Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Eesti Rahvusraamatukogu hoone
mälestiseks tunnistamiseks
Koostaja: Kersti Siim
nõunik
Tartu 2017
Sisu
1. Üldandmed ............................................................................................................................. 3
2. Hinnang hoone vastavusele kaitse kriteeriumidele ................................................................ 3
2.1. Teemakohased uuringud, inventeerimised ...................................................................... 3
2.2. Samatüübiliste mälestiste võrdlev analüüs ...................................................................... 3
2.3. Objekti vastavus ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumidele ................................... 4
3. Menetluse käik ....................................................................................................................... 5
3.1. Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks ............................................................................. 5
3.2. Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine ..................................................... 5
4. Mälestiseks tunnistamise põhjused ........................................................................................ 6
5. Mälestise andmed ................................................................................................................... 6
5.1. Ettepanek mälestise nime kohta: ..................................................................................... 6
5.2. Ettepanek mälestise liigi kohta:....................................................................................... 6
5.3. Kaitsevöönd:.................................................................................................................... 7
LISAD ........................................................................................................................................ 8
1. Eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta
2. Mälestiseks tunnistamise ettepanek 9.12.2016
3. Muinsuskaitseameti teavituskiri 4.07.2016
4. Eesti Rahvusraamatukogu kiri 8.07.2016
5. Muinsuskaitseameti kiri omanikule 21.03.2017
6. Muinsuskaitseameti kiri arhitektile 21.03.2017
7. Muinsuskaitseameti kiri sisearhitektile 21.03.2017
8. Arutelu protokoll 25.04.2017
9. Muinsuskaitse Nõukogu otsus 14.09.2017
10. Teavituskirjad Muinsuskaitse Nõukogu toimumisest ja otsusest
11. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu kiri 13.11.2017 ja Muinsuskaitseameti vastus
12. Arutelu protokoll 17.01.2018
13. Muinsuskaitseameti kiri 7.02.2018 ja Rahvusraamatukogu vastus 8.02.2018
2
1. Üldandmed
Käesolev eksperdihinnang on koostatud hinnangu andmiseks Eesti Rahvusraamatukogu hoone
vastavusele riikliku kaitse kriteeriumidele, hoone mälestiseks tunnistamise asjaolude
selgitamiseks, menetluskäigust ülevaate andmiseks ja hoone mälestiseks tunnistamise
ettepaneku sõnastamiseks.
Eesti Rahvusraamatukogu
Asukoht: Harju maakond Tallinn Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2, KÜ 78401:107:0570
Rajamisaeg: 1993. a
Autor: RPI Eesti Projekt, arhitekt Raine Karp, sisearhitekt Sulev Vahtra
Funktsioon: raamatukogu
Omanik: Eesti Rahvusraamatukogu
2. Hinnang hoone vastavusele kaitse kriteeriumidele
2.1. Teemakohased uuringud, inventeerimised
Eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimiseks on Kultuuriministeeriumi tellimusel 2007-2012.a läbi
viidud projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja
analüüs.“ Selle raames inventeeriti Eesti uuemat arhitektuuripärandit esmalt maakonnakaupa
ning koostati neli alusuuringut. Kaardistati üle 3000 objekti ning nende seast valis projekti
ekspertkomisjon1 välja 130 ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele
vastavuse kohta. Rahvusraamatukogu kohta projekti käigus piiratud aja ja ressursside tõttu
eksperdihinnangut ei koostatud, kuid see valiti nende hulka, millele perspektiivis peaks
eksperdihinnangu koostama. Hoonet on käsitletud Tallinna nõukogudeaegse ehituspärandi
ülevaates2 väärtusliku hoonena, mis võtta arvele ning kaaluda mälestiseks tunnistamise
vajadust.
Raine Karbi loomingut käsitleva ülevaate / uuringuna võib käsitleda 2016. a välja antud
raamatut „Arhitekt Raine Karp.“ Monograafia autor Mait Väljas on koostanud ka
Rahvusraamatukogu eksperdihinnangu (LISA 1), st hoone väärtust on hinnatud kogu Raine
Karbi loomingu kontekstis.
2.2. Samatüübiliste mälestiste võrdlev analüüs
Nii nagu igal riigil on üks parlamendihoone ja üks rahvuslik (kunsti)muuseum, on tal ka üks
rahvusraamatukogu. Need on hooned, mida ehitatakse sajanditeks. Rahvusraamatukogu on
unikaalobjekt, samatüübilisi mälestisi sisuliselt ei ole. Teataval määral on võrreldav kümme
aastat varem valminud suure esindusliku raamatukogu hoonega Tartus, Tartu Ülikooli
raamatukoguga, mis tunnistati mälestiseks 29. mail 2017. a.
Kaitsealuse 1980ndate arhitektuuri nimekiri sisaldab praegu ainult Tallinna Linnahalli (autor
samuti Raine Karp) ning hiljuti lisandunud Paide kultuurimaja. Postmodernistlikku
arhitektuuristiili esindajaid mälestiste seas rohkem ei ole. Taasiseseisvumisajal valminud
ehitistest on Rahvusraamatukogu esimene, mida mälestiseks tunnistatakse.
1
Ekspertkomisjoni koosseis: Lilian Hansar, Jaak Huimerind, Mart Kalm, Merle Kinks, Epp Lankots, Ilme
Mäesalu, Oliver Orro, Heiki Pärdi, Anneli Randla, Leele Välja.
2
http://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf
3
2.3. Objekti vastavus ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumidele
Kriteerium Kriteeriumi selgitus
1. Vanus Hoone valmis 1993. a.
Projekt aastast 1984, ehitustööd algasid 1985. a.
2. Autentsus Hoone on säilinud algses mahus, valdavalt algse postmodernistliku arhitektuurse
ehk ehedus välisilme, plaanilahenduse ja interjööridega.
3. Interjööri või Tulenevalt vähestest muutustest raamatukogu toimimisloogikas, on erakordselt
sisseseade hästi säilinud ka hoone interjöörid. Juba iseenesest imposantsele arhitektuurile
säilivus annavad lisaväärtust suur hulk spetsiaalselt hoone jaoks loodud kunstiteoseid
Eesti tuntud kunstnike poolt.
Objektiga seotud (füüsilised) väärtused
4. Funktsiooni Projekti algfaasis kavandatud kui Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik
järjepidevus Raamatukogu, 1988. a alates Eesti Rahvusraamatukogu.
5. Haruldus Arhitekt Raine Karbile isikupärases arhitektuurikeeles projekteeritud
unikaalteos, mis kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalteose
loomisel.
6. Tüüpilisus -
7. Silmapaistvus Hoone on silmapaistev eelkõige oma arhitektuurse ja sisearhitektuurse
terviklikkuse poolest ning esinduslik postmodernistliku stiili näide Eestis.
8. Terviklikkus Hoone toimib oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete
ehk (tsaariaeg, esimese vabariigi aeg, nõukogude periood) keskel ruumi organiseeriva
ansamblilisus dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ning hoone paiknemine
Kontekstuaalsed väärtused
Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv tänavatasapinna suhtes tingib
varieeruvad vaated.
9. Silmapaistva Nii nagu igal riigil on üks parlamendihoone ja üks rahvuslik (kunsti)muuseum,
mõju või on tal ka üks rahvusraamatukogu. Need on hooned, mida ehitatakse sajanditeks.
sümboolse
tähendusega
hooned
10.Tähtsus Rahvusraamatukogu oli Laulva Revolutsiooni ja üleminekuaja perioodil oluline
ajalooprotsessis objekt, mille valmimine keerulistel aegadel oli rahvuslik eesmärk ja saavutus.
Assotsiatiivsed
Osaliselt tehti töid talgukorras: 1988. a toimusid Rahvarinde algatatud
kaablikraavi kaevamise talgud, et varustada hoone ehitamist vajaliku elektriga.
väärtused
11. Seos Arhitekt Raine Karp, sisearhitekt Sulev Vahtra.
üldtuntud Rait Präätsi vitraažid, Enn Põldroosi fresko.
isikutega
Tehniline Hea.
arvestatak
seisukord
Kasutusväärtus Kasutatav algupärases funktsioonis raamatukoguna ning hoonesse on võimalik
Lisaks
tuua ka lisafunktsioone.
se
4
3. Menetluse käik
3.1. Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks
Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistamiseks tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet.
Päevakorras on hoone ulatuslikud rekonstrueerimistööd, millest tulenevalt tellis Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond hoone mälestise tunnustele vastavuse
väljaselgitamiseks eksperdihinnangu arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt (vt LISA 1 ja 2).
Ettepanekut toetab Muinsuskaitseametit nõustav ehitismälestiste eksperdinõukogu. Väljavõte
13.02.2017 koosoleku protokollist:
Peale arutelu eksperdinõukogu otsustas: Tunnistada Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks.
Toomkuninga tn pikendus peaks jääma läbitavaks, see on osa algsest ideest. Kaitsevööndiks
määrata krunt – hoone ümbrus koos pargialaga.
3.2. Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine
Omanikku teavitati menetluse algatamisest ja küsiti arvamust 4.07.2016 kirjaga nr 1.1-7/1445
(vt LISA 3).
Eesti Rahvusraamatukogu vastas 8.07.2016 kirjaga nr 1.-1-13/324, et on teadlik hoone
väärtustest ning on valmis osutama igakülgset abi eksperdihinnangu koostamiseks (vt LISA 4).
Eesti Rahvusraamatukogule saadeti tutvumiseks eksperdihinnang mälestise tunnustele
vastavuse kohta 21.03.2017 kirjaga nr 1.1-7/745 ning paluti esitada arvamus hiljemalt 12. maiks
2017 (vt LISA 5). Rahvusraamatukogu kirjalikku arvamust ei esitanud ja seega mälestiseks
tunnistamise vastu ei ole. Muinsuskaitseamet läks hoone mälestiseks tunnistamise menetlusega
edasi.
25.04.2017 toimus hoone mälestiseks tunnistamise arutelu Rahvusraamatukogu, Linnavalitsuse
ja Muinsuskaitseameti esindajatega. Peale arutelu võeti teadmiseks, et Rahvusraamatukogu
hoone omab märkimisväärset arhitektuurset väärtust. Hoonel on terviklikult säilinud algne maht
ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurde kuuluvate
kunstiteostega. Mälestiseks tunnistamise korral tehakse leevendused Endla tn poolses kiilu
kujulises bürooploki osas - ehitustööde teostamisel kiilukujulise hoone osa siseruumides
puudub eelnev kooskõlastamise vajadus Muinsuskaitse osakonnaga. Arutelu protokolliti (vt
LISA 8).
Hoone autoreid arhitekt Raine Karpi ja sisearhitekt Sulev Vahtrat teavitati kaitse alla võtmise
menetlusest 21.03.2017 ning küsiti arvamust kirjaga nr 1.1-7/746 ja 1.1-7/747 (vt LISA 6 ja 7).
Autorid ei avaldanud kaitse alla võtmise kohta arvamust. Sisearhitekt Sulev Vahtra osales
25.04.2017 toimunud arutelul.
Hoone omanikku teavitati Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku toimumisest 25.08.2017 kirjaga
nr 1.1-7/2050. Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul otsustati teha kultuuriministrile ettepanek
tunnistada Tallinnas aadressil Endla 3/ Tõnismägi 2 asuv arhitekt Raine Karbi projekteeritud
Eesti Rahvusraamatukogu hoone kultuurimälestiseks ehitismälestisena ning kehtestada sellele
kaitsevöönd eksperdihinnangus esitatud piirides. Otsus edastati omanikule 20.09.2017 kirjaga
nr 1.1-7/2280 (vt LISA 9 ja 10).
13.11.2017 võttis ühendust Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu, et täpsustada hoone
mälestiseks tunnistamisega kaasnevaid kitsendusi ja nõudeid (vt LISA 11). 17.01.2018 toimus
Rahvusraamatukogu nõukogu koosoleku raames täiendav arutelu, mille käigus
Muinsuskaitseameti ja Linnavalitsuse esindajad selgitasid nõukogu liikmetele hoone
5
mälestiseks tunnistamise asjaolusid. Rahvusraamatukogu nõukogu on seisukohal, et
Rahvusraamatukogu hoone väärib muinsuskaitse alla võtmist ja tegi ettepaneku mälestiseks
tunnistamist kaaluda projekti koostamise staadiumis. Koosolek protokolliti (vt LISA 12).
Muinsuskaitseamet kaalus Rahvusraamatukogu nõukogu ettepanekut. Muinsuskaitseamet
jõudis seisukohale, et arvestades plaanitavate rekonstrueerimistööde ulatust, on hoone
mälestiseks tunnistamine enne projekteerimistöid vajalik ja põhjendatud, kuna sel viisil on
paremini tagatud kultuuriväärtusega asja säilimine. Näiteks eeldab hoone mälestise staatus nii
projekteerijalt kui ka ehitajalt varasemat kogemust ning pädevust ajalooliste hoonetega
töötamisel ning mälestisele väärilise säilimise tagamiseks oleksid kaasatud valdkonna
eksperdid juba projekteerimise staadiumis.
Täpsustatud Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks
tunnistamiseks saadeti omanikule tutvumiseks ja küsiti arvamust 7.02.2018 kirjaga nr 1.1-
7/355. Rahvusraamatukogu vastas 8.02.2018, et hoone väärib mälestiseks tunnistamist ning
viitas 17.01.2018 toimunud Rahvusraamatukogu nõukogu koosolekul otsustatule (vt LISA 13).
4. Mälestiseks tunnistamise põhjused
Hoone mälestiseks tunnistamise ajend on selle kõrge kultuuriväärtus ja avalik huvi kõrge
kultuuriväärtusega asja autentsel kujul säilitamiseks. Kultuuriväärtus on määratlemata
õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on
kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade
kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline,
linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus.
Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud
avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri, sh oluliste
arhitektuuriteoste säilimine läbi aegade.
Hoone ei asu muinsuskaitsealal ega miljööväärtuslikul alal. Hoone paikneb
arheoloogiamälestise Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj. alal ning Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndis, mis aga ei taga hoone arhitektuurse välisilme ja interjööride
säilimist. Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos
märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindushoone, mille juures on eriliselt
oluline interjööride ja algsete väärtuslike detailide säilitamine – seetõttu on selle säilimise
tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset.
5. Mälestise andmed
5.1. Ettepanek mälestise nime kohta:
Eesti Rahvusraamatukogu
5.2. Ettepanek mälestise liigi kohta:
Ehitismälestis
5.2. Leevendused:
Endla tn poolses kiilukujulise hoone osa siseruumides ehitustööde teostamiseks ei pea olema
Muinsuskaitseameti kirjalikku luba.
6
5.3. Kaitsevöönd:
Lähtudes ehitismälestiste eksperdinõukogu otsusest (13.02.2017), määratakse hoone
kaitsevööndiks Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2 kinnistu. Kaitsevööndi eesmärk on tagada hoone
vaadeldavus ning selle säilimine ruumilises kontekstis. Rahvusraamatukogu
kultuuriväärtusliku kontekstis moodustab hoone ümbrus koos pargialaga (sh välilava ja
purskkaev).
1 Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevöönd
7
LISAD
8
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU
Endla 3 / Tõnismägi 2, Tallinn
Koostaja: Mait Väljas
KARISMA arhitektid, Muinsuskaitse tegevusluba nr E 537/2010
Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Muinsuskaitse osakond
Tallinn 2016
Sisukord
EKSPERTHINNANG.......................................................................................................................................................... 3
ÜLDANDMED ................................................................................................................................................................. 3
AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE ............................................................................................................................... 3
ASUKOHA KIRJELDUS ................................................................................................................................................ 5
ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS ................................................................................................. 6
ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE .................................................................................................................. 12
HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE ............................................................................................. 12
KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS ............................................................................................................... 12
MÄLESTISE TUNNUSED ......................................................................................................................................... 13
ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA ........................................................................................................... 13
VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG .......................................................................................................................... 13
LISAD .................................................................................................................................................................................. 14
LISA 1. HOONE TERVIKLAHENDUSSE KUULUVAD KUNSTITEOSED RR-IS ..................................... 14
LISA 2. KAARDID ....................................................................................................................................................... 18
LISA 3. AEROFOTOD ................................................................................................................................................ 20
LISA 4. JOONISED ...................................................................................................................................................... 22
LISA 5. VALIK FOTOSID.......................................................................................................................................... 33
2
EKSPERTHINNANG
1 ÜLDANDMED
Nimetus Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR)
Aadress ja Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2, Tallinn 15189, Harju
katastritunnus maakond, katastritunnus 78401:107:0570
Koordinaadid XY: 6588307.42, 541894.42
Praegune funktsioon Hoone tegutseb raamatukoguna (RR-i poolt pakutakse
ka konverentsikeskuse teenust).
2001. a alates tegutseb keldrisaalis VAT teater, Endla tn
poolses hooneplokis tegutseb 2000. aastate algusest
Eesti Diplomaatide Kool, samas asuvad mitmed RR-i
poolt väljarenditavad äri- ja büroopinnad.
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE
Rajamisaeg Projekt 1984, valminud 1993 (ehitus algas 1985. a
oktoobris, nurgakivi 04.10.1986, pidulik avamine
11.09.1993, ehitaja Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsus
nr 1).1
Autor Arhitekt Raine Karp, sisearhitekt Sulev Vahtra, RPI Eesti
Projekt.
Hoone terviklahendusse kuulub palju spetsiaalselt
valminud kunstiteoseid, tähtsamaid neist on
integreeritud hoone arhitektuuri (Rait Präätsi vitraažid,
Enn Põldroosi fresko jt), kuid on ka vallasasjadest
kunstiteoseid, mis valmisid hoone valmimise puhul (vt
punkt 4.5 ja lisa 1).
Algne funktsioon Projekti algfaasis kavandatud kui Fr. R. Kreutzwaldi
nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, 1988. a alates
Eesti Rahvusraamatukogu (1989. a taastati ka
parlamendiraamatukogu staatus).
Ümberehitusetapid Ümberehitused on toimunud hoone interjööris,
peamiselt vaheseinte lammutamise-püstitamise ja
ruumijaotuse muutmise näol lugemissaalides ja
kontoriruumide osas (nt algsest projektist puudusid
Austria, Saksa ja Šveitsi saalid 7.k; kokkuehitatud
mõningad administratsiooni ruumid 4.k, mis galeriina
ümbritsevad aatriumi). Kui üksikud elemendid välja
arvata (nt garderoobiletid fuajees), siis hinnanguliselt
on välja vahetatud terve maja mööbel nii
lugemissaalides kui ka kontoriruumides. Ümberehitused
on toimunud ka toitlustusplokis, kohvikus ja
restoraniosas.
1 Hoone ehitusprojekt asub Rahvusarhiivis Tallinnas RPI Eesti Projekti fondis. – Tõnismägi 2/6
Rahvusraamatukogu. KL-83. Piirdaatumid 1984–1991, 1996. ERA.T-14.4-6.
3
2012. a rekonstrueeriti fassaadi ja tehnilisi süsteeme
(uus ventilatsioonisüsteem), remonditi katuseid ja
paigaldati lugemissaalidesse uus valgustus. 2014. a võeti
üles osa fuajee põrandast, valati uus aluspõrand, plaaditi
uuesti, ja remonditi väljapääsusid. Vahetatud on aknad,
mis sobivad olemasolevatesse avadesse.
Hoone esiküljele, maja kirdenurka, püstitati 2010. a
Marie Underi monument (ideekonkurss 2008; autorid
skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal).
Muu ajalooline teave Plaan ehitada riiklikule raamatukogule (antud asutus on
tegutsenud eri aegadel erinevate nimede all; 1918. a
loodud asutus oligi algselt Riigiraamatukogu) täiesti
oma maja ulatub juba 1930. aastatesse (arutati küll
ruumiprogrammi ja asukohta, aga konkreetset projekti
pole teada).2
Konkreetsemaks muutus kava Harald Armani
kultuurikeskuse projektiga (projekt 1945, teostatud
osaliselt), mis pidi kerkima märtsipommitamise
tagajärjel hävinud Sibulaküla hoonestuse asemele,
Estonia teatri vastu.3 Esinduslikku linnaehituslikku
kompleksi pidi kuuluma ka Riikliku Raamatukogu
hoone. 1946. a toimunud konkursi võitis August
Volbergi ja Peeter Tarvase kavand, aga 1953. a
tunnistati projekt aegunuks ja jäigi ehitamata. Esimese
vabariigi ajal Toompea lossis paiknenud raamatukogu
peahoone asus nõukogude perioodil Eestimaa
Rüütelkonna hoones Kiriku platsil.
Uuesti kerkis hoone ehitus teravamalt päevakorrale, kui
1967. a eraldati raamatukogule krunt Lenini (praegu
Rävala) pst äärde, algselt uuele konservatooriumile
mõeldud alale, kuid liiga suure ehitusmahu tõttu tõsteti
see kesklinnast ümber Lasnamäe nõlvale Mäekalda
tänavale, Gonsiori tn pikenduse joonele. 1969.–1970. a
toimus arhitektuurikonkurss, mille võitis Mart Kallingu
ja Kalju Valdre töö (kes samal ajal projekteerisid Tartu
Ülikooli Raamatukogu, valmis 1982), kaks II preemiat
pälvisid Raine Karp koos Toivo Kallasega4 ja Tõnu Aru.
2 Raamatukogu ehitusloo vanema ajaloo kohta vt Piret Lotman. Monument raamatukogule. [separaat] –
Eesti Rahvusraamatukogu aastaraamat 2012. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2013.
http://www.digar.ee/id/nlib-digar:255835
3 Harald Arman. Tallinna kultuurikeskuse detailplaneerimine. – Eesti NSV Arhitektide Almanahh. III, lk
25–29.
4 Karbi-Kallase 24-korruselise „raamatupilvelõhkuja” projekti vt Arhitekt Raine Karp. Koostajad Raine
Karp, Mait Väljas. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2016, lk 72–73.
4
Ehitamata jäi seegi ja kolmas konkurss toimus Tartu
mnt algusesse Jaani seegi kvartalisse 1982. a.5 Konkursi
võitis Raine Karp võistlustööga „Queen Mary”6, aga
peatselt leiti, et krunt pole sobiv (kaitsealune Seegi kirik
hammustas ära suure tüki krundist, maa alla ei lubanud
minna Härjapea jõe lähedus, halb logistika ristmike
keskmes).
1983. a eraldati uus krunt Tõnismäele, kuhu algselt oli
planeeritud uut Estonia ooperiteatrit.7 Projekti telliti
RPI Eesti Projektist ja pärast diskussioone linna
peaarhitekti Jüri Jaamaga, kes soovis uut
arhitektuurikonkurssi, otsustati projekteerimine juba
konkursi võitnud Raine Karbile otse anda.8 Valmis
esimene eskiisvariant, mis kujutas endast sarnaselt
Tartu mnt hoonele piklikku hoonet keskse aatriumiga,
kus asub kõiki maapealseid korruseid läbiv peatrepp (vt
illustratsioonid). Teine variant, kõrge keskse
tornhoidlaga jäi kõrvale pärast RR-i poolsete
konsultantidega nõu pidamist kõrvale (selle visandite
säilimisest teave puudub).
Lõplikku projekteerimisse läks kolmas variant, kus
hoone on madalam, kaks fondikorrust on paigutatud
maa alla ja fassaad on rangelt sümmeetriline. Enne
ehituse algust tuli krundil lammutada Toomkuninga tn
(endine Pioneeride tn) ja Tõnismäe tn ääres asuvad
elamud.9 Väidetavalt projekteerijate eestvõttel säilis
ainsana hoone taga väike historitsistlik villa Veetorni tn
4 (arhitekt Otto Schott, 1904), mis on raamatukogu
alajaama väikese mahuga kokku sulatatud.
3 ASUKOHA KIRJELDUS
Hoone paikneb Tallinna kesklinnas Tõnismäel, Endla tn ja Tõnismäe tn nurgal,
5 Auhinnatud töid vt Ado Eigi. Tallinna Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riikliku Raamatukogu uue hoone konkurss.
– Ehituskunst, nr 2/3, 1982/1983.
6 Arhitekt Raine Karp. Koostajad Raine Karp, Mait Väljas. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2016, lk
124–125.
7 1972. a toimus ooperiteatri arhitektuurikonkurss Tõnismäele. Peep Jänese ja Tõnu Melliku I-II preemia
pälvinud ja teostamiseks valitud tööd vt Arhitekt Peep Jänes. Koostajad Mait Väljas, Mihkel Karu. Tallinn:
Eesti Arhitektuurimuuseum, 2012, lk 122–123.
8 Hoone värvikat ehituslugu on kirjeldanud oma mälestusraamatus RR-i kauaaegne direktor Ivi Eenmaa
vt
Ivi Eenmaa. Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982–1997.
Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2013. Hoone arhitektuuri kohta täpsemalt vt Urmas Oja. Raine Karbi
monumentaalsed müüdid: bakalaureusetöö. Juhendaja prof Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia,
Kunstiteaduse Instituut, 2005, lk 54–63. Käsikiri Eesti Arhitektuurimuuseumi raamatukogus.
9 Vt majade lammutamist RR-i krundil, kusjuures lammutusprahi seest paistab ka tulevase hoone tänaseni
säilinud ja RR-i fuajees eksponeeritud makett. Telefilm „Arhitekt” (rež Veiko Paalma, 1986),
https://arhiiv.err.ee/vaata/arhitekt (alates 13:45).
5
toimides oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete
(tsaariaeg, esimese vabariigi aeg, nõukogude periood) keskel ja vahetus
läheduses ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi
vaadeldav ja hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv
tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated. Tõnismäe teise mahulise
dominandi Kaarli kirikuga suhestub RR läbi rahvusliku paekivi kasutuse,
tornimotiividega ruudukujulise peahoone nurkades ja kujunduselementide
(neoromaani kaared, roosaken peafassaadil).
Hoone ees põhja-kirde suunal asub välisperimeetril piiratud ja keskel
madalhaljastusega kolmnurkne skväär, mis tegelikult hetkel funktsionaalselt RR-
iga hästi ei suhestu (jalgsi Vabaduse väljaku poolt tulles on kõige otsem tee RR-i
peaukseni risti üle skvääri, kuid sealt edasi Tõnismäe tänavat ületades rikuvad
inimesed liikluseeskirja ja on reaalne oht auto alla jääda).
Hoone taga lõuna-edela suunal asub Tuvi park, mis on tänaseks heakorrastatud,
kuid jäi kompleksel kujul välja ehitamata. 1986. a toimus pargikujunduse
konkurss, mille võitsid Kullervo Kliimand, Täpi Made ja Voldemar Renter. Žürii
siiski otsustas, et „esitatud kavandite hulgas pole ühtki projekti, mis võiks
muutmatul kujul olla aluseks konkreetsel projekteerimisel.”10 Veel 1991. a
saadab RR linnapea Hardo Aasmäele kirja, et hoonega piirnevad pargi võiks
lahendada kirjanduslooliste skulptuuride aiana, mis eeldaks ühtlasi sobiva
linnaehitusliku lahenduse leidmist.11
Päevasel ajal kui väravad on lahti, toimib hoone ka infrastruktuuri elemendina,
sest jalakäijatel on võimalik üle hoone terrasside kõndides jõuda nii Toom-
Kuninga kui ka Veetorni tänavani.
Hoone ei paikne muinsuskaitsealal ega miljööväärtuslikul hoonestusalal. Hoone
paikneb arheoloogiamälestise alal (arheoloogiamälestis Asulakoht, I a- tuh. II
pool - 16. saj. kultuurimälestiste riikliku registri numbriga 2593. Samuti paikneb
hoone Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestise riikliku registri
numbriga 2589) kaitsevööndis. Arheoloogiamälestise alal ning muinsuskaitseala
kaitsevööndis paiknemine ei taga aga iseenesest väärtusliku hoone arhitektuurse
üldilme ega interjööride säilimist.
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS
Mahuline ülesehitus Hoone on võimalik jagada viieks plokiks, mis täidavad
eri funktsioone ja on mahuliselt eraldi hooneosadena
eristatavad.12 Tulenevalt krundi reljeefist ja suurtest
kõrgusevahedest (kuni 9 m), on hoone osad eri korruste
arvuga. Üksikosi ühendavad tervikuks terrassid, millede
kaudu pääseb hoone tagusesse parki ja Toom-Kuninga
10 E[ll] Väärtnõu. Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Raamatukogu pargi planeerimise ja haljastamise
ideekavandite konkurss. Mai 1986 – sept 1986. – Almanahhi „Ehituskunst” nr 5 (ilmumata) käsikiri.
Koostaja Ignar Fjuk. EAM.6.2.1
11 Kirjavahetus Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis, f 1 n 2.
12 Valmimisjärgset lühikirjeldust vt Rahvusraamatukogu. – Arhitektuurikroonika 1992–93. Koost Helju
Sirel, Oleg Kotšenovski. Tallinn: Ehituse TUI, 1994, lk 9–11.
6
ning Veetorni tänavani.
Keskel asub dominandina peaaegu ruudukujulise
plaaniga peakorpus (8 korrust + tehnokorrus ja
katusealused ruumid), kus asuvad mh lugemissaalid,
hoidlad ja RR-i administratsioon. Peakorpuse nurki
markeerivad kandilised, ilma kiivrita nurgatornid ja
seda katab püramiidkatus.
Tõnismäe tn pool, kirde-kagu suunal paiknevad
vastavalt täisnurkse trapetsi kujuliselt peamahust
eralduv suure konverentsisaali plokk (5 korrust koos
keldrikorrusega, kus hetkel tegutseb VAT teater), mille
taga asub kolmnurkse kujuga toitlustusplokk (1 korrus).
Piki Endla tn asub kaks töö- ja abiruumide plokki.
Tõnismäe tn poolne hooneosa on piklik kiilukujuline
kolmnurk (4 korrust), mis olemuselt meenutab Karbi
poolt Tartu mnt-le projekteeritud raamatukoguhoonet.
Teine abiruumide plokk (6 korrust) on
„kontorihoonelikum” ja erineb ülejäänud kompleksi
monumentaalsest arhitektuurist juba seetõttu, et tegu
on krohvitud majaga. Karbi sõnutsi proovis ta antud
hoone osale anda n-ö tavalisemat välimust, mis Endla
tänava joonel paremini linnapilti sobiks ja eeldas ka, et
hoonestatakse ka kõrvalasuv krunt (tänaseni asub seal
parkla).13
Ehitusmaterjal Kandekonstruktsioon on monteeritav
raudbetoonkarkass, seinad tellistest, viimistlus
dolomiitplokid ja -plaadid, plekkkatus.
Väliskujundus ja Välisilmes domineerib suurejooneline mahtude jaotus,
iseloomulikud korrapära ja range esteetika. Üldmuljes on määrav
detailid rahvusliku paekivi kasutus (Tagavere dolomiit), mis
iseloomustab ka Karbi teisi Tallinna suurehitisi
(linnahall, tänaseks lammutatud Sakala keskus ja
ümberehitatud postimaja).
Piiratud arvu elementidega on läbivalt kujundatud terve
hoone. Aknad on kas madalad romaani stiili hõngulised
poolkaaravad –vihje kõrval asuvale Kaarli kirikule?14 –
(rohkemal või vähemal määral kasutatud kõigil
fassaadidel ja sisehoovides, mis jäävad
ülekäiguterrasside kõrvale); kitsad nelinurksed aknad
13 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016.
14 Sakala keskuse puhul on Karp küll märkinud romaani arhitektuuri mõjutust: „„Lappasin enne romaani
arhitektuuri käsitlevaid raamatuid,” ütleb arhitekt mõttepause kasutades. „Püüdsin sealt leida ideid nii
välis- kui ka sisevaadeteks. Siit ka need ristuvad löövid, ülalt alla vaated ja kaartemäng. Oli selline lapsik
mõte, võtta midagi sealt, et maja ei oleks liiga kaasaegne.”” – Ants Juske. Sakala arhitekt Raine Karp: uus
aeg nõuab teistsuguseid karpe. – Eesti Päevaleht, 11.02.2006.
7
(esifassaadil asuvad nende taga administratsiooni
ruumid, Endla tn kiilukujulise ploki tööruumide aknad)
või väikesed ruudukujulised aknad tagumisel
pargipoolsel fassaadil 6.–7. korrusel, kus asuvad
individuaalsed tööruumid lugejatele. Terrassidena
kujundatud lugemissaalide osas on aknad kõrged,
peaaegu maast laeni.
Peafassaadil asub on klaasikunstnik Rait Präätsi ümar
vitraažaken „Eestimaa maastikud” (1991). Äratuntavad
on ka peakorpuse ja konverentsisaali nurki markeerivad
nelinurksed tornid, mis tekitavad seoseid Tallinna
kindlusarhitektuuriga. Ülekäiguterrasside
iseloomulikuks elemendiks on betoonist parapetid
(sarnaseid on arhitekt kasutanud ka linnahallis).
Väljaehitamata jäänud Tuvi parki (vt punkt 3) pidid
hooviküljel mingil määral kompenseerima amfiteater,
mis kunagi korralikult avaliku ruumi ja ürituste
korraldamise kohana toimima pole hakanudki, ja
ümmargune purskkaev hoone tagaküljel. Amfiteatri
peale vaatavad poolkaaraknad, mis arhitekti sõnutsi olid
mõeldud selleks, et keldrikorrustel hoidlates töötavad
bibliotekaarid saaksid korraks ka aknast välja vaadata ja
minimaalseltki loomulikku valgust.15
Nagu arhitekt ise on öelnud: „Hoone välisilme ja seal
domineerivad paemüürid peaksid rõhutama peamist
arhitektuurset sõnumit: see maja on kindlus, kus
raamatud on kindlas kohas.”16
Plaanilahendus Hoone peasissepääs Tõnismäe tn poolt asub maja 3.
korrusel. Tulenevalt krundi reljeefist on hoone
„istutatud” mäe sisse ja kahel alumisel korrusel
paiknevad hoidlad ja tehnoruumid, Endla tn pool ka
teenindussissepääs autodele. Konverentsisaali ploki
keldrikorrusel (2. korrus) tegutseb hetkel VAT Teater.
Arhitekti sõnutsi oli see ruum mõeldud ettekannete ja
lindistuste saaliks, aga jäi projekti järgi välja
ehitamata.17
Peakorpuse fuajeekorrusel (3. korrus) asuvad
garderoobid koos tualettruumidega, kunstigalerii, pääs
suurde ja väikesse konverentsisaali ning
toitlustusplokki, harulduste ja arhiivkogu saal, hoidlad.
Otse peasissepääsu vastas asub külastajate liftide
eesruum, mida raamib Enn Põldroosi seinapannoo
15 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016.
16 Raine Karp. Hoone projekteerimise lugu. Arhitekti meenutusi. – Raamatukogu, 6/2013, lk 25.
17 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016.
8
„Valguse ja varju piiril” (1992).
Peakorpuse 4. korrusel asuvad hoidlad ja
administratsiooni tööruumid. Esifassaadil rõhutavad
antud korrusel vasakut ja paremat nurka tavaliste
kontoriruumide püstakende kõrval kaks suurt
poolkaarakent, kus asuvad vastavalt nn kuppelsaal ja
direktori kabinet.
Alates 5. korrusest asuvad peakorpuses erinevad
lugemissaalid: 5. k – kataloogisaal, teatmesaal,
ühiskonnateaduste saal, lasteala; 6. k – õigusteaduse
saal, hetkel tühjana seisev algne perioodikasaal
7. k – üldlugemissaal, humanitaarteaduste saal, Austria,
Saksa ja Šveitsi saalid; 8. k – kunstisaal, muusikasaal,
teatri- ja filmisaal, kartograafia- ja geograafiasaal.
5.–6. korrusel asuvad lisaks hoidlaruumid, 6.–7. korrusel
individuaalsed tööruumid lugejatele (arhitekt nimetas
neid projekteerimise ajal „mungakongideks”18, sest
ruumid on väga pisikesed; need vaatavad Tuvi pargi
poole ja on tagafassaadil tuvastatavad kahe tiheda
väikeste akende reana). Individuaalsete tööruumide osa
ühendavad omavahel keerdtrepid, mida valgustab
akendega valgusšaht.
8. korruse peal asub tehnokorrus ja selle kohal
katusepüramiidi sees asuvad ruumid. Püramiidi
keskosas asuvat ruumi kasutab VAT Teater aeg-ajalt
etenduste korraldamiseks.
RR-i tellimusel valmis 2015. a projekt hoone
katusepüramiidi väljaehitamiseks tornisaaliks
(arhitektid Helen Tikka ja Kristina Sepp, MiHo OÜ).19
Endla tn poolses kahes plokis asuvad komplekteerimis-,
töötlus-, restaureerimis- ning majandus- ja
tehnoloogiateenistus. Alates 1990. aastatest on RR
mõlemas hooneosas ruume rentnikele väljaüürinud.
Kiilukujulise hooneosa keskel asub läbi kahe korruse
ulatuvas suures ruumis Eesti Diplomaatide Kool, mis on
ruumi vastavalt kooli vajadustele ümber ehitanud
kahekorruseliseks. Algselt oli sinna mõeldud
arvutuskeskuse jahutussüsteem, mis arvutustehnika
kiire arengu tõttu jäi teostamata.20
18 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016.
19 http://www.miho.ee/1-rmtk-plaan.html
20 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016.
9
RR numbrites21:
pindala 51 477 m2
lugemissaale 15
lugejakohti 552 (algselt 60022)
arvutitöökohti 78
töötajaid 309 (algselt 67023)
hoidlate maht 5 miljonit teavikut, hetkel täituvus 3,89
miljonit
Sisekujundus ja RR-i jõuline välisarhitektuur jätkub interjööris ja
iseloomulikud kasutab samu elemente (paekivi kasutamine siseseinte
detailid, sisustus, viimistlemisel; (pool)kaaravad kas läbivalt fuajees ja
mööbel toitlustusplokis, petikniššidena 7. k üldlugemissaalides,
siseakendena 8. k kunsti- ja muusikasaalide trepikojas;
üldisemalt piiratud arvu kujunduselementide
kasutamine, rangus ja sümmeetria). Seetõttu
sisearhitektuurist kui eraldi kihistusest pole võimalik
rääkida, see on tihedalt läbipõimunud arhitektuuriga
(paralleeli võib tõmmata Karbi teise projekti
linnahalliga, kus sisearhitektuuri on veel napimalt).
Interjööri ruumiline dominant on peaaegu sakraalsena
mõjuv läbi viie korruse ulatuv sümmeetrilise
paraadtrepiga peavestibüül, mis ühtlasi toimib kogu
kompleksi logistilise sõlmena, kust on võimalik pääseda
hoone eri osadesse.
Sissepääsukorruse iseloomulikud elemendid on veel
fuajee must alumiiniumist kassettlagi ja fuajee ning
toitlustusploki põrandad, kus pruunid keraamilised
plaadid jagavad vastavalt piilarite rütmile ruudustikuks
heledamate plaatide vööd (lagi, pruunid klinkerplaadid
ja osa valgusteid osteti Nõukogude-Luxembourgi
ühisettevõtte Estconde poolt Soomest valuuta eest24).
Lugemissaalide ja kontoriruumide mööbel on kulumise,
funktsionaalsuse kaotamise ja lugemissaalide
ümberplaneerimise tõttu peaaegu täielikult välja
vahetatud (osaliselt on kasutuses algsed raamaturiiulid;
3. k haruldaste raamatute lugemissaalis on väärikas
21 http://www.nlib.ee/raamatukogu-arvudes/
22 Rahvusraamatukogu. – Arhitektuurikroonika 1992–93. Koost Helju Sirel, Oleg Kotšenovski. Tallinn:
Ehituse TUI, 1994, lk 11.
23 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016. Projekteerimise käigus jooksid läbi veel suuremad numbrid – 1000
lugejakohta (nii oli mõeldud ka Tartu mnt raamatukogu puhul) ja 845 töötajat. Kirjavahetus Eesti
Rahvusraamatukogu arhiivis, f 1 n 2.
24 Kirjavahetus Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis, f 1 n 2.
10
1920. aastatest mööbel – laud ja toolid, mis pärineb
Toompealt Riigiraamatukogust25). 1990. aastate
raamatukogu hõngu kannavad endas siiani töötav
raamatulift ja kartoteegikappide ruum 5. k
kataloogisaalis.
Säilitatavate elementide hulka tuleb lugeda paekivist
astmelise raamistusega liftiuste paled külastajate liftidel,
puidust garderoobiletid ning erinevad profileeritud
tahvlitega puituksed (fuajees tualettruumide uksed koos
kõrvalasuvate peegliteseinaga ja konverentsisaalide
uksed, koristajaruumide uksed, tuletõrjevoolikute
kapiuksed jne); samuti jämeda puitsõrestikuga väikeste
klaasist ruutudega vaheseinad koos ustega.
Olulist rolli RR-i projekti terviklahenduses mängivad
spetsiaalselt valminud kunstiteosed, millest osa on
integreeritud hoone arhitektuuri, kuid on ka
vallasasjadest kunstiteoseid, mis valmisid hoone
valmimise puhul. Neist olulisemad:
1. Rait Präätsi vitraažaknad, sh peafassaadi
roosaken „Eestimaa maastikud” (1991); 2 ümarat
vitraažakent 3.–4. k trepikäigus (1994); 4
vitraažakent 8. k kunsti- ja muusikasaalide
trepikäigus (1992);
2. Enn Põldroosi seinapannoo „Valguse ja varju
piiril” (1992) külastajate liftiruumis
peavestibüülis;
3. Taivo Linna sepisväravad 3. k näitusesaalis
(1992–1993);
4. Maire Morgen-Hääle valgustid peavestibüülis
(1992–1993);
5. Rein Kelpmani maalid petikniššides haruldaste
raamatute saalis 3. k (1993–1994);
6. Eino Mäelti klaasivalus sein-pannood 5. k, 6. k ja
7. k (1991)
Lisaks leidub mitmeid vallasasjadest kunstiteoseid (vt
täpsemalt lisa 3).
Kunstiteoste puhul võib kaaluda eraldi mälestistena
kaitse alla võtmist.
Säilitamisele kuuluvad interjööri elemendid tuleb
täpsemalt inventeerida muinsuskaitse eritingimustega.
Stiililine kirjeldus Postmodernism. Arhitekt Raine Karbile isikupärases
arhitektuurikeeles projekteeritud unikaalteos, mis
kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse
monumentaalteose loomisel. Koos linnahalliga ainus
25 RR-i näituste osakonna projektijuhi Lea Heina andmed.
11
stiilinäite esindaja (Sakala keskus lammutati 2007. a;
Tallinna peapostkontor ehitati ümber kaubamajaks
2013. a).
5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE
Tulenevalt pidevast eesmärgipärasest kasutusest ja korralisest hooldusest ning
remonttöödest võib hoone tehnilise seisukorra lugeda heaks/väga heaks. Hoone
haldamise ja hooldamisega tegeleb RR-i haldusosakond. Maja ümbrus on
hooldatud. Eksterjööris on mõningad niiskuskahjustused, näiteks
ülekäiguterrasside betoonist parapettide puhul (kui tulevikus lähevad
remonttööde käigus vahetusse, siis tuleb asendada kujunduslikult
samasugustega).
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE
Hoone mahuline ülesehitus ja väliskujundus on väga hästi/suurepäraselt
säilinud. Välja arvatud mõningad plaanilahenduste muutused lugemissaalide ja
kontoriruumide osas, mis otseselt algkehandit ega-väärtust ei kahjusta ja
tulenevad raamatukogu muutustest raamatukogu toimimisloogikas, siis on
erakordselt hästi säilinud ka hoone interjöör. Olulisematest ruumidest on
„euroremondi” läbinud väike konverentsisaal 3. k. Kasutusele on võetud ruume,
mis algprojekti järgi jäid välja ehitamata (salvestussaali kasutamine VAT Teatri
poolt, arvutuskeskuse saali kasutamine diplomaatide kooli poolt).
7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS
1. Eesti moodsa arhitektuuri maestro Raine Karbi peamine tippobjekt
linnahalli (kaitse all alates 1997. a) kõrval, mis isikupärases võtmes
kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalarhitektuuri
loomisel. Karp on öelnud, et enda projekteeritud hoonetest on talle kõige
südamelähedasem RR: „Raamatukoguga oli aega sättida ja kui me räägime,
et kus kliendil on kõige parem olla suurtes majades, siis võib-olla
raamatukogu on selles mõttes nagu kõige rohkem läbi töötatud [võrreldes
linnahalliga, mis pidi kindlasti valmima olümpiaks. – M.V.].”26
2. Terviklikult on säilinud erinevad hooneosad ja detailid nii eksterjööris kui
ka interjööris. Juba iseenesest imposantsele arhitektuurile annavad
lisaväärtust suur hulk spetsiaalselt hoone jaoks loodud kunstiteoseid Eesti
tuntud kunstnike poolt.
3. Nii nagu igal riigil on üks parlamendihoone ja üks rahvuslik
(kunsti)muuseum, on tal ka üks rahvusraamatukogu. Need on hooned,
mida ehitatakse sajanditeks. Nõukogude perioodi lõpul projekteeritud
ehitis valmis tänu taasiseseisvunud, aga veel vaese riigi pingutustele
(võrdluseks, Läti Rahvusraamatukogu valmis alles 2014. a 1980. aastate
lõpu projekti järgi). Hoone mängis oma rolli ka laulva revolutsiooni
perioodil (15. juunil 1988. a Rahvarinde poolt algatatud kaablikraavi
kaevamise talgud, mis pidi hoone ehitust varustama vajaliku elektriga).
Seega pole tegemist vaid olulise arhitektuuriobjekti, vaid ka
26 Raine Karp ETV saates „Prillitoos”, oktoober 2015. Vt http://kultuur.err.ee/v/b40d7918-9a9d-4e04-
b36e-759703a369e8
12
kultuuriloolise- ja ajaloomälestisega.
4. RR-il on kavas suured renoveerimistööd27, mispuhul on mõistlik kaitse
alla võtmisega ennetada rumalaid ja hoone algkehandit kahjustavaid ning
mitterespekteerivaid otsuseid projekteerimis- ja ehitusprotsessis, mida
hiljem pole võimalik tagasi pöörata. Näiteks on olnud kaalumisel 5. k
lugemissaali ja Endla tn poolset seminariruumi eraldava Eino Mäelti
klaasseina ümberehitamine heli- ja soojapidavamaks (foto 56).
Hetkel on kõige suuremaks plaanitud ümberehituseks RR-i poolt tellitud
eskiisprojekt hoone katusepüramiidi väljaehitamiseks tornisaaliks (vt
punkt 4.4 ja foto 61). Sel puhul peaks väga täpselt jälgima, mida ja kuidas
ehitatakse. Kultuurimälestise staatus võimaldaks paremini kontrollida
ehitusprotsesse nii suuremas kui ka väiksemas mõõtkavas, mis iseenesest
ei tähenda, et nõukogudeaegse ehitustehnoloogiaga ehitatud hoonet ei
peaks peaaegu veerandsajandit pärast kasutusse võtmist moderniseerima.
Küsimus on lihtsalt selles, et kuidas see protsess täpselt nii toimuks, et
unikaalse hoone kõik väärtuslikud elemendid säiliksid.
8 MÄLESTISE TUNNUSED
1. Põhiosas 8-korruseline püramiidkatusega kivihoone, millel on terviklikult
säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning
interjööridetailid koos juurdekuuluvate kunstiteostega.
2. Unikaalne suurobjekt nii Eesti kui ka Euroopa 20. sajandi
arhitektuuriajaloo kontekstis. Tipparhitekt Raine Karbi kõige
kompleksemalt projekteeritud ja põhjalikumalt teostatud
monumentaalteos.
3. Samaväärselt ehituskunstilise tähtsusega on tegemist rahvuskultuuri
monumendiga.
8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA
Võtta ehitismälestisena kaitse alla.
9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG
September 2016
10 Koostaja andmed: Mait Väljas, arhitektuuriajaloolane
27 http://www.pealinn.ee/koik-uudised/rahvusraamatukogu-renoveerimise-hind-voib-uletada-50-
miljonit-n166830
13
LISAD
LISA 1. HOONE TERVIKLAHENDUSSE KUULUVAD KUNSTITEOSED RR-IS
(Nimekiri RR-ist)
KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend Kogude osakond 3. korrusel
s. 13.04.1960 1993-1994 210x221 cm RR m 2
KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend, Kogude osakond 3. korrusel
1993-1994 210x221 cm RR m 3
KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend, Kogude osakond 3. korrusel
1993-1994 210x221 cm RR m 4
KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend Kogude osakond 3. korrusel
1993-1994 237x370cm RR m 1
LINNA, TAIVO Linnuparv Sepisväravad 3. korruse peanäitusesaali
(1941-1996) 1992-1993 sepisvõre
sepisväravad RR t 142
Märkus: Sepisväravad on ka
RR Endla tn poolsel küljel ja
mitmel pool hoone
välistreppide lõpus.
14
MIKOFF (MIKOF), MARE Skulptuur-suunaviit Alumiinium, vask, 5. korruse fuajee trepimade
20.08.1941 “Viitnaine” 194x26x103cm RR s 6
kujur 1990-1993
MIKOFF, MARE Skulptuur-suunaviit Alumiinium, vask, 5. korruse fuajee trepimade
“Viitnaine” 194x26x103cm RR s 7
1990-1993
MIKOFF, MARE Viitnaise skulptuurialus, 49x15x49 cm 5. korruse fuajee trepimade
1990-1993 RR s 8
MIKOFF, MARE Viitnaise skulptuurialus, 49x15x49 cm 5. korruse fuajee trepimade
1990-1993 RR s 9
MIKOFF, MARE Dekoratiivskulptuur Rott Graniit, pronks, 3. korruse vestibüül
1992-1993 140x60x243 cm sissekäigu ees
RR s 10
MIKOFF, MARE Dekoratiivskulptuur Rott Graniit, pronks, 3. korruse vestibüül
1992-1993 138x60x232 cm sissekäigu ees
RR s 11
MORGEN-HÄÄL, MAIRE Valgustid Lux Klaas, metall Peavestibüül
Teostaja: Arnold Sumberg
1992-1993 (?)
MÄELT, EINO Sein-pannoo Klaasivalu 6.-7.korrusel
Madrigal RR t 147
klaasivalu 1991
15
MÄELT, EINO Sein-pannoo Klaasivalu 5. korrusel
Näha valgust, RR t 146
klaasivalu,
1991 Märkus: Eino Mäelti sein-
pannoo jätkub ka 5. korruse
lugemissaali
otsaplaneeringus
PRÄÄTS, RAIT Vitraažid I-IV Klaas Kunstide teabekekus, 8.
20.05.1952 1992 korrus
Vitraažid kahel pool
kunstisaali ja muusikasaali
ees
RR m 13
PRÄÄTS, RAIT Avanemine Klaas 3.-4. korruse trepikäik
Vitraažaken, 1994
16
PRÄÄTS, RAIT Seosed Klaas 3.-4. korruse trepikäik
Vitraažaken, 1994
PRÄÄTS, RAIT Eestimaa maastikud Klaas Aken RR fassaadi keskosas
Vitraažaken, 1991
PÕLDROOS, ENN Seinapannoo “Valguse ja 3. korruse peafuajee
21.05. 1933 varju piiril”, 1992 esisein
RR m 5
17
LISA 2. KAARDID
RR-i asukoha skeem Tallinnas
RR-i linnaehituslik paiknemine Tõnismäel
18
RR-i krunt Tõnismäel Endla tn 3/Tõnismägi 2 (markeeritud kollase joonega)
19
LISA 3. AEROFOTOD
(Maa-amet)
20
21
LISA 4. JOONISED
(RR-i arhiivis; fotode järjekorranumbrid märgitud plaanidel)
20
2. korruse plaan
22
24 25
26
3. korruse plaan
31 41 40
39
54 38
53 52 30
28
42
26
16 19 17, 18 13, 14, 15
23
32
33
23
21
22
59
51
4. korruse plaan
24
56
57
60
27
5. korruse plaan
25
34
58
36
55
37
35
6. korruse plaan
26
29
44
43
7. korruse plaan
27
48
49
50
46
45
47
8. korruse plaan
28
Peakorpuse vaade Tõnismäe tn poolt
29
Peakorpuse lõige Tõnismäe tn poolt
30
Peakorpuse lõige Endla tn poolt
31
Peakorpuse vaade Endla tn poolt
Peakorpuse vaade Tuvi tn poolt
Peakorpuse vaade pargi poolt
32
LISA 5. VALIK FOTOSID
1. Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Mäekalda tn, Tallinn.
Arhitektid Raine Karp, Toivo Kallas. Arhitektuurivõistlus 1970, II koht,
ehitamata. Foto Raine Karbi arhiiv
2. Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Rävala pst 2, Tallinn.
Arhitekt Raine Karp. Arhitektuurivõistlus 1982, I koht, ehitamata. Maketti
säilitatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis (EAM). Foto EAM
33
3. RR-i esimene variant, vaade Tõnismäe tn poolt. Joonis Raine Karbi arhiiv
4. RR-i esimene variant, vaade Endla tn poolt. Joonis Raine Karbi arhiiv
5. RR-i esimene variant, lõige Tõnismäe tn poolt. Joonis Raine Karbi arhiiv
34
6. RR-i esimene variant, interjööri vaade peatrepiga. Joonis Raine Karbi arhiiv
35
7. Pioneeride (praegu Toomkuninga) ja Tõnismäe tn nurk enne RR-i ehituse algust,
1984. Foto RR-i arhiiv
8. Nurgakivi tseremoonia, 4. oktoober 1986. Foto RR-i arhiiv
36
9. Hoone ehitus, 1988. Foto RR-i arhiiv
37
10. Hoone ehitus, 1989 märts. Foto RR-i arhiiv
38
11. Hoone ehitus, 1989. Foto RR-i arhiiv
12. Hoone makett. Eksponeeritud RR-i fuajees. Maketil on näha sisse- ja väljasõit
maaalusesse parklasse, mis jäi ehitamata. Parkla pidi paiknema hoone ees asuva
monumendiga skvääri all. Foto Martin Siplane, EAM
39
13. RR Kaarli kiriku tornist, 1990. aastad Foto Peeter Säre, EAM
14. RR Kaarli kiriku tornist, 1990. aastad Foto Raine Karbi arhiiv
40
15. RR Kaarli kiriku tornist. Foto Martin Siplane, EAM
16. RR Tõnismäe tänava poolt. Foto Martin Siplane, EAM
41
17. RR Tõnismäe tänava poolt, 1990. aastad. Foto Peeter Säre, EAM
18. RR Tõnismäe tänava poolt. Foto Martin Siplane, EAM
42
19. Peasissepääsu vaade, 2005. Foto Raine Karbi arhiiv
20. Töö- ja abiruumide plokk Endla tn pool. Foto Martin Siplane, EAM
43
21. Vaade RR-ile Tuvi tn poolt. Foto Martin Siplane, EAM
22. Terrass Tuvi tn pool, 2005. Foto Raine Karbi arhiiv
44
23. Terrass Tuvi tn pool, 2005. Foto Raine Karbi arhiiv
24. Vaade pargi poolt Vesivärava tn-l. Foto Martin Siplane, EAM
45
25. Vaade pargi poolt Vesivärava tn-l. Foto Martin Siplane, EAM
26. Vaade Tõnismäe tn poolt konverentsisaali otsaseinale. Foto Martin Siplane, EAM
46
27. Vaade fuajeele, 5.k, 1997. Foto Peeter Säre, EAM
47
28. Vaade infoletile ja liftide eesruumile, 3.k, 1990. aastad. Foto Raine Karbi arhiiv
48
29. Vaade fuajeele, 7.k, 1990. aastad. Raine Karbi arhiiv
49
30. Vaade fuajeele, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM
50
31. Enn Põldroosi seinapannoo „Valguse ja varju piiril” külastajate lifti eesruumis,
3.k. Foto Martin Siplane, EAM
51
32. Vaade fuajeele, 4.k. Foto Martin Siplane, EAM
52
33. Vaade fuajeele, 4.k. Foto Martin Siplane, EAM
53
34. Vaade fuajeele, 6.k. Foto Martin Siplane, EAM
54
35. Vaade fuajeele, 6.k. Foto Martin Siplane, EAM
55
36. Trepimademe vaade, 6.k. Foto Martin Siplane, EAM
56
37. Rait Präätsi vitraažaken „Eestimaa maastikud”, 1991. Foto Martin Siplane, EAM
38. Rait Präätsi vitraažaken „Avanemint” 3.-4.k trepikäigus. Foto Martin Siplane,
EAM
57
39. Wiiralti galerii, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM
40. Haruldaste raamatute lugemissaal koos Rein Kelpmani maalidega, 3.k. Foto
Martin Siplane, EAM
58
41. Rein Kelpmani maal (1993–1994) haruldaste raamatute lugemissaali
näitusesaalis, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM
42. Suur konverentsisaal, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM
59
43. Üldlugemissaal, 7.k. Foto Martin Siplane, EAM
44. Üldlugemissaal, 7.k. Foto Martin Siplane, EAM
60
45. 8.k trepikoda kunsti- ja muusikasaali vahel koos Rait Präätsi siseaken-
vitraažidega (1992). Foto Martin Siplane, EAM
46. Vaade kunstisaali ustele, 8, k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond
61
47. Kunstisaal, 8.k. Foto Martin Siplane, EAM
48. Muusikasaal, 8.k. Foto Martin Siplane, EAM
62
49. Vaade muusikasaali lugemissaali eraldusseinale ja ustele, 8.k. Foto TLPA
Muinsuskaitse osakond
50. Muusikasaal kuulamissaal, 8.k. Foto Martin Siplane, EAM
63
51. Ruudustikuga siseuks konverentsisaali osas, 4.k. Foto TLPA Muinsuskaitse
64
osakond
52. Väikese konverentsisaali tahveldisega uksed, 3.k. Foto TLPA Muinsuskaitse
osakond
53. Suure konverentsisaali tahveldisega uksed, 3.k. Foto TLPA Muinsuskaitse
osakond
65
54. Tualettruumide uksed koos peeglitega fuajees, paremal tuletõrjekapi uks. Foto
TLPA Muinsuskaitse osakond
55. Astmestatud liftipaled, 6.k (sarnane lahendus läbivalt kõikidel lugejakorrustel –
3.k, 5.–8.k). Foto TLPA Muinsuskaitse osakond
66
56. 5.Sk lugemissaalis Endla tn poolne seminariruum koos Eino Mäelti klaasseinaga.
Foto TLPA Muinsuskaitse osakond
57. Siseuks 5.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond
67
58. Lugejate individuaalsete tööruumide uksed, 6.k. Foto TLPA Muinsuskaitse
osakond
59. Tuletõrjevooliku kapp seminariruumis, 4.k konverentsisaali osa. Foto TLPA
Muinsuskaitse osakond
68
60. Raamatulift 5.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond
61. Projekt katusepüramiidi väljaehitamiseks tornisaaliks, 2015. Arhitektid Helen
Tikka ja Kristina Sepp, MiHo OÜ (http://www.miho.ee/1-rmtk-plaan.html)
69
LISA 2
TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET
Muinsuskaitseamet
Pikk 2 09.12.2016 nr 8.-1/3552 - 1
10123 TALLINN
Eksperdihinnang Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2/Endla 3) mälestise tunnustele
vastavuse kohta ning ettepanek alustada mälestiseks tunnistamise menetlust
Lugupeetud Siim Raie
Edastame eksperdihinnangu Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2/Endla 3) mälestise tunnustele
vastavuse kohta ning teeme ettepaneku alustada hoone mälestiseks tunnistamise menetlust.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond on nõus eksperdihinnangu seisukohaga,
et tegemist on riiklikku kaitset vajava unikaalse suurobjektiga Euroopa ja Eesti 20. sajandi
arhitektuuriajaloo kontekstis. Rahvusraamatukogus on plaanis ulatuslikud renoveerimistööd, mis
võivad ilma hoolika kaalumise ning järelevalveta tõsiselt kahjustada väärtuslikku hoonet.
Praegusel hetkel puuduvad selleks piisavad kaitsemeetmed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Hallik-Jürgenstein
ameti juhataja
Lisa: Eksperdihinnang Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2/Endla 3) mälestise tunnustele
vastavuse kohta
:
Timo Aava 6457174
[email protected]
Vabaduse väljak 7 Tel 640 4375
15198 Tallinn Faks 640 4495
E-post:
[email protected]
LISA 3
Pr Janne Andreso
Eesti Rahvusraamatukogu Meie: 04.07.2016 nr 1.1-7/1445
Tõnismägi 2
[email protected]
Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine
Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks
tunnistamiseks. Tegu on Eesti kultuuri- ja arhitektuuriajaloos äärmiselt olulise ja esindusliku
hoonega, mis väärib säilitamist koos siseruumides olevate monumentaalmaalide,
klaaspannoode jm kunstiteostega. Ka mälestisena on võimalik hoonet mõõdukalt uuendada,
samas tuleb säilitada selle olemasolevad väärtused.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond on tellinud hoone mälestise
tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu arhitektuuriajaloolaselt Mait
Väljaselt. Palume talle eksperdihinnangu koostamiseks tagada ligipääs Rahvusraamatukogu
ruumidesse.
Samuti palume Eesti Rahvusraamatukogu kui hoone omaniku arvamust hoone mälestiseks
tunnistamise kohta.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Talk
Ehitismälestiste peainspektor
Tel 5061835
Pikk tn 2 Tel +372 640 3050 E-post
[email protected]
10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee
Reg kood 70000958
LISA 4
Triin Talk
Ehitismälestiste peainspektor Tõnismägi 2
15189 Tallinn
Muinsuskaitseamet
+372 630 7501
[email protected]
[email protected] www.nlib.ee
Teie 04.07.2016 nr 1.1-7/1445
Meie 08.07.2016 nr 1.-1-13/324
Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine
Lugupeetud Triin Talk
Nõustume Muinsuskaitseameti seisukohaga, et Rahvusraamatukogu hoone näol on
tegemist arhitektuuriliselt olulise ehitisega, mis väärib säilitamist.
Oleme valmis osutama igakülgset abi ja võimaldama arhitektuuriajaloolasele Mait
Väljasele ligipääsu ruumidele eksperthinnangu koostamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janne Andresoo
Peadirektor
Andrei Gladkov
Haldusjuht
[email protected]
56807504
LISA 5
Lp Janne Andresoo 21.03.2017 nr 1.1-7/745
Eesti Rahvusraamatukogu
Tõnismägi 2
E-post
[email protected]
Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi loomine.
Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Tallinnas, Endla tn 3 // Tõnismägi 2 (KÜ
78401:107:0570) asuva Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks. Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna tellimusel on 2016. aastal valminud
eksperdihinnang arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt hoone mälestise tunnustele vastavuse
väljaselgitamiseks. Mälestiseks tunnistamise korral määratakse hoonele kaitsevöönd, mis
ühtib Endla tn 3 // Tõnismägi 2 krundi piiridega (vt lisa 1).
Eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda siin:
https://drive.google.com/file/d/0B6mXTPYpmFJyUEtpWHBOZ3A1X1k/view
„Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“
(Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10. 09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume hiljemalt
12. maiks 2017 Teie arvamust Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise ja
hoonele kaitsevööndi määramise asjus (liik: ehitismälestis). Vajadusel on võimalik kokku
leppida kokkusaamine Teile sobival ajal, et arutada kaitse alla võtmise tingimusi ja tulevasi
rekonstrueerimisvõimalusi.
Juhul, kui Teie vastust määratud ajaks ei laeku, loetakse Teie arvamus nõusolekuks hoone
mälestiseks tunnistamisele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Siim
Nõunik
Tel +372 782 0126; +372 5306 8625
E-post:
[email protected]
Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post
[email protected]
10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee
Reg kood 70000958
Lisa 1: kaitsevööndi ulatus
kaitsevöönd
LISA 6
Lp Raine Karp 21.03.2017 nr 1.1-7/746
E-post
[email protected]
Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi loomine.
Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Tallinnas, Endla tn 3 // Tõnismägi 2 (KÜ
78401:107:0570) asuva Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks. Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna tellimusel on 2016. aastal valminud
eksperdihinnang arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt hoone mälestise tunnustele vastavuse
väljaselgitamiseks. Mälestiseks tunnistamise korral määratakse hoonele kaitsevöönd, mis
ühtib Endla tn 3 // Tõnismägi 2 krundi piiridega (vt lisa 1).
Eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda siin:
https://drive.google.com/file/d/0B6mXTPYpmFJyUEtpWHBOZ3A1X1k/view
„Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“
(Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10. 09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume hiljemalt
12. maiks 2017 Teie arvamust Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise ja
hoonele kaitsevööndi määramise asjus (liik: ehitismälestis). Vajadusel on võimalik kokku
leppida kokkusaamine Teile sobival ajal, et arutada kaitse alla võtmise tingimusi ja tulevasi
rekonstrueerimisvõimalusi.
Juhul, kui Teie vastust määratud ajaks ei laeku, loetakse Teie arvamus nõusolekuks hoone
mälestiseks tunnistamisele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Siim
Nõunik
Tel +372 782 0126; +372 5306 8625
E-post:
[email protected]
Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post
[email protected]
10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee
Reg kood 70000958
Lisa 1: kaitsevööndi ulatus
kaitsevöönd
LISA 7
Lp Sulev Vahtra 21.03.2017 nr 1.1-7/747
E-post
[email protected]
Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi loomine.
Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Tallinnas, Endla tn 3 // Tõnismägi 2 (KÜ
78401:107:0570) asuva Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks. Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna tellimusel on 2016. aastal valminud
eksperdihinnang arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt hoone mälestise tunnustele vastavuse
väljaselgitamiseks. Mälestiseks tunnistamise korral määratakse hoonele kaitsevöönd, mis
ühtib Endla tn 3 // Tõnismägi 2 krundi piiridega (vt lisa 1).
Eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda siin:
https://drive.google.com/file/d/0B6mXTPYpmFJyUEtpWHBOZ3A1X1k/view
„Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“
(Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10. 09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume hiljemalt
12. maiks 2017 Teie arvamust Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise ja
hoonele kaitsevööndi määramise asjus (liik: ehitismälestis). Vajadusel on võimalik kokku
leppida kokkusaamine Teile sobival ajal, et arutada kaitse alla võtmise tingimusi ja tulevasi
rekonstrueerimisvõimalusi.
Juhul, kui Teie vastust määratud ajaks ei laeku, loetakse Teie arvamus nõusolekuks hoone
mälestiseks tunnistamisele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Siim
Nõunik
Tel +372 782 0126; +372 5306 8625
E-post:
[email protected]
Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post
[email protected]
10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee
Reg kood 70000958
Lisa 1: kaitsevööndi ulatus
kaitsevöönd
LISA 8
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1
Aeg: 25.04.2017 12.30 - 13.15
Koht: Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2 15189 Tallinn
Osalejad: Janne Andresoo (Rahvusraamatukogu), Andrei Gladkov (Rahvusraamatukogu),
Sulev Vahtra (sisearhitekt), Timo Aava (Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Boris Dubovik
(Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Diana Haapsal (Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Triin Talk
(Muinsuskaitseamet), Kersti Siim (Muinsuskaitseamet).
Protokollis: Kersti Siim
Päevakord: Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamise arutelu
Triin Talk tutvustas Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamise protsessi ning andis
ülevaate hoone väärtustest ning mälestiseks tunnistamise menetluse käigust.
Andrei Gladkov tõstatas küsimuse ümberehitamiste ja remonttööde võimalikkusest erinevates
hoone osades sealhulgas tehnovõrkude rekonstrueerimine, garderoobide ümber ehitamine,
heliisolatsiooni küsimus 5. korruse klaasseinte osas, fassaadide soojustamine, katusepüramiidi
välja ehitamine, amfiteatri katustamine.
Janne Andresoo täpsustas, et plaanitavad tegevused olenevad finantseeringutest ning pidas
fassaadi soojustamise ideed pigem ebareaalseks.
Triin Talk ja Boris Dubovik tutvustasid nõudeid mälestisel tööde teostamiseks ja töödeks vajaliku
projektdokumentatsiooni kooskõlastamise vajadust. Selgitati, et muinsuskaitselased nõuded on
leebemad kontori- ja abiruumides, peamine muinsuskaitseline huvi on säilitada hoone välisilme
ning avalikult kasutatavate ruumide interjööride arhitektuurne ja kunstiline väärtus (sh fuajeed,
lugemissaalid). Katusepüramiidi välja ehitamist tornisaaliks pidasid Muinsuskaitseameti esindajad
võimalikuks.
Peale arutelu võeti teadmiseks, et Rahvusraamatukogu hoone omab märkimisväärset
arhitektuurset väärtust. Hoonel on terviklikult säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt
plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurde kuuluvate kunstiteostega.
Mälestiseks tunnistamise korral tehakse leevendused Endla tn poolses kiilu kujulises bürooploki
osas - ehitustööde teostamisel kiilukujulise hoone osa siseruumides puudub eelnev
kooskõlastamise vajadus Muinsuskaitse osakonnaga.
Rahvusraamatukogu esindajad lubasid saata tutvumiseks hoone tehnilise seisukorra ekspertiisi jm
hoone kohta olemasolevaid materjale. Rahvusraamatukogu arvamust hoone mälestiseks
tunnistamise kohta ootab Muinsuskaitseamet 12. maiks.
LISA 9
MUINSUSKAITSE NÕUKOGU
KOOSOLEKU PROTOKOLL 4-2017
Muinsuskaitseamet, 14. september 2017
Algus kell 14.00, lõpp kell 16:15
Osalejad: Lilian Hansar, Toomas Tamla, Urve Sinijärv, Riin Alatalu, Viljar Vissel, Peep Pillak, Maris
Mändel, Jaak Huimerind.
Puudusid: Tiit Oidjärv, Priidu Pärna, Anton Pärn
Juurde kutsutud: Triin Talk (Muinsuskaitseamet), Kersti Siim (Muinsuskaitseamet), Martti Veldi
(Muinsuskaitseamet), Siim Raie (Muinsuskaitseamet), Kerli Kasak (Kõpu maaomanik)
Koosolekut juhatas: Lilian Hansar, esimees
Protokollis: Carolin Pihlap (Muinsuskaitseamet)
/…/
3.3 Eesti Rahvusraamatukogu
Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim tutvustas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangut ja
selle tulemust.
Hoone on silmapaistev eelkõige oma arhitektuurse ja sisearhitektuurse terviklikkuse poolest ning
esinduslik postmodernistliku stiili näide Eestis. Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistamiseks tegi
Tallinna Linnaplaneerimise Amet 09.12.2016 a. Päevakorras on hoone ulatuslikud
rekonstrueerimistööd, millest tulenevalt tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse
osakond hoone mälestise tunnustele vastavuse
väljaselgitamiseks eksperdihinnangu arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt. Hoone autoreid arhitekt
Raine Karpi ja sisearhitekt Sulev Vahtrat on kaitse alla võtmise
menetlusest teavitatud. Hoone omanik Eesti Rahvusraamatukogu on teadlik hoone väärtustest ning ei
ole mälestiseks tunnistamisele vastu.
Mälestiseks tunnistamise korral tehakse leevendused Endla tn poolses kiilu
kujulises bürooploki osas - ehitustööde teostamisel kiilukujulise hoone osa siseruumides
puudub eelnev kooskõlastamise vajadus TLPA Muinsuskaitse osakonnaga
Pärast arutelu
otsustati:
Teha kultuuriministrile ettepanek tunnistada Tallinnas aadressil Endla 3/ Tõnismägi 2 asuv arhitekt
Raine Karbi projekteeritud Eesti Rahvusraamatukogu hoone kultuurimälestiseks ehitismälestisena
ning kehtestada sellele kaitsevöönd eksperdihinnangus esitatud piirides. (Otsus võeti vastu
ühehäälselt.)
/…/
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lilian Hansar Carolin Pihlap
esimees protokollija
1
LISA 10
From: Kersti Siim
Sent: Friday, August 25, 2017 8:39 AM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Cc: '
[email protected]' <
[email protected]>; 'Andrei Gladkov'
<
[email protected]>
Subject: Teade, Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamine
Tere.
Muinsuskaitseamet annab teada, et Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise
menetlus on jõudmas lõpule.
Asja saab tunnistada mälestiseks Kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitse Nõukogu
ettepaneku alusel. Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamist on plaanis
arutada 14. septembril toimuval Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul Kultuuriministeeriumis
(Tallinn, Suur-Karja 23).
Soovi korral võib omaniku esindaja Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul osaleda. Koosolekul
osalemise soovist palun mulle eelnevalt teada anda.
Hoone mälestiseks tunnistamise eksperdihinnang:
https://drive.google.com/open?id=0BwFDFFdyEt34eHJxOUR3R0dJN0U
Lugupidamisega
Kersti Siim
Nõunik
Muinsuskaitseamet
733 7636
[email protected]
www.muinsuskaitseamet.ee
LISA 10
Kellele:
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Kellelt: Kersti Siim
Koostatud: 20.09.2017 14:16
Saadetud: 20.09.2017 14:25
Teema: Teavitus Muinsuskaitse Nõukogu otsusest, Rahvusraamatukogu
Sisu: Reg.nr: 1.1-7/2280
Teavitus Muinsuskaitse Nõukogu otsusest
Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamist arutati 14.09.2017
Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul.
Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 12 (1) tutvustatakse Muinsuskaitseameti
eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut eelnevalt asja või
kinnismälestise omanikule. Palume tutvuda Muinsuskaitse Nõukogu otsusega
(väljavõte manuses), eksperdihinnang on Teile edastatud varasema kirjavahetuse
käigus. Kui Teil on ehitise mälestiseks tunnistamise kohta täiendavaid arvamusi,
siis palume need esitada hiljemalt oktoobri lõpuks. Seejärel vormistatakse
Kultuuriministri käskkiri ehitise mälestiseks tunnistamiseks, käskkirja
väljaandmisest Teid teavitatakse.
Lugupidamisega
Kersti Siim
nõunik
[email protected]
Failid: Valjavote_MKN_protokollist_Rahvusraamatukogu.asice
LISA 11
From: Kadri Kesküla [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, November 13, 2017 4:23 PM
To: Kersti Siim <
[email protected]>
Subject: [VÄLJAST] Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamisega seotud
kohustused
Eesti Rahvusraamatukog nõukogu arutas 17. oktoobril 2017. a toimunud
koosolekul Muinsuskaitseameti ettepanekut Rahvusraamatukogu hoone
mälestiseks tunnistamise kohta.
Nõukogu liikemd tutvusid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse
osakonna tellimusel 2016. aastal valminud eksperdihinnanguga, mis on
edastatud Rahvusraamatukogule 21. märtsil k.a. Eksperthinnangus on loetletud
kaitse alla kuuluvad kunstiobjektid, aga mitte hoone ehituslikud detailid.
Soovime täpsustada, millised on konkreetsed nõuded ja millega peab arvestama
hoone renoveerimise eelarve koostamisel. AS Telora poolt koostatud
Rahvusraamatukogu ehitise audit on valminud 21. märtsil 2016, kui hoone
mälestiseks tunnistamine ei olnud veel päevakorral. AS Telora on hinnanud
ehitise renoveerimise maksumuseks ligi 33 milj eurot ja selle kalkultasiooni
alusel on tehtud ka Vabariigi Valitsusele koostatav eelarve taotlus.
Lugupidamisega
Igor Gräzin
Rahvusraamatukogu nõukogu esimees
Saatja: Muinsuskaitseamet <
[email protected]>
Saadetud: 17. november 2017 13:25:46
Adressaat: Kadri Kesküla
Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Vastus, Rahvusraamatukogu hoone
mälestiseks tunnistamine
Tere.
Teie poolt saadetud kirja ja telefonivestluse taustal teeb Muinsuskaitseamet ettepaneku
Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamise aruteluks kohapeal, mille käigus saame
täpsustada mälestiseks tunnistamisega kaasnevat.
Palun andke teada, mis aeg Teile aruteluks sobib. Esialgu tundub, et see võiks jääda järgmise
aasta algusesse.
Lugupidamisega
Kersti Siim
nõunik
[email protected]
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn, 17. jaanuar 2018
Juhatas Igor Gräzin
Osalesid:
RRi nõukogu liikmed: Igor Gräzin – nõukogu esimees, Toomas Väinaste, Priit Pirsko, Peep
Jahilo, Barbi Pilvre, Tarvi Sits; puudus Jüri Järs
RRi peadirektor Janne Andresoo, arendusjuht Raivo Ruusalepp, haldusjuhi kt Igor Šramov,
Rahvusarhiivi haldusjuht Jaak Koidaru
Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim, ehitismälestiste peainspektor Triin Talk
Linnaplaneerimise Ametist Timo Aava, Boris Dubovik, Eero Kangor
Protokollis: Kadri Kesküla
PÄEVAKORRAS:
1. RRi hoone mälestiseks tunnistamine. Kohtumisel osalevad ja jagavad selgitusi
Muinsuskaitseameti ja Tallinna Linnaplaneerimisameti esindajad.
2. RRi hoone rekonstrueerimisplaan ja Kultuuriministeeriumi algatatud memorandumi
arutelu.
ARUTATI / OTSUSTATI:
1. RRi hoone mälestiseks tunnistamise protseduur algatati 2016. aastal.
K. Siim: 2016. aastal tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitseosakond
eksperdihinnangu, et selgitada välja RRi hoone vastavus mälestise tunnustele.
Eksperdihinnangu kohaselt on RRi hoone näol tegemist unikaalse objektiga 20. saj
arhitektuuriajaloo kontekstis ning väärib kultuurimälestiseks tunnistamist. Eksperdihinnang
saadeti RRile arvamuse esitamiseks 21. märtsil 2017. RR vastuargumente ei esitatud ning 14.
septembril 2017 arutati ettepanekut Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul, kus võeti vastu
otsus hoone kaitse alla võtmise kohta.
RRi nõukogu arutas ettepanekut 17. oktoobril toimunud koosolekul ning otsustas, et vajab
Muinsuskaitseametilt täiendavaid selgitusi, millised on konkreetsed nõuded ja millega peab
arvestama hoone renoveerimise eelarve koostamisel.
Küsimused ja vastused:
P. Jahilo: Eksperdihinnangus on kirjas hoone väärtuslikud osad, mida oleks vaja säilitada. Kas
kaitse alla kuuluvad üksikud osad või hoone tervikuna.
T. Talk: Hoone on väärtuslik tervikuna – sise- ja välisarhitektuur, kunstiobjektid. R. Karbi
hoonete iseloomulik osa on sise- ja välisarhitektuuri ühtsus – nt dolomiidiga kaetud sise- ja
välisseinad.
Muinsuskaitsemetiga tuleks kooskõlastada muudatused hoone avalikus osas, Endla tn
poolses kontoriploki interjöörides toimuvad muudatused ei vaja kooskõlastamist.
Tööruumide ruumijaotus on muudetav.
P. Jahilo: Hoone kirjelduses viidatakse, et ühelt poolt võttes ei ole hoone valmis saanudki,
teiselt poolt on hoone amortiseerunud ning vajab põhjalikku ümberehitust. Kuidas kaitsta
seda, mis pole valmis saanud?
T. Talk: Telora poolt koostatud auditis selgub, et hoone renoveerimisel on vajalik
kaasajastada kütte- ja ventilatsioonisüsteem, ümberehitus peab toimuma kaasaja nõudeid
silmas pidades. Kokkulepped muinsuskaitse nõuete osas tehakse projekteerimise staadiumis.
T. Väinaste: Ei poolda muinsuskaitse piirangute seadmist enne ehitustööde algust.
T. Sits: Ugala teater võeti kaitse alla ehitustööde käigus.
T. Talk: Ugala teatri mälestiseks tunnistamine algas enne ehitustöö algust, projekteerimisel
tegime palju koostööd.
T. Sits: Objekti kaitse alla võtmine võtab aega, samas protsessi käivitamine annab teadmise,
mis on muinsuskaitse seisukohalt väärtuslik ning väärib säilitamist.
Hea näide on Fahle maja, mis on muinsuskaitse all, aga uus ja vana on hästi kokku sobitatud.
B. Pilvre: Kuivõrd hakkaksid muinsuskaitse nõuded takistama hoones ja selle ümbruses
julgeid arhitektuurilisi lahendusi?
T. Sits: Projekteerimiskonkursi alusel võib seada eesmärgiks uudsete lahenduste leidmise
mitte hoone „lõpuni“ ehitamise esialgse projekti alusel terviklahenduse väljaehitamist.
B. Dubovik: See, et hoone võetakse kaitse alla, ei tähenda, et kompromissid ei oleks
võimalikud. Nii suuremahuliste renoveerimistööde osas on oluline, et Muinsuskaitseamet
saaks kaasa rääkida.
P. Pirsko: Hoone on planeeritud kaks korda suuremana, kui vaja oleks. Ootused ja vajadused
on aja jooksul muutunud. Kuidas ehitada hoone ümber 21. saj vajadustest lähtudes.
T. Talk: Räägitud on hoone klaaskatusest, amfiteatri katusest jm. Need muudatused on
teostatavad ka muinsuskaitse nõudeid silmas pidades.
B. Dubovik: Hea näide on Estonia teater, kus kohandati hoone tuletõrjenormidele vastavaks,
ehitati välja talveaed, ehitati kaasaegne ventilatsioonisüsteem.
P. Jahilo: Kas muinsuskaitseobjektide puhul lähtutakse nõuete kehtestamisel erinevatest
kategooriatest? Nt Toompea lossis on väga ranged piirangud.
B. Dubovik: Ametlikke kategooriaid ei ole. Iga objekti vaadatakse eraldi.
T. Talk: Esimeses projekteerimise etapis koostatakse muinsuskaitse eritingimused, millega
nähakse ette mälestise säilitamise ja vaadeldavuse nõuded. Eritingimused koostatakse
hoone omaniku visiooni arvestavalt. Nii eritingimused kui põhiprojekt tuleb kooskõlastada
Muinsuskaitse osakonnaga. Projektdokumentatsiooni koostajal kui ka tööde teostajal peab
olema muinsuskaitse tegevusluba.
I. Gräzin: Kuidas on hoone fassaadiga?
T. Talk: Fassaad tuleb eelistatult säilitada, vahetamine tuleb kõne alla, kui selleks on tehniline
põhjus. Telora ASi tehtud hoone audit kinnitab, et fassaad on heas korras. Soojustamine
oleks ehk võimalik ka õhuvahet täites.
Energiaauditit ei ole tehtud. Hoone kandevõimed ei ole teada, dokumentatsioon on puudulik
või ei ole säilinud.
J. Andresoo: Kandevõime tuleb välja selgitada.
T. Väinaste: Isiklikust praktilisest kogemusest lähtuvalt ei pea kaitse alla võtmist vajalikuks.
Remonditööd on kallimad ja võtavad rohkem aega.
Gräzin: Lähtuma peab negatiivsest stsenaariumist – töö teostamisel rikutakse väärtuslik
hoone.
B. Dubovik: Muinsuskaitse alla võtmine ei takista renoveerimist.
P. Jahilo: Rahvusraamatukogu hoonet on remonditud 90ndate aastate algusest. Kuidas teile
tundub, kas seda on tehtud pieteeditundega?
T. Talk: Jah. On üksikud väiksed eksimused, nt fassaadi remontimisel. Samuti on peetud
mitmeid plaane väärtuslike detailide eemaldamise osas. Õnneks pole need realiseerunud.
I. Gräzin: Kui palju täpsemalt hinnates läheb remonditööde teostamine raskemaks,
aeglasemaks ja kallimaks?
B. Dubovik: Projekti ei ole veel koostatud. Avaliku hoone puhul tellitakse kindlasti
põhiprojekt, mis kooskõlastatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Objekti projekteerijal
peab olema Muinsuskaitseameti luba. Enne projekteerimisele asumist peab tellija oma
soovid läbi mõtlema ja esitama.
Projekteerimistingimused on juriidiline alus, millest juhindutakse.
Muinsukaitseameti ja Linnaplaneerimise Ameti esindajad lahkuvad koosolekult.
T. Sits: Mälestiseks tunnistamise protsess on järgmine:
– otsus hoone muinsuskaitse alla võtmise kohta võetakse Muinsuskaitse nõukogus;
– Muinsuskaitseametist saadetakse ametlik pöördumine hoone omanikule;
– omanik esitab oma arvamuse, vajadusel nõuab lisaselgitusi;
– otsus vormistatakse ministri käskkirjaga.
Otsustati:
1.1. Rahvusraamatukogu hoone väärib muinsuskaitse alla võtmist.
1.2. Kaaluda hoone muinsuskaitse alla võtmist projekti koostamise staadiumis.
1.3. Kaasata projekti koostamisse Muinsuskaitseameti esindaja.
2. Kultuuriministeerium algatas RRi hoone memorandumi koostamise ning kaasas Haridus-
ja Teadusministeeriumi ettepanekuga Rahvusarhiivi Tallinna osakondade majutamiseks
RRi hoonesse. Memorandum esitatakse Vabariigi Valitsusele märtsis.
J. Andresoo: Rahvusraamatukogu hoones on ruumi Rahvusarhiivi Tallinnas asuvate
osakondade majutamiseks. Rahvusraamatukogul ja Rahvusarhiivil on sarnased ülesanded ja
vajadused, mis loob head eeldused koostööks.
P. Pirsko: Oleme analüüsimas võimalust majutada RRi hoones Tallinnas asuvaid osakondi.
Plussid
– hea asukoht;
– funktsioonide poolest sobime RRiga.
Riskid:
– planeeritud eelarve on liiga väike;
– hoidlapinda ei ole piisavalt;
– remondi tegelik maksumus selgub pärast konstruktsioonide avamist ja võib olla
keeruline lisarahastust saada;
– filmilintide säilitamine vajab eritingimusi;
– kuidas hakkab toimuma asjaajamine kahe erineva ministeeriumi haldusalas?
Memorandum esitatakse Vabariigi Valitsusele märtsis eelarvestrateegia koostamisel.
Igor Gräzin
Nõukogu esimees
Kadri Kesküla
Protokollija
LISA 13
Kellele:
[email protected],
[email protected]
Kellelt: Kersti Siim
Koostatud: 07.02.2018 12:04
Saadetud: 07.02.2018 12:05
Teema: Rahvusraamatukogu eksperdihinnang mälestiseks tunnistamise kohta
Sisu: Tere.
17. jaanuaril toimunud Rahvusraamatukogu nõukogu koosoleku taustal edastab
Muinsuskaitseamet Teile uuesti tutvumiseks Muinsuskaitseameti
eksperdihinnangu Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise kohta.
Koosolekul räägitu põhjal on täpsustatud peatükki "Menetluse käik" (lk 5 ja 6).
Kui Teil on täiendavaid arvamusi, palume need esitada hiljemalt 15.
veebruariks.
Eksperdihinnang:
https://drive.google.com/open?id=105ViMkebn2TL1e5ZlNrUXs9lGTRapzv5
Lugupidamisega
Kersti Siim
Nõunik
Muinsuskaitseamet
733 7636
[email protected]
From: Janne Andresoo [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, February 8, 2018 12:35 PM
To: Kersti Siim <
[email protected]>
Cc: Kadri Kesküla <
[email protected]>
Subject: [VÄLJAST] Vs: Rahvusraamatukogu eksperdihinnang mälestiseks tunnistamise
kohta
Tere!
Oleme Teiega ühisel seisukohal, et Rahvusraamatukogu hoone on osa meie kultuuripärandist
ning väärib muinsuskaitse alla võtmist. Meie senine tegevus kinnitab, et hoolime ja hoiame
seda väärtust parimal võimalikul moel. Nagu olete kursis, siis Rahvusraamatukogu hoone
tehniline seisukord on väga halb ja vajab kapitaalremonti. Oleme ette valmistamas ja taotleme
Vabariigi Valitsuselt hoone korrastamiseks suuremat investeeringut ja loodetavasti alustame
lähiaastatel hoone remondiks vajalike projektide koostamist. Teeme ettepaneku, et
Muinsuskaitseameti esindaja oleks kaastaud juba projekteerimisstaadiumis, et leiaks koos
lahendusi, mis tagavad olemasolevate väärtuste säilimise koos hoone kohandamisega
tänapäevase raamatukogu vajadustele.
Täname, et jagasite täiendavaid selgitusi RR nõukogu koosolekul. Teie selgitustele tuginedes
formuleeris RR nõukogu otsuse:
1.1. Rahvusraamatukogu hoone väärib muinsuskaitse alla võtmist.
LISA 13
1.2. Kaaluda hoone muinsuskaitse alla võtmist projekti koostamise staadiumis.
1.3. Kaasata projekti koostamisse Muinsuskaitseameti esindaja.
Lugupidamisega,
Janne Andresoo
Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn 22.02.2018 nr 1.1-8/495
e-post
[email protected]
Ettepanek asja mälestiseks tunnistamiseks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.06.2011 määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja
kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 4
lõikele 1 esitab Muinsuskaitseamet Kultuuriministrile ettepaneku tunnistada ehitismälestiseks
Eesti Rahvusraamatukogu (Harju maakond Tallinn Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2, KÜ
78401:107:0570).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Raie
peadirektor
Lisad:
1. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang asja mälestiseks tunnistamiseks, sh lisana
Muinsuskaitse Nõukogu otsus (97 lk)
2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu
Kersti Siim
[email protected]
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Eesti Rahvusraamatukogu
X = 6588469, Y = 542142
X = 6588086, Y = 541759 M 1:2550
Leppemärgid Info
Registrinumber 30932
Nimetus Eesti Rahvusraamatukogu
Maakond Harju maakond
Omavalitsus Tallinn
Aadress Kesklinna linnaosa
Arheoloogiamälestis ei
Ehitismälestis jah
Ajaloomälestis ei
Täpsusklass 10 m
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6588300.00 541946.00
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Eelnõu Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamine Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 14.09.2017. a ettepanekut: 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Eesti Rahvusraamatukogu ( Harju maakond Tallinn Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2 , KÜ 78401:107:0570 ). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 1 . 2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndis asuvad kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid purskkaev , välilava ning haljastusviis. Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja kaitsevööndisse jääva krundi omanikku ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistamiseks tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Ettepanekut toetab Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ . Eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimiseks on Kultuuriministeeriumi tellimusel 2007-2012.a läbi viidud projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs.“ Selle raames inventeeriti Eesti uuemat arhitektuuripärandit esmalt maakonnakaupa ning koostati neli alusuuringut. Kaardistati üle 3000 objekti ning nende seast valis projekti ekspertkomisjon välja 130 ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Rahvusraamatukogu kohta projekti käigus piiratud aja ja ressursside tõttu eksperdihinnangut ei koostatud, kuid see valiti nende hulka, millele perspektiivis peaks eksperdihinnangu koostama. Hoonet on käsitletud Tallinna nõukogudeaegse ehituspärandi ülevaates väärtusliku hoonena, mis võtta arvele ning kaaluda mälestiseks tunnistamise vajadust. Rahvusraamatukogul on plaanis ulatuslikud rekonstrueerimistööd, millest tulenevalt tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu . Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Eesti Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et Eesti Rahvusraamatukogul on mälestise tunnused. Samale jär eldusele jõudis 14.09.2017 . a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Eesti Rahvusraamatukogu hoone ehitustööd algasid 1985 . aastal, hoone valmis 1993. aastal. Tegemist on a rhitekt Raine Karbile isikupärases arhitektuurikeeles projekteeritud u nikaalteos ega , mis kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalteose loomisel. Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindus hoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete v äärtuslike detailide säilimine. Rahvusraamatukogu oli Laulva Revolutsiooni ja üleminekuaja perioodil oluline objekt, mille valmimine keerulistel aegadel oli rahvuslik eesmärk ja saavutus. Hoone toimib oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete keskel ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ning hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine r uumilises kontekstis . Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 7 kohaselt ei ole kinnismälestise kaitsevööndis lubatud ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevööndiks määratakse krunt, millel hoone asub. Kaitsevööndi eesmärk on tagada hoone vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis . Rahvusraamatukogu krundile jäävad ja on kaitsevööndisse haaratud kultuuriv äärtuslike stru ktuurielementidena purskkaev, välilava ning haljastusviis. Menetlusosaliste seisukohad Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”. Hoone kuulub Eesti Rahvusraamatukogule. O manik on menetlusse kaasatud . Muinsuskaitseamet on andnud võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga ja küsinud arvamust kultuurimälestiseks tunnistamise kohta. 25.04. 2017 . a toimus hoone mälestiseks tunnistamise arutelu Rahvusraamatukogus , kus osalesid Linnavalitsuse , Muinsuskaitseameti ja Rahvusraamatukogu esindajad. Eesti Rahvusraamatukogu on nõus tunud hoone mälestiseks tunnistamisega. 17.01.2018 toimus Rahvusraamatukogu Nõukogu ko o soleku raames täiendav arute lu, mille tulemusena tegi nõukogu ettepaneku kaaluda hoone mälestiseks tunnistamist hoone rekonstrueerimise projekteerimise staadiumis. Muinsuskaitseamet kaalus Rahvusraamatukogu Nõukogu ettepanekut ja leidis, et arvestades plaanitavate rekonstrueerimistööde ulatust, on hoone mälestiseks tunnistamine enne projekteerimistöid vajalik ja põhjendatud, kuna sel viisil on paremini tagatud kultuuriväärtusega asja säilimine. Menetlus se on kaastatud ja teavitatud Tallinna Linnavalitsust, mis ühtlasi on hoone mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegija. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamise e ttepaneku tegemisel on tuginetud laiaulatusliku le uurimisprojektile , mille käigus kaardistati 20. sajandi arhitektuuri üle kogu riigi ja lõplikud mälestiseks tunnistamise ettepanekud valiti välja tuhandete kaalutud objektide hulgast . Hoone mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Tegu on arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega, mille juures on oluline ka väärtuslike interjööride ning sinna juurde kuuluvate kunstiteoste säilimine. Mälestiseks tunnistamise ettepanek on muuhulgas ajendatud soovist tasakaalustada ja kaasajastada riiklikku kultuurimälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks olulisemaid näiteid ka Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist. Taasiseseisvumisajal valminud ehitistest on Rahvusraamatukogu esimene, mida mälestiseks tunnistatakse. Hoone ei asu muinsuskaitsealal ega miljööväärtuslikul alal. Hoone paikneb arheoloogiamälestise Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj. alal ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mis aga ei taga hoone arhitektuurse välisilme ja interjööride säilimist. Hoone on otstarbekas tunnistada mälestiseks, kuna Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindushoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete v äärtuslike detailide säilimine. Kuna Endla tn poolses kiilukujulises hoone osas paiknevad peamiselt kontori- ja abiruumid, mis on varasemate remonttööde käigus ümber ehitatud, tehakse mälestiseks tu nnistamisel järgmine leevendus: Endla tn poolses kiilukujulise hoone osa siseruumides ehitustööde teostamiseks ei pea olema Muinsuskaitseameti kirjalikku luba. Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada hoone või selle oluliste osade säilimist. Ruumide kohandamine uuteks funktsioonideks on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis. Kultuuriminister Lisa 1 Eesti Rahvusraamatukogu kaart Lisa 2 Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevööndi kaart
Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevöönd
X = 6588469, Y = 542142
X = 6588086, Y = 541759 M 1:2550
Leppemärgid Info
ID 30932
Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd
Täpsusklass 10 m
Kuju olek digitaliseeritud
Maakond Harju maakond
Omavalitsus Tallinn
Aadress Kesklinna linnaosa
Pindala 19297
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6588359.00 541936.25
2 6588271.50 541826.81
3 6588233.00 541860.94
4 6588224.50 541868.25
5 6588198.50 541891.00
6 6588204.50 541930.19
7 6588231.50 541928.31
8 6588235.00 541942.25
9 6588228.50 541951.69
10 6588209.50 541954.69
11 6588238.00 542013.25
12 6588242.00 542013.75
13 6588257.00 542006.50
14 6588259.00 542005.38
15 6588260.50 542004.81
16 6588261.50 542006.62
17 6588267.50 542003.56
18 6588285.00 542039.06
19 6588305.50 542029.19
20 6588313.00 542021.06
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.