prioriteedid IT ja infoturbe
tegevustele. 2018. aastal uuendatakse IT strateegia ning seatakse uued eesmärgid.
4.4.5 2016. aastal koostati Kultuuriministeeriumi valitsemisala IT baas- ja standardteenuste
kontseptsioon, mille tulemusel töötatakse välja koostöös RIKga 2017. aasta esimeses
kvartalis baas- ja standardteenuste korrastamise esmane tegevuskava 11 asutuses
(valitsusasutused, avalik-õiguslikud asutused, riigiasutused). Seejärel alustatakse
sihtasutuste baas- ja standardteenuste korrastamise esmase tegevuskava koostamisega.
2018. aastal on plaanis standardiseerida ja konsolideerida 11 asutuse arvutitöökoha
teenus vastavalt kokkulepitud teenustasemele.
60
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.4.6 2016. aastal viidi läbi haldusala valitsusasutuse andmekogude ISKE (infosüsteemide
kolmeastmeline etalonturbe süsteem) auditid neljale andmekogule. Vastavalt IT
strateegiale laiendati 2016. aastal infoturbejuhtimise teenust kogu valitsemisalale (enne
olid skoobis ainult valitsusasutus ja riigiasutused, nüüd ka sihtasutused ning avalik-
õiguslikud asutused) ning piloteeritakse esimese vähemalt 10 asutusega keskse
võrgumonitooringu teenust, mida laiendatakse vastavalt piloodi edukusele ja
prioriteetidele. 2017. aastal loodi kogu valitsemisalale uus infoturbe poliitika, mis hakkab
reguleerima infoturbe rakendamise vastutust ja põhimõtteid valitsemisalas ning 2018.
aastal minnakse üle uue teenusepakkuja teenusele. Kultuuriministeeriumi valitsemisala
infoturbe teenust hakkab edaspidi pakkuma RMIT.
4.4.7 Alates 2015. aastast on Kultuuriministeerium alustanud professionaalsete IT-teenuste
pakkumist ning on suurendanud selleks kompetentse. Asutustele pakutakse abi taotluste
koostamisel ja hangete läbiviimisel, arendusprojektides nõustamisel ning IT ja infoturbe
konsultatsioonidega.
4.4.8 Lähtuvalt põhivaldkonna vajadustest käivitatakse koostöös ministeeriumi asutustega
valdkondade üleseid ärianalüüse, mille peamised eesmärgid on teada saada vastava
analüüsi objektiks oleva avaliku teenuse, funktsiooni või protsessi hetkeseis ning teha
ettepanekuid, kuidas neid paremini korraldada/osutada.
2016. aastal otsustati, et võetakse kasutusele uus dokumendihaldussüsteem Delta.
Süsteemi seadistamine algas 2016. aasta IV kvartalis. 2017. aastal toimusid Delta
koolitused osakondadele ning edasised tegevused on seotud andmete ületoomisega ühest
dokumendihaldussüsteemist teise. 2017. aasta lõpust alates toimub süsteemi juurutamine
ja kasutuselevõtt.
4.5 Kommunikatsioon
4.5.1 2015. aasta alguses kinnitati kommunikatsioonistrateegia, mida asuti rakendama alates I
kvartalist. Samal põhimõttel jätkus kommunikatsioonistrateegia rakendamine 2016.
aastal, kui läbitud said kõik strateegiast tulenevad vaheetapid, toimusid koolitused nii
oma organisatsioonile kui ka haldusalale. Strateegia üldpõhimõtted muutmist ei vaja,
kuid dokument ajakohastatakse 2018. aasta I kvartalis.
4.5.2 Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonistrateegia dokumendis on kirjeldatud
kommunikatsioonipõhimõtted, tegevusprioriteedid ja mõõdikud, mis toetavad
ministeeriumi ja valitsemisala üldist arengut. Strateegia ellurakendamine toetab:
ministeeriumi tegevussuundade edukat kommunikeerimist valdkondade sees;
avalikkuse informeeritust ministeeriumi tegevustest ja kultuuripoliitilistest otsustest;
ministeeriumi tegevuse läbipaistvust;
ministeeriumi sisemise infovahetuse tõhustamist.
4.5.3 Suurt rõhku pannakse teabeürituste ja pressiesitluste korraldamisele, et tagada
ajakirjanike seas ühtne inforuum.
61
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
4.5.4 Sihtgruppide kõnetamiseks on oluline tagada erisuguste profiilide ja sisuga
teavituskanalite mitmekesisus. Sotsiaalmeedia väljundite – Facebook, Twitter ja
Instagram – osatähtsus kasvab. Alates 2016. aastast ilmub ministeeriumi igakuine infokiri
(v.a juulis) olulisemate teemade proaktiivseks teavituseks ja avamiseks. Infokirja saavad
ajakirjandusväljaanded, valitsemisala asutused ning selleks ministeeriumi kodulehe
kaudu soovi avaldanud isikud. Kaks korda aastas ilmub kalender ja infokiri
väliskultuurisündmustest. Kõiki kommunikatsiooniprotsesse hinnatakse tagasivaatavalt,
et saada sisendit järgnevateks tegevusteks. Sisekommunikatsioonitegevuste oluline
planeerimistööriist on üle aasta toimuv rahulolu-uuring. Toimivaid protsesse hinnatakse
vähemalt kolm korda kalendriaastas.
4.5.5 Toimuvad pidevad kommunikatsioonialased ja avalikku esinemisoskust parandavad
koolitused ministeeriumi teenistujatele. Kommunikatsiooniosakond hoiab seminaride
korraldamisega kontakti haldusala asutuste infotöötajatega, pakkudes neile kaks korda
aastas ühiskoolitusi (kommunikatsioonipäev).
4.5.6 Osaletakse valitsuse kommunikatsioonibüroo korraldatavatel koolitustel ja uuringutes,
mille tulemused on sisendiks avalike suhete valdkonna töö paremal korraldamisel.
4.5.7 Tulenevalt õiguslikest piirangutest internetis leiduvate piltide kasutamisel ning üldistest
meediatarbimise harjumustest on oluline 2018. aastal arendada välja ministeeriumi
visuaalne keel. See tähendab ministeeriumi jaoks loodavat fotode ja/või sümbolite panka,
mida on võimalik kasutada ministeeriumi infomaterjalide avaldamise puhul.
62
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
ARENGUKAVA FINANTSPLAAN
Finantseerimine (EUR)
Tulemusvaldkond Alavaldkond Meede Eelarve jaotus 2018 2019 2020 2021 2022
1. Mitmekülgse kultuurielu tagamine kunstide Tulud 14 288 336 14 665 864 14 619 202 15 860 965 15 863 781
Kunstid
toetamise ja Eesti kultuuri tutvustamise kaudu Kulud 118 812 434 122 852 518 123 264 201 124 508 231 124 508 231
Tulud 4 609 600 4 625 000 2 542 000 1 146 000 546 000
1. Kultuur Loomemajandus
2. Loomemajanduse arendamine Kulud 4 609 600 4 625 000 2 542 000 1 146 000 546 000
3. Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi Tulud 21 152 240 21 790 708 21 681 182 23 058 316 21 854 182
Kultuuriväärtused mitmekesisuse säilitamise ja vahendamise
toetamine Kulud 75 114 537 74 561 704 74 296 230 75 673 614 74 469 480
Tulemusvaldkonna tulud kokku 40 050 176 41 081 572 38 842 384 40 065 281 38 263 963
Tulemusvaldkonna kulud kokku 198 536 571 202 039 222 200 102 431 201 327 845 199 523 711
Tulud 6 632 424 6 835 638 6 951 136 7 361 816 7 361 816
2. Sport Sport 4. Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii
harrastuslikul kui professionaalsel tasemel Kulud 32 607 410 32 681 994 29 059 492 25 570 172 25 570 172
Tulemusvaldkonna tulud kokku 6 632 424 6 835 638 6 951 136 7 361 816 7 361 816
Tulemusvaldkonna kulud kokku 32 607 410 32 681 994 29 059 492 25 570 172 25 570 172
Tulud 2 104 400 1 972 000 1 160 000 780 000 220 000
5. Ühise inforuumi ja kultuurilisest
Kultuuriline mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Kulud 698 302 667 302 667 302 667 302 667 302
3. Lõimumine
mitmekesisus 6. Võimaluste loomine vähelõimunud Eesti
püsielanike ühiskondliku aktiivsuse
suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Kulud 5 566 817 5 295 977 4 483 977 4 103 977 3 543 977
Tulemusvaldkonna tulud kokku 2 104 400 1 972 000 1 160 000 780 000 220 000
Tulemusvaldkonna kulud kokku 6 265 119 5 963 279 5 151 279 4 771 279 4 211 279
Tulud kokku 48 787 000 49 889 210 46 953 520 48 207 097 45 845 779
Kulud kokku 237 409 100 240 684 495 234 313 202 231 669 296 229 305 162
63
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
LISA 1: HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
1. Tulemusvaldkond: kultuur
1.1 Alavaldkond: kunstid
Kirjandus
Kirjandus on riigi poolt väärtustatud kui omakeelse kultuuriruumi üks alustalasid, luues
eeldused ka teiste valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab
Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist,
kirjanduse populariseerimist ning kättesaadavust. Kultuuriministeerium toetab kirjanikke
vastavalt loomeliitude seadusele Eesti Kirjanike Liidu nn pearaha toetuste ja 2015. aastal
algatatud kirjanikupalga kaudu ja vähesel määral ka SA Autorihüvitusfond raamatukogude
laenutustelt kogutava hüvitisega. Eesti Kirjanike Liit maksab alates 2016. aastast
ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud
professionaalidele. 2018. aasta seisuga saab kirjanikupalka kokku 12 isikut, neist üks Eesti
Kirjanike Liidu omavahendite arvel.
Tähtis on raamatute kättesaadavus, lugemise populaarsus, kirjanduse väärtustamine.
Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii
kodu, lasteaia kui ka kooli poolt, üliolulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse –
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus. Mitmed kirjanduskonkursid toovad laste ja noorte
lugemislauale uusi ja huvitavaid eesti kirjanike teoseid, noored autorid leiavad väljundi ka
riigi toetatavates ajakirjades Hea Laps ja Värske Rõhk. Ajakiri Täheke kuulub algklasside
soovituslikku lugemisnimekirja.
Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu.
Eesti kirjanduselu on mitmekesine ja rahvusvaheline. Traditsioonilised kirjandusfestivalid ja
Tallinna raamatumess näitavad kasvavat publikumenu. Eesti tõlgituimad autorid on Piret
Raud ja Andrus Kivirähk. Eesti kirjandus on suurendamas oma tähtsust ja väljapaistvust
järjest rohkem ka välismaal. 2017. aasta novembri lõpu andmete põhjal ilmus üle maailma 14
keeles 47 eesti kirjandusteost. Suur roll selles on Eesti Kirjanduse Teabekeskusel, mis saab
riigilt tegevustoetust ja vahendab Eesti autorite teoseid maailma; Eesti Kirjastuste Liidul, mis
on riigi partner eesti kirjanduse ja raamatute esitlemisel rahvusvahelistel messidel, ning
riigiasutusel Eesti Lastekirjanduse Keskus, mis tutvustab maailmas eesti lastekirjandust ja
illustratsioone.
Tartu, mis valiti 2015. aasta lõpul UNESCO kirjanduslinnade võrgustikku, on käivitanud
palju põnevaid projekte, pälvides rahvusvahelist tähelepanu, ja osaleb väga aktiivselt
kirjanduslinnade võrgustikus. Lisaks annab Tartu linn koos Tartu Kultuurkapitaliga välja
Tartu linnakirjaniku stipendiumi.
Eesti on koos Läti ja Leeduga kutsutud 2018. aastal Londoni raamatumessi peakülaliseks,
leping kirjutati alla 2015. aasta lõpus. See vastutusrikas ülesanne tingib järjest suureneva
vajaduse panustada eesti kirjanduse rahvusvahelistumisesse, tõlkijate koolitamisesse,
messidel osalemisesse, kirjastajate ja pressivisiitide korraldamisesse ning kirjanike
osalemisesse rahvusvahelistel kirjandusfestivalidel.
64
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kultuuriajakirjanduse maastikul toetab Kultuuriministeerium SA Kultuurileht kaudu
kolme ajalehte (Sirp, Õpetajate Leht, Uma Leht) ja 11 ajakirja (Akadeemia, Looming,
Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Muusika, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino,
Kunst.ee, Täheke, Hea Laps, Värske Rõhk). Lisaks eesti keelele on ajakirja Täheke üks kord
aastas antud välja ka võro ja vene keeles. 2017. aastal hakkas SA Kultuurileht välja andma üle
nädala ilmuvat võrokeelset ajalehte Uma Leht ja aastast 2018 liitub Kultuurilehega ka
Müürileht. Kõik väljaannete varasemad aastakäigud on digiteeritud ja tasuta kättesaadavad
Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivist Digar. Kultuuriväljaannete tellijate arv on püsivalt
stabiilne ja ületanud koguarvuna 17 000 tellija piiri. Tihe koostöö toimub SA Kultuurileht
väljaannete ja Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaali vahel.
Tugevused Võimalused
Eestis on palju häid kirjanikke, kelle loomingut Kirjastused teevad koostööd, parandades müügi-
loetakse ja tuntakse nii kodu- kui ka välismaal. ja turundustegevust, koordineerides kirjanike
esindamist ning lahendades raamatumüügiga
Trükitud raamatutele on kohaldatud vähendatud seotud probleeme, eriti väiksemates
käibemaksumäära. piirkondades.
Valdkonnas toimivad oma ala professionaalsed E-raamatute arvu kasv, e-raamatute lugejate
organisatsioonid: Eesti Kirjanike Liit kaitseb arvu kasv, e-raamatupoed ja e-raamatukogud
loomeliiduna kirjanike ja tõlkijate huve; Eesti aitavad kaasa lugemise populariseerimisele ning
Lastekirjanduse Keskus on keskne eriala- ja kirjanduse kättesaadavuse suurenemisele.
infoasutus lastekirjanduse alal; Eesti Kirjanduse
Teabekeskus vahendab eesti kirjanikke ja nende Peakülaliseks olemine Londoni raamatumessil
teoseid maailmale, toetab ja koolitab tõlkijaid, 2018 loob võimaluse eesti kirjanduse
haldab ingliskeelset ainulaadset andmebaasi suuremamahuliseks tõlkimiseks, tõlkijate
eesti kirjanikest, nende teostest, tõlkijatest ja koolituseks, eesti kirjanduse väljaandmiseks
eesti kirjanduse tõlgetest. väliskirjastajate poolt, eesti kirjanike järjest
tihedamaks osalemiseks rahvusvahelistel
Valdkonna võtmetähtsusega organisatsioonid – kirjandusfestivalidel ja kirjanike tuntuse kasvu.
Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti
Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjastuste Liit
– teevad tihedat koostööd kirjanduse
rahvusvahelistumise ja ekspordi osas. Riiklikult
väga oluline on kirjanduse regulaarne ja
läbimõeldud esindatus rahvusvahelistel
raamatumessidel.
Eesti Kirjanike Liit võttis alates 2016. aastast
kolmeks aastaks palgale viis kirjanikku, kellele
lisandus 2017. aastast veel kolm kirjanikupalka
saavat kirjanikku. 2018. aasta seisuga saab
kirjanikupalka kokku 12 isikut, neist üks Eesti
Kirjanike Liidu omavahendite arvel.
Tihe raamatukogude võrk üle Eesti aitab muuta
raamatud kättesaadavaks, olles lugemiskultuuri
olulisimaks kandjaks.
65
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Nõrkused Ohud
Eestlaste lugemisharjumus on teisenemas, Eesti haridussüsteem ei suuna lapsi mõtestatud
ilukirjandust loetakse vähem. Kirjastuste väli on eneseväljendusoskuste arendamisele ning
killustunud, proportsionaalselt on palju nn ühe hariduspoliitikas ei pöörata piisavalt tähelepanu
mehe või ühe raamatu kirjastusi, kus puudub lugemusele ja kirjandusele. Kooliraamatukogude
professionaalne mõõde, ei kaasata toimetajaid, alarahastatus ning emakeele ja kirjanduse
kujundajaid jne. tundide vähenemine toob kaasa eesti keele
halvema tundmise, funktsionaalse
Eesti kirjastused ei esinda kindlate kirjanike lugemisoskuse puudumise ning halvustava
õigusi, mis ei motiveeri kirjanikesse suhtumise raamatutesse ja lugemisse.
investeerima ega neid turundama. Kirjastused ei
tegele ekspordiga, sest see ei ole majanduslikult Kõrghariduses järjest süvenev võõrkeelsete
põhjendatud eelkõige turu väiksuse tõttu. õppekavade suurenemine ei taga hea
Kirjanikel puuduvad sageli selleks aeg, oskused keeleoskuse ja keeletunnetusega noorte kirjanike
ja võimalused. pealekasvu.
Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise üheks Eesti laiatarbemeedia kultuurikäsitlused
suureks takistuseks on eesti kirjanduse tõlkijate marginaliseeruvad, muutuvad pealiskaudseks,
vähesus. puudub edasiviiv kultuurikriitika.
Vabakutseliste kirjanike arv, kellele praeguse Väheneb kirjanduse kättesaadavus
sotsiaalsete garantiide süsteemiga ei laiene ravi- tõmbekeskustest kaugemates regioonides.
ega pensionikindlustus, on suur. Muudatused Rahvastiku ümberpaiknemise tagajärjel väheneb
olukorra lahendamisel on aeglased ja maapiirkondade elanike arv, suletakse
puudulikud. raamatukogusid, enamikus väikelinnades
puudub raamatupood.
E-raamatukogunduse alal puudub ühtne riiki
kattev süsteem ja valitseb investeeringute Inimeste halva majandusliku olukorra tõttu ei
puudus. ole paljudel võimalik raamatuid osta ja peab
lootma raamatukogudele, kus teavikute ostu
piirab samuti tõusev raamatuhind. Eriti halvas
olukorras on lasteraamatute kättesaadavus.
Raamatute jaemüük on koondunud kahe
ettevõtte kätte, puudub mitmekesisus,
raamatupoed on ainult suuremates linnades.
Vähendatud käibemaksumäär ei kehti e-
raamatutele, mis pärsib omakorda e-raamatute
levikut.
Eesti kirjanikud ja kirjandus jäävad peamiselt
rahastamise vähesuse tõttu varju näiteks Soome
ja teiste Põhjamaade jõulisema turundus- ja
eksporditegevuse kõrval.
66
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Laste lugemishuvi suurendamiseks ja kirjanduse populariseerimiseks toetatakse
Kultuuriministeeriumi programmist „Eesti kirjandus“ laste ja noorte raamatute konkursse.
Samast programmist toetatakse üle riigi erinevaid ettevõtmisi, kirjandusfestivale, kirjanike
esinemisi koolides ja raamatukogudes. Lisaks aitab lugemisharjumuste muutmisele kaasa
Eesti Lastekirjanduse Keskus, mis on riigieelarveline asutus, kus koolitatakse järjepidevalt
nii algklassi õpetajaid, emakeele ja kirjanduse õpetajaid kui ka raamatukoguhoidjaid ja
lapsevanemaid. Eesti Lastekirjanduse Keskus tegeleb lisaks lastekirjanduse
populariseerimisele selle kogumise, uurimise ja ekspordiga. Eesti Lastekirjanduse
Keskuse eestvõttel taastati raamatuprogramm „Las laps loeb“, kus alates 2015. aastast
kingitakse koostöös rahvaraamatukogudega igale värskele ilmakodanikule elu esimene
raamat „Pisike puu“. Raamatu vahele on Lastekirjanduse Keskus lisanud ka nõuanded
lapsevanematele, kuidas kasvatada lapsest raamatulaps.
2) Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse Eesti Kirjanduse
Teabekeskuse tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab nii tõlkijatele mõeldud
stipendiumi kui ka residentuuri loomist. Samuti toetatakse Eesti osalemist
rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist
ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute
sõlmimist. Toetatakse ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ja -
raamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kultuuriministeerium toetab
eesti kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige toetades tegevusi, mis
aitavad kaasa Eesti edukale esinemisele Londoni raamatumessil 2018.
3) Raamatute, eriti aga lasteraamatute kättesaadavuse parandamiseks suunatakse osa riigi
poolt rahvaraamatukogudele teavikute ostuks mõeldud rahast lasteraamatute ostuks.
Arhitektuur
Eesti Konjunktuuriinstituudi 2013. aasta „Eesti loomemajanduse uuringu ja kaardistuse“
kohaselt tegutses arhitektuuri valdkonnas 2011. aastal 440 ettevõtet, hõivatud oli 894 inimest,
arhitektuurse projekteerimise turu maht oli 25,3 miljonit eurot. Arhitektuuri valdkonnaga on
seotud ka ehituslik insener-tehniline projekteerimine, kus 2011. aastal tegutses 783 ettevõtet
2154 töötajaga ja käibeks oli 83,5 miljonit eurot. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul võib
arhitektuuriga seotud osa nende ettevõtete müügitulus olla kuni 10 miljonit eurot ja
arhitektuuri valdkonnaga tegelevate töötajate arv 100–200. Kokku oli arhitektuurse
projekteerimise turg 2011. aastal seega 35 miljonit eurot ja hõivatute arv kuni 1100 inimest.
Arhitektuuri loetakse nn aeglaseks kunstiks, mis tähendab, et selle loomise ja ehitamise
protsess on pikaldane tegevus ning ehitised kestavad aastakümneid. Seetõttu on arhitektuuril
oluline roll traditsiooni ja väärtuste edasikandjana. Hea arhitektuur ja avalik ruum mõjutavad
otseselt loovust väärtustava ühiskonna kujunemist ning on seeläbi laiemalt kultuuriruumi osa.
Eesti nüüdisarhitektuur on meie riigi identiteedi osa: arhitektuur ja disain aitavad kujundada
ning väärtustada Eestit kui hinnatud elu- ja tööpaika.
Suurimaks Eesti arhitektuuri valdkonna spetsialiste koondavaks institutsiooniks on Eesti
Arhitektide Liit (EAL), mis tegeleb kutsekvalifikatsiooni andmise, eriala puudutava
seadusandluse, arhitektuurivõistluste korraldamisega jms. Jätkuvalt tegutseb seltsing
Arhitektuurikoda, mis tõhustab valdkonnasisest erialaorganisatsioonide vahelist koostööd.
67
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kultuuriprogrammi „Eesti Vabariik 100” osaks on EALi juhitav arhitektuuriprogramm „Hea
avalik ruum“, mille raames toimusid 2015.–2016. aastal 15 linnas üle Eesti avaliku ruumi
arhitektuurivõistlused. Võistluste tulemusel rajatakse linnade südametesse mõtestatud
linnakeskused ja keskväljakud. Arhitektuurivõistluste tulemusel valitud projekte on asutud
realiseerima. Tegevus toimub aastatel 2014–2020.
Arhitektuuri valdkond hõlmab mahulist, sise- ja maastikuarhitektuuri ning linnaplaneerimist,
lisaks ettevõtetele on arhitekte tööl ka kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes, samuti
Arhitektuurimuuseumis, Arhitektuurikeskuses jt valdkonna institutsioonides. Praegu on
valdkonna ainus riigiasutus Eesti Arhitektuurimuuseum, mis 2019. aasta jooksul liidetakse
Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumiga ning struktureeritakse ümber sihtasutuseks.
Arhitektuurikeskus on 2008. aastal loodud valdkonna arenduskeskus, mis töötab ala ettevõtete
konkurentsivõime kasvatamise, arhitektuuriteadlikkuse tõstmise ning ala populariseerimisega
kodu- ja välismaal, samas tegutseb ka Arhitektuuri huvikool. Kultuuriministeerium toetab
Arhitektuurikeskust tegevustoetusega ja Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia
arhitektuuribiennaalil.
Lisaks toetab Kultuuriministeerium taotlusvooru kaudu arhitektuuri valdkonna
arendusprojekte.
Valdkonna probleemiks on ettevõtete väiksus, vähene konsolideerumine ja valdkonna halduse
killustatus riigis. Hoidmaks Eesti arhitektide kõrget loomingulist taset, on oluline mitte
killustada arhitektuuriharidust, tõsta valdkonna ettevõtlus- ja turundusteadmisi ning leida
juurde vahendeid valdkonna arendusprojektide toetamiseks. Riigihalduses on oluline
täpsustada valdkonna- ja ministeeriumideüleseid eesmärke elukeskkonna kujundamisel ning
neid ministeeriumide omavahelises koostöös ellu viia. Selleks on alates 2015. aasta lõpust
koos käinud arhitektuuri valdkonna visioonidokumendi koostamise töörühmad.
2016. aasta sügisel sõlmitud koalitsioonileppe kohaselt kutsuti Riigikantselei juures koostöös
Eesti Arhitektide Liiduga ellu Ruumiloome Ekspertrühm, mille sisuline töö hõlmab riigi
terviklikku ruumilist arengut puudutavate huvide kaardistamist, saadud tulemuste
süstematiseerimist ning ettepanekute tegemist elukeskkonna väärtuspõhist arendamist
käsitlevate suuniste näol. Ekspertkogu töö tulemusena kogunevaid ettepanekuid kasutatakse
planeerimist, ehitamist ning arhitektuuri puudutavate õigusaktide muutmise ja/või täiendamise
ettepanekute tegemisel Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse
üksustele ning nende organitele, samuti riigi arhitektuuripoliitika ja ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste väljatöötamisel.
Kvaliteetse ja väärtuspõhise elukeskkonna senisest teadlikum ja läbimõeldum arendamine
aitaks tõsta Eesti elukvaliteeti ning suurendada elanike heaolu. Ekspertrühm on mõeldud
ühtaegu elukeskkonna väärtuspõhise arendamise nimel visioneeriva innovatsioonilaborina,
mitmetasandilise nõustaja kui ka elukeskkonna väärtuspõhise arendamise järelevalvajana.
Arhitektuuri valdkonna arenguhüppeks on vaja tõsta kohalike omavalitsuste
arhitektuurialast kompetentsi. Selleks on vaja välja töötada üleriigiline motivatsioonipakett,
et võimekad arhitektid sooviksid minna kohalikesse omavalitsustesse erialasele tööle.
Planeerimise ja arhitektuurialase kompetentsi olemasolu/kättesaadavus pakub kohalikele
omavalitsustele professionaalset tuge ruumiliste otsuste langetamisel ja elukeskkonna arengu
suunamisel.
68
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Vajalik on puitarhitektuuri juurutamine ja puiduinnovaatika edendamine
ehituskultuuris. Eesti puidusektori ettevõtted on puidu töötlemise alal võimekad, Eesti
arhitektid ja disainerid oskavad puitu loovalt kasutada. Koostöö tõhustamiseks võiks näiteks
läbi viia ühiseid koolitusi, töötubasid ja koostööprojekte. Kultuuriministeerium viib koos
EASiga 2018–2019 läbi uuringu, mille eesmärk on selgitada välja sektoritevahelise
koostöömudeli võimalused, tõhustamaks koostööd arhitektide, disainerite, inseneride ja
tööstuse vahel.
Selleks et aidata tugevatel ja innovatsioonile orienteeritud büroodel välisturgudele siseneda,
tuleb büroojuhid teiste riikide riigihangete süsteemi ja regulatsioonidega kurssi viia. Seega on
oluline arhitektuurieksport – rahvusvahelistumine ja teenuseeksport. Välisturunduses
tuleb senisest enam kaasata välismeediat ja esineda mõjukatel erialasündmustel – festivalidel,
konverentsidel ja näitustel – väljaspool Eestit. Veebiportaal http://estonianarchitecture.com
vajab edasiarendust ja teavituskampaaniat.
Selleks et juurutada arhitektuuriõppe valikkursuse ainekava gümnaasiumiastmes ja
arhitektuuriõpet üldhariduskoolis, toimus Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel koostöös
Haridus- ja Teadusministeeriumi jt osapooltega asjakohase ainekava piloteerimine valitud
gümnaasiumides üle Eesti alates jaanuarist 2017. Tähelepanu vajab õpetajate ettevalmistus ja
õppematerjalide, sh digitaalsete materjalide koostamine, milleks ei ole siiani kestlikku
lahendust leidunud. Valikkursuse eesmärk on soodustada ja toetada arhitektuuri ning
elukeskkonna kavandamise ja arendamise alusteadmiste õpetamist ning omandamist
üldhariduskoolis.
Arhitektuurialase pädevuse suurema kaasamisega otsustusprotsessidesse avaneb võimalus iga
inimese elukeskkonda parandada. Heaks näiteks on siin EV 100 „Hea avalik ruum“
programmi elluviimine, mida tuleks jätkata ka pärast 2018. aastat. Ehitusega on alustatud
Tõrvas, Valgas ja Põlvas. Hankes või hanke ettevalmistamisel on Rapla, Võru, Elva, Jõhvi ja
Kuressaare. Võistlus ei õnnestunud Pärnus, viivitus on Põltsamaal ja Kuremäel. Teised linnad
on erinevates faasides raha taotlemisest projekteerimiseni. Missiooniprojekti „Hea avalik
ruum“ lükkasid ühiselt käima Eesti Arhitektide Liit ja EV 100 korraldustoimkond ning selle
keskmes on Eesti linnakeskuste avaliku ruumi korrastamine. Projekti eesmärk on pidurdada
linnade laialivalgumist ja tühjaksjooksmist ning muuta linnakeskused taas ligitõmbavaks nii
kultuuriürituste kui ka ettevõtluse jaoks. Kavandamisel on ka jätkuprojekt, mis puudutab
väiksemaid linnalisi asulaid, mis ei mahtunud programmi esimesse vooru.
Riigihalduses pakub täiendava võimaluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
algatatud e-ehituse visiooni rakenduskava koostamise protsessis osalemine. E-ehitus on
tänapäevastel IT-lahendustel (Building Information Management ehk BIM-lahendustel)
põhinev initsiatiiv, mis vaatab elukeskkonna kavandamist ja ehitustegevust läbi ehitise kogu
elukaare. E-ehituse eesmärk on integreerida Eesti ehitusvaldkond infoühiskonda, tõstes
elukeskkonna ja elanike elukvaliteedi taset. Visiooni rakenduskava töötab välja nn BIM-
töörühm, mille töös osaleb ka Kultuuriministeerium.
69
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Olemas on kehtiv (2002. aastal vastu võetud) Ehitus- ja kinnisvarasektori jaoks on üha
Eesti Vabariigi arhitektuuripoliitika. Arhitektuuri olulisem pidada silmas pikemaajalisi mõjusid
valdkonna tegevussuunad seab ka dokument ning see suurendab ka arhitektuurse
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. projekteerimise olulisust, kuna põhjalik
investeering projekteerimise faasis on
Valdkonnas on tugevad ja toimivad pikemaajalise jätkusuutliku ressursikasutuse
erialaühendused: loomeliidud, erialaliidud, eelduseks.
arenduskeskus ja koostööplatvorm
Arhitektuurikoda. Lisaks tegutsevad Kasvavad nõuded energiatõhususele ja ehitusinfo
ekspordifookusega ühendused. modelleerimisele loovad kiirelt kohanevatele
ettevõtetele võimalusi siseneda lähiturgudele
Oluline roll elukeskkonna väärtustamisel on (Skandinaavia, Läti, Venemaa).
kogukondlikel organisatsioonidel (nt Uue
Maailma Selts, Telliskivi Selts, Kadrioru Selts jt). Valdkonna oluline arengumootor peitub puit-
Samuti töötavad professionaalsed urbanistide arhitektuuri ja -konstruktsioonide innovatsioonis.
rühmitused (Linnalabor, b210 jt).
Kompetentse erialase järelkasvu tingimused on
Regulaarselt viiakse läbi Tallinna Arhitektuuri- mitmekesised, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja
biennaali, millel on potentsiaali kujuneda regiooni Tallinna Tehnikaülikooli õppekavad täiendavad
suurimaks arhitektuurisündmuseks. arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja
linnaplaneerimise haridust Eestis.
Valdkonna tegevust kajastatakse välisnäitustel ja -
meedias. Eesti osaleb edukalt maailma suurimal Uus riigihangete direktiiv soosib arhitektuurse
arhitektuuribiennaalil Veneetsias. kvaliteedi ja hinna parima suhte hindamist, mitte
projekteerija valimist pelgalt madalaima hinna
Tänu Arhitektuurikeskuse tegevusele on kasvanud alusel.
noore teadliku publiku, seega ka edaspidiste
teadlike tellijate hulk. Valdkondliku arengu- ja tegevuskava koostamine
pakub võimaluse valdkonna terviklikumaks
Paljud mikroettevõtted on konkurentsivõime koordineeritud arenguks valdkonna ja avaliku
tõstmiseks moodustanud kärgmudelil põhinevaid sektori koostöös.
koostöövõrgustikke, mis võimaldab teha suurema
mahuga töid ja siseneda välisturgudele. Ruumihariduse valikkursuse gümnaasiumiastme
ainekava piloteerimine koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning gümnaasiumidega
annab võimaluse arhitektuuri- ja
linnaplaneerimise õppe juurutamiseks
üldhariduskoolis üleriigiliselt.
Nõrkused Ohud
Vastutuse killustatus eri ametkondade vahel on Projekteerimisteenuse riigihangete süsteemi
kaasa toonud selle, et ehitatud keskkonna rakenduspraktikas ei hinnata pakkumisi pädevuse
erinevate aspektide kujundamisega tegeletakse ja kvaliteedi alusel, vaid esmaseks kriteeriumiks
riigihalduses peaaegu kõigi ministeeriumide on üldjuhul madalaim hind. Riigihangete
haldusalades, ent puuduvad ühised madalaima hinna põhjal tehtav valik nõrgestab
ministeeriumideülesed eesmärgid, millest projekteerimisteenuse kvaliteeti ja
juhinduda. projekteerimisteenuse pakkujate konkurentsi-
võimet. Riigihangetega seonduvalt on
Arhitektuurivaldkonnas levinud ärimudelid ei ole probleemiks ka arhitektuuriteoste autoriõiguste
suures osas jätkusuutlikud. Enamik arhitekte kaitse ja kompleksse projekteerimise põhimõtte
töötab ühemehefirmana, mis võib olla otstarbekas juurutamine, nii et autor osaleks projekti kõigis
mõningatel juhtudel, ent välistab teatud
70
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
tüpoloogiate/mahtude projekteerimise ja reeglina etappides eskiisist autorijärelevalveni.
ka ekspordi. Majanduskriisi ajal ei toimunud
arhitektuuribüroode olulist konsolideerumist. Kasvavate energiatõhususe ja ehitusinfo
modelleerimise nõuetega ei suudeta kaasa minna.
Valdkonnas pole läbi viidud piisavalt uuringuid, On oht, et tehniliste nõuete fookus (nt ohutus või
probleemiks on vähene teadmistepõhisus, energiatõhusus) hakkab domineerima teiste
innovaatilisus ja interdistsiplinaarsus, puudub kvaliteedikriteeriumide (nt sotsiaalne mõõde,
arhitektuuri valdkonna ja teadusasutuste miljööväärtuslik koosmõju, inimsõbralikkus
koostöövõrgustik. vms) üle.
Esineb puudujääke ettevõtluse, turunduse ja Riigisisese nõudluse pikemaajalisem madalseis
ekspordipotentsiaali realiseerimise osas. Lisaks pidurdab valdkonna ettevõtjate
büroode väiksusele takistab eksporti välisturgude arengupotentsiaali ja seab ohtu nende
vähene tundmine. jätkusuutlikkuse.
Kohalike omavalitsuste arhitektuurialane Valdkondliku haridusvälja terviknägemuse
kompetents väheneb, sageli puudub puudumine seab ohtu õppekavade taseme.
omavalitsustel huvi erialase kompetentsi laiemaks
kaasamiseks. Projekteerimisteenust pakkuvate väliskontsernide
turuletoomine elukeskkonna tervikliku
arendamise osas ebapädevate arendajate poolt
nõrgestab kohalike arhitektide loomingulisi ja
tööhõivevõimalusi.
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile loodi 2017. aastal üleriigilise ruumilise
planeerimise kompetentsi koondamiseks ministeeriumideülene Ruumiloome ekspertrühm
koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Ekspertrühm teeb oma ettepanekud Vabariigi
Valitsusele oktoobris 2018. Ekspertrühma töö tulemustest lähtuvalt tuleb kavandada
samme riigi ruumiloome olukorra parendamiseks.
2) Riigihangete praeguses praktikas hinnatakse pakkumisi valdavalt madalaima hinna
põhiselt. Selle praktika tulemusel tekib oht, et ehitatud keskkonna kvaliteet langeb ja pikas
perspektiivis raisatakse ka ressursse. Töögruppides osalemise kaudu monitooritakse nii
riigihangete direktiivi kohalikku praktikasse rakendumist kui ka uue intellektuaalomandi
seaduse loomist. Riigihangete praktikas on täiendavaks ohuks suutmatus minna kaasa
kasvavate energiatõhususe ja ehitusinfo modelleerimise nõuetega. Kultuuriministeerium
osaleb Arhitektuurikeskuse (valdkonna arenduskeskus) läbiviidavas koolitusvajaduse
kaardistamise töös ja sellele vastava täienduskoolitusprogrammi väljatöötamises.
71
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Disain
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tegutses 2011. aastal disaini valdkonnas 478 ettevõtet
kogukäibega 12,7 miljonit eurot, hõivatud oli 600 inimest (see arv ei sisalda teistes
majandussektorites töötavaid disainereid). Disainiteenust pakkuvad ettevõtted on enamuses 1–
2 töötajaga bürood. 2011. aastal oli disainibüroo keskmine tulu ettevõtte kohta 26 600 eurot.
Disainiettevõtete väiksus ja vähene omavaheline koostöö on olnud valdkonna tagasihoidliku
ekspordivõimekuse üks peamisi põhjusi.
Disaini valdkond hõlmab toote-, teenuse-, graafilist ja ka moedisaini. Lisaks ettevõtetele on
disainereid tööl ka kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes ja mujal. Praegu on valdkonna
ainsaks riigiasutuseks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Valdkondlikeks
kompetentsikeskusteks on Eesti Disainerite Liit (EDL, loomeliit), Eesti Disainikeskus (EDK,
valdkondlik arenduskeskus) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA).
EDK loodi 2008. aastal. Selle missiooniks on muuta disain ühiskonnas n-ö nähtavaks,
teadvustada disaini kui lisandväärtuse andja rolli ja luua disaini kasutamiseks soodne
keskkond. EDK rahastus on valdavalt projektipõhine, Kultuuriministeeriumi tegevustoetus
moodustab keskuse eelarvest alla 10%.
Alates 2012. aastast tunnustavad EDL, EDK, ADC*Estonia ja Teenusmajanduse Koda iga
kahe aasta tagant üheskoos Eesti parimaid disainereid – Eesti Disainiauhinnad võimendavad
ühiskonnas disainerite häält. Tootedisainiauhind BRUNO loodi 2006. aastal. 2010. aastal
asutas EDL Eesti Disaini Maja, mis on autoridisaini viljelevate disainerite tööde tutvustamise
ja müügi platvorm. Erialaliit on igal aastal toetanud disainerite osalemist messidel jt
suuremates rahvusvahelistes projektides.
Alates 2006. aastast korraldab erialaliit koos Disainiöö MTÜga disainifestivali Disainiöö,
mille eesmärk on esitleda kohalikku ja välismaist disaini ning tutvustada erinevatel
seminaridel ja töötubades uusi globaalseid disainisuundumusi. Festivalil saavad kokku
mitmed erinevad erialad. Valdkonnasisene suhtlus ja koostöö on aastatega küll paranenud,
kuid suurimaks probleemiks on siiani nii ettevõtete kui ka turu väiksus, ressursside
puudumine arendus- ja eksporttegevuseks ning rendihinnad. Valdkonna ettevõtlus- ja
turundusteadmisi tuleb suurendada ning leida juurde vahendeid valdkonna arendusprojektide
ja ekspordi toetamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi kaasabil
püütakse mitmesuguste koostööprojektide ja toetusprogrammide kaudu tõsta ettevõtete ja
avaliku sektori disainiteadlikkust.
Taani disainikeskus (Danish Design Centre) on välja töötanud rahvusvaheliselt aktsepteeritud
mõõdiku – disainiredeli –, mille abil hinnatakse organisatsiooni disainikasutuse määra. 2013.
aasta andmetel paigutab enamik (55%) Eesti ettevõtetest end disainiredeli kõige esimesele ja
madalamale astmele, kuhu kuuluvad organisatsioonid ei kasuta disaini süstemaatiliselt ja
teadlikult, ning vaid 7% ettevõtete hinnangul on disain nende tegevusse täielikult lõimitud.
Ülejäänud ettevõtjad jagunevad peaaegu võrdselt kahe vahepealse tasandi vahel: umbes
pooled neist kasutavad disaini millegi väljatöötamisel (või turunduses) viimase lihvina ning
pooled kaasavad disaini arendusprotsessidesse algusest peale. Kui pidada silmas, et kõrge
lisandväärtusega tooted ja teenused teenivad rohkem tulu, on oluline, et Eesti ettevõtjad
17
disainiredelil n-ö ülespoole liiguksid ja ettevõttes disaini strateegiliselt rakendaksid.
17
Andmed on pärit uuringust, mille tellis Eesti Disainikeskus ja viis läbi TNS Emor veebruaris 2013. Uuringu lõpparuandega saab tutvuda
Eesti Disainikeskuse kodulehel www.disainikeskus.ee. Uuringu läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa
Regionaalarengu Fondi kaudu.
72
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
2017. aasta lõpus algatati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel disainikasutuse uuringu
läbiviimine, mille eesmärk on kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi
osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes. Tegemist on 2013. aastal
läbi viidud samalaadse uuringu jätkuga, mis peaks andma sisendi tegevuskava(de)
koostamiseks, tervikpildi disainikasutuse hetkeseisust ja ülevaate, kuidas organisatsioonid
võiksid jõuda disainiredelil kõrgematele astmetele ning kogutud andmete põhjal analüüsi (sh
uuringu tulemuste võrdluse eelmise uuringuga), järeldused ja ettepanekud. Uuring valmib
2018. aasta suveks.
Professionaalset disaini kasutanud ettevõtted toovad selle kasudena kõige sagedamini välja
paranenud kliendirahulolu, kasvanud konkurentsivõime ja toote või teenuse kasutusmugavuse
paranemise. Eksportivate ettevõtete jaoks seostub disainikasutus teistest enam ka kasumi,
ekspordi ja turuosa kasvu ning uute turgude tekkega. Mida kõrgemal disainiredeli astmel on
ettevõte, seda enam tuuakse lisaks paranenud kasutusmugavusele positiivse muudatusena
välja käibe kasvu ning disaini rolli uute toodete ja teenuste väljatöötamisel. Professionaalse
disaini mittekasutamise peamiseks põhjuseks on see, et ettevõtted ei tunne selle järele
18
vajadust.
Kuna ettevõtjate teadlikkus disaini laiemast kasutusvõimalusest on madal, ei osata disaini
kasutust praegu veel olulise konkurentsieelisena näha. Siiski võiks just disain kujuneda
oluliseks konkurentsieeliseks ning innovatsiooni käivitajaks väikestes ja keskmise suurusega
19
ettevõtetes, mis moodustavad Eesti ettevõtete hulgas valdava osa (üle 90%).
Disainiga seotud kulutused on väiksemad ning tasuvusperiood võrreldes tehnoloogilise
teadus- ja arendustegevusega lühem.
Riik saab disaini targa tellija ja rakendajana olla erasektorile eeskujuks ning tõsta seeläbi
oluliselt ka riiklike teenuste kvaliteeti. Selleks et disaini osakaal innovatsioonipoliitikas
suureneks, tuleb Euroopa Komisjoni hinnangul keskenduda eelkõige kolmele järgmisele
strateegilisele meetmevaldkonnale:
1) edendada teadlikkust disaini mõjust innovatsioonile;
2) edendada disainipõhist innovatsiooni tööstuses, eesmärgiga tõsta konkurentsivõimet;
3) edendada disaini kasutamist innovatsiooni juurutamiseks avalikus sektoris.
Era- ja avaliku sektori disainikasutuse/-rakenduse määra on vaja tõsta, sh nii
Kultuuriministeeriumi loomemajanduse tegevuste kui ka näiteks innovaatiliste hangete kaudu.
Oluline on disainieksport: rahvusvahelistumine ja teenuseeksport. Nii ettevõtete kui ka
turu väiksus, ressursside puudumine arendus- ja eksporttegevuseks vajavad süstemaatilist
käsitlust ja strateegilisi lahendusi, mille leidmisele aitab kaasa valdkondliku arengu- ja
tegevuskava koostamine.
18
Ibid
19
Ibid
73
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Selleks et disainiõpe oleks üldhariduskoolis valikkursusena kättesaadav, on Eesti
Disainikeskuse juhtimisel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi jt osapooltega käimas
disaini ja tootearenduse valikkursuse ainekava juurutamine. 2017. aastal piloteeriti disaini
valikkursust valitud gümnaasiumides üle Eesti. Tähelepanu vajab õpetajate ettevalmistus ja
õppematerjalide, sh digitaalsete materjalide koostamine.
Tugevused Võimalused
Eesti disainerid on konkurentsivõimelised. Eestis Disain on valdkond, mis seob kultuuri,
on 4–5 suuremat (toote-)disainiteenust pakkuvat majandust, tehnoloogiat ja inimest. Kvaliteetne
ettevõtet ja ligi 100 erinevat autoridisaini disain koos teenusedisaini ja disainijuhtimise
kaubamärki. põhimõtete rakendamisega aitab kaasa
elukeskkonna kui terviku mõtestatud arengule.
Valdkonnas on tugevad ja toimivad ühendused
ning traditsiooniga üritused: loomeliidud jt Ametkondliku koostöö parandamine ja
erialaliidud (tootedisain, graafiline disain), Eesti disainivaldkonna kompetentsi kaasamine
Disainikeskus, Eesti Disaini Maja (sh galerii ja otsustusprotsessides lubab muuta elukeskkonda
veebipood), loomeinkubaatorid ja Loov Eesti, paremaks, tõsta riigi mainet ja majanduskasvu.
disainifestival Disainiöö.
Disain loob ettevõtluses lisandväärtust. Välja on
Erialaliit teeb koostööd eri sektoritega: kujunenud sihtgrupid: disainibürood, designer-
disainerite liit kuulub mööbliklastrisse ning on maker’id, väikeettevõtjad ja suurettevõtjad. See
teinud disainialast koostööd tervishoiuasutustega. annab võimaluse disainivaldkonna strateegia
täpsemaks läbimõtlemiseks ning arengu- ja
Valdkonna esindajad ja organisatsioonid on hästi tegevuskava koostamise algatamiseks.
lõimitud rahvusvahelistesse disainivõrgustikesse
ja poliitika-foorumitesse. Erialaliidud kuuluvad Uus riigihangete direktiiv soosib pakkumiste
vastavatesse Euroopa ja maailma hindamisel kvaliteedi-, mitte vaid hinnapõhist
organisatsioonidesse ning on osalenud juhatuste lähenemist.
töös.
Disaini ja tootearenduse valikkursuse
Valdkonna tegevust kajastatakse välisnäitustel ja gümnaasiumiastme ainekava koostamine ja
-meedias. Eesti osaleb edukalt maailma piloteerimine koostöös Haridus- ja
suurimatel messidel (Pariisi Maison&Objet, Teadusministeeriumi, gümnaasiumide ja
Londoni 100% Design jt) ja välisnäitustel. kohalike ettevõtetega annab võimaluse
disainiõppe juurutamiseks üldhariduskoolis
Tänu Eesti Disainikeskuse tegevusele (nt üleriigiliselt.
Disainibuldooseri projekt) on kasvanud teadlike
tellijate hulk ning suurenenud disainihuvi
avalikus sektoris, ettevõtetes ja koolides.
74
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Nõrkused Ohud
Disainivaldkonna arengu- ja tegevuskava Jätkub praktika, kus riigihangete puhul ei hinnata
elluviimine on raskendatud, sest puuduvad pakkumisi pädevuse ja kvaliteedi alusel, vaid
vastavad ministeeriumideülesed ühised esmaseks kriteeriumiks on madalaim hind.
eesmärgid ja õiguslikud meetmed.
Riigisisese nõudluse pikemaajalisem madalseis
Valdkonnas ei ole läbi viidud piisavalt uuringuid, pidurdab valdkonna ettevõtjate arengu-
probleemiks on vähene teadmistepõhisus, potentsiaali ja seab ohtu nende jätkusuutlikkuse.
innovaatilisus ja interdistsiplinaarsus; puudub Tööta jäänud disainerid lahkuvad riigist või
disaini valdkonna, teadusasutuste ja inseneride vahetavad eriala ja kaotavad professionaalsuse.
koostöövõrgustik.
Valdkonda ohustab välismajanduse/ekspordi
Esineb puudujääke ettevõtluse, turunduse ja defitsiit ja majanduslangus lisandväärtuseta
ekspordipotentsiaali realiseerimise osas. Lisaks tootmise tõttu.
büroode väiksusele takistab eksporti välisturgude
ja turundusvõimaluste vähene tundmine. Valdkonna tegevuste ainult projektipõhine
rahastamine ei ole jätkusuutlik.
Disaini valdkonnas levinud ärimudelid ei ole
suures osas jätkusuutlikud turu väiksuse ning Valdkondliku haridusvälja terviknägemuse
ettevõtete ja inseneride-disainerite vähese puudumine seab ohtu õppekavade taseme.
koostöö tõttu. Enamik disainereid töötab
ühemehefirmadena, mis võib olla otstarbekas
näiteks autoridisaini viljelejatele, ent on
takistuseks suuremate tellimuste puhul. Töö ja
tellimuste puudus, ressursside ja investeeringute
nappus, kõrged rendihinnad jms toovad kaasa
selle, et iga disainer ei saa endale palka maksta
ega lisatööjõudu palgata.
Riskiinvestorite ja efektiivsete disainijuhtide
puudus on seotud sellega, et disaini kaasamine
tootearendusse ei ole Eestis tava, vaid erandlik ja
harv juhus: Eesti tootjad on orienteeritud
(disainiteenuse) allhankele. Disaini rakendamise
väheseid näiteid leiab rõiva- ja reklaamitööstuses
(graafiline disain).
75
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) 2016. aastal alustas arenduskeskuse juhtimisel tööd disainivaldkonna visioonidokumendi
koostamise töögrupp. Kultuuriministeeriumi roll oli eelkõige arengutakistuste ja -
vajaduste analüüs, selgitustöö ja valdkonna arenguks vajalike ministeeriumideüleste
eesmärkide sõnastamine koostöös valdkonna erialaorganisatsioonide ja teiste osapooltega.
2017. aasta septembris saadi visioonidokument Design Estonia programmi vormis valmis,
ent rakendatavaks muutmine vajab prioriteetide seadmist ja vahendite leidmist.
2) „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sätestab, et disaini roll on aidata kaasa
uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete
toodete ja teenuste väljatöötamisele ning kaasavate ja turvaliste keskkondade
kujundamisele. Riik peaks seetõttu soodustama disainerite ja disainibüroode tegevust, sest
kvaliteetne disainiteenus aitab kaasa lisandväärtuse loomisele teistes majandusharudes ja
suurendab seeläbi Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sageli mõistetakse
disaini all peamiselt tootedisaini või valmis tootele kena pakendi kujundamist, ometi on
disain tänases maailmas tunduvalt laiema tähendusega, hõlmates lisaks tootedisainile ka
teenusedisaini ja keskkondade kujundamist.
Disain pakub ettevõtlusele lisandväärtust peaasjalikult uuenduslike, keskkonnasäästlike ja
atraktiivsete lahenduste väljatöötamisel ning ärimudelite innovatsioonis. Riik kui disaini
tark tellija ja rakendaja peaks olema erasektorile eeskujuks, tõstes seeläbi oluliselt ka riigi
pakutavate teenuste kvaliteeti. Loomemajanduse arendamisele suunatud programmid
peaksid aitama disaini valdkonnas tegutsejatele tähelepanu pöörata. Eesti disaineritel ja
disainiettevõtetel on suur potentsiaal rahvusvahelisel turul läbi lüüa, kuid disainisektori
korrastumisele ja ärimudelite muutumisele tuleb kaasa aidata, et vähendada sektori
killustumist ja tugevdada disainiettevõtluse konkurentsivõimet ühistegevuste kaudu.
3) Riiklikud toetusmeetmed peaksid olema suunatud kvaliteetse disaini ja sellel põhineva
tootearenduse nõudluse suurendamisele. Selleks tuleb riigihangete tingimustes väärtustada
disaini, soodustada disainerite, ettevõtete ja teadusasutuste koostööd projektitoetuste,
innovatsiooniosakute ja ettevõtluskeskuste toetamise kaudu. Tuleb tõsta avalikkuse üldist
teadlikkust disaini kultuurilistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja keskkondlikest
väärtustest ning jätkata Eesti disaini tutvustamist rahvusvahelisel areenil. Lisaks
disainiettevõtluse arendamisele tuleb pöörata tähelepanu disaini tellijate ja kasutajate
teadlikkuse tõstmisele, sest teadliku tellija kaudu areneb kogu disainisektor tervikuna.
Riik saab kvaliteetse disainiteenuse nõudluse tõstmisel näidata eeskuju, kui väärtustab
disaini riigihangetes ning viib ellu meetmeid, mis viivad suuremale koostööle disainerite,
ettevõtjate ja teadusasutuste vahel. Kuna Eesti turg on paratamatult väike, tuleb valdkonna
arendamisel pöörata tähelepanu rahvusvahelistumisele ja teenuseekspordile.
4) EKA ja TTÜ baasil käivitatud ühisõppekava Design and Engineering on valmistamas ette
tootedisainereid, kes suhtlevad aktiivselt inseneridega, ja insenere, kes suhtlevad
disaineritega. Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb tagada õppe rahvusvahelisus,
praktikavõimalused ettevõtetes ning disaini- ja tehnoloogiaharidust andvate ülikoolide
ühisõppekavad ja -projektid. Õppekavade väljatöötamisse on vaja kaasata ettevõtjate
esindajad.
76
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Audiovisuaal
CIVITTA teostatud ning 31.10.2017 avaldatud uuringu „Rahvusvahelistumise ja ekspordi
uuring loomemajanduse valdkonnas“ kohaselt on EMTAK koodide alusel võimalik tuvastada
Eestis 1903 audiovisuaalvaldkonna ettevõtet. Neist 76% tegeleb kinofilmide, videote ja
telesaadete tootmisega, 15% järeltootmisega, 4% levitamisega ning ülejäänud 5% kinofilmide
linastamisega ning muude tegevustega. Lisaks tegutseb audiovisuaalvaldkonnas
märkimisväärsel hulgal FIEsid (64), kelle majandusnäitajatele puudub tulenevalt
isikuandmete kaitse reeglitest ligipääs. Mainitud uuringust jääb välja ringhäälingusektor.
Suurima summaarse aastase müügituluga valdkond on kinofilmide, videote ja telesaadete
tootmine ligi 29 miljoni euroga, millele järgnevad kinofilmide linastamine (13,8 mln eurot)
ning audiovisuaalteoste levitamine (7 mln eurot). Võrreldes 2013. aastaga on summaarne
ettevõtete müügitulu järeltootmise ja kinofilmide linastamise valdkonnas vähenenud, kuid
tootmise ning levitamise valdkondades märkimisväärselt suurenenud. Seejuures on
järeltootmise suur langus tingitud osaliselt ilmselt ka ühe suurima selle valdkonna ettevõtte
(SMI Media OÜ) 2015. aasta majandusnäitajate puudumisest ning reaalselt ilmselt niivõrd
kõrge pole. Samuti on tähelepanuväärne, et 97%-s valdkonna ettevõtetest töötab vähem kui
viis täiskohaga töötajat.
2017. aastal oli Eestis väljastatud 16 üleriigilise ning 1 regionaalse leviga televisiooniteenuse
tegevusluba ja registreeritud on 2 teenusepakkuja poolt tellitava audiovisuaalteenuse
osutamine. Samuti on väljastatud 12 üleriigilise, 17 regionaalse ning 1 rahvusvahelise leviga
raadioteenuse luba. Eeltoodule lisanduvad Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalid, mis
hõlmavad kolme telekanalit (ETV, ETV 2 ja ETV+) ning viite raadiokanalit (Vikerraadio,
Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn). ERRis töötas 2016. aasta lõpul 665
inimest. ERRi riigipoolne toetus 2017. aastal põhitegevusteks oli 30,72 miljonit eurot, mis on
suurenenud võrreldes eelmise aastaga 0,42 miljoni euro võrra. Lisanduvatest vahenditest 0,33
miljonit eurot eraldati kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalkade korrigeerimiseks
ning teiste töötasude korrigeerimiseks. Sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest
investeeringuteks on 2,52 miljonit eurot, millest 0,3 miljonit eurot suunati uue ülekandejaama
teiseks makseks; 0,4 miljonit eurot uudistemaja rekonstrueerimistööde lõpetamiseks ning 0,3
miljonit eurot uute veebilahenduste väljatöötamiseks.
Tervikuna on Eesti audiovisuaalvaldkond positiivses arengus: kasvavad kodumaiste filmide
vaatajanumbrid ning teenitakse ka rahvusvahelist tunnustust festivalidelt. 2016. aastal linastus
kinodes kokku 278 filmi, millest 18 olid kodumaised, 136 Euroopa päritolu, 111 Ameerika
ning 13 muudest riikidest. Eesti filme käis kokku vaatamas 347 036 inimest, mis moodustas
kokku 10,54% kogu vaatajate hulgast ning millega teeniti kassatulu 1,7 miljonit eurot.
Eesti telemaastik on välja kujunenud, kuid endiselt konkurentsitihe. Kolme peamise
meediagrupi (ERR, Eesti Meedia ja TV3 grupi) telekanalite vaadatavus on ligilähedane,
nišihuve rahuldab kasvav arv telekanaleid ning tellitavate teenuste (nt Netflix) suurem
kasutuselevõtt. Samas on probleemiks reklaamitulu liikumine internetti, mis Kantar Emori
2016. aasta meediareklaamituru uuringu kohaselt küll pole veel telereklaami kogukäibe mahtu
vähendanud, kuid on Eestis teisel kohal ning möödunud juba ajalehtede reklaamikäibest.
Eesti filmivaldkond on institutsionaalselt tugevnenud, peamised loome- ja tootmistegevuseks
vajalikud institutsioonid (Eesti Filmi Instituut, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Digikeskus
jt) on tänaseks asutatud.
77
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Arenemas on ka valdkonna müügi- ja ekspordivõimekus, mida on detailsemalt analüüsitud
eelmainitud CIVITTA loomemajanduse ekspordi uuringus. Kahjuks pole aastatel 2013–2015
oluliselt muutunud kinofilmide tootmise, järeltootmise ega levitamisega tegelevate ettevõtete
hulk, kes oma teenuseid ekspordivad. Seevastu on rõõmustav, et ekspordimüügitulu maht
kinofilmide, videote ja telesaadete tootmise valdkonnas on 2015. aastal võrreldes 2013.
aastaga kasvanud 145%, moodustades 3,2 miljonit eurot ehk 11% valdkonna
kogumüügitulust.
Samas on filmide tootmine küllaltki killustunud, tootmisettevõtted on väga väikesed. Piiratud
turu tingimustes on piirid ka rahastamisviiside mitmekesisusel – erasektori investeeringud on
harvad, kuid neid esineb viimastel aastatel siiski varasemast rohkem. Samas on heaks näiteks
väliskapitalil toodetavate filmide Eestis tootmise jaoks 2016. aastal loodud finantsstiimulite
süsteem ja selle jätkumine ning finantsvahendite olemasolul mahu kasvatamine.
Nii tootmis- kui ka ekspordivõimekust pidurdab suuremate võttepaviljonide puudumine
Tallinnas. Sama probleem on Eesti Rahvusringhäälingul, mis vajab tänapäevaseid
telestuudioid. Eelkirjeldatust tulenevalt on lähiaastate peamisi väljakutseid valdkonna
tootmisteenuste ja ekspordi arendamine.
Võrgupõhine levi tähendab Eesti audiovisuaaltootjaile juba keskpikas perspektiivis nii uusi
võimalusi kui ka ohtusid. Ühelt poolt eksisteerib potentsiaal jõuda hõlpsamalt üleilmsete
auditooriumideni, samas tähendab nii levivahendus- kui ka VOD-teenuste konsolideerumine
rahvusvahelisel turul ka üha väiksemat võimalust, et Eesti sõltumatud väiketootjad võiksid
nendel uutel platvormidel head positsiooni saavutada. Seoses Euroopa Liidu Nõukogu
eesistumisega on Eesti äärmiselt aktiivselt osalenud Euroopa Liidu tasandil
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamisel, mis soodustab ka Euroopa päritolu
tööde rahvusvahelist levikut VOD-teenustes. Terve direktiivi kontekstis on Eesti
eestvedamisel suudetud saavutada Euroopa Parlamendiga kokkulepped enam kui pooltes
direktiivi sätetest, mis loob soodsa pinnase direktiivi vastuvõtmiseks 2018. aasta jooksul.
78
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Eesti on osalenud aktiivselt audiovisuaalmeedia Uute digitaalsete meediaplatvormide areng avab
teenuste direktiivi uuendamisel ning kaitsnud audiovisuaalvaldkonnale uusi turge,
Eesti huve selles protsessis. mitmekesistab tuluvoogusid, hõlbustab eksporti,
aitab kaasa otsesidemete loomisele tarbijatega
Audiovisuaalvaldkonna institutsionaalne ning innovaatiliste sisuvormingute arendamisele
struktuur on välja kujunemas. Nii EFI-l, ERRil koostöös IKT sektoriga.
kui ka filmivaldkonnal laiemalt on olemas
heaks kiidetud arengukavad. Valdkondlike Audiovisuaalpärandi digimine ja internetis
organisatsioonide vastutusvaldkonnad on kättesaadavaks tegemine tõstab elanikkonna
üldiselt selged. EFI ja ERRi tegevus põhineb teadlikkust nii audiovisuaalkultuurist kui ka Eesti
standarditel ja eeskirjadel, mis tagab kultuuriloost ja elukeskkonnast.
tööprotsesside süsteemsuse ja läbipaistvuse.
„Eesti Vabariik 100“ raames loodavad filmid
Eesti filmid kõnetavad üha enam kohalikku rikastavad oluliselt kultuuripilti.
publikut ja toovad vaatajaid saalidesse. Eesti
filmikunst ja teletoodang on viimastel aastatel Seoses Brexitiga võivad mitmed UKs
muutunud elanikkonnale üha paremini registreeritud telekanalid vahetada jurisdiktsiooni
kättesaadavaks. ning kolida mõnda teise EL liikmesriiki. Eesti
võib olla üks sellistest sihtriikidest.
Eesti kineastid saavad üha enam rahvusvahelist
tunnustust, ka nende rahvusvaheline Filmitootmisettevõtted on huvitatud oma teenuste
koostöökogemus kasvab. Seotult on kasvanud eksportimisest, kui neil oleks tugevam
ka riiklik toetus nii Eesti filmikunsti kontaktivõrgustik, suurem finantsvõimekus ning
rahvusvahelisele tutvustamisele kui ka meie kui nende kompetents suureneks valdkondades,
audiovisuaalsektori teenuste ekspordi mis takistavad neil praegu eksporti.
edendamisele.
TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool on viimastel
aastatel kaasa toonud üldise oskuste taseme
tõusu valdkonnas ja valmistanud ette uued
põlvkonnad kineaste, teletöötajaid ja ristmeedia
spetsialiste. Eesti filmifestivalid on elanikkonna
seas populaarsed ja rahvusvaheliselt
tunnustatud.
ERRi ja eratelekanalite saated on
järelvaadatavad, Eesti Filmi Andmebaas pakub
sisukat ülevaadet kogu filmipärandist.
Eesti tele- ja filmipärand on heas
digiteerimisvalmiduses. Eesti Filmi Andmebaas
on maailmas eesrindlik näide filmipärandi
metainfoandmebaasi väga põhjalikust
arendamisest ja kasutajatele kättesaadavusest.
Eestil on Baltimaades ainukesena A-kategooria
filmifestival PÖFF, mis toob Eestile
rahvusvahelist tähelepanu ning soodustab ka
uute Eesti filmide rahvusvahelist levikut ja
filmiekspertide kontaktvõrgustiku laiendamist.
Viimastel aastatel avatud uued erakinod avavad
senisest parema võimaluse filmikunsti levikuks
ka väljaspool Tallinna ja Tartut.
79
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Nõrkused Ohud
Filmitootmisettevõtted on valdavalt väga Eesti telereklaami turg on seisakus ja aina enam
väikesed, mis piirab nende tegevusmastaape ja suundub reklaamiraha internetiplatvormidele,
ekspordivõimekust. Keskmisel kellest mitmed ei tasu Eestis makse ega investeeri
audiovisuaalvaldkonna ettevõttel puuduvad ka Eesti sisusse. Lisaks ajakirjandusliku
töötajad ning müügitulu jääb alla 50 000 euro. kvaliteedi langemisele võib see vähendada ka
investeeringuid algupärase programmi
Filmitootmisettevõtetel puudub piisav arendamisse Eestis.
teadmistepagas ning kontaktivõrgustik
audiovisuaalteoste edukaks eksportimiseks. ERRi tootmisinfrastruktuuri uuendamine ei toimu
vajalikus tempos ning see hakkab pärssima ERRi
ERRi stuudiote vananemine ning piiratus tegevust võrgulevi ajastul.
raskendab ERRi tegevusi ja arengut. ERRi
infrastruktuur on vajalik kogu Eesti Eesti audiovisuaalpärandi digimine ei toimu
teletootmise ökosüsteemi heaks toimimiseks. piisavas tempos ning see hakkab piirama pärandi
taaskasutuselevõttu ja pärandipõhist
Eesti filmide rahvusvaheline kinolevi, mis innovatsiooni.
tooks ka rahvusvahelist tulu, on madal.
Filmisektori tehnika tase ei vasta tihtipeale
rahvusvaheliste projektide teostajate ootustele.
Valdkondliku ekspordistatistika kogumine on
raskendatud, sest andmekogumissüsteemid on
praegu ebapiisavad või andmeid sisestatakse
selliselt, et need pole täpsed.
Rahvusvaheliselt tuuakse Eesti nõrkusena välja
stsenaariumi kirjutamise oskust ning art-house-
filmide domineerimist, mis tekitab liigset
nišistumist ja takistab laiemat rahvusvahelist
kinolevi.
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Nii Eesti audiovisuaalvaldkonna ettevõtete väiksuse kui ka valdkonna killustumise vastu
aitavad meetmed, mis on suunatud ettevõtete koostöö parendamisele ja majandusliku
võimekuse, eriti ekspordivõimekuse kasvatamisele. Peamiseks meetmeks saab siin olla
valdkonna klasterdumise edasine toetamine ja teised teenuste eksporti toetavad tegevused,
kaasa arvatud stuudiokompleksi arendamine, samuti tagasimaksefondi tegevuste
jätkumine.
2) Kui Eesti Filmi Instituudi filmide tootmise toetuseks suunatud eelarveosa ei kasva, võib
edukalt arenenud Eesti filmi tootmine takerduda. Kui filme toodetakse vähe, on piiratud
ka toodetavate filmide žanriline mitmekesisus, samuti ei soodusta see filmitootjate
professionaalsete oskuste arengut. Kõigi nende riskide vastu aitaks Eesti Filmi Instituudi
eelarve kaudu filmitootmise mahu suurenemine lähiaastatel. Lisaks on vaja senisest enam
arendada filmistsenaariumeid.
80
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kunst
Kunst saab avalikuks eelkõige näituste kaudu, seega on kunstielu kandvateks
organisatsioonideks näituseasutused, mille kunstiline programm, näituste professionaalne
tase, tehniline teostus, nähtavus, haridustöö jm tegevused määravad nüüdiskunsti
kättesaadavuse, populaarsuse ja Eesti rahvusvahelise maine kunstimaana. Näitused ei sünni
loovisikute – peamiselt vabakutseliste kunstnike ja kuraatoriteta, kelle töötingimused on
viimaste aastate kunstipoliitilise arutelu üheks keskpunktiks. Kunstielu tugistruktuurid –
arendus- ja teabekeskused, residentuurid, produktsioonibaasid jt – peavad tagama eesti kunsti
järjepidevuse, professionaalse arengu ja rahvusvahelise võrgustumise. Eestis tegutsevad
kunsti valdkonnas peamiselt eraõiguslikud organisatsioonid – sihtasutused ja
mittetulundusühingud, vähesel määral kohalike omavalitsuste asutusi ja suur hulk
vabakutselisi loovisikuid. 2017. aasta lõpust alates on Kultuuriministeerium riigi esindajana
kaasatud ühe kunstivaldkonna organisatsiooni – SA Kunstihoone – asutajate ringi.
Riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada kunsti nähtavus Eestis ja kunstivaldkonna jätkuv
rahvusvahelistumine. Alates 2017. aastast toimub valdkonna rahastamine ministeeriumi
eelarvest uutel alustel: varasema taotlusvooru asemel antakse tegevustoetust kolmele
näituseasutusele, muudatustega on võetud suund Kultuurkapitalist vahendite vabastamiseks
kultuuripoliitiliselt oluliste asutuste tegevustoetuste ulatuses. Kultuuriministeerium toetab
tegevustoetustega kolme keskset näituseasutust: SA Tallinna Kunstihoone (2018. aastal
250 064 eurot), Eesti Kunstnike Liidu galeriid (osaline toetus 30 000 eurot) ja Eesti
Kaasaegse Kunsti Muuseum (osaline toetus 30 000 eurot). SA Kaasaegse Kunsti Eesti
Keskust rahastatakse valdkondliku teabekeskusena (97 500 eurot), samuti toetab ministeerium
Eesti osalemist Veneetsia kunstibiennaalil (80 000 eurot). Kunstiresidentuuri arendamist
Narvas rahastatakse 2018. aastal 50 000 euro ulatuses. Eesti Kunstnike Liit maksab alates
2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kunstnikupalka avaliku konkursiga
valitud professionaalidele, 2018. aastal eraldatakse selleks toetusena 202 402 eurot. 2018.
aasta seisuga saab kunstnikupalka kokku 12 isikut, neist üks Eesti Kunstnike Liidu
omavahendite arvel. Kokku on Kultuuriministeeriumi 2018. aasta eelarves kunstivaldkonna
tegevusteks ette nähtud 739 966 eurot.
Valdkonna loomeliidud – Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
– vahendavad loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstavaid loometoetusi ja -
stipendiume (2018. aasta riigieelarvest kokku ca 218 660 euro ulatuses). Kunstikorraldajad
taotlevad toetusi ka ministeeriumi taotlusvoorudest nagu „Eesti kultuur maailmas“ ja
„Riikidevahelised koostöölepped“. Kolme riigieelarvest rahastatud kunstimuuseumi – Eesti
Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi –
programmid panustavad samuti oluliselt Eesti kunstielu arengusse. Lähiaastate eesmärgiks on
leida vahendeid, et ka riigi kunstimuuseumide regulaarse näituse- jm sisutegevuse
rahastamine toimuks Kultuuriministeeriumi toetusest, vabastades sellega vahendeid Eesti
Kultuurkapitalist.
81
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kunstivaldkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital (kujutava ja rakenduskunsti
sihtkapitali eelarve oli 2017. aastal ca 2 miljonit eurot). EAS rahastab osaliselt Eesti
Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tegevust loomemajanduse arendamise meetmest.
Valdkonna rahastamispõhimõtete korrastamine ja muudatusteks vahendite leidmine
jätkub ühe prioriteetsema tegevusena kuni 2020. aastani, mil eesmärgiks on seatud selge
rollijaotus Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi vahel. Süsteemi korrastamisega on
alustatud: näiteks katab ministeerium alates 2017. aastast täies mahus Tallinna Kunstihoone
tegevuseelarve, järk-järgult on tõstetud toetust, et ka näituseasutuse programmi elluviimiseks
ei oleks surve Eesti Kultuurkapitalil. Alates 2017. aastast ei ole väiksematel näituseasutustel
võimalust ministeeriumilt tegevustoetust taotleda, kohaliku kunstielu edendamine väljaspool
Tallinna on jäänud kohalike omavalitsuste ja Kultuurkapitali vastutusele. Koostöös valdkonna
organisatsioonidega tehakse ettepanekud regionaalsete näituseasutuste rahastamise
süsteemseteks lahendusteks tulevikus.
Sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest on Eesti kunstimaastik heas seisus:
valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, rahvusvaheliselt on mitmed tegijad suure
läbimurde-potentsiaaliga. Valdkonna senine rahastamine ei toeta praegust arenguvõimekust,
ministeeriumi ellu kutsutud muudatustega saaks olukorda parandada. Kunsti rahastamise
suurim probleem on ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali rollide ebaproportsionaalne jaotus,
mis ei arvesta valdkonna vajadusi, samuti erarahastuse marginaalne roll kunstiväljal.
Ministeeriumi toetuste maht moodustab valdkonna avalikust rahastusest 26%, kogusummas
on avalik rahastus liiga väike stabiilsuse tagamiseks. Kesksete kunstiasutuste (sh
riigimuuseumide) surve Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali
taotlusvoorudele oma tegevuse baasvajaduste tagamiseks on suur, jättes vähem võimalusi
projektitoetuste, loomestipendiumide ja uute algatuste rahastamiseks. Valdkond tegutseb
praegu sisuliselt ca 1,2 miljoni euro suuruse eelarvedefitsiidi tingimustes – see ei ole
jätkusuutlik olukord. Võimekad ja ambitsioonikad tegijad, valdkonna laiem rahvusvaheline
haare ja kunsti kättesaadavuse parandamise vajadus eeldavad lähiaastatel jõulist panustamist
või väga karme loobumisi. Rahvusvaheliselt nähtava regionaalselt tasakaalustatud
professionaalse kunstielu ning eduka kunstiekspordi tagamiseks ja arenguks oleks vajalik
ministeeriumi eelarvemahu kolmekordistamine hiljemalt arengukava perioodi lõpuks.
Kultuuriministeerium püüab lähiaastatel tuua vastavalt riigieelarve võimalustele
kultuuripoliitiliselt oluliste kunstiasutuste põhitegevuse rahastamise ministeeriumi eelarvesse.
Valdkonna rahvusvahelistumine on ministeeriumi arendustegevuste prioriteet: oluline on nii
Eesti kunstnike osalemine mainekates välisresidentuurides, -näitustel ja -festivalidel, Eesti
osalemine Veneetsia kunstibiennaalil kui ka väliskunstnike osalemine Eesti kunstielus –
residentuurides, näitustel ja sündmustel üle Eesti. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse
kogutud andmetel esinesid 2017. aastal Eesti kunstnikud 141 näitusel või kunstisündmusel
välismaal (kokku 88 eri kunstnikku ja rühmitust). Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koondas
andmed Eestis toimunud 140 välisosalusega näituse kohta: neist 76 näitust toimus Tallinnas,
20 Tartus, 11 Viljandis, 9 Pärnus ning ülejäänud 24 välisosalusega näitust kokku
kaheteistkümnes linnas või külas. Kokku korraldati 67 Eesti näituseasutuse 87 näitusepinnal
2017. aastal 757 näitust.
82
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Residentuuride loomine Eestis ja rahvusvahelistes loomemajades töötamine on kasvutrendis,
ka kunstnike mobiilsus ja loometöö keskkonnad vajavad lähiajal süsteemsemat toetust. 2015.
aastast alates toetab Kultuuriministeerium arenduskeskuse vahendusel ühe Eesti
kunstiprofessionaali kahe kuu pikkust residentuuri New Yorgi ISCP kunstikeskuses; 2018.
aastal töötavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse vahendusel kaks Eesti kunstnikku Brüsseli
Wielsi kunstikeskuse residentuuris. Narvas arendatav residentuur Eesti Kunstiakadeemia
Sihtasutuse vedamisel loob koostöösidemeid Euroopa ning Venemaa kolleegide ja
kunstnikega ja arendab professionaalset kunstielu Narvas. Pikaajalisim rahvusvaheline
koostöö kunstnike mobiilsuse vallas on Mooste MoKS külalisstuudiol, mis tegutseb muu
hulgas Kultuuriministeeriumi erinevate taotlusvoorude ja Hasartmängumaksu Nõukogu, aga
eelkõige mitme välisfondi toel järjepidevalt juba 15 aastat. Tartus on hea näitena kohaliku
omavalitsuse panusest kunstielu rahvusvahelistumisse käivitunud Tartu residentuur
loovisikutele.
Näituste korraldamise ja kunstiloome taristust sõltub kunstielu jätkusuutlikkus ja areng, Eestis
korraldatavate näituste tase ja kunstielu regionaalne kättesaadavus. Ajakohastamist vajavad
peaaegu kõik näitusemajad, algust on tehtud Tallinna Kunstihoone eksponeerimistingimuste
parandamisega. Suuremate näitusemajade (Tallinn, Tartu) ja produktsioonibaaside (nt
ateljeed, töökojad, residentuurid) taristu järkjärguline korrastamine toimub valdkonna
organisatsioonide ja erasektori eestvedamisel. Kunstist osasaamise võimalused on
regionaalselt väga erinevad, professionaalsel tasemel näituste korraldamine on väljaspool
tõmbekeskusi nii ruumivõimaluste, professionaalse tööjõu kui ka rahastuse nappuse tõttu
keeruline ning põhineb peamiselt tegijate entusiasmil. Eestis toimuvad mõned üksikud
kunstifestivalid, nende rahastamine ei ole järjepidev.
Tänu kunstiteoste tellimise seadusele on oluliselt tõusmas kunstiteoste arvukus avalikus
ruumis, sh väiksemates kohtades. Näituste arv (ca 750) kasvama ei peaks, pigem tuleks
rõhuda kvaliteedile, sh näitusi saatvatele tugitegevustele ja kommunikatsioonile, et kasvaks
publiku teadlikkus. Pikenema peaks näituste kestus, samuti näituseasutuste koostöö, et sama
projekti esitataks mitmes paigas.
Lähiaja suurim väljakutse on tasakaalus areng rahvusvahelistumise, valdkonna
professionaliseerumise ja kohaliku kunstielu kättesaadavuse tagamise osas, valdkonnasisese
koostöö arendamine, jõudude koondamine ühistegevusteks ja praeguse sisulise potentsiaali
võimalikult täielik realiseerimine.
83
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Eesti kunst on rahvusvaheliselt nähtav ja Eesti Meedia kasvav huvi kunstiuudiste ja -sündmuste
tuntus kunstikeskusena on kasvamas – siin kajastamise vastu võimaldab parandada kunsti
toimuvad huvitavad näitused, Eesti kunstnike mainet, tutvustada kunstnikke ja arendada
loomingut näitavad ka teiste riikide olulised kunstiteemalist diskussiooni.
näituseasutused.
Järjest populaarsemad on erinevad
Aktiivselt tegutseb end rahvusvaheliselt kunstifestivalid ja -messid (nt Tallinna Fotokuu),
positsioneeriv kunstiprofessionaalide põlvkond, mis aitavad kaasaegse kunsti juurde tuua uut
keda hinnatakse üha kõrgemalt nii kodu- kui ka publikut ning arendada kunstiturgu.
välismaal. Suurenenud on avatus ja koostöö-
võime, valdkonnasisene (sh Üha aktiivsem rahvusvaheline suhtlus lisab
põlvkondadevaheline) koostöö toimib. võimalusi kunstiresidentuuride rajamiseks
Eestis, mille tulemusena tekib võimalus Eesti eri
Kunstieksport on elavnenud, tegutsevad piirkondi rahvusvahelisse kunstiellu kaasata
võimekad vahendajad, kes panustavad nii Eesti ning kasvatada KOVide panust kunstielu
kunstituru arengusse kui ka Eesti kunsti müüki arendamisse.
maailmas. Arendamisel on Eesti kunstituru
indeks ja vastu võetud galeriide hea tava kokku- Rahvusvaheliste kunstiasutuste ja
lepe. Mitmeid Eesti kunstnikke esindavad kollektsionääride suurem huvi siinsete kunstnike
välisgaleriid. loomingu vastu tagab Eesti galeriide kasvavad
ekspordivõimalused ja Eesti kunstielu jätkuva
Näitusepaikade taristu Eestis on mitmekülgne, rahvusvahelistumise.
kunstielu elavdavad festivalid ja kunsti-
preemiad.
Olemas on rahvusvaheliste arengueesmärkidega Suurenenud tähelepanu huvihariduse
erialameedia baas. Toimib arvestatav kirjastus- arendamisele loob võimalused kunstialase
tegevus. huvihariduse kättesaadavuse osaliseks
parandamiseks ja probleemide täiendavaks
Kunstiteoste tellimise seadus (KTTS) aitab tuua kaardistamiseks. Valdkonna professionaalide
avalikku ruumi kaasaegse kunsti teoseid ning süsteemsem koostöö huvi-, põhi- ja
elavdab kaudselt ka kunstiturgu ja kunstnike kutsehariduse ekspertidega aitab kaasa
hõivet. kunstiteadlikkuse kasvule.
Kunstnikupalga meede annab kokku
kaheteistkümnele loovisikule pikemaajalise
stabiilse võimaluse keskenduda loometööle.
84
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Nõrkused Ohud
Suure vabakutseliste arvu juures puudub Kõrgharidussüsteemi arengud panevad
piisav hulk pikaajalisi loomestipendiume. kunstierialad ja laiemalt humanitaaria oluliste
Kõrgel tasemel kunstielu tagamiseks peaks dilemmade ette, ohustades kunsti
pikaajalise stabiilse loomerahastuse saajate arv professionaalset arengut ja Eesti kunsti
olema vähemalt 15–20. Kombineerituna rahvusvahelist mainet.
Kultuurkapitali suuremate stipendiumidega
tagaks see piisava professionaalse kunstielu Johann Köleri efekt: oht, et üha enamad
baasi igal ajahetkel. tipptegijad omandavad hariduse, tegutsevad ja
elavad Eestist väljas, juhul kui neid kohalikku
Kunstiturg ei ole piisavalt arenenud, et toetada kunstiellu ei kaasata, jääb side kodumaaga
võimekate autorite loomingulist tegevust või vaid isiklikuks, ei panustata siinse kunstielu
tagada nende püsiv sissetulek. Vabakutselistel arengusse.
on kasvava institutsionaalse konkurentsi
tingimustes järjest keerulisem rahastada oma Provintsistumise oht: Eesti kunstielu jääb
loometööd Kultuurkapitali toetustest. kohalikuks, puudub rahvusvaheline
perspektiiv. Palgakonkurentsis ei ole meie
Nüüdiskunsti tegevused sõltuvad olulisel kunstiasutused võimelised kaasama
määral ühest rahastajast: Eesti rahvusvahelisi professionaale ega ka võimekat
Kultuurkapitalilt saavad tegevustoetust tööjõudu (nt näituste ehitustööd, turundus,
mitmed institutsioonid, projektitoetuste kaudu kommunikatsioon, finantsjuhtimine jms)
ollakse valdkonna tegevuste põhirahastaja Eestist – valdkond marginaliseerub ka
ning paljusid tegevusliine ei ole võimalik riigisiseselt.
rahapuudusel toetada. Samas on kõik
kaasaegse kunsti praktikad nii teoste loomise, Intellektuaalse isolatsiooni oht:
tehniliste lahenduste, näituste produktsiooni kunstivaldkonna arutelud jäävad siseringi,
kui ka logistika osas väga ressursimahukad. laiem ühiskond ei mõista kaasaegset kunsti ja
Kvaliteetseks ja konkurentsivõimeliseks selle püüdlusi, kunstiteemaline diskussioon
kunstiloomeks puudub toetav taristu ja piisav püsib valdkonna piires, tekib enesekaitse
ressurss. refleks igasuguse laiema diskussiooni suhtes.
Kunst jääb meedias marginaalsele
Valdkonna organisatsioonide riiklik positsioonile, n-ö subkultuuriks.
rahastamine ei näe ette sihttoetusi taristule ega
palgafondile. Töökohti on vähe ning need on Pikemas perspektiivis lakkab ELi vahendite
tihti alamotiveerivalt tasustatud. aktiivne kasutus investeeringuteks ja säästva
riigivalitsemise põhimõtteid järgides väheneb
Puudub ühtne Eesti kunsti andmebaas ja Eesti riigi ehitustegevus, mis vähendab kunsti
kunstielu süsteemne dokumenteerimine – seda tellimist KTTSi raames ning seeläbi hääbub
nii kunstiajaloo kui ka jooksva kunstialase avaliku ruumi kunsti levik.
teavitustegevuse huvides. Eesti (nüüdis)kunsti
integreerimine arendatavatesse digitaalsetesse Maksukorraldus ei soodusta kultuuri, sh
andmebaasidesse on koordineerimata. kaasaegse kunsti eratoetuse kasvamist. Riigil
on eratoetuse soosimiseks praegu vähe
Puudub süsteemne teavitus- ja võimalusi. Vähene eratoetus on suurimaks
täienduskoolitus, sh juhtimis, õigus- ja ohuks just keerulisemates valdkondades nagu
majandusküsimustes. Järeleaitamist vajab kaasaegne kunst, mis ei taga masside
galeristide ja kunstikorraldajate ning ka tähelepanu ja laialdast meediakajastust.
kuraatorite koolitus.
Vabakutseliste kunstnike suur arv, kellele
Valdkonna tehniline baas on nõrk, väljaspool kehtiva sotsiaalsete garantiide süsteemiga ei
tõmbekeskusi tegutsevatel väikegaleriidel pole laiene tihti ravi- ega pensionikindlustus, on
enamasti pädevat tehnilist personali, oht valdkonna jätkusuutlikkusele – sotsiaalsed
transporditingimused on kunsti käitlemiseks probleemid võivad takistada loometööga
sobimatud või kättesaamatu hinnaga. Oluliselt jätkamist.
vajaks täiendust tehniliste jm tugiteenuste
85
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
ettevalmistus. Ebamugavad ühendused välismaaga, kaugus
olulistest keskustest ja majutusasutuste
tagasihoidlik areng väljaspool Tallinna ei toeta
hetkeseisuga suurte rahvusvaheliste
kunstisündmuste korraldamist Eestis ega Eesti
tuntust kunstiturismi sihtriigina.
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Kultuuriministeerium otsib koos Eesti Kultuurkapitali ja valdkondlike organisatsioonidega
võimalusi kunstnike loometingimuste parandamiseks. Otsitakse võimalusi pikemaajaliste
loomestipendiumide maksmiseks, samuti eraraha kaasamiseks kunstiteoste produktsiooni
rahastamiseks ja kunstnikupalga meetme jätkamiseks, mis võimaldaks koos sotsiaalsete
garantiide tagamisega keskenduda loomingulisele tegevusele vähemalt kolme aasta
jooksul. Kultuuriministeerium tegeleb riigi asutatud ja rahastatud asutuste põhitegevuste
toetamiseks täiendavate võimaluste otsimisega, et vabastada Kultuurkapitali vahendid
omaalgatustele ja eraisikutele.
2) Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide parandamiseks töötatakse edasi nii
sotsiaalmaksu arvestamise regulatsioonide kui ka loovisikute ja loomeliitude seaduse
arendamisega ning viiakse läbi vabakutseliste loovisikute uuring.
3) Kunstigaleriide töö toetamiseks ning kunstituru arendamiseks jätkub ettevõtluse ja
ekspordiga seotud tegevuste toetamine loomemajanduse vahenditest.
4) Valdkonna tehnilise baasi ja valdkonna professionaalide arengu tagamiseks töötatakse
välja lahendused näituseasutuste taristu jätkusuutlikuks arendamiseks, samuti
täienduskoolituste toetamiseks ja rahvusvaheliste erialapraktikate süsteemseks
rahastamiseks.
5) Jätkatakse rahvusvahelise koostöö ja kahesuunalise mobiilsuse toetamist nii loovisikute
kui ka kunstikorraldajate ja institutsioonide tasandil, aidatakse luua ja arendada
kunstiresidentuure ning rahastada loomemajades töötamist ja pikemaajalisi loomelähetusi
kunstnikele, tagamaks kunstielu rahvusvahelistumine ning vältimaks Eesti kunstielu
provintsistumist.
6) Püütakse kasvatada kesksete organisatsioonide tegevustoetuse mahtu, mis võimaldaks
professionaalsete kunstitöötajate töö tasustamise teiste kultuuritöötajatega võrdsetel
alustel.
86
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Etenduskunstid
Eesti Konjunktuuriinstituudi 2013. aasta „Eesti loomemajanduse uuringu ja
kaardistuse“ andmetel tegutses etenduskunstide valdkonnas 2011. aastal hinnanguliselt 315
teatrit, ettevõtet ja ühendust 3343 töötajaga. 2016. aasta statistika andmebaasi
(statistika.teater.ee) andsid andmeid oma etendustegevuse kohta 38 etendusasutust (lisaks 5
lavastusprojekti), mille tulud riigieelarvest olid 38,6 miljonit eurot, kohaliku omavalitsuse
eelarvest 2,9 miljonit eurot ning tulud etenduste piletimüügist 11,8 miljonit (sh
festivalietenduste piletitulu). Võrreldes 2015. aastaga, kasvas 2016. aastal teatrite
etendustegevuse piletite müügist saadud tulu – 10,4%. Valdkonna tulu oli 2016. aasta
statistikabaasi andmetele tuginedes 60,5 miljonit eurot. Teatrisüsteem koosneb kutselistest
riigi asutatud või osalusega sihtasutustest, avalik-õiguslikust rahvusooperist, munitsipaal- ja
erateatritest ning ulatuslikust kooli- ja harrastusteatrite võrgustikust. Etendusasutuste tegevust
reguleerivad etendusasutuse seadus ja rahvusooperi seadus.
Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, mis tähendab, et
toetatakse nii sihtasutusi, MTÜ-sid, OÜ-sid kui ka munitsipaaletendusasutusi. Ministeeriumi
eelarvest jagatava raha toel antakse aastas keskmiselt 6100 etendust, valmib keskmiselt 180
uuslavastust, tööd saab koosseisulisena üle 1700 inimese ja teenindatakse üle 1,1 miljoni
külastaja. Lähiaastate olulisemateks eesmärkideks on: tagada etenduskunstide regionaalne
kättesaadavus, pidada silmas lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgia osakaalu
uuslavastustest, hoida teatripildi mitmekesisust. Valdkonna olulisim tegevus nende
eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel on etendusasutuse seaduse muutmine ja
rahastamisaluste korrastamine.
Regulaarset ülevaadet Eesti etenduskunstidest annab Eesti teatri ülevaatefestival Draama.
Lisaks toimuvad rahvusvahelised teatrifestivalid Baltoscandal, Saal Biennaal, Talveöö
Unenägu, Monomaffia, NoTaFe, Jõhvi Balletifestival, „Kuldne Mask“ Eestis, NUQ festival
(endine Tallinn Treff Festival) ning väiksemad eraalgatuslikud laste- ja harrastusteatrite
festivalid ning rahvusvahelised kitsa suunitlusega festivalid (A-festival, TILT, Tallinn
Comedy Festival jt). Eestis korraldatakse aastas keskmiselt 25 teatrifestivali. Eesti Teatri
Agentuur korraldab Eesti etenduskunstide showcase-festivali draamamaa.weekend, mis on
suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Eesti
teatrid annavad keskmiselt 10% etendustest välismaal. Välissuhtluse koordineerimisega
tegeleb Eesti Teatri Agentuur.
Etenduskunstide valdkonna eestkoste- ja katusorganisatsioonideks on töövõtjaid esindav Eesti
Teatriliit, tööandjaid esindav Eesti Etendusasutuste Liit, valdkondlik teabe- ja arenduskeskus
Eesti Teatri Agentuur, Eesti Tantsunõukogu, Eesti Väike ja Projektiteatrite Liit, ASSITEJ,
UNIMA ja Eesti Harrastusteatrite Liit. Aktiivselt osaletakse Teenistujate Ametiliitude
Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kutsekoja ja Eesti Kultuuri
Koja töös, samuti kuulutakse rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse Euroopa
Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga/PEARLE*, Opera Europa, ENICPA,
Rahvusvaheline Teatriinstituut ITI jt.
Etenduskunstide põhiprobleemid on valdkonna ebaühtlane palgatase, mida on viimasel paaril
aastal jõudsalt parandanud kultuuritöötajate miinimumpalga tõus; etenduskunstide kohatine
ebavõrdne regionaalne kättesaadavus; lavastuste lühike elukaar (paljud lavastused jõuavad 3–
4 etendumiskorrani); pakutavate laste- ja noortelavastuste vähenev osakaal uuslavastustest,
mis mõjutab negatiivselt tulevaste teatrikülastajate arvu ja maitse-eelistusi. Põhjalikumat
läbimõtlemist vajab Eesti etenduskunstnike tegevuse tutvustamine välismaal, ühine
kommunikatsioon etenduskunstide valdkonnas ning eksporditegevuste koordineerimine.
87
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Etenduskunstidel on Eesti kultuuriruumis väga Tugevnev kodanikuühiskond soodustab avaliku
hea maine. Teatrikülastuste arvult elaniku kohta ja erasektori koostööd, võimaldades ka
kuulub Eesti Euroopa absoluutsesse tippu. Eestis etenduskunstide valdkonnal varasemast enam
on nii juriidiliselt, vormiliselt kui ka žanriliselt kaasa rääkida valdkonda ja ühiskonda laiemalt
mitmekesine teatrimaastik. puudutavatel teemadel.
Regionaalse kättesaadavuse parandamiseks on
riiklik toetusprogramm, mis hõlmab nii teatrit Etenduskunstide keskuste toetamine võimaldab
noorele vaatajale, sõnalavastusi kui ka tantsu. paremaid tingimusi projektiteatrite tegevusele
Etenduskunstide valdkonnas töötavad ning tagab vabakutseliste etenduskunstnike
pühendunud ja võimekad professionaalid, kes on tegutsemisvõimalused.
moodustanud tugevad erialaliidud, mis
tegutsevad ministeeriumi heade partneritena. Etenduskunstid jõuavad jätkuvalt erinevatesse
Süsteemne, struktureeritud ja laiapõhjaline mängukohtadesse, suurendades veelgi
haridusmaastik tagab valdkonna regionaalset kättesaadavust ning tuues
jätkusuutlikkuse. piirkondadesse lisandväärtust.
Kättesaadav on kvaliteetne teatristatistika, mis Regionaalne tasakaalustatus ning eri
on oluline sisend rahastusotsustele ning piirkondades olevate etendusasutuste toetamine
teatripoliitika kujundamisele. tagab kultuuri laialdase kättesaadavuse Eestis ja
Teatrivaldkonnas toimuvad regulaarselt suured kohalike omavalitsuste investeeringud
rahvusvahelised etenduskunstide festivalid kultuurisektorisse.
erinevatele sihtgruppidele, mis on positiivse
mõjuga nii vaatajatele kui ka valdkonna Mitmed etendusasutused on saavutanud üha
arengule. suuremat rahvusvahelist tuntust, mis loob
paremaid võimalusi kaasproduktsioonideks ning
tuntuse suurendamiseks välismaal.
Nõrkused Ohud
Valdkonna välissuhtluse ja nii Eesti-sisese kui Vähene koostöö teatrite vahel ja ressursside
ka rahvusvahelise turustamise võimekus on ebamõistlik jagamine vähendab osa teatrite,
ebaühtlane. ennekõike vabatruppide võimalusi jõuda
publikuni nii Eestis kui ka väljaspool.
Etendusasutuste finantseerimisel puudub
süsteemne lähenemine kohalike omavalitsuste ja Teatrite tehnilise personali lahkumine paremini
erasektori vahendite kaasamiseks. tasustatavatele ametikohtadele muudes sektorites
või välismaal.
Pakutavate laste- ja noortelavastuste osakaal
uuslavastustest väheneb. Puudulik turundustegevus ei võimalda
teatrivaatajal leida endale sobivaimat
Valdkonnas kaldub tähelepanu kvaliteedilt teatrielamust.
kvantiteedile, järjest rohkem on uuslavastusi,
mitte etendusi. Pidev uuslavastuste loomise surve vähendab
etenduskunstnike enesearengule ning
kollektiivsele loomeprotsessile pühendatud aega
(lühemad prooviperioodid, vähem võimalusi
koostööks eri valdkondade kunstnikega).
88
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Jätkata kultuuritöötajate miinimumpalga tõstmist vastavalt „Kultuur 2020“ seatud
eesmärkidele. 2018. aasta miinimumpalga tõus astub selles suunas jõulise sammu.
2) Otsida võimalusi „Teater noorele vaatajale“ eripäradest tulenevate
rahastamismehhanismide loomiseks ja käivitamiseks.
3) Töötada välja etendusasutuste seaduse muudatused, mis parandaksid rahastamise aluseid
ja läbipaistvust ning tagaksid etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja regionaalse
kättesaadavuse.
4) Korrastada Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi ülesandeid etendusasutuste
rahastamisel vastavalt dokumendis „Kultuur 2020“ välja toodud eesmärkidele. Kuna
viimastel aastatel on üha juurde tekkimas erinevaid etendusasutusi ning vabakutselisi
etenduskunstnikke, siis seab Kultuuriministeerium eesmärgiks toetada etenduskunstide
keskusi, mis tegutseksid maastikul projektiteatrite ja vabakutseliste partneritena ning
tehnilisi ja ruumilisi võimalusi pakkuvate asutustena. Lisaks toetab Kultuuriministeerium
repertuaariteatritena toimivaid või olulisi valdkondlikke eraetendusasutusi.
5) Etenduskunstide rahvusvahelistumise toetamiseks, institutsionaalse võrgustiku
tugevdamiseks, samuti statistiliste andmebaaside paremaks koordineerimiseks ning
kommunikatsiooni ja turunduse parandamiseks otsitakse lisarahastuse võimalusi, et tõsta
Eesti Teatri Agentuuri võimekust.
Muusika
Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontsertorganisatsiooni (SA Eesti
Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm
munitsipaalset kontsertorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva
Linna Sümfooniaorkester). Muusikafestivalide maastik on mitmekesine, aastas toimub
vähemalt 100 muusikafestivali, mis esindavad erinevaid žanre, suundumusi ja erinevate
põlvkondade muusikuid. Kontserdikülastuste arv aastas on hinnanguliselt 2 miljonit. Samas
on kontserdikorraldus maapiirkondades ebaühtlane ja ligipääs kõrgetasemelisele ning
mitmekesisele muusikaelule piiratud. Igal aastal lisandub muusikasündmuste korraldajaid,
kelle korraldatud sündmused ja kunstilised valikud rikastavad muusikaelu ja tutvustavad
rahvusvahelisi trende. Tänu professionaalsuse kasvule korraldustöös saab muusikast osa
suurem hulk publikut.
Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste
korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi (eelarvereal olevad organisatsioonid, lisaks
kolm erinevat taotlusvooru), Kultuurkapitali (helikunsti sihtkapital) ja Hasartmängumaksu
Nõukogu kaudu, aga ka Eesti Autorite Ühingu tegevusega. Lisaks toetab
Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste
kaudu.
2015. aastal loodud SA Eesti Pillifondi teine tegevusaasta osutus edukaks, sest fondi rahalist
mahtu kasvatati erasektori toel sedavõrd, et see ületab 1 miljoni euro piiri. 2017. aastal jõudis
konkursi korras eesti muusikute kasutusse 8 instrumenti, läbirääkimised toimuvad uute
instrumentide ostuks.
89
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
2016. aastal asutatud ja 2017. aastal esimese rahvusvahelise turnee teinud SA Eesti
Festivaliorkester jätkab strateegilist rahvusvahelist tegevust, andes 2018. aastal 6 kontserti
Euroopa väärikaimates kontserdisaalides ning planeerides rahvusvahelisi tegevusi perioodiks
2019–2022.
Eesti muusikute rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab seoses muusikaorganisatsioonide
rahvusvahelistumise ja välissuunalise teavitustegevuse ning ekspordiga. Lisaks klassikalise
muusika heliloojatele ja interpreetidele ning džässiesindajatele on viimastel aastatel
rahvusvahelist tuntust kogunud ja tegevushaaret laiendanud mitmed teiste žanrite artistid.
Mitmed muusikafestivalid (Tallinn Music Week, Pärnu Muusikafestival, Eesti Muusika
Päevad, Jazzkaar, Viljandi Pärimusmuusika Festival) toimivad rahvusvaheliste
esitlusfestivalidena, tuues Eestisse valdkonna otsustajaid välismaalt. Oluliselt on elavnenud
osalemine rahvusvahelistes kontaktvõrgustikes, mis toob kaasa märkimisväärseid
lisarahastusvõimalusi kogu sektorile, nii süva- kui ka teiste žanrite tipptegijatele ja neid
toetavatele tugistruktuuridele.
Ülaltoodust tulenevalt on vaja tagada loovisikute (heliloojad, interpreedid, artistid) töötasude
ja loomestipendiumide konkurentsivõimelisus ja valdkonna elujõulisus tervikahelas muusika
loojatest ja esitajatest kuni muusikast osasaamiseni. Heliloomingu tellimise rahaline maht ei
võimalda eesti heliloojatel piisavalt osaleda rahvusvahelistes heliloomingu ühistellimustes.
Samas, seoses kasvava rahvusvahelise nõudlusega eesti heliloomingu vastu panustatakse
varasemast rohkem käsikirjade ja noodimaterjali digiteerimisse.
90
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Eestis toimub väga palju eri žanris Muusika on suure tähtsusega valdkond nii
jätkusuutlikke muusikafestivale ja kontserte. kultuurivahetuse kui ka -ekspordi mõistes.
Valdkonnaga seotud võimaluste jätkuv
Eestis tegutsevad rahvusvaheliselt tunnustatud kasutamine väljaspool Eestit muudab riigi
tippkollektiivid, paranenud on sellesuunalised tegevuskavad sisukamaks ja
kontserdikorralduse üldine tase. Eraõiguslike mõjusamaks. Perspektiivikaks võimaluseks
muusikakollektiivide, kontserdikorraldajate ja on riigi ja erasektori ühised investeeringud
muusikafestivalide tase on kõrge ja maastik muusikaekspordi elavdamisse.
mitmekesine.
Helilooja Arvo Pärt on jätkuvalt maailmas enim Hinnates kultuurisündmuste majanduslikku
esitatud kaasaegne helilooja, millel on Eesti mõju, joonistuvad eriti selgelt välja
rahvusvahelisele tuntusele suur mõju. Lisaks muusikafestivalid. Tegemist on sündmustega,
Arvo Pärdile on Eestis mitmeid rahvusvahelist mis toovad lisandväärtust nii väliskülaliste
tunnustust pälvinud heliloojaid, sh Tüür, Tormis, teenindamisega seotud kui ka kohalikele ja
Tulve, Kõrvits jpt. siseturistidele suunatud ettevõtluses. Oluline
Lisaks klassikalisele muusikale on Eesti on koostöö tihendamine teiste sektoritega ja
rahvusvaheline tuntus ka teistes žanrites atraktiivsete teenuspakettide
märkimisväärselt kasvanud tänu erinevate väljaarendamine.
esindus- ja katusorganisatsioonide aktiivsemale
tegutsemisele. Koondumine kontserdielu korraldavatesse
Viimastel aastatel on märgatavalt paranenud liitudesse aitab oluliselt kooskõlastada ja
kvaliteetsete muusikainstrumentide olemasolu ja planeerida ühistegevusi.
kättesaadavus, uued klaverid on mitmes
kontserdisaalis ja muusikaõppeasutuses. 2015. Tugev professionaalne muusikavaldkonna
aastal loodud SA Eesti Pillifond loob kompetentsikeskus/koostöövõrgustik tagab
klassikalise muusika interpreetidele täiendavaid rahvusvahelise rahastuse võimaluste
võimalusi vääriliseks eneseteostuseks ja suurenemise ning rahvusvahelise
suurendab nende rahvusvahelist professionaalse kompetentsi Eestisse tuleku.
konkurentsivõimet. Sõltuvalt žanrist on Eestis erinevaid
valdkonna kompetentse, mille koondamisel
õnnestuks oluliselt suurendada kogu
valdkonnale mõjuvat kasutegurit.
Nõrkused Ohud
Kontserdikorraldus maapiirkondades ning Rahvusvaheline muusikavaldkonna tööturg
juurdepääs mitmekesisele ja kvaliteetsele meelitab võimekaid muusikuid Eestist
muusikaelule on ebaühtlane. eemale.
Mitmete muusikalise mitmekesisuse seisukohast Muusikute valdkonnasisene rotatsioon
oluliste ja professionaalsete kollektiivide suureneb seoses suurte erinevustega riigi
rahastamine on jätkuvalt projektipõhine. rahastatud ja eraõiguslike
kontsertorganisatsioonide finantsvõimalustes.
Vajaka on professionaalsetest
mänedžeridest/agentidest ja produtsentidest, Eesti heliloomingu ning muusikaalase info
kellel oleks piisavalt pädevust ja ressurssi süsteemne kogumine, säilitamine ja
toetada eesti muusika rahvusvahelistumist. digiteerimine ning propageerimine jääb
ressursside puudusel lünklikuks ja
Muusikavaldkond on kihistunud erinevateks süsteemituks, mis vähendab oluliselt info
huvigruppideks, mis ei soodusta infoliikumist ja rahvusvahelist kättesaadavust, sh eesti
ühisplaneerimist. heliloomingu rahvusvahelist levikut.
Nii teadmistepõhise kui ka rahalise ressursi
puudumine professionaalsete tugivõrgustike
91
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
(mänedžment-agentuur, professionaalsed
produtsendid/muusikaturundajad) loomisel
takistab eesti muusika ja muusikute jõudmist
rahvusvahelisele areenile faasis, mil loojad
on kõige paremas loomejõus ja oodatud ning
potentsiaaliga heliloojad ja interpreedid
jäävad võimalustest eemale.
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Muusikaalase info koondamine, säilitamine ja digiteerimine, samuti muusikavaldkonna
tugistruktuuride kompetentside tõstmine vajab analüüsi ja uut sünergiamudelit, et eesti
muusika oleks rahvusvaheliselt operatiivselt kättesaadav (Eesti Muusika Infokeskus jt).
2) Tugevdatakse eesti muusika rahvusvahelistumise ja ekspordivõimekuse kasvu, mille
puhul analüüsitakse koostöös valdkonna esindajatega olemasolevaid tegevusi ja suundi,
samuti analüüsitakse senist rahastusmudelit lähtuvalt lähiaastate vajadustest. Oluline on
tagada, et Eesti on partnerina võimeline osalema rahvusvahelist rahastust Eestisse toovates
projektides. Tegevuse hindamiseks tuleb välja töötada ajalised ja kvalitatiivsed mõõdikud.
92
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.2 Alavaldkond: loomemajandus
Loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel,
oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja
peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides kesksel
kohal. Loomemajanduse määratlemine on kokkuleppeline. Eestis kasutusel oleva jaotuse järgi
on loomemajanduse valdkonnad järgmised: arhitektuur (sh sisearhitektuur,
maastikuarhitektuur ja seotud tegevusalana ehituslik insener-tehniline projekteerimine),
audiovisuaalvaldkond (sh film, video ja ringhääling), disain (sh tööstus- ja unikaaldisain ning
graafiline disain), etenduskunstid (sh teater, tants ja festivalid), meelelahutustarkvara (sh
mobiili-, interneti-, arvuti- ja konsoolimängud ning meelelahutuskeskkonnad), kirjastamine
(sh kirjastamine ja trükindus), kultuuripärand (sh käsitöö, muuseumid ja raamatukogud),
kunst (sh kujutav kunst, tarbekunst ja seotud tegevusaladena nt kunstitarbed ja
restaureerimine), muusika (sh autorid ja interpreedid, muusikatootmine, agentuurid ja
kontserdikorraldajad, festivalid ning seotud valdkondadena erakoolid, muusikariistade
tootmine ja müük, helisalvestiste paljundus ja müük, kontserdikorralduse abitegevused),
reklaam (sh reklaamindus ja meediavahendus). Eelnev loend ei ole ammendav ega lõplik, sest
loomemajandus on oma olemuselt dünaamiline ja ajas kiiresti muutuv. Lisaks käsitleme
loomemajandussektori osana ka loomemajanduse sidusvaldkondi, milleks on
majandusvaldkonnad, mis paiknevad kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise,
tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles
peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse valdkondadest.
20
Viimase Eestis läbi viidud loomemajandussektori olukorra uuringu ja kaardistuse andmetel,
mis põhinevad 2011. aasta majandustulemustel, annab valdkond tööd 29 200 inimesele (4,8%
hõivatutest, ELi keskmine 3,8%), sektoris tegutseb 7066 ettevõtet ja asutust (11,4%
ettevõtetest) kogutuluga 1 miljard eurot (2,7% SKPst, ELi keskmine 4,5%). Lisaks otsesele
panusele majandusse ja tööhõivesse on sektoris tegutsevatel loovisikutel, ettevõtjatel ja
asutustel oluline roll ka regioonide arengul, atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismi
edendamisel ning Eesti maine kujundamisel välisriikides. Järgmine Eesti
loomemajandussektori uuring ja kaardistus on läbiviimisel, selle käigus kogutakse ja
analüüsitakse andmeid 2015.–2016. aastate kohta ning tulemused valmivad 2018. aasta
esimese kvartali lõpuks. Täiendavalt uuritakse kultuuri- ja loomesektori koostoimet teiste
valdkondadega ning selle tulemusena tekkivat laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju. Selleks on
vaja välja töötada või kohandada ja edasi arendada vastav metoodika.
20
Eesti Konjunktuuriinstituut (2013). Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus.
93
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
2017. aasta oktoobris valmis rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring, mille eesmärk oli
selgitada välja ning analüüsida nelja Eesti loomevaldkonna – audiovisuaaltootmine, kirjandus,
kujutav kunst ja helikunst – rahvusvahelistumise strateegiaid ning nende mõju valdkondade
tuntuse ja maine kujundamisele väljaspool Eestit nii professionaalide kui ka kultuuripubliku
seas. Teemadena käsitleti Eesti kultuuri ja loojate tuntust välisriikides, nende rahvusvahelist
läbilöögivõimet ja koostööpotentsiaali ning Eesti kultuuri- ja loomemajanduse ekspordi
tänaseid finantsmahte ja tuluvooge. Kuna tegemist oli pilootuuringuga, siis eraldi toodi välja
metoodikaga seotud piirangud: finantsnäitajate analüüsi osas on takistuseks FIE-de
andmestiku keeruline kättesaadavus, EMTAK koodide mittevastavus tegelikule tegevusalale,
mitme juriidilise isikuna tegutsemine, ekspordi müügitulude vähene eristamine ning
autoritulude kajastumine. Veebiküsitluse puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata adekvaatsete
valimite moodustamisele, kontent- ja diskursuseanalüüsi mõjutavad oluliselt ajalised
piirangud ning uuritavate väljaannete valik, välismaiste valdkonnaprofessionaalide
küsitlemiseks on asjakohane kaaluda lisaks ürituste ja sündmuste külastamisele ka teisi
intervjueerimismooduseid ning mitmekesistada vastajate profiili, teiste riikide praktikate
kogumisel on olulised erinevused kogutavate andmete ja nende kättesaadavuse osas. Uuringu
tulemuste põhjal on kõigil valdkondadel arvestatav ekspordikogemus ja ka tahe tulevikus
eksportida olemas. Eksporti takistavate teguritena nähakse ennekõike sisemisi tegureid –
ettevõtte väiksus, rahaliste vahendite ebapiisavus ekspordiks, vähesed müügi- ja
turundusoskused. Ekspordi soodustamiseks on vaja suurendada kompetentse ja tugevdada
rahvusvahelisi kontakte.
Rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast on loomemajandussektori suurimaks
probleemiks ettevõtete väiksus ja tegevuste killustatus. Kuigi loomevaldkondades tegutseb
2011. aasta andmete põhjal 11,4% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest ja asutustest,
moodustab töötajate arv sektoris vaid 4,8% tervikust. Samuti jäävad sektoris tegutsevate
ettevõtete ja asutuste tulu nii ettevõtte ja asutuse kui ka töötaja kohta alla Eesti keskmisele.
2011. aastal oli loomemajanduse ettevõtete ja asutuste keskmine tulu 150 900 eurot aastas,
mis moodustab Eesti ettevõtete ühe aasta keskmisest müügitulust (745 800 eurot ettevõtte
kohta) 20%. Keskmine tulu ühe töötaja kohta oli loomemajanduse sektoris tegutsevate
ettevõtete ja asutuste osas 37 000 eurot aastas, mis moodustab Eesti ettevõtete keskmisest
näitajast (117 000 eurot töötaja kohta) 32%. Ekspordistatistika on raskesti kättesaadav ja
puudulik, kuigi valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja asutused esitavad riigile arvukalt
erinevaid aruandeid. Loomemajandusettevõtete ekspordisuutlikkuse peamisteks takistusteks
on nende väiksus ja tiražeerimisvõimekus, rahvusvahelistumise ja ekspordi alaste
kompetentside vähesus, välisturgude vähene tundmine ning madal innovatsioonivõimekus
eelkõige ärimudelite arendamisel. Viimane takistab ka erainvestorite kaasamist sektori
arendamisse. Sihipärasem ja tõhusam omavaheline koostöö, lõimumine teiste
majandussektoritega ning kompetentside pidev täiendamine ja jagamine loovad eeldused
loomemajandussektori osatähtsuse kasvuks Eesti üldistes ekspordinäitajates.
94
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Loomemajandussektori konkurentsivõime tõstmiseks, ekspordimahtude suurendamiseks ja
lisandväärtuse kasvatamiseks (sh loomesektori kaasabil teistes majandussektorites) jätkatakse
kuni 2023. aastani Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurifondidest
finantseeritava loomemajanduse arendamise meetme elluviimist, mille kogueelarve on 20
21
miljonit eurot . Keskendutakse loomemajandusalase teadlikkuse tõstmisele, teadmiste ja
oskuste arendamisele, loomemajanduse valdkondades alustavate ja tegutsevate ettevõtete
22
(eelkõige kasvuettevõtete ) toetamisele loomeinkubaatorite, ärikiirendite ja arenduskeskuste
kaudu, nende ekspordisuutlikkuse kasvatamisele ning loome- ja teiste majandusvaldkondade
vaheliste koostööprojektide elluviimisele. Piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja
potentsiaalist lähtuva loomeettevõtluse edenemist toetava füüsilise keskkonna ning
tehnoloogilise baasi arendamiseks ette nähtud perioodi kogueelarve kasutati ära 2016. aastal
toimunud taotlusvooruga. Selle raames rahastatud projektid lõpevad hiljemalt 2019. aasta
lõpuks. 2017. aasta keskel suurendati meetme teiste tegevuste eelarvete vahenditest
loomemajanduse tugistruktuuride arendamise ja loomemajanduse valdkondades tegutsevate
ettevõtete ekspordivõime arendamise eelarveid. Loomemajanduse tugistruktuuride
arendamise teise taotlusvooru tulemusena kasutati ära kogu perioodi eelarve, selle raames
rahastatud projektid lõpevad alates 2019. aasta keskpaigast ning edaspidiseks tuleb
tugistruktuuride funktsioonide täitmiseks ette näha alternatiivsed võimalused. 2018. aasta
keskpaigas alustatakse struktuuritoetuste kasutamise vahehindamisega, mille eesmärk on
analüüsida rakenduskava raames tehtud edusamme ja nende eesmärgipärasust, teha vajadusel
ettepanekud rakenduskava muutmiseks ning sõnastada soovitused tulemusreservi jaotamiseks.
Loomemajanduse arendamisega seotud teemasid käsitletakse üha rohkem nii Euroopa Liidu
tasandil kui ka erinevates riikideülestes organisatsioonides, koostöövõrgustikes ja
programmides (nt UNESCO 2005 konventsiooni raames, Põhjamõõtme kultuuripartnerluses,
Läänemere strateegias, Loova Euroopa programmis jne). Eesti Euroopa Liidu poliitika
(ELPOL) 2015–2019 raamseisukohtades on kirjas, et Eesti paneb rõhku poliitikaraamistiku
kujundamisele, mis soodustaks ennekõike digitaalse ühtse turu ja loomemajanduse, teenuste
turu ja kapitalituru arengut ning isikute vaba liikumist. Kultuuri- ja loomemajanduse mõjuväli
ühiskonnas on horisontaalne, mistõttu on vaja soodustada selliste valdkonnaüleste
tegevuskavade ja meetmete kujundamist, mis toetavad kultuuri- ja loomesektori koostoimet
ning lõimumist teiste sektoritega.
Loomemajandus ühendab eelkõige ettevõtlus-, innovatsiooni- ja kultuuripoliitikat, omades
kokkupuudet ka haridus-, regionaal- ja sotsiaalpoliitikaga. Seega tuleks kultuuri- ja
loomesektorit tunnustada teadmistepõhise majanduse lahutamatu osana ning käsitleda selle
sektori teemasid horisontaalselt nii riigisiseselt kui ka ELi tasandil kavandatavas poliitikas ja
strateegiates. Loomemajanduse teemasid käsitleti läbivalt ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu
eesistujaks olemise ajal 2017. aasta juunist kuni detsembrini erinevates töögruppides ja
konverentsidel. Lisaks osaleb Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni loomemajanduse
töörühmades, rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostöövõrgustike töös ning riikide
kõrgetasemelistel kohtumistel.
21
Eelarve võib muutuda seoses planeeritava finantskorrektsiooni tegemise või tulemusreservi kasutuselevõtuga.
22
„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ kohaselt on kasvuettevõteteks ambitsioonikad alustavad ja kiirelt kasvavad ettevõtted.
Alustavate ettevõtete puhul tähendab see aastase müügitulu prognoosi teise tegutsemisaasta lõpuks rohkem kui 200 000 eurot ja
ekspordiintensiivsust vähemalt 25%. Kiirelt kasvavate ettevõtete ekspordi müügitulu prognoos peab olema vähemalt 200 000 eurot või
kasvama aastas 20%.
95
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kuna rahvusvahelistumine ja eksport on nii kultuurivaldkonna kui ka loomemajandussektori
ning Eesti majanduse käekäigu suhtes ülioluline, keskendutakse kultuuri- ja loomesektoris
tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide rahvusvahelistumise mitmekülgsele, selgelt
eesmärgistatud ja tulemustele orienteeritud edendamisele (Kultuur 2020, p 13; Eesti
ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020).
Suurendamaks loomemajandussektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide
ekspordivõimekust, peab lisaks riiklike toetuste eesmärgistatud kasutamisele ja
koostöösuutlikkuse kasvule suurenema ka piiriülestes koostööprojektides osalemise
aktiivsus ja suutlikkus (Kultuur 2020, p 13).
Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide majandusliku
suutlikkuse kasvatamise ning koostöö soodustamise kaudu suurendatakse sektorisse
erarahastuse kaasamise võimalusi (Kultuur 2020, p 10).
Loomemajandussektoris peituv potentsiaal saab kasvatada lisandväärtust teistes
majandussektorites. Selleks peab igal aastal käivituma vähemalt üks kultuuri- ja
loomesektori ning teiste majandussektorite osapooli kaasav arendusprojekt, mis loob reaalseid
näiteid sektoriteülestest koostöövõimalustest ning selle tulemusena saadavast kasust (Kultuur
2020, p 17; Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020).
Tugevused Võimalused
Loomemajandusalane teadlikkus ühiskonnas ja Loomemajanduse arenguks suunatud ELi
ettevõtlusalane teadlikkus loovisikute ja toetuste maht ja nende paindlik kasutamine ning
loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete ning oodatavate tulemuste ja mõju selge määratlus
organisatsioonide hulgas on kasvanud. loovad eeldused valdkonna jätkusuutlikuks
arenguks.
Loomemajanduse tugistruktuuride võrgustik on
mitmekesistunud, koondades erinevat Erinevad rahvusvahelised toetusprogrammid
valdkondlikku ja ettevõtlusalast kompetentsi (Loov Euroopa, Interreg jt) pakuvad
ning pakkudes alustavatele ja tegutsevatele loomesektoris tegutsevatele loovisikutele,
loomeettevõtjatele teavitus-, nõustamis-, ettevõtetele ja organisatsioonidele täiendavaid
koolitus-, inkubatsiooni, ärikiirendite jms võimalusi rahvusvahelistumiseks (sh kontaktide
teenuseid ning viies ellu valdkondlikku ja kompetentside omandamiseks) riikidevahelise
ekspordivõimekust kasvatavaid ja koostöö ja rahastuse kaudu.
sektoritevahelist koostööd ergutavaid
arendusprojekte. Loomemajandussektori sidustamine teiste
majandussektoritega loob eeldused
Loomemajandussektoris tegutsevad loovisikud, uuenduslikkusele ja loova mõtte osakaalu
ettevõtted ja organisatsioonid omandavad üha kasvule, mille tulemusena kasvab Eesti
enam rahvusvahelist tuntust ja tegutsemis- ning ettevõtete lisandväärtus ja heaolu tervikuna.
koostöökogemust. Loomemajandussektor omandab teiste
majandussektorite kompetentse ja parimaid
praktikaid.
Loovad lahendused kombineerituna
tehnoloogilise võimekuse ja rahvusvaheliste
ärikompetentsidega avavad loomemajandus-
sektoris tegutsejatele uusi turuvõimalusi (sh
väljaspool Eestit).
96
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Nõrkused Ohud
Loovisikute hulgas valitseb madal majandus- ja Valdkonna (sh mistahes vormis tegutsevate
ettevõtlusalane teadlikkus ning paljude ettevõtete ja loomemajanduse arenduskeskuste)
loomeettevõtete ambitsioonid on keskpärased, liigne sõltuvus harjumuspärastest riiklikest
mistõttu potentsiaal jääb kasutamata. toetustest ning ootus avaliku sektori toetuse
pidevale suurenemisele pärsib turutingimustes
Loomemajandussektori ettevõtete väiksus, hakkamasaamist.
tegevuse killustatus ja rahvusvaheliste
ärikompetentside vähesus takistab sihipärast Loomemajanduse valdkonna arengusse on küll
arengut, investeeringute tegemist ja suunatud oluliselt suuremas mahus ELi
välisturgudele minekut. Vähene, projektipõhine struktuurivahendeid, kuid nende kasutamine ei
või lühiajalisele eesmärgile suunatud koostöö ei pruugi tuua oodatud määral tulemusi (st
soodusta rahvusvahelise konkurentsivõime eksportööride arvu ja lisandväärtuse kasvu ning
tekkimist. tulu suurenemist ettevõtte ja töötaja kohta
loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti
Valdkonnas majandustegevusega tegelevate keskmisega) ning valdkond ei muutu
organisatsioonide hulgas on väga erinevate jätkusuutlikumaks (st eelkõige rahvusvahelise
omandi- ja tegevusvormidega juriidilisi isikuid, konkurentsivõime säilimine ilma avaliku sektori
sh mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mis toetusteta on küsitav).
loovad kommertsialiseeritavat intellektuaalset
omandit, kuid mille eesmärgiks ei ole kasumi Loomemajandussektori ettevõtetel on jätkuvalt
teenimine. vähene kasvuambitsioon (st valdavalt
eelistatakse pigem elustiiliettevõtlust ja ainult
Loomemajandussektori valdkonnad on Eesti piires tegutsemist).
investoritele, pankadele jt rahastajatele jätkuvalt
vähe arusaadavad ja väheatraktiivsed nii Teised majandussektorid ei näe jätkuvalt
konkreetse tagatise kui ka vajalikke loomemajandussektori kaasamisel selget kasu (st
kompetentse koondavate meeskondade konkurentsieeliste ja suurema tulu või kasumi
puudumise tõttu. teenimise võimaluste kasvu) ning loomesektoril
puudub tahe kaasata oma valdkondade arengusse
Loomevaldkondadele on suunatud mitmeid ja teiste majandussektorite kompetentse.
erinevate eesmärkidega, kuid samas sarnaseid
tegevusi katvaid toetusi, mis põhjustab Loomemajanduse tugistruktuuride võrgustik, mis
konkreetse toetuse (sh loomemajanduse on kujunenud üldise ettevõtlust ja majandust
arendamise toetuse) eesmärgi ja oodatavate ergutava ökosüsteemi osaks, ei ole võimeline
tulemuste mittemõistmise ning toetuste jätkama toimimist turutingimustes (st ilma
võimaliku dubleerimise. avaliku sektori toetusteta).
Loomemajandussektori majandusstatistika
(eelkõige ekspordistatistika) on jätkuvalt
ebaühtlane ja raskesti kättesaadav.
97
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Riiklike toetusmeetmete selge eesmärgistamine, meetmete sihtgruppide tahte, potentsiaali
ja võimekuse tundmine ning meetmete rakendamise pidev seire, mis kutsub esile
loomemajanduse valdkonna (sh tugistruktuuride teenuste) tervikliku, järjepideva ja
mitmekülgse arengu ning sektorile osutatavate tugiteenuste jätkusuutliku pakkumise ka
tulevikus. Toetatud teenustest väljumine eeldab vastava strateegia olemasolu ning
analüüside ja hindamiste läbiviimist, mille põhjal on võimalik planeerida riigipoolse
sekkumise jätkutegevused.
2) Vajadusel loomemajanduse arendamise meetme tegevuste ja projektide
valikukriteeriumide täpsustamine ning ümberkujundamine vastavalt meetmes seatud
eesmärkidele selliselt, et need kutsuksid reaalselt esile kasvule suunatud ettevõtete arengu,
sh panustaksid loomesektori ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse suurenemisse. Meetme
rakendamist ja projektide elluviimist seiratakse järjepidevalt.
3) Loomemajandussektori olemust, arenguid ja parimaid praktikaid kommunikeeritakse
järjepidevalt ja erinevatele sihtgruppidele, et soodustada loomevaldkondade lõimumist
teiste majandusvaldkondadega ning luua eeltingimusi erakapitali ja investeeringute
ligimeelitamiseks. Rahvusvahelises koostöös osalemine võimaldab vahendada ka Euroopa
Liidu ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike tegevusi loomemajanduse arendamisel,
välisriikide praktikaid ning kontakte.
4) Vajadusel ja kokkuleppel erinevate osapooltega koostatakse valdkonna initsiatiivil ja
eestvedamisel loomemajandussektori ülene arengukava või valdkondlikud arengukavad,
millesse Kultuuriministeerium ja loomemajandussektori esindajad annavad omapoolse
sisendi. Loomemajanduse teemasid tuleb käsitleda horisontaalselt ettevõtlus-,
innovatsiooni-, haridus-, regionaal- ja sotsiaalpoliitikates ning vastavates strateegiates.
98
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused
Muinsuskaitse
Eestis on rikkalik kultuuripärand, millest osa on riikliku kaitse all. 2017. aasta lõpu seisuga on
meil 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised
kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on
Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Kõik kultuurimälestised
on kantud riiklikku kultuurimälestiste registrisse register.muinas.ee.
Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi) on heas
seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad võrreldes teiste mälestiste
liikidega suuremaid investeeringuid.
Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal kõigi ehitismälestiste seas (Eesti säästva arengu
strateegia näitaja) oli 2017. aasta lõpu seisuga 75,5%.
Kasutuses olevate ehitismälestiste protsent on üks säästva arengu strateegia mõõdikuid.
Märkimisväärne osa kasutuseta hoonetest asub maapiirkondades ja väikelinnades, kus põhjus
ei ole mitte muinsuskaitses, vaid inimeste ja ressursside üleüldises puuduses. Hoonete
kasutuselevõttu soodustavaid hoobasid napib. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on
otsene seos.
Muinsuskaitsealast tööd korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisalas
Muinsuskaitseamet, millega sõlmitud halduslepingute alusel täidavad muinsuskaitse
riiklikke kohustusi oma haldusterritooriumil ka mitmed omavalitsused (Tallinn, Tartu, Narva,
Viljandi).
Ette on valmistatud muinsuskaitseseaduse eelnõu eesmärgiga tagada kultuurimälestiste
pikaajaline säilimine avalikes huvides. Mälestistega seotud tegevustele ja töödele on seatud
kõrgendatud nõudmised, mille täitmise eest vastutab kehtiva seaduse järgi peamiselt mälestise
omanik. Sealjuures napib omanike toetuseks mõeldud kompensatoorseid mehhanisme.
Seaduse muudatusega suurendatakse riigi kohustusi mälestise omaniku kasuks, panustatakse
rohkem nõustamis- ja ennetustegevusse ning antakse otsuste tegemisel suurem paindlikkus.
Lisaks eelnevale hakkab Muinsuskaitseamet hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide
valdkonda. Ümberkorraldus aitab kaasa kultuuriväärtuste valdkonna strateegilisele
planeerimisele ning ühiste ressursside paindlikumale ja efektiivsemale kasutusele. Kohaliku
kompetentsi arendamiseks on vajalik Eesti ekspertide suurem kaasamine rahvusvahelisse
erialasesse koostöösse.
Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida
avalikes huvides seatavad kitsendused. Avaliku huvi sihiks on muu hulgas Eesti
kultuuripärandi säilimine läbi aegade. Kultuurimälestiste säilimisele on aidanud kaasa
erinevad riiklikud toetusprogrammid ja välisabi. Ehitismälestiste kasutuselevõttu aitaks
soodustada ja seeläbi avariiliste või halvas seisukorras ehitismälestiste osakaalu vähendada nii
toetuste suurendamine kui ka uute toetusskeemide rakendamine ja senisest suurem
välisvahendite kaasamine.
99
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Üks suur valdkond, kus praegu toetusmeetmeid ei ole, on muinsuskaitsealad. Need on
enamikus väikelinnade keskused, kus suureks probleemiks on kahanev asustus ja kus samal
ajal on riikliku kaitse all väärtuslikud linnasüdamed. Piisava toetusmehhanismi korral saaks
lähtudes Rahandusministeeriumis välja töötatud juhendmaterjalist „Suunised kahanevate
piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks23“ neis linnades toetada linnakeskuste
tihendamist ja väärtuslike hoonete kasutuselevõttu, mis omakorda parandaks elukeskkonda,
elavdaks majandust ning tasakaalustaks regionaalarengut. Selleks oleks sobiv kasutada
Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna välisvahendeid, panustades kultuuriväärtuste
säilimise, kasutusevõtu ning säästliku arengu ja kliima eesmärkidesse.
Toetusmeetmed peavad aitama tagada kultuurimälestiste säilimise ja edendada nende
kasutuselevõttu. Toetuste puudumisel või ebaproportsionaalsuse korral langeb omanike soov
panustada mälestiste säilimisse – Eesti kultuuripärandi säilimine satub ohtu, vaesestub ja riigi
konkurentsivõime väheneb.
Samuti peab riik tagama endale kuuluvate kultuurimälestiste säilimise, olles soovitavalt
eraomanikule eeskujuks. Seda saab teha avaliku sektori kinnisvaraotsustega prioriteete
mälestiste kasuks seades. Praegu ei arvesta riigi kinnisvarastrateegia piisavalt
muinsuskaitsealuste hoonete kasutusega, sh võimalusega neid pikaajalise säilimise huvides
eelisarendada.
Tugevused Võimalused
Mitmekesise pärandi olemasolu. Suurem välisvahendite kaasamine Eesti
prioriteetide esiletõstmise kaudu rahvusvahelises
Aktiivse kolmanda sektori ja toetavate finantsplaneerimises.
valdkondade (nt muuseumid, keskkonnakaitse)
olemasolu, laiapõhjalisus. Kultuuripärandi rakendusüksuse (muuseumid ja
muinsuskaitse) loomine Muinsuskaitseameti
Missioonitundega pühendunud töötajad. näol.
Tugev koostöö rahvusvaheliste Valdkondade- ja asutustevahelise sidususe
organisatsioonide (UNESCO) ja ekspert- suurendamine (keskkonnakaitse, muuseumid,
organisatsioonidega (ICOMOS, ICCROM, RKAS, KOVid).
DOCOMOMO).
Riigi kinnisvarastrateegia otsused peaksid
Kohalike omavalitsuste kaasatus (miljööalad, mõjusid analüüsides soodustama
halduslepingud Muinsuskaitseametiga). muinsuskaitsealuste hoonete kasutust (mälestiste
säilimise peab riik igal juhul tagama). Koostöö
Riiklike toetusprogrammide olemasolu. RaMi ja RKASiga kinnisvarastrateegia
kujundamisel annaks tulemuse kogu avaliku
Kaitsestrateegiate nihkumine objektikeskselt sektori kinnisvaraotsustes.
strateegialt keskkonna väärtustamisele.
Olemasoleva rahvusvahelise teadmise/kogemuse
Erialahariduse olemasolu (akadeemiline ja aktiivsem kasutamine Eestis (konventsioonid,
kutsehariduse tasand, täiendkoolitused). hartad, juhendid, koostöö jm).
Mälestiste restaureerimisse panustavad nii riik, Ühiskonnas palju tähelepanu säästva arengu
KOVid kui ka eraomanikud. Paljud teemadel (muinsuskaitse kui osa keskkonnast,
silmapaistvad mälestised on hiljuti põhjalikult taaskasutus jms).
23
Viide suunistele (2015. a): http://planeerimine.ee/static/sites/2/suunised-kahanevate-piirkonade-planeerimiseks.pdf
100
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
restaureeritud. IT areng – suuremad kultuurist osasaamise
võimalused, uurimisvõimalused. Toimub
kultuurimälestiste registri arendamine nii
ametniku kui ka kasutaja vaates.
Faro konventsiooni ja UNESCO veealuse
kultuuripärandi kaitse konventsiooniga
ühinemine ning nende rakendamine.
Erinevate toetusskeemide rakendamine
mälestiste omanikele.
Muinsuskaitseliste väärtuste kasutamine
majandusliku eelisena (nt turismi kontekstis).
Kohaliku kaitse võimalus planeerimisseaduse
kaudu. Uute KOVide suurem võimekus
piirkondliku pärandiga tegelemisel.
Nõrkused Ohud
Avariiliste või halvas seisus ehitismälestiste suur Toetused ei ole proportsioonis piirangutega, mis
osakaal. seab ohtu pärandi säilimise.
Alamehitatus (igas maakonnas on üldjuhul ainult Alamehitatus takistab strateegiliste suundade
üks järelevalveinspektor, mida on 10 korda elluviimist.
vähem kui keskkonnakaitses), sellest tulenevalt
vähene haldussuutlikkus. Ebaprofessionaalsus restaureerimises ja
projekteerimises, kvaliteetse tööjõu nappus,
Erialaspetsialistide ebaühtlane piirkondlik tegevusloaga ettevõtjate töö ebaühtlane
jaotus. kvaliteet.
Ääremaastumine, ruumivajadus väheneb ning
Kultuurimälestiste nimekiri ei kajasta piisavalt sellega seoses pärandi kasutusvõimalused
muutunud väärtushinnanguid ega peegelda vähenevad (eriti maapiirkondades).
tasakaalustatult meie ajaloo olulisemaid
protsesse. ELi direktiivide regulatsioonid – mõju
traditsioonilistele materjalidele ja
Akadeemilise uurimuse (alusuuringute) vähesus. tehnoloogiatele (pärandiaspekti mitte-
Restaureerimisalase kutsehariduse ebaühtlane arvestamine nt energiatõhususe
tase. regulatsioonides).
Mälestise omanike õigused ja kohustused ei ole
tasakaalus.
Õigusalase ja majandusliku kompetentsi
puudulikkus valdkonna sees. Puudub oskus
muinsuskaitselisi väärtusi majandusliku eelisena
ära kasutada (nt turismi kontekstis).
Valdkonna vastuoluline maine. Vähene teavitus-
ja haridustöö. Kultuurimälestiste tähistamine on
ebapiisav.
101
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Uue muinsuskaitseseaduse rakendamine parema tasakaalu tagamiseks mälestiste omanike
kohustuste ja võimaluste vahel. Muinsuskaitseameti haldus- ja nõustamisvõimekuse
tõstmine ning töö parem strateegiline planeerimine, laiapõhjalisem koostöö muuseumide
valdkonnaga.
2) Toetuste suurendamine ja uute toetusprogrammide rakendamine, samuti välisvahendite
kaasamine.
3) Kohaliku kompetentsi arendamiseks on vajalik Eesti ekspertide suurem kaasamine
rahvusvahelisse erialasesse koostöösse.
Muuseumid
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2016. aasta seisuga 246 muuseumi (filiaalid on arvestatud
eraldi muuseumina), milles säilitati kokku ca 8,7 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli
2016. aastal 3,5 miljonit (aasta varem 3,3 miljonit). Muuseumides töötas 1988 töötajat.
Muuseumide infosüsteemi on 2016. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,1 miljonit museaali
kirjeldust (s.o ca 65% MuISi kasutavate muuseumide muuseumikogudest), neist üle 1,1
miljoni on digitaalse kujutisega.
Valminud on mitmeid uusi muuseume ja paljud on läbinud uuenduskuuri, mistõttu
muuseumikülastuste koguarv on liikunud viimastel aastatel pigem tõusvas trendis. 2016. aasta
oktoobrist on avatud uus Eesti Rahva Muuseum, mida külastas esimesel aastal üle 300 000
inimese. Uuenduskuurid on tõstnud muuseumide võimekust suurendada majandustegevusest
laekuvat tulu, mis omakorda võimaldab pakkuda külastajatele mitmekesisemat näituste ja
ürituste programmi. Mitmed suure potentsiaaliga muuseumid vajavad siiski veel selle
avamiseks tegevuskeskkonna ajakohastamist ja ekspositsioonide uuendamist.
Kultuuriministeerium on analüüsimas muuseumide hoiutingimusi, sest muuseumikogusid
hoitakse tihti ruumides, mis ei vasta tänapäevastele pikaajalise säilitamise tingimustele ning
mis oma asukoha poolest ei ole ressursside parim võimalik kasutus. Viimane hoiatussignaal
oli Tartu Kunstimuuseumi hoidlahoonega toimunud kriis 2016. aastal, mille tulemusel
kolitakse sealne muuseumikogu ümber turvalistesse tingimustesse. Keskse lahendusena
näeme ühishoidlate ehitamist, mis aitaks kogusid säilitada tänapäevastele tingimustele
vastavalt ja kasutada inimressurssi mõistlikumal moel. Arendus ei lahendaks ainult füüsilise
hoidmise küsimusi, vaid on suurem suunamuutus kultuuripärandi säilitamise korraldamisel.
Alates 2012. aastast on toimunud muuseumivõrgustiku korrastamine ning sellega seotud
muuseumide juriidilise vormi muutmine, lähtudes muuseumide eripärast ja kohalikest oludest.
Asutatud on 10 uut muuseumide sihtasutust, sh on osa riigimuuseume ja -asutusi ühendatud
üheks sihtasutuseks. KOVidele on üle antud 5 endist riigimuuseumi. 2019. aasta lõpuks jääks
praeguse kava kohaselt 17 valdkondlikku asutust (2012. aastal oli 31 asutust). Kaalutakse,
millises juriidilises vormis võiks tulevikus jätkata Eesti Rahva Muuseum. Sihtasutuse vormi
on eelistatud riigiasutusele, kuna see annab muuseumile paindlikuma ning kohaliku piirkonna
või valdkonnaga rohkem arvestava juhtimismudeli.
102
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Muuseumide tegevust rahastatakse nii otse riigieelarvest, kohalike omavalitsuste ja ülikoolide
eelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ järgi peab muuseumikogu omanik tagama
muuseumi põhiülesannete täitmiseks vajaliku baasfinantseeringu. Otse riigieelarvest saavad
toetust riigimuuseumid. Lisaks Kultuuriministeeriumile on riigimuuseumid ka
Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Siseministeeriumi valitsemisalas.
Seoses muinsuskaitseseaduse muutmisega toimuvad arutelud, kuidas saaks riik soodustada
kultuuripärandi terviklikkuse põhimõttest lähtuvalt tihedamat koostööd ning
koordineerida muuseumide ja muinsuskaitse tegevust. Lisaks sidusvaldkondade paremale
koostoimimisele on oluline suurendada ka muuseumideülest strateegilist planeerimist ja
juhtimist. Muuseumid vajaksid valitsustasandil tugiüksust, mis muudaks nende tegevused
koordineeritumaks ja oleksid vajalikul määral keskselt toetatud.
Edukalt toimivad valdkonna populariseerimise projektid nagu Eesti muuseumide
aastaauhindade konkurss ja Muuseumiöö. Toimib muuseumide infosüsteem MuIS, mis
võimaldab museaalide kirjeldamist ja nende üle arvestuse pidamist ning teeb veebivärava
www.muis.ee vahendusel museaalide info avalikkusele kättesaadavaks.
Edasist arengut takistab MuISi tehniline vananemine, mistõttu on vajalik alustada uue
infosüsteemi arendusega. Tulevaste arendustööde peamised eesmärgid on tööprotsesside
kiirendamine ning süsteemi kasutatavuse suurendamine nii muuseumitöötajate kui
tavakasutajate jaoks. Mugavam ja kiirem andmete sisestamine, digikujutiste lisamine ning
avaliku veebivärava arendamine toetab muuseumides leiduva kultuuripärandi digitaalselt
kättesaadavaks tegemist ja laiendab kultuuripärandi kasutamisvõimalusi.
2013. aastal jõustus uus muuseumiseadus, mis rõhutab muu hulgas muuseumi kui
haridusasutuse rolli ja kehtestab uued muuseumikülastuse soodustused riigimuuseumides.
Muuseum kui klassiruumiga võrdsustatud õppekeskkond on sisse kirjutatud riiklikesse
õppekavadesse ning muuseumitundide koostamisel lähtuvad muuseumid riiklikest
õppekavadest. Samas puudub aga rahastussüsteem kooliõpilastele tasuta muuseumitundide
kompenseerimiseks, milleks Kultuuriministeeriumil puuduvad vajalikud vahendid. Igal
kooliõpilasel peaks olema võimalus kasvõi ühest muuseumitunnist aastas tasuta osa võtta.
Jätkuvalt on probleemiks kommunaalkulude kasv. Kuna muuseumidesse on aegade jooksul
kogunenud palju rahvuskultuuriliselt olulist pärandit, muuseumikogud täienevad vastavalt
mõtestatud kogumispõhimõtetele ning paralleelselt halveneb säilitatava seisukord materjalide
loomuliku vananemise tõttu, nõuab säilitamine üha rohkem ressurssi. Samas on rikkaliku
kultuuripärandi olemasolu sümboolseks kapitaliks identiteedi hoidjana muu maailmaga
suhtlemisel.
103
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Missioonitundega muuseumispetsialistid. Siseturismi areng ja välisturistide arvu
suurenemine.
Rikkalikud muuseumikogud.
Rahvusvahelistunud majanduses ja
Loodud on muuseumide infosüsteem MuIS. globaliseerumisprotsessis tõusevad
väikekultuurid veelgi enam esile, kohaliku
Mitmed uued või uuenduskuuri läbinud eripära kaudu on võimalik rohkem tähelepanu
muuseumid. võita.
Korrastatud õigusruum. IKT areng, interneti ning erinevate
Koostatud on tegevuskava muuseumide tehnoloogiliste lahenduste jmt kasutamine
organisatsiooniliseks ümberkorraldamiseks. intensiivistub üha enam. Tehnoloogiate areng
laiendab ka kultuuripärandist osasaamise
võimalusi.
Inimeste osalemissoovi tõus, seoses
kodanikuühiskonna arenguga suureneb
vabatahtlike arv.
Koordineeritud muuseumideülene
kogumispoliitika tänu muuseumide korrastatud
kogumispõhimõtetele.
Kultuuripärandi rakendusüksuse (muuseumid ja
muinsuskaitse) loomine Muinsuskaitseameti
näol.
Täienduskoolituse süsteemne pakkumine nii
muuseumitöötajatele kui ka museoloogia ainete
pakkumine üliõpilastele koostöös ülikoolidega.
Nõrkused Ohud
Suutmatus konkureerida tööandjana tugiteenuste Riiklik rahastamine ei suuda muuseumide kasvu
tööjõuturul. jätkudes tagada museaalide säilitamist ning
muuseumide põhitegevusi senises mahus.
Põhjalikult läbitöötamata muuseumikogud,
muuseumide killustatud koostöö kogumisel. Rahvastiku koondumine suurlinnadesse ja
elanikkonna vähenemine mujal. Seetõttu on osas
Parandamist vajab muuseumikogude piirkondades keeruline leida vajalikku tööjõudu,
kättesaadavus veebis. negatiivne mõju ka külastajate arvule väljaspool
linnu.
Parandamist vajab muuseumihoidlate kehv
olukord. IKT areng on kiirem kui valdkonna võimalused
ja võimekus.
Osa muuseumide puhul vähene omanäolisus,
vananenud ekspositsioonid. Suurenev konkurents kultuuriturul, muuseumide
võimetus võistelda külastuskeskustega või
Puudub jätkusuutlik süsteem kooliõpilaste muutumine nende sarnasteks.
muuseumikülastuste toetamiseks.
Täienduskoolituse maksumus võib olla liiga
kõrge, mis võib mõjutada osalejate hulka (just
regionaalsetest muuseumidest).
104
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Selleks et tagada muuseumide tegevuse jätkusuutlikkus, jätkub riigimuuseumide
organisatsiooniline ümberkorraldamine. Lähtudes iga konkreetse muuseumi eripärast ja
kohalikest oludest, on võimalik ka muuseumide teema- või regioonipõhine grupeerimine
ning liitmine ühise juhtimise alla sihtasutustes, mis peaks kaasa tooma koostoime sünergia
ja suurema majandusliku võimekuse. Ümberkorralduste planeerimisel on oluline arvestada
piisava ajavaruga, et selgitada huvigruppidele nende vajalikkust ja positiivset mõju.
2) Muuseumide tegevuskeskkondade ja ekspositsioonide uuendamine tõstab muuseumide
võimekust teenida omatulu, mis omakorda võimaldab pakkuda külastajatele
mitmekesisemat näituste ja sündmuste programmi ning aidata järele neid tegevusi
(muuseumikogude hoidmine ja läbitöötamine), milleta muuseumi toimimine tervikuna ei
ole jätkusuutlik.
3) Kultuuripärandi säilitamise parem korraldamine, näiteks ühishoidlate ehitamise kaudu
ning kogude säilitamisega seotud töökohtade koondamine ühishoidlate teenistusse.
4) Kuna muuseumikogude säilitamine nõuab üha rohkem ressurssi, on oluline juba kogutu
kriitiline ülevaatamine, edaspidine mõistlik ja mõtestatud kogumistegevus ning suurem
koostöö muuseumide vahel.
5) Kultuurituru aina suurenevas konkurentsis on oluline hoida muuseumide positiivset ja
muudest kultuuriasutustest eristuvat kuvandit, populariseerida valdkonda ning kujundada
ühiskonna väärtushinnanguid kultuuripärandi suhtes laiemalt. Sellele aitavad muu hulgas
kaasa Eesti muuseumide aastaauhindade konkurss ja Muuseumiöö. Eriti oluline on toetada
laste ja kooliõpilaste muuseumikülastusi, et tekitada neis varakult muuseumide
külastamise harjumus.
6) Muuseumikogude digimine ning e-teenuste arendamine võimaldab laiendada osasaajate
ringi, samuti loob see uusi võimalusi kultuuripärandi kogumisel ja säilitamisel.
Muuseumide Infosüsteemi arendamine tänapäevase kasutaja ootustele vastavaks.
7) Muuseumitöötajate järelkasvu probleemide lahendamiseks tuleb järjepidevalt toetada
täienduskoolitusi ning suurendada muuseumide palgafondi, et hoida muuseumitöötajate
palgad tööturul konkurentsivõimelised.
Raamatukogud
2016. aastal oli Eestis 941 raamatukogu, neist 536 rahvaraamatukogu (418 + 118 harukogu),
43 teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu) ja 362 kooliraamatukogu.
Kultuuriministeeriumi haldusalas on avalik-õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti
Hoiuraamatukogu.
Rahvaraamatukogudes oli 2016. aastal 11,4 miljonit teavikut ja 351 300 lugejat, kes
laenutasid kokku ligi 10 miljonit teavikut (2015. aastal 10,4 miljonit). Kokku oli
raamatukogudes 737 200 lugejat ja kogude suuruseks 32,5 miljonit teavikut. Maakondade
elanike arvu vähenedes väheneb rahvaraamatukogude ja nende lugejate ning laenutuste arv.
2017. aasta lõpu seisuga on rahvuslike e-väljaannete kasutamiseks Eesti
Rahvusraamatukogul portaal (www.digar.ee), milles on üle 47 000 nimetuse väljaandeid ja
105
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
üle 82 000 veebilehe (ca 375 mln URLi) andmemahuga 92,7 TB, millest viimane
kahekordistus säilituseksemplari seaduse rakendumisel ning peaks suuremahuliste
digiprojektide tulemusel aastaks 2019 kahekordistuma. Tallinna Keskraamatukogul on veebis
Eesti e-raamatute laenutamise ja lugemise keskkond ELLU (http://ellu.keskraamatukogu.ee/),
milles on 2001 nimetust e-raamatut ning nende kasutamiseks 6307 litsentsi, mida kasutas
2703 lugejat. Samas käivitati ka rahvaraamatukogu esimene välismaiste e-raamatute
keskkond OverDrive, milles on 338 e-raamatut ja 39 audioraamatut. Eesti Pimedate
Raamatukogu 839 lugejast kasutab 351 Veebiraamatukogu
(http://www.veebiraamatukogu.ee/), milles on 3903 eesti- ja võõrkeelset heli- ja e-raamatut,
ajalehte ja ajakirja, millest enamik on valmistatud või digitud Pimedate Raamatukogus. Eesti
Pimedate Raamatukogu lugejad saavad kasutada ka elektroonilist tekstilugemise süsteemi
ELTE, milles on võimalik kuulata kõnesüntesaatori etteloetavaid päevauudiseid, ajalehti ja
raamatuid ning inimhäälega loetud heliraamatuid, -ajalehti ja -ajakirju. Oluline on suurendada
kõigile lugejatele väärtkirjanduse, kultuuriajakirjanduse ja e-raamatute kättesaadavust.
2017. aasta lõpu seisuga on raamatukogudes kasutusel internetipõhine
raamatukogusüsteem URRAM, mida kasutab 340 raamatukogu (282 rahva-, 34 kooli- ja
24 erialaraamatukogu). Raamatukogusüsteemi arendustööd jätkuvad ka järgnevatel aastatel,
kuid arendustööde hankimine on alates 2018. aastast Eesti Rahvusraamatukogu ülesanne.
2014. aastal läksid ELNET Konsortsiumi raamatukogud üle uuele tarkvarasüsteemile Sierra
ning liideti Tallinna ja Tartu e-kataloogid. Ühisest e-kataloogist ESTER (www.ester.ee) on
võimalik ühe otsinguga leida andmeid 18 Eesti liikme ja partneri üle 90 raamatukogust. 2017.
aastal liitus partnerina Rahvusarhiiv. Liitmisega saavutati infosüsteemi riist- ja tarkvara
hooldus- ning arenduskulude märkimisväärne kokkuhoid. Raamatukogudes on kasutusel ka
kolmas raamatukogusüsteem RIKS, mida kasutab 486 raamatukogu, millest 225 rahva-, 228
kooli-, 30 erialaraamatukogu ning 3 lasteaeda. Lugejatele inforessursist parema ülevaate
võimaldamiseks ning mugavama teenuse osutamiseks tuleb analüüsida kõigile Eesti
raamatukogudele ühise raamatukogusüsteemi tarkvara hankimise otstarbekust ja võimalusi.
2018. aastal alustatakse raamatukogude süsteemide haldamise, valitsemise ja rahastamise
mudelite ning olemasoleva arhitektuuri (teenused, andmed, taristu) analüüsi, et välja selgitada
lugejale teenusepakkumise arenguhüppe võimalused.
Elanike vähenemine, riigisisene ümberasumine ja liikumine ning ümberkorraldused
omavalitsuste tegevuses, on toonud vajaduse rahvaraamatukogude töö ümberkorraldamiseks
või raamatukoguteenuse vähese kasutuse tõttu sulgemiseks. Viimase viieteistkümne aasta
jooksul kallinenud väljaanded on vähendanud hangitavate nimetuse eksemplaride arvu ja
pikendanud väga populaarsete nimetuste laenutuse järjekordi, kuid samas on
rahvaraamatukogudesse hangitud kõik olulised väljaanded. Paranenud on
raamatukogudevahelise laenutuse teenus, mis on parandanud ka väljaannete kättesaadavust.
Kasvanud on lugejate ootus laenutada lisaks trükistele ka e-väljaandeid. 2017. aastal alustas
Eesti Rahvusraamatukogu e-väljaannete laenutuskeskkonna ärianalüüsi. Eesmärgiks on välja
töötada ühtne üle-eestiline e-väljaannete laenutamise mudel ning luua seda toetav tehniline
platvorm.
Oluline on pöörata suuremat tähelepanu laste lugemisharjumuste kujundamisele,
edendamisele ja suurendada vastavaid toetusi. Viimastel aastatel on tänu projektitoetustele
korraldatud laste lugemisharjumuste edendamise üritusi, mis on aidanud hoida laste
raamatukogulaenutuste arvu stabiilsena või mõnes maakonnas seda isegi kasvatanud.
Täiendav laste- ja noortekirjanduse soetamise riiklik toetus võimaldas raamatukogudesse
tavapärasele täiendavalt hankida lisaks ligi 3300 eksemplari uusi väljaandeid ja korraldada
kaasavaid tegevusi ning üritusi.
106
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Säilituseksemplari seadus ja selle rakendusakt jõustusid 01.01.2017. Sellega laienes
digitaalsena sündinud väljaannete kogumine, et tulevastele põlvedele säiliks ka
digitaalsena sündinud trükiste ning filmi algmaterjal, mis võimaldab info kättesaadavaks
tegemisel kasutada uut tehnoloogiat ja arendada kasutajasõbralikke teenuseid. Seaduse
muudatus võrdsustab digitaalselt sündinud väljaanded teistel kandjatel väljaannetega. 2016.
aastal toimus Eesti Rahvusraamatukogus töövoogude planeerimine ja ümberkorraldus, mille
tulemusel alustati 2017. aastal neljast säilituseksemplarist kolme edastamist kolmele
säilitavale raamatukogule. Kasutusele on võetud säilituseksemplari loovutajatelt digifailide
vastuvõtmise digitaalarhiivi arendus ning suurendatud on andmemahtude säilitamise
võimekust. Uuendamisel on rahvaraamatukogu seadus, mis täpsustab kohaliku
omavalitsuse raamatukogu riiklikke ja omavalitsuslikke ülesandeid ning
maakonnaraamatukogude rahastamise põhimõtteid. 2015. aasta alguses uuendati
rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korda. 2018. aastal
eraldatakse rahvaraamatukogudele teavikutoetust, maakonnaraamatukogu töötaja toetust ja
projektitoetust kokku ligi 2,95 miljonit eurot.
Eesti Rahvusraamatukogu kui raamatukogunduse arenduskeskuse rolli suurendamiseks ühiste
raamatukoguteenuste loomise ja arendamise võimekuse tõstmisel jätkatakse Eesti
Rahvusraamatukoguga raamatukoguvõrgule suunatud tegevuste, nagu raamatukogusüsteem
URRAM, e-laenutuskeskkond, kutsestandardile vastav täienduskoolituste süsteem,
arendusprojektid jms, tegevuste lõimimist raamatukogu tegevustesse, mis tagab lugejatele
raamatukoguteenuse taseme tõusu, ühtluse ja kvaliteedi.
Kultuuriministeerium toetab rahvaraamatukogudesse teavikute soetamist ja 15 maakonna
raamatukogus kuni nelja töötaja tööjõukulu. Vastavalt rahvaraamatukogu seadusele
eraldatakse toetust 15 maakonna ning Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogudele.
Raamatukogutöötajate erialase pädevuse tõstmist toetatakse raamatukogude arendamise
projektitoetuste taotlusvoorust.
Regionaalarengu toetuseks ning teavikute kättesaadavuse ja ostuvõimaluse suurendamiseks
kasvas 2018. aastal teavikute soetamise toetus 1,4% võrra (kogusummas 1 877 974 eurot).
Selleks et tagada informatsiooni regionaalne kättesaadavus samal tasemel, vajab teavikute
hinnatõus ja e-väljaannete kättesaadavaks tegemine igal aastal vähemalt 5%-list järjepidevat
riikliku toetuse tõusu.
Riigiülesandeid täitvate (kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötavate)
raamatukogutöötajate tööjõukulu tuleb tõsta kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu
miinimumini, mis tagaks tööjõuturul konkurentsivõimelisuse ja järelkasvu. Riigiga töösuhtes
olevate kõrgharidusega raamatukogutöötajate miinimumtöötasu tõusis 2017. aastal 942 euroni
ja 2018. aastal tõuseb 1150 euroni ning selle tõstmiseks suureneb
maakonnaraamatukogutöötajate tegevuskulude toetus 18,1% (toetuse kogusumma 1 070 842
eurot).
107
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Info kasutajate muutuvate vajaduste rahuldamiseks infoühiskonnas on vaja järjepidevalt tõsta
raamatukogutöötajate erialast pädevust, et tagada raamatukoguteenuste areng, mis vastaks
infoühiskonna ja infokasutajate uuenevatele vajadustele. Seetõttu kasvas rahvaraamatukogude
arendamistoetus 2016. aastal 14,3% (kogusummas 35 000 eurot), mis jääb ka 2018. aastal
samale tasemele. Infoühiskonna vajadustega kaasaskäimiseks vajavad raamatukogutöötajad
ulatuslikumaid erialase täienduskoolituse võimalusi ja stažeerimist infoasutustes. Alates 2018.
aastast saavad kultuuriväärtuste valdkonna valdkonnaülesed partnerorganisatsioonid taotleda
tegevustoetust uuest taotlusvoorust. Sellega avaneb ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingul
(ERÜ) kui kultuuripoliitika elluviimise partnerorganisatsioonil esmakordselt võimalus
taotleda tegevustoetust, et suurendada oma valdkonnaülest, üle-eestilist, valdkondadevahelist
ja rahvusvahelist võimekust ning mitmetasandilist koostööd. 2017. aastal viis ERÜ
partnerorganisatsioonina läbi projekte summas ligi 17 000 eurot, mis aitasid kaasa
raamatukogutöötajate professionaalsuse kasvule, üleriigiliste koostööd arendavate ürituste ja
koolituste korraldamisele ning rahvusvahelises erialases koostöös osalemisele. ERÜ on
kasutanud oma potentsiaali raamatukogude, muuseumide ja noorsootöö organisatsioonide
koostöö koordineerimiseks, mis toetab laste ja noorte kultuuriloomet ning -tarbimist ja seeläbi
mäluasutuste jätkusuutlikkust.
Tugevused Võimalused
Eestis on toimiv raamatukoguvõrk. Raamatukogud asuvad keskses kohas, kus
teisedki avalikud teenused ja on hästi leitavad,
Raamatukogu on kultuuriruum ja õpikeskkond. ligipääsetavad ning tänapäevase tehnilise
varustusega mitmeotstarbeline ruum.
Toimub raamatukogusüsteemide ja e-teenuste
pidev arendamine. Rahvaraamatukogude arendamine kogukonna
keskusteks – info-, kultuuri-, huvitegevuse,
Tasuta interneti kasutamise võimalus. koolitus- ja kokkusaamiskeskusteks, et pakkuda
Tegevused on standardiseeritud ja võrreldavad kvaliteetset ning harivat ajaveetmise võimalust,
teiste riikidega. mis toetab lugemise edendamist, soodustab
suhtlemist, ühistegevust ja grupiarutelusid.
Tasuta teenuse kerge kättesaadavus, madal
sisenemislävi. Raamatukoguteenused on mitmekülgsed ja
iseteeninduse võimalusega.
Hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu e-
teenused ja heliraamatud nägemispuudega Kogude kujundamine ja teenindus toimub
inimestele. koostöös piirkonna teiste rahvaraamatukogudega
või üleriigiliselt ühisteenusena.
Rahvusraamatukogu aktiivsus
raamatukogunduse arendamisel (standardid, Kogukonna kohalike asutuste, raamatukogude,
statistika, koolitused, terminoloogia, mäluasutuste ja noorsootöö organisatsioonide
märksõnastamine). koostöö laiendamine tagab elukestva õppe
kaudu kogukonna ja mäluasutuste
Riiklik toetus raamatukoguvõrgule. jätkusuutlikkuse.
Missioonitundega ja kogenud töötajad. Kultuuri- ja hariduselu sidususega formaalse ja
mitteformaalse õppe toetamine. Raamatukogu
Erialahariduse olemasolu (TÜ, TLÜ, RR – on haridusasutuste partner info- ja
akadeemiline ja kutsehariduse tasand, meediakirjaoskuse õpetamisel, lugemis- ja
täiendkoolitused). õpiharjumuste kujundamisel ning digipädevuste
arendamisel.
Raamatukoguvõrgu ja mäluasutuste ning
valdkondadeüleste tegevuste siduvaks lüliks on Eri tüüpi raamatukogude koostöö e-teenuste
kutseühendus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing arendamisel.
108
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
(ERÜ). Rahvusraamatukogu kui raamatukogunduse
arenduskeskuse väljaarendamine.
E- ja m-teenused (DIGAR, e-raamat, film jne)
suurendavad kultuuripärandist osasaamist.
Autoriõiguse seaduse ajakohastamine.
Trükiste digimisega kasvab raamatukogu
kasutamine.
Kutsestandardist lähtuv täienduskoolitus tõstab
raamatukoguhoidjate infopädevust.
Majanduskasvu tingimustes jätkuvad
raamatukogude riiklikud arendusprogrammid ja
suureneb KOVi rahastus infoteenuste
arendamisse.
Raamatukogu on lõimumisprotsessis
informeerija ja kaasaja.
Kolmanda sektori kaasamine.
Nõrkused Ohud
Teavikute ostuvõimaluse vähenemine nii Infotarbijate käitumist eirav seadusandlus
hinnatõusu kui ka väljaannete vormingute pidurdab raamatukogude tegevust ja arengut,
paljususe tõttu. tõrjub raamatukogud konkurentsist, kuna
puudub võimalus laenutada digiinformatsiooni.
Olemasolev ressurss ei võimalda piisavalt
tegeleda lugemisharjumuste kujundamisega. KOVide vähese koostöö ja KOVide
raamatukogude ebaühtlase rahastamise
Ajakohastamata on rahvaraamatukogude tulemusel ei vasta raamatukoguteenus kasutajate
riiklikud ja KOVi ülesanded. ootustele.
Rahvusraamatukogu, teadus-, kooli- ja Raamatukoguteenuse arenduse puudumine
rahvaraamatukogude koostöövõimalusi pole KOVi strateegilises planeerimises ja
ammendavalt kasutatud. dokumentides, mille tulemusel killustub
infoteenindus uute sarnaste ülesannetega
Raamatukoguteenuse killustatus (mitmes asutuste loomisel.
haldusalas ja mitme tarkvara kasutamine – e-
kataloogid, otsing andmebaasides). Raamatukogude läbimõtlematu liitmine või
sulgemine vähendab teenuste kättesaadavust.
Vananev ja madalalt tasustatud töötajaskond.
Demograafilised muudatused toovad kaasa
Erialase haridusega töötajate vähenemine ning raamatukogude sulgemise ja ääremaastumise.
järelkasvu puudumine eriti maapiirkondades.
Toetuse vähenemine riiklike ja KOVi
Madal IKT-oskuste tase ja vähene valmisolek prioriteetide muutumise või majanduslanguse
muutusteks ning innovatsiooniks. tõttu ei võimalda kaasas käia IKT ja sisuteenuste
IKT vananemine. arenguga.
Raamatukogu ruumid pole sageli atraktiivsed Vaba aja veetmise võimaluste paljusus vähendab
ega meelita noori lugejaid. ning muudab lugemishuvi ja -harjumusi.
Raamatukogude arendamise riikliku Täienduskoolituste kõrge hind pidurdab
toetusprogrammi väike maht. raamatukogutöötajate arendamist.
109
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kohalike asutuste ja organisatsioonide vähene
koostöö vähendab raamatukogude ja teiste
mäluasutuste konkurentsivõimet, mis viib nende
sulgemiseni ja vähendab kultuuri regionaalset
kättesaadavust.
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Ajakohastada rahvaraamatukogu seadusega rahvaraamatukogu ülesanded ja
raamatukoguvõrgu toimimine ning sõnastada raamatukoguteenused, mis tagavad
kogukonna elukestva õppe ja jätkusuutlikkuse toetuse, lugemisharjumuste edendamise ja
eri tüüpi raamatukogude koostöö e-teenuste arendamisel, et raamatukoguteenus vastaks
kasutajate ootustele.
2) Eesti Rahvusraamatukogu kui raamatukogunduse arenduskeskuse väljaarendamise
jätkamine, et tõsta ühiste raamatukoguteenuste loomise ja arendamise võimekust (nt
raamatukogusüsteem, e-laenutuskeskkond, kutsestandardile vastav täienduskoolituste
süsteem, arendusprojektid jne), mis tagab lugejatele raamatukoguteenuse taseme tõusu,
ühtluse ja kvaliteedi.
3) Säilituseksemplari seaduse rakendamine, mis parandab digitaalse kultuuripärandi
kogumist, säilimist ja kättesaadavaks tegemist.
4) Riigieelarvelist tegevustoetust saavatele raamatukogutöötajatele kutsekvalifikatsiooni
süsteemi rakendamine, et tagada raamatukoguteenuse ühtlane tase ja kõrgharidusega
töötajatele vääriline palk ning raamatukoguhoidjate arendamine ja järelkasv.
5) Võimalusel suurendatakse riikliku toetusprogrammi „Raamatukogude
arendamine“ mahtu, et raamatukogunduse valdkonnas tõuseks IKT ja infootsingu
koolituste osa, mis tagaks vastavalt e-riigi arengutele ka raamatukoguhoidjate
infokirjaoskuse taseme ning raamatukoguteenuse konkurentsivõime.
6) Toetades riiklikult teavikute digimist, paraneb vanema informatsiooni kättesaadavus,
väheneb järelkomplekteerimise vajadus ja on võimalik osta laiemas valikus uusi
väljaandeid, soodustades lugemishuvi ja -harjumuste kujunemist.
7) Riikliku veebipõhise raamatukogusüsteemi arendamise toetamine, e-väljaannete
laenutuskeskkonna loomine, lugemisvõimaluste suurendamine nägemispuudega
inimestele ja Eesti autoritele e-väljaannete laenutushüvitise maksmine tagab
informatsiooni kättesaadavuse ning pidurdab ääremaastumist.
8) Raamatukogude ja maakonna teiste asutuste ühistegevuse projektide toetamine, et tagada
raamatukogu kui infoasutuse ning hariduselu ja elukestva õppe toetaja jätkusuutlikkus
ning konkurentsivõimelisus.
9) Toetades Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingut kui partnerorganisatsiooni tõuseb tema
valdkonnaülene, üle-eestiline, valdkondadevaheline ja rahvusvaheline võimekus, mis
toetab nii traditsiooniliste ja innovaatiliste tegevuste kvaliteedi tõusu kui ka suurendab
laste ning noorte teadlikkust kultuuriasutuste võimalustest. Samuti suureneb järelkasvu
võimekus kultuuri loomisel ja kasutamisel ning mitmekesistub kultuuri- ja mäluasutuste
koostöö noorsootöö organisatsioonidega.
110
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Rahvakultuur
Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ning inimesed, kes väärtustavad ja kannavad
paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides
rahvakultuuri seeläbi elujõulisena.
Rahvakultuuri Keskuse andmekogu andmetel on alaliselt tegutsevates kollektiivides
harrastajate arv 2018. aasta alguse seisuga 88 342. Need harrastajad tegutsevad 2832 asutuses
või organisatsioonis ning nendes tegutseb kokku 4946 kollektiivi. Andmekogu tehniline
struktuur on vananenud ning juriidilised alused vajavad veel täpsustamist, seetõttu ei ole
andmete senine esitamine, analüüs ja tulemuste avalikustamine piisav.
Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad
Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA) ning riigi partneritena
seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi: Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja
Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu,
Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Kultuuriseltside Ühendus ning kõige noorema
organisatsioonina Eesti Rahvamajade Ühing.
UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooniga ühinemine 2006. aastal on
hoogustanud vaimse kultuuripärandi tegevusi. Suuremat riigipoolset tähelepanu nõuavad
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja
tantsupeo traditsiooni, Kihnu kultuuriruumi, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusaunade
traditsiooni arengud. Aktiveerunud on mitmed ühise identiteediga kultuuriruumid, millele on
oluline oma pärimuskultuuri väärtustamine ja hoidmine. Kultuuriministeerium on loonud
nende kogukondade toetuseks kultuuriruumide programmid, mida praegu on seitse. Lisaks
toetatakse programmide kaudu ka muid olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja
väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud
Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe
inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid.
2013. aastal läbi viidud laulu- ja tantsupeo uuringu kohaselt on kasvõi kordki peol ise
esinejana osalenud 49% Eesti elanikkonnast ja peoga kaudselt seotud olnud ligi 91%
elanikkonnast (külastanud pidu vahetult kohapeal või vaadanud teleülekannet). Laulu- ja
tantsupidu on eestlaste oluliseks identiteedi väljenduseks. Uuring näitas laulu- ja
tantsupidudega seotud eesti koorilaulu- ja rahvatantsu traditsiooni olulisust rahvuslike
väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimise jaoks, kuid samas hoiatavad need tulemused
selle kestlikkuse endastmõistetavana võtmise eest. Lisaks laulu- ja tantsupidude
korraldamisele toetatakse protsessis osalevaid kollektiive ning juhendajaid. Valdkondlikud
mentorprogrammid aitavad parandada juhendajate oskusi, mis omakorda mõjutab kvaliteedi
taset.
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sätestab, et riik võtab regionaalses
kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks määratlemiseks koostöös
kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori organisatsioonidega.
Haldusreformi protsessi käigus täiendati Kultuuriministeeriumi algatusel 2017. aastal
kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS), mille kohaselt alates 01.01.2018 on
kultuuri- ja sporditöö korraldamine kohalikele omavalitsustele kohustuslik ülesanne. Kuigi
ülesande täitmine on olnud põhiseaduses sätestatut arvestades ka seni kohalikele
omavalitsustele kohustuslik, oli õigusselguse huvides mõistlik kultuuritöö korraldamise
ülesanne ära märkida ka KOKSi § 6 lõikes 1.
111
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega alates 01.01.2018 on Kultuuriministeerium
täpsustanud maakonna tasandi kultuuriülesanded kohalikele omavalitsustele ühistegevuse
kaudu. Funktsioonide üleandmine toimub Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri
haldusalas.
Riigireformist tulenevast ülesandest – viia osa riigiasutusi Tallinnast välja – on
Kultuuriministeeriumi üheks väljaviidavaks asutuseks Rahvakultuuri Keskus. Keskus kolib
Viljandi linna. Kultuuriministeerium osutab igakülgset abi Rahvakultuuri Keskuse tegusaks
toimimiseks uues kohas.
Tugevused Võimalused
Rahvakultuuriga tegelejate osakaal ühiskonnas Seltside ja teiste vabakonna algatuste
on märkimisväärselt suur ja tõusutrendiga. potentsiaali laiem kasutamine.
Valdkond on populaarne ja selle maine on Kultuuriühenduste rolli suurenemine. Ühiskonna
positiivne. avatus uutele tegevustele (taasleitud vana).
Seltside ühistegemise traditsiooni sidumine
Laulu- ja tantsupeo protsessis osalejate arvu kooliharidusega.
pidev kasv. Oluliste riiklike tugiinstitutsioonide
(Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Välisvahendeid planeerides peaks arvestama
Tantsupeo SA) olemasolu ja traditsiooni enam kultuuriväärtuste säilitamise vajadustega
jätkumiseks loodud riiklik tugisüsteem. ning meetmed peaksid enam toetama
kultuuripärandi piirkondlikke eripärasid ja
Välja kujunenud ja asjatundlike juhendajatega vajadusi. Kultuuriturismi areng, sise- ja
organisatsioonide võrgustik. Valdkonna välisturistide arvu suurenemine.
katusorganisatsioonide, üleriigiliste keskseltside,
pikaajaline professionaalne toimimine. Kultuuriettevõtlus ja IKT kasutamine loovad
Missioonitundeline personal ja missioonitundega uusi võimalusi valdkondlikuks arenguks.
liidrid. Organisatsioonide hea juhtimistava.
Rahvusvahelistunud majanduses ja
Riikliku toetussüsteemi olemasolu erinevatele globaliseerumisprotsessis tõusevad
kultuuriruumide programmidele ja väikekultuurid (nt Kihnu, Seto leelo, laulu- ja
tugistruktuuridele. tantsupeo traditsioon, suitsusauna traditsioon)
veelgi enam esile.
Vaimse kultuuripärandi väärtustamine kohalikul,
riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil (UNESCO). Rahvaloenduse andmetel suur hulk murdekeele
kõnelejaid.
Spetsialistide koolitamine kutse- ja
kõrgkoolides. Täiendusõppe võimalused nii Laulu- ja tantsupidu kui rahvusliku identiteedi
formaal- kui ka mitteformaalhariduses. väljenduse tippsündmus.
Mitmetes rahvakultuuri valdkondades on loodud Professionaalsete uuringute tellimine
kutsekvalifikatsiooni süsteem. rahvakultuuri mõjust ühiskonnale ja
ühiskondlikele suhetele, sh majandusele.
Rahvakultuuri (ala)valdkondlike arengukavade
olemasolu toetab pikemaajalist eesmärgistatud
tegevust.
Valdkondliku omaalgatuse toetamise süsteem
(KULKA).
Rahvakultuuri andmekogu täidab riikliku
statistika funktsiooni. Valdkonna esindajad
kaasatakse regulaarselt kultuuripoliitika
kujundamise ja elluviimise protsessidesse.
112
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Nõrkused Ohud
Vananevad juhendajad, liidrite ja kvalifitseeritud Väärtushinnangute muutumine tarbijakeskseks,
spetsialistide vähesus, madal palgatase. sotsiaalsete sidemete nõrgenemine ja
põlvkondliku järjepidevuse kadumine.
Erinevate organisatsioonide ja institutsioonide
vähene koostöö. Seltsitegevuse vähene väärtustamine
ühiskonnas.
Alternatiivsete rahastamisvõimaluste ebapiisav
kasutamine. Tehnoloogia arenemisega kaovad põlised
teadmised ja oskused.
Valdkonnas tegutsejate majandusteadmiste ja -
kogemuste puudulikkus. Nõrgad ELi direktiivid piiravad meie piirkondades
turundusoskused, ei osata hinnata oma tegevuste traditsioonilisi pärimuslikke tegevusalasid
mõju. (hülgepüük, singi suitsetamine suitsusaunas,
seto hansa valmistamine jne).
Avalik-õigusliku meedia vähene huvi valdkonna
kajastamise vastu. Uue tehnoloogiaga kaasaskäimine on kallis.
Tänapäevase tantsuväljaku puudumine. Väheneb kultuuriruumide elanike arv.
Kultuuriruumides terviklike arengustrateegiate Väike majanduskasv mõjutab kultuuritarbimist.
vähesus.
Rahvakultuurivaldkondade
katusorganisatsioonidel puudub kindlus riikliku
toetuse stabiilsuse osas.
Valdkonnas tegutsevate spetsialistide
motivatsioon kutse taotlemiseks on väike.
Palgatase ei sõltu sageli kvalifikatsioonist.
Kultuurivaldkonna juhtidel on nõrgad
majanduslikud, finantsilised, turunduslikud ja
juriidilised baasteadmised.
Valdkonna laiem analüüsimine on puudulik,
mõju-uuringuid on vähe. Puudulik valdkondlik
statistika.
Valdkonnas madal palgatase, miinimumpalga
kokkulepped puudutavad vaid riigi
kultuuriasutusi.
Tööjõupuudus Rahvakultuuri Keskuses
(andmekogude haldamine, info töötlemine,
arendustegevus, vaimse kultuuripärandi
kaardistamine jne).
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Rahvakultuuri andmekogu arendamise tulemusena saadakse andmed nende juhendajate
vanuse kohta, kes jäävad lähiperioodil põhitööst kõrvale. Seejärel saab hakata koostama
valdkonna spetsialistide vajadust ülikoolidele.
2) Seoses haldus- ja riigireformiga seisab ees tööjaotuse ja koostöölepete sõlmimine
maakondlikul tasandil.
113
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3) Koolitusmahtude ja -teemade suurendamine Rahvakultuuri Keskuses valdkonna töötajate
pädevuse tõstmiseks.
4) Koostöös Tallinna linnaga ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SAga aidatakse kaasa
tantsupeoväljaku valmimisele.
5) Kaasabi osutamine kultuuriruumidele piirkondlike arengukavade koostamiseks, mille
kaudu suudetakse näha piirkonna arengu terviklikku pilti. Üheks eesmärgiks on ka uute
kultuuri valdkonna töökohtade loomine piirkondades.
6) Partnerluspõhimõtete süsteemi loomine riiklikku tegevustoetust saavatele
organisatsioonidele, mis looks kindluse riigipoolse toetuse saamiseks ning määratleks
vastutuse valdkonna arendamisel.
7) Valdkondliku statistika suurendamine, mõju-uuringute koostamine (tellimine) erinevatele
programmidele. Selgitatakse välja rahastamise reaalsed vajadused.
8) Kutsekvalifikatsiooni süsteemi tõhustamine põhimõttel „vääriliste oskuste eest vääriline
palk“.
9) Rahvakultuuri Keskuse ülesannete täitmiseks vajalike eelduste loomine.
114
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
2. Tulemusvaldkond: sport
Spordijuhtimine on Eestis detsentraliseeritud ja eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad
spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on
seadusandluse, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks
soodsad tingimused. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine.
Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Spordi katusorganisatsioon
on Eesti Olümpiakomitee. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks
asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja.
Eesti spordiregistri (ESR) andmetel on Eestis 31.12.2017 seisuga 2602 spordiorganisatsiooni:
2388 spordiklubi, 126 spordiühendust, 68 spordialaliitu, 19 maakonna ja linna spordiliitu ning
1 rahvuslik olümpiakomitee. Lisaks on Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS)
registreeritud ka 398 spordikooli (EHISes kinnitatud spordi valdkonna õppekava omavad
huvikoolid). Harrastajate arv on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Spordiklubidesse ja -
koolidesse kuulus 31.12.2017 seisuga 175 968 spordiharrastajat (ca 13% elanikkonnast), sh
102 623 kuni 19-aastast noort. ESRi andmetel on Eestis 2017. aasta lõpus 3132 spordiobjekti
ja 3392 kutsetunnistusega treenerit. Spordialaliitudelt kogutud andmete põhjal tegutseb Eestis
spordikohtunikuna ligikaudu 4500 inimest.
Liikumisharrastusega (2 korda nädalas à 30 min) tegeles 2016. aastal Tervise Arengu
Instituudi läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel
vähemalt 42% tööealisest elanikkonnast (2014. aastal 36,7; 2012. aastal 35,6%). Järgmine
Tervise Arengu Instituudi uuring viiakse läbi 2018. aastal. 2016. aasta sügisel Liikumistervise
innovatsiooni klastri SportEST ja Ühenduse Sport Kõigile tellimusel Turu-uuringute ASi
poolt Eesti inimeste seas läbi viidud uuringu kohaselt on regulaarselt liikuvate inimeste
osakaal tõusnud, mis on 54% elanikkonnast (2015. aastal 45%, 2014. aastal 42%). Erinevused
kahe uuringu tulemustes tulenevad uuringute erinevast metoodikast (erinev liikumisharrastuse
definitsioon, erinevad esitatavad küsimused, erinevused vastajate vanuses ja arvus ning erinev
küsitluste läbiviimise aastaaeg). Eurobaromeetri andmetel tegeles Eestis 2013. aastal spordiga
regulaarselt 39% elanikest, mis andis Euroopa Liidu riikide seas 13. koha. Rootsis, Taanis ja
Soomes tegeles spordiga regulaarselt vastavalt 70%, 68% ja 66% elanikest. Uus
Eurobaromeetri uuring viidi läbi 2017. aastal ja tulemused avaldatakse 2018. aastal.
Nii meeste kui ka naiste tervena elatud aastad on meie naabrite näitajatest (2014. a Eurostati
andmed) oluliselt kehvemad: kui Rootsis elavad mehed tervena 73,6 aastat, siis Eestis 53,2 ja
naistel vastavalt Rootsis 73,6 ja Eestis 57,1. Südame-veresoonkonna haigustesse sureb Eestis
üle kahe korra rohkem inimesi kui Rootsis. Eestis on 100 000 elaniku kohta surmajuhtumeid
338, Rootsis on vastav näitaja 159 ja Soomes 182 (WHO). Haigla voodikohti on Eestis
100 000 elaniku kohta 501, Rootsis 254.
115
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Joonis 1. Liikumisharrastuse uuringute tulemused 2009–2016 graafiliselt
Eesti on olnud edukas rahvusvaheliste suurvõistluste korraldaja. Viimastel aastatel on Eestis
toimunud järgmised võistlused: murdmaasuusatamise FIS Otepää maailmakarika etapp 2017,
meeste saalivõrkpalli 2018. aasta MM valikturniir ja Maailmaliiga turniir 2017,
orienteerumise MM 2017, motokrossi juunioride MM 2017, rahvusvahelise kabe MM 2017,
laskmise juunioride EM 2016, Zoom8 klassi purjetamise MM 2016, kiir- ja välkmale EM
2016. 2018. aastal toimub Eestis curling’u EM, triatloni EM, laskesuusatamise noorte ja
juunioride MM, enduro MM etapp, rühmvõimlemise III Euroopa meistrivõistlused ja
rühmvõimlemise juunioride MM, sulgpalli juunioride EM. Eesti sportlased on võitnud
rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt üle 140 medali (2017 – 164, 2016 – 146, 2015 – 157),
millest ligikaudu 10% on klassikaliste olümpiaalade medalid.
Tiitlivõistlustel jätkuvalt konkurentsis püsimiseks ning liikumisharrastusega regulaarselt
tegelevate inimeste arvu märkimisväärseks tõstmiseks on vaja oluliselt suurendada spordi- ja
liikumisharrastuse riiklikku rahastamist ning teha muudatusi praeguses spordi
rahastamissüsteemis. 2016. aastal esitas kultuuriminister Vabariigi Valitsusele uue
rahastamismudeli rakendamise ettepanekud, mille aluseks on Riigikogus kinnitatud
arengustrateegia „Spordipoliitika põhialused 2030“ eesmärgid ja arengusuunad ning spordi
riikliku rahastamismudeli olemasolevate aluspõhimõtete ülevaatamise plaani. Spordi
rahastamise süsteemi muutmisse on olnud kaasatud Rahandusministeerium, EMTA, EOK ja
spordialaliidud. Koostöös on juba riiklikku rahastamissüsteemi muudetud selgemaks.
Olukorra parandamiseks on viimastel aastatel ellu kutsutud järgmised algatused.
1) Finaalturniirile kvalifitseerunud suurekoosseisuliste võistkonnaalade toetamise põhimõtete
heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt 2015. aastal, mis tagab finaalturniirile
kvalifitseerunud koondistele toetuse ettevalmistumiseks ja osalemiseks kuni 200 000 euro
ulatuses.
116
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
2) Treenerite tööjõukulu toetuse rakendamine alates 2015. aastast, mille eesmärk on
parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti ning väärtustada treeneri ametit.
Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning kindlustada kõrgema
kvalifikatsiooniga treenerite järelkasvu tulevikus. Treenerite tööjõukulude 50%-l
riigieelarvelisel toetusel on olnud väga suur korrastav mõju spordiorganisatsioonide
tegevusele treenerite rakendamisel. Kaheaastase kogemuse põhjal võib tõdeda, et on
toimunud oluline korrastumine treenerite töölepingute ning palkade ja maksude tasumise osas.
MTA analüüsi põhjal on spordiorganisatsioonidele sihtotstarbelise toetusena suunatud raha
kasutamine olnud 99,86% juhtudel eesmärgipärane ning maksulaekumine treenerite
tööjõukuludelt sisuliselt veatu. Tulenevalt treeneri toetuse määruse rakendamise kogemustest
ja vajadusest on määrusesse sisse viidud mõningad muudatused, mis on jõustunud 2017. ja
2018. aastal. Oluliseks muudatuseks on laste ja noortega tegelevate 5. ja kõrgema
kutsetasemega treenerite tööjõukulude katmise korra muutmine ning seetõttu on alates 2018.
aastast sätestatud treeningtundide summaarne piirmäär aastas, mille läbiviimist riik toetab.
Riigieelarvest toetatavate treeningtundide piirmäära kehtestamine ja riigieelarveliste
vahendite tõus (6,015 mln eurot) võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega 2018. aastal
tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 850 eurot kuus.
3) 01.09.2017 rakendus laste ja noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolne täiendav
toetussüsteem, mille eesmärk on suurendada 7–19-aastaste noorte võimalusi osaleda
kvaliteetses, süsteemses ja juhendatud huvihariduses ning huvitegevuses. Meetme
rakendajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. Täiendava toetuse eesmärk on parandada
eelkõige huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust ning suurendada
noorte võimalusi omandada teadmisi ja oskusi valitud huvialal. Omavalitsused peavad
huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagama vähemalt järgmistes valdkondades:
kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia.
4) 01.01.2018 rakendus tööandjatele soodustus, mille puhul töötajate sportimiskulude
hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.
Erisoodustusena ei maksustata järgmisi tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro
ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:
a) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
b) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
c) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
d) kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust
omava taastusraviarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või
kliinilise psühholoogi teenustele,
e) ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.
5) Rakendumisel on laste ujumise algõpetuse uue programmi elluviimine ujumisoskuse
taseme tõstmiseks, millesse riik panustab alates 2018. aastast igal aastal 1,2 miljonit eurot,
mille abil kaetakse ujulate kasutamise, õpilaste transpordi ja juhendajate tasustamise kulud.
Vabariigi Valitsus on kinnitanud põhikooli riikliku õppekava muudatuse kehalise kasvatuse
ainekava ujumise algõpetuse osas, Rahandusministeerium on välja töötanud ujumise
algõpetuse riigieelarvelise täiendava toetuse eraldamise põhimõtted ja toetussumma
eraldatakse otse kohalikele omavalitsustele alates 2018. aastast. Eesti Ujumisliidu kui ujumise
kompetentsikeskuse ülesanne on koolitada ujumistreenereid, juhendajaid ja õpetajaid ujumise
algõpetuse uue programmi metoodika alusel ning jälgida programmi elluviimist üleriigiliselt
ja tulemuseesmärkide saavutamist. Kultuuriministeerium toetab Eesti Ujumisliidu tegevusi
ujumise algõpetuse programmi elluviimise koordineerimisel.
117
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
6) Riigikogu iga-aastase täiendava toetuse (1,5 mln euro) suunamine Kultuuriministeeriumi
spordivaldkonna eelarvesse alates 2017. aastast, mille abil suurendati spordialaliitude toetust
1,0 miljoni euro ja EOK toetust 0,5 miljoni euro võrra. Toetuse jaotamisel spordialaliitudele
lähtutakse kultuuriministri määrusega kinnitatud ühtsetest kriteeriumidest ning Riigikogul ei
ole enam vajadust toetada spordialaliite aasta lõpus ühekordsete otsustega.
7) Loodud on seaduslik alus EOK võimalikuks rakendamiseks spordialaliitude toetuse
jaotamisel. Toetuste jaotamine toimuks kultuuriministri määrusega kinnitatud ühtsete
kriteeriumide alusel.
8) Riigikogu võttis 13.12.2017 vastu spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muudatuse, mille
kohaselt saavad spordiorganisatsioonid edaspidi vabatahtlikult spordivõistlustel tegutsevale
kohtunikule maksta hüvitist kuni 20 eurot päevas ja kuni 1040 eurot aastas maksuvabalt.
Lisaks on Kultuuriministeeriumi eelarves alates 2018. aastast ette nähtud 0,5 miljonit eurot
spordikohtunike tegevuse arendamiseks.
9) Valitsuskabineti 14.09.2017 nõupidamisel leppis valitsus kokku, et aastatel 2018–2020
arendatakse Kääriku Spordikeskus tänapäevaseks treeningkeskuseks. Selleks et luua Eesti
tippsportlastele ja noortele võimalusi treenida maailmatasemel tingimustes, otsustati eraldada
aastatel 2018–2020 ligikaudu 12 miljonit eurot Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks.
Kääriku spordikeskuse arendamine sisaldab spordihotelli laiendust, võistkonnamajade ehitust,
spordihoone rekonstrueerimist koos meditsiiniplokiga, konverentsi- ja toitlustushoone
rekonstrueerimist, pallimängude halli ehitust, kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamist,
kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni rajamist, heitealade väljaku rajamist, ujumisalade
rekonstrueerimist, rekreatsioonialade (välilava, karavanide parkla, saunade, telkimisala jm)
väljaehitamist.
10) Valitsus kiitis 7.09.2017 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks
Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri- ja
spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus 2018.
aastal ette 2 miljonit eurot. Taotlusvoor annab Eesti kultuuri- ja spordivaldkonna tegijatele
võimaluse korraldada suursündmusi, mis seni on rahanappuse tõttu jäänud toimumata, või
täiustada oma seniseid suurprojekte. Taotlusvooru hakkab rakendama ning hindama
Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja
Rahandusministeeriumi esindajad.
118
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et eestimaalastele meeldib liikuda ja sportida
üksinda või koos väiksema seltskonnaga. Kõigile inimestele avatud tervisespordikeskused on
liikumiseks ja sportimiseks väga head kohad. Liikumisharrastuse edendamisele aitab
kaasa regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine, mis võimaldab parandada piirkonnas
(maakonnas) vähemalt ühe kõigile elanikele tasuta kättesaadava tervisespordikeskuse
tingimusi. Vastutus piirkonnaüleste tervisespordikeskuste regulaarse hooldamise ja haldamise
üle on hajunud ja enamasti katab kõik tervisespordikeskuse ülalpidamisega seotud kulud
omavalitsus, kelle territooriumil keskus asub. Teiste omavalitsuste panus keskuste arengusse
ja ülalpidamisse on väike või olematu. Kultuuriministeeriumi eelarvest toetati 2017. aastal
9 keskuse arendamist kokku 100 000 euroga ning samas mahus jätkatakse toetamist ka 2018.
ja 2019. aastal. Lisaks nimetud toetusele on plaanis luua jätkuvalt regionaalsete
tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja
liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas, et tagada kvaliteetne
võimalus liikumisharrastusega tegelemiseks kõigile elanikele ja kaasata enam inimesi liikuma
värskes õhus looduslikus keskkonnas. Keskuste omanikeks on valdavalt kohalikud
omavalitsused. Kuna radade kasutamine on inimestele tasuta, ei ole kaasnevate teenuste
kasutamisega teenitav tulu piisav selleks, et keskusi arendada ega heal tasemel hallata. Välja
on töötatud ettepanekud tervisespordikeskuste arendamiseks koostöös SA Eesti Terviserajad
ja kohalike omavalitsuste, maakondade spordiliitude ja SA-ga ETR.
Rahvusvahelistele tiitlivõistlustele kvalifitseerunud sportlastele täiendava toetussüsteemi
loomise vajaduse analüüsimine. Eesmärk on analüüsida, kas ja millises mahus on vaja luua
lisarahastuse toel eraldi toetusmeede koondise tasemel sportlaste ja võistkonnaalade
rahvuskoondiste toetamiseks nii täiskasvanute, juunioride kui ka noorte tasandil, mis
puudutab osalemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning nendeks valmistumist. Praegu ei
suuda spordialaliidud alati tagada sportlastele ettevalmistust ja lähetamist tiitlivõistlustele.
Paljudel juhtudel peavad lapsevanemad katma noorte ja juunioride tiitlivõistlustel osalemise
kulud. On esinenud olukordi, kus tiitlivõistlustel ei osale parim sportlane, vaid see, kes on
võimeline enda lähetuskulud ise katma. Vajaduse korral kaalutakse toetusmeetme
rakendamist alates 2019. aastast.
2017. aasta juunis tõdeti peaministri, rahandus- ja kultuuriministri kohtumisel soovi ja
vajadust praegust sportlastele stipendiumi maksmise korda parandada. Praegu kehtiv
stipendiumi regulatsioon ei vasta spordivaldkonna ootustele ja vajab täiustamist. Sellest
tulenevalt on Kultuuriministeerium kokku kutsunud töögrupi ning alustanud võimalike
lahenduste väljatöötamist. Kaasatud on Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Eesti
Olümpiakomitee ja spordialaliidud. 2018. aastal soovib töögrupp esitada oma ettepanekud
kultuuriministrile ning vajadusel alustada seadusandluse muudatustega.
119
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Spordiseaduse kui valdkonda reguleeriva Spordi laiapõhjalisem sidumine teiste
seaduse olemasolu. valdkondadega (nt sotsiaalvaldkond, lõimumine,
turism, kaitsevõime). Koostöö tõhustamine
Riigikogus vastuvõetud „Eesti spordipoliitika SoMi, KaMi, SiMi ning HTMiga, et panustada
põhialused aastani 2030“, mis annab eesmärgid senisest enam spordi ja liikumisharrastuse
ja arengusuunad. edendamisse.
Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate Programmi Erasmus+ raames toimuvates
inimeste arvu stabiilne kasv. Sellele on kaasa projektides osalemine ning teiste riikide
aidanud spordiklubide järjepidev kasv ja areng, praktikate uurimine ja kasutamine.
sh järjest laiem valik pakutavatest teenustest,
„Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Alates 2018. aastast rakenduva taotlusvooru toel
raames läbi viidud sportlikku eluviisi järgima on võimalik tuua Eestisse senisest enam
kutsuvad meediakampaaniad, vastava kirjanduse kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi.
väljaandmine, tegevustoetused Suurvõistluste korraldamine Eestis avaldab
liikumisharrastust edendavatele spordi- positiivset mõju nii sotsiaalses kui ka
organisatsioonidele, 2014. aastal esmakordselt majanduslikus mõõtmes.
korraldatud liikumisaasta, 2015. aastast toimuv
ELi spordinädal ning 2017. aastal Euroopa Liidu Haldusreformi tulemusena on vähenenud
Nõukogu raames toimunud rahvusvaheline kohalike omavalitsuste arv ning haldusreformi
konverents ning spordinädala avamine Tartus. tulemusena peaksid kohalikud omavalitsused
muutuma tugevamaks ning sellest tulenevalt
Vabariigi Valitsus on kokku leppinud, et alates peaks suurenema ka nende võimekus panustada
2018. aastast kaotatakse osaliselt tööandjate senisest enam sporditegevusse.
kohustus tasuda töötaja sportimiskuludelt
erisoodustusega seotud maks.
Järjepidevalt uueneva spordiregistri olemasolu. Sporditaristu parem ja koordineeritum
Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv korrastamine, arendamine ja kasutamine.
spordi andmekogu, mille eesmärk on arvestuse
pidamine Eesti spordiorganisatsioonide,
spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle
sporditegevuse korraldamise, juhtimise ning
sporditegevuses osalemise tõhustamiseks.
Spordiregistri olemasolu võimaldab langetada
tõenditel põhinevaid poliitilisi otsuseid.
Riigieelarveliste vahendite jaotamiseks on Senisest enam tuleb väärtustada treeneri
kindlad kriteeriumid. Kehtestatud on elukutset.
põhimõtted, mille täitmise alusel on
spordiorganisatsioonidel võimalus
kvalifitseeruda riigieelarvelisele toetusele.
Eesti korraldab igal aastal edukalt mitmeid
kõrgetasemelisi tiitlivõistlusi,
maailmakarikaetappe, rahvusvahelisi turniire ja
muid olulisi võistlusi.
Euroopa Liidu kutsenõuetele vastava 8-
tasemelise treenerite kutsesüsteemi olemasolu.
Kutsega treenerite töötamine spordisüsteemis
tõstab usaldusväärsust nii lastevanemate kui ka
täiskasvanud harrastajate hulgas.
120
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Laste ja noortega tegelevatele 5. ja kõrgema
kutsetasemega treeneritele on loodud
tööjõukulude toetussüsteem sotsiaalsete
garantiide tagamiseks.
EOK on oluline koostööpartner, kelle kaudu on
hasartmängumaksu vahendite toel tagatud selge
ja tõhus olümpiaettevalmistussüsteem.
Vabariigi Valitsus on otsustanud toetada aastatel
2018–2020 Kääriku Spordikeskuse
väljaarendamist tänapäevaseks
treeningkeskuseks.
Nõrkused Ohud
Mitmete tegevuste koordineerimine riiklikul Väheneb usk ausasse sporti. Spordivõistlustega
tasandil vajab täpsustamist ning koostöö manipuleerimine ja dopingujuhtumid mõjutavad
ministeeriumide vahel vajab tugevdamist. Need negatiivselt inimeste suhtumist. Selle
nõrkused mõjutavad oluliselt ka spordiga tulemusena võib väheneda nii inimeste huvi
tegelevaid noori ja neile suunatud programmide spordiga tegelemise, selle jälgimise kui ka
elluviimist. toetamise vastu.
Rollide jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste Üks suuremaid spordi valdkonna rahastajaid on
vahel on ebaselge. kohalikud omavalitsused. Oluliselt on kasvanud
spordiobjektide ülalpidamiskulud, mis jätab
Paljudel spordialaliitudel ei ole piisavalt rahalisi sporditegevusteks vähem raha.
vahendeid, et tagada kõikidele sportlastele
ettevalmistus ja lähetamine rahvusvahelistele ELi välisabi vähenemisel tekib üldine surve
tiitlivõistlustele. Tippspordi arendamisel esineb riigieelarvele, mis võib mõjutada
palju projektipõhist lähenemist, kus spordivaldkonna rahastamist tervikuna
tiitlivõistlusteks ettevalmistumine ja osalemine negatiivselt.
sõltub ühekordsetest Eesti Kultuurkapitali ja Demograafiline olukord: rahvastik väheneb ja
Hasartmängumaksu Nõukogu otsustest. vananeb. See mõjutab nii noor- ja tippsportlaste
Paljudel sportlastel puuduvad sotsiaalsed kui ka nende treenerite kandepinda, mis
garantiid ning nende peamine sissetulek on omakorda avaldab aastate pärast negatiivset
stipendium. Praegu kehtiv stipendiumi mõju Eesti sportlaste esinemisele tiitlivõistlustel.
regulatsioon ei vasta kõigile spordivaldkonna
ootustele ning vajab ülevaatamist. Sportlaste Sportlane kui elukutse on ühiskonnas järjest
sotsiaalsed garantiid on süsteemselt tagatud vähem väärtustatud. Sageli ei ole sportlasele
ainult EOK toetust saavatel tippsportlastel. loodud spordis osalemiseks vajalikke tingimusi
Väiksematele sihtgruppidele suunatud (tagatud ei ole sotsiaalsed garantiid,
spetsiifiliste teenuste pakkumine on väga treeningutingimused, taustajõudude olemasolu)
vähene, sh puuetega inimesed ja eakad jne. ja sportlased loobuvad spordis osalemisest
Suuremale hulgale regulaarselt spordiga õppimise või töötamise kasuks.
tegelevatele noortele ja liikumisharrastusega
regulaarselt tegelevatele inimestele ei ole
tervisekontroll endiselt kättesaadav.
Eestlaste regulaarne liikumisharrastus on
viimastel aastatel küll tõusnud, kuid endiselt on
suur mahajäämus Põhjamaadest, kus
Eurobaromeetri andmetel liigub regulaarselt
ligikaudu 70% elanikest. Tervena elatud aastates
on suur mahajäämus Põhjamaadest (meestel ca
121
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
20 ja naistel 16 aastat vähem Rootsiga
võrreldes). See põhjustab elukvaliteedi languse,
vähema sotsiaalse kaasatuse jne.
ELi finantsperioodi 2014–2020 eesmärkide
saavutamisel, kus peamine eesmärk on hõive
tõstmine ja üks peamisi probleeme tervisest
tulenevate probleemide tekkimine tööhõivest
väljalangemisel, ei ole arvestatud spordi ja
liikumisharrastuse rolli, arvestades tööealise
elanikkonna vähenemist ja vananemist riigis.
Treenerite tööjõukulude toetust on rakendatud
alates 2015. aastast. Perioodil 2015–2017 ei ole
eelarvelised rahalised vahendid olnud piisavad,
et tagada kõigile 5. ja kõrgema kutsetasemega
treeneritele tööjõukulude toetus planeeritud
mahus. 2017. aastal treenerite tööjõukulude
toetuse määrusesse sisseviidud muudatus ja
eelarveliste vahendite oluline tõus võimaldavad
täiskoormusega töötavale treenerile koostöös
spordiorganisatsioonidega maksta brutotöötasu
vähemalt 850 eurot kuus, mis aga jääb endiselt
maha riigi keskmisest brutotöötasust kuus.
Treenerite töötasu ei ole veel
konkurentsivõimeline Eesti keskmise
brutotöötasuga.
Paljudel spordialadel puudub Eestis korralikul
tasemel treening- ja võistluskeskus.
Liikumist soodustavale elukeskkonnale ei
pöörata piisavalt tähelepanu.
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Jätkuvalt on vajalik tegeleda treenerite töötingimuste parandamisega ja nende sotsiaalse
panuse väärtustamisega, et tagada üleriigiliselt vajalik inimressurss, kes aitaks kasvatada
noortes spordiarmastust ning arendaks nende kehalisi võimeid ja oskusi. Eestis on
treenerite teemat aktiivselt arendatud enam kui 10 aastat. Just tänu saavutatud
edusammudele valiti treenerite roll ühiskonnas spordivaldkonna peateemaks Euroopa
Liidu Nõukogu eesistumisperioodil 2017. aastal. Treenerid on spordivaldkonna
võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab väga paljusid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju
ka muudele valdkondadele, näiteks tervishoiule. Treenerid kui väärtuste ja eluks vajalike
sotsiaalsete oskuste õpetajad, elukvaliteeti tõstvate liikumisharjumuste kujundajad ning
ühiskonna sidustajad aitavad kaasa tänapäeva ühiskonna ees seisvate oluliste väljakutsete
lahendamisele. Treenerite roll ühiskonnas on oluliselt laiem kui suurendada vaid sporti
harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel. Treeneritesse on vaja
jätkuvalt panustada, kuna nad kannavad endas laiemat ühiskondlikku rolli. Lähiaastate
eesmärk on tõsta jätkuvalt treenerite brutotöötasu. Selle eesmärgi saavutamisele on
oluliselt kaasa aidanud riikliku treenerite tööjõukulude toetussüsteemi rakendamine, mis
on kasutusel 2015. aastast. Riiklik tööjõukulude toetussüsteem on rakendunud rahaliste
122
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
vahendite puuduse tõttu vaid osaliselt. Olukorra lahendamiseks on vaja järgmistel aastatel
suurendada treenerite tööjõukulude toetuseks ette nähtud riigieelarveliste vahendite
mahtu. Sel viisil on võimalik tagada vajalik inimressurss, kes aitab kasvatada noortes
spordiarmastust ning arendab nende kehalisi võimeid ja oskusi, mis omakorda aitab
suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel.
2) Senisest enam tuleb panustada võitlusesse dopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise
vastu. Ennekõike tuleb tõsta sportlaste, treenerite ja teiste taustajõudude teadlikkust.
Vajalik on tõsta SA Eesti Antidoping korraldatavate teavitustegevuste ja dopinguproovide
mahtu. Koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja
Välisministeeriumiga tuleb võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu ja
täiendada Eesti seadusi.
3) Regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate elanike osakaal on viimastel aastatel küll
stabiilselt tõusnud, kuid endiselt on oluline pöörata tähelepanu inimeste
liikumisharjumustele, sest 33% elanikest ei tegele liikumisharrastusega üldse. Regulaarne
liikumine aitab mitmeid haigusi ennetada ja ülemäärast kehakaalu vähendada. Riigi
ülesanne on ennekõike tingimuste loomine liikumisharrastusega tegelemiseks. Tööandjate
vabastamine osaliselt töötaja sportimiskuludelt erisoodustuse tasumise kohustusest aitab
kaasa liikumist soodustava keskkonna loomisele. Eelseisvatel aastatel on kavas koostöös
kohalike omavalitsustega analüüsida liikumispaikade arendamist ja toetamist. Tervena
elatud aastad määravad inimeste elukvaliteedi. Samuti ollakse hea tervisega sotsiaalselt
aktiivsemad ja elanikkond on tegusam. Soovime liikumisharrastuse suurendamiseks teha
tõhusamalt koostööd teiste ministeeriumidega.
4) Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi
vahelise koostöö parandamine ja laiendamine eesmärgiga tagada sotsiaalselt aktiivsete
ühiskonna liikmete kasvatamine, kogu elanikkonna teadlikkuse tõstmine tervislike
eluviiside järgimise vajalikkusest ja mitmesuguste tegevuste ellukutsumiseks erinevate
sihtgruppide (näiteks eakad ja erivajadustega inimesed) kaasamiseks.
5) Sporditegevuse korraldamise eesmärkide ja rollijaotamise määratlemine riigi ja kohalike
omavalitsuste tasandil silmas pidades haldusreformi elluviimisel tekkinud suuremaid
omavalitsusi ja eeldatavalt nende võimekuse kasvu.
6) Paljudel spordialaliitudel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada kõikidele koondise
tasemel sportlastele ja võistkondlike alade koondvõistkonna liikmetele ettevalmistus ja
lähetamine rahvusvahelistele tiitlivõistlustele – seda nii täiskasvanute, juunioride kui ka
noorte tasandil. Tippspordi arendamisel esineb palju projektipõhist lähenemist, kus
tiitlivõistlusteks ettevalmistumine ja osalemine sõltub Eesti Kultuurkapitali ja
Hasartmängumaksu Nõukogu ühekordsetest otsustest. Kultuuriministeerium on nimetatud
teemat analüüsinud 2017. aastal ning seadnud eesmärgiks luua lisarahastuse toel eraldi
toetussüsteem koondise tasemel sportlaste ja võistkondlike alade koondvõistkondade
toetamiseks. Analüüsi ettepanekuid on kavas tutvustada Vabariigi Valitsusele võimaliku
lahenduse leidmiseks riigieelarveliste rahaliste vahendite toel.
123
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
7) Lahendamist vajab sportlastele makstavate stipendiumide teema. Kultuuriministeerium on
kaasanud ühistele aruteludele Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eesti
Olümpiakomitee esindajad. Leiti, et praegune stipendiumisõnastus seaduses – tulevikku
suunatud toetus, mida makstakse teadmiste ja oskuste omandamise, võimete arendamise
ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks – on liiga laialt tõlgendatav.
Peamine vaidlusobjekt on hinnang, kas tegemist on töösuhtega, mis peaks olema
tasustatud töötasuna või vabatahtliku sporditegevusega, kus stipendiumi maksmine
tegevuse toetamiseks on õigustatud. Jõuti järeldusele, et kõikide osapoolte huvides on
vajalik selgema õigusruumi loomine. Kuna eri valdkondade (sport, kultuur, haridus,
usulised ühingud) iseloomud ja sihtgrupid on erinevad, siis on vaja kasutada eri
valdkondade puhul erinevat lähenemist. Arvestades küsimuse olulisust ja keerukust, on
seadusemuudatuste väljatöötamiseks vajalik seotud isikuid kaasava töögrupi
moodustamine, et jõuda vajaliku lahenduseni.
8) Eesti spordimaastikul puudub spordilaagrite läbiviimiseks tänapäevane ühtne kompleks,
kus oleks võimalik tegeleda alaspetsiifiliselt ning samaaegselt oleks tagatud
kõrvaltegevuste (treeningtegevuse analüüs, meditsiin, toitlustamine ja ööbimine)
võimaldamine. Aastatel 2018–2020 on kavas renoveerida amortiseerunud Kääriku
spordikeskus ajakohaseks treeningkeskuseks. Renoveeritakse olemasolev
kergejõustikustaadion, rajatakse kunstmurukattega jalgpalliväljak ja pallimängude
spordihoone, uuendatakse spordihotell ja ehitatakse välja võistkonnamajad. Käärikule
tekkiv moodne treeningkeskus annab suuremale osale spordialadest võimaluse treenida
Eestis, mitte välismaa spordibaasides. Kääriku spordikeskuse väljaarendamisega
lahendatakse üks spordivaldkonna kauaaegne kitsaskoht.
124
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3. Tulemusvaldkond: lõimumine
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis kokku ligi 190 rahvuse esindajaid. 69%
elanikkonnast on eestlased, 25% venelased, 2% ukrainlased, 1% valgevenelased ning 0,8%
soomlased. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Eestis 1 354 776
elanikku, kellest 1 257 734 on Eesti kodanikud. Kehtiva elamisloa alusel elab Eestis 77 268
24
määratlemata kodakondsusega isikut ehk 5,7% elanikkonnast. Teiste riikide kodakondsusega
isikutest on kõige rohkem Venemaa (88 964) ja Ukraina kodanikke (8278). ELi kodanikest
elab Eestis enim Soome kodanikke (8238). 2017. aastal sai naturalisatsiooni korras Eesti
kodakondsuse 826 isikut.
Euroopa Liidus on viimastel aastatel järsult kasvanud rahvusvahelise kaitse taotluste arv, mis
25
oli nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal umbes 1,3 miljonit . Rändekriis toob uusi väljakutseid
ka Eesti lõimumispoliitikasse. Eelseisvatel aastatel tuleb rohkem tähelepanu pöörata
uussisserändajate, sh rahvusvahelise kaitse saanud inimeste lõimumise toetamisele ning
mitmekesisust väärtustava poliitilise kultuuri kujundamisele ühiskonnas.
Lõimumistegevused lähtuvad valdkondlikus arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ seatud
eesmärkidest ja plaanitud meetmetest, samuti kohustustest ja eesmärkidest, mida toob kaasa
Eesti liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides, ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute
järgimine ning Euroopa Liidu tasandil kindlaks määratud ja kooskõlastatud õigus- ja
tegevuspõhimõtete raamistiku arvestamine.
26
2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustest lähtudes on ühiskonna
sidusus olulistes võtmevaldkondades (eesti keele oskus, riigiidentiteet, kodakondsus jt)
suurenenud. Monitooringu põhjal soovib 55% määratlemata kodakondsusega isikutest endale
Eesti kodakondsust, muukeelsest elanikkonnast ei oska eesti keelt üldse 10% (2015. aasta
EIMi järgi oli see 15%). Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste
piirkondadega endist viisi kõige nõrgemad (vähene eesti keele oskus, vähem kontakte
eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne).
Lõimumine on ühiskonda tervikuna läbiv protsess. Tähelepanu tuleb pöörata kogu ühiskonna
väärtusorientatsioonide kujundamisele, avatud hoiakute suurendamisele ning lõimimisele kui
kahesuunalisele protsessile, mis hõlmab ka eestlaskonda. Jätkuvalt tuleb panustada eesti
keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise toetamisele
ühiskonnas. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni
toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori
organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja
kodanikuühiskonna organisatsioonid.
Võrdse kohtlemise põhimõtete teadvustamine ja rakendamine aitab vältida rahvusest ning
rassilisest kuuluvusest tingitud ebavõrdsust ja eraldatust, mis omakorda toetab sidusa
ühiskonna loomise eesmärki. Lõimumist toetavate hoiakute avatumaks muutmisel on oluline
roll kommunikatsioonil ning eri ühiskonnarühmade aktiivsetel ja positiivsetel kontaktidel.
Lõimumispoliitika on horisontaalse iseloomuga ja hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut
24
Kehtiv elamisluba või -õigus oli 01.01.2018. a seisuga 80 339 määratlemata kodakondsusega isikul (allikas: PPA), isikute tegelik elukoht
pole teada.
25
Eurostati andmed: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/13562.pdf
26
Uuringu viisid läbi Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Järgmine integratsioonimonitooring
viiakse läbi 2020. a.
125
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
poliitikavaldkonda. Teadmistepõhise ja tulemusliku poliitika kujundamiseks ja selle edukaks
elluviimiseks tuleb suurendada eri organisatsioonide vahelist koostööd (avaliku- ja
erasektori ning kodanikuühiskonna tasandil) ning seirata ühiskonnas toimuvaid
lõimumisprotsesse. Tugevdamist vajab koostöö lõimumisvaldkonnas kohalike
omavalitsuste ning erasektoriga. Tagamaks lõimumist toetavate tegevuste jätkusuutlikkust,
arendatakse kohaliku omavalitsuse kui teenusepakkuja potentsiaali valdkondlike
eesmärkide elluviimisel, sh suurendatakse kohalike omavalitsuste informeeritust
lõimumisvaldkonnas toimuvatest arengutest ja võimalustest sellesse panustada.
Kultuuriministeerium aitab kaasa Eesti kodakondsuse väärtustamisele ning määratlemata
kodakondsusega isikute arvu vähendamisele Eesti ühiskonnas ja sellega seotud
teavitustegevustele. Selleks on kavas tutvustada määratlemata kodakondsusega isikutele
muudatusi kodakondsuse seaduses ja pöörata tähelepanu teadlikkuse tõstmisele kodakondsuse
omandamise võimalustest. Eraldi tähelepanu väärivad määratlemata kodakondsusega isikud,
kes valdavad enda hinnangul eesti keelt hästi, kuid ei soovi erinevatel põhjustel kodakondsust
taotleda. Kaasamaks sihtgruppi kodanikuühiskonna algatustesse, edendatakse kodakondsust
väärtustavaid teavitustegevusi ja ametkondadevahelist koordineeritud koostööd.
Riigikeele oskus on eeldus ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks ning lõimumist toetavate
väärtushoiakute levikuks ja kinnistumiseks vähelõimunud elanikkonnas. Eesti keelest
erineva emakeelega püsielanike riigikeele oskuse parandamiseks pakutakse eesti keele
kursusi, keele praktiseerimiseks keeleklubisid, keelekohvikuid, õpilasvahetusi jt
mitteformaalse õppe vorme. Eesmärgiga tagada sihtgrupile kvaliteetne ja järjepidev
eesti keele õpe, luuakse 2018. aastal koostöös Tartu Ülikooli ja teiste valdkondlike
koostööpartneritega Tallinnas ja Narvas eesti keele majad, mis korraldavad eesti keele
kursusi, tegelevad keeleõpetajate täienduskoolitusega ja keeleõppe nõustamisega ning
pakuvad eesti keele omandamist toetavaid tugimeetmeid.
Arvestades varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arvu kasvu Euroopa Liidus,
avaldas Euroopa Komisjon 13.05.2015 Euroopa rände tegevuskava, mis nõuab
liikmesriikidelt kiireloomulisi ja pikaajalisi meetmeid rahvusvahelise kaitse saajate
kohanemise ja lõimumise toetamiseks. Sellest tulenevalt arendab Kultuuriministeerium välja
meetmeid ja tegevusi rahvusvahelise kaitse saajatele koostöös partnerministeeriumide ja -
organisatsioonidega.
Kultuuriministeerium aitab kaasa eri rahvusest noorte vastastikuste kontaktide tekkele ja
soodustab nende osalemist kodanikuühiskonnas. Võrreldes vanemaealiste eesti keelest
erineva emakeelega püsielanikega, on muukeelsete noorte lõimumisnäitajad paremad. Nad
valdavad paremini eesti keelt, nende hulgas on rohkem Eesti kodanikke ning nad usaldavad
riigiinstitutsioone peaaegu sama palju nagu nende eakaaslastest eestlased. Lõimumise
seisukohalt on oluline seda positiivset arengut toetada ja kindlustada, pakkudes noortele
nende huvidele vastavaid koostöövõimalusi.
Suuremat tähelepanu vajab Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamine
poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse. Selleks rakendatakse Ida-Virumaa
tegevuskavas plaanitud meetmeid ja tegevusi kõikides Kultuuriministeeriumi
vastutusvaldkondades. Rahandusministeeriumi eestvedamisel on koostamisel täiendav Ida-
Virumaa programm fookusega elavdada ettevõtlust Ida-Virumaal.
126
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Tugevused Võimalused
Sihtrühmade, KOVide, valitsus- ja Tõhustada eri sektorite (KOV, erasektor,
rakendusasutuste laialdane kaasamine vabaühendused) vahelist koostööd
valdkondliku arengukava elluviimisse ja lõimumisvaldkonna eesmärkide elluviimisel.
poliitika planeerimisse. Erinevate
poliitikavaldkondade koostöö eri Laiendada kultuurilist lõimumist, mis toetab
valitsustasanditel aitab kaasa osasaamist, kaasamist ja ühistegevusi Eesti
poliitikaeesmärkide elluviimisele. kultuurielus ja ühiskonnas laiemalt.
Eesti keele oskuse järjepidev paranemine Kasutada naturalisatsioonitempo tõstmiseks
sihtrühma hulgas, sh eesti keele oskuse sihtgrupi motiveerimist, sh individuaalset
positiivse sümboolse tähenduse suurenemine lähenemist ning avalikke arutelusid, teavitamaks
eesti keelest erineva emakeelega rahvastiku Eesti kodakondsuse saamise võimalustest.
seas. Suuremat tähelepanu pöörata määratlemata
kodakondsusega isikutele, kes valdavad enda
Eesti keele õppimise mitteformaalsete vormide hinnangul eesti keelt hästi. Ajakohaste ja
ja võimaluste loomine vähelõimunutele ja interaktiivsete õppevormide laiem kasutamine.
kohanemisprogrammi rakendamine Eesti keele õppes pöörata enam tähelepanu eesti
uusimmigrantidele, sihtgrupi kaasamine keele õpetamise kvaliteedile ning õppe
ühiskonnaellu. paindlikkusele.
Määratlemata kodakondsusega isikute arvu Arendatakse edasi digitaalset õppevara
vähenemine. iseseisvaks keeleõppeks piiratud õpi- ja
praktiseerimisvõimalustega inimestele, kes on
Rahvusvähemuste kultuuriühenduste olemasolu õppinud eesti keelt 0–A2 tasemel keeleõppe
ja pikaajaline toimimine. Sihtrühma aktiivse osa keskkonnas „Keeleklikk“.
motiveeritus panustada lõimumisse.
Teisest rahvusest noorte usaldus Eesti Arvestades ressursside nappust täiskasvanute
riigiinstitutsioonide vastu on lähedane keeleõppe korraldamiseks, prioriseerida
eestikeelsete noorte omale, st oluliselt kõrgem keeleõppes osalevaid sihtrühmi. Suurendada
kui venekeelsel vanemal põlvkonnal. Eesti erialase keeleõppe kättesaadavust töötavatele
riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis inimestele eesmärgiga tõsta nende
on seotud teistest rahvustest Eesti inimeste konkurentsivõimet tööturul.
kuuluvustundega ja eestlaste
kaasamisvalmidusega, on head. Tõusnud on Aidata kaasa eri rahvusest noorte vastastikuste
võrdsete võimaluste tajumine ühiskonnaelus kontaktide tekkele, toetada noorte huvidele
27
osalemisel . vastavaid koostöövõimalusi, sh õpilasvahetusi,
keele-ja noortelaagreid, noortekohtumisi.
Toetada rahvusvähemuste organisatsioonides
aktiivseid ühise kultuuriruumi tekkesse
panustajaid, pakkudes neile koolitusi ja toetades
nende koostööd riigi ja omavalitsustega.
Toetada lõimumiskava tegevuste abil kõigi
Valdkondliku arengukava ja ELi uue sihtrühmade üleselt tegevusi, mis suurendavad
finantsperioodi rõhuasetus on lõimumise laiemal osalust tööturul. See võimaldab kaasata
kontekstil ning see toetab inimeste võimekust erinevaid sihtrühmi lõimumisprotsessi kõige
osaleda tööturul. laiemalt.
Kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike
27
EIM 2017
127
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Lõimumist toetavate hoiakute avatumaks avatuse suurendamine ja lõimumist toetavate
muutmiseks on tõhustatud hoiakute kujundamine, sallivuse suurendamine
kommunikatsioonitegevusi, sh on tööd ühiskonnagruppide vahel.
alustanud venekeelne telekanal ETV+.
Lõimumistegevuste kvaliteetseks planeerimiseks
Toetatakse kultuurilist ja keelelist mitmekesisust analüüsitakse lõimumispoliitika tegevuste
töökohtadel eesmärgiga kujundada avalik sektor säästlikkust, tõhusust ja mõjusust uue
võrdse kohtlemise edendamisel tööandjana valdkondliku arengukava koostamiseks.
teenäitajaks.
Nõrkused Ohud
Lõimumine kui valdkondadeülene Valdkonna kui kahepoolse protsessi mitte-
poliitikavaldkond nõuab selget ja laialdast tunnustamine, alarahastatus, nõrk koordinatsioon
strateegilist planeerimist. ja vastutuspiiride hajumine, mis ei võimalda
poliitikaeesmärke realiseerida. Lähitulevikus
Töötuse määr, s.o töötute osakaal kõigist potentsiaalselt suurenev sisseränne paneb riigile
tööturul aktiivsetest inimestest on teistest suurema koormuse pakkuda uussisserändajatele,
rahvustest inimeste seas kõrgem kui eestlaste pagulastele ja rahvusvahelise kaitse saajatele
seas. Sihtrühma toimetulekuraskused teenuseid ning kujundada nende kohanemiseks
peegeldavad nende osalemist ühiskonnaelus. ja hilisemaks lõimumiseks soodne väärtusfoon,
mis vajab rohkem ressursse.
Erinevatest rahvustest noorte kaasamise
võimekus kodanikeühendustesse, sh Lõimumisteenuseid rahastatakse valdavalt
rahvakultuuriseltside tegevusse, on madal. Euroopa Liidu struktuurifondidest. Euroopa
Komisjon on otsustanud vähendada rahastamist
Ebavõrdsust tööturul, sh karjääritegemise uuel perioodil ning alates 2021. aastast tuleb
võimalustes, tunnetavad rohkem nooremas lõimumispoliitikas kasutada senisest rohkem
28
tööeas teisest rahvusest inimesed. riigieelarvelisi vahendeid, mille maht ei pruugi
jääda samaks ning lõimumisteenuste ja -
Määratlemata kodakondsusega isikute hulk
meetmete maht võib seetõttu väheneda.
väheneb aeglaselt. Määratlemata
kodakondsusega inimeste hulgas on palju Eestis Kasvav sallimatuse ja võõristustunde teke
sündinud ja eesti keelt oskavaid noori, kes ühiskonnas eri kultuuridest, rahvustest ja
võiksid taotleda Eesti kodakondsust, aga ei tee religiooniga inimeste vastu takistab sidusa
seda erinevatel põhjustel. ühiskonna teket ja suurendab ühiskonnasiseseid
konflikte. Lõimumisvaldkonna ja
Rahvuskultuuriseltsid ja vähemusrahvuste
rahvusküsimuse jätkuv politiseerimine
kultuuriühingud on organisatsiooniliselt nõrgad.
valimisvõitluses toob kaasa rahvusrühmade
Pakutavate eesti keele kursuste ebaühtlane vastandumise ja nõrgestab valdkonnas tehtud
kvaliteet pärsib õpimotivatsiooni. edusamme.
Ühise kommunikatsioonivälja piiratus. Eesti Riikliku rahastuse vähesus ei toeta eri rahvus- ja
infokanalite vähene kasutatavus Ida-Virumaal. vähemuskultuuride sidusat arengut ega
Uussisserändajatele tugiteenuseid pakkuvate kontaktvõrgustike teket ühiskonnas, alandab
ingliskeelsete infokanalite vähesus. organisatsioonide arenguvõimekust, sh noorte
kaasamist organisatsioonide töösse nende
Ühiskonnas on hirmud seoses rändepoliitikaga. jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eesti avalikkuse
Kohalike omavalitsuste vähene huvi ja aktiivsus vähene teadlikkus eri rahvuskultuuriseltside
lõimumist toetavate tegevuste läbiviimisel. tegevusest.
Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on võrreldes Sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse
teiste Eesti piirkondadega läbivalt nõrgemad. tajumine teisest rahvusest elanike seas suurendab
Ida-Virumaa linnades on teisest rahvusest nende rahulolematust ja umbusaldust Eesti riigi
28
EIM 2017
128
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
elanike enesehinnanguline riigikeele oskus vastu, mida on võimalik välispoliitiliselt
kõige madalam. kasutada Eesti sisemise stabiilsuse
nõrgestamiseks. Samuti tajutakse venekeelsete
koolide osalisele eestikeelsele aineõppele
Teistest rahvustest elanike kui tervikgrupi ülemineku reformi tulemusi negatiivsena.
usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on Pagulaste kohanemise ja lõimumise toetamiseks
võrreldes eestlastega endiselt oluliselt madalam. mõeldud teenused ei ole piisavad. See võib
suurendada kultuuridevaheliste konfliktide
Eesti rahvuskaaslaste poliitika vähene esinemist Eestis.
teadvustamine, vastutuse hajusus ja valdkonna
alarahastatus. Ühiskonna sotsiaalse sidususe nõrgenemine
annab võimaluse kasutada konfliktiallikana
Hõimurahvaste identiteedi, kultuuri ja keele eesti- ja venekeelse rahvastiku vastandumist.
säilitamist soodustavat tegevust tõlgendab
Venemaa Föderatsioon riigivastase tegevusena. Välismaalt tagasipöörduvatele Eesti kodanikele
pakutakse liiga vähe ühiskonda
tagasisulandumist ja tööturul rakendamist
toetavaid teenuseid, mistõttu jääb kasutamata
sihtgrupi potentsiaal tööturul ja Eesti riigi
mainekujunduses ning kultuuriekspordis.
Eesti diasporaa tegevuste ja potentsiaali vähene
teadvustamine ühiskonnas, koostöö puudumine
Eesti ja eestlaste diasporaade vahel erinevates
eluvaldkondades.
Hõimurahvaste identiteedi säilitamist oma
kultuuri ja keele kaitseks, sh koostöösoovi Eesti,
Soome ja Ungariga tõlgendavad Venemaa
võimud vääriti ja ülipolitiseeritult, mis takistab
kultuurikontaktide teket riiklikul, kohalikul ja
kodanikuühiskonna tasandil.
Riskide maandamiseks vajalikud tegevused
1) Lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamine on pikaajaline protsess, millesse on
kaasatud suur hulk eri organisatsioone ja mille tegevused hõlmavad paljude
ministeeriumide tegevusvaldkondi. Administratiivselt on riskiks vähene koordinatsioon
eri institutsioonide vahel, mille tulemusena võib poliitika rakendamine olla ebatõhus.
Riski maandab arengukava „Lõimuv Eesti 2020“, mis on koostatud eri ministeeriumide ja
sidusgruppide koostöös ning mille elluviimist koordineerib ministeeriumidevaheline
juhtrühm ja -komitee. Samuti on lisandunud ministeeriumide omavahelist koostööd
suurendavad koostöövormid: Siseministeeriumi juures tegutsev pagulaste
koordinatsioonikogu, lõimumise kevadine akadeemia Koolimäel, Kultuuriministeeriumi ja
teiste ministeeriumide omavahelised koostööpäevakud, Integratsiooni SA ja
Kultuurministeeriumi igakuised kokkusaamised, samuti koolitused ja infopäevad
kultuuriasutustele.
2) Sihtrühma aspektist on riskiks seni elluviidud tegevuste lõppemine, nende mahu või
kättesaadavuse vähendamine (näiteks keeleõpe), kuid eelkõige sihtgrupi
motivatsioonipuudus. Riski maandavad arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ planeeritud
erinevad kommunikatsiooni- ja teavitustegevused ning koalitsioonileppest tulenevate
keelemajade loomine Narva ja Tallinnasse.
129
Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
3) Valdkonna eesmärkide saavutamine tugineb nii riigieelarvelisele kui ka Euroopa Liidu
poolsele rahastamisele. Riski maandamiseks on lõimumist tagavad teenused vaja välja
kujundada sellisena, et need oleksid jätkusuutlikud ka pärast Euroopa Liidu
struktuurivahendite toetusperioodi lõppemist. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2014–
2020 vahendite lõimumismeetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda
vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ väljumisstrateegia on
kirjeldatud toetuse andmise tingimustes. Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi
2020+ planeerimine võtab arvesse valdkondlikke riske ja väljakutseid.
4) Suuremat tähelepanu vajab lõimumispoliitika sidusus diasporaapoliitikaga – seda nii Eesti
diasporaa tagasipöördumise kui ka teiste riikide, sh Venemaa Föderatsiooni
kaasmaalaspoliitika ja mõjutustegevusega Eestis. Ühistele väärtustele tugineva
riigiidentiteedi loomine avalikus sfääris eri rahvusrühmade vahel võimaldab tagada Eesti
ühiskonna sisemise sidususe ja turvalisuse. Riskide maandamise tegevuste planeerimiseks
viis Haridus- ja Teadusministeerium 2015. aastal läbi rahvuskaaslastele suunatud poliitika
mõju-uuringu, millele toetudes plaanitakse edasised valdkondlikud tegevused.
5) Hõimuliikumist toetav koostöö soome-ugri rahvastega ja nende asukohamaadega põhineb
Haridus- ja Teadusministeeriumi koordineeritud Hõimurahvaste programmil ja vastavate
riikide vahelistel koostöölepingutel. Kultuurialast koostööd hõimurahvastega nii
riigisiseselt kui ka välisriikides viib ellu Fenno-Ugria Asutus. Hõimuliikumisega seotud
partnerorganisatsioonidega ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöös tagatakse
hõimurahvastele suunatud poliitika jätkusuutlikkus.
6) Toetatakse jätkuvalt välismaal eesti kultuuri säilitamist ja eestlaste ühtekuuluvustunde
kujundamist ning väliseestlaste kaasamist Eesti kultuuriellu. Parandamaks lõimumise
näitajaid Ida-Virumaal, viib riik Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: Narva Vaba Lava,
Integratsiooni SA, Eesti Keele Maja, Sisekaitseakadeemia praktikbaas.
7) Kultuuriministeerium toetab erinevate suursündmuste, sh festivalide läbiviimist nii Narvas
kui ka mujal Ida-Virumaal, et elavdada teiste piirkondade teadlikkust Ida-Virumaast ning
kohalikku ettevõtlust.
130