dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019-2022 kinnitamine

Kultuuriministeerium · 26. veebruar 2018
Viit
36
Registreeritud
26. veebruar 2018
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2018 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Maiu Merihein

Failid

  • 📎36 26.02.2018 Ministri põhitegevus.bdoc1670 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 26.02.2018 nr 36 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019-2022 kinnitamine „Riigieelarve seaduse“ § 20 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 13.12.2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 11 lõike 1 alusel: kinnitan Kultuurministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019-2022 ( lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Kinnitatud Kultuuriministri 26.02.2018 käskkirjaga nr 36 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ARENGUKAVA 2019–2022 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................................................................2 MISSIOON ..............................................................................................................................................3 TULEVIKUPILT AASTAKS 2030: EESTI KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS ..............................3 TULEMUSVALDKONDADE ÜLDEESMÄRGID ................................................................................4 ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK ...............................................................................4 EESMÄRGID, MEETMED, PRIORITEETSED TEGEVUSED JA UUED ALGATUSED..................6 1. Tulemusvaldkond: kultuur ...............................................................................................................6 1.1 Alavaldkond: kunstid .....................................................................................................................7 1.2 Alavaldkond: loomemajandus ......................................................................................................22 1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused ...................................................................................................26 2. Tulemusvaldkond: sport .................................................................................................................36 3. Tulemusvaldkond: lõimumine........................................................................................................45 4. Organisatsiooni olukord ja arendamine..........................................................................................54 ARENGUKAVA FINANTSPLAAN ....................................................................................................63 LISA 1: HETKEOLUKORRA ANALÜÜS...........................................................................................64 1. Tulemusvaldkond: kultuur .............................................................................................................64 1.1 Alavaldkond: kunstid ...................................................................................................................64 Kirjandus ............................................................................................................................................64 Arhitektuur .........................................................................................................................................67 Disain………….. .................................................................................................................................72 Kunst.………………………………………………………………………………………………..81 Etenduskunstid ...................................................................................................................................87 Muusika ..............................................................................................................................................89 1.2 Alavaldkond: loomemajandus ......................................................................................................93 1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused ...................................................................................................99 Muinsuskaitse .....................................................................................................................................99 Raamatukogud..................................................................................................................................105 Rahvakultuur ....................................................................................................................................111 2. Tulemusvaldkond: sport ...............................................................................................................115 3. Tulemusvaldkond: lõimumine......................................................................................................125 2 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 MISSIOON Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selle saavutamiseks tegeleme Eesti kultuuri, rikkaliku pärandi ja kultuurilise mitmekesisuse ning sportlike eluviiside väärtustamise, säilitamise, arendamise, teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetame nii professionaalset tegevust kui ka huvitegevust loome- ja spordivaldkonnas. TULEVIKUPILT AASTAKS 2030: EESTI KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS1 Eesti arengu aluseks on eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkus, eestluse püsimine on Eesti 2 arengueesmärkide reas esikohal . Eesti kultuuriruum on oluliselt laiem mõiste kui otsese loometegevuse või rahvakultuuri valdkonnad. Rahvuse säilimiseks läbi aegade on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ning tagavad rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu teiste Eesti elanike poolt. Soovitava seisundina on Eesti rahvastiku olukord aastaks 2030 stabiliseerunud, toimivad lõimumismehhanismid. Eestlus on väärtustatud, Eesti on eelistatud elu- ja tööpaik. Hääbumishirm on kadunud, kultuuri kohanemisvõime on tasemel, mis võimaldab kultuurivaramu pidevat täiendamist ja ülekannet kultuurikandjate uutele põlvkondadele. Saavutatud on Eesti kultuuri dünaamiline tasakaal ja jätkusuutlikkus suhetes maailmakultuuriga. Olulise osaga Eesti kultuuripärandist on võimalik tutvuda virtuaalkeskkonnas, mis paikneb elektroonilistes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, olles seetõttu rahvusvaheliselt kättesaadav ja teistesse keeltesse tõlgitav, muutudes selle kaudu kättesaadavaks ja mõistetavaks kõigile, sealhulgas huvilistele maailmas. 1 Visiooni aluseks on väljavõtted Riigikogus 14.09.2005 heaks kiidetud Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“. 2 Teisteks arengueesmärkideks on heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. 3 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 TULEMUSVALDKONDADE ÜLDEESMÄRGID Tulemusvaldkond: kultuur Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris 3 osalemiseks . Tulemusvaldkond: sport Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna 4 rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel . Tulemusvaldkond: lõimumine Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed 5 osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi . ARENGUKAVA STRATEEGILINE RAAMISTIK Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019–2022 on koostatud kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondadeüleste strateegiadokumentidega. Kultuuri, spordi ja 6 lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2018–2021 , uuendatud 7 konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ (loomemajanduse valdkond) ning valdkondlikes strateegiadokumentides „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkonnad panustavad ka teiste ministeeriumide koostatavatesse valdkondlikesse arengukavadesse ja strateegiatesse. 3 Kultuuripoliitika eesmärk on sõnastatud Riigikogus 12.02.2014 heaks kiidetud strateegiadokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. 4 Spordipoliitika eesmärk on sõnastatud Riigikogu 18.02.2015 otsusega strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. 5 Lõimumispoliitika eesmärk on sõnastatud Vabariigi Valitsuse 18.12.2014 heaks kiidetud arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“. 6 Vt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia 7 Vt https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti2020_tekstiosa_2017-2020.pdf 4 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kultuuriministeeriumi valitsemisala eesmärgid olulisemates strateegiadokumentides: Strateegiadokument Tulemusvaldkond, Eesmärk tegevussuund Riigi eelarvestrateegia Kultuur ja sport Kultuuripoliitika eesmärk on 2018–2021 (kultuur) kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Riigi eelarvestrateegia Kultuur ja sport Liikumisel ja spordil on oluline ning 2018–2021 (sport) kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Riigi eelarvestrateegia Kodakondsus-, Eesti ühiskond on lõimunud ja 2018–2021 keele- ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja rahvuspoliitika kultuuritaustaga inimesed osalevad (lõimumine) aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Konkurentsivõime kava Tegevussuund 9 Loomemajanduse, IKT ja teiste „Eesti 2020“ võtmetehnoloogiate potentsiaali laiem kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel. „Kultuuripoliitika põhialused Kultuur Kultuuripoliitika eesmärk on aastani 2020“ kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. „Lõimuv Eesti 2020“ Lõimumine Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. „Eesti spordipoliitika Sport Liikumisel ja spordil on oluline ning põhialused aastani 2030“ kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. 5 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kultuuriministeeriumi tulemusvaldkondade seosed teiste ministeeriumide arengukavade ja strateegiatega: Strateegia Vastutaja Seotud tulemusvaldkond Eesti riiklik Majandus- ja Kultuur, sport turismiarengukava 2014–2020 Kommunikatsiooniministeerium Eesti ettevõtluse Majandus- ja Kultuur kasvustrateegia 2014–2020 Kommunikatsiooniministeerium (loomemajandus) Eesti regionaalarengu Siseministeerium Kultuur, sport, strateegia 2014–2020 lõimumine Rahvastiku tervise arengukava Sotsiaalministeerium Sport 2009–2020 Laste ja perede arengukava Sotsiaalministeerium Kultuur 2012–2020 Kodanikuühiskonna Siseministeerium Lõimumine arengukava 2015–2020 Riigikaitse arengukava 2017– Kaitseministeerium Lõimumine 2026 Eesti keelevaldkonna Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine arengukava 2018–2027. „Keel loob väärtust“ Eesti merenduspoliitika Majandus- ja Kultuur 2012–2020 Kommunikatsiooniministeerium Eesti infoühiskonna Majandus- ja Kultuur arengukava 2020 Kommunikatsiooniministeerium Rahvuskaaslaste programm Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine 2014–2020 Siseturvalisuse arengukava Siseministeerium Lõimumine, sport 2015–2020 Vägivalla ennetamise Justiitsministeerium Lõimumine strateegia aastateks 2015– 2020 Noortevaldkonna arengukava Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine 2014–2020 Aktiivsena vananemise Sotsiaalministeerium Kultuur arengukava 2013–2020 Eesti elukestva õppe strateegia Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur, lõimumine 2020 Eesti teadus- ja Haridus- ja Teadusministeerium Kultuur arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti“ Ühtekuuluvuspoliitika fondide Rahandusministeerium Kultuur rakenduskava 2014–2020 (loomemajandus) EESMÄRGID, MEETMED, PRIORITEETSED TEGEVUSED JA UUED ALGATUSED 1. Tulemusvaldkond: kultuur 6 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Üldeesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. 1.1 Alavaldkond: kunstid Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022 Teatrikülastuste arv Eestis 1 186 008 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 Allikas: Eesti Teatri Agentuur (2016) Lavastuste arv ja uuslavastuste arv 540 465 465 465 465 Allikas: Eesti Teatri Agentuur 196 180 180 180 180 (2016) Laste- ja noortelavastuste osakaal 20,9% 20% 20% 20% 20% uuslavastustest (2016) Allikas: Eesti Teatri Agentuur Algupärandite osakaal sõnateatri 48,4 % 50% 50% 50% 50% uuslavastustest (2016) Allikas: Eesti Teatri Agentuur Eesti filmide publiku turuosa suurus 8,03% 10% 9% 9% 9% 8 kinolevis (%) (2017) Allikas: Eesti Filmi Instituut Euroopa filmide publiku turuosa suurus 23,74% 20% 20% 20% 20% kinolevis (2017) Allikas: Eesti Filmi Instituut Kinokülastajate arv 3,51 mln 3,0 mln 3,0 mln 3,0 mln 3,0 mln Allikas: Eesti Filmi Instituut (2017) Tõlked eesti keelest teistesse keeltesse 59 70 70 70 70 (ilukirjandus/nimetust) (2017) Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus Eestis väljaantavate raamatute ja 3794 3700 3700 3600 3600 brošüüride arv (nimetust) (2016) Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Algupärase eestikeelse ilukirjanduse 528 535 535 535 535 nimetuste arv (2016) Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Välismaalt laekuvate autoritasude 19% 15% 15% 15% 15% osakaal autoritasude käibest (2016) muusikavaldkonnas Allikas: Eesti Autorite Ühing Arhitektuuribüroode ekspordikäive (koos 55,9 mln 60 mln 60 mln 60 mln 60 mln ehitusliku insener-tehnilise eurot eurot eurot eurot eurot projekteerimisega) (2015) Allikas: Statistikaamet 8 Turuosa suurus sõltub tavakorras toodetavate filmide toetusmahust. 7 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Rahvusvaheliste (välisosalusega) 140 110 110 120 120 kunstinäituste arv Eestis (18,5% (17%) (20%) (20%) (20%) Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus kõigist Eestis korraldatud näitustest) (2017) Eesti kunstnike osalemine välisnäitustel 141 näitusel 80/110 80/110 80/110 80/110 Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti kokku 88 Arenduskeskus kunstnikku (2017) Meede 1: Mitmekülgse kultuurielu tagamine kunstide toetamise ja Eesti kultuuri tutvustamise kaudu Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks ning Eesti konkurentsivõime kasvuks ja Eesti tutvustamiseks maailmas kultuuri kaudu. Meetme lühikirjeldus: Kunstide allvaldkondadeks on meetme raames arhitektuur, disain, etenduskunstid, muusika, kirjandus, kunst ja audiovisuaalvaldkond. Meetme raames toimub kunstide valdkonna strateegiliste koostööpartnerite põhitegevuse ja projektide toetamine, Eesti kultuuri rahvusvahelistumise toetamine, maailmakultuuri kättesaadavaks tegemine Eestis, valdkondlike poliitikate kujundamine ja elluviimine, valdkonna konkurentsivõime tõstmine, kultuuriajakirjanduse arengu toetamine, valdkonna toimimiseks ja arendamiseks vajaliku taristu hoidmine ja arendamine. 8 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus jõudmiseks 1. Üldised kunstide tegevused 1.1** Riigieelarvest palka saavate Riigieelarvest palka saavate Aastaks 2020 on valdkonna töötajate palgad ei Kultuuriministeeriumi kõrgharidusega või kõrgema ole tööjõuturul piisavalt haldusala kultuuritöötajate (sh kutsekvalifikatsiooniga riigilt konkurentsivõimelised. kõrgharidusega, kõrgema palka saava kutsekvalifikatsiooniga ja Kultuuriministeeriumi spetsiifilisi erialaseid teadmisi haldusala kultuuritöötaja nõudvatel ametikohtadel miinimumpalk võrdne töötavate spetsialistide) vähemalt Eesti keskmise palkade tõstmine, et jõuda palgaga (pidev tegevus). Eesti keskmise palgani ja üldiste palgatingimuste võrdsustamiseni, tagamaks paremat konkurentsivõimelisust tööturul (pidev tegevus; Kultuur 2020, p 11). 1.2** Riigieelarvest toetust saavate Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on Kultuuriministeeriumi riigieelarvest toetatavate haldusala kultuuriasutuste (edaspidi KuM) haldusala KuMi haldusala kultuuri- toetusi tõstetud ja loodud kunstide valdkonna asutuste, sh riigiasutuste, remondifond, ühtlustamaks kultuuriasutuste majandus- sihtasutuste ja avalik- tingimusi Riigi Kinnisvara ASi kulude kompenseerimises ei õiguslike asutuste teenindamisel olevate ole arvestatud üldise majanduskulude kasvuks asutustega. majanduskeskkonna (pidev tegevus). hinnatõusuga ega kinnisvara säilimiseks piisavate rahaliste **Võimaluste otsimine vahenditega. Oluline on riigieelarvest toetatavate hüvitada kulude kasv KuMi haldusala kultuuri- analoogiliselt Riigi Kinnisvara asutuste, sh riigiasutuste, ASi majandamiskulude kasvu sihtasutuste ja avalik- kompenseerimisega. Oluline õiguslike asutuste vara on tekitada remondifond säilimiseks remondifondi kinnisvara säilimiseks KuMi loomiseks (pidev tegevus). haldusala kultuuriasutustele analoogiliselt Riigi Kinnisvara ASi vara säilimise remondifondiga. 1.3* Eelarvevahendite nappuse Eestis toimuvate ja Eestis toimuvate tõttu on Eestis toimumata majanduslikult positiivse majanduslikult positiivse jäänud rahvusvahelisi mõjuga rahvusvaheliste mõjuga rahvusvaheliste mõjusaid kultuuri- ja kultuuri- ja spordisündmuste kultuuri- ja spordisündmuste spordisündmusi ning ka toetusprogrammi elluviimine. arv on kasvanud (pidev tulevikus võib mõni tegevus). korraldamata jääda, mis omakorda jätab riigi ilma ka täiendavast maksutulust. 9 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.4** Võimaldamaks kultuuri- KuM viib läbi uuringute ja Uuringute ja teadus- poliitikat teadmistepõhiselt valdkondlike teadus- arendustegevuste vajadused kujundada ja ellu viia, on arendustegevuste vajaduste on analüüsitud ning vastavalt kasvanud vajadus uuringute ja analüüsi, koostab uuringute uuringute plaanile tellitakse teadustegevuste suuremaks plaani ja tellib süsteemselt poliitika kujundamiseks kasutamiseks otsustus- uuringuid kunstide valdkonna vajalikke spetsiifilisi protsessides. erinevate poliitikate uuringuid. Lisaks kogutakse väljatöötamiseks kultuuripoliitika elluviimiseks (Kultuur 2020, p 5). ja argumenteeritud otsuste tegemiseks ning nende mõju hindamiseks süsteemselt kultuurivaldkondade erinevat statistikat (pidev tegevus). 1.5 Riigikogu loodud süsteem Hasartmängumaksu nõukogu Tingimustele vastavad hasartmängumaksu rahastatavate kultuuriprojektid on ellu laekumistest erinevate toetuste kultuurivaldkonna viidud. jagamiseks sh spordi-, prioriteetideks on: laste ja kultuuriprojektidele suurendab noorte kultuuriga tegelevate võimalust mitmekesisemaks projektide toetamine, rahastuseks. piirkondlike osalemisvõimaluste suurendamine, valdkondliku või regionaalse tähtsusega kultuurisündmuste toetamine, omakultuuriliste ja mitmekultuuriliste ettevõtmiste toetamine. 1.6 Eesti Kultuurkapital on Kultuurkapital toetab eelkõige Tingimustele vastavad avalik-õiguslik juriidiline isik, loovisikute loometööd ja kultuuriprojektid on ellu kelle tegevuse eesmärk on projektipõhiseid algatusi viidud ja kultuuriehitiste kunstide, rahvakultuuri, seitsme kultuuri sihtkapitali ja rajamisele kaasa aidatud. kehakultuuri ja spordi ning valdkondadevaheliste kultuuriehitiste rajamise ja projektide kaudu ning renoveerimise toetamine kultuuriehitiste rajamist. rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. 1.7 Valdkonniti on loovisikute Koostöös ministeeriumide ja Planeeritud ja ellu on viidud toimetulek erinev. Seni valdkondlike esindus- jätkutegevused vabakutseliste puuduvad uuritud andmed organisatsioonidega töötatakse sotsiaalsete garantiide vabakutseliste loovisikute välja lisaettepanekud tagamise protsessis. arvu, valdkondliku hõivatuse, õigusaktide muutmiseks sissetulekute ja täiendavate (Kultuur 2020, p 12). sotsiaalsete garantiide loomise vajaduste kohta. 1.8 Kultuuriline loovus ja kaunite Loovisikute ja loomeliitude Loomeliitudele on loodud kunstide professionaalsel seaduse rakendamine (pidev võimalus loometoetuse tasemel säilimine ja tegevus). maksmiseks vabakutselistele arenemine vajavad toetamist. loovisikutele ning Loomeliitude kaudu on tarvis stipendiumide andmiseks parandada loovisikute loovisikute loometegevuseks loometegevuseks vajalikke ja sellega seotud tingimusi ja luua selleks täiendusõppeks. tagatisi. 10 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.9 Valdkondlik Koostöös kultuurivaldkonna Koostatud on strateegiadokument esindus- ja strateegiadokument „Kultuuripoliitika põhialused arendusorganisatsioonidega „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ lõpeb ning on on 2018. aastast alustatud aastani 2030“, mis on antud vaja koostada uus kultuuripoliitika põhialuste Riigikogu menetlusse (2020). strateegiadokument aastani uuendamist. 2030. 1.10 Lisaks riigieelarvelistele Jätkub kultuurisõbralike Kultuuri toetamine on tegevustele on vajalik eraraha ettevõtete ja eraisikute avalik tunnustatud ja soositud kaasamine ja toetajate tunnustamine. tegevus, eratoetajad osalevad esiletõstmine. aktiivselt kultuurielus, toimivad eraosalusega toetusfondid (pidev tegevus). 1.11 Eesti kultuur on maailmas üha Toetatakse kultuuri rahvus- Jätkub toetusvooru „Eesti nähtavam ja tunnustatud. vahelistumist ning jätku- kultuur maailmas“ läbiviimine Kuna Eesti kultuuri rahvus- suutlikke Eesti kultuuri välis- ning vastavalt väljatöötatud vahelistumine on hüppeliselt projekte toetusvooruga „Eesti kontseptsioonile arendatakse suurenemas ja geograafiliselt kultuur maailmas“ ja rahvusvahelistumist ja laienemas, on vajalik töötatakse välja kontseptsioon kultuurieksporti. Olulises tugevdada ja maksimaalselt kultuuri valdkonna ekspordi mahus on suurenenud ära kasutada kõiki seda tegevusteks (2018). erinevad tegevused Eesti protsessi toetavaid vahendeid: kultuuri mõlemasuunaliseks nii institutsionaalset Jätkatakse kultuuriesindajate rahvusvahelistumiseks. Eesti võrgustikku, tegevuste võrgustiku arendamist. Seoses loomeinimestel on väljund nii rahastust kui ka rahvus- USA ja Aasia suunalise kodu- kui ka välismaal ja vahelise koostöö eri vorme ja koostöö ning võimaluste Eestil on kultuurimaa maine formaate. kasvuga kaalutakse nii laiema publiku kui ka kultuuriesindaja kohalolu kultuurivaldkonna tugevdamist neis piirkondades professionaalide silmis (pidev ning kultuuriesindajate tegevus). võrgustiku edasist laiendamist ka teistesse piirkondadesse. Tagatakse Eesti kultuuri- Tänu osalusele rahvus- organisatsioonide ja vahelistes koostöö- loovisikute tõhus osalemine programmides on lisandunud nii ELi programmis „Loov kogemusi ning väljastpoolt on Euroopa“ kui ka teistes toodud Eesti kultuuri rahvusvahelistes valdkonda lisaressursse (pidev programmides. Uuendatakse tegevus). riikidevaheliste kahepoolsete kultuurilepete alusel koostatud koostööprogramme. 1.12 Toetada ning edendada Eesti Kahe riigi loodud fondi kaudu Kultuuriministeerium on ja Soome kultuurikoostööd. antud stipendiumid toetavad kaasa aidanud 2017. aastal nii üksikisikute kui ka käivitunud fondi tegevusele ja organisatsioonide kultuuri-, kultuurikoostöö tugevnemisele loomemajanduse- ja (pidev tegevus). koolitusprojekte, mis edastavad sõnumi kahe rahva ühisest kultuuriruumist Euroopale ja kogu maailmale. 1.13 Toetada ning edendada Eesti, Luuakse Balti riikide Kultuuriministeerium on Läti ja Leedu kultuurifond, millest kaasa aidanud 2018. aastal kultuurikoostööd. toetatakse projekte, kus käivitunud fondi tegevusele ja osalevad kõik kolm Balti riiki kultuurikoostöö tugevnemisele (2018). (pidev tegevus). 11 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.14 Aastal 2018 tähistab Eesti KuM aitab kaasa Tegevuste elluviimisele on Vabariik sajandat aastapäeva. Riigikantselei koordineeritava kaasa aidatud (2020). Selle raames on oluline läbi „Eesti Vabariik 100“ (edaspidi viia mitmekesine EV 100) kultuuriprogrammi kultuuriprogramm nii Eestis elluviimisele. kui ka välismaal. 1.15 Kultuuri jätkusuutlikkuse Residentuuride loomise ja Eestis tegutsevad rahvus- tagamiseks ja regionaalarengu arendamise toetamine, vaheliselt võrgustunud toetuseks on oluline kaardistamine, rahvus- valdkondlikud ja parandada loovisikute vahelistesse mobiilsus- valdkondadeülesed kahesuunalist mobiilsust, võrgustikesse lülitumine. residentuurid. Eesti loovisikud toetada rahvusvaheliste osalevad maailma tipp- kontaktvõrgustike loomist ja Koostöös Eesti residentuurides. Mobiilsus on kultuurielu mitmekesistamist Kultuurkapitaliga (edaspidi sise- ja välissuunal tasakaalus Eestis. Võimaldada loov- KULKA) otsitakse võimalusi (pidev tegevus). isikute professionaalset kultuuriprofessionaalide arengut ja tagada loome- rahvusvahelistesse tipp- Jätkub Narva residentuuri tingimused Eestis töötamiseks residentuuridesse lähetamise toetamine ja arendamine. ka rahvusvahelistele loojatele. toetamiseks. 1.16 Kunstide alane huvitegevus ei KuM aitab kaasa HTMi ja HTMi elluviidavale noorte ole nii regionaalselt kui ka kohalike omavalitsuste huvitegevuse toetussüsteemi majanduslikult kõigile (edaspidi KOV) tegevustele rakendamisele on kaasa elanikkonna gruppidele noorte huvitegevuse aidatud (pidev tegevus). piisavalt kättesaadav. kättesaadavaks tegemisel ja huvitegevuse kvaliteedi tõstmisel huvitegevuse katusorganisatsioonide toetamise ja kaasamise kaudu (Kultuur 2020, p 2). 1.17 Arhitektuur 1.17.1 Ühiskond käsitleb arhitektuuri Valdkonna jätkusuutlikuks ja Arhitektuuri valdkonna valdkonda kitsalt, nähes eel- ühtlaseks arenguks kaasatakse käsitlus on laienenud: kõige arhitektuuri mahulist ja arendustegevustesse laiemalt teatakse, et valdkond hõlmab sisearhitektuuri kunstilist valdkonna esindajaid ja lisaks mahulisele poolt. Elukeskkonna jätku- viiakse ellu arhitektuuri- arhitektuurile ka maastiku- ja suutlikuks ja tasakaalustatud valdkonna arendusprojekte sisearhitektuuri, planeerimist arenguks on oluline käsitleda (Kultuur 2020, p 24.1). Jätkub ja urbanismi. Taotlusvoor on valdkonda laiemas arendusprojektide toetamine läbi viidud ja arendusprojekte ühiskondlikus tähenduses. avatud taotlusvooru kaudu. on toetatud. 12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.17.2 Riiklikud ülesanded KuM koos Riigikantseleiga KuM koos Riigikantseleiga on arhitektuuri valdkonna korraldab 2017. aasta juunis osalenud elukeskkonna koordineerimisel on Riigikantselei juures arendamise riiklike killustunud eri institutsioonide käivitatud ruumiloome seisukohtade väljatöötamisel vahel, mistõttu puudub ühtne ekspertrühma töö ning aitab koostöös teiste üleriigiline koordinatsioon. kaasa elukeskkonna ministeeriumidega. Puuduvad ministeeriumide arendamise riiklike Ekspertrühma töö tulemusena ühised eesmärgid ja seisukohtade väljatöötamisele tekkivaid suuniseid õiguslikud meetmed (Kultuur 2020, p 24.2). kasutatakse planeerimist, arhitektuuripoliitika ehitamist ning arhitektuuri elluviimiseks. puudutavate õigusaktide muutmise ja/või täiendamise Kvaliteetse ja väärtuspõhise ettepanekute tegemisel elukeskkonna senisest Vabariigi Valitsusele (2018) ja teadlikum ja läbimõeldum valitsusasutustele, kohaliku arendamine aitaks tõsta Eesti omavalitsuse üksustele ning elukvaliteeti, suurendada nende organitele; samuti riigi elanike heaolu. arhitektuuripoliitika ja ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamisel (pidev tegevus). 1.17.3 Vajalikud on arhitektuuri Eesti Arhitektuurikeskuse kui Toetatud on Eesti valdkonna rahvus- valdkondliku arenduskeskuse Arhitektuurikeskuse (EAK) vahelistumine ning sündmuste tegevuse toetamine ja tegevusi. EAK on KuMi ja eksporditegevuse parem arendamine (Kultuur 2020, p strateegiline partner koordineeritus, et tõsta 24.4). Toetatakse Eesti arhitektuuri valdkonnas kohalike arhitektide osalemist Veneetsia olulisemate arendustegevuste konkurentsivõimet väljaspool arhitektuuribiennaalil. elluviimisel (pidev tegevus). Eestit. Veneetsia arhitektuuri- biennaalil osalemist on toetatud (pidev tegevus). 1.18 Disain 1.18.1 Disaini valdkonna KuM teeb koostööd teiste Toimub pidev koordineerimisel on riiklikud ministeeriumidega ministeeriumidevaheline ülesanded eri institutsioonide valdkondlike eesmärkide infovahetus valdkondlike vahel killustunud. Puuduvad seadmiseks ja tegevuste eesmärkide elluviimiseks ministeeriumide ühised elluviimiseks. (pidev tegevus). eesmärgid. 1.18.2 Vajalik on disainiteadlikkuse Eesti Disainikeskuse kui Toetatud on Eesti kasv, et tõsta kohalike valdkondliku arenduskeskuse Disainikeskuse (EDK) disainerite läbilöögivõimet. tegevuse toetamine ja tegevusi. EDK on KuMi arendamine strateegiline partner disaini (Kultuur 2020, p 25). valdkonnas olulisemate arendustegevuste elluviimisel (pidev tegevus). 1.18.3 Disaini valdkonna arenguks Jätkub arendusprojektide Taotlusvoor on läbi viidud ja on vaja jätkuvalt ellu viia toetamine avatud taotlusvooru arendusprojekte on toetatud valdkondlikke kaudu. (pidev tegevus). arendusprojekte. 13 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.18.4 Valdkonnas on vajadus KuM otsib koostöös KuM on osalenud aruteludel, täiendavate uuringute järele. erialaorganisatsioonide ja et leida teadusasutustega võimalusi erialaorganisatsioonide ja interdistsiplinaarse koostöö teadusasutustega parendamiseks. koostöövõimalusi, mis aitaks valdkonna arendamisel kaasa teadmistepõhisusele, innovaatilisusele ja interdistsiplinaarsusele (pidev tegevus). 1.19 Etenduskunstid 1.19.1 Etenduskunstide valdkonna Jätkub etendusasutuste Iga-aastane taotlusvoor on arenguks ja loomingust toetamine avatud taotlusvooru läbi viidud ning osasaamiseks on vaja jätkuvalt kaudu, kus arvestatakse etendusasutusi on toetatud toetada etendusasutusi. etenduskunstide regionaalset (pidev tegevus). kättesaadavust ja mitmekesisust etenduskunstide eri liikide kaudu (Kultuur 2020, p 26.2). 1.19.2 Teatrite rahastamise alused ja Etendusasutuste seaduse Etendusasutuste seadus on töökorralduslikud õigusaktid uuendamine. uuendatud. Rahastamise ei vasta tänapäeva vajadustele. alused, samuti teatrite igapäevatöö korraldamist puudutavad punktid on korrastatud (2019). 1.19.3 Säilitamaks teatrite KuM jätkab võimalusel Paraneb tehniline baas, mis konkurentsivõimet investeeringuid etendus- annab võimalused luua kunstiväärtuslike lavastuste asutuste tegevuskeskkonna ja tehniliselt huvitavamaid loomisel ja publikule taristu ajakohastamisse, ühe lavastusi, pakkudes seeläbi konkureerimisel, vajavad eesmärgina säilitada truppidele väljakutseid. Riigi tegevuskeskkond ja taristu väljakujunenud teatrimajade osalusega sihtasutuste pidevat ajakohastamist ning võrgustik (Kultuur 2020, p 8). kasutusse antud vara arendamist. säilitamiseks ja arendamiseks tagatakse vahendid (pidev tegevus). 1.19.4 Teatrivaldkond vajab Jätkatakse ja võimalusel Taotlusvooru kaudu saavad erinevaid rahastamis- laiendatakse toetusprogrammi rohkem tähelepanu ja võimalusi, mis annaksid „Teater maal“ (Kultuur 2020, vahendeid tegevused, mis teatritele võimaluse taotleda p 26.3). Jätkub võimaldavad anda täiendavaid vahendeid koostööprogramm „Teater kvaliteetseid lasteetendusi etenduskunstide regionaalseks lasteaeda“ koos ASi regionaalselt kohapeal, samuti kättesaadavuseks, festivali Pandipakend ja SA-ga Aitan tegevused, mis aitavad kaasa „Teater noorele vaatajale“, ja Lapsi. tantsukunstist osasaamisele tantsuvaldkonna arengu jaoks. väljaspool pealinna (pidev tegevus). 1.19.5 Uue ja multifunktsionaalse KuM aitab kaasa Vaba Lava KuM on kaasa aidanud Narva etenduste andmise paiga tüüpi etenduspaiga loomisele Vaba Lava saali rajamisele loomine Ida-Virumaale Ida-Virumaal. (2018) ja edasise tegevuse (Narva), et parandada sealsete toetamisele (pidev tegevus). elanike jaoks etenduskunstide kättesaadavust. 14 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.19.6 Vajalik on etenduskunstide Eesti Teatri Agentuuri kui Eesti Teatri Agentuuri, kes on valdkonna rahvus- valdkondliku arenduskeskuse KuMi strateegiline partner vahelistumise arendus- tegevuse toetamine ja etenduskunstide valdkonnas tegevuste ning uute näidendite arendamine (Kultuur 2020 p kultuuri rahvusvahelistumise loomise parem koordineeritus, 26). Taotlusvooru ja olulisemate arendus- et võimendada valdkonna „Rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel, rahvusvahelist konkurentsi- etenduskunstide tegevusi on toetatud (pidev võimet. festivalid“ läbiviimine. tegevus). Iga-aastase taotlusvooru vahendusel toetatakse rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide korraldamist Eestis. 1.20 Kirjandus 1.20.1 Inimeste lugemisharjumused Toetatakse jätkuvalt laste ja Tänu jätkuvale on kiires muutumises ja noorte kirjanduse tegevustoetusele võtab Eesti lugemisharjumuse kompetentsikeskust Eesti Lastekirjanduse Keskus vastu kujundamine peab algama Lastekirjanduse Keskus ja noori lugemishuvilisi. Keskus varases eas. Omamaise laste- selle laiahaardelist tegevust koolitab nii algklassi- kui ka ja noortekirjanduse valdkonnas. emakeele ja kirjanduse arendamine ning noore lugeja õpetajaid, aga ka raamatu- kasvatamine on riigi üks Toetatakse raamatukonkurssi kogude lasteosakondade prioriteete kirjandus- „Põlvepikuraamat“, mille töötajaid uuema laste- valdkonnas. eesmärk on rikastada kirjanduse valdkonnas (pidev väikelastele ja koolieelikutele tegevus). mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud Kirjanduskonkurss on ellu algupäraste lasteraamatutega. viidud ja tänu sellele on Eesti laste lugemislaual palju head Jätkatakse taaselustatud uut omamaist lastekirjandust projekti „Las laps (pidev tegevus). loeb“ elluviimist, kus igale Eestis sündinud lapsele Raamatu „Pisike kingitakse raamat „Pisike puu“ väljaandmist ja puu“ (Kultuur 2020, p 29.1, kinkimist sündinud lastele 29.3). rahva-raamatukogude kaudu on toetatud (pidev tegevus). 1.20.2 Väärtustades eesti keelt ja Taotlusvooru „Eesti Taotlusvooru tulemusena on kirjandust, on oluline luua kirjandus“ kaudu lugemise ja Eesti kirjanduselu mitme- eeldused uute teoste kirjanduse populariseerimine, kesine ja rahvusvaheline, üle loomiseks, kirjastamis- Eesti kirjanduse riigi tegeletakse lugemise ja tegevuseks ning kirjanduse rahvusvahelistumise kirjanduse populari- kättesaadavuse tõstmiseks. toetamine (Kultuur 2020, p seerimisega (pidev tegevus). 29.1). KuM on toetanud Eesti Uute teoste loomiseks toetab Kirjanike Liitu kirjanike KuM Eesti Kirjanike Liitu tasustamisel. kirjanikupalga maksmise kaudu. 15 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.20.3 Seoses Eesti autorite, autori- Osaleme SA Autorihüvitus- AHFi andmebaas ja oskus- õiguse omajate ja kirjastajate fond (edaspidi AHF) teave võimaldavad alustada e- taotluste arvu kasvuga ning tasustamise põhimõtete raamatute litsentside ostmist võimaliku e-raamatute väljatöötamisel, et tagada autoritelt ja kirjastajatelt eesti laenutamise lisandumisega on autorihüvitiste suurenemine väärtkirjanduse e-raamatute vajalik uuendada autori- korrelatsioonis hüvitise vormis kättesaadavaks hüvitise tasustamise põhi- saajate arvu kasvuga, tegemiseks. mõtteid ja leida lisavahendeid arvestades ka e-raamatute autorihüvitiste võimalikke laenutusi (pidev suurendamiseks. tegevus) (Kultuur 2020, p 18, 29.1). 1.20.4 Eesti on koos Läti ja Leeduga KuM ning Riigikantselei Eesti on koos Läti ja Leeduga 2018. aastal Londoni rahvus- toetavad Eesti Kirjastuste 2018. aastal Londoni rahvus- vahelise raamatumessi pea- Liitu, Eesti Kirjanduse vahelise raamatumessi pea- külaline. Eduka esinemise Teabekeskust ja Eesti külaline ning on saavutanud eeltingimusteks on eesti Lastekirjanduse Keskust Eesti loodetud tähelepanu. kirjanduse rahvusvahelise vääriliseks esindamiseks nähtavuse suurendamine peakülalisena ühiselt Läti ja (rahvusstendid tähtsatel Leeduga Londoni raamatumessidel, kirjanike raamatumessil 2018. aastal. Eesti kirjandust antakse välja osalemine olulistel kirjandus- paljudes keeltes ja eesti festivalidel) ja eesti kirjanduse KuM annab tegevustoetust kirjanike teosed ning laste- tõlkijate koolitamine. Eesti Kirjanduse raamatute illustratsioonid on Teabekeskusele, Eesti rahvusvaheliselt tuntud ja Lastekirjanduse Keskusele hinnatud. ning rahastab Eesti Kirjastuste Liidu kaudu Eesti Eesti Kirjanduse rahvusstende rahvusvahelistel Teabekeskus, Eesti raamatumessidel. Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjastuste Liit näitavad Eesti kirjanike ja kirjanduse rahvusvahelistel raamatu- rahvusvahelistumisele aitavad messidel kõrgetasemelist eesti kaasa aina laiemat tuntust laste-, ilu- ja aimekirjandust koguvad kirjandusfestivalid. (pidev tegevus). (Kultuur 2020, p 29.5). 1.21 Audiovisuaal 1.21.1** Eesti Rahvusringhäälingu Riik jätkab vastavalt ERRi põhitegevuseks on (edaspidi ERR) taristu ja võimalustele ERRi taristu, tagatud vajalikud vahendid tehnoloogiline varustatus tehnoloogilise arengu ja vastavalt riigieelarvelistele vajab pidevat ajakohastamist sisutegevuse toetamist võimalustele (pidev tegevus). ja sisutegevused arendamist. (Kultuur 2020, p 31.4–31.6). 1.21.2** ERRi stuudiod vajavad **Otsime koos ERRiga **KuM on aidanud kaasa renoveerimist või uute võimalusi ERRi stuudiote ERRi stuudiote stuudiote rajamist olemas- rekonstrueerimiseks või uute rekonstrueerimisele või uute olevale kinnistule. stuudiote rajamiseks (Kultuur stuudiote rajamisele. 2020, p 31.6). 1.21.3** Eesti filmide turuosa SA Eesti Filmi Instituut EFI filmitootmise toetuste säilitamiseks ja kasvatamiseks (edaspidi EFI) jaotab toetusi eelarve on suurenenud (pidev ei ole praegused riigieelarve tavakorras filmide tootmisele tegevus). vahendid piisavad. ja taotleb tavakorras toodetavatele filmidele riigieelarvevahendite tõusu (Kultuur 2020, p 27.1, 27.2). 16 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.21.4 Eesti filmitööstus vajab 2016. aastal käivitunud välis- KuM on kaasa aidanud süsteemi, soodustamaks kapitalil toodetavate filmide väliskapitali juurdevoolu väliskapitali juurdevoolu Eestis tootmise jaoks loodud suunamisele Eesti Eestisse ning Eesti ja finantsstiimulite süsteemi filmitööstusesse (pidev välismaiste filmitootjate toimimise tagamine ja tegevus). koostööd audiovisuaalsete vajadusel mahu suurenemine. teoste tootmiseks Eestis. 1.21.5 Riigi jaoks on oluline KuM koordineerib olulise osa Suurem ja olulisem osa Eesti väärtustada audiovisuaal- Eesti audiovisuaalpärandi audiovisuaalpärandist on pärandit ning tagada selle digimist, digitaalset digitud, andmebaasides säilitamise ja restaureerimise varundamist, süstemati- varundatud ja avalikkusele võimekus. Digitud seerimist ja metakirjeldamist kättesaadav. Kogu audiovisuaalpärand peab ning aitab tagada sellele audiovisuaalpärand on ka muutuma väärtuslikuks piiranguteta avaliku ligipääsu metakirjeldatud, mis ressursiks uute õppevahendite mitmesuguseks uus- võimaldab pärandi ja innovaatiliste meele- kasutuseks, seejuures innovaatilist uuskasutust nii lahutusvormide arendamisel. innovaatiliste kommerts- haridussektoris, loome- teenuste arendamiseks. KuM majanduses kui ka teadustöö toetab tegevusi, mille eesmärk otstarbel. on võimaldada digitud pärandi vabakasutust, kuid ka pärandteoste autorite hüvitamist standardiseeritud alusel (Kultuur 2020, p 20). 1.21.6 Euroopa audiovisuaalmeedia KuM osaleb aktiivselt Eesti on osalenud aktiivselt teenuste direktiiv (AVMSD) AVMSD uuendamis- AVMSD uuendamis- on digiajastu arengute protsessis. Eesti erihuviks on protsessis ja direktiiv on kontekstis vananemas ning päritoluriigi mõiste jõustunud. vajab uuendamist. Euroopa mõtestamine uues Komisjon avaldas 2016. aasta rahvusvahelises olukorras. mais direktiivi uuendamise ettepaneku ning eeldatavasti võetakse see 2018. aasta lõpus vastu. 1.21.7** Eesti filmifestivalid on Jätkub filmifestivalide Olulised filmifestivalid rahvusvaheliselt tunnustatud. toetamine. (PÖFF, Pärnu rahvusvaheline Kõrgetasemeliste festivalide dokumentaal- ja korraldamine vajab jätkuvat antropoloogiafilmide festival) toetamist. on järjepidevalt toetatud. Eesti juhtivad filmifestivalid vahendavad elanikkonnale rahvusvahelist filmikultuuri, tegutsevad stabiilsel alusel ning on elanikkonna seas populaarsed (pidev tegevus). 17 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.22 Kunst 1.22.1 Vabakutseliste kunstnike Professionaalse kunstipraktika Kultuuriministeerium on toetanud loometingimuste toetamiseks rahastab Eesti Kunstnike Liitu kunstnikele parandamine. Eesti kunstnike Kultuuriministeerium Eesti mõeldud palga-vahendite osas. produktsioonivõimalused Kunstnike Liitu KuM on osalenud aruteludel, et (ateljeed, hoidlad, tehniline kunstnikupalga maksmiseks leida koostöös valdkondlike baas, finantseerimine) on eesmärgiga jõuda vähemalt 15 organisatsioonide, keskuste ja ebapiisavad. Piiratud kunstnikupalga saajani, kellele erasektoriga võimalusi Eesti võimalused kunstiteoste on kolme aasta jooksul kunstnike produktsiooni- loomiseks mõjutavad tagatud keskmisega võrreldav võimaluste parandamiseks. negatiivselt valdkonna arengut töötasu. KuM otsib koostöös ja ekspordivõimet, samuti valdkondlike KTTSi rakendumist. organisatsioonide, keskuste ja erasektoriga võimalusi investeeringute ja suuremate projektide rahastamiseks. 1.22.2 Eesti kesksete näituseasutuste KuM rahastab kesksete Korrastatud on kunsti rahastamise korraldatud kunstinäituste näituse- ja kunstiasutuste aluspõhimõtted ning professionaalne tase ja (Tallinna Kunstihoone, eelarvevõimalustest lähtuvalt rahvusvaheline nähtavus on Kaasaegse Kunsti Eesti täpsustuvad KuMi ja Eesti suure kasvupotentsiaaliga, Keskus MTÜ, Eesti Kultuurkapitali rollid kunstielu mida on praegu vahendite Kaasaegse Kunsti Muuseum toetamisel. Arengukava perioodi nappuse tõttu keeruline MTÜ, Eesti Kunstnike Liidu lõpuks püüab ministeerium tagada realiseerida. Käimas on galeriid) tegevust riigiga seotud asutuste kesksete kunstiasutuste kunstivaldkonna põhitegevuste rahastamise ilma tegevuse rahastamise professionaliseerumise, Kultuurkapitali panuseta. korrastamine. rahvusvahelistumise ja regionaalse koostöö SA Kunstihoone on välja arendamise eesmärgil. arenenud stabiilse Jätkatakse toetuste süsteemi tegevusprogrammiga avalikkust korrastamist lähtudes kõnetavaks näituseasutuseks, kultuuripoliitika põhialustest mille programmi ja tegevust ning asutuste rahastab suures osas KuM. tegevuseesmärkidest. SA Kunstihoone on riigi ja valdkonna loomeliidu ühine sihtasutus, mille eesmärk on korraldada kõrgel rahvusvahelisel tasemel näitusetegevust ning tagada kunsti nähtavus ja kättesaadavus Eestis. KuM võtab eesmärgiks rahastada perioodi lõpuks SA Kunstihoone põhitegevust otse riigieelarvest, Kultuurkapitalilt taotletakse toetust vaid erakorralisteks suurprojektideks. 18 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.22.3 Eesti kesksete näituseasutuste Koostöös valdkonna Eestis on laialdased võimalused korraldatud kunstinäituste organisatsioonide ja kohalike kunstist osasaamiseks ning professionaalne tase ja omavalitsustega otsitakse rahvus-vahelisi kunstiprojekte rahvusvaheline nähtavus on võimalusi professionaalse korraldatakse pidevalt ka suure kasvupotentsiaaliga, kaasaegse kunsti väljaspool Tallinna ja Tartut. mida on keeruline kättesaadavuse parimaks Kunstiorganisatsioonide koostöö realiseerida. Võimalused tagamiseks ka väljaspool tugineb süsteemsele kunstist osasaamiseks on üle suuremaid keskusi. Toetatakse arendustegevusele. Kunstiasutuste Eesti väga erinevad, näituste ringlust ja näituste tehnilise varustuse parandamine professionaalsel tasemel korraldamist mitme põhineb jätkusuutlikkusel. näituste korraldamine näituseasutuse koostöös väljaspool tõmbekeskusi on (Kultuur 2020, p 30.3). keeruline. Kunstigaleriid on vähe võrgustunud, nende tegevus nõrgalt kommunikeeritud ja tegevuste aineline baas ning taristu vajab paljudel juhtudel olulist arendamist. Praegune olukord piirab kunstielu arengut ja kunsti kättesaadavust. 1.22.4 Parandada kunstiteoste 2015. aastal valminud näidis- KTTS on paremini rakendunud. tellimise seaduse (edaspidi dokumendid toetavad Riiklikel kunstitellimustel KTTSi KTTS) rakendamist ja uuendatud KTTSi raames on kunstiturgu toetav roll, järelevalvet. rakendamist. Toimub riiklike avaliku ruumi kunst on laialt kunstitellimuste järelevalve, levinud ja hinnatud (pidev teavitus, nõustamine ja kunsti- tegevus). tellimuste mainekujundus koostöös valdkonna organisatsioonide ja kohustatud subjektidega (Kultuur 2020, p 30.6). 1.22.5 Eesti kunsti rahvusvaheliste Toetatakse Eesti osalemist KuMi toetatud tegevuste kontaktide arendamine ja Veneetsia biennaalil (Kultuur tulemusel areneb Eesti kunsti institutsionaalne koostöö on 2020, p 30.1). rahvusvaheline nähtavus. Eesti üha intensiivsem. Eesti osaleb Veneetsia kunstibiennaalil paviljon Veneetsia biennaalil 2019 ja 2021. Rahvusvaheline on suurim regulaarne pressikajastus Eesti kui kunstimaa rahvusvaheline kujutava kohta on kasvanud, toimub kunsti projekt, millel on ka koostöö teiste riiklik esindusfunktsioon. rahvuspaviljonidega. 19 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.23 Muusika 1.23.1 Eesti muusikaelu ja -kultuuri Finantseeritakse kolme Toetus on tagatud lepinguga. arenguks ning neist osa- sihtasutust: SA Eesti Kontsert, Sihtasutuste puhul kuulub saamiseks on vaja jätkuvalt SA Eesti Riiklik KuM esindaja nõukogu toetada eraõiguslikke Sümfooniaorkester, SA Eesti koosseisu (pidev tegevus). muusikakollektiive, - Filharmoonia Kammerkoor, korraldajaid ja -festivale ning samuti Eesti rahvuskultuuriliselt olulisi Rahvusmeeskoori ja Hortus institutsioone ning hoida, Musicuse tegevust. säilitada ja tutvustada Eesti Tegevustoetust saab 10 heliloojate loomingut. kollektiivi ja organisatsiooni: Eesti Festivaliorkester, Tubina Ühing, Narva Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Music Estonia, Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Eesti Muusika Infokeskus, MTÜ Eesti Muusikafestivalid, SA Eesti Pillifond ja Arvo Pärdi Keskus. Jätkub muusikafestivalide, - Taotlusvoorud on läbi viidud. korraldajate, -kollektiivide ja Toetatud on muusikafestivale, rahvuskultuuriliselt oluliste -korraldajaid, -kollektiive ja kontsertorganisatsioonide rahvuskultuuriliselt olulisi toetamine (Kultuur 2020, p kontsertorganisatsioone 28.2). (pidev tegevus). KuM toetab Eesti heliloojate Eesti Muusika Infokeskus heliloomingu säilitamist, jätkab partituuride digimist ja kättesaadavaks digiteerimist (pidev tegevus). tegemist. Arvo Pärdi teadus- ja KuM toetab tegevustoetuse külastuskeskus on loodud kaudu Arvo Pärdi Keskuse (2018) ja sisulised tegevused tegevust. toetatud (pidev tegevus). Rajatakse Arvo Pärdi teadus- ja külastuskeskus. 1.23.2 Muusikaelu kvaliteedi Riigi ja erasektori toel Eesti muusikute tagamisel on üheks suuremaks arendatakse SA Eesti rahvusvahelise kitsaskohaks olnud muusika- Pillifondi tegevust, et soetada konkurentsivõime tagamiseks instrumentide seisukord ning uusi pille ja uuendada juba ostetakse igal aastal juurde muusikute ja orkestrite olemasolevat pilliparki. tippkvaliteetseid instrumente, vähesed võimalused väärt Pillifond haldab ja rendib tänu millele laieneb headel pillide soetamisel. välja instrumente Eesti pillidel mängivate muusikute muusikute rahvusvahelise hulk. Jätkatakse pillide konkurentsivõime tagamiseks soetamise toetamist kolmele (Kultuur 2020, p 28.4). riigiga seotud sümfooniaorkestrile: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ning Vanemuise teatri sümfooniaorkester, samuti Pärnu ja Narva Linnaorkestritele (pidev tegevus). 20 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.23.3 Valdkonna Eesti Muusika Infokeskus Eesti väärthelilooming on rahvusvahelistumise jätkab eesti heliloojate digiteeritud, leviku tugevdamiseks on oluline loomingu digiteerimist ja laiendamiseks on välja muusikaalase info väljaandmist, mis tagab töötatud turundus- ja koondamine ja heliloomingu senisest suurema hulga kommunikatsioonistrateegia digiteerimise jätkamine. nootide rahvusvahelise ning koostööpartnerite kättesaadavuse kollektiividele võrgustik (pidev tegevus). ja interpreetidele vähemalt 3– 4-aastase programmiga. * Tärniga on märgitud uued algatused. ** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022). 21 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.2 Alavaldkond: loomemajandus Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022 Tulu ettevõtte kohta loomemajanduse 20% 26% - - 28% sektoris võrreldes Eesti keskmisega (2011) Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra 9 uuring ja kaardistus Tulu töötaja kohta loomemajanduse 32% 45% - - 50% sektoris võrreldes Eesti keskmisega (2011) Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra 10 uuring ja kaardistus Meede 2: Loomemajanduse arendamine Meetme eesmärk: Loomemajanduse arendamise üldine eesmärk on suurendada loova mõtte osakaalu Eesti ettevõtete pakutavates toodetes ja teenustes ning kasvatada loomemajanduse sektoris tegutsevate ettevõtete suutlikkust saavutada turutingimustes ise majanduslikku edu. Loomemajanduse arendamise meetme raames antavate toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Meede panustab ka tulemusvaldkondade „Majanduskeskkond“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ üldeesmärki, milleks on tootlikkuse tõstmine töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni. Ettevõtluse kasvustrateegias käsitletakse loomemajanduse arendamisega seotud küsimusi konkurentsipositsiooni peatükis. Meetme tegevusi finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning need on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetses suunas „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, panustades eksportivate ettevõtete arvu kasvu koondnäitajatesse (sihttase 15 700 ettevõtet aastal 2020) ja VKEde loodud lisandväärtuse tõusu (sihttase 31 500 eurot aastal 2020). Meetme lühikirjeldus: Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu finantsperioodi 2014– 2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet, mis koosneb seitsmest tegevusest, mille rakendusüksuseks ja elluviijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Lisaks panustab Kultuuriministeerium valdkonna arengusse ka mitmesuguste riigisiseste tegevus- ja projektitoetuste kaudu, mis on suunatud valdkondlikele arenduskeskustele ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele. 9 2011. aastal oli Eesti ettevõtete keskmine tulu 745 800 eurot ettevõtte kohta, loomemajanduse ettevõtete ja asutuste keskmine tulu aga 150 900 eurot aastas, mis moodustab Eesti ettevõtete ühe aasta keskmisest müügitulust 20%. Sihttasemete saavutamise mõõtmine toimub nelja-aastase intervalliga. Järgmised kaardistused on plaanis läbi viia 2017. aastal (andmed 2015. a kohta) ja 2021. aastal (andmed 2019. a kohta). Sihttase 2023. aastaks on 28%. 10 Eesti ettevõtluses toodetud keskmine tulu ühe töötaja kohta oli 2011. aastal 117 000 eurot aastas, vastav näitaja loomemajanduse sektoris aga 37 000 eurot, mis moodustab Eesti ettevõtete keskmisest näitajast 32%. Sihttasemete saavutamise mõõtmine toimub nelja-aastase intervalliga. Järgmised kaardistused on plaanis läbi viia 2017. aastal (andmed 2015. a kohta) ja 2021. aastal (andmed 2019. a kohta). Sihttase 2023. aastaks on 55%. 22 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus jõudmiseks 2.1 Selleks et tuua sektorisse uusi Loomemajanduse Toetatud valdkondlike- ja ideid ning soodustada inkubatsiooni arendamine (sh piirkondlike arenduskeskuste, ambitsioonikate ärimudelitega ärikiirenditena) ja loome- inkubaatorite ja ärikiirendite ettevõtete kasvu, on vaja majanduse tugistruktuuride kaudu on ettevõtetel võimalus jätkata loomemajanduse arendamine (pidev tegevus; saada osa pakutavatest valdkondades ja nende Kultuur 2020, p 9). teenustest, mis suurendavad sidusvaldkondades nende konkurentsivõimet ja alustavatele ja tegutsevatele ekspordivõimekust. loomeettevõtetele suunatud Peamiseks tulemusnäitajaks tugitegevusi. Regulaarselt on teenuseid kasutanud start- toimuvate taotlusvoorude up’ide ja kasvuettevõtete arv kaudu peab olema tagatud (pidev tegevus). ligipääs ka uutele võimekatele teenusepakkujatele. 2.2 Eesti loomemajanduse Loomemajanduse valdkon- Toetustegevuse kaudu on ekspordimaht ja valdkonna dades tegutsevate ettevõtete loodud mitmekülgsed eksportööride arv on küllaltki ekspordivõime arendamine võimalused ja eeldused väike, mille üheks oluliseks (pidev tegevus; Kultuur 2020, loomemajanduse ettevõtete põhjuseks on sektori p 9). ekspordi kasvuks ja ettevõtete väiksus ja vähene eksportööride hulga koostöö ning rahvusvaheliseks suurenemiseks (pidev tegutsemiseks vajalike tegevus). kompetentside puudumine. Loomemajandussektori kasvu- võimalused on otseselt seotud ettevõtete ekspordivõime arendamise tegevuste tulemuslikkusega. 2.3 Loomemajandussektori äriline Loomemajanduse sidumine Väike- ja suurprojektide suutlikkus ja oskus teha teiste sektoritega (väike- elluviimise kaudu on saadud koostööd teiste projektide rahastamine avatud kogemus loomemajanduse majandussektoritega on taotlemise kaudu, suur- potentsiaali rakendamisest madal. Väljaspool loome- projektide elluviimine EASi tootearenduses, turunduses, majanduse valdkonda on poolt) (pidev tegevus; Kultuur organisatsiooni juhtimises ja ettevõtete teadlikkus 2020, p 9). arendamises ning ärimudelite loomemajanduse võimaluste kujundamises (pidev tegevus). kasutamisest ja selle Koostööst teiste tulemusena saadavast kasust majandussektoritega omandab madal. Loominguliste loomesektor uusi lahenduste rakendamises ei kompetentse. nähta võimalust luua konkurentsieelist ja teenida suuremat tulu. 23 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 2.4 Teadlikkuse ning teadmiste ja Loomemajandusalase Teavitustegevused, oskuste kasvule suunatud teadlikkuse tõstmine (EASi koolitused, praktikumid ja tegevuste jätkamine on elluviidav tegevus), sh arenguprogrammid on oluline, et teadvustada laiapõhjaline teavitus- ja eesmärgipäraselt ja loomemajandusega seotud kommunikatsioonitegevus, tulemuslikult ellu viidud. võimalusi ning tulemuslikult uuringute läbiviimine, Teostatud on vajalikud kaasata neid sihtrühmi, kelle koolitus- ja arengu- uuringud, mis aitavad välja panus on meetme eesmärkide programmide ellukutsumine, selgitada loomemajanduse saavutamisel oluline jms (pidev tegevus; Kultuur valdkonna kitsaskohti ja (ekspordipotentsiaaliga 2020, p 9). arengupotentsiaali ning ettevõtted, muud majandus- hinnata valdkonna arengut ja sektorid). Teadmiste ja elluviidud tegevuste oskuste kasv on oluline tulemuslikkust (pidev eeltingimus rahvusvahelise tegevus). konkurentsivõime saavutamiseks. 2.5 Loomemajanduse Loomemajanduse taristu ja Eesti on kaetud optimaalse edendamisel on võimalus tehnoloogilise võimekuse arvu valdkondlike- ja piir- täiendavate arenduskeskuste arendamine (pidev tegevus; kondlike arenduskeskustega, tekkeks või nende Kultuur 2020, p 9). mis osutavad loomemajanduse ümberkujunemiseks. valdkonna mitmekülgseks Piirkondlikud arendus- arendamiseks asjakohaseid keskused peaksid asuma teenuseid, dubleerimata juba väljaspool Tartu ja Tallinna olemasolevaid ja sihtgrupile piirkonda. Valdkondade sobilikke teenuseid. Piirkonna arenguks on tehtud vajalikke või valdkonna turutõrkest, investeeringuid taristusse ja nõudlusest ja potentsiaalist tehnoloogiasse ning nende lähtuvad ning loome- tasuvus ja kasutamine ettevõtluse arengut toetavad arendus- ja/või tugistruktuurid on kompetentsikeskuste või jätkusuutlikud. Ettevõtete ühiskasutuse kaudu on tootlikkust ja toodete tõhusam, kuna teenuseid ja lisandväärtust suurendava tehnoloogiat saab kasutada tehnoloogia soetamise laiem ringkond ettevõtjaid. toetamise kaudu on Investeeringute puhul on loomemajanduse ettevõtetele oluline tagada nende loodud uudsed võimalused kuluefektiivsus ja toote- ja protsessiarenduseks jätkusuutlikkus. ning tiražeerimiseks (pidev tegevus). 2.6** Loomemajanduse Analüüsida võimalusi ja ELi vahenditest toetuse valdkondlike arendus- vajalikkust loomemajanduse mittesaamise või projekti keskuste pakutavad teenused valdkondlike arendus- lõppemise korral võiks olla ja nende ulatus sõltuvad keskuste põhifunktsioonide võimalus, et ei katke peamiselt ELi vahendite finantseerimiseks tegevus- baasteenuste pakkumine ning olemasolust. Projektipõhine toetusena (Kultuur 2020, p 9). põhifunktsioonide rahastus ei taga baasteenuste finantseerimine on tagatud järjepidevust ja arendus- (pidev tegevus). keskuste kujunemist kompetentsikeskusteks. 2.7 Selleks et suurendada Eesti KuMi osalemine Rahvusvahelistes koostöö- kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelistes algatustes on osaletud, mille nähtavust rahvusvahelisel organisatsioonides, töö- tulemusena võimalused Eesti tasandil ning leida uusi rühmades, koostöövõrgustikes kultuurivaldkonna ja ekspordivõimalusi, on vaja ja programmides (Kultuur loomesektori vahetult kursis olla uusimate 2020, p 13). rahvusvahelistumiseks ning rahvusvaheliste arengute ja ekspordiks on avardunud koostöövõimalustega. (pidev tegevus). 24 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 2.8 Seoses EL 2014–2020 Koostöö teiste Loomemajanduse arendamise finantsperioodi lõppemisega ministeeriumidega riiklike strateegilised lähtealused tuleb koostada edasiseks arengukavade ja strateegiate perioodiks 2021–2027 on loomemajanduse koostamisel. koostöös teiste arendamiseks strateegilised ministeeriumidega välja lähtekohad ning välja töötada töötatud ja meetmete esmane nende elluviimiseks vajalikud ülesehitus on kokku lepitud meetmed. (2020). ** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022). 25 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022 Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal 75,5 75,5 75,5 75,5 75,5 (%) (2017) Allikas: Muinsuskaitseamet Muuseumikülastuste arv (mln) 3,5 3,3 3,3 3,3 3,3 Allikas: Statistikaamet (2016) Rahvaraamatukogude laenutuste arv (mln) 10 10 10 10 10 Allikas: Statistikaamet (2016) Rahvakultuuriharrastajate arv 88 342 85 000 85 000 85 000 85 000 Allikas: Rahvakultuurikeskuse andmekogu (2017) Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus 21% 28% 30% 33% 33% 11 (arvestusüksus ja % kogude suurusest) (2016) Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS. Meede 3: Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi mitmekesisuse säilitamise ning vahendamise toetamine Meetme eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ning eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme lühikirjeldus: Kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumide, Muinsuskaitseameti, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevuse ja kolmanda sektori organisatsioonide projektide toetamine, kultuuripärandi toetuste rakendamine, muinsuskaitsealaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevuste toetamine, teavikute ja infokandjate soetamise toetamine, tagamaks elanikkonnale kvaliteetne raamatukogundusteenus, investeeringute tegemine kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate institutsioonide tegevuskeskkonna ajakohastamiseks. 11 Andmekogude lisandumisel muudetakse alg- ja sihttaset. 26 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused Nr Muudatusvajadus Tegevused Tegevuse vahetu tulemus lahendusteni jõudmiseks 3. Üldised kultuuriväärtuste tegevused 3.1** Riigieelarvest palka saavate Riigieelarvest palka Aastaks 2020 on valdkonna töötajate palgad ei ole saavate kõrgharidusega või kõrgema tööjõuturul piisavalt Kultuuriministeeriumi kutsekvalifikatsiooniga riigilt konkurentsivõimelised. haldusala kultuuritöötajate palka saava (sh kõrgharidusega, Kultuuriministeeriumi kõrgema haldusala kultuuritöötaja kutsekvalifikatsiooniga ja miinimumpalk võrdne spetsiifilisi erialaseid vähemalt Eesti keskmise teadmisi nõudvatel palgaga (pidev tegevus). ametikohtadel töötavate spetsialistide) palkade tõstmine, et jõuda Eesti keskmise palgani ja üldiste palgatingimuste võrdsustamiseni, tagamaks paremat konkurentsivõimelisust tööturul (pidev tegevus; Kultuur 2020, p 11). 3.2** Riigieelarvest toetust saavate Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on Kultuuriministeeriumi (edaspidi riigieelarvest toetatavate haldusala kultuuriasutuste KuM) haldusala kultuuriväärtuste KuMi haldusala kultuuri- toetusi tõstetud ja loodud valdkonna kultuuriasutuste asutuste, sh riigiasutuste, remondifond, ühtlustamaks majanduskulude sihtasutuste ja avalik- tingimusi Riigi Kinnisvara ASi kompenseerimises ei ole õiguslike asutuste teenindamisel olevate arvestatud üldise majanduskulude kasvuks asutustega. majanduskeskkonna hinnatõusuga (pidev tegevus). ega kinnisvara säilimiseks piisavate rahaliste vahenditega. **Võimaluste otsimine Oluline on hüvitada kulude kasv riigieelarvest toetatavate analoogiliselt Riigi Kinnisvara ASi KuMi haldusala kultuuri- majandamiskulude kasvu asutuste, sh riigiasutuste, kompenseerimisega. Oluline on sihtasutuste ja avalik- tekitada remondifond kinnisvara õiguslike asutuste vara säilimiseks KuMi haldusala säilimiseks remondifondi kultuuriasutustele analoogiliselt loomiseks (pidev tegevus). Riigi Kinnisvara ASi vara säilimise remondifondiga. 27 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.3 Mitmekesine vaimne ja Kultuurimälu edasi- Kultuuriväärtuste igas ala- materiaalne kultuuripärand vajab kandmise jaoks oluliste valdkonnas on vähemalt üks ressursse, et võimalikult paljud institutsioonide (sh ERM jt aktiivselt tegutsev kolmanda inimesed sellest osa saaksid ning muuseumid, sektori partnerorganisatsioon et see säiliks ka tulevastele rahvaraamatukogud, (pidev tegevus). põlvedele. Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing MTÜ, MTÜ Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Muinsuskaitse Selts, Võru Instituut, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, rahvakultuuri keskseltsid) põhitegevuse ja kolmanda sektori organisatsioonide projektide toetamine ning kultuuripärandi arengukavade elluviimine (Kultuur 2020, p 1, 33.3, 33.5, 34.1, 34.5, 35.5, 36.1, 36.3). 3.4 Kultuuriväärtuste valdkonnas Muinsuskaitse, Suureneb puudub vabaühenduste selge, muuseumide ja partnerorganisatsioonide eesmärgipärane ja stabiilne raamatukogunduse kaasatus kultuuripoliitika rahastamine, mistõttu pole valdkonnaüleste kujundamisel ja elluviimisel. tagatud vabatahtlike liikmete partnerorganisatsioonide Areneb võrgustiku stabiilne osalemine tegevuse toetamine partnerorganisatsiooni kultuuripoliitika kujundamisel (Kultuur 2020, p 4, VVTP valdkonnaülene, üle-eestiline, ega sellest lähtuvate tegevuste 2016–2019 p 3.16, 3.17). valdkondadevaheline ja elluviimisel. rahvusvaheline võimekus ning edeneb valdkonnaülene ja valdkondadevaheline koostöö (pidev tegevus). 3.5 Eesti Kultuurkapital on avalik- Kultuurkapital toetab Tingimustele vastavad õiguslik juriidiline isik, kelle eelkõige loovisikute kultuuriprojektid on ellu tegevuse eesmärk on kunstide, loometööd ja viidud ja kultuuriehitiste rahvakultuuri, kehakultuuri ja projektipõhiseid algatusi rajamisele kaasa aidatud. spordi ning kultuuriehitiste seitsme kultuuri rajamise ja renoveerimise sihtkapitali ja valdkondade toetamine rahaliste vahendite vaheliste projektide kaudu sihipärase kogumise ja ning kultuuriehitiste sihtotstarbelise jagamise kaudu. rajamist. 28 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.6** Digitaalne ligipääs kultuuri- Kultuuripärandi Aastaks 2022 on Eesti jaoks pärandile ning selle digimine ei koordineeritud olulised kultuuriväärtused ole tänaseks jõudnud soovitud massdigimine ja digitaalsena kättesaadavad. mahtudeni. digitaalsena kättesaadavaks tegemine. Kultuuripärandi digimine Digitaalse kultuuripärandi toimub iga-aastaselt vastavalt nõukogu juhib vastava- digimise tegevuskavale. sisulist strateegilist planeerimist ja taotletakse vahendeid tegevuste ellu- viimiseks ELi vahenditest. Toetatakse digitaalse kultuuripärandi innovaatilisi projekte (Eesti infoühiskonna arengukava 2020; Kultuur 2020, p 20). 3.7** Võimaldamaks kultuuripoliitikat KuM viib läbi uuringute ja Uuringute ja teadusarendus- teadmistepõhiselt kujundada ja valdkondlike teadus- tegevuste vajadused on ellu viia, on kasvanud vajadus arendustegevuste vajaduste analüüsitud, vastavalt uuringute ja teadustegevuste analüüsi, koostab uuringute plaanile tellitakse suuremaks kasutamiseks uuringute plaani ja tellib poliitika kujundamiseks otsustusprotsessides. süsteemselt uuringuid vajalikke spetsiifilisi kultuuriväärtuste uuringuid. Kultuuripoliitika valdkonna erinevate elluviimiseks ja poliitikate argumenteeritud otsuste väljatöötamiseks (Kultuur tegemiseks ning nende mõju 2020, p 5). hindamiseks kogutakse kultuuri valdkondade kohta süsteemselt statistikat, viiakse läbi valdkonna jaoks olulisi kultuuripoliitika rakendusuuringuid ja nende tulemuste avalikustamist (pidev tegevus). 3.8 Aastal 2018 tähistab Eesti KuM aitab kaasa Euroopa Tegevuste elluviimisele on Vabariik sajandat aastapäeva ja kultuuripärandiaasta kaasa aidatud 2016–2020. Euroopa kultuuripärandiaastat. läbiviimisele (2018) ja Selle raames on oluline läbi viia Riigikantselei mitmekesine kultuuriväärtusi koordineeritavale EV 100 tutvustav programm nii Eestis kui programmi elluviimisele. ka välismaal. 3.9 Muuseumid 3.9.1 KuMi haldusala muuseumide Muuseumide 2019. aasta lõpuks on KuMi praegune organisatsiooniline organisatsiooniline haldusala muuseumivõrgustik vorm ei taga kõikidel juhtudel ümberkorraldamine korrastatud. On analüüsitud ja nende jätkusuutlikkust. (Kultuur 2020, p 34.5). leitud Eesti Rahva Muuseumile sobivaim juriidilise tegutsemise vorm ning ülejäänud KuMi haldusala riigimuuseumid on kas liidetud, antud üle KOVidele või ümber kujundatud sihtasutuseks. 29 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.9.2 Vajadus on muuseumideülese Muinsuskaitseamet hakkab Muinsuskaitseameti töösse arenduskeskuse järele, mis koordineerima nii lisanduvad uued muuseumide korraldaks koolitusi, standardite muinsuskaitse kui ka valdkonda puudutavad ja juhendite koostamist ja muuseumide valdkonna funktsioonid. Ümberkorraldus kasutuselevõttu ning korraldaks arendamist (2019). aitab kaasa kultuuriväärtuste üleriigilist kogumispoliitikat. valdkonna strateegilisele Kultuuripärandi terviklikkuse planeerimisele ning ühiste põhimõttest lähtuvalt on oluline ressursside paindlikumale ja soodustada ka tihedamat koostööd efektiivsemale kasutusele ja koordineeritud tegevust (2019). muuseumide ja muinsuskaitse vahel (Kultuur 2020, p 34.2). 3.9.3*/** Mitmed muuseumid vajavad Toetatakse Töös olevad objektid ja tegevuskeskkonna ajakohastamist muuseumide projektid: ja ekspositsioonide uuendamist. tegevuskeskkonna  **SA Eesti ajakohastamist ja Vabaõhumuuseumihoidla ja ekspositsioonide konserveerimiskeskuse uuendamist. Tehakse ühishoone ning koostööd KOVidega väliekspositsiooni muuseumide taristu arendamine (2020); võimalikuks  **SA Haapsalu ja Läänemaa arendamiseks ELi Muuseumid: Haapsalu vahenditest (Kultuur piiskopilinnuse arendamine 2020, p 34.1; Eesti rahvusvahelise riiklik potentsiaaliga keskaja turismiarengukava tegevusmuuseumiks- 2014–2020). teemakeskuseks (2019);  **SA Narva Muuseum: linnuse restaureerimine ja uus püsiekspositsioon ning võimalusel bastionide Honor ja Gloria restaureerimine (2021);  **Rannarootsi Muuseumi Korsi talu renoveerimine ja ekspositsiooni koostamine (hiljemalt 2022);  *Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta hoonetekompleksi arendamine (2019). 3.9.4 Oluline on tagada kooliõpilastele Riigimuuseumidele ja Programm on välja töötatud võimalused muuseumitundides muuseumidele, mis (2019). osalemiseks. kasutavad riigile kuuluvat muuseumikogu, kooliõpilaste muuseumitundides osalemise toetussüsteemi väljatöötamine (Kultuur 2020, p 34.4). 3.9.5** Muuseumide infosüsteemi Uue muuseumide Valminud on uus tehniline lahendus on vananenud. infosüsteemi arendamine muuseumide infosüsteem, (Kultuur 2020, p 34.3; mis vastab tänapäevastele Eesti infoühiskonna vajadustele, toetab arengukava 2020). optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile (2020). 30 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.9.6* Museaalide hoiutingimused on Vastavalt analüüsile on Museaalide hoiutingimuste ebapiisavad, mistõttu Eesti välja töötatud tegevuskava parendamisega ja ühishoidla materiaalse kultuuripärandi muuseumikogu rajamisega on alustatud. säilimine pole tagatud. säilitamiseks vajalike tingimuste tagamiseks, sh ühishoidla(te) ehitamiseks (2018). 3.9.7 Eestis on suur hulk nii Rahvuskultuuri jaoks Mitteriigimuuseumide iga- kultuurilooliselt kui ka oluliste mitteriigi- aastased tegevuskavad on ellu regionaalpoliitiliselt olulisi era- ja muuseumide tegevuse viidud ning tagatud on munitsipaalmuuseume, mis toetamine muuseumide muuseumide kestlik areng vajavad lisaressursse tegevustoetuste programmi kultuuripärandi säilitamiseks kultuuripärandi säilitamiseks ja kaudu (Kultuur 2020, p 6). ja kultuurimälu kultuurimälu edasikandmiseks. edasikandmiseks (pidev tegevus). 3.9.8 Ühiskonna vajadused ja ootused KuM eraldab muuseumide Projektitoetustega tagatakse muuseumidele on ajas muutuvad arendamise programmist muuseumivaldkonna ning muuseumide eesmärk on projektitoetusi (Kultuur populaariseerimine ning kujuneda tänapäevasteks 2020, p 11, 34.2, 34.3). rahvusvahelistumisele mäluasutusteks. kaasaaitamine, muuseumidevahelise koostöö aktiveerimine, muuseumideüleste kogumispõhimõtete rakendamine ning muuseumitöötajate profes- sionaalsuse tõstmine (pidev tegevus). 31 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.10 Raamatukogud 3.10.1 Rahvaraamatukogude 2018. aastal toimub Rahvaraamatukogu seaduse ülesanded ja rahastamise rahvaraamatukogu seaduse muudatused ja seaduse põhimõtted vajavad analüüsi läbiviimine. 2019. rakendusaktid on jõustunud ajakohastamist, võttes aastal toimub eelnõu (2021). Riigiülesandeid täitvate senisest enam arvesse väljatöötamiskavatsuse raamatukogutöötajate konkreetse maakonna ettevalmistamine. Alates tööjõukulu vastab eripära. 2020. aastast toimub kõrgharidusega haridustöötaja rahvaraamatukogu seaduse töötasu miinimumile, mis tagab eelnõu ettevalmistamine. tööjõuturul 2021. aastal toimub seaduse konkurentsivõimelisuse ja muudatuste rakendamine ja järelkasvu (2021). seadusega seotud määruste muutmine (Kultuur 2020, p 35.2). 3.10.2** Oluline on suurendada Tasuta e-raamatute kätte- Eesti Rahvusraamatukogu väärtkirjanduse, kultuuri- saadavaks tegemine Eesti (edaspidi RR) on välja ajakirjanduse ja e-raamatute Rahvusraamatukogu arendanud keskse e-väljaannete regionaalset kättesaadavust. portaali digitaalarhiivi laenutuskeskkonna Eesti kasutajakeskkonna Digar väljaannete lugejaile (2020). kaudu ning e-väljaannete URRAMi moodulipõhised laenutuskeskkonna edasiarendused on töövalmis väljatöötamine (Kultuur (pidev tegevus). 2020, p 35.3, 35.5). KuMi toetuse tulemusel on Eesti Rahvusraamatukogu suurem valik teavikuid ja e- koordineerimisel toimub raamatuid rahvaraamatukogude raamatukogusüsteemi vahendusel regionaalselt URRAM edasiarendamine kättesaadavad (pidev tegevus). (Kultuur 2020, p 35.1). KuMi toetuse tulemusel on Jätkub rahvaraamatu- suurem valik teavikuid ja e- kogudesse teavikute ja e- raamatuid Eesti Pimedate raamatute soetamise Raamatukogu vahendusel toetamine (Kultuur 2020, p regionaalselt kättesaadavad 35.3). (pidev tegevus). 3.10.3 Eesti kultuurile oluliste Alates 2017. aastast toimub 2017. aastal jõustunud väljaannete loovutamise, säilituseksemplari seaduse säilituseksemplari seaduse kogumise ja säilitamise ja rakendusmääruse rakendamiseks on RR KuM ajakohastamine, mis rakendamine, et parandada toel välja arendanud arvestab tuleviku väljaannete loovutamist ja säilituseksemplaride digiarenguid ning hõlmab kättesaadavust (Kultuur loovutuskeskkonna väljaandeid sõltumata 2020, p 35.5). kirjastajatele (pidev tegevus). nende vormist ja levitamise viisist. Avaliku sektori digitaalsete ja võrguväljaannete kättesaadavus rahvaraamatukogudest on suurenenud (pidev tegevus). 32 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.10.4** RRi taristu, tehnoloogiline KuM taotleb koostöös RRi füüsilist keskkonda varustatus ja füüsiline Haridus- ja ajakohastatakse iga-aastaselt, keskkond vajavad pidevat Teadusministeeriumiga taristu ja tehnoloogiline ajakohastamist, toetust RRi taristu, varustatus on ajakohastatud, renoveerimist ning tehnoloogilise varustatuse ja säilitustingimused ning töö- ja arendamist, sest RRil on füüsilise keskkonna teenuskeskkond nõuetekohaselt raamatukogunduse ajakohastamiseks, välja arendatud (pidev arenduskeskusena juhtiv renoveerimiseks, tegevus). roll tagada Eestis ilmunud arendamiseks ja või Eestit puudutavate Rahvusarhiivi Tallinna Tagatud on RRi toimimine teavikute säilimine ja üksuste kolimiseks raamatukogunduse kättesaadavaks tegemine. Rahvusraamatukogu arenduskeskusena ning Samuti peab RR tagama hoonesse (Kultuur 2020, p teavikute säilimine, (tulenevalt 35.5). kättesaadavaks tegemine ja rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste seadusest) pakkumine tulenevalt parlamendiraamatukoguna säilituseksemplari ning Riigikogu jt põhiseaduslike rahvusraamatukogu seadusest institutsioonide (pidev tegevus). infoteeninduse ning omama ajakohastatud füüsilist keskkonda, et pakkuda selles infoühiskonna teenustele vastavaid säilitustegevuse ja infoteenindusega seotud teenuseid. 3.10.5 Infoühiskonnas muutuvad KuM eraldab Partnerorganisatsiooni kasutajate vajadused ja raamatukogude arendamise tegevustoetusega suureneb ootused taotlusvoorust valdkonnaülene, üle-eestiline, raamatukoguteenusele. projektitoetusi ja valdkonna valdkondadevaheline ja Oluline on teha tihedat partnerorganisatsioonile rahvusvaheline koostöö, mis koostööd Eesti tegevustoetust erialase tõstab organisatsiooni Raamatukoguhoidjate pädevuse ja tegevuste kvaliteeti. Ühinguga (ERÜ) organisatsioonide vahelise Projektitoetustega tagatakse raamatukogutöötajate koostöö arendamiseks rahvaraamatukogu töötajate erialase pädevuse tõstmisel (Kultuur 2020, p 4, p 3.16, järjepidev erialane ja valdkondade vahelise 3.17, p 11, p 22, 34.5, 35.1, täiendkoolitus ja koostöö edendamisel. 35.4, 36.5). rahvaraamatukogude teenuste vastavus infoühiskonna vajadustele (pidev tegevus). Suurenenud on laste ja noorte teadlikkus kultuuriasutuste võimalustest ja kasvanud on noorte võimekus kultuuri loomisel. Tagatud on kultuuri- ja mäluasutuste koostöö jätkumine noorsootöö organisatsioonidega (pidev tegevus). 33 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.11 Rahvakultuur 3.11.1 Laulu- ja tantsupeo 2019. aastal toimuva XXVII On kindlustatud UNESCO vaimse (edaspidi LTP) traditsiooni laulupeo ja XX tantsupeo kultuuripärandi esindusnimekirja järjepidevuse tagamise ning 2022. aastal toimuva kantud laulu- ja tantsupeo vajadus. XIII noorte laulu- ja traditsiooni elujõulisus (pidev tantsupeo korraldamise tegevus). 2019. aastal möödub toetamine. LTP protsessis 150 aastat esimesest laulupeost. osalevate kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite tegevustoetuse ning rahvakultuuri mentorprogrammi jätkamine ja toetuste tõstmine. Üleriigiliste LTPde vahelisel perioodil rahvusvaheliste ja valdkondlike LTPde korralduse toetamine (Kultuur 2020, p 21, 36.4). 3.11.2 Kalevi staadion kui Koostöös Tallinna linnaga Tantsupidude edukaks läbi- tantsupeo pikaajalise ning Eesti Laulu- ja viimiseks on olemas nüüdisaegne perspektiiviga Tantsupeo SAga aidatakse tantsuväljak. toimumiskoht on kaasa tantsupeoväljaku amortiseerunud. uuendamisele (Kultuur 2020, p 21, 36.4). 3.11.3 Lauluväljaku infrastruktuur Aitame kaasa lauluväljakul Kaasa on aidatud lauluväljaku on osaliselt halvas laulupidude edukaks infrastruktuuri korrastamisele olukorras. korraldamiseks oluliste laulupidude traditsiooni 150. infrastruktuuri osade aastapäeva tähistamiseks (2019). korrastamisele. 3.11.4 Vaimse kultuuripärandi Vaimset kultuuripärandit Programmide ja üksikute väärtustamine piirkondlikes toetatavate piirkondlike tegevustoetuste abil on kultuuriruumides. kultuuriruumide taaselustatud ning väärtustatud programmide perioodiline pärimuskultuurilised eripärad. analüüs ja uute prioriteetide Tavade, kommete, oskuste ja määratlemine uuteks traditsioonide elujõulisus on programmiperioodideks tagatud noorte kaasamisega (pidev tegevus). Periooditi nendesse protsessidesse (pidev teostatakse kultuuriruumide tegevus). eelarvete kujundamise seiret. Piirkondlikele (Mulgi Kultuuri Instituut, SA Kihnu Kultuuriruum) ning valdkondlikele organisatsioonidele (Eesti Pärimusmuusika Keskus) tegevustoetuse eraldamine (Kultuur 2020, p 36.1; 36.3). 34 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.11.5 Vaimse kultuuripärandi Vaimse kultuuripärandi On kaasa aidatud kogukondade (edaspidi VKP) alane VKP-tegevuste esitatud Eesti oma vaimse tegevus elava aktiveerimine Rahvakultuuri kultuuripärandi nimistusse kultuuripärandi Keskuse eestvedamisel tehtavate kannete arvu kaardistamise protsessis (alates 2019; Kultuur 2020, p suurenemisele. peaks siirduma nendele 36.3). aladele, mis ei ole kaetud kultuuriruumide programmidega. Püsib oskuste ja teadmiste kadumise oht meie pärimuskultuuris (pärimuse kandjate vananemine). 3.11.6 Rahvakultuuri valdkondade Tegevustoetuste eraldamine Taotlusvoor on läbi viidud ja arendamine keskseltside taotlusvooru kaudu seitsmele rahvakultuuri valdkondi on kaudu. rahvakultuuri keskseltsile toetatud. (Kultuur 2020, p 36.2; pidev tegevus). 3.12 Muinsuskaitse 3.12.1 Muinsuskaitsega seotud Muinsuskaitseseaduse Muinsuskaitseseaduse õigusruum vajab menetlemine Riigikogus muudatused ja rakendusaktid on ajakohastamist, pidades 2018. Alates 2019. aastast jõustunud (2019). silmas mälestiste omanike toimub uue muinsuskaitse- Muinsuskaitseameti töösse õiguste ja kohustuste seaduse rakendamine. lisanduvad uued funktsioonid, tasakaalu, valdkondliku sh suureneb tegevuste osakaal kompetentsi paremat Toimub kultuuriväärtuste omanike nõustamises ja rakendamist ning väljaveo, ekspordi ja ennetustegevuses, lisaks hakkab laiapõhjalisemaks muutmist sisseveo seaduse muutmise Muinsuskaitseamet hõlmama nii jm. analüüs ja vajadusel seaduse muinsuskaitse kui ka muutmine ning kooskõlla muuseumide valdkonda. viimine ELi Ümberkorraldus aitab kaasa kultuuriväärtuste impordi kultuuriväärtuste valdkonna määrusega (Kultuur 2020, p strateegilisele planeerimisele 33.2, 33.3). ning ühiste ressursside paindlikumale ja tõhusamale kasutusele (2019). Koostöös Muinsuskaitseametiga on valminud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse analüüs (2019) ja vajadusel muudetakse vastavalt analüüsile seadust. 35 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3.12.2 Muinsuskaitseseadusest Muinsuskaitseamet toetab Toetuste ja piirangute parema tulenevate piirangute mälestiste omanikke, et tasakaalu tagamiseks on esitamine ilma tagada oluliste objektide mälestiste omanikele mõeldud proportsionaalsete säilimine. KuM taotleb toetused suurenenud, mälestiste toetusmeetmeteta vähendab mälestiste omanikele hooldamise ja säilitamise kaitsealuste hoonete mõeldud otsetoetuste mahu motivatsioon on kasvanud kasutamise atraktiivsust ja suurenemist, mis (muinsuskaitsereformi seab ohtu nende säilimise. võimaldaks liikuda avarii- rakendumisel lisanduvad uued Ehitismälestiste hulgas on toetustelt restaureerimise ja toetusliigid: uuringute ja suur avariiliste ja halvas hoonete kasutuselevõtu muinsuskaitselise järelevalve olukorras hoonete osakaal toetamisele, samuti toetamine, toetuste ja piirangute (enam kui 25%). looduslike pühapaikade kompenseerimise järkjärguline Looduslikud pühapaigad arengukava täitmiseks kasv) (2019). vajavad üle-eestilist (Kultuur 2020, p 33.3). kaardistamist. 3.12.3 Riigi kinnisvarastrateegia ei KuM ja Muinsuskaitseamet Riigi ruumilist arengut arvesta piisavalt muinsus- osalevad ruumiloome mõjutavad otsused arvestavad ja kaitsealuste hoonete ekspertrühma töös, aidates soodustavad kasutusega, vaid lähtub välja töötada muinsuskaitsealuste hoonete otsuste tegemisel pigem ühe poliitikaettepanekuid, mh kasutust ja kasutuselevõttu (investeeriva) asutuse eesmärgiga sidustada (mälestiste säilimise peab riik vaatest. Riigieelarve on üks – muinsuskaitsepoliitika teiste igal juhul tagama). Avaliku kokkuhoid ühes riigiasutuses poliitikavaldkondadega sektori asutuste koostöö riigi ei tohi suurendada kulu (Kultuur 2020, p 33.1, 33.6). ruumiotsuste kujundamisel on teises (praegusel juhul KuMi läbimõeldum (pidev tegevus). vastusvaldkonnas). 3.12.4 Muinsuskaitse all olevate Muinsuskaitse all olevate Kultuurimälestiste nimekiri objektide nimekiri ei kajasta objektide pidev peegeldab tasakaalustatumalt tasakaalustatult meie ajaloo inventeerimine, kaitse alla meie ajaloo olulisemaid olulisemaid protsesse ja võtmise kriteeriumide üle- protsesse ja piirkondlikke piirkondlikke eripärasid ega vaatamine ja kultuuri- eripärasid, kultuurimälestiste ole süsteemselt analüüsitud mälestiste nimekirja nimekirja on arvatud rohkem ja ajakohastatud. täiendamine alaesindatud seni alaesindatud valdkondade pärandiga (Kultuur 2020, objekte (nt 20. sajandi p 33.2). ehituspärand, taluarhitektuur, militaarpärand) (pidev tegevus). 3.12.5 Rohkem tähelepanu on vaja Rahvusvaheliste konvent- Faro konventsiooniga liitumine pöörata rahvusvahelisele sioonidega liitumise analüüs (2019). UNESCO veealuse koostööle rahvusvaheliste ja vajadusel liitumise ette- kultuuripärandi kaitse lepetega liitumisel ja nende valmistamine koostöös konventsiooniga ühinemine põhimõtete rakendamisel vastavate asutustega, sh riigi (2019). Eestis ning praktilisele kohustuste analüüs (Kultuur KuM on aidanud ette koostööle rahvusvaheliste 2020, p 33.2). valmistada ja analüüsida Eesti organisatsioonidega. ühinemist vajalike konventsioonidega ning rakendab asjakohaseid põhi- mõtteid. Eesti eksperdid osalevad rahvusvaheliste organisatsioonide töös (pidev tegevus). * Tärniga on märgitud uued algatused. ** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022). 2. Tulemusvaldkond: sport 36 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Üldeesmärk: Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022 Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 42 - 53 - 55 inimeste osakaal elanikkonnast (%) (2016) Allikas: Eesti Tervisearengu Instituut (Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring) Spordiklubides ja -koolides sporti 37,7 37,8 37,9 40,0 40,0 harrastavate noorte (2017) (0–19-aastased) osakaal kogu vanusegrupist (%) Allikas: Eesti Spordiregister Harrastajate arv spordiklubides ja -koolides 175 968 177 000 178 000 179 000 180 000 Allikas: Eesti Spordiregister (2017) Meede 4: Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii harrastuslikul kui ka professionaalsel tasemel Meetme eesmärk: Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühenduste näol on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele tegelemiseks harrastus- või tippspordiga. Ajakohastatud spordiinfrastruktuuri abil on kõikjal Eestis loodud tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Meetme lühikirjeldus: Riiklikud toetused spordiorganisatsioonidele harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamiseks, liikumisharrastust edendavate programmide elluviimiseks, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamiseks, investeeringud uute spordirajatiste ning lähiliikumispaikade ehitamisse ja olemasolevate ajakohastamisse. 37 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus jõudmiseks 4.1** Riigieelarvest toetust saavate Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on Kultuuriministeeriumi riigieelarvest toetatavate haldusala kultuuriasutuste (edaspidi KuM) haldusala KuMi haldusala asutuste, sh toetusi tõstetud ja loodud spordi valdkonna asutuste riigiasutuste, sihtasutuste ja remondifond, ühtlustamaks majanduskulude avalik-õiguslike asutuste tingimusi Riigi Kinnisvara ASi kompenseerimises ei ole majanduskulude kasvuks teenindamisel olevate arvestatud üldise (pidev tegevus). asutustega. majanduskeskkonna hinnatõusuga ega kinnisvara **Võimaluste otsimine säilimiseks piisavate rahaliste riigieelarvest toetatavate vahenditega. Oluline on KuMi haldusala kultuuri- hüvitada kulude kasv asutuste, sh riigiasutuste, analoogiliselt Riigi Kinnisvara sihtasutuste ja avalik- ASi majandamiskulude kasvu õiguslike asutuste vara kompenseerimisega. Oluline säilimiseks remondifondi on tekitada remondifond loomiseks (pidev tegevus). kinnisvara säilimiseks KuMi haldusala kultuuriasutustele analoogiliselt Riigi Kinnisvara ASi vara säilimise remondifondiga. 4.2 * Eelarvevahendite nappuse Eestis toimuvate ja Eestis toimuvate tõttu on Eestis toimumata majanduslikult positiivse majanduslikult positiivse jäänud rahvusvahelisi mõjuga rahvusvaheliste mõjuga rahvusvaheliste mõjusaid kultuuri- ja kultuuri- ja spordisündmuste kultuuri- ja spordisündmuste spordisündmusi ning ka toetusprogrammi elluviimine. arv on kasvanud (pidev tulevikus võib mõni tegevus). korraldamata jääda, mis omakorda jätab riigi ilma ka täiendavast maksutulust. 4.3** 2018. aastal on riigieelarves Treenerite tööjõukulude Toimub süsteemi ette nähtud 6,015 miljonit toetussüsteemi elluviimine, rakendamine (pidev tegevus). eurot treenerite tööjõukulude selle järjepidev arendamine ja toetuseks. Prognoosime 5. ja täiendamine ning eelarve- kõrgema kutsetasemega vahendite kooskõlla viimine treenerite arvu kasvu ning toetuse eesmärkidega (pidev treenerite tööjõukulude tegevus; Sport 2030). toetuse aluseks oleva kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäära tõusu. 4.4 Eesti Kultuurkapital on Kultuurkapital toetab eelkõige Tingimustele vastavad avalik-õiguslik juriidiline isik, projektipõhiseid algatusi spordiprojektid on ellu viidud. kelle tegevuse eesmärk on kehakultuuri ja spordi kunstide, rahvakultuuri, sihtkapitali kaudu. kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. 38 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.5 Oluline on tagada, et tervislike Liikumisharrastust Ellu on viidud liikumis- eluviiside propageerimise ja edendatakse ürituste ja harrastusi edendavaid liikumisharrastuseks soodsate teavitustegevuste toetamise tegevusi ja selle tagajärjel on tingimuste loomisega tõuseks kaudu (pidev tegevus). regulaarselt liikumis- liikumisharrastusega harrastusega tegelevate regulaarselt tegelevate inimeste osakaal kasvanud inimeste osakaal. (pidev tegevus). Maakonna spordiliitude Spordi toetamine maakonna kaudu toimub piirkondliku tasandil maakonna spordiliidu tasandi spordi järjepidev toetuse kaudu (pidev tegevus). arendamine ja võistlus- süsteemide elluviimine ning teavitusürituste korraldamine (pidev tegevus). Viiakse ellu üle-eestilisi Harrastus- ja koolispordi traditsioonilisi haldusüksuste toetamine katus- vahelisi spordi- ja liikumis- organisatsioonide kaudu harrastusüritusi (näiteks (pidev tegevus; Sport 2030). Eestimaa mängud) ning õpilastele pakutakse võimalusi osalemiseks koolidevahelises võistlussüsteemis (pidev Tööandjatele on loodud tegevus). võimalus täiendava maksukohustuseta toetada Toimub 2018. aastal töötajate liikumisharrastust ja jõustunud tulumaksuseaduse sportimist (Sport 2030). muudatuse rakendamine (pidev tegevus). 4.6 Oluline on ellu viia algatusi, Aidatakse kaasa treenerite Koostöös Spordikoolituse ja - mis aitavad kaasa treenerite kutsesüsteemi edasi- Teabe SA, Eesti Treenerite teadmiste ja oskuste ning arendamisele ja taseme- Ühenduse, ülikoolide ning kutsesüsteemi arendamisele. koolituste korraldamisele spordialaliitudega arendatakse (pidev tegevus; Sport 2030). kutsesüsteemi, uuendatakse ja omistatakse kutseid ning viiakse läbi treenerite koolitusi (pidev tegevus). 39 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.7 Spordiobjektide jätkuv Jätkatakse riigile oluliste Edasi on arendatud KuMi arendamine riigi ja ELi spordikeskuste rajamist ja asutatud spordi sihtasutusi vahenditest. väljaarendamist nii tipp- kui (Jõulumäe, Tehvandi) (pidev ka harrastusspordi tegevus). edendamiseks, mis võimaldaks ka rahvusvaheliste võistluste korraldamist (pidev tegevus; Sport 2030). Arvesse võetakse EOK taristu komisjoni poolt prioriteetseteks hinnatud objektide nimekirja, sealhulgas: Kääriku spordikeskus on välja arendatud nüüdisaegseks Kääriku spordikeskuse olümpia ettevalmistus- ja väljaarendamine treeningkeskuseks (2020). nüüdisaegseks olümpia ettevalmistus- ja treeningkeskuseks; Toetatud on Rääma Rääma Sõudebaasi Sõudebaasi renoveerimist renoveerimine nüüdisaegseks (2019) ja Kalevi staadioni treening- ja võistluspaigaks; uuendamist. Kalevi staadioni uuendamine. Kohalike omavalitsustega on tehtud koostööd ning neid on Võimaluste piires aidatakse nõustatud. Maakondade ja kohalikel omavalitsustel ellu linnade arengukavades on viia prioriteetsete spordi- spordi prioriteedid (sh objektide rajamist ELi finants- objektid) markeeritud (pidev perioodi 2014–2020 ja ELi tegevus). finantsperioodi 2021+ vahenditest (Sport 2030). 4.8 Eesti ei ole suutnud kasutada Koostöös EASi, RaMi, Eesti Eestis toimub regulaarselt kõiki olemasolevaid võimalusi Olümpiakomitee (edaspidi kõrgetasemelisi rahvus- ennast oluliste rahvusvaheliste EOK) ja kohalike oma- vahelisi võistlusi, mis toob spordivõistluste ja -ürituste valitsustega spordialaliitude märkimisväärse arvu välis- kaudu tutvustada. toetamine suurvõistluste külalisi, elavdab majandust korraldamisõiguste saamiseks. ning aitab kaasa Eesti Rahvusvaheliste spordi suur- tutvustamisele maailmas võistluste kõrgetasemelise (pidev tegevus). läbiviimise toetamine Eestis „Rahvusvaheliste võistluste ja ürituste läbiviimine Eestis“ taotlusvooru kaudu (Sport 2030). 4.9 Oluline on seista dopinguvaba Eesti Antidopingu SA Sportlastelt võetakse spordi põhimõtete eest. toetamine eesmärgiga regulaarselt dopinguproove edendada tervislikku ja ausat nii võistlustel kui ka võistlus- sporti, viies läbi kvaliteetset välistel perioodidel. Läbi dopingukontrolli, erinevatele viiakse nii tippsportlaste kui sihtgruppidele mõeldud anti- ka koolinoorte, noorsportlaste dopingualast haridustööd ning ning harrastussportlaste andes oma panuse kohalikku teadlikkust tõstvaid tegevusi ja rahvusvahelisse anti- ja koolitusi (pidev tegevus). dopingualasesse koostöösse (pidev tegevus; Sport 2030). 40 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.10 Eesti spordielu hea maine Euroopa Nõukogu spordi- Toimub sportlaste, treenerite tagamiseks on tähtis võidelda võistlustega manipuleerimise ja sportlaste abipersonali spordivõistlustega vastase võitluse regulaarne teadlikkuse manipuleerimise vastu. konventsioonis sätestatavate tõstmine sporditulemuste põhimõtete elluviimine Eestis manipuleerimisega ja riikliku kontaktpunkti kaasnevatest ohtudest ja loomine (Sport 2030). tagajärgedest. Riigisisese seadusandluse konventsiooniga kooskõlla viimine (2019). 4.11 Spordivõistluste pealtvaatajate Jalgpallivõistlustel ja teistel Toimub spordivõistluste turvalisuse tagamiseks on spordiüritustel turvalisuse, korraldajate regulaarne oluline regulaarselt panustada julgeoleku ja teenindamise teadlikkuse tõstmine spordivõistluste ohutusse lõimitud lähenemisviisi pealtvaatajate turvalisusest. keskkonda. käsitleva Euroopa Nõukogu Suuremate rahvusvaheliste konventsiooni heaks kiitmine võistluste korraldamisse on ja põhimõtete elluviimine kaasatud Politsei- ja Eestis (Sport 2030). Piirivalveamet. Riigisisese seadusandluse konventsiooniga kooskõlla viimine (2019). 4.12 I kooliastmes läbiviidava Uue metoodika alusel on välja I kooliastmes on kasutusele ujumise algõpetuse uue koolitatud ujumise algõpetuse võetud uus ujumise metoodika tutvustamine ja tundide läbiviijad. 2018. aastal algõpetuse metoodika rakendamine. jätkub tihe koostöö HTMi ja (tundide arv 40, ühe grupi Eesti Ujumisliiduga kehalise suurus on 12–15 last, kasvatuse ainekava ujumistunde viib läbi muutmiseks ja RaMiga kvalifitseeritud õpetaja). toetusmudeli väljatöötamiseks Ujumisoskus on defineeritud, ujumise algõpetuse mis on kinnitatud läbiviimiseks uue programmi õpitulemuseks, kinnitatud on kohaselt (pidev tegevus; Sport ühtsed hindamiskriteeriumid. 2030). Enamik I kooliastme õpilastest omandab ujumisoskuse. Ujumise algõpetuse läbiviimine on omavalitsuste kohustus, mida toetatakse riigieelarvest (pidev tegevus). 4.13 Spordiga tegelevate inimeste Spordimeditsiini SA tegevus- Koostöös Spordimeditsiini (sh noorsportlaste ja liikumis- toetuse kaudu on loodud SA, Sotsiaalministeeriumi harrastajate) tervisekontrolli eeldused sportlaste tervise- ning Eesti Haigekassaga süsteem vajab laiendamist kontrolli läbiviimiseks (pidev viiakse regulaarselt läbi ning arstide suuremat tegevus; Sport 2030). tippsportlaste, noorsportlaste kaasatust. ja liikumisharrastajate tervisekontrolli (pidev tegevus). 4.14 Spordialaliidud vajavad Spordialade järjepidevaks Suureneb spordialaliitude toimimiseks riigi toetust, et arendamiseks on vajalik võimekus ala arendamiseks. tagada iseseisvalt kõigi spordialaliitude toetamine. Eesti on rahvusvahelistel spordialaliidu funktsioonide tiitlivõistlustel väärikalt ja täitmine mahus, mis tagaks tulemuslikult esindatud rahvusvahelise (pidev tegevus). konkurentsivõime. 41 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.15*/** Paljud spordialaliidud kui 2018. aastal analüüsitakse Ettepanekud toetusmeetme spordialade arendamise eest toetusmeetme loomise loomiseks on esitatud. vastutavad katus- vajadust ja võimalusi Suureneb spordialaliitude organisatsioonid ei suuda spordialaliitudele eesmärgiga võimekus ala arendamiseks praegu tagada sportlaste (sh parandada ning Eesti on rahvusvahelistel noored ja juuniorid) spordiorganisatsioonide tiitlivõistlustel väärikalt ja ettevalmistamist ja lähetamist võimekust sportlaste tulemuslikult esindatud (pidev rahvusvahelistele ettevalmistamiseks ja tegevus). tiitlivõistlustele. KuMi lähetamiseks eraldatavad toetused ei ole rahvusvahelistele sageli piisavad, et tagada kõigi tiitlivõistlustele. Esitatakse tiitlivõistlustele ettepanekud toetusmeetme kvalifitseerunud sportlaste loomiseks (pidev tegevus; ettevalmistus ja lähetamine. Sport 2030). 4.16** Aastatel 2003–2006 ja 2007– Koostöös kohalike Regionaalsete tervise- 2012 KuMi regionaalsete omavalitsuste ja teiste seotud spordikeskuste võrgustiku tervisespordikeskuste toetuse osapooltega analüüsitakse toimimist on analüüsitud, abil maakondadesse rajatud regionaalsete tervise- toetust vajavad keskused on tervisespordikeskused võiksid spordikeskuste võrgustiku välja valitud ja ettepanekud täita suuremat rolli inimeste toimimist, valitakse välja toetussüsteemi loomiseks on liikumisharrastuse toetust vajavad keskused ja esitatud (2019). edendamiseks. Maakonna esitatakse ettepanekud nende tasandil peaks olema vähemalt toetamiseks (Sport 2030). üks mitmekesiseid ja kvaliteetseid teenuseid pakkuv korrastatud infrastruktuuriga tervisespordikeskus. Sellega seoses vajab tervisespordikeskuste võrgustik täiendavat analüüsi ja toetust teenuste arendamiseks. 4.17 Suurenenud on laste ja Noortespordi arendamiseks Paraneb laste ja noortega noortega tegelevate toetatakse spordialaliite ning tegelevate saavutusspordile spordiklubide arv ning nende kaudu laste ja noortega orienteeritud spordiklubide klubides treenivate laste ja tegelevaid saavutusspordile võimekus ning treeningute noorte hulk. Suurenenud on orienteeritud spordiklubisid läbiviimise kvaliteet, klubid spordiklubide otseselt (pidev tegevus; Sport 2030). muutuvad tugevamaks ja on treeningtegevustega seotud paremateks koostöö- kulud (spordiobjektide tasud, partneriteks spordialaliidule transpordikulud, üleminek ning riigile (pidev tegevus). stipendiumidelt töötasudele), mis vajavad noortespordile suunatud toetust. 42 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.18*/** Eesti saavutusspordile ja selle **Olümpialiikumise Loodud on tingimused kõrgel järelkasvule on vaja luua arendamiseks, sh Eesti tasemel saavutusspordiga konkurentsivõimelised olümpiakoondise ette- tegelemiseks, Eesti sportlased tingimused. valmistuse ja osavõtu on rahvusvahelises spordi- tagamiseks olümpia- liikumises konkurentsi- mängudest (2020), toetatakse võimelised (pidev tegevus). EOKd. EOK kaudu toetatakse saavutussporti hasartmängu- maksuseaduse alusel (Sport 2030). Samuti toetatakse spordialaliitude, spordiühenduste, kohalike spordiklubide ja regionaalse mõjuga projekte. Olümpiamängude kavas Loodud on tingimused, et olevate spordialade tagada olümpiamängude distsipliinidel täiskasvanute kavas olevate spordialade rahvusvahelistele tiitli- distsipliinidele täiskasvanute võistluste finaalturniiridele rahvusvahelistele tiitli- kvalifitseerunud suure- võistluste finaalturniiridele koosseisuliste võistkondlike kvalifitseerunud suure- sportmängude rahvus- koosseisuliste võistkondlike koondiste ettevalmistumise ja sportmängude rahvus- osalemise toetamine. koondistele piisavalt kvaliteetne ettevalmistus ja */**Eesti sportlaste osalemine finaalturniiril sotsiaalsete garantiide (pidev tegevus). tagamisele ja saavutusvõime tõstmisele suunatud stipendiumide, toetuste ja Põhimõtted on välja töötatud töötasu maksmise põhimõtete ja rakendusettepanekud väljatöötamine (2018). esitatud (2019). 4.19 Aastal 2018 tähistab Eesti KuM aitab kaasa Kultuuri- ja spordiürituste Vabariik sajandat aastapäeva. Riigikantselei tegevuste elluviimisele on Selle raames on oluline läbi koordineeritavale EV 100 kaasa aidatud (2020). viia mitmekesine kultuuriprogrammi kultuuriprogramm (sh elluviimisele. tegevusi spordi valdkonnas) nii Eestis kui ka välismaal. 4.20 Eestis tegutseb vähemalt 4500 Toetusmeetme elluviimine, Toimub süsteemi erinevate spordialaliitude selle järjepidev arendamine ja rakendamine (pidev tegevus). litsentseeritud täiendamine ning eelarve- spordikohtunikku, kes on vahendite kooskõlla viimine valdavalt paljude teiste toetuse eesmärkidega (pidev eluvaldkondade esindajad ega tegevus; Sport 2030). ole seotud ühe kindla spordiorganisatsiooniga. Selleks, et tagada professionaalsete spordikohtunike osalus Eesti spordielus ka tulevikus ning lõpetada neile tulumaksuvabade stipendiumide maksmine, on vajalik spordi- organisatsioonidele toetusmeetme rakendamine. 43 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 * Tärniga on märgitud uued algatused. ** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022). 44 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3. Tulemusvaldkond: lõimumine Üldeesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Mõõdikud Algtase 2019 2020 2021 2022 Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga 39% - 38% - - isikute osakaalu indeks teistest rahvustest (tugev, (tugev) isikute hulgas 2017) - - - Allikas: Eesti ühiskonna integratsioonimonitooring 12 (EIM) 47% 51% (keskmine, (keskmine) 2017) Meede 5: Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Meetme eesmärk: Lõimumist toetavad väärtushoiakud on ühiskonnas levinud ja kinnistunud, kultuuriorganisatsioonid panustavad rahvuskultuuri jätkusuutlikkuse tagamise kaudu aktiivselt lõimumisse. Lõimumispoliitika on efektiivselt planeeritud ja ellu viidud. Meede panustab Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkidesse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi „Rahvuskaaslaste programmi 2014– 2020“ ning „Hõimurahvaste programmi 2015–2019“ eesmärkide saavutamisse. Meetme lühikirjeldus: Lõimumise tingimuste loomiseks rakendavad Kultuuriministeerium ning Integratsiooni SA perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarvelisi vahendeid. Meetme raames tagatakse ETV+ ja Raadio 4 jätkusuutlik finantseerimine riigieelarvest. Igapäevaste kontaktide, eri rahvusest elanike suhtluse ja ühiskondlikku tegevusse kaasamise, samuti etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Integratsiooni SA sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu. Toetatakse aktiivset ühiskondlikku osalust, igapäevaste kontaktide ja suhtluse teket ühiskonnas ning ühise kommunikatsiooniruumi tugevnemist toetavaid tegevusi, mis arvestavad regionaalseid eripärasid piirkondades, kus elab palju vene keelt peamise suhtluskeelena kasutavaid inimesi. Eraldi tähelepanu pööratakse 2015. aasta sügisel tööd alustanud Eesti Rahvusringhäälingu venekeelsele sihtgrupile suunatud uue telekanali jätkusuutlikkuse tagamisele, toetades vastavaid arendustegevusi. Kultuuriministeerium korraldab lõimumisvaldkonna seiret, et tagada arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusmeetmete asja- ja ajakohasus ning poliitika tõhus planeerimine koostöös sidusministeeriumidega. Lõimumiskava rakendamisel ei viida ellu teiste valdkondade poliitikat, vaid tagatakse sihtrühmale võimalus osaleda teiste valdkondade tegevuses võrdsetel alustel. Lõimumisvaldkonna arengukava tegevuste planeerimisse on kaasatud arengukava juhtkomitee ja juhtrühm. Kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel arvestatakse lõimumist läbiva teemana. Samuti viiakse ellu lõimumispoliitika eesmärgid kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, sh praktikaid, mis toetavad võrdset kohtlemist ja varjatud takistuste vähendamist eesti keelest erineva emakeelega inimeste tööle värbamisel avalikku teenistusse ning nende potentsiaali paremat rakendamist. Toetatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset tegevust oma kultuuri edendamiseks ja säilitamiseks. Keelelis-kultuurilistest kogukondadest pööratakse tähelepanu romadele, kelle 12 Mõõdiku metoodika töötati välja ja baastase määrati 2015. aasta integratsioonimonitooringuga. Indeks koosneb kolmest komponendist, mis koondavad teistest rahvustest inimeste vastuseid kolmele riigiidentiteeti mõõtvale küsimusele. 45 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 kontaktide tihenemine ühiskonnaga vajab toetamist ning lisatähelepanu haridus-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. Väliseesti kogukondadele ja hõimurahvastele suunatud tegevuste elluviimisel arvestatakse 13 Rahvuskaaslaste programmi ning Hõimurahvaste programmi eesmärke ja meetmeid . Toetatakse kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte ning kultuurivahetust väliseesti kogukondadega ja väliseestlaste osalust Eesti kultuuri suurüritustel. Toetatakse kultuurivahetust soome-ugri rahvastega ja nende kultuuri tutvustamist Eestis. Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus jõudmiseks 5.1 Soodustada avatud ja koostööd Toetatakse järjepidevalt eri Ellu on viidud suuremat ühis- väärtustavate hoiakute teket piirkondades elavate ja eri kondlikku sidusust toetavad eesmärgiga suurendada keelelis-kultuurilise taustaga meedia- ja koostöötegevused, sotsiaalset sidusust ühis- inimeste omavahelisi mis aitavad kaasa avatusele ja konnas, mis aitab kaasa ühise kontakte, sh eesti ja muu vastastikusele mõistmisele riigiidentiteedi tekkele ja emakeelega noorte vahel, eri suunatud väärtushoiakute demokraatlike väärtuste keelelis-kultuurilise taustaga kinnistumisele ühiskonnas, teadvustamisele ning eri inimesi ning nende osalusel samuti mitmekultuurilise töö- rahvusest inimeste aktiivsele põhinevaid organisatsioone keskkonna saavutamisele ning koostööle. kaasatakse koostöö- võrdse kohtlemise põhi- tegevustesse ja aktiivsesse mõtete rakendamisele töö- ühiskonnaellu. Eri rahvusest kollektiivides. Ellu on viidud inimeste aktiivse koostöö eri rahvuste vahelisi koostöö- arendamiseks toetatakse ja kaasamisprojekte, mh Integratsiooni SA tegevusi, kultuuri- ja spordivaldkonnas, Fenno Ugria Asutust, Narva toetatud on vabaühenduste Eesti Maja, Elamusaastat ja arengut ja võimekust VeniVidiVici tegutseda lõimumis- õpilasvahetusprogrammi. Ida- valdkonnas (pidev tegevus). Virumaa kultuurilise lõimumise edendamiseks toetatakse teatreid Tuuleveski ja Ilmarine (Lõimuv Eesti 2020). 5.2 Lõimumistegevuste Lõimumismonitooringu ja Lõimumismonitooring on läbi kvaliteetseks planeerimiseks täiendavate uuringute viidud (2020). Andmebaasi on vajalik seiresüsteemi läbiviimine valdkondliku seire seiresüsteem toimib ellurakendamine, et jälgida eesmärgil ja lõimumis- järjepidevalt. Ellu on viidud ühiskonnas toimuvaid protsesside integreeritud kehtiva valdkondliku protsesse ning andmebaasi rakendumine rakendusplaani tegevuste lõimumispoliitika tegevuste Statistikaametis (pidev vahe- (2018) ja säästlikkust, tõhusust ja tegevus; Lõimuv Eesti 2020). lõpphindamine (2022). mõjusust. 13 Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 ja Hõimurahvaste programmi 2015–2019 elluviimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. 46 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 5.3 Rahvuskultuuri seltsid ja Rahastamispõhimõtted on Igal aastal on toetatud vähemusrahvuste välja töötatud, keskendutakse orienteerivalt 250 rahvus- kultuuriühingud on kultuuriseltside ja nende vähemuste organisatsiooni organisatsiooniliselt nõrgad. juhtide tegutsemisvõimekuse tegevuskulusid (pidev Nende arendamiseks on vaja parandamisele, toetades tegevus). Eestis tegutsevate eri rakendada täiendavaid koolitus- ja nõustamis- keelelis-kultuurilise taustaga tegevusi, et tõhustada nende tegevusi, tööd noortega ja organisatsioonide tegevus ja haldussuutlikkust ja infovahetust Eesti projektid on toetatud ning informeeritust. kultuuriorganisatsioonidega nende tegevused ühiskonnas (pidev tegevus; Lõimuv Eesti teadvustatud (pidev tegevus). 2020). 5.4 Romade Koostöös roma kogukonnaga Tegevused roma kultuuriorganisatsioonid töötatakse välja meetmed organisatsioonide vajavad võimestamist, et tõsta roma kodanikuühiskonna võimestamiseks on välja nende haldussuutlikkust. organisatsioonide töötatud (2018) ja toimivad Lisatähelepanu tuleb pöörata võimestamiseks. järjepidevalt, eesmärgiga sihtrühmale haridus-, parandada koostööd riigi, tööhõive- ja kohalike omavalitsuste ja sotsiaalvaldkonnas. roma organisatsioonide vahel. 5.5 Lõimumise edukuse Toetatakse koostöö- ja Tõusnud on lõimumist tagamiseks ebapiisav Eesti kommunikatsioonitegevusi, toetavad väärtused ja hoiakud ühiskonnaliikmete kaasatus mis soodustavad lõimumist ühiskonnas ning suurenenud lõimumisprotsessi. toetavaid hoiakuid Eesti eri rahvuste ja eestlaste ühiskonnas (pidev tegevus; vahelised kontaktid (pidev Lõimuv Eesti 2020). tegevus). 5.6 Ligipääsu tagamine ühisele Toetatakse Suurenenud on teadlikkus kultuuri- ja teabeväljale kommunikatsioonitegevusi, sh kultuuriliselt mitmekesisest eesmärgiga toetada avatud ERRi venekeelse tele- ühiskonnast ning inimeste ühiskonna väärtuste ning programmi ETV+ edasi- kaasatus ja avatus; ERRi jagatud riigiidentiteedi arendamist (pidev tegevus; venekeelse telekanali ETV+ kujunemist. Lõimuv Eesti 2020). arendustegevused on läbi viidud ning telekanal iga- aastaselt eetris; toetatud on teavitus-, audiovisuaalse, trüki- ja internetimeedia projekte (pidev tegevus). 5.7 Lõimumisvaldkonna Valdkonna süsteemne „Lõimuv Eesti horisontaalsus nõuab protsessi koordineerimine KuMi poolt 2020“ tegevused on edukuse tagamiseks suuremat ja Integratsiooni Sihtasutuse koordineeritud KuMi poolt koostööd ministeeriumide ja rakendusvõimekuse tõstmine koostöös sidus- poliitika rakendajate vahel. (pidev tegevus; Lõimuv Eesti ministeeriumidega. 2020). Integratsiooni SA on kujunenud valdkonna kompetentsikeskuseks (pidev tegevus). 47 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 5.8** Rahvuskaaslaste kultuuri- Aidatakse kaasa HTMi KuMi tegevused rahvus- tegevuse elujõulisus tagab „Rahvuskaaslaste programmi kaaslaste programmis on ellu jätkusuutliku koostöö eesti 2014–2020“ elluviimisele, viidud, igakülgselt toetatakse diasporaaga. Kontaktide toetades rahvuskaaslaste rahvuskaaslaste hoidmine ja arendamine kultuuriühinguid ja -kontakte, tagasipöördumist ja sihtgrupiga, sh rahvuskaaslaste väliseesti noorte keele- ja kasutatakse võimalusi Eesti tagasipöördumine, vajab kultuurilaagreid ning rahvus- kultuuriekspordi arendamiseks sihistatumat toetust, arvestades kaaslaste tagasirännet. (pidev tegevus). suurenevat töörännet Kultuurikontaktide välismaale, kuid seejuures edendamiseks Eesti suurima suurenevat töökäte puudust väliseesti kogukonnaga Eestis. Soomes toetatakse Tuglase Seltsi tegevust Helsingi Eesti Majas (pidev tegevus). Töötatakse välja rahvuskaaslastele suunatud infot koondav andmebaas. Rahvuskaaslaste tagasipöördumise toetamiseks tagatakse lisaks vajaduspõhisele tagasipöördumistoetusele ka Integratsiooni Sihtasutuse keskne koordineeritud nõustamine ja infovahetus. 5.9 Kultuurikontaktid ja -koostöö Aidatakse kaasa HTMi KuMi tegevused koostöös hõimurahvastega tagavad „Hõimurahvaste programm IV HTMiga on uurali (soome- hõimuliikumise 2015–2019“ elluviimisele ja ugri ja samojeedi) jätkusuutlikkuse. Koostöö uue programmilise dokumendi põlisrahvaste keelte ja hoidmine ja arendamine aitab koostamisele, et toetada ja kultuuride toetuseks ellu kaasa eesti kultuuri arendada kultuurikontakte viidud (pidev tegevus). tutvustamisele ja soome-ugri hõimurahvastega. Toetatakse rahvaste kultuuri elujõulisuse Fenno-Ugria Asutuse tegevust tagamisele. (pidev tegevus). 5.10 Tihendada koostööd kohalike Koostöös Integratsiooni SAga Kohalikule omavalitsusele on omavalitsustega. suurendatakse kohalike tagatud lõimumisvaldkonna omavalitsuste informeeritust eesmärkide elluviimiseks lõimumisvaldkonnas vajalik teave ja nõustamine. toimuvatest arengutest ja Koolitatakse kohalike koostöövõimalustest. omavalitsuste vähelõimunud püsielanikke ja uussisserändajaid teenindavaid ametnikke ning töötajaid. 5.11 Valdkondlik arengukava Koostöös Vabariigi Valitsuses on heaks „Lõimuv Eesti 2020“ lõpeb ja sidusministeeriumide, kiidetud valdkondlik algatatakse uue arengukava juhtrühma ning arengukava „Lõimuv Eesti strateegiadokumendi valdkonnaga kokkupuutuvate 2030“ (2020). koostamine aastani 2030. esindus- ja arendusorganisatsioonidega alustatakse 2018. aastal valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamist. 48 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 5.12 Aastal 2018 tähistab Eesti Kultuuriministeerium aitab Tegevuste elluviimisele on Vabariik sajandat aastapäeva. kaasa Riigikantselei kaasa aidatud (2020). Selle raames on oluline läbi koordineeritava EV 100 viia mitmekesine kultuuriprogrammi kultuuriprogramm (sh tegevusi elluviimisele. kultuurilise mitmekesisuse ja rahvuskaaslaste poliitika valdkonnas) nii Eestis kui ka välismaal. * Tärniga on märgitud uued algatused. ** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022). Meede 6: Võimaluste loomine vähelõimunud Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Meetme eesmärk: Tagada tingimused välispäritolu taustaga Eesti elanike naturaliseerumiseks ja ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh suuremaks konkurentsivõimeks tööturul, et soodustada paremini lõimunud ning sotsiaal-majanduslikult võrdsema ühiskonna teket. Meetme tegevused on eesmärgi saavutamiseks suunatud Eesti välispäritolu taustaga vähelõimunud püsielanike praktilise keeleoskuse ning Eesti ühiskonna ja kultuuriruumi tundmise parandamisele ning Eesti kodakondsuse omandamise toetamisele. Meede panustab otseselt valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse ning on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“, „Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020“, „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Heaolu arengukava 2016–2023“, „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti““, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“, „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“, „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“, „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ ning „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ eesmärkidega. Lõimumisvaldkonna tegevuste elluviimisel tagatakse sihtrühmale võimalus osaleda teiste poliitikavaldkondade tegevuses võrdsetel alustel. 49 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 14 Meetme lühikirjeldus: Meetme käigus töötatakse välja ning rakendatakse sihtrühma vajadusi silmas pidavaid paindlikke lõimumisteenuseid (sh eesti kultuuri tutvustamine, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ettevalmistus, eesti keele õppe ja praktiseerimise toetamine, muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine etendusasutustes ja muuseumides), mis on keskendunud praktilise keele- ja kultuuripädevuse arendamisele, koostöötegevustele, sh keeleõppele noortelaagrites, õpilasvahetustele, tagades noortele vastavaid koostöövõimalusi eri 15 rahvuste vaheliste kontaktide tekkeks, ning lõimumiseks vajaliku praktilise info pakkumisele (sh teiste muude avalike teenuste kohta). Koostöös Integratsiooni SAga pakutakse vähelõimunud elanikele paindlikke õppevorme, keelelist nõustamist ja kvaliteetset eesti keele õpet. Meetme raames rakendatakse nõustamis- ja infosüsteemi teenust vähelõimunud inimeste, sh uussisserändajate informeerituse tõstmiseks, samuti koostööplatvormide arendamist Ida- Virumaal. Samuti aidatakse kaasa Integratsiooni SA tegevuste tõhusamaks muutmisele ja selle reorganiseerimisele eesmärgiga võimestada lõimumistegevuste elluviimist Ida-Virumaal. Eeltoodud tegevustega tutvustatakse sihtgrupile ka arenguvõimalusi lõimumise sotsiaal- majanduslikus ja õiguslik-poliitilises valdkonnas ning teavitatakse eesti keelest erineva emakeelega inimesi karjäärivõimalustest avalikus sektoris, sh võrdsest kohtlemisest tööturul. Samuti pakutakse täiendavaid lõimumismeetmeid rahvusvahelise kaitse saajatele. Meetme tulemusena on koolitustel osalenud ja infot tarbinud sihtgrupp omandanud naturaliseerumiseks ning avalikus sektoris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Tihenenud on koostöö kohalike omavalitsuste ja nende esindusorganisatsioonidega ning kodanikuühendustega, sh noorteorganisatsioonidega. Eesti vähelõimunud püsielanike parema lõimumise tagamiseks ühiskonnas rakendab Kultuuriministeerium perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarvelisi vahendeid valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ raames. 14 EIM 2015 ja 2017 ja lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring (2013) on lõimklastrite põhiselt välja toonud sihtrühma erinevad vajadused ning ootused lõimumistegevustele. 15 Praktiliste oskuste arenemist võimaldab eelkõige kultuurikümbluse võimaluste väljatöötamine. 50 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Olulisemad probleemid, tegevused nende lahendamiseks ja tegevuste vahetud tulemused Nr Muudatusvajadus Tegevused lahendusteni Tegevuse vahetu tulemus jõudmiseks 6.1 Vajalik on edendada Järjepidevalt soodustatakse Määratlemata naturalisatsiooniprotsessi ja määratlemata kodakondsusega kodakondsusega inimestele ja ühise riigiidentiteedi inimestele ja teistele kolmandate teistele kolmandate riikide kujunemist sidusa riikide kodanikele suunatud info kodanikele suunatud info kodanikuühiskonna levitamist kodakondsuse levitamine kodakondsuse loomiseks. Oluline on luua taotlemise võimaluste kohta. taotlemise võimaluste kohta Eesti kodakondsust saada toimub järjepidevalt (pidev tahtvatele inimestele tegevus). ligipääs kodakondsuse taotlemist toetavatele Pakutakse tasuta eesti keele Tasuta keeleõppe kursused on tegevustele ning tagada õpet, kodakondsuseksamiks läbi viidud ja tagatud on nende teenuste kvaliteet. ettevalmistavaid kursusi ja kodakondsuseksamiks ette- võimalust sooritada eksam valmistamine tasuta. Edendatakse naturalisatsiooniprotsessi ametkondadevahelist koostööd kiirendamiseks. ja sihtgrupile suunatud nõustamisteenuseid (pidev Eesti keelt oskavate vähe- tegevus). lõimunud püsielanike teavitus- tegevused on ellu viidud ja toimib ametkondadevaheline koordineeritud koostöö naturalisatsiooni toetamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks ning sihtgrupi suuremaks kaasamiseks (pidev tegevus). 6.2 Riigieelarvest toetust Võimaluste otsimine Eelarve võimaluste piires on saavate riigieelarvest toetatavate KuMi haldusala kultuuriasutuste Kultuuriministeeriumi haldusala kultuuriasutuste, sh toetusi tõstetud, ühtlustamaks (edaspidi KuM) haldusala riigiasutuste, sihtasutuste ja tingimusi Riigi Kinnisvara ASi lõimumise valdkonna avalik-õiguslike asutuste teenindamisel olevate asutuste majanduskulude majanduskulude kasvuks (pidev asutustega. kompenseerimises ei ole tegevus). arvestatud üldise majanduskeskkonna hinnatõusuga ega kinnisvara säilimiseks piisavate rahaliste vahenditega. Oluline on hüvitada kulude kasv analoogiliselt Riigi Kinnisvara ASi majandamiskulude kasvu kompenseerimisega. 51 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 6.3 Eesti keele õppe Kujundatakse välja paindlikud Osutatakse teenuseid, mille tõhustamiseks ja eri ning praktilistele tegevustele tulemusena paranevad nii rahvusest inimeste oma- suunatud lõimumist toetavad sihtrühma keeleoskus kui ka 16 vahelise suhtluse teenused, sh kultuurikümblus teadmised Eesti kultuurist ja arendamiseks on vaja tagada ja eesti keele praktiseerimise ühiskonnast (pidev tegevus). tänapäevased formaalsed ja võimalused. Eesmärgiga mitteformaalsed õppe- ja parandada eesti keele õppe koostöövormid ning võimalusi ja selle tulemuslikkust õpetamise kvaliteet. luuakse täiskasvanutele Tallinnas ja Narvas eesti keele majad, mis korraldavad eesti keele kursusi ja pakuvad eesti keele omandamist toetavaid tugimeetmeid. Pidevalt tagatakse riigi poolt kehtestatud kodakondsuse omandamiseks ja avalikus sektoris töötamiseks vajalike keelenõuete täitmiseks nõutava eesti keele õppe tasuta kättesaadavus. Toetatakse õpilasvahetuste elluviimist MTÜ VeniVidiVici tegevuse kaudu (pidev tegevus; Lõimuv Eesti 2020). 6.4 Teisest rahvusest Eesti Toetatakse eri piirkondades Ellu on viidud nõustamis- ja elanikud on poliitikas ja elavate ja eri keelelis- infosüsteemi teenused vähe- kodanikuühiskonnas vähem kultuurilise taustaga inimeste, sh lõimunud inimeste ja uus- aktiivsed ning neil on eesti ja muu emakeelega noorte sisserändajate informeerituse vähem interetnilisi kontakte. omavahelisi koostöötegevusi, tõstmiseks, samuti on loodud Nende kodanikuaktiivsuse õpilasvahetust ja kontaktide lõimumist toetavad koostöö- suurendamiseks tuleb loomist eesmärgiga kaasata nad võimalused kodaniku- soodustada eesti ja eesti aktiivsesse ühiskonnaellu. ühiskonna organisatsioonide keelest erineva emakeelega Koostöös vahel, sh Ida-Virumaal (pidev inimeste koostöövõimalusi, partnerorganisatsioonidega tegevus). igapäevaste kontaktide, rakendatakse täiendavaid suhtluse ja kaasamise tegevusi venekeelsete Koostöös VeniVidiViciga toetamist ühiskonnas. organisatsioonide kaasamiseks 2017. aastal piloteeritud (pidev tegevus; Lõimuv Eesti õpilasvahetuse programm on 2020). rakendunud (pidev tegevus). 6.5 Muust rahvusest inimeste Eesti keelest erineva emakeelega Toetus- ja teavituskava ning tööhõive parandamiseks on inimesi teavitatakse karjääri- võrdset kohtlemist edendavad vaja edendada võrdse võimalustest avalikus teenistuses tegevused on ette valmistatud kohtlemise põhimõtete ja tööandjaid teavitatakse võrdse (2017) ja rakendatud perioodil rakendamist tööle kohtlemise olulisusest personali- 2018–2021 (pidev tegevus). värbamisel ja avalikus poliitikas (pidev tegevus; teenistuses töötamisel. Lõimuv Eesti 2020). 16 Kultuuriline ja keeleline kümblus on lõimitud kultuuridevahelise õppimise ning riigikeele omandamise meetod, mille peamine väljund on kultuuride vahelisi erinevusi väärtustavate hoiakute ja arusaamade väljakujunemine ning oskus õppida eesti keelt iseseisvalt ja kasutada seda igapäevaelus. Kaudselt toetab kultuurikümblus riigikeele omandamist ja varem omandatud keeleoskuse säilitamist ning parandab valmisolekut aktiivseks osaluseks ühiskonnaelus. 52 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 6.6 Tulenevalt kohustusest Riik osaleb inimõigusalaste Inimõigusalaste kaitsta rahvusvähemusse konventsioonide rakendamisel ja konventsioonide täitmise kuuluvate isikute rahvusvähemuste õiguste kaitse aruanded rahvusvähemuste võrdõiguslikkust ja tagada järelevalvesüsteemis. õiguste olukorrast on koostöös nende võrdne kohtlemine Välisministeeriumi ning teiste Eesti ühiskonnas tuleb Tulenevalt rahvusvaheliste sidusministeeriumide- ja edendada organisatsioonide soovitustest asutustega esitatud ning rahvusvähemustesse tehakse rahvusvähemuste teadvustatud. Vajalikud kuuluvate isikute õiguste õiguste kaitseks vajalikke ette- muudatused riigisisestes kaitset koostöös panekuid riigisiseste õigusaktide õigusaktides ja praktikas on rahvusvaheliste inimõigus- muutmiseks ja nende praktikas tehtud (pidev tegevus). organisatsioonidega (ÜRO, ellu rakendamiseks. Euroopa Nõukogu jt). 6.7* Aidata kaasa rahvusvahelise Töötatakse välja ja viiakse ellu Tagatud on rahvusvahelise kaitse saanud inimeste tegevused ja -teenused, mis kaitse saajate kohanemis- ja lõimumisele. soodustavad rahvusvahelise lõimumismeetmete sidusus kaitse saajate lõimumist Eesti kultuurivaldkonnas. ühiskonda. Koostöös Vähenenud on sihtrühma Siseministeeriumiga sotsiaalne tõrjutus, paranenud korraldatakse ja testitakse selle esindajate teadmised rahvusvahelise kaitse saajate Eesti ühiskonnast ja kultuuri- ja spordiprogrammi. kultuuriruumist ning suurenenud on eri ühiskonnagruppide koostöö (2019). * Tärniga on märgitud uued algatused. ** Tegevus vajab elluviimiseks lisafinantseerimisotsust (ajavahemikus 2019–2022). 53 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4. Organisatsiooni olukord ja arendamine Üldeesmärk: Tugitegevused toetavad tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamist valitsemisala tegevuste kvaliteedi ja ressursitõhususe kasvu kaudu. 4.1 Strateegiline planeerimine, finantsjuhtimine, organisatsiooni arendamine ja riigireformi elluviimine 4.1.1 Kultuuriministeerium osaleb riigi strateegilise planeerimise arendusprotsessides ning viib läbi muudatusi valdkondlike eesmärkide saavutamise ja elluviidavate tegevuste kvaliteedi tõstmise, planeerimisprotsessi ja ressursside kasutamise läbipaistvuse ning tõhustamise nimel. Olulisemaid elluviidavaid tegevusi planeeritakse riigieelarve strateegias toodud tulemusvaldkondade kaupa, koostades igal aastal järgnevaks neljaks aastaks valitsemisala arengukava. Kultuuriministeeriumi valitsemisala nelja aasta arengukava aluseks on kolm valdkondlikku arengukava: „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, „Lõimuv Eesti 2020“ ning „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“, mille eesmärkide saavutamisest antakse regulaarselt ülevaade. Valitsemisala arengukava elluviimist koordineerivad ministeeriumi sisuvaldkondade (kunstid, kultuuriväärtused, kultuuriline mitmekesisus, sport) asekantslerid ja nõunikud peamiselt ministeeriumi üheaastase tööplaani koostamise ja elluviimise kaudu. Kultuuriministeerium osaleb ka teiste ministeeriumide valdkondlikes arengukavades püstitatud eesmärkide saavutamises ja nende arengukavade tegevuste planeerimises rakendusplaanide koostamisel. 4.1.2 Kultuuriministeerium osaleb riigireformi kava elluviimisel, aidates kaasa riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise eesmärgi täitmisel Integratsiooni Sihtasutuse asukoha muutmisele Narva ja Rahvakultuuri Keskuse asukoha muutmisele Viljandisse. 4.1.3 Alates 2014. aastast koostatakse ministeeriumis järgnevate aastate uuringuvajaduste analüüs, mille raames elluviidavate uuringute plaan kinnitatakse igal aastal kantsleri käskkirjaga. Plaanitavate uuringute info ja läbi viidud uuringute kokkuvõtted avalikustatakse ministeeriumi kodulehel. Selline protsess võimaldab tellitavaid uuringuid pikemas perspektiivis planeerida, nendeks vajaminevaid ressursse riigis valdkonniti tõhusamalt kasutada ja rakendusuuringute tulemusi laiemalt kasutada. Seni on Kultuuriministeeriumi tellitavad uuringud olnud aluseks peamiselt valdkondliku poliitika kujundamisele. Enam on hakatud tähelepanu pöörama ka valdkondlikele teadus- arendustegevustele ja selleks loodi 2016. aastal osalise koormusega teadusnõuniku ametikoht. Nõuniku ülesanne on ministeeriumi teadus-arendusfunktsiooni täitmisele kaasa aitamine ELi struktuurivahenditega ning riigieelarvest toetatavate teadus- arendustegevuste riiklikus planeerimisprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemise kaudu ning Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja Eesti Teadusagentuuri vahelise koostöö edendamine. 54 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.1.4 2017. aastal loodi ministeeriumi teadusnõukogu, mille põhieesmärk on nõustada ja suunata kultuuri-, spordi ja lõimumispoliitika kujundamise ja ellurakendamise otsuseid ning edendada sellega seotud strateegilist koostööd. 2017. aastal kohtus teadusnõukogu esimest korda, kaardistades valdkondade põhiselt uurimisvajadused. Määratleti järgmise aasta olulisemad uuringuvajadused ja otsustati kohtuda teadlastega ning arutleda ministeeriumi seisukohalt vajalikke uurimisteemasid. Jätkatakse Eesti Teadusagentuuriga koostööd, selgitamaks välja prioriteetseid uurimisteemasid ja ühisuuringute teostamise võimalusi. Uuringuid tellitakse nii Kultuuriministeeriumi kui ka muude struktuurivahendite allikatest, nt Euroopa Regionaalfondi RITA programmist, Euroopa Liidu institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise meetmest ja loomemajanduse meetmest. Organisatsiooni juhtimise arendustegevusi on ministeeriumis ja selle valitsemisalas ellu viidud lähtuvalt hetkeolukorra vajadustest. Olulise tegevusena on läbi viidud toetuste andmise protsessi kaardistus, millest lähtuvalt koostati ministeeriumis uus toetuse taotluse menetlemise sisekord ning jätkuvad arendustegevused protsessi parendamiseks, sh IT-tegevuste kaudu. Valdkonnale suunatud olulisemaks IT-tegevuste arenduseks on valitsemisala ühtse toetuste taotlemise ja menetlemise infosüsteemi väljaarendamine ja juurutamine 2018. aastal. Toetuste menetlemise infosüsteemi hakkavad valitsemisala asutustest esimesena kasutama Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja Integratsiooni Sihtasutus. 4.1.5 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sätestab, et riik võtab regionaalses kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks määratlemiseks koostöös kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori organisatsioonidega. Haldusreformi protsessi käigus täiendati Kultuuriministeeriumi algatusel 2017. aastal kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS), mille kohaselt alates 01.01.2018 on kultuuri- ja sporditöö korraldamine kohalikele omavalitsustele kohustuslik ülesanne. Kuigi ülesande täitmine on olnud põhiseaduses sätestatut arvestades ka seni kohalikele omavalitsustele kohustuslik, oli õigusselguse huvides mõistlik kultuuritöö korraldamise ülesanne ära märkida ka KOKSi § 6 lõikes 1. Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega alates 01.01.2018 on Kultuuriministeerium täpsustanud maakonna tasandi kultuurialased ülesanded kohalikele omavalitsustele ühistegevuse kaudu. Funktsioonide üleandmine toimub Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri haldusalas. Alates 2017. aastast on Kultuuriministeerium kaasatud Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi käivitatud kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste hindamiskriteeriumide väljatöötamisesse ning uuringu ettevalmistamisse. 4.1.6 2015. aastast alates on riigi tugiteenuste tsentraliseerimise projektiga (TUTSE) liitunud kõik kolmteist planeeritud Kultuuriministeeriumi valitsemisala valitsus- ja riigiasutust (Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum). Alates 2016. aasta maikuust pakub eelnimetatud kolmeteistkümnele valitsus- ja riigiasutusele finants-, personali- ja palgaarvestust Riigi Tugiteenuste Keskus. TUTSE ja Riigi Tugiteenuste Keskuse teenuse kasutamise tulemusel on Kultuuriministeeriumi valitsemisala valitsus- ja riigiasutustes tõusnud tugiteenuste osutamise kvaliteet, sest kasutusele on võetud tõhusamad tehnoloogilised lahendused ning paremini juurutatud ühtsed arvestuspõhimõtted (nii finants- kui ka personali- ja palgaarvestuses), mis on aidanud kaasa arvestuse kvaliteedi tõusule. Ühtse arvestussüsteemi loomine teeb võimalikuks andmete lihtsama kättesaamise eri juhtimistasanditel (nii asutuse kui ka riigi tasandil) ja võimaldab 55 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 keskenduda andmekorje asemel andmeanalüüsile. Ühtses majandustarkvaras SAP peetakse liitunud riigiasutuste finants-, personali- ja palgaarvestust. Sama tarkvara abil jälgitakse ka riigieelarve täitmist. Kasutusele on võetud e-arvete keskkond ning veebipõhine aruandlussüsteem finants-, personali- ja palgaaruannete vaatamiseks. Järk- järgult võetakse kasutusele riigitöötaja iseteenindusportaali erinevaid mooduleid (lähetused, koolitused, puhkused, varad, kuluaruanded) – näiteks 1. jaanuari 2018 seisuga kasutab puhkuste ja lähetuste mooduleid lisaks Kultuuriministeeriumile ka enamik ministeeriumi valitsus- ja riigiasutusi. 4.1.7 Lisaks toetab ja nõustab Kultuuriministeerium oma valitsemisala sihtasutusi ja avalik- õiguslikke juriidilisi isikuid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu finants-, personali- ja palgaarvestuse teenuse saamisele üleminekul. 2018. aasta alguse seisuga teostatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu SA Eesti Kontsert, SA Eesti Kunstimuuseum, Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Rahvusraamatukogu finants-, personali- ja palgaarvestust. Lähiajal on plaanis aidata kaasa Laulu- ja Tantsupeo arvestusteenuse üleviimisele Riigi Tugiteenuste Keskusesse. 4.1.8 Ühtse metoodika kohast tegevuspõhist eelarvestamist ministeeriumis ning selle valitsemisalas veel täielikult ei rakendata, kuid tegevusi tulemuslikuma juhtimise kasutuselevõtuks on tehtud. Kultuuriministeeriumi strateegiline planeerimine on läinud üle tulemusvaldkondade põhisele planeerimisele, mis on eelduseks tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekuks. 2017. aasta lõpus käivitus Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevuspõhisele eelarvele ülemineku protsess, milles osalevad ka Rahandusministeerium ning nõustamisprojekti hanke võitnud konsultatsiooniettevõte Ernst & Young. Arendusprojekti eesmärk on tagada projektijuhtimise ja ekspertteenuse osutamise abil Kultuuriministeeriumi valmisolek üle minna tegevuspõhisele eelarvestamisele 2020. aastal ja projekti raames koostada 2019. aasta eelarve protsessi jaoks vajalikud sisendmaterjalid kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise metoodikaga. Perioodil 2017–2019 planeeritakse ellu viia kuuest etapist koosnev protsess, mille tulemusena analüüsitakse ja korrastatakse ministeeriumi valitsemisala strateegiline planeerimine, kaardistatakse avalikud teenused ja koostatakse kulumudelid ning ressursside ja teenustega kooskõlas olevad programmid. Edasised arendustegevused sõltuvad riiklike regulatsioonide ja muude arenduste (näiteks infosüsteemi) üldisest arendamisest ja väljakujunemisest. Alates 1. jaanuarist 2017 on Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve tekkepõhine. 4.1.9 Kultuuriministeerium täidab perioodi 2014–2020 struktuurivahendite rakendusasutuse ülesandeid loomemajanduse arendamise ja lõimumismeetmes. Ministeeriumi kui rakendusasutuse tööprotseduurid on kinnitatud, meeskond on loodud, ministeeriumi tasandi rakendusaktid on valminud. Vastavalt rakendusasutuse ülesannetele viib ministeerium läbi meetmete raames elluviidavate tegevuste seiret (k.a valdkondlike komisjonide kaudu), nõustab rakendusüksusi, lahendab vaideid. Jätkatakse rakendusasutuse personali koolitustega, igal aastal hinnatakse rakendusasutuse riske ja viiakse ellu tegevused riskide maandamiseks. Paralleelselt algab ettevalmistamine perioodi 2021+ struktuurivahendite kasutusele võtmiseks, milleks osaletakse erinevate töögruppide ja komisjonide töös. 4.2 Personaliarendus, Euroopa Liidu eesistumine ja väliskoostöö tegevused 56 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.2.1 Kultuuriministeeriumi personaliplaneerimise ja -juhtimise valdkonna oluline eesmärk on tagada ministeeriumis ning haldusala asutustes pühendunud ja motiveeritud valdkonna spetsialistidest koosnev töötajaskond. 4.2.2 Kultuuriministeerium peab oma töös oluliseks kaasavat, mitmekesisusega arvestavat ja võrdset kohtlemist väärtustavat organisatsioonikultuuri ning on liitunud tööandjaid koondava vabatahtliku väärtuspõhise Eesti mitmekesisuse kokkuleppega. Ministeeriumis järgitakse teenistussuhetes võrdse kohtlemise nõudeid ja väärtustatakse teenistujate potentsiaali olenemata nende soost, rassist või etnilisest päritolust, rahvusest, nahavärvusest, vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest ning usulistest ja poliitilistest veendumustest. Nii personaliarenduses kui ka üldisemalt eri valdkondade poliitikate ja tegevuste kavandamisel lähtub Kultuuriministeerium soolõime põhimõtetest, analüüsides muu hulgas kõiki ministeeriumi algatusi soolise võrdõiguslikkuse edendamise kontekstis. 4.2.3 Personali arendus- ja koolitustegevuste eesmärk on luua jätkuvalt võimalusi ning pakkuda tuge nii ministeeriumi ja haldusala asutuste personali kui ka tunnustatud loomeliitude tööalase võimekuse tõstmiseks teadmiste ja oskuste pideva täiendamise kaudu. Ministeeriumi ja haldusala asutuste arendus- ja koolitustegevusi planeeritakse ja korraldatakse vajaduspõhiselt. Toetatakse ministeeriumi teenistujate osalemist nii teemapõhistel koolitustel kui pööratakse tähelepanu ka individuaalsetele arendustegevustele. Koolitustegevuste plaanimisel tehakse koostööd haldusala asutustega, et kaardistada erinevate valdkondade ja sihtrühmade arendamist vajavad kompetentsid. Rõhku pannakse nii õigus- ja juhtimiskompetentside arendamisele, mis on olulised ühtsete teadmiste ja väärtuste kujunemiseks, kui ka spetsiifiliste valdkondade arendamisele. Ühise koolitustegevuse kaudu on soodustatud asutuste vahelist koostööd ja koostöövõrgustike tekkimist. 4.2.4 Kultuuriministeerium on võtnud viimastel aastatel oluliseks eesmärgiks ministeeriumi ja haldusala asutuste teadlikkuse tõstmise korruptsiooniohtlike situatsioonide vältimiseks. Kehtestatud on juhised korruptsiooni ennetamiseks ning korraldatud regulaarselt infotunde huvide konflikti olukordade ennetamise ja vältimise teemal nii ministeeriumi teenistujatele ja haldusala asutustele kui ka Kultuuriministeeriumi toetusi eraldavate komisjonide liikmetele, et tagada töös otsuste ja tegevuste läbipaistvus ning vältida korruptsiooniohtlikke situatsioone. 4.2.5 Töötajate motivatsiooni ja rahulolu kaardistamiseks viiakse ministeeriumis üldjuhul iga kahe aasta tagant läbi rahulolu-uuring eesmärgiga selgitada välja teenistujate hinnangud Kultuuriministeeriumi edukust mõjutavate olulisemate võtmetegurite kohta, mis annab sisendi edasisteks tegevusteks parendamist vajavates valdkondades. 4.2.6 Töötajate rahulolu ja pühendumuse tõstmiseks võimaldab ministeerium oma teenistujatele paindlike töövormide kasutamist vastavalt 2017. aastal kinnitatud ministeeriumi kaugtöö põhimõtetele ning väärtustades töötajate töö- ja pereelu ühildamist. 4.2.7 Kultuuriministeerium tunnustab igal aastal kultuurisõbra tiitliga eraisikuid, asutusi, ettevõtjaid ja organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul eriliselt panustanud või loovisikutele oma tegudega toeks olnud. 57 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Iga kalendriaasta lõppedes tunnustatakse ka Kultuuriministeeriumis teenistujaid, kes on aasta jooksul Eesti kultuuri edendavatesse tegudesse silmapaistvalt panustanud ning kelle koostöö- ja abivalmidusele saavad kolleegid alati loota. 4.2.8 Kultuuriministeerium toetab töövõimereformi eesmärki muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning on valmis omalt poolt panustama, et toetada vähenenud töövõimega isikute väärikat ühiskonnas osalemist. 2016. aastast on ministeerium rakendusele võtnud abinõusid ning ühtlasi jätkab töökeskkonna muutmist erivajadustega inimeste vajadustele sobivamaks, tagamaks ka liikumispuudega inimeste juurdepääsu nii hoonele kui ka ministeeriumi töö- ja olmeruumidele. Ka valitsemisala asutustes toetatakse erivajadustega inimeste kultuuris osalemist ja parandatakse kättesaadavust (kaldteede rajamine, kuuldeaparaatide kasutamise edendamine etenduskunstides jms), samuti pööravad spordiürituste korraldajad tähelepanu erivajadustega inimeste kaasamisele nii ürituste korraldamisel kui ka osalemisel. Erivajadustega inimeste kultuurile ligipääsetavuse teemal on Kultuuriministeerium 2017. aastal alustanud asutuste teadlikkuse tõstmist ka koolitustegevuste kaudu. 2018. aastal on soov toetada mäluasutuste võimekust ja oskust kaardistada pakutavate teenuste kättesaadavust erivajadustega inimestele. 4.2.9 Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel 2017. aasta teises pooles saadud kogemused ja teadmised tõstsid meie töötajate ja valdkonna ekspertide pädevust ning andsid võimaluse veelgi tõhusamalt osaleda EL tasandi kultuuri-, spordi- ja audiovisuaalvaldkonna koostöös, seda eriti tulevase EL kultuuri tööplaani väljatöötamise ning eelarveperioodi läbirääkimiste kontekstis. Samuti võimaldab senine kogemus ja koostöö meie eesistumisetrio partnerite Bulgaaria ja Austriaga edasiste kompetentside arendamist kogemuste jagamise kaudu ning soodustab EL tasandil olemasolevate võrgustike tõhustamist ja uute võrgustike loomist. 4.2.10 Eestil on enam kui 50 riigiga üle maailma sõlmitud kahepoolseid kultuurikoostööleppeid ja -programme, mida pikendatakse ning ajakohastatakse regulaarselt. Eesti osaleb Kultuuriministeeriumi ja selle allasutuste või partnerite kaudu enam kui 15 rahvusvahelise organisatsiooni, foorumi ja koostööprogrammi töös. Jätkub kahepoolsete kultuurikoostöölepete ja -programmide rakendamine, ajakohastamine ja pikendamine. Enne uute koostöölepete sõlmimist analüüsitakse olukorda juhtumipõhiselt. 58 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.2.11 Eesti kultuuri rahvusvahelistumine on Kultuuriministeeriumi ja valdkondlike organisatsioonide tegevuste tulemusena hüppeliselt kasvanud. Tõusnud on kultuuriasutuste võimekus tutvustada Eesti kultuuri maailmas. Selle protsessi toetamiseks on vajalikud institutsionaalne võrgustik arenduskeskuste, kultuuriesindajate ja teiste strateegiliste partnerite näol, rahaline tugi rahvusvaheliste projektide läbiviimiseks ning osalus nii rahvusvahelistes koostööprogrammides kui ka kahepoolsetes riikidevahelistes kultuurikoostöölepetes ja -programmides. Välissuhete valdkonnas toetatakse koostööd ja kultuuri rahvusvahelistumist taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ ning riikidevaheliste kultuurikoostöölepete eelarvevahendite kaudu. Heaks näiteks riikidevahelisest kultuurikoostöö tugevdamisest on Eesti-Soome kultuurifond, kuhu nii Eesti kui ka Soome riik otsustasid 2017. aastal rahaliselt panustada. Fondi eesmärk on toetada kahe naaberrahva kultuurivaldkonna koostööprojekte nii Euroopas kui ka üle kogu maailma. Samuti on alustatud eeltööd Eesti-Läti-Leedu kultuurikoostöö fondi loomiseks. Eesti kultuuri rahvusvahelistumise teadmistepõhiseks toetamiseks ja tõhustamiseks valmis 2017. aastal koostöös EASiga Eesti kultuuri rahvusvahelistumise uuring, mis andis ülevaate neljas (audiovisuaal, kujutav kunst, helikunst ja kirjandus) loomevaldkonnas toimuvast. Uuringust selgus vajadus teemaga süvitsi edasi tegeleda. Eesmärk on koostada kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise ja loomesektori ekspordi kontseptsioon. Loodud on ekspordinõuniku ametikoht. 4.2.12 Välismaal (Londonis, Pariisis, Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Moskvas, New Yorgis ja Pekingis) tegutseb kaheksa kultuuriesindajat, kelle ülesanne on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning nende tegevuste kaudu tutvustada Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. 4.3 Juriidiline nõustamine, õigusloome ja varahaldus 4.3.1 Juriidilise nõustamise eesmärk on kvaliteetse ja ajakohase õigusloome ja õigusteeninduse korraldus, et pakkuda tuge ministeeriumi põhiülesannete elluviimisel, sealhulgas nõustada vajaduspõhiselt valitsemisala asutusi. 4.3.2 Varahalduse eesmärk on tagada ministeeriumis ja haldusala asutustes riigivara eesmärgipärane valitsemine ning samuti pakkuda tuge riigihangete korraldamisel. Kultuuriministeerium nõustab ja koolitab vajaduspõhiselt valitsemisala asutusi, et tõsta asutuste võimekust ja pädevust hallata heaperemehelikult riigivara ning viia korrektselt läbi riigihankeid. 4.3.3 Kultuuriministeerium pöörab jätkuvalt suurt tähelepanu riigiabi reeglite täitmisele. Juriidilise nõustamise üheks prioriteediks on riigiabireeglite tutvustamine ministeeriumis ja valitsemisala asutustes, sealhulgas korrapäraste riigiabi koolituste läbiviimine. Seeläbi püütakse suurendada nii abi andjate kui ka abi saajate riigiabialast kompetentsi. 4.3.4 2003. aastal alustatud Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste tegevusvormi korrastamisega on varem riigiasutuse vormis tegutsenud kaheksa teatri, kolme kontsertorganisatsiooni ja kahe spordikeskuse tegevus korraldatud ümber riigi asutatud sihtasutuseks. Sihtasutuse vormi on eelistatud riigiasutusele, kuna see annab paindlikuma ja kohaliku piirkonna või valdkonnaga rohkem arvestava juhtimismudeli. Muuseumide valdkonnas toimunud ümberkorralduste tulemusena:  tegutseb 12 muuseumi riigi asutatud sihtasutusena, neist üheksa sihtasutust on ümber korraldatud riigiasutused, üks on munitsipaalmuuseumist ümberkorraldatud sihtasutus ning kaks muuseumide sihtasutust tegutses juba varasemast ajast; 59 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022  viie riigimuuseumi tegevus on üle antud kohalikule omavalitsusele, neist kaks muuseumi jätkavad munitsipaalmuuseumina ja kolm kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusena;  kaks riigimuuseumi on viidud Võru Instituudi muuseumiosakonna alla;  ühe riigimuuseumi tegevus on lõpetatud. Täiendavalt kavandatakse üheksa riigimuuseumi ümberkorraldusi. Kaalutakse, millises juriidilises vormis võiks tulevikus jätkata Eesti Rahva Muuseum. 4.4 Infohaldus 4.4.1 Kultuuriministeeriumi haldusala infotehnoloogia valdkonna korrastamiseks alustati 2014. aastal IKT strateegia koostamise protsessiga, mille raames otsiti vastust küsimusele, milline võiks olla IT valitsemise mudel ja millisel küpsusastmel on asutuste IT- protsessid. Protsessi tulemusena koostati IT-strateegia, mille elluviimist alustati 2015. aastal. 4.4.2 Esimeste tegevustena muudeti IT eelarve menetlemine üldise eelarve menetlemise protsessi osaks ja taotluspõhiselt eelarve menetlemiselt mindi üle eelarveaasta põhisele eelarve menetlemisele. Loodi IKT nõukogu, mida juhib kantsler ja milles osalevad asekantslerid, IT-osakonna juhataja, finantsosakonna ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja. 2016. aastal kaardistati Kultuuriministeeriumi enda äriteenused ja protsessid ning loodi valdkondade asutuste esmased seosed. Koostati esmane loetelu valitsemisala avalikest teenustest, mida osutatakse e-kanalite kaudu. 4.4.3 Alates 2018. aastast muutub IKT nõukogu teenuste nõukoguks, mille eesmärk on tagada Kultuuriministeeriumi kui asutuse ning valitsemisala äriarhitektuuri komponentide juhtimine ja koordineerimine (teenused, tehnoloogia, teabehaldus, infoturve). 2018. aasta teiseks pooleks on kõikidel valitsusasutustel ja riigiasutustel teenused kaardistatud ning igal teenusel teenusekaart, mis sisaldab teenusega seotud komponente ning teenuse jaoks olulisi parameetreid. Kultuuriministeeriumi ning Muinsuskaitseameti avalike teenuste loetelu on tehtud kättesaadavaks. 4.4.4 Igal aastal uuendatakse Kultuuriministeeriumi põhi- ja tugivaldkondade eesmärkidest lähtuvalt IT strateegilisi suundi ning lepitakse kokku järgmise 1,5–2 aasta detailsemad tegevused ja rahalised vahendid, millest tulenevad prioriteedid IT ja infoturbe tegevustele. 2018. aastal uuendatakse IT strateegia ning seatakse uued eesmärgid. 4.4.5 2016. aastal koostati Kultuuriministeeriumi valitsemisala IT baas- ja standardteenuste kontseptsioon, mille tulemusel töötatakse välja koostöös RIKga 2017. aasta esimeses kvartalis baas- ja standardteenuste korrastamise esmane tegevuskava 11 asutuses (valitsusasutused, avalik-õiguslikud asutused, riigiasutused). Seejärel alustatakse sihtasutuste baas- ja standardteenuste korrastamise esmase tegevuskava koostamisega. 2018. aastal on plaanis standardiseerida ja konsolideerida 11 asutuse arvutitöökoha teenus vastavalt kokkulepitud teenustasemele. 60 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.4.6 2016. aastal viidi läbi haldusala valitsusasutuse andmekogude ISKE (infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem) auditid neljale andmekogule. Vastavalt IT strateegiale laiendati 2016. aastal infoturbejuhtimise teenust kogu valitsemisalale (enne olid skoobis ainult valitsusasutus ja riigiasutused, nüüd ka sihtasutused ning avalik- õiguslikud asutused) ning piloteeritakse esimese vähemalt 10 asutusega keskse võrgumonitooringu teenust, mida laiendatakse vastavalt piloodi edukusele ja prioriteetidele. 2017. aastal loodi kogu valitsemisalale uus infoturbe poliitika, mis hakkab reguleerima infoturbe rakendamise vastutust ja põhimõtteid valitsemisalas ning 2018. aastal minnakse üle uue teenusepakkuja teenusele. Kultuuriministeeriumi valitsemisala infoturbe teenust hakkab edaspidi pakkuma RMIT. 4.4.7 Alates 2015. aastast on Kultuuriministeerium alustanud professionaalsete IT-teenuste pakkumist ning on suurendanud selleks kompetentse. Asutustele pakutakse abi taotluste koostamisel ja hangete läbiviimisel, arendusprojektides nõustamisel ning IT ja infoturbe konsultatsioonidega. 4.4.8 Lähtuvalt põhivaldkonna vajadustest käivitatakse koostöös ministeeriumi asutustega valdkondade üleseid ärianalüüse, mille peamised eesmärgid on teada saada vastava analüüsi objektiks oleva avaliku teenuse, funktsiooni või protsessi hetkeseis ning teha ettepanekuid, kuidas neid paremini korraldada/osutada. 2016. aastal otsustati, et võetakse kasutusele uus dokumendihaldussüsteem Delta. Süsteemi seadistamine algas 2016. aasta IV kvartalis. 2017. aastal toimusid Delta koolitused osakondadele ning edasised tegevused on seotud andmete ületoomisega ühest dokumendihaldussüsteemist teise. 2017. aasta lõpust alates toimub süsteemi juurutamine ja kasutuselevõtt. 4.5 Kommunikatsioon 4.5.1 2015. aasta alguses kinnitati kommunikatsioonistrateegia, mida asuti rakendama alates I kvartalist. Samal põhimõttel jätkus kommunikatsioonistrateegia rakendamine 2016. aastal, kui läbitud said kõik strateegiast tulenevad vaheetapid, toimusid koolitused nii oma organisatsioonile kui ka haldusalale. Strateegia üldpõhimõtted muutmist ei vaja, kuid dokument ajakohastatakse 2018. aasta I kvartalis. 4.5.2 Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonistrateegia dokumendis on kirjeldatud kommunikatsioonipõhimõtted, tegevusprioriteedid ja mõõdikud, mis toetavad ministeeriumi ja valitsemisala üldist arengut. Strateegia ellurakendamine toetab:  ministeeriumi tegevussuundade edukat kommunikeerimist valdkondade sees;  avalikkuse informeeritust ministeeriumi tegevustest ja kultuuripoliitilistest otsustest;  ministeeriumi tegevuse läbipaistvust;  ministeeriumi sisemise infovahetuse tõhustamist. 4.5.3 Suurt rõhku pannakse teabeürituste ja pressiesitluste korraldamisele, et tagada ajakirjanike seas ühtne inforuum. 61 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 4.5.4 Sihtgruppide kõnetamiseks on oluline tagada erisuguste profiilide ja sisuga teavituskanalite mitmekesisus. Sotsiaalmeedia väljundite – Facebook, Twitter ja Instagram – osatähtsus kasvab. Alates 2016. aastast ilmub ministeeriumi igakuine infokiri (v.a juulis) olulisemate teemade proaktiivseks teavituseks ja avamiseks. Infokirja saavad ajakirjandusväljaanded, valitsemisala asutused ning selleks ministeeriumi kodulehe kaudu soovi avaldanud isikud. Kaks korda aastas ilmub kalender ja infokiri väliskultuurisündmustest. Kõiki kommunikatsiooniprotsesse hinnatakse tagasivaatavalt, et saada sisendit järgnevateks tegevusteks. Sisekommunikatsioonitegevuste oluline planeerimistööriist on üle aasta toimuv rahulolu-uuring. Toimivaid protsesse hinnatakse vähemalt kolm korda kalendriaastas. 4.5.5 Toimuvad pidevad kommunikatsioonialased ja avalikku esinemisoskust parandavad koolitused ministeeriumi teenistujatele. Kommunikatsiooniosakond hoiab seminaride korraldamisega kontakti haldusala asutuste infotöötajatega, pakkudes neile kaks korda aastas ühiskoolitusi (kommunikatsioonipäev). 4.5.6 Osaletakse valitsuse kommunikatsioonibüroo korraldatavatel koolitustel ja uuringutes, mille tulemused on sisendiks avalike suhete valdkonna töö paremal korraldamisel. 4.5.7 Tulenevalt õiguslikest piirangutest internetis leiduvate piltide kasutamisel ning üldistest meediatarbimise harjumustest on oluline 2018. aastal arendada välja ministeeriumi visuaalne keel. See tähendab ministeeriumi jaoks loodavat fotode ja/või sümbolite panka, mida on võimalik kasutada ministeeriumi infomaterjalide avaldamise puhul. 62 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 ARENGUKAVA FINANTSPLAAN Finantseerimine (EUR) Tulemusvaldkond Alavaldkond Meede Eelarve jaotus 2018 2019 2020 2021 2022 1. Mitmekülgse kultuurielu tagamine kunstide Tulud 14 288 336 14 665 864 14 619 202 15 860 965 15 863 781 Kunstid toetamise ja Eesti kultuuri tutvustamise kaudu Kulud 118 812 434 122 852 518 123 264 201 124 508 231 124 508 231 Tulud 4 609 600 4 625 000 2 542 000 1 146 000 546 000 1. Kultuur Loomemajandus 2. Loomemajanduse arendamine Kulud 4 609 600 4 625 000 2 542 000 1 146 000 546 000 3. Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi Tulud 21 152 240 21 790 708 21 681 182 23 058 316 21 854 182 Kultuuriväärtused mitmekesisuse säilitamise ja vahendamise toetamine Kulud 75 114 537 74 561 704 74 296 230 75 673 614 74 469 480 Tulemusvaldkonna tulud kokku 40 050 176 41 081 572 38 842 384 40 065 281 38 263 963 Tulemusvaldkonna kulud kokku 198 536 571 202 039 222 200 102 431 201 327 845 199 523 711 Tulud 6 632 424 6 835 638 6 951 136 7 361 816 7 361 816 2. Sport Sport 4. Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel Kulud 32 607 410 32 681 994 29 059 492 25 570 172 25 570 172 Tulemusvaldkonna tulud kokku 6 632 424 6 835 638 6 951 136 7 361 816 7 361 816 Tulemusvaldkonna kulud kokku 32 607 410 32 681 994 29 059 492 25 570 172 25 570 172 Tulud 2 104 400 1 972 000 1 160 000 780 000 220 000 5. Ühise inforuumi ja kultuurilisest Kultuuriline mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Kulud 698 302 667 302 667 302 667 302 667 302 3. Lõimumine mitmekesisus 6. Võimaluste loomine vähelõimunud Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Kulud 5 566 817 5 295 977 4 483 977 4 103 977 3 543 977 Tulemusvaldkonna tulud kokku 2 104 400 1 972 000 1 160 000 780 000 220 000 Tulemusvaldkonna kulud kokku 6 265 119 5 963 279 5 151 279 4 771 279 4 211 279 Tulud kokku 48 787 000 49 889 210 46 953 520 48 207 097 45 845 779 Kulud kokku 237 409 100 240 684 495 234 313 202 231 669 296 229 305 162 63 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 LISA 1: HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 1. Tulemusvaldkond: kultuur 1.1 Alavaldkond: kunstid Kirjandus Kirjandus on riigi poolt väärtustatud kui omakeelse kultuuriruumi üks alustalasid, luues eeldused ka teiste valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ning kättesaadavust. Kultuuriministeerium toetab kirjanikke vastavalt loomeliitude seadusele Eesti Kirjanike Liidu nn pearaha toetuste ja 2015. aastal algatatud kirjanikupalga kaudu ja vähesel määral ka SA Autorihüvitusfond raamatukogude laenutustelt kogutava hüvitisega. Eesti Kirjanike Liit maksab alates 2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2018. aasta seisuga saab kirjanikupalka kokku 12 isikut, neist üks Eesti Kirjanike Liidu omavahendite arvel. Tähtis on raamatute kättesaadavus, lugemise populaarsus, kirjanduse väärtustamine. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodu, lasteaia kui ka kooli poolt, üliolulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus. Mitmed kirjanduskonkursid toovad laste ja noorte lugemislauale uusi ja huvitavaid eesti kirjanike teoseid, noored autorid leiavad väljundi ka riigi toetatavates ajakirjades Hea Laps ja Värske Rõhk. Ajakiri Täheke kuulub algklasside soovituslikku lugemisnimekirja. Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu. Eesti kirjanduselu on mitmekesine ja rahvusvaheline. Traditsioonilised kirjandusfestivalid ja Tallinna raamatumess näitavad kasvavat publikumenu. Eesti tõlgituimad autorid on Piret Raud ja Andrus Kivirähk. Eesti kirjandus on suurendamas oma tähtsust ja väljapaistvust järjest rohkem ka välismaal. 2017. aasta novembri lõpu andmete põhjal ilmus üle maailma 14 keeles 47 eesti kirjandusteost. Suur roll selles on Eesti Kirjanduse Teabekeskusel, mis saab riigilt tegevustoetust ja vahendab Eesti autorite teoseid maailma; Eesti Kirjastuste Liidul, mis on riigi partner eesti kirjanduse ja raamatute esitlemisel rahvusvahelistel messidel, ning riigiasutusel Eesti Lastekirjanduse Keskus, mis tutvustab maailmas eesti lastekirjandust ja illustratsioone. Tartu, mis valiti 2015. aasta lõpul UNESCO kirjanduslinnade võrgustikku, on käivitanud palju põnevaid projekte, pälvides rahvusvahelist tähelepanu, ja osaleb väga aktiivselt kirjanduslinnade võrgustikus. Lisaks annab Tartu linn koos Tartu Kultuurkapitaliga välja Tartu linnakirjaniku stipendiumi. Eesti on koos Läti ja Leeduga kutsutud 2018. aastal Londoni raamatumessi peakülaliseks, leping kirjutati alla 2015. aasta lõpus. See vastutusrikas ülesanne tingib järjest suureneva vajaduse panustada eesti kirjanduse rahvusvahelistumisesse, tõlkijate koolitamisesse, messidel osalemisesse, kirjastajate ja pressivisiitide korraldamisesse ning kirjanike osalemisesse rahvusvahelistel kirjandusfestivalidel. 64 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kultuuriajakirjanduse maastikul toetab Kultuuriministeerium SA Kultuurileht kaudu kolme ajalehte (Sirp, Õpetajate Leht, Uma Leht) ja 11 ajakirja (Akadeemia, Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Muusika, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Kunst.ee, Täheke, Hea Laps, Värske Rõhk). Lisaks eesti keelele on ajakirja Täheke üks kord aastas antud välja ka võro ja vene keeles. 2017. aastal hakkas SA Kultuurileht välja andma üle nädala ilmuvat võrokeelset ajalehte Uma Leht ja aastast 2018 liitub Kultuurilehega ka Müürileht. Kõik väljaannete varasemad aastakäigud on digiteeritud ja tasuta kättesaadavad Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivist Digar. Kultuuriväljaannete tellijate arv on püsivalt stabiilne ja ületanud koguarvuna 17 000 tellija piiri. Tihe koostöö toimub SA Kultuurileht väljaannete ja Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaali vahel. Tugevused Võimalused Eestis on palju häid kirjanikke, kelle loomingut Kirjastused teevad koostööd, parandades müügi- loetakse ja tuntakse nii kodu- kui ka välismaal. ja turundustegevust, koordineerides kirjanike esindamist ning lahendades raamatumüügiga Trükitud raamatutele on kohaldatud vähendatud seotud probleeme, eriti väiksemates käibemaksumäära. piirkondades. Valdkonnas toimivad oma ala professionaalsed E-raamatute arvu kasv, e-raamatute lugejate organisatsioonid: Eesti Kirjanike Liit kaitseb arvu kasv, e-raamatupoed ja e-raamatukogud loomeliiduna kirjanike ja tõlkijate huve; Eesti aitavad kaasa lugemise populariseerimisele ning Lastekirjanduse Keskus on keskne eriala- ja kirjanduse kättesaadavuse suurenemisele. infoasutus lastekirjanduse alal; Eesti Kirjanduse Teabekeskus vahendab eesti kirjanikke ja nende Peakülaliseks olemine Londoni raamatumessil teoseid maailmale, toetab ja koolitab tõlkijaid, 2018 loob võimaluse eesti kirjanduse haldab ingliskeelset ainulaadset andmebaasi suuremamahuliseks tõlkimiseks, tõlkijate eesti kirjanikest, nende teostest, tõlkijatest ja koolituseks, eesti kirjanduse väljaandmiseks eesti kirjanduse tõlgetest. väliskirjastajate poolt, eesti kirjanike järjest tihedamaks osalemiseks rahvusvahelistel Valdkonna võtmetähtsusega organisatsioonid – kirjandusfestivalidel ja kirjanike tuntuse kasvu. Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjastuste Liit – teevad tihedat koostööd kirjanduse rahvusvahelistumise ja ekspordi osas. Riiklikult väga oluline on kirjanduse regulaarne ja läbimõeldud esindatus rahvusvahelistel raamatumessidel. Eesti Kirjanike Liit võttis alates 2016. aastast kolmeks aastaks palgale viis kirjanikku, kellele lisandus 2017. aastast veel kolm kirjanikupalka saavat kirjanikku. 2018. aasta seisuga saab kirjanikupalka kokku 12 isikut, neist üks Eesti Kirjanike Liidu omavahendite arvel. Tihe raamatukogude võrk üle Eesti aitab muuta raamatud kättesaadavaks, olles lugemiskultuuri olulisimaks kandjaks. 65 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Nõrkused Ohud Eestlaste lugemisharjumus on teisenemas, Eesti haridussüsteem ei suuna lapsi mõtestatud ilukirjandust loetakse vähem. Kirjastuste väli on eneseväljendusoskuste arendamisele ning killustunud, proportsionaalselt on palju nn ühe hariduspoliitikas ei pöörata piisavalt tähelepanu mehe või ühe raamatu kirjastusi, kus puudub lugemusele ja kirjandusele. Kooliraamatukogude professionaalne mõõde, ei kaasata toimetajaid, alarahastatus ning emakeele ja kirjanduse kujundajaid jne. tundide vähenemine toob kaasa eesti keele halvema tundmise, funktsionaalse Eesti kirjastused ei esinda kindlate kirjanike lugemisoskuse puudumise ning halvustava õigusi, mis ei motiveeri kirjanikesse suhtumise raamatutesse ja lugemisse. investeerima ega neid turundama. Kirjastused ei tegele ekspordiga, sest see ei ole majanduslikult Kõrghariduses järjest süvenev võõrkeelsete põhjendatud eelkõige turu väiksuse tõttu. õppekavade suurenemine ei taga hea Kirjanikel puuduvad sageli selleks aeg, oskused keeleoskuse ja keeletunnetusega noorte kirjanike ja võimalused. pealekasvu. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise üheks Eesti laiatarbemeedia kultuurikäsitlused suureks takistuseks on eesti kirjanduse tõlkijate marginaliseeruvad, muutuvad pealiskaudseks, vähesus. puudub edasiviiv kultuurikriitika. Vabakutseliste kirjanike arv, kellele praeguse Väheneb kirjanduse kättesaadavus sotsiaalsete garantiide süsteemiga ei laiene ravi- tõmbekeskustest kaugemates regioonides. ega pensionikindlustus, on suur. Muudatused Rahvastiku ümberpaiknemise tagajärjel väheneb olukorra lahendamisel on aeglased ja maapiirkondade elanike arv, suletakse puudulikud. raamatukogusid, enamikus väikelinnades puudub raamatupood. E-raamatukogunduse alal puudub ühtne riiki kattev süsteem ja valitseb investeeringute Inimeste halva majandusliku olukorra tõttu ei puudus. ole paljudel võimalik raamatuid osta ja peab lootma raamatukogudele, kus teavikute ostu piirab samuti tõusev raamatuhind. Eriti halvas olukorras on lasteraamatute kättesaadavus. Raamatute jaemüük on koondunud kahe ettevõtte kätte, puudub mitmekesisus, raamatupoed on ainult suuremates linnades. Vähendatud käibemaksumäär ei kehti e- raamatutele, mis pärsib omakorda e-raamatute levikut. Eesti kirjanikud ja kirjandus jäävad peamiselt rahastamise vähesuse tõttu varju näiteks Soome ja teiste Põhjamaade jõulisema turundus- ja eksporditegevuse kõrval. 66 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Laste lugemishuvi suurendamiseks ja kirjanduse populariseerimiseks toetatakse Kultuuriministeeriumi programmist „Eesti kirjandus“ laste ja noorte raamatute konkursse. Samast programmist toetatakse üle riigi erinevaid ettevõtmisi, kirjandusfestivale, kirjanike esinemisi koolides ja raamatukogudes. Lisaks aitab lugemisharjumuste muutmisele kaasa Eesti Lastekirjanduse Keskus, mis on riigieelarveline asutus, kus koolitatakse järjepidevalt nii algklassi õpetajaid, emakeele ja kirjanduse õpetajaid kui ka raamatukoguhoidjaid ja lapsevanemaid. Eesti Lastekirjanduse Keskus tegeleb lisaks lastekirjanduse populariseerimisele selle kogumise, uurimise ja ekspordiga. Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvõttel taastati raamatuprogramm „Las laps loeb“, kus alates 2015. aastast kingitakse koostöös rahvaraamatukogudega igale värskele ilmakodanikule elu esimene raamat „Pisike puu“. Raamatu vahele on Lastekirjanduse Keskus lisanud ka nõuanded lapsevanematele, kuidas kasvatada lapsest raamatulaps. 2) Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab nii tõlkijatele mõeldud stipendiumi kui ka residentuuri loomist. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. Toetatakse ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ja - raamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kultuuriministeerium toetab eesti kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige toetades tegevusi, mis aitavad kaasa Eesti edukale esinemisele Londoni raamatumessil 2018. 3) Raamatute, eriti aga lasteraamatute kättesaadavuse parandamiseks suunatakse osa riigi poolt rahvaraamatukogudele teavikute ostuks mõeldud rahast lasteraamatute ostuks. Arhitektuur Eesti Konjunktuuriinstituudi 2013. aasta „Eesti loomemajanduse uuringu ja kaardistuse“ kohaselt tegutses arhitektuuri valdkonnas 2011. aastal 440 ettevõtet, hõivatud oli 894 inimest, arhitektuurse projekteerimise turu maht oli 25,3 miljonit eurot. Arhitektuuri valdkonnaga on seotud ka ehituslik insener-tehniline projekteerimine, kus 2011. aastal tegutses 783 ettevõtet 2154 töötajaga ja käibeks oli 83,5 miljonit eurot. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul võib arhitektuuriga seotud osa nende ettevõtete müügitulus olla kuni 10 miljonit eurot ja arhitektuuri valdkonnaga tegelevate töötajate arv 100–200. Kokku oli arhitektuurse projekteerimise turg 2011. aastal seega 35 miljonit eurot ja hõivatute arv kuni 1100 inimest. Arhitektuuri loetakse nn aeglaseks kunstiks, mis tähendab, et selle loomise ja ehitamise protsess on pikaldane tegevus ning ehitised kestavad aastakümneid. Seetõttu on arhitektuuril oluline roll traditsiooni ja väärtuste edasikandjana. Hea arhitektuur ja avalik ruum mõjutavad otseselt loovust väärtustava ühiskonna kujunemist ning on seeläbi laiemalt kultuuriruumi osa. Eesti nüüdisarhitektuur on meie riigi identiteedi osa: arhitektuur ja disain aitavad kujundada ning väärtustada Eestit kui hinnatud elu- ja tööpaika. Suurimaks Eesti arhitektuuri valdkonna spetsialiste koondavaks institutsiooniks on Eesti Arhitektide Liit (EAL), mis tegeleb kutsekvalifikatsiooni andmise, eriala puudutava seadusandluse, arhitektuurivõistluste korraldamisega jms. Jätkuvalt tegutseb seltsing Arhitektuurikoda, mis tõhustab valdkonnasisest erialaorganisatsioonide vahelist koostööd. 67 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kultuuriprogrammi „Eesti Vabariik 100” osaks on EALi juhitav arhitektuuriprogramm „Hea avalik ruum“, mille raames toimusid 2015.–2016. aastal 15 linnas üle Eesti avaliku ruumi arhitektuurivõistlused. Võistluste tulemusel rajatakse linnade südametesse mõtestatud linnakeskused ja keskväljakud. Arhitektuurivõistluste tulemusel valitud projekte on asutud realiseerima. Tegevus toimub aastatel 2014–2020. Arhitektuuri valdkond hõlmab mahulist, sise- ja maastikuarhitektuuri ning linnaplaneerimist, lisaks ettevõtetele on arhitekte tööl ka kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes, samuti Arhitektuurimuuseumis, Arhitektuurikeskuses jt valdkonna institutsioonides. Praegu on valdkonna ainus riigiasutus Eesti Arhitektuurimuuseum, mis 2019. aasta jooksul liidetakse Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumiga ning struktureeritakse ümber sihtasutuseks. Arhitektuurikeskus on 2008. aastal loodud valdkonna arenduskeskus, mis töötab ala ettevõtete konkurentsivõime kasvatamise, arhitektuuriteadlikkuse tõstmise ning ala populariseerimisega kodu- ja välismaal, samas tegutseb ka Arhitektuuri huvikool. Kultuuriministeerium toetab Arhitektuurikeskust tegevustoetusega ja Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Lisaks toetab Kultuuriministeerium taotlusvooru kaudu arhitektuuri valdkonna arendusprojekte. Valdkonna probleemiks on ettevõtete väiksus, vähene konsolideerumine ja valdkonna halduse killustatus riigis. Hoidmaks Eesti arhitektide kõrget loomingulist taset, on oluline mitte killustada arhitektuuriharidust, tõsta valdkonna ettevõtlus- ja turundusteadmisi ning leida juurde vahendeid valdkonna arendusprojektide toetamiseks. Riigihalduses on oluline täpsustada valdkonna- ja ministeeriumideüleseid eesmärke elukeskkonna kujundamisel ning neid ministeeriumide omavahelises koostöös ellu viia. Selleks on alates 2015. aasta lõpust koos käinud arhitektuuri valdkonna visioonidokumendi koostamise töörühmad. 2016. aasta sügisel sõlmitud koalitsioonileppe kohaselt kutsuti Riigikantselei juures koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ellu Ruumiloome Ekspertrühm, mille sisuline töö hõlmab riigi terviklikku ruumilist arengut puudutavate huvide kaardistamist, saadud tulemuste süstematiseerimist ning ettepanekute tegemist elukeskkonna väärtuspõhist arendamist käsitlevate suuniste näol. Ekspertkogu töö tulemusena kogunevaid ettepanekuid kasutatakse planeerimist, ehitamist ning arhitektuuri puudutavate õigusaktide muutmise ja/või täiendamise ettepanekute tegemisel Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende organitele, samuti riigi arhitektuuripoliitika ja ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamisel. Kvaliteetse ja väärtuspõhise elukeskkonna senisest teadlikum ja läbimõeldum arendamine aitaks tõsta Eesti elukvaliteeti ning suurendada elanike heaolu. Ekspertrühm on mõeldud ühtaegu elukeskkonna väärtuspõhise arendamise nimel visioneeriva innovatsioonilaborina, mitmetasandilise nõustaja kui ka elukeskkonna väärtuspõhise arendamise järelevalvajana. Arhitektuuri valdkonna arenguhüppeks on vaja tõsta kohalike omavalitsuste arhitektuurialast kompetentsi. Selleks on vaja välja töötada üleriigiline motivatsioonipakett, et võimekad arhitektid sooviksid minna kohalikesse omavalitsustesse erialasele tööle. Planeerimise ja arhitektuurialase kompetentsi olemasolu/kättesaadavus pakub kohalikele omavalitsustele professionaalset tuge ruumiliste otsuste langetamisel ja elukeskkonna arengu suunamisel. 68 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Vajalik on puitarhitektuuri juurutamine ja puiduinnovaatika edendamine ehituskultuuris. Eesti puidusektori ettevõtted on puidu töötlemise alal võimekad, Eesti arhitektid ja disainerid oskavad puitu loovalt kasutada. Koostöö tõhustamiseks võiks näiteks läbi viia ühiseid koolitusi, töötubasid ja koostööprojekte. Kultuuriministeerium viib koos EASiga 2018–2019 läbi uuringu, mille eesmärk on selgitada välja sektoritevahelise koostöömudeli võimalused, tõhustamaks koostööd arhitektide, disainerite, inseneride ja tööstuse vahel. Selleks et aidata tugevatel ja innovatsioonile orienteeritud büroodel välisturgudele siseneda, tuleb büroojuhid teiste riikide riigihangete süsteemi ja regulatsioonidega kurssi viia. Seega on oluline arhitektuurieksport – rahvusvahelistumine ja teenuseeksport. Välisturunduses tuleb senisest enam kaasata välismeediat ja esineda mõjukatel erialasündmustel – festivalidel, konverentsidel ja näitustel – väljaspool Eestit. Veebiportaal http://estonianarchitecture.com vajab edasiarendust ja teavituskampaaniat. Selleks et juurutada arhitektuuriõppe valikkursuse ainekava gümnaasiumiastmes ja arhitektuuriõpet üldhariduskoolis, toimus Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi jt osapooltega asjakohase ainekava piloteerimine valitud gümnaasiumides üle Eesti alates jaanuarist 2017. Tähelepanu vajab õpetajate ettevalmistus ja õppematerjalide, sh digitaalsete materjalide koostamine, milleks ei ole siiani kestlikku lahendust leidunud. Valikkursuse eesmärk on soodustada ja toetada arhitektuuri ning elukeskkonna kavandamise ja arendamise alusteadmiste õpetamist ning omandamist üldhariduskoolis. Arhitektuurialase pädevuse suurema kaasamisega otsustusprotsessidesse avaneb võimalus iga inimese elukeskkonda parandada. Heaks näiteks on siin EV 100 „Hea avalik ruum“ programmi elluviimine, mida tuleks jätkata ka pärast 2018. aastat. Ehitusega on alustatud Tõrvas, Valgas ja Põlvas. Hankes või hanke ettevalmistamisel on Rapla, Võru, Elva, Jõhvi ja Kuressaare. Võistlus ei õnnestunud Pärnus, viivitus on Põltsamaal ja Kuremäel. Teised linnad on erinevates faasides raha taotlemisest projekteerimiseni. Missiooniprojekti „Hea avalik ruum“ lükkasid ühiselt käima Eesti Arhitektide Liit ja EV 100 korraldustoimkond ning selle keskmes on Eesti linnakeskuste avaliku ruumi korrastamine. Projekti eesmärk on pidurdada linnade laialivalgumist ja tühjaksjooksmist ning muuta linnakeskused taas ligitõmbavaks nii kultuuriürituste kui ka ettevõtluse jaoks. Kavandamisel on ka jätkuprojekt, mis puudutab väiksemaid linnalisi asulaid, mis ei mahtunud programmi esimesse vooru. Riigihalduses pakub täiendava võimaluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud e-ehituse visiooni rakenduskava koostamise protsessis osalemine. E-ehitus on tänapäevastel IT-lahendustel (Building Information Management ehk BIM-lahendustel) põhinev initsiatiiv, mis vaatab elukeskkonna kavandamist ja ehitustegevust läbi ehitise kogu elukaare. E-ehituse eesmärk on integreerida Eesti ehitusvaldkond infoühiskonda, tõstes elukeskkonna ja elanike elukvaliteedi taset. Visiooni rakenduskava töötab välja nn BIM- töörühm, mille töös osaleb ka Kultuuriministeerium. 69 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Olemas on kehtiv (2002. aastal vastu võetud) Ehitus- ja kinnisvarasektori jaoks on üha Eesti Vabariigi arhitektuuripoliitika. Arhitektuuri olulisem pidada silmas pikemaajalisi mõjusid valdkonna tegevussuunad seab ka dokument ning see suurendab ka arhitektuurse „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. projekteerimise olulisust, kuna põhjalik investeering projekteerimise faasis on Valdkonnas on tugevad ja toimivad pikemaajalise jätkusuutliku ressursikasutuse erialaühendused: loomeliidud, erialaliidud, eelduseks. arenduskeskus ja koostööplatvorm Arhitektuurikoda. Lisaks tegutsevad Kasvavad nõuded energiatõhususele ja ehitusinfo ekspordifookusega ühendused. modelleerimisele loovad kiirelt kohanevatele ettevõtetele võimalusi siseneda lähiturgudele Oluline roll elukeskkonna väärtustamisel on (Skandinaavia, Läti, Venemaa). kogukondlikel organisatsioonidel (nt Uue Maailma Selts, Telliskivi Selts, Kadrioru Selts jt). Valdkonna oluline arengumootor peitub puit- Samuti töötavad professionaalsed urbanistide arhitektuuri ja -konstruktsioonide innovatsioonis. rühmitused (Linnalabor, b210 jt). Kompetentse erialase järelkasvu tingimused on Regulaarselt viiakse läbi Tallinna Arhitektuuri- mitmekesised, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja biennaali, millel on potentsiaali kujuneda regiooni Tallinna Tehnikaülikooli õppekavad täiendavad suurimaks arhitektuurisündmuseks. arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja linnaplaneerimise haridust Eestis. Valdkonna tegevust kajastatakse välisnäitustel ja - meedias. Eesti osaleb edukalt maailma suurimal Uus riigihangete direktiiv soosib arhitektuurse arhitektuuribiennaalil Veneetsias. kvaliteedi ja hinna parima suhte hindamist, mitte projekteerija valimist pelgalt madalaima hinna Tänu Arhitektuurikeskuse tegevusele on kasvanud alusel. noore teadliku publiku, seega ka edaspidiste teadlike tellijate hulk. Valdkondliku arengu- ja tegevuskava koostamine pakub võimaluse valdkonna terviklikumaks Paljud mikroettevõtted on konkurentsivõime koordineeritud arenguks valdkonna ja avaliku tõstmiseks moodustanud kärgmudelil põhinevaid sektori koostöös. koostöövõrgustikke, mis võimaldab teha suurema mahuga töid ja siseneda välisturgudele. Ruumihariduse valikkursuse gümnaasiumiastme ainekava piloteerimine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning gümnaasiumidega annab võimaluse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise õppe juurutamiseks üldhariduskoolis üleriigiliselt. Nõrkused Ohud Vastutuse killustatus eri ametkondade vahel on Projekteerimisteenuse riigihangete süsteemi kaasa toonud selle, et ehitatud keskkonna rakenduspraktikas ei hinnata pakkumisi pädevuse erinevate aspektide kujundamisega tegeletakse ja kvaliteedi alusel, vaid esmaseks kriteeriumiks riigihalduses peaaegu kõigi ministeeriumide on üldjuhul madalaim hind. Riigihangete haldusalades, ent puuduvad ühised madalaima hinna põhjal tehtav valik nõrgestab ministeeriumideülesed eesmärgid, millest projekteerimisteenuse kvaliteeti ja juhinduda. projekteerimisteenuse pakkujate konkurentsi- võimet. Riigihangetega seonduvalt on Arhitektuurivaldkonnas levinud ärimudelid ei ole probleemiks ka arhitektuuriteoste autoriõiguste suures osas jätkusuutlikud. Enamik arhitekte kaitse ja kompleksse projekteerimise põhimõtte töötab ühemehefirmana, mis võib olla otstarbekas juurutamine, nii et autor osaleks projekti kõigis mõningatel juhtudel, ent välistab teatud 70 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 tüpoloogiate/mahtude projekteerimise ja reeglina etappides eskiisist autorijärelevalveni. ka ekspordi. Majanduskriisi ajal ei toimunud arhitektuuribüroode olulist konsolideerumist. Kasvavate energiatõhususe ja ehitusinfo modelleerimise nõuetega ei suudeta kaasa minna. Valdkonnas pole läbi viidud piisavalt uuringuid, On oht, et tehniliste nõuete fookus (nt ohutus või probleemiks on vähene teadmistepõhisus, energiatõhusus) hakkab domineerima teiste innovaatilisus ja interdistsiplinaarsus, puudub kvaliteedikriteeriumide (nt sotsiaalne mõõde, arhitektuuri valdkonna ja teadusasutuste miljööväärtuslik koosmõju, inimsõbralikkus koostöövõrgustik. vms) üle. Esineb puudujääke ettevõtluse, turunduse ja Riigisisese nõudluse pikemaajalisem madalseis ekspordipotentsiaali realiseerimise osas. Lisaks pidurdab valdkonna ettevõtjate büroode väiksusele takistab eksporti välisturgude arengupotentsiaali ja seab ohtu nende vähene tundmine. jätkusuutlikkuse. Kohalike omavalitsuste arhitektuurialane Valdkondliku haridusvälja terviknägemuse kompetents väheneb, sageli puudub puudumine seab ohtu õppekavade taseme. omavalitsustel huvi erialase kompetentsi laiemaks kaasamiseks. Projekteerimisteenust pakkuvate väliskontsernide turuletoomine elukeskkonna tervikliku arendamise osas ebapädevate arendajate poolt nõrgestab kohalike arhitektide loomingulisi ja tööhõivevõimalusi. Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile loodi 2017. aastal üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks ministeeriumideülene Ruumiloome ekspertrühm koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Ekspertrühm teeb oma ettepanekud Vabariigi Valitsusele oktoobris 2018. Ekspertrühma töö tulemustest lähtuvalt tuleb kavandada samme riigi ruumiloome olukorra parendamiseks. 2) Riigihangete praeguses praktikas hinnatakse pakkumisi valdavalt madalaima hinna põhiselt. Selle praktika tulemusel tekib oht, et ehitatud keskkonna kvaliteet langeb ja pikas perspektiivis raisatakse ka ressursse. Töögruppides osalemise kaudu monitooritakse nii riigihangete direktiivi kohalikku praktikasse rakendumist kui ka uue intellektuaalomandi seaduse loomist. Riigihangete praktikas on täiendavaks ohuks suutmatus minna kaasa kasvavate energiatõhususe ja ehitusinfo modelleerimise nõuetega. Kultuuriministeerium osaleb Arhitektuurikeskuse (valdkonna arenduskeskus) läbiviidavas koolitusvajaduse kaardistamise töös ja sellele vastava täienduskoolitusprogrammi väljatöötamises. 71 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Disain Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tegutses 2011. aastal disaini valdkonnas 478 ettevõtet kogukäibega 12,7 miljonit eurot, hõivatud oli 600 inimest (see arv ei sisalda teistes majandussektorites töötavaid disainereid). Disainiteenust pakkuvad ettevõtted on enamuses 1– 2 töötajaga bürood. 2011. aastal oli disainibüroo keskmine tulu ettevõtte kohta 26 600 eurot. Disainiettevõtete väiksus ja vähene omavaheline koostöö on olnud valdkonna tagasihoidliku ekspordivõimekuse üks peamisi põhjusi. Disaini valdkond hõlmab toote-, teenuse-, graafilist ja ka moedisaini. Lisaks ettevõtetele on disainereid tööl ka kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes ja mujal. Praegu on valdkonna ainsaks riigiasutuseks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Valdkondlikeks kompetentsikeskusteks on Eesti Disainerite Liit (EDL, loomeliit), Eesti Disainikeskus (EDK, valdkondlik arenduskeskus) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA). EDK loodi 2008. aastal. Selle missiooniks on muuta disain ühiskonnas n-ö nähtavaks, teadvustada disaini kui lisandväärtuse andja rolli ja luua disaini kasutamiseks soodne keskkond. EDK rahastus on valdavalt projektipõhine, Kultuuriministeeriumi tegevustoetus moodustab keskuse eelarvest alla 10%. Alates 2012. aastast tunnustavad EDL, EDK, ADC*Estonia ja Teenusmajanduse Koda iga kahe aasta tagant üheskoos Eesti parimaid disainereid – Eesti Disainiauhinnad võimendavad ühiskonnas disainerite häält. Tootedisainiauhind BRUNO loodi 2006. aastal. 2010. aastal asutas EDL Eesti Disaini Maja, mis on autoridisaini viljelevate disainerite tööde tutvustamise ja müügi platvorm. Erialaliit on igal aastal toetanud disainerite osalemist messidel jt suuremates rahvusvahelistes projektides. Alates 2006. aastast korraldab erialaliit koos Disainiöö MTÜga disainifestivali Disainiöö, mille eesmärk on esitleda kohalikku ja välismaist disaini ning tutvustada erinevatel seminaridel ja töötubades uusi globaalseid disainisuundumusi. Festivalil saavad kokku mitmed erinevad erialad. Valdkonnasisene suhtlus ja koostöö on aastatega küll paranenud, kuid suurimaks probleemiks on siiani nii ettevõtete kui ka turu väiksus, ressursside puudumine arendus- ja eksporttegevuseks ning rendihinnad. Valdkonna ettevõtlus- ja turundusteadmisi tuleb suurendada ning leida juurde vahendeid valdkonna arendusprojektide ja ekspordi toetamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi kaasabil püütakse mitmesuguste koostööprojektide ja toetusprogrammide kaudu tõsta ettevõtete ja avaliku sektori disainiteadlikkust. Taani disainikeskus (Danish Design Centre) on välja töötanud rahvusvaheliselt aktsepteeritud mõõdiku – disainiredeli –, mille abil hinnatakse organisatsiooni disainikasutuse määra. 2013. aasta andmetel paigutab enamik (55%) Eesti ettevõtetest end disainiredeli kõige esimesele ja madalamale astmele, kuhu kuuluvad organisatsioonid ei kasuta disaini süstemaatiliselt ja teadlikult, ning vaid 7% ettevõtete hinnangul on disain nende tegevusse täielikult lõimitud. Ülejäänud ettevõtjad jagunevad peaaegu võrdselt kahe vahepealse tasandi vahel: umbes pooled neist kasutavad disaini millegi väljatöötamisel (või turunduses) viimase lihvina ning pooled kaasavad disaini arendusprotsessidesse algusest peale. Kui pidada silmas, et kõrge lisandväärtusega tooted ja teenused teenivad rohkem tulu, on oluline, et Eesti ettevõtjad 17 disainiredelil n-ö ülespoole liiguksid ja ettevõttes disaini strateegiliselt rakendaksid. 17 Andmed on pärit uuringust, mille tellis Eesti Disainikeskus ja viis läbi TNS Emor veebruaris 2013. Uuringu lõpparuandega saab tutvuda Eesti Disainikeskuse kodulehel www.disainikeskus.ee. Uuringu läbiviimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 72 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 2017. aasta lõpus algatati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel disainikasutuse uuringu läbiviimine, mille eesmärk on kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes. Tegemist on 2013. aastal läbi viidud samalaadse uuringu jätkuga, mis peaks andma sisendi tegevuskava(de) koostamiseks, tervikpildi disainikasutuse hetkeseisust ja ülevaate, kuidas organisatsioonid võiksid jõuda disainiredelil kõrgematele astmetele ning kogutud andmete põhjal analüüsi (sh uuringu tulemuste võrdluse eelmise uuringuga), järeldused ja ettepanekud. Uuring valmib 2018. aasta suveks. Professionaalset disaini kasutanud ettevõtted toovad selle kasudena kõige sagedamini välja paranenud kliendirahulolu, kasvanud konkurentsivõime ja toote või teenuse kasutusmugavuse paranemise. Eksportivate ettevõtete jaoks seostub disainikasutus teistest enam ka kasumi, ekspordi ja turuosa kasvu ning uute turgude tekkega. Mida kõrgemal disainiredeli astmel on ettevõte, seda enam tuuakse lisaks paranenud kasutusmugavusele positiivse muudatusena välja käibe kasvu ning disaini rolli uute toodete ja teenuste väljatöötamisel. Professionaalse disaini mittekasutamise peamiseks põhjuseks on see, et ettevõtted ei tunne selle järele 18 vajadust. Kuna ettevõtjate teadlikkus disaini laiemast kasutusvõimalusest on madal, ei osata disaini kasutust praegu veel olulise konkurentsieelisena näha. Siiski võiks just disain kujuneda oluliseks konkurentsieeliseks ning innovatsiooni käivitajaks väikestes ja keskmise suurusega 19 ettevõtetes, mis moodustavad Eesti ettevõtete hulgas valdava osa (üle 90%). Disainiga seotud kulutused on väiksemad ning tasuvusperiood võrreldes tehnoloogilise teadus- ja arendustegevusega lühem. Riik saab disaini targa tellija ja rakendajana olla erasektorile eeskujuks ning tõsta seeläbi oluliselt ka riiklike teenuste kvaliteeti. Selleks et disaini osakaal innovatsioonipoliitikas suureneks, tuleb Euroopa Komisjoni hinnangul keskenduda eelkõige kolmele järgmisele strateegilisele meetmevaldkonnale: 1) edendada teadlikkust disaini mõjust innovatsioonile; 2) edendada disainipõhist innovatsiooni tööstuses, eesmärgiga tõsta konkurentsivõimet; 3) edendada disaini kasutamist innovatsiooni juurutamiseks avalikus sektoris. Era- ja avaliku sektori disainikasutuse/-rakenduse määra on vaja tõsta, sh nii Kultuuriministeeriumi loomemajanduse tegevuste kui ka näiteks innovaatiliste hangete kaudu. Oluline on disainieksport: rahvusvahelistumine ja teenuseeksport. Nii ettevõtete kui ka turu väiksus, ressursside puudumine arendus- ja eksporttegevuseks vajavad süstemaatilist käsitlust ja strateegilisi lahendusi, mille leidmisele aitab kaasa valdkondliku arengu- ja tegevuskava koostamine. 18 Ibid 19 Ibid 73 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Selleks et disainiõpe oleks üldhariduskoolis valikkursusena kättesaadav, on Eesti Disainikeskuse juhtimisel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi jt osapooltega käimas disaini ja tootearenduse valikkursuse ainekava juurutamine. 2017. aastal piloteeriti disaini valikkursust valitud gümnaasiumides üle Eesti. Tähelepanu vajab õpetajate ettevalmistus ja õppematerjalide, sh digitaalsete materjalide koostamine. Tugevused Võimalused Eesti disainerid on konkurentsivõimelised. Eestis Disain on valdkond, mis seob kultuuri, on 4–5 suuremat (toote-)disainiteenust pakkuvat majandust, tehnoloogiat ja inimest. Kvaliteetne ettevõtet ja ligi 100 erinevat autoridisaini disain koos teenusedisaini ja disainijuhtimise kaubamärki. põhimõtete rakendamisega aitab kaasa elukeskkonna kui terviku mõtestatud arengule. Valdkonnas on tugevad ja toimivad ühendused ning traditsiooniga üritused: loomeliidud jt Ametkondliku koostöö parandamine ja erialaliidud (tootedisain, graafiline disain), Eesti disainivaldkonna kompetentsi kaasamine Disainikeskus, Eesti Disaini Maja (sh galerii ja otsustusprotsessides lubab muuta elukeskkonda veebipood), loomeinkubaatorid ja Loov Eesti, paremaks, tõsta riigi mainet ja majanduskasvu. disainifestival Disainiöö. Disain loob ettevõtluses lisandväärtust. Välja on Erialaliit teeb koostööd eri sektoritega: kujunenud sihtgrupid: disainibürood, designer- disainerite liit kuulub mööbliklastrisse ning on maker’id, väikeettevõtjad ja suurettevõtjad. See teinud disainialast koostööd tervishoiuasutustega. annab võimaluse disainivaldkonna strateegia täpsemaks läbimõtlemiseks ning arengu- ja Valdkonna esindajad ja organisatsioonid on hästi tegevuskava koostamise algatamiseks. lõimitud rahvusvahelistesse disainivõrgustikesse ja poliitika-foorumitesse. Erialaliidud kuuluvad Uus riigihangete direktiiv soosib pakkumiste vastavatesse Euroopa ja maailma hindamisel kvaliteedi-, mitte vaid hinnapõhist organisatsioonidesse ning on osalenud juhatuste lähenemist. töös. Disaini ja tootearenduse valikkursuse Valdkonna tegevust kajastatakse välisnäitustel ja gümnaasiumiastme ainekava koostamine ja -meedias. Eesti osaleb edukalt maailma piloteerimine koostöös Haridus- ja suurimatel messidel (Pariisi Maison&Objet, Teadusministeeriumi, gümnaasiumide ja Londoni 100% Design jt) ja välisnäitustel. kohalike ettevõtetega annab võimaluse disainiõppe juurutamiseks üldhariduskoolis Tänu Eesti Disainikeskuse tegevusele (nt üleriigiliselt. Disainibuldooseri projekt) on kasvanud teadlike tellijate hulk ning suurenenud disainihuvi avalikus sektoris, ettevõtetes ja koolides. 74 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Nõrkused Ohud Disainivaldkonna arengu- ja tegevuskava Jätkub praktika, kus riigihangete puhul ei hinnata elluviimine on raskendatud, sest puuduvad pakkumisi pädevuse ja kvaliteedi alusel, vaid vastavad ministeeriumideülesed ühised esmaseks kriteeriumiks on madalaim hind. eesmärgid ja õiguslikud meetmed. Riigisisese nõudluse pikemaajalisem madalseis Valdkonnas ei ole läbi viidud piisavalt uuringuid, pidurdab valdkonna ettevõtjate arengu- probleemiks on vähene teadmistepõhisus, potentsiaali ja seab ohtu nende jätkusuutlikkuse. innovaatilisus ja interdistsiplinaarsus; puudub Tööta jäänud disainerid lahkuvad riigist või disaini valdkonna, teadusasutuste ja inseneride vahetavad eriala ja kaotavad professionaalsuse. koostöövõrgustik. Valdkonda ohustab välismajanduse/ekspordi Esineb puudujääke ettevõtluse, turunduse ja defitsiit ja majanduslangus lisandväärtuseta ekspordipotentsiaali realiseerimise osas. Lisaks tootmise tõttu. büroode väiksusele takistab eksporti välisturgude ja turundusvõimaluste vähene tundmine. Valdkonna tegevuste ainult projektipõhine rahastamine ei ole jätkusuutlik. Disaini valdkonnas levinud ärimudelid ei ole suures osas jätkusuutlikud turu väiksuse ning Valdkondliku haridusvälja terviknägemuse ettevõtete ja inseneride-disainerite vähese puudumine seab ohtu õppekavade taseme. koostöö tõttu. Enamik disainereid töötab ühemehefirmadena, mis võib olla otstarbekas näiteks autoridisaini viljelejatele, ent on takistuseks suuremate tellimuste puhul. Töö ja tellimuste puudus, ressursside ja investeeringute nappus, kõrged rendihinnad jms toovad kaasa selle, et iga disainer ei saa endale palka maksta ega lisatööjõudu palgata. Riskiinvestorite ja efektiivsete disainijuhtide puudus on seotud sellega, et disaini kaasamine tootearendusse ei ole Eestis tava, vaid erandlik ja harv juhus: Eesti tootjad on orienteeritud (disainiteenuse) allhankele. Disaini rakendamise väheseid näiteid leiab rõiva- ja reklaamitööstuses (graafiline disain). 75 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) 2016. aastal alustas arenduskeskuse juhtimisel tööd disainivaldkonna visioonidokumendi koostamise töögrupp. Kultuuriministeeriumi roll oli eelkõige arengutakistuste ja - vajaduste analüüs, selgitustöö ja valdkonna arenguks vajalike ministeeriumideüleste eesmärkide sõnastamine koostöös valdkonna erialaorganisatsioonide ja teiste osapooltega. 2017. aasta septembris saadi visioonidokument Design Estonia programmi vormis valmis, ent rakendatavaks muutmine vajab prioriteetide seadmist ja vahendite leidmist. 2) „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sätestab, et disaini roll on aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete toodete ja teenuste väljatöötamisele ning kaasavate ja turvaliste keskkondade kujundamisele. Riik peaks seetõttu soodustama disainerite ja disainibüroode tegevust, sest kvaliteetne disainiteenus aitab kaasa lisandväärtuse loomisele teistes majandusharudes ja suurendab seeläbi Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sageli mõistetakse disaini all peamiselt tootedisaini või valmis tootele kena pakendi kujundamist, ometi on disain tänases maailmas tunduvalt laiema tähendusega, hõlmates lisaks tootedisainile ka teenusedisaini ja keskkondade kujundamist. Disain pakub ettevõtlusele lisandväärtust peaasjalikult uuenduslike, keskkonnasäästlike ja atraktiivsete lahenduste väljatöötamisel ning ärimudelite innovatsioonis. Riik kui disaini tark tellija ja rakendaja peaks olema erasektorile eeskujuks, tõstes seeläbi oluliselt ka riigi pakutavate teenuste kvaliteeti. Loomemajanduse arendamisele suunatud programmid peaksid aitama disaini valdkonnas tegutsejatele tähelepanu pöörata. Eesti disaineritel ja disainiettevõtetel on suur potentsiaal rahvusvahelisel turul läbi lüüa, kuid disainisektori korrastumisele ja ärimudelite muutumisele tuleb kaasa aidata, et vähendada sektori killustumist ja tugevdada disainiettevõtluse konkurentsivõimet ühistegevuste kaudu. 3) Riiklikud toetusmeetmed peaksid olema suunatud kvaliteetse disaini ja sellel põhineva tootearenduse nõudluse suurendamisele. Selleks tuleb riigihangete tingimustes väärtustada disaini, soodustada disainerite, ettevõtete ja teadusasutuste koostööd projektitoetuste, innovatsiooniosakute ja ettevõtluskeskuste toetamise kaudu. Tuleb tõsta avalikkuse üldist teadlikkust disaini kultuurilistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja keskkondlikest väärtustest ning jätkata Eesti disaini tutvustamist rahvusvahelisel areenil. Lisaks disainiettevõtluse arendamisele tuleb pöörata tähelepanu disaini tellijate ja kasutajate teadlikkuse tõstmisele, sest teadliku tellija kaudu areneb kogu disainisektor tervikuna. Riik saab kvaliteetse disainiteenuse nõudluse tõstmisel näidata eeskuju, kui väärtustab disaini riigihangetes ning viib ellu meetmeid, mis viivad suuremale koostööle disainerite, ettevõtjate ja teadusasutuste vahel. Kuna Eesti turg on paratamatult väike, tuleb valdkonna arendamisel pöörata tähelepanu rahvusvahelistumisele ja teenuseekspordile. 4) EKA ja TTÜ baasil käivitatud ühisõppekava Design and Engineering on valmistamas ette tootedisainereid, kes suhtlevad aktiivselt inseneridega, ja insenere, kes suhtlevad disaineritega. Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb tagada õppe rahvusvahelisus, praktikavõimalused ettevõtetes ning disaini- ja tehnoloogiaharidust andvate ülikoolide ühisõppekavad ja -projektid. Õppekavade väljatöötamisse on vaja kaasata ettevõtjate esindajad. 76 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Audiovisuaal CIVITTA teostatud ning 31.10.2017 avaldatud uuringu „Rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring loomemajanduse valdkonnas“ kohaselt on EMTAK koodide alusel võimalik tuvastada Eestis 1903 audiovisuaalvaldkonna ettevõtet. Neist 76% tegeleb kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisega, 15% järeltootmisega, 4% levitamisega ning ülejäänud 5% kinofilmide linastamisega ning muude tegevustega. Lisaks tegutseb audiovisuaalvaldkonnas märkimisväärsel hulgal FIEsid (64), kelle majandusnäitajatele puudub tulenevalt isikuandmete kaitse reeglitest ligipääs. Mainitud uuringust jääb välja ringhäälingusektor. Suurima summaarse aastase müügituluga valdkond on kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine ligi 29 miljoni euroga, millele järgnevad kinofilmide linastamine (13,8 mln eurot) ning audiovisuaalteoste levitamine (7 mln eurot). Võrreldes 2013. aastaga on summaarne ettevõtete müügitulu järeltootmise ja kinofilmide linastamise valdkonnas vähenenud, kuid tootmise ning levitamise valdkondades märkimisväärselt suurenenud. Seejuures on järeltootmise suur langus tingitud osaliselt ilmselt ka ühe suurima selle valdkonna ettevõtte (SMI Media OÜ) 2015. aasta majandusnäitajate puudumisest ning reaalselt ilmselt niivõrd kõrge pole. Samuti on tähelepanuväärne, et 97%-s valdkonna ettevõtetest töötab vähem kui viis täiskohaga töötajat. 2017. aastal oli Eestis väljastatud 16 üleriigilise ning 1 regionaalse leviga televisiooniteenuse tegevusluba ja registreeritud on 2 teenusepakkuja poolt tellitava audiovisuaalteenuse osutamine. Samuti on väljastatud 12 üleriigilise, 17 regionaalse ning 1 rahvusvahelise leviga raadioteenuse luba. Eeltoodule lisanduvad Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalid, mis hõlmavad kolme telekanalit (ETV, ETV 2 ja ETV+) ning viite raadiokanalit (Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4 ja Raadio Tallinn). ERRis töötas 2016. aasta lõpul 665 inimest. ERRi riigipoolne toetus 2017. aastal põhitegevusteks oli 30,72 miljonit eurot, mis on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 0,42 miljoni euro võrra. Lisanduvatest vahenditest 0,33 miljonit eurot eraldati kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalkade korrigeerimiseks ning teiste töötasude korrigeerimiseks. Sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest investeeringuteks on 2,52 miljonit eurot, millest 0,3 miljonit eurot suunati uue ülekandejaama teiseks makseks; 0,4 miljonit eurot uudistemaja rekonstrueerimistööde lõpetamiseks ning 0,3 miljonit eurot uute veebilahenduste väljatöötamiseks. Tervikuna on Eesti audiovisuaalvaldkond positiivses arengus: kasvavad kodumaiste filmide vaatajanumbrid ning teenitakse ka rahvusvahelist tunnustust festivalidelt. 2016. aastal linastus kinodes kokku 278 filmi, millest 18 olid kodumaised, 136 Euroopa päritolu, 111 Ameerika ning 13 muudest riikidest. Eesti filme käis kokku vaatamas 347 036 inimest, mis moodustas kokku 10,54% kogu vaatajate hulgast ning millega teeniti kassatulu 1,7 miljonit eurot. Eesti telemaastik on välja kujunenud, kuid endiselt konkurentsitihe. Kolme peamise meediagrupi (ERR, Eesti Meedia ja TV3 grupi) telekanalite vaadatavus on ligilähedane, nišihuve rahuldab kasvav arv telekanaleid ning tellitavate teenuste (nt Netflix) suurem kasutuselevõtt. Samas on probleemiks reklaamitulu liikumine internetti, mis Kantar Emori 2016. aasta meediareklaamituru uuringu kohaselt küll pole veel telereklaami kogukäibe mahtu vähendanud, kuid on Eestis teisel kohal ning möödunud juba ajalehtede reklaamikäibest. Eesti filmivaldkond on institutsionaalselt tugevnenud, peamised loome- ja tootmistegevuseks vajalikud institutsioonid (Eesti Filmi Instituut, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Digikeskus jt) on tänaseks asutatud. 77 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Arenemas on ka valdkonna müügi- ja ekspordivõimekus, mida on detailsemalt analüüsitud eelmainitud CIVITTA loomemajanduse ekspordi uuringus. Kahjuks pole aastatel 2013–2015 oluliselt muutunud kinofilmide tootmise, järeltootmise ega levitamisega tegelevate ettevõtete hulk, kes oma teenuseid ekspordivad. Seevastu on rõõmustav, et ekspordimüügitulu maht kinofilmide, videote ja telesaadete tootmise valdkonnas on 2015. aastal võrreldes 2013. aastaga kasvanud 145%, moodustades 3,2 miljonit eurot ehk 11% valdkonna kogumüügitulust. Samas on filmide tootmine küllaltki killustunud, tootmisettevõtted on väga väikesed. Piiratud turu tingimustes on piirid ka rahastamisviiside mitmekesisusel – erasektori investeeringud on harvad, kuid neid esineb viimastel aastatel siiski varasemast rohkem. Samas on heaks näiteks väliskapitalil toodetavate filmide Eestis tootmise jaoks 2016. aastal loodud finantsstiimulite süsteem ja selle jätkumine ning finantsvahendite olemasolul mahu kasvatamine. Nii tootmis- kui ka ekspordivõimekust pidurdab suuremate võttepaviljonide puudumine Tallinnas. Sama probleem on Eesti Rahvusringhäälingul, mis vajab tänapäevaseid telestuudioid. Eelkirjeldatust tulenevalt on lähiaastate peamisi väljakutseid valdkonna tootmisteenuste ja ekspordi arendamine. Võrgupõhine levi tähendab Eesti audiovisuaaltootjaile juba keskpikas perspektiivis nii uusi võimalusi kui ka ohtusid. Ühelt poolt eksisteerib potentsiaal jõuda hõlpsamalt üleilmsete auditooriumideni, samas tähendab nii levivahendus- kui ka VOD-teenuste konsolideerumine rahvusvahelisel turul ka üha väiksemat võimalust, et Eesti sõltumatud väiketootjad võiksid nendel uutel platvormidel head positsiooni saavutada. Seoses Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega on Eesti äärmiselt aktiivselt osalenud Euroopa Liidu tasandil audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamisel, mis soodustab ka Euroopa päritolu tööde rahvusvahelist levikut VOD-teenustes. Terve direktiivi kontekstis on Eesti eestvedamisel suudetud saavutada Euroopa Parlamendiga kokkulepped enam kui pooltes direktiivi sätetest, mis loob soodsa pinnase direktiivi vastuvõtmiseks 2018. aasta jooksul. 78 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Eesti on osalenud aktiivselt audiovisuaalmeedia Uute digitaalsete meediaplatvormide areng avab teenuste direktiivi uuendamisel ning kaitsnud audiovisuaalvaldkonnale uusi turge, Eesti huve selles protsessis. mitmekesistab tuluvoogusid, hõlbustab eksporti, aitab kaasa otsesidemete loomisele tarbijatega Audiovisuaalvaldkonna institutsionaalne ning innovaatiliste sisuvormingute arendamisele struktuur on välja kujunemas. Nii EFI-l, ERRil koostöös IKT sektoriga. kui ka filmivaldkonnal laiemalt on olemas heaks kiidetud arengukavad. Valdkondlike Audiovisuaalpärandi digimine ja internetis organisatsioonide vastutusvaldkonnad on kättesaadavaks tegemine tõstab elanikkonna üldiselt selged. EFI ja ERRi tegevus põhineb teadlikkust nii audiovisuaalkultuurist kui ka Eesti standarditel ja eeskirjadel, mis tagab kultuuriloost ja elukeskkonnast. tööprotsesside süsteemsuse ja läbipaistvuse. „Eesti Vabariik 100“ raames loodavad filmid Eesti filmid kõnetavad üha enam kohalikku rikastavad oluliselt kultuuripilti. publikut ja toovad vaatajaid saalidesse. Eesti filmikunst ja teletoodang on viimastel aastatel Seoses Brexitiga võivad mitmed UKs muutunud elanikkonnale üha paremini registreeritud telekanalid vahetada jurisdiktsiooni kättesaadavaks. ning kolida mõnda teise EL liikmesriiki. Eesti võib olla üks sellistest sihtriikidest. Eesti kineastid saavad üha enam rahvusvahelist tunnustust, ka nende rahvusvaheline Filmitootmisettevõtted on huvitatud oma teenuste koostöökogemus kasvab. Seotult on kasvanud eksportimisest, kui neil oleks tugevam ka riiklik toetus nii Eesti filmikunsti kontaktivõrgustik, suurem finantsvõimekus ning rahvusvahelisele tutvustamisele kui ka meie kui nende kompetents suureneks valdkondades, audiovisuaalsektori teenuste ekspordi mis takistavad neil praegu eksporti. edendamisele. TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool on viimastel aastatel kaasa toonud üldise oskuste taseme tõusu valdkonnas ja valmistanud ette uued põlvkonnad kineaste, teletöötajaid ja ristmeedia spetsialiste. Eesti filmifestivalid on elanikkonna seas populaarsed ja rahvusvaheliselt tunnustatud. ERRi ja eratelekanalite saated on järelvaadatavad, Eesti Filmi Andmebaas pakub sisukat ülevaadet kogu filmipärandist. Eesti tele- ja filmipärand on heas digiteerimisvalmiduses. Eesti Filmi Andmebaas on maailmas eesrindlik näide filmipärandi metainfoandmebaasi väga põhjalikust arendamisest ja kasutajatele kättesaadavusest. Eestil on Baltimaades ainukesena A-kategooria filmifestival PÖFF, mis toob Eestile rahvusvahelist tähelepanu ning soodustab ka uute Eesti filmide rahvusvahelist levikut ja filmiekspertide kontaktvõrgustiku laiendamist. Viimastel aastatel avatud uued erakinod avavad senisest parema võimaluse filmikunsti levikuks ka väljaspool Tallinna ja Tartut. 79 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Nõrkused Ohud Filmitootmisettevõtted on valdavalt väga Eesti telereklaami turg on seisakus ja aina enam väikesed, mis piirab nende tegevusmastaape ja suundub reklaamiraha internetiplatvormidele, ekspordivõimekust. Keskmisel kellest mitmed ei tasu Eestis makse ega investeeri audiovisuaalvaldkonna ettevõttel puuduvad ka Eesti sisusse. Lisaks ajakirjandusliku töötajad ning müügitulu jääb alla 50 000 euro. kvaliteedi langemisele võib see vähendada ka investeeringuid algupärase programmi Filmitootmisettevõtetel puudub piisav arendamisse Eestis. teadmistepagas ning kontaktivõrgustik audiovisuaalteoste edukaks eksportimiseks. ERRi tootmisinfrastruktuuri uuendamine ei toimu vajalikus tempos ning see hakkab pärssima ERRi ERRi stuudiote vananemine ning piiratus tegevust võrgulevi ajastul. raskendab ERRi tegevusi ja arengut. ERRi infrastruktuur on vajalik kogu Eesti Eesti audiovisuaalpärandi digimine ei toimu teletootmise ökosüsteemi heaks toimimiseks. piisavas tempos ning see hakkab piirama pärandi taaskasutuselevõttu ja pärandipõhist Eesti filmide rahvusvaheline kinolevi, mis innovatsiooni. tooks ka rahvusvahelist tulu, on madal. Filmisektori tehnika tase ei vasta tihtipeale rahvusvaheliste projektide teostajate ootustele. Valdkondliku ekspordistatistika kogumine on raskendatud, sest andmekogumissüsteemid on praegu ebapiisavad või andmeid sisestatakse selliselt, et need pole täpsed. Rahvusvaheliselt tuuakse Eesti nõrkusena välja stsenaariumi kirjutamise oskust ning art-house- filmide domineerimist, mis tekitab liigset nišistumist ja takistab laiemat rahvusvahelist kinolevi. Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Nii Eesti audiovisuaalvaldkonna ettevõtete väiksuse kui ka valdkonna killustumise vastu aitavad meetmed, mis on suunatud ettevõtete koostöö parendamisele ja majandusliku võimekuse, eriti ekspordivõimekuse kasvatamisele. Peamiseks meetmeks saab siin olla valdkonna klasterdumise edasine toetamine ja teised teenuste eksporti toetavad tegevused, kaasa arvatud stuudiokompleksi arendamine, samuti tagasimaksefondi tegevuste jätkumine. 2) Kui Eesti Filmi Instituudi filmide tootmise toetuseks suunatud eelarveosa ei kasva, võib edukalt arenenud Eesti filmi tootmine takerduda. Kui filme toodetakse vähe, on piiratud ka toodetavate filmide žanriline mitmekesisus, samuti ei soodusta see filmitootjate professionaalsete oskuste arengut. Kõigi nende riskide vastu aitaks Eesti Filmi Instituudi eelarve kaudu filmitootmise mahu suurenemine lähiaastatel. Lisaks on vaja senisest enam arendada filmistsenaariumeid. 80 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kunst Kunst saab avalikuks eelkõige näituste kaudu, seega on kunstielu kandvateks organisatsioonideks näituseasutused, mille kunstiline programm, näituste professionaalne tase, tehniline teostus, nähtavus, haridustöö jm tegevused määravad nüüdiskunsti kättesaadavuse, populaarsuse ja Eesti rahvusvahelise maine kunstimaana. Näitused ei sünni loovisikute – peamiselt vabakutseliste kunstnike ja kuraatoriteta, kelle töötingimused on viimaste aastate kunstipoliitilise arutelu üheks keskpunktiks. Kunstielu tugistruktuurid – arendus- ja teabekeskused, residentuurid, produktsioonibaasid jt – peavad tagama eesti kunsti järjepidevuse, professionaalse arengu ja rahvusvahelise võrgustumise. Eestis tegutsevad kunsti valdkonnas peamiselt eraõiguslikud organisatsioonid – sihtasutused ja mittetulundusühingud, vähesel määral kohalike omavalitsuste asutusi ja suur hulk vabakutselisi loovisikuid. 2017. aasta lõpust alates on Kultuuriministeerium riigi esindajana kaasatud ühe kunstivaldkonna organisatsiooni – SA Kunstihoone – asutajate ringi. Riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada kunsti nähtavus Eestis ja kunstivaldkonna jätkuv rahvusvahelistumine. Alates 2017. aastast toimub valdkonna rahastamine ministeeriumi eelarvest uutel alustel: varasema taotlusvooru asemel antakse tegevustoetust kolmele näituseasutusele, muudatustega on võetud suund Kultuurkapitalist vahendite vabastamiseks kultuuripoliitiliselt oluliste asutuste tegevustoetuste ulatuses. Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme keskset näituseasutust: SA Tallinna Kunstihoone (2018. aastal 250 064 eurot), Eesti Kunstnike Liidu galeriid (osaline toetus 30 000 eurot) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (osaline toetus 30 000 eurot). SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskust rahastatakse valdkondliku teabekeskusena (97 500 eurot), samuti toetab ministeerium Eesti osalemist Veneetsia kunstibiennaalil (80 000 eurot). Kunstiresidentuuri arendamist Narvas rahastatakse 2018. aastal 50 000 euro ulatuses. Eesti Kunstnike Liit maksab alates 2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kunstnikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele, 2018. aastal eraldatakse selleks toetusena 202 402 eurot. 2018. aasta seisuga saab kunstnikupalka kokku 12 isikut, neist üks Eesti Kunstnike Liidu omavahendite arvel. Kokku on Kultuuriministeeriumi 2018. aasta eelarves kunstivaldkonna tegevusteks ette nähtud 739 966 eurot. Valdkonna loomeliidud – Eesti Kunstnike Liit ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing – vahendavad loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstavaid loometoetusi ja - stipendiume (2018. aasta riigieelarvest kokku ca 218 660 euro ulatuses). Kunstikorraldajad taotlevad toetusi ka ministeeriumi taotlusvoorudest nagu „Eesti kultuur maailmas“ ja „Riikidevahelised koostöölepped“. Kolme riigieelarvest rahastatud kunstimuuseumi – Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi – programmid panustavad samuti oluliselt Eesti kunstielu arengusse. Lähiaastate eesmärgiks on leida vahendeid, et ka riigi kunstimuuseumide regulaarse näituse- jm sisutegevuse rahastamine toimuks Kultuuriministeeriumi toetusest, vabastades sellega vahendeid Eesti Kultuurkapitalist. 81 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kunstivaldkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital (kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali eelarve oli 2017. aastal ca 2 miljonit eurot). EAS rahastab osaliselt Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tegevust loomemajanduse arendamise meetmest. Valdkonna rahastamispõhimõtete korrastamine ja muudatusteks vahendite leidmine jätkub ühe prioriteetsema tegevusena kuni 2020. aastani, mil eesmärgiks on seatud selge rollijaotus Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi vahel. Süsteemi korrastamisega on alustatud: näiteks katab ministeerium alates 2017. aastast täies mahus Tallinna Kunstihoone tegevuseelarve, järk-järgult on tõstetud toetust, et ka näituseasutuse programmi elluviimiseks ei oleks surve Eesti Kultuurkapitalil. Alates 2017. aastast ei ole väiksematel näituseasutustel võimalust ministeeriumilt tegevustoetust taotleda, kohaliku kunstielu edendamine väljaspool Tallinna on jäänud kohalike omavalitsuste ja Kultuurkapitali vastutusele. Koostöös valdkonna organisatsioonidega tehakse ettepanekud regionaalsete näituseasutuste rahastamise süsteemseteks lahendusteks tulevikus. Sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest on Eesti kunstimaastik heas seisus: valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, rahvusvaheliselt on mitmed tegijad suure läbimurde-potentsiaaliga. Valdkonna senine rahastamine ei toeta praegust arenguvõimekust, ministeeriumi ellu kutsutud muudatustega saaks olukorda parandada. Kunsti rahastamise suurim probleem on ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali rollide ebaproportsionaalne jaotus, mis ei arvesta valdkonna vajadusi, samuti erarahastuse marginaalne roll kunstiväljal. Ministeeriumi toetuste maht moodustab valdkonna avalikust rahastusest 26%, kogusummas on avalik rahastus liiga väike stabiilsuse tagamiseks. Kesksete kunstiasutuste (sh riigimuuseumide) surve Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali taotlusvoorudele oma tegevuse baasvajaduste tagamiseks on suur, jättes vähem võimalusi projektitoetuste, loomestipendiumide ja uute algatuste rahastamiseks. Valdkond tegutseb praegu sisuliselt ca 1,2 miljoni euro suuruse eelarvedefitsiidi tingimustes – see ei ole jätkusuutlik olukord. Võimekad ja ambitsioonikad tegijad, valdkonna laiem rahvusvaheline haare ja kunsti kättesaadavuse parandamise vajadus eeldavad lähiaastatel jõulist panustamist või väga karme loobumisi. Rahvusvaheliselt nähtava regionaalselt tasakaalustatud professionaalse kunstielu ning eduka kunstiekspordi tagamiseks ja arenguks oleks vajalik ministeeriumi eelarvemahu kolmekordistamine hiljemalt arengukava perioodi lõpuks. Kultuuriministeerium püüab lähiaastatel tuua vastavalt riigieelarve võimalustele kultuuripoliitiliselt oluliste kunstiasutuste põhitegevuse rahastamise ministeeriumi eelarvesse. Valdkonna rahvusvahelistumine on ministeeriumi arendustegevuste prioriteet: oluline on nii Eesti kunstnike osalemine mainekates välisresidentuurides, -näitustel ja -festivalidel, Eesti osalemine Veneetsia kunstibiennaalil kui ka väliskunstnike osalemine Eesti kunstielus – residentuurides, näitustel ja sündmustel üle Eesti. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kogutud andmetel esinesid 2017. aastal Eesti kunstnikud 141 näitusel või kunstisündmusel välismaal (kokku 88 eri kunstnikku ja rühmitust). Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koondas andmed Eestis toimunud 140 välisosalusega näituse kohta: neist 76 näitust toimus Tallinnas, 20 Tartus, 11 Viljandis, 9 Pärnus ning ülejäänud 24 välisosalusega näitust kokku kaheteistkümnes linnas või külas. Kokku korraldati 67 Eesti näituseasutuse 87 näitusepinnal 2017. aastal 757 näitust. 82 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Residentuuride loomine Eestis ja rahvusvahelistes loomemajades töötamine on kasvutrendis, ka kunstnike mobiilsus ja loometöö keskkonnad vajavad lähiajal süsteemsemat toetust. 2015. aastast alates toetab Kultuuriministeerium arenduskeskuse vahendusel ühe Eesti kunstiprofessionaali kahe kuu pikkust residentuuri New Yorgi ISCP kunstikeskuses; 2018. aastal töötavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse vahendusel kaks Eesti kunstnikku Brüsseli Wielsi kunstikeskuse residentuuris. Narvas arendatav residentuur Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutuse vedamisel loob koostöösidemeid Euroopa ning Venemaa kolleegide ja kunstnikega ja arendab professionaalset kunstielu Narvas. Pikaajalisim rahvusvaheline koostöö kunstnike mobiilsuse vallas on Mooste MoKS külalisstuudiol, mis tegutseb muu hulgas Kultuuriministeeriumi erinevate taotlusvoorude ja Hasartmängumaksu Nõukogu, aga eelkõige mitme välisfondi toel järjepidevalt juba 15 aastat. Tartus on hea näitena kohaliku omavalitsuse panusest kunstielu rahvusvahelistumisse käivitunud Tartu residentuur loovisikutele. Näituste korraldamise ja kunstiloome taristust sõltub kunstielu jätkusuutlikkus ja areng, Eestis korraldatavate näituste tase ja kunstielu regionaalne kättesaadavus. Ajakohastamist vajavad peaaegu kõik näitusemajad, algust on tehtud Tallinna Kunstihoone eksponeerimistingimuste parandamisega. Suuremate näitusemajade (Tallinn, Tartu) ja produktsioonibaaside (nt ateljeed, töökojad, residentuurid) taristu järkjärguline korrastamine toimub valdkonna organisatsioonide ja erasektori eestvedamisel. Kunstist osasaamise võimalused on regionaalselt väga erinevad, professionaalsel tasemel näituste korraldamine on väljaspool tõmbekeskusi nii ruumivõimaluste, professionaalse tööjõu kui ka rahastuse nappuse tõttu keeruline ning põhineb peamiselt tegijate entusiasmil. Eestis toimuvad mõned üksikud kunstifestivalid, nende rahastamine ei ole järjepidev. Tänu kunstiteoste tellimise seadusele on oluliselt tõusmas kunstiteoste arvukus avalikus ruumis, sh väiksemates kohtades. Näituste arv (ca 750) kasvama ei peaks, pigem tuleks rõhuda kvaliteedile, sh näitusi saatvatele tugitegevustele ja kommunikatsioonile, et kasvaks publiku teadlikkus. Pikenema peaks näituste kestus, samuti näituseasutuste koostöö, et sama projekti esitataks mitmes paigas. Lähiaja suurim väljakutse on tasakaalus areng rahvusvahelistumise, valdkonna professionaliseerumise ja kohaliku kunstielu kättesaadavuse tagamise osas, valdkonnasisese koostöö arendamine, jõudude koondamine ühistegevusteks ja praeguse sisulise potentsiaali võimalikult täielik realiseerimine. 83 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Eesti kunst on rahvusvaheliselt nähtav ja Eesti Meedia kasvav huvi kunstiuudiste ja -sündmuste tuntus kunstikeskusena on kasvamas – siin kajastamise vastu võimaldab parandada kunsti toimuvad huvitavad näitused, Eesti kunstnike mainet, tutvustada kunstnikke ja arendada loomingut näitavad ka teiste riikide olulised kunstiteemalist diskussiooni. näituseasutused. Järjest populaarsemad on erinevad Aktiivselt tegutseb end rahvusvaheliselt kunstifestivalid ja -messid (nt Tallinna Fotokuu), positsioneeriv kunstiprofessionaalide põlvkond, mis aitavad kaasaegse kunsti juurde tuua uut keda hinnatakse üha kõrgemalt nii kodu- kui ka publikut ning arendada kunstiturgu. välismaal. Suurenenud on avatus ja koostöö- võime, valdkonnasisene (sh Üha aktiivsem rahvusvaheline suhtlus lisab põlvkondadevaheline) koostöö toimib. võimalusi kunstiresidentuuride rajamiseks Eestis, mille tulemusena tekib võimalus Eesti eri Kunstieksport on elavnenud, tegutsevad piirkondi rahvusvahelisse kunstiellu kaasata võimekad vahendajad, kes panustavad nii Eesti ning kasvatada KOVide panust kunstielu kunstituru arengusse kui ka Eesti kunsti müüki arendamisse. maailmas. Arendamisel on Eesti kunstituru indeks ja vastu võetud galeriide hea tava kokku- Rahvusvaheliste kunstiasutuste ja lepe. Mitmeid Eesti kunstnikke esindavad kollektsionääride suurem huvi siinsete kunstnike välisgaleriid. loomingu vastu tagab Eesti galeriide kasvavad ekspordivõimalused ja Eesti kunstielu jätkuva Näitusepaikade taristu Eestis on mitmekülgne, rahvusvahelistumise. kunstielu elavdavad festivalid ja kunsti- preemiad. Olemas on rahvusvaheliste arengueesmärkidega Suurenenud tähelepanu huvihariduse erialameedia baas. Toimib arvestatav kirjastus- arendamisele loob võimalused kunstialase tegevus. huvihariduse kättesaadavuse osaliseks parandamiseks ja probleemide täiendavaks Kunstiteoste tellimise seadus (KTTS) aitab tuua kaardistamiseks. Valdkonna professionaalide avalikku ruumi kaasaegse kunsti teoseid ning süsteemsem koostöö huvi-, põhi- ja elavdab kaudselt ka kunstiturgu ja kunstnike kutsehariduse ekspertidega aitab kaasa hõivet. kunstiteadlikkuse kasvule. Kunstnikupalga meede annab kokku kaheteistkümnele loovisikule pikemaajalise stabiilse võimaluse keskenduda loometööle. 84 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Nõrkused Ohud Suure vabakutseliste arvu juures puudub Kõrgharidussüsteemi arengud panevad piisav hulk pikaajalisi loomestipendiume. kunstierialad ja laiemalt humanitaaria oluliste Kõrgel tasemel kunstielu tagamiseks peaks dilemmade ette, ohustades kunsti pikaajalise stabiilse loomerahastuse saajate arv professionaalset arengut ja Eesti kunsti olema vähemalt 15–20. Kombineerituna rahvusvahelist mainet. Kultuurkapitali suuremate stipendiumidega tagaks see piisava professionaalse kunstielu Johann Köleri efekt: oht, et üha enamad baasi igal ajahetkel. tipptegijad omandavad hariduse, tegutsevad ja elavad Eestist väljas, juhul kui neid kohalikku Kunstiturg ei ole piisavalt arenenud, et toetada kunstiellu ei kaasata, jääb side kodumaaga võimekate autorite loomingulist tegevust või vaid isiklikuks, ei panustata siinse kunstielu tagada nende püsiv sissetulek. Vabakutselistel arengusse. on kasvava institutsionaalse konkurentsi tingimustes järjest keerulisem rahastada oma Provintsistumise oht: Eesti kunstielu jääb loometööd Kultuurkapitali toetustest. kohalikuks, puudub rahvusvaheline perspektiiv. Palgakonkurentsis ei ole meie Nüüdiskunsti tegevused sõltuvad olulisel kunstiasutused võimelised kaasama määral ühest rahastajast: Eesti rahvusvahelisi professionaale ega ka võimekat Kultuurkapitalilt saavad tegevustoetust tööjõudu (nt näituste ehitustööd, turundus, mitmed institutsioonid, projektitoetuste kaudu kommunikatsioon, finantsjuhtimine jms) ollakse valdkonna tegevuste põhirahastaja Eestist – valdkond marginaliseerub ka ning paljusid tegevusliine ei ole võimalik riigisiseselt. rahapuudusel toetada. Samas on kõik kaasaegse kunsti praktikad nii teoste loomise, Intellektuaalse isolatsiooni oht: tehniliste lahenduste, näituste produktsiooni kunstivaldkonna arutelud jäävad siseringi, kui ka logistika osas väga ressursimahukad. laiem ühiskond ei mõista kaasaegset kunsti ja Kvaliteetseks ja konkurentsivõimeliseks selle püüdlusi, kunstiteemaline diskussioon kunstiloomeks puudub toetav taristu ja piisav püsib valdkonna piires, tekib enesekaitse ressurss. refleks igasuguse laiema diskussiooni suhtes. Kunst jääb meedias marginaalsele Valdkonna organisatsioonide riiklik positsioonile, n-ö subkultuuriks. rahastamine ei näe ette sihttoetusi taristule ega palgafondile. Töökohti on vähe ning need on Pikemas perspektiivis lakkab ELi vahendite tihti alamotiveerivalt tasustatud. aktiivne kasutus investeeringuteks ja säästva riigivalitsemise põhimõtteid järgides väheneb Puudub ühtne Eesti kunsti andmebaas ja Eesti riigi ehitustegevus, mis vähendab kunsti kunstielu süsteemne dokumenteerimine – seda tellimist KTTSi raames ning seeläbi hääbub nii kunstiajaloo kui ka jooksva kunstialase avaliku ruumi kunsti levik. teavitustegevuse huvides. Eesti (nüüdis)kunsti integreerimine arendatavatesse digitaalsetesse Maksukorraldus ei soodusta kultuuri, sh andmebaasidesse on koordineerimata. kaasaegse kunsti eratoetuse kasvamist. Riigil on eratoetuse soosimiseks praegu vähe Puudub süsteemne teavitus- ja võimalusi. Vähene eratoetus on suurimaks täienduskoolitus, sh juhtimis, õigus- ja ohuks just keerulisemates valdkondades nagu majandusküsimustes. Järeleaitamist vajab kaasaegne kunst, mis ei taga masside galeristide ja kunstikorraldajate ning ka tähelepanu ja laialdast meediakajastust. kuraatorite koolitus. Vabakutseliste kunstnike suur arv, kellele Valdkonna tehniline baas on nõrk, väljaspool kehtiva sotsiaalsete garantiide süsteemiga ei tõmbekeskusi tegutsevatel väikegaleriidel pole laiene tihti ravi- ega pensionikindlustus, on enamasti pädevat tehnilist personali, oht valdkonna jätkusuutlikkusele – sotsiaalsed transporditingimused on kunsti käitlemiseks probleemid võivad takistada loometööga sobimatud või kättesaamatu hinnaga. Oluliselt jätkamist. vajaks täiendust tehniliste jm tugiteenuste 85 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 ettevalmistus. Ebamugavad ühendused välismaaga, kaugus olulistest keskustest ja majutusasutuste tagasihoidlik areng väljaspool Tallinna ei toeta hetkeseisuga suurte rahvusvaheliste kunstisündmuste korraldamist Eestis ega Eesti tuntust kunstiturismi sihtriigina. Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Kultuuriministeerium otsib koos Eesti Kultuurkapitali ja valdkondlike organisatsioonidega võimalusi kunstnike loometingimuste parandamiseks. Otsitakse võimalusi pikemaajaliste loomestipendiumide maksmiseks, samuti eraraha kaasamiseks kunstiteoste produktsiooni rahastamiseks ja kunstnikupalga meetme jätkamiseks, mis võimaldaks koos sotsiaalsete garantiide tagamisega keskenduda loomingulisele tegevusele vähemalt kolme aasta jooksul. Kultuuriministeerium tegeleb riigi asutatud ja rahastatud asutuste põhitegevuste toetamiseks täiendavate võimaluste otsimisega, et vabastada Kultuurkapitali vahendid omaalgatustele ja eraisikutele. 2) Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide parandamiseks töötatakse edasi nii sotsiaalmaksu arvestamise regulatsioonide kui ka loovisikute ja loomeliitude seaduse arendamisega ning viiakse läbi vabakutseliste loovisikute uuring. 3) Kunstigaleriide töö toetamiseks ning kunstituru arendamiseks jätkub ettevõtluse ja ekspordiga seotud tegevuste toetamine loomemajanduse vahenditest. 4) Valdkonna tehnilise baasi ja valdkonna professionaalide arengu tagamiseks töötatakse välja lahendused näituseasutuste taristu jätkusuutlikuks arendamiseks, samuti täienduskoolituste toetamiseks ja rahvusvaheliste erialapraktikate süsteemseks rahastamiseks. 5) Jätkatakse rahvusvahelise koostöö ja kahesuunalise mobiilsuse toetamist nii loovisikute kui ka kunstikorraldajate ja institutsioonide tasandil, aidatakse luua ja arendada kunstiresidentuure ning rahastada loomemajades töötamist ja pikemaajalisi loomelähetusi kunstnikele, tagamaks kunstielu rahvusvahelistumine ning vältimaks Eesti kunstielu provintsistumist. 6) Püütakse kasvatada kesksete organisatsioonide tegevustoetuse mahtu, mis võimaldaks professionaalsete kunstitöötajate töö tasustamise teiste kultuuritöötajatega võrdsetel alustel. 86 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Etenduskunstid Eesti Konjunktuuriinstituudi 2013. aasta „Eesti loomemajanduse uuringu ja kaardistuse“ andmetel tegutses etenduskunstide valdkonnas 2011. aastal hinnanguliselt 315 teatrit, ettevõtet ja ühendust 3343 töötajaga. 2016. aasta statistika andmebaasi (statistika.teater.ee) andsid andmeid oma etendustegevuse kohta 38 etendusasutust (lisaks 5 lavastusprojekti), mille tulud riigieelarvest olid 38,6 miljonit eurot, kohaliku omavalitsuse eelarvest 2,9 miljonit eurot ning tulud etenduste piletimüügist 11,8 miljonit (sh festivalietenduste piletitulu). Võrreldes 2015. aastaga, kasvas 2016. aastal teatrite etendustegevuse piletite müügist saadud tulu – 10,4%. Valdkonna tulu oli 2016. aasta statistikabaasi andmetele tuginedes 60,5 miljonit eurot. Teatrisüsteem koosneb kutselistest riigi asutatud või osalusega sihtasutustest, avalik-õiguslikust rahvusooperist, munitsipaal- ja erateatritest ning ulatuslikust kooli- ja harrastusteatrite võrgustikust. Etendusasutuste tegevust reguleerivad etendusasutuse seadus ja rahvusooperi seadus. Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, mis tähendab, et toetatakse nii sihtasutusi, MTÜ-sid, OÜ-sid kui ka munitsipaaletendusasutusi. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel antakse aastas keskmiselt 6100 etendust, valmib keskmiselt 180 uuslavastust, tööd saab koosseisulisena üle 1700 inimese ja teenindatakse üle 1,1 miljoni külastaja. Lähiaastate olulisemateks eesmärkideks on: tagada etenduskunstide regionaalne kättesaadavus, pidada silmas lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgia osakaalu uuslavastustest, hoida teatripildi mitmekesisust. Valdkonna olulisim tegevus nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel on etendusasutuse seaduse muutmine ja rahastamisaluste korrastamine. Regulaarset ülevaadet Eesti etenduskunstidest annab Eesti teatri ülevaatefestival Draama. Lisaks toimuvad rahvusvahelised teatrifestivalid Baltoscandal, Saal Biennaal, Talveöö Unenägu, Monomaffia, NoTaFe, Jõhvi Balletifestival, „Kuldne Mask“ Eestis, NUQ festival (endine Tallinn Treff Festival) ning väiksemad eraalgatuslikud laste- ja harrastusteatrite festivalid ning rahvusvahelised kitsa suunitlusega festivalid (A-festival, TILT, Tallinn Comedy Festival jt). Eestis korraldatakse aastas keskmiselt 25 teatrifestivali. Eesti Teatri Agentuur korraldab Eesti etenduskunstide showcase-festivali draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Eesti teatrid annavad keskmiselt 10% etendustest välismaal. Välissuhtluse koordineerimisega tegeleb Eesti Teatri Agentuur. Etenduskunstide valdkonna eestkoste- ja katusorganisatsioonideks on töövõtjaid esindav Eesti Teatriliit, tööandjaid esindav Eesti Etendusasutuste Liit, valdkondlik teabe- ja arenduskeskus Eesti Teatri Agentuur, Eesti Tantsunõukogu, Eesti Väike ja Projektiteatrite Liit, ASSITEJ, UNIMA ja Eesti Harrastusteatrite Liit. Aktiivselt osaletakse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kutsekoja ja Eesti Kultuuri Koja töös, samuti kuulutakse rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga/PEARLE*, Opera Europa, ENICPA, Rahvusvaheline Teatriinstituut ITI jt. Etenduskunstide põhiprobleemid on valdkonna ebaühtlane palgatase, mida on viimasel paaril aastal jõudsalt parandanud kultuuritöötajate miinimumpalga tõus; etenduskunstide kohatine ebavõrdne regionaalne kättesaadavus; lavastuste lühike elukaar (paljud lavastused jõuavad 3– 4 etendumiskorrani); pakutavate laste- ja noortelavastuste vähenev osakaal uuslavastustest, mis mõjutab negatiivselt tulevaste teatrikülastajate arvu ja maitse-eelistusi. Põhjalikumat läbimõtlemist vajab Eesti etenduskunstnike tegevuse tutvustamine välismaal, ühine kommunikatsioon etenduskunstide valdkonnas ning eksporditegevuste koordineerimine. 87 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Etenduskunstidel on Eesti kultuuriruumis väga Tugevnev kodanikuühiskond soodustab avaliku hea maine. Teatrikülastuste arvult elaniku kohta ja erasektori koostööd, võimaldades ka kuulub Eesti Euroopa absoluutsesse tippu. Eestis etenduskunstide valdkonnal varasemast enam on nii juriidiliselt, vormiliselt kui ka žanriliselt kaasa rääkida valdkonda ja ühiskonda laiemalt mitmekesine teatrimaastik. puudutavatel teemadel. Regionaalse kättesaadavuse parandamiseks on riiklik toetusprogramm, mis hõlmab nii teatrit Etenduskunstide keskuste toetamine võimaldab noorele vaatajale, sõnalavastusi kui ka tantsu. paremaid tingimusi projektiteatrite tegevusele Etenduskunstide valdkonnas töötavad ning tagab vabakutseliste etenduskunstnike pühendunud ja võimekad professionaalid, kes on tegutsemisvõimalused. moodustanud tugevad erialaliidud, mis tegutsevad ministeeriumi heade partneritena. Etenduskunstid jõuavad jätkuvalt erinevatesse Süsteemne, struktureeritud ja laiapõhjaline mängukohtadesse, suurendades veelgi haridusmaastik tagab valdkonna regionaalset kättesaadavust ning tuues jätkusuutlikkuse. piirkondadesse lisandväärtust. Kättesaadav on kvaliteetne teatristatistika, mis Regionaalne tasakaalustatus ning eri on oluline sisend rahastusotsustele ning piirkondades olevate etendusasutuste toetamine teatripoliitika kujundamisele. tagab kultuuri laialdase kättesaadavuse Eestis ja Teatrivaldkonnas toimuvad regulaarselt suured kohalike omavalitsuste investeeringud rahvusvahelised etenduskunstide festivalid kultuurisektorisse. erinevatele sihtgruppidele, mis on positiivse mõjuga nii vaatajatele kui ka valdkonna Mitmed etendusasutused on saavutanud üha arengule. suuremat rahvusvahelist tuntust, mis loob paremaid võimalusi kaasproduktsioonideks ning tuntuse suurendamiseks välismaal. Nõrkused Ohud Valdkonna välissuhtluse ja nii Eesti-sisese kui Vähene koostöö teatrite vahel ja ressursside ka rahvusvahelise turustamise võimekus on ebamõistlik jagamine vähendab osa teatrite, ebaühtlane. ennekõike vabatruppide võimalusi jõuda publikuni nii Eestis kui ka väljaspool. Etendusasutuste finantseerimisel puudub süsteemne lähenemine kohalike omavalitsuste ja Teatrite tehnilise personali lahkumine paremini erasektori vahendite kaasamiseks. tasustatavatele ametikohtadele muudes sektorites või välismaal. Pakutavate laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest väheneb. Puudulik turundustegevus ei võimalda teatrivaatajal leida endale sobivaimat Valdkonnas kaldub tähelepanu kvaliteedilt teatrielamust. kvantiteedile, järjest rohkem on uuslavastusi, mitte etendusi. Pidev uuslavastuste loomise surve vähendab etenduskunstnike enesearengule ning kollektiivsele loomeprotsessile pühendatud aega (lühemad prooviperioodid, vähem võimalusi koostööks eri valdkondade kunstnikega). 88 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Jätkata kultuuritöötajate miinimumpalga tõstmist vastavalt „Kultuur 2020“ seatud eesmärkidele. 2018. aasta miinimumpalga tõus astub selles suunas jõulise sammu. 2) Otsida võimalusi „Teater noorele vaatajale“ eripäradest tulenevate rahastamismehhanismide loomiseks ja käivitamiseks. 3) Töötada välja etendusasutuste seaduse muudatused, mis parandaksid rahastamise aluseid ja läbipaistvust ning tagaksid etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja regionaalse kättesaadavuse. 4) Korrastada Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi ülesandeid etendusasutuste rahastamisel vastavalt dokumendis „Kultuur 2020“ välja toodud eesmärkidele. Kuna viimastel aastatel on üha juurde tekkimas erinevaid etendusasutusi ning vabakutselisi etenduskunstnikke, siis seab Kultuuriministeerium eesmärgiks toetada etenduskunstide keskusi, mis tegutseksid maastikul projektiteatrite ja vabakutseliste partneritena ning tehnilisi ja ruumilisi võimalusi pakkuvate asutustena. Lisaks toetab Kultuuriministeerium repertuaariteatritena toimivaid või olulisi valdkondlikke eraetendusasutusi. 5) Etenduskunstide rahvusvahelistumise toetamiseks, institutsionaalse võrgustiku tugevdamiseks, samuti statistiliste andmebaaside paremaks koordineerimiseks ning kommunikatsiooni ja turunduse parandamiseks otsitakse lisarahastuse võimalusi, et tõsta Eesti Teatri Agentuuri võimekust. Muusika Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontsertorganisatsiooni (SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm munitsipaalset kontsertorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva Linna Sümfooniaorkester). Muusikafestivalide maastik on mitmekesine, aastas toimub vähemalt 100 muusikafestivali, mis esindavad erinevaid žanre, suundumusi ja erinevate põlvkondade muusikuid. Kontserdikülastuste arv aastas on hinnanguliselt 2 miljonit. Samas on kontserdikorraldus maapiirkondades ebaühtlane ja ligipääs kõrgetasemelisele ning mitmekesisele muusikaelule piiratud. Igal aastal lisandub muusikasündmuste korraldajaid, kelle korraldatud sündmused ja kunstilised valikud rikastavad muusikaelu ja tutvustavad rahvusvahelisi trende. Tänu professionaalsuse kasvule korraldustöös saab muusikast osa suurem hulk publikut. Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi (eelarvereal olevad organisatsioonid, lisaks kolm erinevat taotlusvooru), Kultuurkapitali (helikunsti sihtkapital) ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu, aga ka Eesti Autorite Ühingu tegevusega. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu. 2015. aastal loodud SA Eesti Pillifondi teine tegevusaasta osutus edukaks, sest fondi rahalist mahtu kasvatati erasektori toel sedavõrd, et see ületab 1 miljoni euro piiri. 2017. aastal jõudis konkursi korras eesti muusikute kasutusse 8 instrumenti, läbirääkimised toimuvad uute instrumentide ostuks. 89 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 2016. aastal asutatud ja 2017. aastal esimese rahvusvahelise turnee teinud SA Eesti Festivaliorkester jätkab strateegilist rahvusvahelist tegevust, andes 2018. aastal 6 kontserti Euroopa väärikaimates kontserdisaalides ning planeerides rahvusvahelisi tegevusi perioodiks 2019–2022. Eesti muusikute rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab seoses muusikaorganisatsioonide rahvusvahelistumise ja välissuunalise teavitustegevuse ning ekspordiga. Lisaks klassikalise muusika heliloojatele ja interpreetidele ning džässiesindajatele on viimastel aastatel rahvusvahelist tuntust kogunud ja tegevushaaret laiendanud mitmed teiste žanrite artistid. Mitmed muusikafestivalid (Tallinn Music Week, Pärnu Muusikafestival, Eesti Muusika Päevad, Jazzkaar, Viljandi Pärimusmuusika Festival) toimivad rahvusvaheliste esitlusfestivalidena, tuues Eestisse valdkonna otsustajaid välismaalt. Oluliselt on elavnenud osalemine rahvusvahelistes kontaktvõrgustikes, mis toob kaasa märkimisväärseid lisarahastusvõimalusi kogu sektorile, nii süva- kui ka teiste žanrite tipptegijatele ja neid toetavatele tugistruktuuridele. Ülaltoodust tulenevalt on vaja tagada loovisikute (heliloojad, interpreedid, artistid) töötasude ja loomestipendiumide konkurentsivõimelisus ja valdkonna elujõulisus tervikahelas muusika loojatest ja esitajatest kuni muusikast osasaamiseni. Heliloomingu tellimise rahaline maht ei võimalda eesti heliloojatel piisavalt osaleda rahvusvahelistes heliloomingu ühistellimustes. Samas, seoses kasvava rahvusvahelise nõudlusega eesti heliloomingu vastu panustatakse varasemast rohkem käsikirjade ja noodimaterjali digiteerimisse. 90 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Eestis toimub väga palju eri žanris Muusika on suure tähtsusega valdkond nii jätkusuutlikke muusikafestivale ja kontserte. kultuurivahetuse kui ka -ekspordi mõistes. Valdkonnaga seotud võimaluste jätkuv Eestis tegutsevad rahvusvaheliselt tunnustatud kasutamine väljaspool Eestit muudab riigi tippkollektiivid, paranenud on sellesuunalised tegevuskavad sisukamaks ja kontserdikorralduse üldine tase. Eraõiguslike mõjusamaks. Perspektiivikaks võimaluseks muusikakollektiivide, kontserdikorraldajate ja on riigi ja erasektori ühised investeeringud muusikafestivalide tase on kõrge ja maastik muusikaekspordi elavdamisse. mitmekesine. Helilooja Arvo Pärt on jätkuvalt maailmas enim Hinnates kultuurisündmuste majanduslikku esitatud kaasaegne helilooja, millel on Eesti mõju, joonistuvad eriti selgelt välja rahvusvahelisele tuntusele suur mõju. Lisaks muusikafestivalid. Tegemist on sündmustega, Arvo Pärdile on Eestis mitmeid rahvusvahelist mis toovad lisandväärtust nii väliskülaliste tunnustust pälvinud heliloojaid, sh Tüür, Tormis, teenindamisega seotud kui ka kohalikele ja Tulve, Kõrvits jpt. siseturistidele suunatud ettevõtluses. Oluline Lisaks klassikalisele muusikale on Eesti on koostöö tihendamine teiste sektoritega ja rahvusvaheline tuntus ka teistes žanrites atraktiivsete teenuspakettide märkimisväärselt kasvanud tänu erinevate väljaarendamine. esindus- ja katusorganisatsioonide aktiivsemale tegutsemisele. Koondumine kontserdielu korraldavatesse Viimastel aastatel on märgatavalt paranenud liitudesse aitab oluliselt kooskõlastada ja kvaliteetsete muusikainstrumentide olemasolu ja planeerida ühistegevusi. kättesaadavus, uued klaverid on mitmes kontserdisaalis ja muusikaõppeasutuses. 2015. Tugev professionaalne muusikavaldkonna aastal loodud SA Eesti Pillifond loob kompetentsikeskus/koostöövõrgustik tagab klassikalise muusika interpreetidele täiendavaid rahvusvahelise rahastuse võimaluste võimalusi vääriliseks eneseteostuseks ja suurenemise ning rahvusvahelise suurendab nende rahvusvahelist professionaalse kompetentsi Eestisse tuleku. konkurentsivõimet. Sõltuvalt žanrist on Eestis erinevaid valdkonna kompetentse, mille koondamisel õnnestuks oluliselt suurendada kogu valdkonnale mõjuvat kasutegurit. Nõrkused Ohud Kontserdikorraldus maapiirkondades ning Rahvusvaheline muusikavaldkonna tööturg juurdepääs mitmekesisele ja kvaliteetsele meelitab võimekaid muusikuid Eestist muusikaelule on ebaühtlane. eemale. Mitmete muusikalise mitmekesisuse seisukohast Muusikute valdkonnasisene rotatsioon oluliste ja professionaalsete kollektiivide suureneb seoses suurte erinevustega riigi rahastamine on jätkuvalt projektipõhine. rahastatud ja eraõiguslike kontsertorganisatsioonide finantsvõimalustes. Vajaka on professionaalsetest mänedžeridest/agentidest ja produtsentidest, Eesti heliloomingu ning muusikaalase info kellel oleks piisavalt pädevust ja ressurssi süsteemne kogumine, säilitamine ja toetada eesti muusika rahvusvahelistumist. digiteerimine ning propageerimine jääb ressursside puudusel lünklikuks ja Muusikavaldkond on kihistunud erinevateks süsteemituks, mis vähendab oluliselt info huvigruppideks, mis ei soodusta infoliikumist ja rahvusvahelist kättesaadavust, sh eesti ühisplaneerimist. heliloomingu rahvusvahelist levikut. Nii teadmistepõhise kui ka rahalise ressursi puudumine professionaalsete tugivõrgustike 91 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 (mänedžment-agentuur, professionaalsed produtsendid/muusikaturundajad) loomisel takistab eesti muusika ja muusikute jõudmist rahvusvahelisele areenile faasis, mil loojad on kõige paremas loomejõus ja oodatud ning potentsiaaliga heliloojad ja interpreedid jäävad võimalustest eemale. Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Muusikaalase info koondamine, säilitamine ja digiteerimine, samuti muusikavaldkonna tugistruktuuride kompetentside tõstmine vajab analüüsi ja uut sünergiamudelit, et eesti muusika oleks rahvusvaheliselt operatiivselt kättesaadav (Eesti Muusika Infokeskus jt). 2) Tugevdatakse eesti muusika rahvusvahelistumise ja ekspordivõimekuse kasvu, mille puhul analüüsitakse koostöös valdkonna esindajatega olemasolevaid tegevusi ja suundi, samuti analüüsitakse senist rahastusmudelit lähtuvalt lähiaastate vajadustest. Oluline on tagada, et Eesti on partnerina võimeline osalema rahvusvahelist rahastust Eestisse toovates projektides. Tegevuse hindamiseks tuleb välja töötada ajalised ja kvalitatiivsed mõõdikud. 92 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.2 Alavaldkond: loomemajandus Loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse määratlemine on kokkuleppeline. Eestis kasutusel oleva jaotuse järgi on loomemajanduse valdkonnad järgmised: arhitektuur (sh sisearhitektuur, maastikuarhitektuur ja seotud tegevusalana ehituslik insener-tehniline projekteerimine), audiovisuaalvaldkond (sh film, video ja ringhääling), disain (sh tööstus- ja unikaaldisain ning graafiline disain), etenduskunstid (sh teater, tants ja festivalid), meelelahutustarkvara (sh mobiili-, interneti-, arvuti- ja konsoolimängud ning meelelahutuskeskkonnad), kirjastamine (sh kirjastamine ja trükindus), kultuuripärand (sh käsitöö, muuseumid ja raamatukogud), kunst (sh kujutav kunst, tarbekunst ja seotud tegevusaladena nt kunstitarbed ja restaureerimine), muusika (sh autorid ja interpreedid, muusikatootmine, agentuurid ja kontserdikorraldajad, festivalid ning seotud valdkondadena erakoolid, muusikariistade tootmine ja müük, helisalvestiste paljundus ja müük, kontserdikorralduse abitegevused), reklaam (sh reklaamindus ja meediavahendus). Eelnev loend ei ole ammendav ega lõplik, sest loomemajandus on oma olemuselt dünaamiline ja ajas kiiresti muutuv. Lisaks käsitleme loomemajandussektori osana ka loomemajanduse sidusvaldkondi, milleks on majandusvaldkonnad, mis paiknevad kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse valdkondadest. 20 Viimase Eestis läbi viidud loomemajandussektori olukorra uuringu ja kaardistuse andmetel, mis põhinevad 2011. aasta majandustulemustel, annab valdkond tööd 29 200 inimesele (4,8% hõivatutest, ELi keskmine 3,8%), sektoris tegutseb 7066 ettevõtet ja asutust (11,4% ettevõtetest) kogutuluga 1 miljard eurot (2,7% SKPst, ELi keskmine 4,5%). Lisaks otsesele panusele majandusse ja tööhõivesse on sektoris tegutsevatel loovisikutel, ettevõtjatel ja asutustel oluline roll ka regioonide arengul, atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismi edendamisel ning Eesti maine kujundamisel välisriikides. Järgmine Eesti loomemajandussektori uuring ja kaardistus on läbiviimisel, selle käigus kogutakse ja analüüsitakse andmeid 2015.–2016. aastate kohta ning tulemused valmivad 2018. aasta esimese kvartali lõpuks. Täiendavalt uuritakse kultuuri- ja loomesektori koostoimet teiste valdkondadega ning selle tulemusena tekkivat laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju. Selleks on vaja välja töötada või kohandada ja edasi arendada vastav metoodika. 20 Eesti Konjunktuuriinstituut (2013). Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. 93 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 2017. aasta oktoobris valmis rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring, mille eesmärk oli selgitada välja ning analüüsida nelja Eesti loomevaldkonna – audiovisuaaltootmine, kirjandus, kujutav kunst ja helikunst – rahvusvahelistumise strateegiaid ning nende mõju valdkondade tuntuse ja maine kujundamisele väljaspool Eestit nii professionaalide kui ka kultuuripubliku seas. Teemadena käsitleti Eesti kultuuri ja loojate tuntust välisriikides, nende rahvusvahelist läbilöögivõimet ja koostööpotentsiaali ning Eesti kultuuri- ja loomemajanduse ekspordi tänaseid finantsmahte ja tuluvooge. Kuna tegemist oli pilootuuringuga, siis eraldi toodi välja metoodikaga seotud piirangud: finantsnäitajate analüüsi osas on takistuseks FIE-de andmestiku keeruline kättesaadavus, EMTAK koodide mittevastavus tegelikule tegevusalale, mitme juriidilise isikuna tegutsemine, ekspordi müügitulude vähene eristamine ning autoritulude kajastumine. Veebiküsitluse puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata adekvaatsete valimite moodustamisele, kontent- ja diskursuseanalüüsi mõjutavad oluliselt ajalised piirangud ning uuritavate väljaannete valik, välismaiste valdkonnaprofessionaalide küsitlemiseks on asjakohane kaaluda lisaks ürituste ja sündmuste külastamisele ka teisi intervjueerimismooduseid ning mitmekesistada vastajate profiili, teiste riikide praktikate kogumisel on olulised erinevused kogutavate andmete ja nende kättesaadavuse osas. Uuringu tulemuste põhjal on kõigil valdkondadel arvestatav ekspordikogemus ja ka tahe tulevikus eksportida olemas. Eksporti takistavate teguritena nähakse ennekõike sisemisi tegureid – ettevõtte väiksus, rahaliste vahendite ebapiisavus ekspordiks, vähesed müügi- ja turundusoskused. Ekspordi soodustamiseks on vaja suurendada kompetentse ja tugevdada rahvusvahelisi kontakte. Rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast on loomemajandussektori suurimaks probleemiks ettevõtete väiksus ja tegevuste killustatus. Kuigi loomevaldkondades tegutseb 2011. aasta andmete põhjal 11,4% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest ja asutustest, moodustab töötajate arv sektoris vaid 4,8% tervikust. Samuti jäävad sektoris tegutsevate ettevõtete ja asutuste tulu nii ettevõtte ja asutuse kui ka töötaja kohta alla Eesti keskmisele. 2011. aastal oli loomemajanduse ettevõtete ja asutuste keskmine tulu 150 900 eurot aastas, mis moodustab Eesti ettevõtete ühe aasta keskmisest müügitulust (745 800 eurot ettevõtte kohta) 20%. Keskmine tulu ühe töötaja kohta oli loomemajanduse sektoris tegutsevate ettevõtete ja asutuste osas 37 000 eurot aastas, mis moodustab Eesti ettevõtete keskmisest näitajast (117 000 eurot töötaja kohta) 32%. Ekspordistatistika on raskesti kättesaadav ja puudulik, kuigi valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja asutused esitavad riigile arvukalt erinevaid aruandeid. Loomemajandusettevõtete ekspordisuutlikkuse peamisteks takistusteks on nende väiksus ja tiražeerimisvõimekus, rahvusvahelistumise ja ekspordi alaste kompetentside vähesus, välisturgude vähene tundmine ning madal innovatsioonivõimekus eelkõige ärimudelite arendamisel. Viimane takistab ka erainvestorite kaasamist sektori arendamisse. Sihipärasem ja tõhusam omavaheline koostöö, lõimumine teiste majandussektoritega ning kompetentside pidev täiendamine ja jagamine loovad eeldused loomemajandussektori osatähtsuse kasvuks Eesti üldistes ekspordinäitajates. 94 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Loomemajandussektori konkurentsivõime tõstmiseks, ekspordimahtude suurendamiseks ja lisandväärtuse kasvatamiseks (sh loomesektori kaasabil teistes majandussektorites) jätkatakse kuni 2023. aastani Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurifondidest finantseeritava loomemajanduse arendamise meetme elluviimist, mille kogueelarve on 20 21 miljonit eurot . Keskendutakse loomemajandusalase teadlikkuse tõstmisele, teadmiste ja oskuste arendamisele, loomemajanduse valdkondades alustavate ja tegutsevate ettevõtete 22 (eelkõige kasvuettevõtete ) toetamisele loomeinkubaatorite, ärikiirendite ja arenduskeskuste kaudu, nende ekspordisuutlikkuse kasvatamisele ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste koostööprojektide elluviimisele. Piirkonna või valdkonna turutõrkest, nõudlusest ja potentsiaalist lähtuva loomeettevõtluse edenemist toetava füüsilise keskkonna ning tehnoloogilise baasi arendamiseks ette nähtud perioodi kogueelarve kasutati ära 2016. aastal toimunud taotlusvooruga. Selle raames rahastatud projektid lõpevad hiljemalt 2019. aasta lõpuks. 2017. aasta keskel suurendati meetme teiste tegevuste eelarvete vahenditest loomemajanduse tugistruktuuride arendamise ja loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõime arendamise eelarveid. Loomemajanduse tugistruktuuride arendamise teise taotlusvooru tulemusena kasutati ära kogu perioodi eelarve, selle raames rahastatud projektid lõpevad alates 2019. aasta keskpaigast ning edaspidiseks tuleb tugistruktuuride funktsioonide täitmiseks ette näha alternatiivsed võimalused. 2018. aasta keskpaigas alustatakse struktuuritoetuste kasutamise vahehindamisega, mille eesmärk on analüüsida rakenduskava raames tehtud edusamme ja nende eesmärgipärasust, teha vajadusel ettepanekud rakenduskava muutmiseks ning sõnastada soovitused tulemusreservi jaotamiseks. Loomemajanduse arendamisega seotud teemasid käsitletakse üha rohkem nii Euroopa Liidu tasandil kui ka erinevates riikideülestes organisatsioonides, koostöövõrgustikes ja programmides (nt UNESCO 2005 konventsiooni raames, Põhjamõõtme kultuuripartnerluses, Läänemere strateegias, Loova Euroopa programmis jne). Eesti Euroopa Liidu poliitika (ELPOL) 2015–2019 raamseisukohtades on kirjas, et Eesti paneb rõhku poliitikaraamistiku kujundamisele, mis soodustaks ennekõike digitaalse ühtse turu ja loomemajanduse, teenuste turu ja kapitalituru arengut ning isikute vaba liikumist. Kultuuri- ja loomemajanduse mõjuväli ühiskonnas on horisontaalne, mistõttu on vaja soodustada selliste valdkonnaüleste tegevuskavade ja meetmete kujundamist, mis toetavad kultuuri- ja loomesektori koostoimet ning lõimumist teiste sektoritega. Loomemajandus ühendab eelkõige ettevõtlus-, innovatsiooni- ja kultuuripoliitikat, omades kokkupuudet ka haridus-, regionaal- ja sotsiaalpoliitikaga. Seega tuleks kultuuri- ja loomesektorit tunnustada teadmistepõhise majanduse lahutamatu osana ning käsitleda selle sektori teemasid horisontaalselt nii riigisiseselt kui ka ELi tasandil kavandatavas poliitikas ja strateegiates. Loomemajanduse teemasid käsitleti läbivalt ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olemise ajal 2017. aasta juunist kuni detsembrini erinevates töögruppides ja konverentsidel. Lisaks osaleb Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni loomemajanduse töörühmades, rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostöövõrgustike töös ning riikide kõrgetasemelistel kohtumistel. 21 Eelarve võib muutuda seoses planeeritava finantskorrektsiooni tegemise või tulemusreservi kasutuselevõtuga. 22 „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ kohaselt on kasvuettevõteteks ambitsioonikad alustavad ja kiirelt kasvavad ettevõtted. Alustavate ettevõtete puhul tähendab see aastase müügitulu prognoosi teise tegutsemisaasta lõpuks rohkem kui 200 000 eurot ja ekspordiintensiivsust vähemalt 25%. Kiirelt kasvavate ettevõtete ekspordi müügitulu prognoos peab olema vähemalt 200 000 eurot või kasvama aastas 20%. 95 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kuna rahvusvahelistumine ja eksport on nii kultuurivaldkonna kui ka loomemajandussektori ning Eesti majanduse käekäigu suhtes ülioluline, keskendutakse kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide rahvusvahelistumise mitmekülgsele, selgelt eesmärgistatud ja tulemustele orienteeritud edendamisele (Kultuur 2020, p 13; Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020). Suurendamaks loomemajandussektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide ekspordivõimekust, peab lisaks riiklike toetuste eesmärgistatud kasutamisele ja koostöösuutlikkuse kasvule suurenema ka piiriülestes koostööprojektides osalemise aktiivsus ja suutlikkus (Kultuur 2020, p 13). Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide majandusliku suutlikkuse kasvatamise ning koostöö soodustamise kaudu suurendatakse sektorisse erarahastuse kaasamise võimalusi (Kultuur 2020, p 10). Loomemajandussektoris peituv potentsiaal saab kasvatada lisandväärtust teistes majandussektorites. Selleks peab igal aastal käivituma vähemalt üks kultuuri- ja loomesektori ning teiste majandussektorite osapooli kaasav arendusprojekt, mis loob reaalseid näiteid sektoriteülestest koostöövõimalustest ning selle tulemusena saadavast kasust (Kultuur 2020, p 17; Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020). Tugevused Võimalused Loomemajandusalane teadlikkus ühiskonnas ja Loomemajanduse arenguks suunatud ELi ettevõtlusalane teadlikkus loovisikute ja toetuste maht ja nende paindlik kasutamine ning loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete ning oodatavate tulemuste ja mõju selge määratlus organisatsioonide hulgas on kasvanud. loovad eeldused valdkonna jätkusuutlikuks arenguks. Loomemajanduse tugistruktuuride võrgustik on mitmekesistunud, koondades erinevat Erinevad rahvusvahelised toetusprogrammid valdkondlikku ja ettevõtlusalast kompetentsi (Loov Euroopa, Interreg jt) pakuvad ning pakkudes alustavatele ja tegutsevatele loomesektoris tegutsevatele loovisikutele, loomeettevõtjatele teavitus-, nõustamis-, ettevõtetele ja organisatsioonidele täiendavaid koolitus-, inkubatsiooni, ärikiirendite jms võimalusi rahvusvahelistumiseks (sh kontaktide teenuseid ning viies ellu valdkondlikku ja kompetentside omandamiseks) riikidevahelise ekspordivõimekust kasvatavaid ja koostöö ja rahastuse kaudu. sektoritevahelist koostööd ergutavaid arendusprojekte. Loomemajandussektori sidustamine teiste majandussektoritega loob eeldused Loomemajandussektoris tegutsevad loovisikud, uuenduslikkusele ja loova mõtte osakaalu ettevõtted ja organisatsioonid omandavad üha kasvule, mille tulemusena kasvab Eesti enam rahvusvahelist tuntust ja tegutsemis- ning ettevõtete lisandväärtus ja heaolu tervikuna. koostöökogemust. Loomemajandussektor omandab teiste majandussektorite kompetentse ja parimaid praktikaid. Loovad lahendused kombineerituna tehnoloogilise võimekuse ja rahvusvaheliste ärikompetentsidega avavad loomemajandus- sektoris tegutsejatele uusi turuvõimalusi (sh väljaspool Eestit). 96 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Nõrkused Ohud Loovisikute hulgas valitseb madal majandus- ja Valdkonna (sh mistahes vormis tegutsevate ettevõtlusalane teadlikkus ning paljude ettevõtete ja loomemajanduse arenduskeskuste) loomeettevõtete ambitsioonid on keskpärased, liigne sõltuvus harjumuspärastest riiklikest mistõttu potentsiaal jääb kasutamata. toetustest ning ootus avaliku sektori toetuse pidevale suurenemisele pärsib turutingimustes Loomemajandussektori ettevõtete väiksus, hakkamasaamist. tegevuse killustatus ja rahvusvaheliste ärikompetentside vähesus takistab sihipärast Loomemajanduse valdkonna arengusse on küll arengut, investeeringute tegemist ja suunatud oluliselt suuremas mahus ELi välisturgudele minekut. Vähene, projektipõhine struktuurivahendeid, kuid nende kasutamine ei või lühiajalisele eesmärgile suunatud koostöö ei pruugi tuua oodatud määral tulemusi (st soodusta rahvusvahelise konkurentsivõime eksportööride arvu ja lisandväärtuse kasvu ning tekkimist. tulu suurenemist ettevõtte ja töötaja kohta loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti Valdkonnas majandustegevusega tegelevate keskmisega) ning valdkond ei muutu organisatsioonide hulgas on väga erinevate jätkusuutlikumaks (st eelkõige rahvusvahelise omandi- ja tegevusvormidega juriidilisi isikuid, konkurentsivõime säilimine ilma avaliku sektori sh mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mis toetusteta on küsitav). loovad kommertsialiseeritavat intellektuaalset omandit, kuid mille eesmärgiks ei ole kasumi Loomemajandussektori ettevõtetel on jätkuvalt teenimine. vähene kasvuambitsioon (st valdavalt eelistatakse pigem elustiiliettevõtlust ja ainult Loomemajandussektori valdkonnad on Eesti piires tegutsemist). investoritele, pankadele jt rahastajatele jätkuvalt vähe arusaadavad ja väheatraktiivsed nii Teised majandussektorid ei näe jätkuvalt konkreetse tagatise kui ka vajalikke loomemajandussektori kaasamisel selget kasu (st kompetentse koondavate meeskondade konkurentsieeliste ja suurema tulu või kasumi puudumise tõttu. teenimise võimaluste kasvu) ning loomesektoril puudub tahe kaasata oma valdkondade arengusse Loomevaldkondadele on suunatud mitmeid ja teiste majandussektorite kompetentse. erinevate eesmärkidega, kuid samas sarnaseid tegevusi katvaid toetusi, mis põhjustab Loomemajanduse tugistruktuuride võrgustik, mis konkreetse toetuse (sh loomemajanduse on kujunenud üldise ettevõtlust ja majandust arendamise toetuse) eesmärgi ja oodatavate ergutava ökosüsteemi osaks, ei ole võimeline tulemuste mittemõistmise ning toetuste jätkama toimimist turutingimustes (st ilma võimaliku dubleerimise. avaliku sektori toetusteta). Loomemajandussektori majandusstatistika (eelkõige ekspordistatistika) on jätkuvalt ebaühtlane ja raskesti kättesaadav. 97 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Riiklike toetusmeetmete selge eesmärgistamine, meetmete sihtgruppide tahte, potentsiaali ja võimekuse tundmine ning meetmete rakendamise pidev seire, mis kutsub esile loomemajanduse valdkonna (sh tugistruktuuride teenuste) tervikliku, järjepideva ja mitmekülgse arengu ning sektorile osutatavate tugiteenuste jätkusuutliku pakkumise ka tulevikus. Toetatud teenustest väljumine eeldab vastava strateegia olemasolu ning analüüside ja hindamiste läbiviimist, mille põhjal on võimalik planeerida riigipoolse sekkumise jätkutegevused. 2) Vajadusel loomemajanduse arendamise meetme tegevuste ja projektide valikukriteeriumide täpsustamine ning ümberkujundamine vastavalt meetmes seatud eesmärkidele selliselt, et need kutsuksid reaalselt esile kasvule suunatud ettevõtete arengu, sh panustaksid loomesektori ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse suurenemisse. Meetme rakendamist ja projektide elluviimist seiratakse järjepidevalt. 3) Loomemajandussektori olemust, arenguid ja parimaid praktikaid kommunikeeritakse järjepidevalt ja erinevatele sihtgruppidele, et soodustada loomevaldkondade lõimumist teiste majandusvaldkondadega ning luua eeltingimusi erakapitali ja investeeringute ligimeelitamiseks. Rahvusvahelises koostöös osalemine võimaldab vahendada ka Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike tegevusi loomemajanduse arendamisel, välisriikide praktikaid ning kontakte. 4) Vajadusel ja kokkuleppel erinevate osapooltega koostatakse valdkonna initsiatiivil ja eestvedamisel loomemajandussektori ülene arengukava või valdkondlikud arengukavad, millesse Kultuuriministeerium ja loomemajandussektori esindajad annavad omapoolse sisendi. Loomemajanduse teemasid tuleb käsitleda horisontaalselt ettevõtlus-, innovatsiooni-, haridus-, regionaal- ja sotsiaalpoliitikates ning vastavates strateegiates. 98 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 1.3 Alavaldkond: kultuuriväärtused Muinsuskaitse Eestis on rikkalik kultuuripärand, millest osa on riikliku kaitse all. 2017. aasta lõpu seisuga on meil 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Kõik kultuurimälestised on kantud riiklikku kultuurimälestiste registrisse register.muinas.ee. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad võrreldes teiste mälestiste liikidega suuremaid investeeringuid. Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal kõigi ehitismälestiste seas (Eesti säästva arengu strateegia näitaja) oli 2017. aasta lõpu seisuga 75,5%. Kasutuses olevate ehitismälestiste protsent on üks säästva arengu strateegia mõõdikuid. Märkimisväärne osa kasutuseta hoonetest asub maapiirkondades ja väikelinnades, kus põhjus ei ole mitte muinsuskaitses, vaid inimeste ja ressursside üleüldises puuduses. Hoonete kasutuselevõttu soodustavaid hoobasid napib. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on otsene seos. Muinsuskaitsealast tööd korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisalas Muinsuskaitseamet, millega sõlmitud halduslepingute alusel täidavad muinsuskaitse riiklikke kohustusi oma haldusterritooriumil ka mitmed omavalitsused (Tallinn, Tartu, Narva, Viljandi). Ette on valmistatud muinsuskaitseseaduse eelnõu eesmärgiga tagada kultuurimälestiste pikaajaline säilimine avalikes huvides. Mälestistega seotud tegevustele ja töödele on seatud kõrgendatud nõudmised, mille täitmise eest vastutab kehtiva seaduse järgi peamiselt mälestise omanik. Sealjuures napib omanike toetuseks mõeldud kompensatoorseid mehhanisme. Seaduse muudatusega suurendatakse riigi kohustusi mälestise omaniku kasuks, panustatakse rohkem nõustamis- ja ennetustegevusse ning antakse otsuste tegemisel suurem paindlikkus. Lisaks eelnevale hakkab Muinsuskaitseamet hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Ümberkorraldus aitab kaasa kultuuriväärtuste valdkonna strateegilisele planeerimisele ning ühiste ressursside paindlikumale ja efektiivsemale kasutusele. Kohaliku kompetentsi arendamiseks on vajalik Eesti ekspertide suurem kaasamine rahvusvahelisse erialasesse koostöösse. Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused. Avaliku huvi sihiks on muu hulgas Eesti kultuuripärandi säilimine läbi aegade. Kultuurimälestiste säilimisele on aidanud kaasa erinevad riiklikud toetusprogrammid ja välisabi. Ehitismälestiste kasutuselevõttu aitaks soodustada ja seeläbi avariiliste või halvas seisukorras ehitismälestiste osakaalu vähendada nii toetuste suurendamine kui ka uute toetusskeemide rakendamine ja senisest suurem välisvahendite kaasamine. 99 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Üks suur valdkond, kus praegu toetusmeetmeid ei ole, on muinsuskaitsealad. Need on enamikus väikelinnade keskused, kus suureks probleemiks on kahanev asustus ja kus samal ajal on riikliku kaitse all väärtuslikud linnasüdamed. Piisava toetusmehhanismi korral saaks lähtudes Rahandusministeeriumis välja töötatud juhendmaterjalist „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks23“ neis linnades toetada linnakeskuste tihendamist ja väärtuslike hoonete kasutuselevõttu, mis omakorda parandaks elukeskkonda, elavdaks majandust ning tasakaalustaks regionaalarengut. Selleks oleks sobiv kasutada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna välisvahendeid, panustades kultuuriväärtuste säilimise, kasutusevõtu ning säästliku arengu ja kliima eesmärkidesse. Toetusmeetmed peavad aitama tagada kultuurimälestiste säilimise ja edendada nende kasutuselevõttu. Toetuste puudumisel või ebaproportsionaalsuse korral langeb omanike soov panustada mälestiste säilimisse – Eesti kultuuripärandi säilimine satub ohtu, vaesestub ja riigi konkurentsivõime väheneb. Samuti peab riik tagama endale kuuluvate kultuurimälestiste säilimise, olles soovitavalt eraomanikule eeskujuks. Seda saab teha avaliku sektori kinnisvaraotsustega prioriteete mälestiste kasuks seades. Praegu ei arvesta riigi kinnisvarastrateegia piisavalt muinsuskaitsealuste hoonete kasutusega, sh võimalusega neid pikaajalise säilimise huvides eelisarendada. Tugevused Võimalused Mitmekesise pärandi olemasolu. Suurem välisvahendite kaasamine Eesti prioriteetide esiletõstmise kaudu rahvusvahelises Aktiivse kolmanda sektori ja toetavate finantsplaneerimises. valdkondade (nt muuseumid, keskkonnakaitse) olemasolu, laiapõhjalisus. Kultuuripärandi rakendusüksuse (muuseumid ja muinsuskaitse) loomine Muinsuskaitseameti Missioonitundega pühendunud töötajad. näol. Tugev koostöö rahvusvaheliste Valdkondade- ja asutustevahelise sidususe organisatsioonide (UNESCO) ja ekspert- suurendamine (keskkonnakaitse, muuseumid, organisatsioonidega (ICOMOS, ICCROM, RKAS, KOVid). DOCOMOMO). Riigi kinnisvarastrateegia otsused peaksid Kohalike omavalitsuste kaasatus (miljööalad, mõjusid analüüsides soodustama halduslepingud Muinsuskaitseametiga). muinsuskaitsealuste hoonete kasutust (mälestiste säilimise peab riik igal juhul tagama). Koostöö Riiklike toetusprogrammide olemasolu. RaMi ja RKASiga kinnisvarastrateegia kujundamisel annaks tulemuse kogu avaliku Kaitsestrateegiate nihkumine objektikeskselt sektori kinnisvaraotsustes. strateegialt keskkonna väärtustamisele. Olemasoleva rahvusvahelise teadmise/kogemuse Erialahariduse olemasolu (akadeemiline ja aktiivsem kasutamine Eestis (konventsioonid, kutsehariduse tasand, täiendkoolitused). hartad, juhendid, koostöö jm). Mälestiste restaureerimisse panustavad nii riik, Ühiskonnas palju tähelepanu säästva arengu KOVid kui ka eraomanikud. Paljud teemadel (muinsuskaitse kui osa keskkonnast, silmapaistvad mälestised on hiljuti põhjalikult taaskasutus jms). 23 Viide suunistele (2015. a): http://planeerimine.ee/static/sites/2/suunised-kahanevate-piirkonade-planeerimiseks.pdf 100 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 restaureeritud. IT areng – suuremad kultuurist osasaamise võimalused, uurimisvõimalused. Toimub kultuurimälestiste registri arendamine nii ametniku kui ka kasutaja vaates. Faro konventsiooni ja UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemine ning nende rakendamine. Erinevate toetusskeemide rakendamine mälestiste omanikele. Muinsuskaitseliste väärtuste kasutamine majandusliku eelisena (nt turismi kontekstis). Kohaliku kaitse võimalus planeerimisseaduse kaudu. Uute KOVide suurem võimekus piirkondliku pärandiga tegelemisel. Nõrkused Ohud Avariiliste või halvas seisus ehitismälestiste suur Toetused ei ole proportsioonis piirangutega, mis osakaal. seab ohtu pärandi säilimise. Alamehitatus (igas maakonnas on üldjuhul ainult Alamehitatus takistab strateegiliste suundade üks järelevalveinspektor, mida on 10 korda elluviimist. vähem kui keskkonnakaitses), sellest tulenevalt vähene haldussuutlikkus. Ebaprofessionaalsus restaureerimises ja projekteerimises, kvaliteetse tööjõu nappus, Erialaspetsialistide ebaühtlane piirkondlik tegevusloaga ettevõtjate töö ebaühtlane jaotus. kvaliteet. Ääremaastumine, ruumivajadus väheneb ning Kultuurimälestiste nimekiri ei kajasta piisavalt sellega seoses pärandi kasutusvõimalused muutunud väärtushinnanguid ega peegelda vähenevad (eriti maapiirkondades). tasakaalustatult meie ajaloo olulisemaid protsesse. ELi direktiivide regulatsioonid – mõju traditsioonilistele materjalidele ja Akadeemilise uurimuse (alusuuringute) vähesus. tehnoloogiatele (pärandiaspekti mitte- Restaureerimisalase kutsehariduse ebaühtlane arvestamine nt energiatõhususe tase. regulatsioonides). Mälestise omanike õigused ja kohustused ei ole tasakaalus. Õigusalase ja majandusliku kompetentsi puudulikkus valdkonna sees. Puudub oskus muinsuskaitselisi väärtusi majandusliku eelisena ära kasutada (nt turismi kontekstis). Valdkonna vastuoluline maine. Vähene teavitus- ja haridustöö. Kultuurimälestiste tähistamine on ebapiisav. 101 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Uue muinsuskaitseseaduse rakendamine parema tasakaalu tagamiseks mälestiste omanike kohustuste ja võimaluste vahel. Muinsuskaitseameti haldus- ja nõustamisvõimekuse tõstmine ning töö parem strateegiline planeerimine, laiapõhjalisem koostöö muuseumide valdkonnaga. 2) Toetuste suurendamine ja uute toetusprogrammide rakendamine, samuti välisvahendite kaasamine. 3) Kohaliku kompetentsi arendamiseks on vajalik Eesti ekspertide suurem kaasamine rahvusvahelisse erialasesse koostöösse. Muuseumid Statistikaameti andmetel oli Eestis 2016. aasta seisuga 246 muuseumi (filiaalid on arvestatud eraldi muuseumina), milles säilitati kokku ca 8,7 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2016. aastal 3,5 miljonit (aasta varem 3,3 miljonit). Muuseumides töötas 1988 töötajat. Muuseumide infosüsteemi on 2016. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,1 miljonit museaali kirjeldust (s.o ca 65% MuISi kasutavate muuseumide muuseumikogudest), neist üle 1,1 miljoni on digitaalse kujutisega. Valminud on mitmeid uusi muuseume ja paljud on läbinud uuenduskuuri, mistõttu muuseumikülastuste koguarv on liikunud viimastel aastatel pigem tõusvas trendis. 2016. aasta oktoobrist on avatud uus Eesti Rahva Muuseum, mida külastas esimesel aastal üle 300 000 inimese. Uuenduskuurid on tõstnud muuseumide võimekust suurendada majandustegevusest laekuvat tulu, mis omakorda võimaldab pakkuda külastajatele mitmekesisemat näituste ja ürituste programmi. Mitmed suure potentsiaaliga muuseumid vajavad siiski veel selle avamiseks tegevuskeskkonna ajakohastamist ja ekspositsioonide uuendamist. Kultuuriministeerium on analüüsimas muuseumide hoiutingimusi, sest muuseumikogusid hoitakse tihti ruumides, mis ei vasta tänapäevastele pikaajalise säilitamise tingimustele ning mis oma asukoha poolest ei ole ressursside parim võimalik kasutus. Viimane hoiatussignaal oli Tartu Kunstimuuseumi hoidlahoonega toimunud kriis 2016. aastal, mille tulemusel kolitakse sealne muuseumikogu ümber turvalistesse tingimustesse. Keskse lahendusena näeme ühishoidlate ehitamist, mis aitaks kogusid säilitada tänapäevastele tingimustele vastavalt ja kasutada inimressurssi mõistlikumal moel. Arendus ei lahendaks ainult füüsilise hoidmise küsimusi, vaid on suurem suunamuutus kultuuripärandi säilitamise korraldamisel. Alates 2012. aastast on toimunud muuseumivõrgustiku korrastamine ning sellega seotud muuseumide juriidilise vormi muutmine, lähtudes muuseumide eripärast ja kohalikest oludest. Asutatud on 10 uut muuseumide sihtasutust, sh on osa riigimuuseume ja -asutusi ühendatud üheks sihtasutuseks. KOVidele on üle antud 5 endist riigimuuseumi. 2019. aasta lõpuks jääks praeguse kava kohaselt 17 valdkondlikku asutust (2012. aastal oli 31 asutust). Kaalutakse, millises juriidilises vormis võiks tulevikus jätkata Eesti Rahva Muuseum. Sihtasutuse vormi on eelistatud riigiasutusele, kuna see annab muuseumile paindlikuma ning kohaliku piirkonna või valdkonnaga rohkem arvestava juhtimismudeli. 102 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Muuseumide tegevust rahastatakse nii otse riigieelarvest, kohalike omavalitsuste ja ülikoolide eelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ järgi peab muuseumikogu omanik tagama muuseumi põhiülesannete täitmiseks vajaliku baasfinantseeringu. Otse riigieelarvest saavad toetust riigimuuseumid. Lisaks Kultuuriministeeriumile on riigimuuseumid ka Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Siseministeeriumi valitsemisalas. Seoses muinsuskaitseseaduse muutmisega toimuvad arutelud, kuidas saaks riik soodustada kultuuripärandi terviklikkuse põhimõttest lähtuvalt tihedamat koostööd ning koordineerida muuseumide ja muinsuskaitse tegevust. Lisaks sidusvaldkondade paremale koostoimimisele on oluline suurendada ka muuseumideülest strateegilist planeerimist ja juhtimist. Muuseumid vajaksid valitsustasandil tugiüksust, mis muudaks nende tegevused koordineeritumaks ja oleksid vajalikul määral keskselt toetatud. Edukalt toimivad valdkonna populariseerimise projektid nagu Eesti muuseumide aastaauhindade konkurss ja Muuseumiöö. Toimib muuseumide infosüsteem MuIS, mis võimaldab museaalide kirjeldamist ja nende üle arvestuse pidamist ning teeb veebivärava www.muis.ee vahendusel museaalide info avalikkusele kättesaadavaks. Edasist arengut takistab MuISi tehniline vananemine, mistõttu on vajalik alustada uue infosüsteemi arendusega. Tulevaste arendustööde peamised eesmärgid on tööprotsesside kiirendamine ning süsteemi kasutatavuse suurendamine nii muuseumitöötajate kui tavakasutajate jaoks. Mugavam ja kiirem andmete sisestamine, digikujutiste lisamine ning avaliku veebivärava arendamine toetab muuseumides leiduva kultuuripärandi digitaalselt kättesaadavaks tegemist ja laiendab kultuuripärandi kasutamisvõimalusi. 2013. aastal jõustus uus muuseumiseadus, mis rõhutab muu hulgas muuseumi kui haridusasutuse rolli ja kehtestab uued muuseumikülastuse soodustused riigimuuseumides. Muuseum kui klassiruumiga võrdsustatud õppekeskkond on sisse kirjutatud riiklikesse õppekavadesse ning muuseumitundide koostamisel lähtuvad muuseumid riiklikest õppekavadest. Samas puudub aga rahastussüsteem kooliõpilastele tasuta muuseumitundide kompenseerimiseks, milleks Kultuuriministeeriumil puuduvad vajalikud vahendid. Igal kooliõpilasel peaks olema võimalus kasvõi ühest muuseumitunnist aastas tasuta osa võtta. Jätkuvalt on probleemiks kommunaalkulude kasv. Kuna muuseumidesse on aegade jooksul kogunenud palju rahvuskultuuriliselt olulist pärandit, muuseumikogud täienevad vastavalt mõtestatud kogumispõhimõtetele ning paralleelselt halveneb säilitatava seisukord materjalide loomuliku vananemise tõttu, nõuab säilitamine üha rohkem ressurssi. Samas on rikkaliku kultuuripärandi olemasolu sümboolseks kapitaliks identiteedi hoidjana muu maailmaga suhtlemisel. 103 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Missioonitundega muuseumispetsialistid. Siseturismi areng ja välisturistide arvu suurenemine. Rikkalikud muuseumikogud. Rahvusvahelistunud majanduses ja Loodud on muuseumide infosüsteem MuIS. globaliseerumisprotsessis tõusevad väikekultuurid veelgi enam esile, kohaliku Mitmed uued või uuenduskuuri läbinud eripära kaudu on võimalik rohkem tähelepanu muuseumid. võita. Korrastatud õigusruum. IKT areng, interneti ning erinevate Koostatud on tegevuskava muuseumide tehnoloogiliste lahenduste jmt kasutamine organisatsiooniliseks ümberkorraldamiseks. intensiivistub üha enam. Tehnoloogiate areng laiendab ka kultuuripärandist osasaamise võimalusi. Inimeste osalemissoovi tõus, seoses kodanikuühiskonna arenguga suureneb vabatahtlike arv. Koordineeritud muuseumideülene kogumispoliitika tänu muuseumide korrastatud kogumispõhimõtetele. Kultuuripärandi rakendusüksuse (muuseumid ja muinsuskaitse) loomine Muinsuskaitseameti näol. Täienduskoolituse süsteemne pakkumine nii muuseumitöötajatele kui ka museoloogia ainete pakkumine üliõpilastele koostöös ülikoolidega. Nõrkused Ohud Suutmatus konkureerida tööandjana tugiteenuste Riiklik rahastamine ei suuda muuseumide kasvu tööjõuturul. jätkudes tagada museaalide säilitamist ning muuseumide põhitegevusi senises mahus. Põhjalikult läbitöötamata muuseumikogud, muuseumide killustatud koostöö kogumisel. Rahvastiku koondumine suurlinnadesse ja elanikkonna vähenemine mujal. Seetõttu on osas Parandamist vajab muuseumikogude piirkondades keeruline leida vajalikku tööjõudu, kättesaadavus veebis. negatiivne mõju ka külastajate arvule väljaspool linnu. Parandamist vajab muuseumihoidlate kehv olukord. IKT areng on kiirem kui valdkonna võimalused ja võimekus. Osa muuseumide puhul vähene omanäolisus, vananenud ekspositsioonid. Suurenev konkurents kultuuriturul, muuseumide võimetus võistelda külastuskeskustega või Puudub jätkusuutlik süsteem kooliõpilaste muutumine nende sarnasteks. muuseumikülastuste toetamiseks. Täienduskoolituse maksumus võib olla liiga kõrge, mis võib mõjutada osalejate hulka (just regionaalsetest muuseumidest). 104 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Selleks et tagada muuseumide tegevuse jätkusuutlikkus, jätkub riigimuuseumide organisatsiooniline ümberkorraldamine. Lähtudes iga konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest, on võimalik ka muuseumide teema- või regioonipõhine grupeerimine ning liitmine ühise juhtimise alla sihtasutustes, mis peaks kaasa tooma koostoime sünergia ja suurema majandusliku võimekuse. Ümberkorralduste planeerimisel on oluline arvestada piisava ajavaruga, et selgitada huvigruppidele nende vajalikkust ja positiivset mõju. 2) Muuseumide tegevuskeskkondade ja ekspositsioonide uuendamine tõstab muuseumide võimekust teenida omatulu, mis omakorda võimaldab pakkuda külastajatele mitmekesisemat näituste ja sündmuste programmi ning aidata järele neid tegevusi (muuseumikogude hoidmine ja läbitöötamine), milleta muuseumi toimimine tervikuna ei ole jätkusuutlik. 3) Kultuuripärandi säilitamise parem korraldamine, näiteks ühishoidlate ehitamise kaudu ning kogude säilitamisega seotud töökohtade koondamine ühishoidlate teenistusse. 4) Kuna muuseumikogude säilitamine nõuab üha rohkem ressurssi, on oluline juba kogutu kriitiline ülevaatamine, edaspidine mõistlik ja mõtestatud kogumistegevus ning suurem koostöö muuseumide vahel. 5) Kultuurituru aina suurenevas konkurentsis on oluline hoida muuseumide positiivset ja muudest kultuuriasutustest eristuvat kuvandit, populariseerida valdkonda ning kujundada ühiskonna väärtushinnanguid kultuuripärandi suhtes laiemalt. Sellele aitavad muu hulgas kaasa Eesti muuseumide aastaauhindade konkurss ja Muuseumiöö. Eriti oluline on toetada laste ja kooliõpilaste muuseumikülastusi, et tekitada neis varakult muuseumide külastamise harjumus. 6) Muuseumikogude digimine ning e-teenuste arendamine võimaldab laiendada osasaajate ringi, samuti loob see uusi võimalusi kultuuripärandi kogumisel ja säilitamisel. Muuseumide Infosüsteemi arendamine tänapäevase kasutaja ootustele vastavaks. 7) Muuseumitöötajate järelkasvu probleemide lahendamiseks tuleb järjepidevalt toetada täienduskoolitusi ning suurendada muuseumide palgafondi, et hoida muuseumitöötajate palgad tööturul konkurentsivõimelised. Raamatukogud 2016. aastal oli Eestis 941 raamatukogu, neist 536 rahvaraamatukogu (418 + 118 harukogu), 43 teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu) ja 362 kooliraamatukogu. Kultuuriministeeriumi haldusalas on avalik-õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu. Rahvaraamatukogudes oli 2016. aastal 11,4 miljonit teavikut ja 351 300 lugejat, kes laenutasid kokku ligi 10 miljonit teavikut (2015. aastal 10,4 miljonit). Kokku oli raamatukogudes 737 200 lugejat ja kogude suuruseks 32,5 miljonit teavikut. Maakondade elanike arvu vähenedes väheneb rahvaraamatukogude ja nende lugejate ning laenutuste arv. 2017. aasta lõpu seisuga on rahvuslike e-väljaannete kasutamiseks Eesti Rahvusraamatukogul portaal (www.digar.ee), milles on üle 47 000 nimetuse väljaandeid ja 105 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 üle 82 000 veebilehe (ca 375 mln URLi) andmemahuga 92,7 TB, millest viimane kahekordistus säilituseksemplari seaduse rakendumisel ning peaks suuremahuliste digiprojektide tulemusel aastaks 2019 kahekordistuma. Tallinna Keskraamatukogul on veebis Eesti e-raamatute laenutamise ja lugemise keskkond ELLU (http://ellu.keskraamatukogu.ee/), milles on 2001 nimetust e-raamatut ning nende kasutamiseks 6307 litsentsi, mida kasutas 2703 lugejat. Samas käivitati ka rahvaraamatukogu esimene välismaiste e-raamatute keskkond OverDrive, milles on 338 e-raamatut ja 39 audioraamatut. Eesti Pimedate Raamatukogu 839 lugejast kasutab 351 Veebiraamatukogu (http://www.veebiraamatukogu.ee/), milles on 3903 eesti- ja võõrkeelset heli- ja e-raamatut, ajalehte ja ajakirja, millest enamik on valmistatud või digitud Pimedate Raamatukogus. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejad saavad kasutada ka elektroonilist tekstilugemise süsteemi ELTE, milles on võimalik kuulata kõnesüntesaatori etteloetavaid päevauudiseid, ajalehti ja raamatuid ning inimhäälega loetud heliraamatuid, -ajalehti ja -ajakirju. Oluline on suurendada kõigile lugejatele väärtkirjanduse, kultuuriajakirjanduse ja e-raamatute kättesaadavust. 2017. aasta lõpu seisuga on raamatukogudes kasutusel internetipõhine raamatukogusüsteem URRAM, mida kasutab 340 raamatukogu (282 rahva-, 34 kooli- ja 24 erialaraamatukogu). Raamatukogusüsteemi arendustööd jätkuvad ka järgnevatel aastatel, kuid arendustööde hankimine on alates 2018. aastast Eesti Rahvusraamatukogu ülesanne. 2014. aastal läksid ELNET Konsortsiumi raamatukogud üle uuele tarkvarasüsteemile Sierra ning liideti Tallinna ja Tartu e-kataloogid. Ühisest e-kataloogist ESTER (www.ester.ee) on võimalik ühe otsinguga leida andmeid 18 Eesti liikme ja partneri üle 90 raamatukogust. 2017. aastal liitus partnerina Rahvusarhiiv. Liitmisega saavutati infosüsteemi riist- ja tarkvara hooldus- ning arenduskulude märkimisväärne kokkuhoid. Raamatukogudes on kasutusel ka kolmas raamatukogusüsteem RIKS, mida kasutab 486 raamatukogu, millest 225 rahva-, 228 kooli-, 30 erialaraamatukogu ning 3 lasteaeda. Lugejatele inforessursist parema ülevaate võimaldamiseks ning mugavama teenuse osutamiseks tuleb analüüsida kõigile Eesti raamatukogudele ühise raamatukogusüsteemi tarkvara hankimise otstarbekust ja võimalusi. 2018. aastal alustatakse raamatukogude süsteemide haldamise, valitsemise ja rahastamise mudelite ning olemasoleva arhitektuuri (teenused, andmed, taristu) analüüsi, et välja selgitada lugejale teenusepakkumise arenguhüppe võimalused. Elanike vähenemine, riigisisene ümberasumine ja liikumine ning ümberkorraldused omavalitsuste tegevuses, on toonud vajaduse rahvaraamatukogude töö ümberkorraldamiseks või raamatukoguteenuse vähese kasutuse tõttu sulgemiseks. Viimase viieteistkümne aasta jooksul kallinenud väljaanded on vähendanud hangitavate nimetuse eksemplaride arvu ja pikendanud väga populaarsete nimetuste laenutuse järjekordi, kuid samas on rahvaraamatukogudesse hangitud kõik olulised väljaanded. Paranenud on raamatukogudevahelise laenutuse teenus, mis on parandanud ka väljaannete kättesaadavust. Kasvanud on lugejate ootus laenutada lisaks trükistele ka e-väljaandeid. 2017. aastal alustas Eesti Rahvusraamatukogu e-väljaannete laenutuskeskkonna ärianalüüsi. Eesmärgiks on välja töötada ühtne üle-eestiline e-väljaannete laenutamise mudel ning luua seda toetav tehniline platvorm. Oluline on pöörata suuremat tähelepanu laste lugemisharjumuste kujundamisele, edendamisele ja suurendada vastavaid toetusi. Viimastel aastatel on tänu projektitoetustele korraldatud laste lugemisharjumuste edendamise üritusi, mis on aidanud hoida laste raamatukogulaenutuste arvu stabiilsena või mõnes maakonnas seda isegi kasvatanud. Täiendav laste- ja noortekirjanduse soetamise riiklik toetus võimaldas raamatukogudesse tavapärasele täiendavalt hankida lisaks ligi 3300 eksemplari uusi väljaandeid ja korraldada kaasavaid tegevusi ning üritusi. 106 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Säilituseksemplari seadus ja selle rakendusakt jõustusid 01.01.2017. Sellega laienes digitaalsena sündinud väljaannete kogumine, et tulevastele põlvedele säiliks ka digitaalsena sündinud trükiste ning filmi algmaterjal, mis võimaldab info kättesaadavaks tegemisel kasutada uut tehnoloogiat ja arendada kasutajasõbralikke teenuseid. Seaduse muudatus võrdsustab digitaalselt sündinud väljaanded teistel kandjatel väljaannetega. 2016. aastal toimus Eesti Rahvusraamatukogus töövoogude planeerimine ja ümberkorraldus, mille tulemusel alustati 2017. aastal neljast säilituseksemplarist kolme edastamist kolmele säilitavale raamatukogule. Kasutusele on võetud säilituseksemplari loovutajatelt digifailide vastuvõtmise digitaalarhiivi arendus ning suurendatud on andmemahtude säilitamise võimekust. Uuendamisel on rahvaraamatukogu seadus, mis täpsustab kohaliku omavalitsuse raamatukogu riiklikke ja omavalitsuslikke ülesandeid ning maakonnaraamatukogude rahastamise põhimõtteid. 2015. aasta alguses uuendati rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korda. 2018. aastal eraldatakse rahvaraamatukogudele teavikutoetust, maakonnaraamatukogu töötaja toetust ja projektitoetust kokku ligi 2,95 miljonit eurot. Eesti Rahvusraamatukogu kui raamatukogunduse arenduskeskuse rolli suurendamiseks ühiste raamatukoguteenuste loomise ja arendamise võimekuse tõstmisel jätkatakse Eesti Rahvusraamatukoguga raamatukoguvõrgule suunatud tegevuste, nagu raamatukogusüsteem URRAM, e-laenutuskeskkond, kutsestandardile vastav täienduskoolituste süsteem, arendusprojektid jms, tegevuste lõimimist raamatukogu tegevustesse, mis tagab lugejatele raamatukoguteenuse taseme tõusu, ühtluse ja kvaliteedi. Kultuuriministeerium toetab rahvaraamatukogudesse teavikute soetamist ja 15 maakonna raamatukogus kuni nelja töötaja tööjõukulu. Vastavalt rahvaraamatukogu seadusele eraldatakse toetust 15 maakonna ning Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogudele. Raamatukogutöötajate erialase pädevuse tõstmist toetatakse raamatukogude arendamise projektitoetuste taotlusvoorust. Regionaalarengu toetuseks ning teavikute kättesaadavuse ja ostuvõimaluse suurendamiseks kasvas 2018. aastal teavikute soetamise toetus 1,4% võrra (kogusummas 1 877 974 eurot). Selleks et tagada informatsiooni regionaalne kättesaadavus samal tasemel, vajab teavikute hinnatõus ja e-väljaannete kättesaadavaks tegemine igal aastal vähemalt 5%-list järjepidevat riikliku toetuse tõusu. Riigiülesandeid täitvate (kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötavate) raamatukogutöötajate tööjõukulu tuleb tõsta kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu miinimumini, mis tagaks tööjõuturul konkurentsivõimelisuse ja järelkasvu. Riigiga töösuhtes olevate kõrgharidusega raamatukogutöötajate miinimumtöötasu tõusis 2017. aastal 942 euroni ja 2018. aastal tõuseb 1150 euroni ning selle tõstmiseks suureneb maakonnaraamatukogutöötajate tegevuskulude toetus 18,1% (toetuse kogusumma 1 070 842 eurot). 107 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Info kasutajate muutuvate vajaduste rahuldamiseks infoühiskonnas on vaja järjepidevalt tõsta raamatukogutöötajate erialast pädevust, et tagada raamatukoguteenuste areng, mis vastaks infoühiskonna ja infokasutajate uuenevatele vajadustele. Seetõttu kasvas rahvaraamatukogude arendamistoetus 2016. aastal 14,3% (kogusummas 35 000 eurot), mis jääb ka 2018. aastal samale tasemele. Infoühiskonna vajadustega kaasaskäimiseks vajavad raamatukogutöötajad ulatuslikumaid erialase täienduskoolituse võimalusi ja stažeerimist infoasutustes. Alates 2018. aastast saavad kultuuriväärtuste valdkonna valdkonnaülesed partnerorganisatsioonid taotleda tegevustoetust uuest taotlusvoorust. Sellega avaneb ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingul (ERÜ) kui kultuuripoliitika elluviimise partnerorganisatsioonil esmakordselt võimalus taotleda tegevustoetust, et suurendada oma valdkonnaülest, üle-eestilist, valdkondadevahelist ja rahvusvahelist võimekust ning mitmetasandilist koostööd. 2017. aastal viis ERÜ partnerorganisatsioonina läbi projekte summas ligi 17 000 eurot, mis aitasid kaasa raamatukogutöötajate professionaalsuse kasvule, üleriigiliste koostööd arendavate ürituste ja koolituste korraldamisele ning rahvusvahelises erialases koostöös osalemisele. ERÜ on kasutanud oma potentsiaali raamatukogude, muuseumide ja noorsootöö organisatsioonide koostöö koordineerimiseks, mis toetab laste ja noorte kultuuriloomet ning -tarbimist ja seeläbi mäluasutuste jätkusuutlikkust. Tugevused Võimalused Eestis on toimiv raamatukoguvõrk. Raamatukogud asuvad keskses kohas, kus teisedki avalikud teenused ja on hästi leitavad, Raamatukogu on kultuuriruum ja õpikeskkond. ligipääsetavad ning tänapäevase tehnilise varustusega mitmeotstarbeline ruum. Toimub raamatukogusüsteemide ja e-teenuste pidev arendamine. Rahvaraamatukogude arendamine kogukonna keskusteks – info-, kultuuri-, huvitegevuse, Tasuta interneti kasutamise võimalus. koolitus- ja kokkusaamiskeskusteks, et pakkuda Tegevused on standardiseeritud ja võrreldavad kvaliteetset ning harivat ajaveetmise võimalust, teiste riikidega. mis toetab lugemise edendamist, soodustab suhtlemist, ühistegevust ja grupiarutelusid. Tasuta teenuse kerge kättesaadavus, madal sisenemislävi. Raamatukoguteenused on mitmekülgsed ja iseteeninduse võimalusega. Hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu e- teenused ja heliraamatud nägemispuudega Kogude kujundamine ja teenindus toimub inimestele. koostöös piirkonna teiste rahvaraamatukogudega või üleriigiliselt ühisteenusena. Rahvusraamatukogu aktiivsus raamatukogunduse arendamisel (standardid, Kogukonna kohalike asutuste, raamatukogude, statistika, koolitused, terminoloogia, mäluasutuste ja noorsootöö organisatsioonide märksõnastamine). koostöö laiendamine tagab elukestva õppe kaudu kogukonna ja mäluasutuste Riiklik toetus raamatukoguvõrgule. jätkusuutlikkuse. Missioonitundega ja kogenud töötajad. Kultuuri- ja hariduselu sidususega formaalse ja mitteformaalse õppe toetamine. Raamatukogu Erialahariduse olemasolu (TÜ, TLÜ, RR – on haridusasutuste partner info- ja akadeemiline ja kutsehariduse tasand, meediakirjaoskuse õpetamisel, lugemis- ja täiendkoolitused). õpiharjumuste kujundamisel ning digipädevuste arendamisel. Raamatukoguvõrgu ja mäluasutuste ning valdkondadeüleste tegevuste siduvaks lüliks on Eri tüüpi raamatukogude koostöö e-teenuste kutseühendus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing arendamisel. 108 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 (ERÜ). Rahvusraamatukogu kui raamatukogunduse arenduskeskuse väljaarendamine. E- ja m-teenused (DIGAR, e-raamat, film jne) suurendavad kultuuripärandist osasaamist. Autoriõiguse seaduse ajakohastamine. Trükiste digimisega kasvab raamatukogu kasutamine. Kutsestandardist lähtuv täienduskoolitus tõstab raamatukoguhoidjate infopädevust. Majanduskasvu tingimustes jätkuvad raamatukogude riiklikud arendusprogrammid ja suureneb KOVi rahastus infoteenuste arendamisse. Raamatukogu on lõimumisprotsessis informeerija ja kaasaja. Kolmanda sektori kaasamine. Nõrkused Ohud Teavikute ostuvõimaluse vähenemine nii Infotarbijate käitumist eirav seadusandlus hinnatõusu kui ka väljaannete vormingute pidurdab raamatukogude tegevust ja arengut, paljususe tõttu. tõrjub raamatukogud konkurentsist, kuna puudub võimalus laenutada digiinformatsiooni. Olemasolev ressurss ei võimalda piisavalt tegeleda lugemisharjumuste kujundamisega. KOVide vähese koostöö ja KOVide raamatukogude ebaühtlase rahastamise Ajakohastamata on rahvaraamatukogude tulemusel ei vasta raamatukoguteenus kasutajate riiklikud ja KOVi ülesanded. ootustele. Rahvusraamatukogu, teadus-, kooli- ja Raamatukoguteenuse arenduse puudumine rahvaraamatukogude koostöövõimalusi pole KOVi strateegilises planeerimises ja ammendavalt kasutatud. dokumentides, mille tulemusel killustub infoteenindus uute sarnaste ülesannetega Raamatukoguteenuse killustatus (mitmes asutuste loomisel. haldusalas ja mitme tarkvara kasutamine – e- kataloogid, otsing andmebaasides). Raamatukogude läbimõtlematu liitmine või sulgemine vähendab teenuste kättesaadavust. Vananev ja madalalt tasustatud töötajaskond. Demograafilised muudatused toovad kaasa Erialase haridusega töötajate vähenemine ning raamatukogude sulgemise ja ääremaastumise. järelkasvu puudumine eriti maapiirkondades. Toetuse vähenemine riiklike ja KOVi Madal IKT-oskuste tase ja vähene valmisolek prioriteetide muutumise või majanduslanguse muutusteks ning innovatsiooniks. tõttu ei võimalda kaasas käia IKT ja sisuteenuste IKT vananemine. arenguga. Raamatukogu ruumid pole sageli atraktiivsed Vaba aja veetmise võimaluste paljusus vähendab ega meelita noori lugejaid. ning muudab lugemishuvi ja -harjumusi. Raamatukogude arendamise riikliku Täienduskoolituste kõrge hind pidurdab toetusprogrammi väike maht. raamatukogutöötajate arendamist. 109 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kohalike asutuste ja organisatsioonide vähene koostöö vähendab raamatukogude ja teiste mäluasutuste konkurentsivõimet, mis viib nende sulgemiseni ja vähendab kultuuri regionaalset kättesaadavust. Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Ajakohastada rahvaraamatukogu seadusega rahvaraamatukogu ülesanded ja raamatukoguvõrgu toimimine ning sõnastada raamatukoguteenused, mis tagavad kogukonna elukestva õppe ja jätkusuutlikkuse toetuse, lugemisharjumuste edendamise ja eri tüüpi raamatukogude koostöö e-teenuste arendamisel, et raamatukoguteenus vastaks kasutajate ootustele. 2) Eesti Rahvusraamatukogu kui raamatukogunduse arenduskeskuse väljaarendamise jätkamine, et tõsta ühiste raamatukoguteenuste loomise ja arendamise võimekust (nt raamatukogusüsteem, e-laenutuskeskkond, kutsestandardile vastav täienduskoolituste süsteem, arendusprojektid jne), mis tagab lugejatele raamatukoguteenuse taseme tõusu, ühtluse ja kvaliteedi. 3) Säilituseksemplari seaduse rakendamine, mis parandab digitaalse kultuuripärandi kogumist, säilimist ja kättesaadavaks tegemist. 4) Riigieelarvelist tegevustoetust saavatele raamatukogutöötajatele kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine, et tagada raamatukoguteenuse ühtlane tase ja kõrgharidusega töötajatele vääriline palk ning raamatukoguhoidjate arendamine ja järelkasv. 5) Võimalusel suurendatakse riikliku toetusprogrammi „Raamatukogude arendamine“ mahtu, et raamatukogunduse valdkonnas tõuseks IKT ja infootsingu koolituste osa, mis tagaks vastavalt e-riigi arengutele ka raamatukoguhoidjate infokirjaoskuse taseme ning raamatukoguteenuse konkurentsivõime. 6) Toetades riiklikult teavikute digimist, paraneb vanema informatsiooni kättesaadavus, väheneb järelkomplekteerimise vajadus ja on võimalik osta laiemas valikus uusi väljaandeid, soodustades lugemishuvi ja -harjumuste kujunemist. 7) Riikliku veebipõhise raamatukogusüsteemi arendamise toetamine, e-väljaannete laenutuskeskkonna loomine, lugemisvõimaluste suurendamine nägemispuudega inimestele ja Eesti autoritele e-väljaannete laenutushüvitise maksmine tagab informatsiooni kättesaadavuse ning pidurdab ääremaastumist. 8) Raamatukogude ja maakonna teiste asutuste ühistegevuse projektide toetamine, et tagada raamatukogu kui infoasutuse ning hariduselu ja elukestva õppe toetaja jätkusuutlikkus ning konkurentsivõimelisus. 9) Toetades Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingut kui partnerorganisatsiooni tõuseb tema valdkonnaülene, üle-eestiline, valdkondadevaheline ja rahvusvaheline võimekus, mis toetab nii traditsiooniliste ja innovaatiliste tegevuste kvaliteedi tõusu kui ka suurendab laste ning noorte teadlikkust kultuuriasutuste võimalustest. Samuti suureneb järelkasvu võimekus kultuuri loomisel ja kasutamisel ning mitmekesistub kultuuri- ja mäluasutuste koostöö noorsootöö organisatsioonidega. 110 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Rahvakultuur Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ning inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Rahvakultuuri Keskuse andmekogu andmetel on alaliselt tegutsevates kollektiivides harrastajate arv 2018. aasta alguse seisuga 88 342. Need harrastajad tegutsevad 2832 asutuses või organisatsioonis ning nendes tegutseb kokku 4946 kollektiivi. Andmekogu tehniline struktuur on vananenud ning juriidilised alused vajavad veel täpsustamist, seetõttu ei ole andmete senine esitamine, analüüs ja tulemuste avalikustamine piisav. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA) ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi: Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Kultuuriseltside Ühendus ning kõige noorema organisatsioonina Eesti Rahvamajade Ühing. UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooniga ühinemine 2006. aastal on hoogustanud vaimse kultuuripärandi tegevusi. Suuremat riigipoolset tähelepanu nõuavad UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni, Kihnu kultuuriruumi, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusaunade traditsiooni arengud. Aktiveerunud on mitmed ühise identiteediga kultuuriruumid, millele on oluline oma pärimuskultuuri väärtustamine ja hoidmine. Kultuuriministeerium on loonud nende kogukondade toetuseks kultuuriruumide programmid, mida praegu on seitse. Lisaks toetatakse programmide kaudu ka muid olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid. 2013. aastal läbi viidud laulu- ja tantsupeo uuringu kohaselt on kasvõi kordki peol ise esinejana osalenud 49% Eesti elanikkonnast ja peoga kaudselt seotud olnud ligi 91% elanikkonnast (külastanud pidu vahetult kohapeal või vaadanud teleülekannet). Laulu- ja tantsupidu on eestlaste oluliseks identiteedi väljenduseks. Uuring näitas laulu- ja tantsupidudega seotud eesti koorilaulu- ja rahvatantsu traditsiooni olulisust rahvuslike väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimise jaoks, kuid samas hoiatavad need tulemused selle kestlikkuse endastmõistetavana võtmise eest. Lisaks laulu- ja tantsupidude korraldamisele toetatakse protsessis osalevaid kollektiive ning juhendajaid. Valdkondlikud mentorprogrammid aitavad parandada juhendajate oskusi, mis omakorda mõjutab kvaliteedi taset. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ sätestab, et riik võtab regionaalses kultuurikorralduses suuna ülesannete ja vastutuse selgemaks määratlemiseks koostöös kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ning kolmanda sektori organisatsioonidega. Haldusreformi protsessi käigus täiendati Kultuuriministeeriumi algatusel 2017. aastal kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS), mille kohaselt alates 01.01.2018 on kultuuri- ja sporditöö korraldamine kohalikele omavalitsustele kohustuslik ülesanne. Kuigi ülesande täitmine on olnud põhiseaduses sätestatut arvestades ka seni kohalikele omavalitsustele kohustuslik, oli õigusselguse huvides mõistlik kultuuritöö korraldamise ülesanne ära märkida ka KOKSi § 6 lõikes 1. 111 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega alates 01.01.2018 on Kultuuriministeerium täpsustanud maakonna tasandi kultuuriülesanded kohalikele omavalitsustele ühistegevuse kaudu. Funktsioonide üleandmine toimub Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri haldusalas. Riigireformist tulenevast ülesandest – viia osa riigiasutusi Tallinnast välja – on Kultuuriministeeriumi üheks väljaviidavaks asutuseks Rahvakultuuri Keskus. Keskus kolib Viljandi linna. Kultuuriministeerium osutab igakülgset abi Rahvakultuuri Keskuse tegusaks toimimiseks uues kohas. Tugevused Võimalused Rahvakultuuriga tegelejate osakaal ühiskonnas Seltside ja teiste vabakonna algatuste on märkimisväärselt suur ja tõusutrendiga. potentsiaali laiem kasutamine. Valdkond on populaarne ja selle maine on Kultuuriühenduste rolli suurenemine. Ühiskonna positiivne. avatus uutele tegevustele (taasleitud vana). Seltside ühistegemise traditsiooni sidumine Laulu- ja tantsupeo protsessis osalejate arvu kooliharidusega. pidev kasv. Oluliste riiklike tugiinstitutsioonide (Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Välisvahendeid planeerides peaks arvestama Tantsupeo SA) olemasolu ja traditsiooni enam kultuuriväärtuste säilitamise vajadustega jätkumiseks loodud riiklik tugisüsteem. ning meetmed peaksid enam toetama kultuuripärandi piirkondlikke eripärasid ja Välja kujunenud ja asjatundlike juhendajatega vajadusi. Kultuuriturismi areng, sise- ja organisatsioonide võrgustik. Valdkonna välisturistide arvu suurenemine. katusorganisatsioonide, üleriigiliste keskseltside, pikaajaline professionaalne toimimine. Kultuuriettevõtlus ja IKT kasutamine loovad Missioonitundeline personal ja missioonitundega uusi võimalusi valdkondlikuks arenguks. liidrid. Organisatsioonide hea juhtimistava. Rahvusvahelistunud majanduses ja Riikliku toetussüsteemi olemasolu erinevatele globaliseerumisprotsessis tõusevad kultuuriruumide programmidele ja väikekultuurid (nt Kihnu, Seto leelo, laulu- ja tugistruktuuridele. tantsupeo traditsioon, suitsusauna traditsioon) veelgi enam esile. Vaimse kultuuripärandi väärtustamine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil (UNESCO). Rahvaloenduse andmetel suur hulk murdekeele kõnelejaid. Spetsialistide koolitamine kutse- ja kõrgkoolides. Täiendusõppe võimalused nii Laulu- ja tantsupidu kui rahvusliku identiteedi formaal- kui ka mitteformaalhariduses. väljenduse tippsündmus. Mitmetes rahvakultuuri valdkondades on loodud Professionaalsete uuringute tellimine kutsekvalifikatsiooni süsteem. rahvakultuuri mõjust ühiskonnale ja ühiskondlikele suhetele, sh majandusele. Rahvakultuuri (ala)valdkondlike arengukavade olemasolu toetab pikemaajalist eesmärgistatud tegevust. Valdkondliku omaalgatuse toetamise süsteem (KULKA). Rahvakultuuri andmekogu täidab riikliku statistika funktsiooni. Valdkonna esindajad kaasatakse regulaarselt kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise protsessidesse. 112 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Nõrkused Ohud Vananevad juhendajad, liidrite ja kvalifitseeritud Väärtushinnangute muutumine tarbijakeskseks, spetsialistide vähesus, madal palgatase. sotsiaalsete sidemete nõrgenemine ja põlvkondliku järjepidevuse kadumine. Erinevate organisatsioonide ja institutsioonide vähene koostöö. Seltsitegevuse vähene väärtustamine ühiskonnas. Alternatiivsete rahastamisvõimaluste ebapiisav kasutamine. Tehnoloogia arenemisega kaovad põlised teadmised ja oskused. Valdkonnas tegutsejate majandusteadmiste ja - kogemuste puudulikkus. Nõrgad ELi direktiivid piiravad meie piirkondades turundusoskused, ei osata hinnata oma tegevuste traditsioonilisi pärimuslikke tegevusalasid mõju. (hülgepüük, singi suitsetamine suitsusaunas, seto hansa valmistamine jne). Avalik-õigusliku meedia vähene huvi valdkonna kajastamise vastu. Uue tehnoloogiaga kaasaskäimine on kallis. Tänapäevase tantsuväljaku puudumine. Väheneb kultuuriruumide elanike arv. Kultuuriruumides terviklike arengustrateegiate Väike majanduskasv mõjutab kultuuritarbimist. vähesus. Rahvakultuurivaldkondade katusorganisatsioonidel puudub kindlus riikliku toetuse stabiilsuse osas. Valdkonnas tegutsevate spetsialistide motivatsioon kutse taotlemiseks on väike. Palgatase ei sõltu sageli kvalifikatsioonist. Kultuurivaldkonna juhtidel on nõrgad majanduslikud, finantsilised, turunduslikud ja juriidilised baasteadmised. Valdkonna laiem analüüsimine on puudulik, mõju-uuringuid on vähe. Puudulik valdkondlik statistika. Valdkonnas madal palgatase, miinimumpalga kokkulepped puudutavad vaid riigi kultuuriasutusi. Tööjõupuudus Rahvakultuuri Keskuses (andmekogude haldamine, info töötlemine, arendustegevus, vaimse kultuuripärandi kaardistamine jne). Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Rahvakultuuri andmekogu arendamise tulemusena saadakse andmed nende juhendajate vanuse kohta, kes jäävad lähiperioodil põhitööst kõrvale. Seejärel saab hakata koostama valdkonna spetsialistide vajadust ülikoolidele. 2) Seoses haldus- ja riigireformiga seisab ees tööjaotuse ja koostöölepete sõlmimine maakondlikul tasandil. 113 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3) Koolitusmahtude ja -teemade suurendamine Rahvakultuuri Keskuses valdkonna töötajate pädevuse tõstmiseks. 4) Koostöös Tallinna linnaga ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SAga aidatakse kaasa tantsupeoväljaku valmimisele. 5) Kaasabi osutamine kultuuriruumidele piirkondlike arengukavade koostamiseks, mille kaudu suudetakse näha piirkonna arengu terviklikku pilti. Üheks eesmärgiks on ka uute kultuuri valdkonna töökohtade loomine piirkondades. 6) Partnerluspõhimõtete süsteemi loomine riiklikku tegevustoetust saavatele organisatsioonidele, mis looks kindluse riigipoolse toetuse saamiseks ning määratleks vastutuse valdkonna arendamisel. 7) Valdkondliku statistika suurendamine, mõju-uuringute koostamine (tellimine) erinevatele programmidele. Selgitatakse välja rahastamise reaalsed vajadused. 8) Kutsekvalifikatsiooni süsteemi tõhustamine põhimõttel „vääriliste oskuste eest vääriline palk“. 9) Rahvakultuuri Keskuse ülesannete täitmiseks vajalike eelduste loomine. 114 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 2. Tulemusvaldkond: sport Spordijuhtimine on Eestis detsentraliseeritud ja eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on seadusandluse, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks soodsad tingimused. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Eesti spordiregistri (ESR) andmetel on Eestis 31.12.2017 seisuga 2602 spordiorganisatsiooni: 2388 spordiklubi, 126 spordiühendust, 68 spordialaliitu, 19 maakonna ja linna spordiliitu ning 1 rahvuslik olümpiakomitee. Lisaks on Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) registreeritud ka 398 spordikooli (EHISes kinnitatud spordi valdkonna õppekava omavad huvikoolid). Harrastajate arv on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Spordiklubidesse ja - koolidesse kuulus 31.12.2017 seisuga 175 968 spordiharrastajat (ca 13% elanikkonnast), sh 102 623 kuni 19-aastast noort. ESRi andmetel on Eestis 2017. aasta lõpus 3132 spordiobjekti ja 3392 kutsetunnistusega treenerit. Spordialaliitudelt kogutud andmete põhjal tegutseb Eestis spordikohtunikuna ligikaudu 4500 inimest. Liikumisharrastusega (2 korda nädalas à 30 min) tegeles 2016. aastal Tervise Arengu Instituudi läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel vähemalt 42% tööealisest elanikkonnast (2014. aastal 36,7; 2012. aastal 35,6%). Järgmine Tervise Arengu Instituudi uuring viiakse läbi 2018. aastal. 2016. aasta sügisel Liikumistervise innovatsiooni klastri SportEST ja Ühenduse Sport Kõigile tellimusel Turu-uuringute ASi poolt Eesti inimeste seas läbi viidud uuringu kohaselt on regulaarselt liikuvate inimeste osakaal tõusnud, mis on 54% elanikkonnast (2015. aastal 45%, 2014. aastal 42%). Erinevused kahe uuringu tulemustes tulenevad uuringute erinevast metoodikast (erinev liikumisharrastuse definitsioon, erinevad esitatavad küsimused, erinevused vastajate vanuses ja arvus ning erinev küsitluste läbiviimise aastaaeg). Eurobaromeetri andmetel tegeles Eestis 2013. aastal spordiga regulaarselt 39% elanikest, mis andis Euroopa Liidu riikide seas 13. koha. Rootsis, Taanis ja Soomes tegeles spordiga regulaarselt vastavalt 70%, 68% ja 66% elanikest. Uus Eurobaromeetri uuring viidi läbi 2017. aastal ja tulemused avaldatakse 2018. aastal. Nii meeste kui ka naiste tervena elatud aastad on meie naabrite näitajatest (2014. a Eurostati andmed) oluliselt kehvemad: kui Rootsis elavad mehed tervena 73,6 aastat, siis Eestis 53,2 ja naistel vastavalt Rootsis 73,6 ja Eestis 57,1. Südame-veresoonkonna haigustesse sureb Eestis üle kahe korra rohkem inimesi kui Rootsis. Eestis on 100 000 elaniku kohta surmajuhtumeid 338, Rootsis on vastav näitaja 159 ja Soomes 182 (WHO). Haigla voodikohti on Eestis 100 000 elaniku kohta 501, Rootsis 254. 115 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Joonis 1. Liikumisharrastuse uuringute tulemused 2009–2016 graafiliselt Eesti on olnud edukas rahvusvaheliste suurvõistluste korraldaja. Viimastel aastatel on Eestis toimunud järgmised võistlused: murdmaasuusatamise FIS Otepää maailmakarika etapp 2017, meeste saalivõrkpalli 2018. aasta MM valikturniir ja Maailmaliiga turniir 2017, orienteerumise MM 2017, motokrossi juunioride MM 2017, rahvusvahelise kabe MM 2017, laskmise juunioride EM 2016, Zoom8 klassi purjetamise MM 2016, kiir- ja välkmale EM 2016. 2018. aastal toimub Eestis curling’u EM, triatloni EM, laskesuusatamise noorte ja juunioride MM, enduro MM etapp, rühmvõimlemise III Euroopa meistrivõistlused ja rühmvõimlemise juunioride MM, sulgpalli juunioride EM. Eesti sportlased on võitnud rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt üle 140 medali (2017 – 164, 2016 – 146, 2015 – 157), millest ligikaudu 10% on klassikaliste olümpiaalade medalid. Tiitlivõistlustel jätkuvalt konkurentsis püsimiseks ning liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste arvu märkimisväärseks tõstmiseks on vaja oluliselt suurendada spordi- ja liikumisharrastuse riiklikku rahastamist ning teha muudatusi praeguses spordi rahastamissüsteemis. 2016. aastal esitas kultuuriminister Vabariigi Valitsusele uue rahastamismudeli rakendamise ettepanekud, mille aluseks on Riigikogus kinnitatud arengustrateegia „Spordipoliitika põhialused 2030“ eesmärgid ja arengusuunad ning spordi riikliku rahastamismudeli olemasolevate aluspõhimõtete ülevaatamise plaani. Spordi rahastamise süsteemi muutmisse on olnud kaasatud Rahandusministeerium, EMTA, EOK ja spordialaliidud. Koostöös on juba riiklikku rahastamissüsteemi muudetud selgemaks. Olukorra parandamiseks on viimastel aastatel ellu kutsutud järgmised algatused. 1) Finaalturniirile kvalifitseerunud suurekoosseisuliste võistkonnaalade toetamise põhimõtete heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt 2015. aastal, mis tagab finaalturniirile kvalifitseerunud koondistele toetuse ettevalmistumiseks ja osalemiseks kuni 200 000 euro ulatuses. 116 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 2) Treenerite tööjõukulu toetuse rakendamine alates 2015. aastast, mille eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti ning väärtustada treeneri ametit. Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasvu tulevikus. Treenerite tööjõukulude 50%-l riigieelarvelisel toetusel on olnud väga suur korrastav mõju spordiorganisatsioonide tegevusele treenerite rakendamisel. Kaheaastase kogemuse põhjal võib tõdeda, et on toimunud oluline korrastumine treenerite töölepingute ning palkade ja maksude tasumise osas. MTA analüüsi põhjal on spordiorganisatsioonidele sihtotstarbelise toetusena suunatud raha kasutamine olnud 99,86% juhtudel eesmärgipärane ning maksulaekumine treenerite tööjõukuludelt sisuliselt veatu. Tulenevalt treeneri toetuse määruse rakendamise kogemustest ja vajadusest on määrusesse sisse viidud mõningad muudatused, mis on jõustunud 2017. ja 2018. aastal. Oluliseks muudatuseks on laste ja noortega tegelevate 5. ja kõrgema kutsetasemega treenerite tööjõukulude katmise korra muutmine ning seetõttu on alates 2018. aastast sätestatud treeningtundide summaarne piirmäär aastas, mille läbiviimist riik toetab. Riigieelarvest toetatavate treeningtundide piirmäära kehtestamine ja riigieelarveliste vahendite tõus (6,015 mln eurot) võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega 2018. aastal tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 850 eurot kuus. 3) 01.09.2017 rakendus laste ja noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolne täiendav toetussüsteem, mille eesmärk on suurendada 7–19-aastaste noorte võimalusi osaleda kvaliteetses, süsteemses ja juhendatud huvihariduses ning huvitegevuses. Meetme rakendajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. Täiendava toetuse eesmärk on parandada eelkõige huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust ning suurendada noorte võimalusi omandada teadmisi ja oskusi valitud huvialal. Omavalitsused peavad huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagama vähemalt järgmistes valdkondades: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia. 4) 01.01.2018 rakendus tööandjatele soodustus, mille puhul töötajate sportimiskulude hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Erisoodustusena ei maksustata järgmisi tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele: a) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; b) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused; c) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused; d) kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusraviarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele, e) ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. 5) Rakendumisel on laste ujumise algõpetuse uue programmi elluviimine ujumisoskuse taseme tõstmiseks, millesse riik panustab alates 2018. aastast igal aastal 1,2 miljonit eurot, mille abil kaetakse ujulate kasutamise, õpilaste transpordi ja juhendajate tasustamise kulud. Vabariigi Valitsus on kinnitanud põhikooli riikliku õppekava muudatuse kehalise kasvatuse ainekava ujumise algõpetuse osas, Rahandusministeerium on välja töötanud ujumise algõpetuse riigieelarvelise täiendava toetuse eraldamise põhimõtted ja toetussumma eraldatakse otse kohalikele omavalitsustele alates 2018. aastast. Eesti Ujumisliidu kui ujumise kompetentsikeskuse ülesanne on koolitada ujumistreenereid, juhendajaid ja õpetajaid ujumise algõpetuse uue programmi metoodika alusel ning jälgida programmi elluviimist üleriigiliselt ja tulemuseesmärkide saavutamist. Kultuuriministeerium toetab Eesti Ujumisliidu tegevusi ujumise algõpetuse programmi elluviimise koordineerimisel. 117 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 6) Riigikogu iga-aastase täiendava toetuse (1,5 mln euro) suunamine Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarvesse alates 2017. aastast, mille abil suurendati spordialaliitude toetust 1,0 miljoni euro ja EOK toetust 0,5 miljoni euro võrra. Toetuse jaotamisel spordialaliitudele lähtutakse kultuuriministri määrusega kinnitatud ühtsetest kriteeriumidest ning Riigikogul ei ole enam vajadust toetada spordialaliite aasta lõpus ühekordsete otsustega. 7) Loodud on seaduslik alus EOK võimalikuks rakendamiseks spordialaliitude toetuse jaotamisel. Toetuste jaotamine toimuks kultuuriministri määrusega kinnitatud ühtsete kriteeriumide alusel. 8) Riigikogu võttis 13.12.2017 vastu spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt saavad spordiorganisatsioonid edaspidi vabatahtlikult spordivõistlustel tegutsevale kohtunikule maksta hüvitist kuni 20 eurot päevas ja kuni 1040 eurot aastas maksuvabalt. Lisaks on Kultuuriministeeriumi eelarves alates 2018. aastast ette nähtud 0,5 miljonit eurot spordikohtunike tegevuse arendamiseks. 9) Valitsuskabineti 14.09.2017 nõupidamisel leppis valitsus kokku, et aastatel 2018–2020 arendatakse Kääriku Spordikeskus tänapäevaseks treeningkeskuseks. Selleks et luua Eesti tippsportlastele ja noortele võimalusi treenida maailmatasemel tingimustes, otsustati eraldada aastatel 2018–2020 ligikaudu 12 miljonit eurot Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks. Kääriku spordikeskuse arendamine sisaldab spordihotelli laiendust, võistkonnamajade ehitust, spordihoone rekonstrueerimist koos meditsiiniplokiga, konverentsi- ja toitlustushoone rekonstrueerimist, pallimängude halli ehitust, kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitamist, kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni rajamist, heitealade väljaku rajamist, ujumisalade rekonstrueerimist, rekreatsioonialade (välilava, karavanide parkla, saunade, telkimisala jm) väljaehitamist. 10) Valitsus kiitis 7.09.2017 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus 2018. aastal ette 2 miljonit eurot. Taotlusvoor annab Eesti kultuuri- ja spordivaldkonna tegijatele võimaluse korraldada suursündmusi, mis seni on rahanappuse tõttu jäänud toimumata, või täiustada oma seniseid suurprojekte. Taotlusvooru hakkab rakendama ning hindama Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad. 118 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et eestimaalastele meeldib liikuda ja sportida üksinda või koos väiksema seltskonnaga. Kõigile inimestele avatud tervisespordikeskused on liikumiseks ja sportimiseks väga head kohad. Liikumisharrastuse edendamisele aitab kaasa regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine, mis võimaldab parandada piirkonnas (maakonnas) vähemalt ühe kõigile elanikele tasuta kättesaadava tervisespordikeskuse tingimusi. Vastutus piirkonnaüleste tervisespordikeskuste regulaarse hooldamise ja haldamise üle on hajunud ja enamasti katab kõik tervisespordikeskuse ülalpidamisega seotud kulud omavalitsus, kelle territooriumil keskus asub. Teiste omavalitsuste panus keskuste arengusse ja ülalpidamisse on väike või olematu. Kultuuriministeeriumi eelarvest toetati 2017. aastal 9 keskuse arendamist kokku 100 000 euroga ning samas mahus jätkatakse toetamist ka 2018. ja 2019. aastal. Lisaks nimetud toetusele on plaanis luua jätkuvalt regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas, et tagada kvaliteetne võimalus liikumisharrastusega tegelemiseks kõigile elanikele ja kaasata enam inimesi liikuma värskes õhus looduslikus keskkonnas. Keskuste omanikeks on valdavalt kohalikud omavalitsused. Kuna radade kasutamine on inimestele tasuta, ei ole kaasnevate teenuste kasutamisega teenitav tulu piisav selleks, et keskusi arendada ega heal tasemel hallata. Välja on töötatud ettepanekud tervisespordikeskuste arendamiseks koostöös SA Eesti Terviserajad ja kohalike omavalitsuste, maakondade spordiliitude ja SA-ga ETR. Rahvusvahelistele tiitlivõistlustele kvalifitseerunud sportlastele täiendava toetussüsteemi loomise vajaduse analüüsimine. Eesmärk on analüüsida, kas ja millises mahus on vaja luua lisarahastuse toel eraldi toetusmeede koondise tasemel sportlaste ja võistkonnaalade rahvuskoondiste toetamiseks nii täiskasvanute, juunioride kui ka noorte tasandil, mis puudutab osalemist rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning nendeks valmistumist. Praegu ei suuda spordialaliidud alati tagada sportlastele ettevalmistust ja lähetamist tiitlivõistlustele. Paljudel juhtudel peavad lapsevanemad katma noorte ja juunioride tiitlivõistlustel osalemise kulud. On esinenud olukordi, kus tiitlivõistlustel ei osale parim sportlane, vaid see, kes on võimeline enda lähetuskulud ise katma. Vajaduse korral kaalutakse toetusmeetme rakendamist alates 2019. aastast. 2017. aasta juunis tõdeti peaministri, rahandus- ja kultuuriministri kohtumisel soovi ja vajadust praegust sportlastele stipendiumi maksmise korda parandada. Praegu kehtiv stipendiumi regulatsioon ei vasta spordivaldkonna ootustele ja vajab täiustamist. Sellest tulenevalt on Kultuuriministeerium kokku kutsunud töögrupi ning alustanud võimalike lahenduste väljatöötamist. Kaasatud on Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliidud. 2018. aastal soovib töögrupp esitada oma ettepanekud kultuuriministrile ning vajadusel alustada seadusandluse muudatustega. 119 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Spordiseaduse kui valdkonda reguleeriva Spordi laiapõhjalisem sidumine teiste seaduse olemasolu. valdkondadega (nt sotsiaalvaldkond, lõimumine, turism, kaitsevõime). Koostöö tõhustamine Riigikogus vastuvõetud „Eesti spordipoliitika SoMi, KaMi, SiMi ning HTMiga, et panustada põhialused aastani 2030“, mis annab eesmärgid senisest enam spordi ja liikumisharrastuse ja arengusuunad. edendamisse. Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate Programmi Erasmus+ raames toimuvates inimeste arvu stabiilne kasv. Sellele on kaasa projektides osalemine ning teiste riikide aidanud spordiklubide järjepidev kasv ja areng, praktikate uurimine ja kasutamine. sh järjest laiem valik pakutavatest teenustest, „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Alates 2018. aastast rakenduva taotlusvooru toel raames läbi viidud sportlikku eluviisi järgima on võimalik tuua Eestisse senisest enam kutsuvad meediakampaaniad, vastava kirjanduse kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi. väljaandmine, tegevustoetused Suurvõistluste korraldamine Eestis avaldab liikumisharrastust edendavatele spordi- positiivset mõju nii sotsiaalses kui ka organisatsioonidele, 2014. aastal esmakordselt majanduslikus mõõtmes. korraldatud liikumisaasta, 2015. aastast toimuv ELi spordinädal ning 2017. aastal Euroopa Liidu Haldusreformi tulemusena on vähenenud Nõukogu raames toimunud rahvusvaheline kohalike omavalitsuste arv ning haldusreformi konverents ning spordinädala avamine Tartus. tulemusena peaksid kohalikud omavalitsused muutuma tugevamaks ning sellest tulenevalt Vabariigi Valitsus on kokku leppinud, et alates peaks suurenema ka nende võimekus panustada 2018. aastast kaotatakse osaliselt tööandjate senisest enam sporditegevusse. kohustus tasuda töötaja sportimiskuludelt erisoodustusega seotud maks. Järjepidevalt uueneva spordiregistri olemasolu. Sporditaristu parem ja koordineeritum Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv korrastamine, arendamine ja kasutamine. spordi andmekogu, mille eesmärk on arvestuse pidamine Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle sporditegevuse korraldamise, juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks. Spordiregistri olemasolu võimaldab langetada tõenditel põhinevaid poliitilisi otsuseid. Riigieelarveliste vahendite jaotamiseks on Senisest enam tuleb väärtustada treeneri kindlad kriteeriumid. Kehtestatud on elukutset. põhimõtted, mille täitmise alusel on spordiorganisatsioonidel võimalus kvalifitseeruda riigieelarvelisele toetusele. Eesti korraldab igal aastal edukalt mitmeid kõrgetasemelisi tiitlivõistlusi, maailmakarikaetappe, rahvusvahelisi turniire ja muid olulisi võistlusi. Euroopa Liidu kutsenõuetele vastava 8- tasemelise treenerite kutsesüsteemi olemasolu. Kutsega treenerite töötamine spordisüsteemis tõstab usaldusväärsust nii lastevanemate kui ka täiskasvanud harrastajate hulgas. 120 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Laste ja noortega tegelevatele 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele on loodud tööjõukulude toetussüsteem sotsiaalsete garantiide tagamiseks. EOK on oluline koostööpartner, kelle kaudu on hasartmängumaksu vahendite toel tagatud selge ja tõhus olümpiaettevalmistussüsteem. Vabariigi Valitsus on otsustanud toetada aastatel 2018–2020 Kääriku Spordikeskuse väljaarendamist tänapäevaseks treeningkeskuseks. Nõrkused Ohud Mitmete tegevuste koordineerimine riiklikul Väheneb usk ausasse sporti. Spordivõistlustega tasandil vajab täpsustamist ning koostöö manipuleerimine ja dopingujuhtumid mõjutavad ministeeriumide vahel vajab tugevdamist. Need negatiivselt inimeste suhtumist. Selle nõrkused mõjutavad oluliselt ka spordiga tulemusena võib väheneda nii inimeste huvi tegelevaid noori ja neile suunatud programmide spordiga tegelemise, selle jälgimise kui ka elluviimist. toetamise vastu. Rollide jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste Üks suuremaid spordi valdkonna rahastajaid on vahel on ebaselge. kohalikud omavalitsused. Oluliselt on kasvanud spordiobjektide ülalpidamiskulud, mis jätab Paljudel spordialaliitudel ei ole piisavalt rahalisi sporditegevusteks vähem raha. vahendeid, et tagada kõikidele sportlastele ettevalmistus ja lähetamine rahvusvahelistele ELi välisabi vähenemisel tekib üldine surve tiitlivõistlustele. Tippspordi arendamisel esineb riigieelarvele, mis võib mõjutada palju projektipõhist lähenemist, kus spordivaldkonna rahastamist tervikuna tiitlivõistlusteks ettevalmistumine ja osalemine negatiivselt. sõltub ühekordsetest Eesti Kultuurkapitali ja Demograafiline olukord: rahvastik väheneb ja Hasartmängumaksu Nõukogu otsustest. vananeb. See mõjutab nii noor- ja tippsportlaste Paljudel sportlastel puuduvad sotsiaalsed kui ka nende treenerite kandepinda, mis garantiid ning nende peamine sissetulek on omakorda avaldab aastate pärast negatiivset stipendium. Praegu kehtiv stipendiumi mõju Eesti sportlaste esinemisele tiitlivõistlustel. regulatsioon ei vasta kõigile spordivaldkonna ootustele ning vajab ülevaatamist. Sportlaste Sportlane kui elukutse on ühiskonnas järjest sotsiaalsed garantiid on süsteemselt tagatud vähem väärtustatud. Sageli ei ole sportlasele ainult EOK toetust saavatel tippsportlastel. loodud spordis osalemiseks vajalikke tingimusi Väiksematele sihtgruppidele suunatud (tagatud ei ole sotsiaalsed garantiid, spetsiifiliste teenuste pakkumine on väga treeningutingimused, taustajõudude olemasolu) vähene, sh puuetega inimesed ja eakad jne. ja sportlased loobuvad spordis osalemisest Suuremale hulgale regulaarselt spordiga õppimise või töötamise kasuks. tegelevatele noortele ja liikumisharrastusega regulaarselt tegelevatele inimestele ei ole tervisekontroll endiselt kättesaadav. Eestlaste regulaarne liikumisharrastus on viimastel aastatel küll tõusnud, kuid endiselt on suur mahajäämus Põhjamaadest, kus Eurobaromeetri andmetel liigub regulaarselt ligikaudu 70% elanikest. Tervena elatud aastates on suur mahajäämus Põhjamaadest (meestel ca 121 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 20 ja naistel 16 aastat vähem Rootsiga võrreldes). See põhjustab elukvaliteedi languse, vähema sotsiaalse kaasatuse jne. ELi finantsperioodi 2014–2020 eesmärkide saavutamisel, kus peamine eesmärk on hõive tõstmine ja üks peamisi probleeme tervisest tulenevate probleemide tekkimine tööhõivest väljalangemisel, ei ole arvestatud spordi ja liikumisharrastuse rolli, arvestades tööealise elanikkonna vähenemist ja vananemist riigis. Treenerite tööjõukulude toetust on rakendatud alates 2015. aastast. Perioodil 2015–2017 ei ole eelarvelised rahalised vahendid olnud piisavad, et tagada kõigile 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele tööjõukulude toetus planeeritud mahus. 2017. aastal treenerite tööjõukulude toetuse määrusesse sisseviidud muudatus ja eelarveliste vahendite oluline tõus võimaldavad täiskoormusega töötavale treenerile koostöös spordiorganisatsioonidega maksta brutotöötasu vähemalt 850 eurot kuus, mis aga jääb endiselt maha riigi keskmisest brutotöötasust kuus. Treenerite töötasu ei ole veel konkurentsivõimeline Eesti keskmise brutotöötasuga. Paljudel spordialadel puudub Eestis korralikul tasemel treening- ja võistluskeskus. Liikumist soodustavale elukeskkonnale ei pöörata piisavalt tähelepanu. Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Jätkuvalt on vajalik tegeleda treenerite töötingimuste parandamisega ja nende sotsiaalse panuse väärtustamisega, et tagada üleriigiliselt vajalik inimressurss, kes aitaks kasvatada noortes spordiarmastust ning arendaks nende kehalisi võimeid ja oskusi. Eestis on treenerite teemat aktiivselt arendatud enam kui 10 aastat. Just tänu saavutatud edusammudele valiti treenerite roll ühiskonnas spordivaldkonna peateemaks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodil 2017. aastal. Treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab väga paljusid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele, näiteks tervishoiule. Treenerid kui väärtuste ja eluks vajalike sotsiaalsete oskuste õpetajad, elukvaliteeti tõstvate liikumisharjumuste kujundajad ning ühiskonna sidustajad aitavad kaasa tänapäeva ühiskonna ees seisvate oluliste väljakutsete lahendamisele. Treenerite roll ühiskonnas on oluliselt laiem kui suurendada vaid sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel. Treeneritesse on vaja jätkuvalt panustada, kuna nad kannavad endas laiemat ühiskondlikku rolli. Lähiaastate eesmärk on tõsta jätkuvalt treenerite brutotöötasu. Selle eesmärgi saavutamisele on oluliselt kaasa aidanud riikliku treenerite tööjõukulude toetussüsteemi rakendamine, mis on kasutusel 2015. aastast. Riiklik tööjõukulude toetussüsteem on rakendunud rahaliste 122 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 vahendite puuduse tõttu vaid osaliselt. Olukorra lahendamiseks on vaja järgmistel aastatel suurendada treenerite tööjõukulude toetuseks ette nähtud riigieelarveliste vahendite mahtu. Sel viisil on võimalik tagada vajalik inimressurss, kes aitab kasvatada noortes spordiarmastust ning arendab nende kehalisi võimeid ja oskusi, mis omakorda aitab suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel. 2) Senisest enam tuleb panustada võitlusesse dopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise vastu. Ennekõike tuleb tõsta sportlaste, treenerite ja teiste taustajõudude teadlikkust. Vajalik on tõsta SA Eesti Antidoping korraldatavate teavitustegevuste ja dopinguproovide mahtu. Koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga tuleb võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu ja täiendada Eesti seadusi. 3) Regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate elanike osakaal on viimastel aastatel küll stabiilselt tõusnud, kuid endiselt on oluline pöörata tähelepanu inimeste liikumisharjumustele, sest 33% elanikest ei tegele liikumisharrastusega üldse. Regulaarne liikumine aitab mitmeid haigusi ennetada ja ülemäärast kehakaalu vähendada. Riigi ülesanne on ennekõike tingimuste loomine liikumisharrastusega tegelemiseks. Tööandjate vabastamine osaliselt töötaja sportimiskuludelt erisoodustuse tasumise kohustusest aitab kaasa liikumist soodustava keskkonna loomisele. Eelseisvatel aastatel on kavas koostöös kohalike omavalitsustega analüüsida liikumispaikade arendamist ja toetamist. Tervena elatud aastad määravad inimeste elukvaliteedi. Samuti ollakse hea tervisega sotsiaalselt aktiivsemad ja elanikkond on tegusam. Soovime liikumisharrastuse suurendamiseks teha tõhusamalt koostööd teiste ministeeriumidega. 4) Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise koostöö parandamine ja laiendamine eesmärgiga tagada sotsiaalselt aktiivsete ühiskonna liikmete kasvatamine, kogu elanikkonna teadlikkuse tõstmine tervislike eluviiside järgimise vajalikkusest ja mitmesuguste tegevuste ellukutsumiseks erinevate sihtgruppide (näiteks eakad ja erivajadustega inimesed) kaasamiseks. 5) Sporditegevuse korraldamise eesmärkide ja rollijaotamise määratlemine riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil silmas pidades haldusreformi elluviimisel tekkinud suuremaid omavalitsusi ja eeldatavalt nende võimekuse kasvu. 6) Paljudel spordialaliitudel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada kõikidele koondise tasemel sportlastele ja võistkondlike alade koondvõistkonna liikmetele ettevalmistus ja lähetamine rahvusvahelistele tiitlivõistlustele – seda nii täiskasvanute, juunioride kui ka noorte tasandil. Tippspordi arendamisel esineb palju projektipõhist lähenemist, kus tiitlivõistlusteks ettevalmistumine ja osalemine sõltub Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu ühekordsetest otsustest. Kultuuriministeerium on nimetatud teemat analüüsinud 2017. aastal ning seadnud eesmärgiks luua lisarahastuse toel eraldi toetussüsteem koondise tasemel sportlaste ja võistkondlike alade koondvõistkondade toetamiseks. Analüüsi ettepanekuid on kavas tutvustada Vabariigi Valitsusele võimaliku lahenduse leidmiseks riigieelarveliste rahaliste vahendite toel. 123 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 7) Lahendamist vajab sportlastele makstavate stipendiumide teema. Kultuuriministeerium on kaasanud ühistele aruteludele Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Eesti Olümpiakomitee esindajad. Leiti, et praegune stipendiumisõnastus seaduses – tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste ja oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks – on liiga laialt tõlgendatav. Peamine vaidlusobjekt on hinnang, kas tegemist on töösuhtega, mis peaks olema tasustatud töötasuna või vabatahtliku sporditegevusega, kus stipendiumi maksmine tegevuse toetamiseks on õigustatud. Jõuti järeldusele, et kõikide osapoolte huvides on vajalik selgema õigusruumi loomine. Kuna eri valdkondade (sport, kultuur, haridus, usulised ühingud) iseloomud ja sihtgrupid on erinevad, siis on vaja kasutada eri valdkondade puhul erinevat lähenemist. Arvestades küsimuse olulisust ja keerukust, on seadusemuudatuste väljatöötamiseks vajalik seotud isikuid kaasava töögrupi moodustamine, et jõuda vajaliku lahenduseni. 8) Eesti spordimaastikul puudub spordilaagrite läbiviimiseks tänapäevane ühtne kompleks, kus oleks võimalik tegeleda alaspetsiifiliselt ning samaaegselt oleks tagatud kõrvaltegevuste (treeningtegevuse analüüs, meditsiin, toitlustamine ja ööbimine) võimaldamine. Aastatel 2018–2020 on kavas renoveerida amortiseerunud Kääriku spordikeskus ajakohaseks treeningkeskuseks. Renoveeritakse olemasolev kergejõustikustaadion, rajatakse kunstmurukattega jalgpalliväljak ja pallimängude spordihoone, uuendatakse spordihotell ja ehitatakse välja võistkonnamajad. Käärikule tekkiv moodne treeningkeskus annab suuremale osale spordialadest võimaluse treenida Eestis, mitte välismaa spordibaasides. Kääriku spordikeskuse väljaarendamisega lahendatakse üks spordivaldkonna kauaaegne kitsaskoht. 124 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3. Tulemusvaldkond: lõimumine 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis kokku ligi 190 rahvuse esindajaid. 69% elanikkonnast on eestlased, 25% venelased, 2% ukrainlased, 1% valgevenelased ning 0,8% soomlased. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga elab rahvastikuregistri andmetel Eestis 1 354 776 elanikku, kellest 1 257 734 on Eesti kodanikud. Kehtiva elamisloa alusel elab Eestis 77 268 24 määratlemata kodakondsusega isikut ehk 5,7% elanikkonnast. Teiste riikide kodakondsusega isikutest on kõige rohkem Venemaa (88 964) ja Ukraina kodanikke (8278). ELi kodanikest elab Eestis enim Soome kodanikke (8238). 2017. aastal sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 826 isikut. Euroopa Liidus on viimastel aastatel järsult kasvanud rahvusvahelise kaitse taotluste arv, mis 25 oli nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal umbes 1,3 miljonit . Rändekriis toob uusi väljakutseid ka Eesti lõimumispoliitikasse. Eelseisvatel aastatel tuleb rohkem tähelepanu pöörata uussisserändajate, sh rahvusvahelise kaitse saanud inimeste lõimumise toetamisele ning mitmekesisust väärtustava poliitilise kultuuri kujundamisele ühiskonnas. Lõimumistegevused lähtuvad valdkondlikus arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ seatud eesmärkidest ja plaanitud meetmetest, samuti kohustustest ja eesmärkidest, mida toob kaasa Eesti liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides, ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute järgimine ning Euroopa Liidu tasandil kindlaks määratud ja kooskõlastatud õigus- ja tegevuspõhimõtete raamistiku arvestamine. 26 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustest lähtudes on ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades (eesti keele oskus, riigiidentiteet, kodakondsus jt) suurenenud. Monitooringu põhjal soovib 55% määratlemata kodakondsusega isikutest endale Eesti kodakondsust, muukeelsest elanikkonnast ei oska eesti keelt üldse 10% (2015. aasta EIMi järgi oli see 15%). Samas on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega endist viisi kõige nõrgemad (vähene eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, väiksem osalus Eesti kultuurielus jne). Lõimumine on ühiskonda tervikuna läbiv protsess. Tähelepanu tuleb pöörata kogu ühiskonna väärtusorientatsioonide kujundamisele, avatud hoiakute suurendamisele ning lõimimisele kui kahesuunalisele protsessile, mis hõlmab ka eestlaskonda. Jätkuvalt tuleb panustada eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise toetamisele ühiskonnas. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Võrdse kohtlemise põhimõtete teadvustamine ja rakendamine aitab vältida rahvusest ning rassilisest kuuluvusest tingitud ebavõrdsust ja eraldatust, mis omakorda toetab sidusa ühiskonna loomise eesmärki. Lõimumist toetavate hoiakute avatumaks muutmisel on oluline roll kommunikatsioonil ning eri ühiskonnarühmade aktiivsetel ja positiivsetel kontaktidel. Lõimumispoliitika on horisontaalse iseloomuga ja hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut 24 Kehtiv elamisluba või -õigus oli 01.01.2018. a seisuga 80 339 määratlemata kodakondsusega isikul (allikas: PPA), isikute tegelik elukoht pole teada. 25 Eurostati andmed: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/13562.pdf 26 Uuringu viisid läbi Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Järgmine integratsioonimonitooring viiakse läbi 2020. a. 125 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 poliitikavaldkonda. Teadmistepõhise ja tulemusliku poliitika kujundamiseks ja selle edukaks elluviimiseks tuleb suurendada eri organisatsioonide vahelist koostööd (avaliku- ja erasektori ning kodanikuühiskonna tasandil) ning seirata ühiskonnas toimuvaid lõimumisprotsesse. Tugevdamist vajab koostöö lõimumisvaldkonnas kohalike omavalitsuste ning erasektoriga. Tagamaks lõimumist toetavate tegevuste jätkusuutlikkust, arendatakse kohaliku omavalitsuse kui teenusepakkuja potentsiaali valdkondlike eesmärkide elluviimisel, sh suurendatakse kohalike omavalitsuste informeeritust lõimumisvaldkonnas toimuvatest arengutest ja võimalustest sellesse panustada. Kultuuriministeerium aitab kaasa Eesti kodakondsuse väärtustamisele ning määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamisele Eesti ühiskonnas ja sellega seotud teavitustegevustele. Selleks on kavas tutvustada määratlemata kodakondsusega isikutele muudatusi kodakondsuse seaduses ja pöörata tähelepanu teadlikkuse tõstmisele kodakondsuse omandamise võimalustest. Eraldi tähelepanu väärivad määratlemata kodakondsusega isikud, kes valdavad enda hinnangul eesti keelt hästi, kuid ei soovi erinevatel põhjustel kodakondsust taotleda. Kaasamaks sihtgruppi kodanikuühiskonna algatustesse, edendatakse kodakondsust väärtustavaid teavitustegevusi ja ametkondadevahelist koordineeritud koostööd. Riigikeele oskus on eeldus ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks ning lõimumist toetavate väärtushoiakute levikuks ja kinnistumiseks vähelõimunud elanikkonnas. Eesti keelest erineva emakeelega püsielanike riigikeele oskuse parandamiseks pakutakse eesti keele kursusi, keele praktiseerimiseks keeleklubisid, keelekohvikuid, õpilasvahetusi jt mitteformaalse õppe vorme. Eesmärgiga tagada sihtgrupile kvaliteetne ja järjepidev eesti keele õpe, luuakse 2018. aastal koostöös Tartu Ülikooli ja teiste valdkondlike koostööpartneritega Tallinnas ja Narvas eesti keele majad, mis korraldavad eesti keele kursusi, tegelevad keeleõpetajate täienduskoolitusega ja keeleõppe nõustamisega ning pakuvad eesti keele omandamist toetavaid tugimeetmeid. Arvestades varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arvu kasvu Euroopa Liidus, avaldas Euroopa Komisjon 13.05.2015 Euroopa rände tegevuskava, mis nõuab liikmesriikidelt kiireloomulisi ja pikaajalisi meetmeid rahvusvahelise kaitse saajate kohanemise ja lõimumise toetamiseks. Sellest tulenevalt arendab Kultuuriministeerium välja meetmeid ja tegevusi rahvusvahelise kaitse saajatele koostöös partnerministeeriumide ja - organisatsioonidega. Kultuuriministeerium aitab kaasa eri rahvusest noorte vastastikuste kontaktide tekkele ja soodustab nende osalemist kodanikuühiskonnas. Võrreldes vanemaealiste eesti keelest erineva emakeelega püsielanikega, on muukeelsete noorte lõimumisnäitajad paremad. Nad valdavad paremini eesti keelt, nende hulgas on rohkem Eesti kodanikke ning nad usaldavad riigiinstitutsioone peaaegu sama palju nagu nende eakaaslastest eestlased. Lõimumise seisukohalt on oluline seda positiivset arengut toetada ja kindlustada, pakkudes noortele nende huvidele vastavaid koostöövõimalusi. Suuremat tähelepanu vajab Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamine poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse. Selleks rakendatakse Ida-Virumaa tegevuskavas plaanitud meetmeid ja tegevusi kõikides Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondades. Rahandusministeeriumi eestvedamisel on koostamisel täiendav Ida- Virumaa programm fookusega elavdada ettevõtlust Ida-Virumaal. 126 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Tugevused Võimalused Sihtrühmade, KOVide, valitsus- ja Tõhustada eri sektorite (KOV, erasektor, rakendusasutuste laialdane kaasamine vabaühendused) vahelist koostööd valdkondliku arengukava elluviimisse ja lõimumisvaldkonna eesmärkide elluviimisel. poliitika planeerimisse. Erinevate poliitikavaldkondade koostöö eri Laiendada kultuurilist lõimumist, mis toetab valitsustasanditel aitab kaasa osasaamist, kaasamist ja ühistegevusi Eesti poliitikaeesmärkide elluviimisele. kultuurielus ja ühiskonnas laiemalt. Eesti keele oskuse järjepidev paranemine Kasutada naturalisatsioonitempo tõstmiseks sihtrühma hulgas, sh eesti keele oskuse sihtgrupi motiveerimist, sh individuaalset positiivse sümboolse tähenduse suurenemine lähenemist ning avalikke arutelusid, teavitamaks eesti keelest erineva emakeelega rahvastiku Eesti kodakondsuse saamise võimalustest. seas. Suuremat tähelepanu pöörata määratlemata kodakondsusega isikutele, kes valdavad enda Eesti keele õppimise mitteformaalsete vormide hinnangul eesti keelt hästi. Ajakohaste ja ja võimaluste loomine vähelõimunutele ja interaktiivsete õppevormide laiem kasutamine. kohanemisprogrammi rakendamine Eesti keele õppes pöörata enam tähelepanu eesti uusimmigrantidele, sihtgrupi kaasamine keele õpetamise kvaliteedile ning õppe ühiskonnaellu. paindlikkusele. Määratlemata kodakondsusega isikute arvu Arendatakse edasi digitaalset õppevara vähenemine. iseseisvaks keeleõppeks piiratud õpi- ja praktiseerimisvõimalustega inimestele, kes on Rahvusvähemuste kultuuriühenduste olemasolu õppinud eesti keelt 0–A2 tasemel keeleõppe ja pikaajaline toimimine. Sihtrühma aktiivse osa keskkonnas „Keeleklikk“. motiveeritus panustada lõimumisse. Teisest rahvusest noorte usaldus Eesti Arvestades ressursside nappust täiskasvanute riigiinstitutsioonide vastu on lähedane keeleõppe korraldamiseks, prioriseerida eestikeelsete noorte omale, st oluliselt kõrgem keeleõppes osalevaid sihtrühmi. Suurendada kui venekeelsel vanemal põlvkonnal. Eesti erialase keeleõppe kättesaadavust töötavatele riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis inimestele eesmärgiga tõsta nende on seotud teistest rahvustest Eesti inimeste konkurentsivõimet tööturul. kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega, on head. Tõusnud on Aidata kaasa eri rahvusest noorte vastastikuste võrdsete võimaluste tajumine ühiskonnaelus kontaktide tekkele, toetada noorte huvidele 27 osalemisel . vastavaid koostöövõimalusi, sh õpilasvahetusi, keele-ja noortelaagreid, noortekohtumisi. Toetada rahvusvähemuste organisatsioonides aktiivseid ühise kultuuriruumi tekkesse panustajaid, pakkudes neile koolitusi ja toetades nende koostööd riigi ja omavalitsustega. Toetada lõimumiskava tegevuste abil kõigi Valdkondliku arengukava ja ELi uue sihtrühmade üleselt tegevusi, mis suurendavad finantsperioodi rõhuasetus on lõimumise laiemal osalust tööturul. See võimaldab kaasata kontekstil ning see toetab inimeste võimekust erinevaid sihtrühmi lõimumisprotsessi kõige osaleda tööturul. laiemalt. Kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike 27 EIM 2017 127 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Lõimumist toetavate hoiakute avatumaks avatuse suurendamine ja lõimumist toetavate muutmiseks on tõhustatud hoiakute kujundamine, sallivuse suurendamine kommunikatsioonitegevusi, sh on tööd ühiskonnagruppide vahel. alustanud venekeelne telekanal ETV+. Lõimumistegevuste kvaliteetseks planeerimiseks Toetatakse kultuurilist ja keelelist mitmekesisust analüüsitakse lõimumispoliitika tegevuste töökohtadel eesmärgiga kujundada avalik sektor säästlikkust, tõhusust ja mõjusust uue võrdse kohtlemise edendamisel tööandjana valdkondliku arengukava koostamiseks. teenäitajaks. Nõrkused Ohud Lõimumine kui valdkondadeülene Valdkonna kui kahepoolse protsessi mitte- poliitikavaldkond nõuab selget ja laialdast tunnustamine, alarahastatus, nõrk koordinatsioon strateegilist planeerimist. ja vastutuspiiride hajumine, mis ei võimalda poliitikaeesmärke realiseerida. Lähitulevikus Töötuse määr, s.o töötute osakaal kõigist potentsiaalselt suurenev sisseränne paneb riigile tööturul aktiivsetest inimestest on teistest suurema koormuse pakkuda uussisserändajatele, rahvustest inimeste seas kõrgem kui eestlaste pagulastele ja rahvusvahelise kaitse saajatele seas. Sihtrühma toimetulekuraskused teenuseid ning kujundada nende kohanemiseks peegeldavad nende osalemist ühiskonnaelus. ja hilisemaks lõimumiseks soodne väärtusfoon, mis vajab rohkem ressursse. Erinevatest rahvustest noorte kaasamise võimekus kodanikeühendustesse, sh Lõimumisteenuseid rahastatakse valdavalt rahvakultuuriseltside tegevusse, on madal. Euroopa Liidu struktuurifondidest. Euroopa Komisjon on otsustanud vähendada rahastamist Ebavõrdsust tööturul, sh karjääritegemise uuel perioodil ning alates 2021. aastast tuleb võimalustes, tunnetavad rohkem nooremas lõimumispoliitikas kasutada senisest rohkem 28 tööeas teisest rahvusest inimesed. riigieelarvelisi vahendeid, mille maht ei pruugi jääda samaks ning lõimumisteenuste ja - Määratlemata kodakondsusega isikute hulk meetmete maht võib seetõttu väheneda. väheneb aeglaselt. Määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas on palju Eestis Kasvav sallimatuse ja võõristustunde teke sündinud ja eesti keelt oskavaid noori, kes ühiskonnas eri kultuuridest, rahvustest ja võiksid taotleda Eesti kodakondsust, aga ei tee religiooniga inimeste vastu takistab sidusa seda erinevatel põhjustel. ühiskonna teket ja suurendab ühiskonnasiseseid konflikte. Lõimumisvaldkonna ja Rahvuskultuuriseltsid ja vähemusrahvuste rahvusküsimuse jätkuv politiseerimine kultuuriühingud on organisatsiooniliselt nõrgad. valimisvõitluses toob kaasa rahvusrühmade Pakutavate eesti keele kursuste ebaühtlane vastandumise ja nõrgestab valdkonnas tehtud kvaliteet pärsib õpimotivatsiooni. edusamme. Ühise kommunikatsioonivälja piiratus. Eesti Riikliku rahastuse vähesus ei toeta eri rahvus- ja infokanalite vähene kasutatavus Ida-Virumaal. vähemuskultuuride sidusat arengut ega Uussisserändajatele tugiteenuseid pakkuvate kontaktvõrgustike teket ühiskonnas, alandab ingliskeelsete infokanalite vähesus. organisatsioonide arenguvõimekust, sh noorte kaasamist organisatsioonide töösse nende Ühiskonnas on hirmud seoses rändepoliitikaga. jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eesti avalikkuse Kohalike omavalitsuste vähene huvi ja aktiivsus vähene teadlikkus eri rahvuskultuuriseltside lõimumist toetavate tegevuste läbiviimisel. tegevusest. Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on võrreldes Sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse teiste Eesti piirkondadega läbivalt nõrgemad. tajumine teisest rahvusest elanike seas suurendab Ida-Virumaa linnades on teisest rahvusest nende rahulolematust ja umbusaldust Eesti riigi 28 EIM 2017 128 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 elanike enesehinnanguline riigikeele oskus vastu, mida on võimalik välispoliitiliselt kõige madalam. kasutada Eesti sisemise stabiilsuse nõrgestamiseks. Samuti tajutakse venekeelsete koolide osalisele eestikeelsele aineõppele Teistest rahvustest elanike kui tervikgrupi ülemineku reformi tulemusi negatiivsena. usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on Pagulaste kohanemise ja lõimumise toetamiseks võrreldes eestlastega endiselt oluliselt madalam. mõeldud teenused ei ole piisavad. See võib suurendada kultuuridevaheliste konfliktide Eesti rahvuskaaslaste poliitika vähene esinemist Eestis. teadvustamine, vastutuse hajusus ja valdkonna alarahastatus. Ühiskonna sotsiaalse sidususe nõrgenemine annab võimaluse kasutada konfliktiallikana Hõimurahvaste identiteedi, kultuuri ja keele eesti- ja venekeelse rahvastiku vastandumist. säilitamist soodustavat tegevust tõlgendab Venemaa Föderatsioon riigivastase tegevusena. Välismaalt tagasipöörduvatele Eesti kodanikele pakutakse liiga vähe ühiskonda tagasisulandumist ja tööturul rakendamist toetavaid teenuseid, mistõttu jääb kasutamata sihtgrupi potentsiaal tööturul ja Eesti riigi mainekujunduses ning kultuuriekspordis. Eesti diasporaa tegevuste ja potentsiaali vähene teadvustamine ühiskonnas, koostöö puudumine Eesti ja eestlaste diasporaade vahel erinevates eluvaldkondades. Hõimurahvaste identiteedi säilitamist oma kultuuri ja keele kaitseks, sh koostöösoovi Eesti, Soome ja Ungariga tõlgendavad Venemaa võimud vääriti ja ülipolitiseeritult, mis takistab kultuurikontaktide teket riiklikul, kohalikul ja kodanikuühiskonna tasandil. Riskide maandamiseks vajalikud tegevused 1) Lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamine on pikaajaline protsess, millesse on kaasatud suur hulk eri organisatsioone ja mille tegevused hõlmavad paljude ministeeriumide tegevusvaldkondi. Administratiivselt on riskiks vähene koordinatsioon eri institutsioonide vahel, mille tulemusena võib poliitika rakendamine olla ebatõhus. Riski maandab arengukava „Lõimuv Eesti 2020“, mis on koostatud eri ministeeriumide ja sidusgruppide koostöös ning mille elluviimist koordineerib ministeeriumidevaheline juhtrühm ja -komitee. Samuti on lisandunud ministeeriumide omavahelist koostööd suurendavad koostöövormid: Siseministeeriumi juures tegutsev pagulaste koordinatsioonikogu, lõimumise kevadine akadeemia Koolimäel, Kultuuriministeeriumi ja teiste ministeeriumide omavahelised koostööpäevakud, Integratsiooni SA ja Kultuurministeeriumi igakuised kokkusaamised, samuti koolitused ja infopäevad kultuuriasutustele. 2) Sihtrühma aspektist on riskiks seni elluviidud tegevuste lõppemine, nende mahu või kättesaadavuse vähendamine (näiteks keeleõpe), kuid eelkõige sihtgrupi motivatsioonipuudus. Riski maandavad arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ planeeritud erinevad kommunikatsiooni- ja teavitustegevused ning koalitsioonileppest tulenevate keelemajade loomine Narva ja Tallinnasse. 129 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 3) Valdkonna eesmärkide saavutamine tugineb nii riigieelarvelisele kui ka Euroopa Liidu poolsele rahastamisele. Riski maandamiseks on lõimumist tagavad teenused vaja välja kujundada sellisena, et need oleksid jätkusuutlikud ka pärast Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusperioodi lõppemist. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2014– 2020 vahendite lõimumismeetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ väljumisstrateegia on kirjeldatud toetuse andmise tingimustes. Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi 2020+ planeerimine võtab arvesse valdkondlikke riske ja väljakutseid. 4) Suuremat tähelepanu vajab lõimumispoliitika sidusus diasporaapoliitikaga – seda nii Eesti diasporaa tagasipöördumise kui ka teiste riikide, sh Venemaa Föderatsiooni kaasmaalaspoliitika ja mõjutustegevusega Eestis. Ühistele väärtustele tugineva riigiidentiteedi loomine avalikus sfääris eri rahvusrühmade vahel võimaldab tagada Eesti ühiskonna sisemise sidususe ja turvalisuse. Riskide maandamise tegevuste planeerimiseks viis Haridus- ja Teadusministeerium 2015. aastal läbi rahvuskaaslastele suunatud poliitika mõju-uuringu, millele toetudes plaanitakse edasised valdkondlikud tegevused. 5) Hõimuliikumist toetav koostöö soome-ugri rahvastega ja nende asukohamaadega põhineb Haridus- ja Teadusministeeriumi koordineeritud Hõimurahvaste programmil ja vastavate riikide vahelistel koostöölepingutel. Kultuurialast koostööd hõimurahvastega nii riigisiseselt kui ka välisriikides viib ellu Fenno-Ugria Asutus. Hõimuliikumisega seotud partnerorganisatsioonidega ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöös tagatakse hõimurahvastele suunatud poliitika jätkusuutlikkus. 6) Toetatakse jätkuvalt välismaal eesti kultuuri säilitamist ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamist ning väliseestlaste kaasamist Eesti kultuuriellu. Parandamaks lõimumise näitajaid Ida-Virumaal, viib riik Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: Narva Vaba Lava, Integratsiooni SA, Eesti Keele Maja, Sisekaitseakadeemia praktikbaas. 7) Kultuuriministeerium toetab erinevate suursündmuste, sh festivalide läbiviimist nii Narvas kui ka mujal Ida-Virumaal, et elavdada teiste piirkondade teadlikkust Ida-Virumaast ning kohalikku ettevõtlust. 130
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel