dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 23. veebruar 2018
Viit
12-6/518-1
Registreeritud
23. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2018 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
6. aprill 2018

Failid

  • 📎Kaskkiri_kultuurimalestiseks_tunnistamine_Rahvusraamatukogu.docx21 KB
  • 📎Lisa_1_kaart_Rahvusraamatukogu.pdf892 KB
  • 📎Lisa_2_Rahvusraamatukogu_kaitsevoond.pdf893 KB
  • 📎MKA_eksperdihinnang_lisadega_Rahvusraamatukogu.pdf20072 KB
  • 📎MKA_kaaskiri_Rahvusraamatukogu.bdoc206 KB

Sisu (failidest)

Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks Koostaja: Kersti Siim nõunik Tartu 2017 Sisu 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 3 2. Hinnang hoone vastavusele kaitse kriteeriumidele ................................................................ 3 2.1. Teemakohased uuringud, inventeerimised ...................................................................... 3 2.2. Samatüübiliste mälestiste võrdlev analüüs ...................................................................... 3 2.3. Objekti vastavus ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumidele ................................... 4 3. Menetluse käik ....................................................................................................................... 5 3.1. Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks ............................................................................. 5 3.2. Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine ..................................................... 5 4. Mälestiseks tunnistamise põhjused ........................................................................................ 6 5. Mälestise andmed ................................................................................................................... 6 5.1. Ettepanek mälestise nime kohta: ..................................................................................... 6 5.2. Ettepanek mälestise liigi kohta:....................................................................................... 6 5.3. Kaitsevöönd:.................................................................................................................... 7 LISAD ........................................................................................................................................ 8 1. Eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta 2. Mälestiseks tunnistamise ettepanek 9.12.2016 3. Muinsuskaitseameti teavituskiri 4.07.2016 4. Eesti Rahvusraamatukogu kiri 8.07.2016 5. Muinsuskaitseameti kiri omanikule 21.03.2017 6. Muinsuskaitseameti kiri arhitektile 21.03.2017 7. Muinsuskaitseameti kiri sisearhitektile 21.03.2017 8. Arutelu protokoll 25.04.2017 9. Muinsuskaitse Nõukogu otsus 14.09.2017 10. Teavituskirjad Muinsuskaitse Nõukogu toimumisest ja otsusest 11. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu kiri 13.11.2017 ja Muinsuskaitseameti vastus 12. Arutelu protokoll 17.01.2018 13. Muinsuskaitseameti kiri 7.02.2018 ja Rahvusraamatukogu vastus 8.02.2018 2 1. Üldandmed Käesolev eksperdihinnang on koostatud hinnangu andmiseks Eesti Rahvusraamatukogu hoone vastavusele riikliku kaitse kriteeriumidele, hoone mälestiseks tunnistamise asjaolude selgitamiseks, menetluskäigust ülevaate andmiseks ja hoone mälestiseks tunnistamise ettepaneku sõnastamiseks. Eesti Rahvusraamatukogu Asukoht: Harju maakond Tallinn Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2, KÜ 78401:107:0570 Rajamisaeg: 1993. a Autor: RPI Eesti Projekt, arhitekt Raine Karp, sisearhitekt Sulev Vahtra Funktsioon: raamatukogu Omanik: Eesti Rahvusraamatukogu 2. Hinnang hoone vastavusele kaitse kriteeriumidele 2.1. Teemakohased uuringud, inventeerimised Eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimiseks on Kultuuriministeeriumi tellimusel 2007-2012.a läbi viidud projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs.“ Selle raames inventeeriti Eesti uuemat arhitektuuripärandit esmalt maakonnakaupa ning koostati neli alusuuringut. Kaardistati üle 3000 objekti ning nende seast valis projekti ekspertkomisjon1 välja 130 ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Rahvusraamatukogu kohta projekti käigus piiratud aja ja ressursside tõttu eksperdihinnangut ei koostatud, kuid see valiti nende hulka, millele perspektiivis peaks eksperdihinnangu koostama. Hoonet on käsitletud Tallinna nõukogudeaegse ehituspärandi ülevaates2 väärtusliku hoonena, mis võtta arvele ning kaaluda mälestiseks tunnistamise vajadust. Raine Karbi loomingut käsitleva ülevaate / uuringuna võib käsitleda 2016. a välja antud raamatut „Arhitekt Raine Karp.“ Monograafia autor Mait Väljas on koostanud ka Rahvusraamatukogu eksperdihinnangu (LISA 1), st hoone väärtust on hinnatud kogu Raine Karbi loomingu kontekstis. 2.2. Samatüübiliste mälestiste võrdlev analüüs Nii nagu igal riigil on üks parlamendihoone ja üks rahvuslik (kunsti)muuseum, on tal ka üks rahvusraamatukogu. Need on hooned, mida ehitatakse sajanditeks. Rahvusraamatukogu on unikaalobjekt, samatüübilisi mälestisi sisuliselt ei ole. Teataval määral on võrreldav kümme aastat varem valminud suure esindusliku raamatukogu hoonega Tartus, Tartu Ülikooli raamatukoguga, mis tunnistati mälestiseks 29. mail 2017. a. Kaitsealuse 1980ndate arhitektuuri nimekiri sisaldab praegu ainult Tallinna Linnahalli (autor samuti Raine Karp) ning hiljuti lisandunud Paide kultuurimaja. Postmodernistlikku arhitektuuristiili esindajaid mälestiste seas rohkem ei ole. Taasiseseisvumisajal valminud ehitistest on Rahvusraamatukogu esimene, mida mälestiseks tunnistatakse. 1 Ekspertkomisjoni koosseis: Lilian Hansar, Jaak Huimerind, Mart Kalm, Merle Kinks, Epp Lankots, Ilme Mäesalu, Oliver Orro, Heiki Pärdi, Anneli Randla, Leele Välja. 2 http://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf 3 2.3. Objekti vastavus ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumidele Kriteerium Kriteeriumi selgitus 1. Vanus Hoone valmis 1993. a. Projekt aastast 1984, ehitustööd algasid 1985. a. 2. Autentsus Hoone on säilinud algses mahus, valdavalt algse postmodernistliku arhitektuurse ehk ehedus välisilme, plaanilahenduse ja interjööridega. 3. Interjööri või Tulenevalt vähestest muutustest raamatukogu toimimisloogikas, on erakordselt sisseseade hästi säilinud ka hoone interjöörid. Juba iseenesest imposantsele arhitektuurile säilivus annavad lisaväärtust suur hulk spetsiaalselt hoone jaoks loodud kunstiteoseid Eesti tuntud kunstnike poolt. Objektiga seotud (füüsilised) väärtused 4. Funktsiooni Projekti algfaasis kavandatud kui Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik järjepidevus Raamatukogu, 1988. a alates Eesti Rahvusraamatukogu. 5. Haruldus Arhitekt Raine Karbile isikupärases arhitektuurikeeles projekteeritud unikaalteos, mis kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalteose loomisel. 6. Tüüpilisus - 7. Silmapaistvus Hoone on silmapaistev eelkõige oma arhitektuurse ja sisearhitektuurse terviklikkuse poolest ning esinduslik postmodernistliku stiili näide Eestis. 8. Terviklikkus Hoone toimib oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete ehk (tsaariaeg, esimese vabariigi aeg, nõukogude periood) keskel ruumi organiseeriva ansamblilisus dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ning hoone paiknemine Kontekstuaalsed väärtused Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated. 9. Silmapaistva Nii nagu igal riigil on üks parlamendihoone ja üks rahvuslik (kunsti)muuseum, mõju või on tal ka üks rahvusraamatukogu. Need on hooned, mida ehitatakse sajanditeks. sümboolse tähendusega hooned 10.Tähtsus Rahvusraamatukogu oli Laulva Revolutsiooni ja üleminekuaja perioodil oluline ajalooprotsessis objekt, mille valmimine keerulistel aegadel oli rahvuslik eesmärk ja saavutus. Assotsiatiivsed Osaliselt tehti töid talgukorras: 1988. a toimusid Rahvarinde algatatud kaablikraavi kaevamise talgud, et varustada hoone ehitamist vajaliku elektriga. väärtused 11. Seos Arhitekt Raine Karp, sisearhitekt Sulev Vahtra. üldtuntud Rait Präätsi vitraažid, Enn Põldroosi fresko. isikutega Tehniline Hea. arvestatak seisukord Kasutusväärtus Kasutatav algupärases funktsioonis raamatukoguna ning hoonesse on võimalik Lisaks tuua ka lisafunktsioone. se 4 3. Menetluse käik 3.1. Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistamiseks tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Päevakorras on hoone ulatuslikud rekonstrueerimistööd, millest tulenevalt tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt (vt LISA 1 ja 2). Ettepanekut toetab Muinsuskaitseametit nõustav ehitismälestiste eksperdinõukogu. Väljavõte 13.02.2017 koosoleku protokollist: Peale arutelu eksperdinõukogu otsustas: Tunnistada Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks. Toomkuninga tn pikendus peaks jääma läbitavaks, see on osa algsest ideest. Kaitsevööndiks määrata krunt – hoone ümbrus koos pargialaga. 3.2. Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine Omanikku teavitati menetluse algatamisest ja küsiti arvamust 4.07.2016 kirjaga nr 1.1-7/1445 (vt LISA 3). Eesti Rahvusraamatukogu vastas 8.07.2016 kirjaga nr 1.-1-13/324, et on teadlik hoone väärtustest ning on valmis osutama igakülgset abi eksperdihinnangu koostamiseks (vt LISA 4). Eesti Rahvusraamatukogule saadeti tutvumiseks eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta 21.03.2017 kirjaga nr 1.1-7/745 ning paluti esitada arvamus hiljemalt 12. maiks 2017 (vt LISA 5). Rahvusraamatukogu kirjalikku arvamust ei esitanud ja seega mälestiseks tunnistamise vastu ei ole. Muinsuskaitseamet läks hoone mälestiseks tunnistamise menetlusega edasi. 25.04.2017 toimus hoone mälestiseks tunnistamise arutelu Rahvusraamatukogu, Linnavalitsuse ja Muinsuskaitseameti esindajatega. Peale arutelu võeti teadmiseks, et Rahvusraamatukogu hoone omab märkimisväärset arhitektuurset väärtust. Hoonel on terviklikult säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurde kuuluvate kunstiteostega. Mälestiseks tunnistamise korral tehakse leevendused Endla tn poolses kiilu kujulises bürooploki osas - ehitustööde teostamisel kiilukujulise hoone osa siseruumides puudub eelnev kooskõlastamise vajadus Muinsuskaitse osakonnaga. Arutelu protokolliti (vt LISA 8). Hoone autoreid arhitekt Raine Karpi ja sisearhitekt Sulev Vahtrat teavitati kaitse alla võtmise menetlusest 21.03.2017 ning küsiti arvamust kirjaga nr 1.1-7/746 ja 1.1-7/747 (vt LISA 6 ja 7). Autorid ei avaldanud kaitse alla võtmise kohta arvamust. Sisearhitekt Sulev Vahtra osales 25.04.2017 toimunud arutelul. Hoone omanikku teavitati Muinsuskaitse Nõukogu koosoleku toimumisest 25.08.2017 kirjaga nr 1.1-7/2050. Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul otsustati teha kultuuriministrile ettepanek tunnistada Tallinnas aadressil Endla 3/ Tõnismägi 2 asuv arhitekt Raine Karbi projekteeritud Eesti Rahvusraamatukogu hoone kultuurimälestiseks ehitismälestisena ning kehtestada sellele kaitsevöönd eksperdihinnangus esitatud piirides. Otsus edastati omanikule 20.09.2017 kirjaga nr 1.1-7/2280 (vt LISA 9 ja 10). 13.11.2017 võttis ühendust Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu, et täpsustada hoone mälestiseks tunnistamisega kaasnevaid kitsendusi ja nõudeid (vt LISA 11). 17.01.2018 toimus Rahvusraamatukogu nõukogu koosoleku raames täiendav arutelu, mille käigus Muinsuskaitseameti ja Linnavalitsuse esindajad selgitasid nõukogu liikmetele hoone 5 mälestiseks tunnistamise asjaolusid. Rahvusraamatukogu nõukogu on seisukohal, et Rahvusraamatukogu hoone väärib muinsuskaitse alla võtmist ja tegi ettepaneku mälestiseks tunnistamist kaaluda projekti koostamise staadiumis. Koosolek protokolliti (vt LISA 12). Muinsuskaitseamet kaalus Rahvusraamatukogu nõukogu ettepanekut. Muinsuskaitseamet jõudis seisukohale, et arvestades plaanitavate rekonstrueerimistööde ulatust, on hoone mälestiseks tunnistamine enne projekteerimistöid vajalik ja põhjendatud, kuna sel viisil on paremini tagatud kultuuriväärtusega asja säilimine. Näiteks eeldab hoone mälestise staatus nii projekteerijalt kui ka ehitajalt varasemat kogemust ning pädevust ajalooliste hoonetega töötamisel ning mälestisele väärilise säilimise tagamiseks oleksid kaasatud valdkonna eksperdid juba projekteerimise staadiumis. Täpsustatud Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks saadeti omanikule tutvumiseks ja küsiti arvamust 7.02.2018 kirjaga nr 1.1- 7/355. Rahvusraamatukogu vastas 8.02.2018, et hoone väärib mälestiseks tunnistamist ning viitas 17.01.2018 toimunud Rahvusraamatukogu nõukogu koosolekul otsustatule (vt LISA 13). 4. Mälestiseks tunnistamise põhjused Hoone mälestiseks tunnistamise ajend on selle kõrge kultuuriväärtus ja avalik huvi kõrge kultuuriväärtusega asja autentsel kujul säilitamiseks. Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri, sh oluliste arhitektuuriteoste säilimine läbi aegade. Hoone ei asu muinsuskaitsealal ega miljööväärtuslikul alal. Hoone paikneb arheoloogiamälestise Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj. alal ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mis aga ei taga hoone arhitektuurse välisilme ja interjööride säilimist. Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindushoone, mille juures on eriliselt oluline interjööride ja algsete väärtuslike detailide säilitamine – seetõttu on selle säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. 5. Mälestise andmed 5.1. Ettepanek mälestise nime kohta: Eesti Rahvusraamatukogu 5.2. Ettepanek mälestise liigi kohta: Ehitismälestis 5.2. Leevendused: Endla tn poolses kiilukujulise hoone osa siseruumides ehitustööde teostamiseks ei pea olema Muinsuskaitseameti kirjalikku luba. 6 5.3. Kaitsevöönd: Lähtudes ehitismälestiste eksperdinõukogu otsusest (13.02.2017), määratakse hoone kaitsevööndiks Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2 kinnistu. Kaitsevööndi eesmärk on tagada hoone vaadeldavus ning selle säilimine ruumilises kontekstis. Rahvusraamatukogu kultuuriväärtusliku kontekstis moodustab hoone ümbrus koos pargialaga (sh välilava ja purskkaev). 1 Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevöönd 7 LISAD 8 EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Endla 3 / Tõnismägi 2, Tallinn Koostaja: Mait Väljas KARISMA arhitektid, Muinsuskaitse tegevusluba nr E 537/2010 Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Muinsuskaitse osakond Tallinn 2016 Sisukord EKSPERTHINNANG.......................................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED ................................................................................................................................................................. 3 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE ............................................................................................................................... 3 ASUKOHA KIRJELDUS ................................................................................................................................................ 5 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS ................................................................................................. 6 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE .................................................................................................................. 12 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE ............................................................................................. 12 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS ............................................................................................................... 12 MÄLESTISE TUNNUSED ......................................................................................................................................... 13 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA ........................................................................................................... 13 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG .......................................................................................................................... 13 LISAD .................................................................................................................................................................................. 14 LISA 1. HOONE TERVIKLAHENDUSSE KUULUVAD KUNSTITEOSED RR-IS ..................................... 14 LISA 2. KAARDID ....................................................................................................................................................... 18 LISA 3. AEROFOTOD ................................................................................................................................................ 20 LISA 4. JOONISED ...................................................................................................................................................... 22 LISA 5. VALIK FOTOSID.......................................................................................................................................... 33 2 EKSPERTHINNANG 1 ÜLDANDMED Nimetus Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR) Aadress ja Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2, Tallinn 15189, Harju katastritunnus maakond, katastritunnus 78401:107:0570 Koordinaadid XY: 6588307.42, 541894.42 Praegune funktsioon Hoone tegutseb raamatukoguna (RR-i poolt pakutakse ka konverentsikeskuse teenust). 2001. a alates tegutseb keldrisaalis VAT teater, Endla tn poolses hooneplokis tegutseb 2000. aastate algusest Eesti Diplomaatide Kool, samas asuvad mitmed RR-i poolt väljarenditavad äri- ja büroopinnad. 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Projekt 1984, valminud 1993 (ehitus algas 1985. a oktoobris, nurgakivi 04.10.1986, pidulik avamine 11.09.1993, ehitaja Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsus nr 1).1 Autor Arhitekt Raine Karp, sisearhitekt Sulev Vahtra, RPI Eesti Projekt. Hoone terviklahendusse kuulub palju spetsiaalselt valminud kunstiteoseid, tähtsamaid neist on integreeritud hoone arhitektuuri (Rait Präätsi vitraažid, Enn Põldroosi fresko jt), kuid on ka vallasasjadest kunstiteoseid, mis valmisid hoone valmimise puhul (vt punkt 4.5 ja lisa 1). Algne funktsioon Projekti algfaasis kavandatud kui Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, 1988. a alates Eesti Rahvusraamatukogu (1989. a taastati ka parlamendiraamatukogu staatus). Ümberehitusetapid Ümberehitused on toimunud hoone interjööris, peamiselt vaheseinte lammutamise-püstitamise ja ruumijaotuse muutmise näol lugemissaalides ja kontoriruumide osas (nt algsest projektist puudusid Austria, Saksa ja Šveitsi saalid 7.k; kokkuehitatud mõningad administratsiooni ruumid 4.k, mis galeriina ümbritsevad aatriumi). Kui üksikud elemendid välja arvata (nt garderoobiletid fuajees), siis hinnanguliselt on välja vahetatud terve maja mööbel nii lugemissaalides kui ka kontoriruumides. Ümberehitused on toimunud ka toitlustusplokis, kohvikus ja restoraniosas. 1 Hoone ehitusprojekt asub Rahvusarhiivis Tallinnas RPI Eesti Projekti fondis. – Tõnismägi 2/6 Rahvusraamatukogu. KL-83. Piirdaatumid 1984–1991, 1996. ERA.T-14.4-6. 3 2012. a rekonstrueeriti fassaadi ja tehnilisi süsteeme (uus ventilatsioonisüsteem), remonditi katuseid ja paigaldati lugemissaalidesse uus valgustus. 2014. a võeti üles osa fuajee põrandast, valati uus aluspõrand, plaaditi uuesti, ja remonditi väljapääsusid. Vahetatud on aknad, mis sobivad olemasolevatesse avadesse. Hoone esiküljele, maja kirdenurka, püstitati 2010. a Marie Underi monument (ideekonkurss 2008; autorid skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal). Muu ajalooline teave Plaan ehitada riiklikule raamatukogule (antud asutus on tegutsenud eri aegadel erinevate nimede all; 1918. a loodud asutus oligi algselt Riigiraamatukogu) täiesti oma maja ulatub juba 1930. aastatesse (arutati küll ruumiprogrammi ja asukohta, aga konkreetset projekti pole teada).2 Konkreetsemaks muutus kava Harald Armani kultuurikeskuse projektiga (projekt 1945, teostatud osaliselt), mis pidi kerkima märtsipommitamise tagajärjel hävinud Sibulaküla hoonestuse asemele, Estonia teatri vastu.3 Esinduslikku linnaehituslikku kompleksi pidi kuuluma ka Riikliku Raamatukogu hoone. 1946. a toimunud konkursi võitis August Volbergi ja Peeter Tarvase kavand, aga 1953. a tunnistati projekt aegunuks ja jäigi ehitamata. Esimese vabariigi ajal Toompea lossis paiknenud raamatukogu peahoone asus nõukogude perioodil Eestimaa Rüütelkonna hoones Kiriku platsil. Uuesti kerkis hoone ehitus teravamalt päevakorrale, kui 1967. a eraldati raamatukogule krunt Lenini (praegu Rävala) pst äärde, algselt uuele konservatooriumile mõeldud alale, kuid liiga suure ehitusmahu tõttu tõsteti see kesklinnast ümber Lasnamäe nõlvale Mäekalda tänavale, Gonsiori tn pikenduse joonele. 1969.–1970. a toimus arhitektuurikonkurss, mille võitis Mart Kallingu ja Kalju Valdre töö (kes samal ajal projekteerisid Tartu Ülikooli Raamatukogu, valmis 1982), kaks II preemiat pälvisid Raine Karp koos Toivo Kallasega4 ja Tõnu Aru. 2 Raamatukogu ehitusloo vanema ajaloo kohta vt Piret Lotman. Monument raamatukogule. [separaat] – Eesti Rahvusraamatukogu aastaraamat 2012. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2013. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:255835 3 Harald Arman. Tallinna kultuurikeskuse detailplaneerimine. – Eesti NSV Arhitektide Almanahh. III, lk 25–29. 4 Karbi-Kallase 24-korruselise „raamatupilvelõhkuja” projekti vt Arhitekt Raine Karp. Koostajad Raine Karp, Mait Väljas. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2016, lk 72–73. 4 Ehitamata jäi seegi ja kolmas konkurss toimus Tartu mnt algusesse Jaani seegi kvartalisse 1982. a.5 Konkursi võitis Raine Karp võistlustööga „Queen Mary”6, aga peatselt leiti, et krunt pole sobiv (kaitsealune Seegi kirik hammustas ära suure tüki krundist, maa alla ei lubanud minna Härjapea jõe lähedus, halb logistika ristmike keskmes). 1983. a eraldati uus krunt Tõnismäele, kuhu algselt oli planeeritud uut Estonia ooperiteatrit.7 Projekti telliti RPI Eesti Projektist ja pärast diskussioone linna peaarhitekti Jüri Jaamaga, kes soovis uut arhitektuurikonkurssi, otsustati projekteerimine juba konkursi võitnud Raine Karbile otse anda.8 Valmis esimene eskiisvariant, mis kujutas endast sarnaselt Tartu mnt hoonele piklikku hoonet keskse aatriumiga, kus asub kõiki maapealseid korruseid läbiv peatrepp (vt illustratsioonid). Teine variant, kõrge keskse tornhoidlaga jäi kõrvale pärast RR-i poolsete konsultantidega nõu pidamist kõrvale (selle visandite säilimisest teave puudub). Lõplikku projekteerimisse läks kolmas variant, kus hoone on madalam, kaks fondikorrust on paigutatud maa alla ja fassaad on rangelt sümmeetriline. Enne ehituse algust tuli krundil lammutada Toomkuninga tn (endine Pioneeride tn) ja Tõnismäe tn ääres asuvad elamud.9 Väidetavalt projekteerijate eestvõttel säilis ainsana hoone taga väike historitsistlik villa Veetorni tn 4 (arhitekt Otto Schott, 1904), mis on raamatukogu alajaama väikese mahuga kokku sulatatud. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Hoone paikneb Tallinna kesklinnas Tõnismäel, Endla tn ja Tõnismäe tn nurgal, 5 Auhinnatud töid vt Ado Eigi. Tallinna Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riikliku Raamatukogu uue hoone konkurss. – Ehituskunst, nr 2/3, 1982/1983. 6 Arhitekt Raine Karp. Koostajad Raine Karp, Mait Väljas. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2016, lk 124–125. 7 1972. a toimus ooperiteatri arhitektuurikonkurss Tõnismäele. Peep Jänese ja Tõnu Melliku I-II preemia pälvinud ja teostamiseks valitud tööd vt Arhitekt Peep Jänes. Koostajad Mait Väljas, Mihkel Karu. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2012, lk 122–123. 8 Hoone värvikat ehituslugu on kirjeldanud oma mälestusraamatus RR-i kauaaegne direktor Ivi Eenmaa vt Ivi Eenmaa. Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982–1997. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2013. Hoone arhitektuuri kohta täpsemalt vt Urmas Oja. Raine Karbi monumentaalsed müüdid: bakalaureusetöö. Juhendaja prof Mart Kalm. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, Kunstiteaduse Instituut, 2005, lk 54–63. Käsikiri Eesti Arhitektuurimuuseumi raamatukogus. 9 Vt majade lammutamist RR-i krundil, kusjuures lammutusprahi seest paistab ka tulevase hoone tänaseni säilinud ja RR-i fuajees eksponeeritud makett. Telefilm „Arhitekt” (rež Veiko Paalma, 1986), https://arhiiv.err.ee/vaata/arhitekt (alates 13:45). 5 toimides oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete (tsaariaeg, esimese vabariigi aeg, nõukogude periood) keskel ja vahetus läheduses ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ja hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated. Tõnismäe teise mahulise dominandi Kaarli kirikuga suhestub RR läbi rahvusliku paekivi kasutuse, tornimotiividega ruudukujulise peahoone nurkades ja kujunduselementide (neoromaani kaared, roosaken peafassaadil). Hoone ees põhja-kirde suunal asub välisperimeetril piiratud ja keskel madalhaljastusega kolmnurkne skväär, mis tegelikult hetkel funktsionaalselt RR- iga hästi ei suhestu (jalgsi Vabaduse väljaku poolt tulles on kõige otsem tee RR-i peaukseni risti üle skvääri, kuid sealt edasi Tõnismäe tänavat ületades rikuvad inimesed liikluseeskirja ja on reaalne oht auto alla jääda). Hoone taga lõuna-edela suunal asub Tuvi park, mis on tänaseks heakorrastatud, kuid jäi kompleksel kujul välja ehitamata. 1986. a toimus pargikujunduse konkurss, mille võitsid Kullervo Kliimand, Täpi Made ja Voldemar Renter. Žürii siiski otsustas, et „esitatud kavandite hulgas pole ühtki projekti, mis võiks muutmatul kujul olla aluseks konkreetsel projekteerimisel.”10 Veel 1991. a saadab RR linnapea Hardo Aasmäele kirja, et hoonega piirnevad pargi võiks lahendada kirjanduslooliste skulptuuride aiana, mis eeldaks ühtlasi sobiva linnaehitusliku lahenduse leidmist.11 Päevasel ajal kui väravad on lahti, toimib hoone ka infrastruktuuri elemendina, sest jalakäijatel on võimalik üle hoone terrasside kõndides jõuda nii Toom- Kuninga kui ka Veetorni tänavani. Hoone ei paikne muinsuskaitsealal ega miljööväärtuslikul hoonestusalal. Hoone paikneb arheoloogiamälestise alal (arheoloogiamälestis Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj. kultuurimälestiste riikliku registri numbriga 2593. Samuti paikneb hoone Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestise riikliku registri numbriga 2589) kaitsevööndis. Arheoloogiamälestise alal ning muinsuskaitseala kaitsevööndis paiknemine ei taga aga iseenesest väärtusliku hoone arhitektuurse üldilme ega interjööride säilimist. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Hoone on võimalik jagada viieks plokiks, mis täidavad eri funktsioone ja on mahuliselt eraldi hooneosadena eristatavad.12 Tulenevalt krundi reljeefist ja suurtest kõrgusevahedest (kuni 9 m), on hoone osad eri korruste arvuga. Üksikosi ühendavad tervikuks terrassid, millede kaudu pääseb hoone tagusesse parki ja Toom-Kuninga 10 E[ll] Väärtnõu. Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Raamatukogu pargi planeerimise ja haljastamise ideekavandite konkurss. Mai 1986 – sept 1986. – Almanahhi „Ehituskunst” nr 5 (ilmumata) käsikiri. Koostaja Ignar Fjuk. EAM.6.2.1 11 Kirjavahetus Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis, f 1 n 2. 12 Valmimisjärgset lühikirjeldust vt Rahvusraamatukogu. – Arhitektuurikroonika 1992–93. Koost Helju Sirel, Oleg Kotšenovski. Tallinn: Ehituse TUI, 1994, lk 9–11. 6 ning Veetorni tänavani. Keskel asub dominandina peaaegu ruudukujulise plaaniga peakorpus (8 korrust + tehnokorrus ja katusealused ruumid), kus asuvad mh lugemissaalid, hoidlad ja RR-i administratsioon. Peakorpuse nurki markeerivad kandilised, ilma kiivrita nurgatornid ja seda katab püramiidkatus. Tõnismäe tn pool, kirde-kagu suunal paiknevad vastavalt täisnurkse trapetsi kujuliselt peamahust eralduv suure konverentsisaali plokk (5 korrust koos keldrikorrusega, kus hetkel tegutseb VAT teater), mille taga asub kolmnurkse kujuga toitlustusplokk (1 korrus). Piki Endla tn asub kaks töö- ja abiruumide plokki. Tõnismäe tn poolne hooneosa on piklik kiilukujuline kolmnurk (4 korrust), mis olemuselt meenutab Karbi poolt Tartu mnt-le projekteeritud raamatukoguhoonet. Teine abiruumide plokk (6 korrust) on „kontorihoonelikum” ja erineb ülejäänud kompleksi monumentaalsest arhitektuurist juba seetõttu, et tegu on krohvitud majaga. Karbi sõnutsi proovis ta antud hoone osale anda n-ö tavalisemat välimust, mis Endla tänava joonel paremini linnapilti sobiks ja eeldas ka, et hoonestatakse ka kõrvalasuv krunt (tänaseni asub seal parkla).13 Ehitusmaterjal Kandekonstruktsioon on monteeritav raudbetoonkarkass, seinad tellistest, viimistlus dolomiitplokid ja -plaadid, plekkkatus. Väliskujundus ja Välisilmes domineerib suurejooneline mahtude jaotus, iseloomulikud korrapära ja range esteetika. Üldmuljes on määrav detailid rahvusliku paekivi kasutus (Tagavere dolomiit), mis iseloomustab ka Karbi teisi Tallinna suurehitisi (linnahall, tänaseks lammutatud Sakala keskus ja ümberehitatud postimaja). Piiratud arvu elementidega on läbivalt kujundatud terve hoone. Aknad on kas madalad romaani stiili hõngulised poolkaaravad –vihje kõrval asuvale Kaarli kirikule?14 – (rohkemal või vähemal määral kasutatud kõigil fassaadidel ja sisehoovides, mis jäävad ülekäiguterrasside kõrvale); kitsad nelinurksed aknad 13 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016. 14 Sakala keskuse puhul on Karp küll märkinud romaani arhitektuuri mõjutust: „„Lappasin enne romaani arhitektuuri käsitlevaid raamatuid,” ütleb arhitekt mõttepause kasutades. „Püüdsin sealt leida ideid nii välis- kui ka sisevaadeteks. Siit ka need ristuvad löövid, ülalt alla vaated ja kaartemäng. Oli selline lapsik mõte, võtta midagi sealt, et maja ei oleks liiga kaasaegne.”” – Ants Juske. Sakala arhitekt Raine Karp: uus aeg nõuab teistsuguseid karpe. – Eesti Päevaleht, 11.02.2006. 7 (esifassaadil asuvad nende taga administratsiooni ruumid, Endla tn kiilukujulise ploki tööruumide aknad) või väikesed ruudukujulised aknad tagumisel pargipoolsel fassaadil 6.–7. korrusel, kus asuvad individuaalsed tööruumid lugejatele. Terrassidena kujundatud lugemissaalide osas on aknad kõrged, peaaegu maast laeni. Peafassaadil asub on klaasikunstnik Rait Präätsi ümar vitraažaken „Eestimaa maastikud” (1991). Äratuntavad on ka peakorpuse ja konverentsisaali nurki markeerivad nelinurksed tornid, mis tekitavad seoseid Tallinna kindlusarhitektuuriga. Ülekäiguterrasside iseloomulikuks elemendiks on betoonist parapetid (sarnaseid on arhitekt kasutanud ka linnahallis). Väljaehitamata jäänud Tuvi parki (vt punkt 3) pidid hooviküljel mingil määral kompenseerima amfiteater, mis kunagi korralikult avaliku ruumi ja ürituste korraldamise kohana toimima pole hakanudki, ja ümmargune purskkaev hoone tagaküljel. Amfiteatri peale vaatavad poolkaaraknad, mis arhitekti sõnutsi olid mõeldud selleks, et keldrikorrustel hoidlates töötavad bibliotekaarid saaksid korraks ka aknast välja vaadata ja minimaalseltki loomulikku valgust.15 Nagu arhitekt ise on öelnud: „Hoone välisilme ja seal domineerivad paemüürid peaksid rõhutama peamist arhitektuurset sõnumit: see maja on kindlus, kus raamatud on kindlas kohas.”16 Plaanilahendus Hoone peasissepääs Tõnismäe tn poolt asub maja 3. korrusel. Tulenevalt krundi reljeefist on hoone „istutatud” mäe sisse ja kahel alumisel korrusel paiknevad hoidlad ja tehnoruumid, Endla tn pool ka teenindussissepääs autodele. Konverentsisaali ploki keldrikorrusel (2. korrus) tegutseb hetkel VAT Teater. Arhitekti sõnutsi oli see ruum mõeldud ettekannete ja lindistuste saaliks, aga jäi projekti järgi välja ehitamata.17 Peakorpuse fuajeekorrusel (3. korrus) asuvad garderoobid koos tualettruumidega, kunstigalerii, pääs suurde ja väikesse konverentsisaali ning toitlustusplokki, harulduste ja arhiivkogu saal, hoidlad. Otse peasissepääsu vastas asub külastajate liftide eesruum, mida raamib Enn Põldroosi seinapannoo 15 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016. 16 Raine Karp. Hoone projekteerimise lugu. Arhitekti meenutusi. – Raamatukogu, 6/2013, lk 25. 17 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016. 8 „Valguse ja varju piiril” (1992). Peakorpuse 4. korrusel asuvad hoidlad ja administratsiooni tööruumid. Esifassaadil rõhutavad antud korrusel vasakut ja paremat nurka tavaliste kontoriruumide püstakende kõrval kaks suurt poolkaarakent, kus asuvad vastavalt nn kuppelsaal ja direktori kabinet. Alates 5. korrusest asuvad peakorpuses erinevad lugemissaalid: 5. k – kataloogisaal, teatmesaal, ühiskonnateaduste saal, lasteala; 6. k – õigusteaduse saal, hetkel tühjana seisev algne perioodikasaal 7. k – üldlugemissaal, humanitaarteaduste saal, Austria, Saksa ja Šveitsi saalid; 8. k – kunstisaal, muusikasaal, teatri- ja filmisaal, kartograafia- ja geograafiasaal. 5.–6. korrusel asuvad lisaks hoidlaruumid, 6.–7. korrusel individuaalsed tööruumid lugejatele (arhitekt nimetas neid projekteerimise ajal „mungakongideks”18, sest ruumid on väga pisikesed; need vaatavad Tuvi pargi poole ja on tagafassaadil tuvastatavad kahe tiheda väikeste akende reana). Individuaalsete tööruumide osa ühendavad omavahel keerdtrepid, mida valgustab akendega valgusšaht. 8. korruse peal asub tehnokorrus ja selle kohal katusepüramiidi sees asuvad ruumid. Püramiidi keskosas asuvat ruumi kasutab VAT Teater aeg-ajalt etenduste korraldamiseks. RR-i tellimusel valmis 2015. a projekt hoone katusepüramiidi väljaehitamiseks tornisaaliks (arhitektid Helen Tikka ja Kristina Sepp, MiHo OÜ).19 Endla tn poolses kahes plokis asuvad komplekteerimis-, töötlus-, restaureerimis- ning majandus- ja tehnoloogiateenistus. Alates 1990. aastatest on RR mõlemas hooneosas ruume rentnikele väljaüürinud. Kiilukujulise hooneosa keskel asub läbi kahe korruse ulatuvas suures ruumis Eesti Diplomaatide Kool, mis on ruumi vastavalt kooli vajadustele ümber ehitanud kahekorruseliseks. Algselt oli sinna mõeldud arvutuskeskuse jahutussüsteem, mis arvutustehnika kiire arengu tõttu jäi teostamata.20 18 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016. 19 http://www.miho.ee/1-rmtk-plaan.html 20 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016. 9 RR numbrites21: pindala 51 477 m2 lugemissaale 15 lugejakohti 552 (algselt 60022) arvutitöökohti 78 töötajaid 309 (algselt 67023) hoidlate maht 5 miljonit teavikut, hetkel täituvus 3,89 miljonit Sisekujundus ja RR-i jõuline välisarhitektuur jätkub interjööris ja iseloomulikud kasutab samu elemente (paekivi kasutamine siseseinte detailid, sisustus, viimistlemisel; (pool)kaaravad kas läbivalt fuajees ja mööbel toitlustusplokis, petikniššidena 7. k üldlugemissaalides, siseakendena 8. k kunsti- ja muusikasaalide trepikojas; üldisemalt piiratud arvu kujunduselementide kasutamine, rangus ja sümmeetria). Seetõttu sisearhitektuurist kui eraldi kihistusest pole võimalik rääkida, see on tihedalt läbipõimunud arhitektuuriga (paralleeli võib tõmmata Karbi teise projekti linnahalliga, kus sisearhitektuuri on veel napimalt). Interjööri ruumiline dominant on peaaegu sakraalsena mõjuv läbi viie korruse ulatuv sümmeetrilise paraadtrepiga peavestibüül, mis ühtlasi toimib kogu kompleksi logistilise sõlmena, kust on võimalik pääseda hoone eri osadesse. Sissepääsukorruse iseloomulikud elemendid on veel fuajee must alumiiniumist kassettlagi ja fuajee ning toitlustusploki põrandad, kus pruunid keraamilised plaadid jagavad vastavalt piilarite rütmile ruudustikuks heledamate plaatide vööd (lagi, pruunid klinkerplaadid ja osa valgusteid osteti Nõukogude-Luxembourgi ühisettevõtte Estconde poolt Soomest valuuta eest24). Lugemissaalide ja kontoriruumide mööbel on kulumise, funktsionaalsuse kaotamise ja lugemissaalide ümberplaneerimise tõttu peaaegu täielikult välja vahetatud (osaliselt on kasutuses algsed raamaturiiulid; 3. k haruldaste raamatute lugemissaalis on väärikas 21 http://www.nlib.ee/raamatukogu-arvudes/ 22 Rahvusraamatukogu. – Arhitektuurikroonika 1992–93. Koost Helju Sirel, Oleg Kotšenovski. Tallinn: Ehituse TUI, 1994, lk 11. 23 Vestlus Raine Karbiga, 06.09.2016. Projekteerimise käigus jooksid läbi veel suuremad numbrid – 1000 lugejakohta (nii oli mõeldud ka Tartu mnt raamatukogu puhul) ja 845 töötajat. Kirjavahetus Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis, f 1 n 2. 24 Kirjavahetus Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis, f 1 n 2. 10 1920. aastatest mööbel – laud ja toolid, mis pärineb Toompealt Riigiraamatukogust25). 1990. aastate raamatukogu hõngu kannavad endas siiani töötav raamatulift ja kartoteegikappide ruum 5. k kataloogisaalis. Säilitatavate elementide hulka tuleb lugeda paekivist astmelise raamistusega liftiuste paled külastajate liftidel, puidust garderoobiletid ning erinevad profileeritud tahvlitega puituksed (fuajees tualettruumide uksed koos kõrvalasuvate peegliteseinaga ja konverentsisaalide uksed, koristajaruumide uksed, tuletõrjevoolikute kapiuksed jne); samuti jämeda puitsõrestikuga väikeste klaasist ruutudega vaheseinad koos ustega. Olulist rolli RR-i projekti terviklahenduses mängivad spetsiaalselt valminud kunstiteosed, millest osa on integreeritud hoone arhitektuuri, kuid on ka vallasasjadest kunstiteoseid, mis valmisid hoone valmimise puhul. Neist olulisemad: 1. Rait Präätsi vitraažaknad, sh peafassaadi roosaken „Eestimaa maastikud” (1991); 2 ümarat vitraažakent 3.–4. k trepikäigus (1994); 4 vitraažakent 8. k kunsti- ja muusikasaalide trepikäigus (1992); 2. Enn Põldroosi seinapannoo „Valguse ja varju piiril” (1992) külastajate liftiruumis peavestibüülis; 3. Taivo Linna sepisväravad 3. k näitusesaalis (1992–1993); 4. Maire Morgen-Hääle valgustid peavestibüülis (1992–1993); 5. Rein Kelpmani maalid petikniššides haruldaste raamatute saalis 3. k (1993–1994); 6. Eino Mäelti klaasivalus sein-pannood 5. k, 6. k ja 7. k (1991) Lisaks leidub mitmeid vallasasjadest kunstiteoseid (vt täpsemalt lisa 3). Kunstiteoste puhul võib kaaluda eraldi mälestistena kaitse alla võtmist. Säilitamisele kuuluvad interjööri elemendid tuleb täpsemalt inventeerida muinsuskaitse eritingimustega. Stiililine kirjeldus Postmodernism. Arhitekt Raine Karbile isikupärases arhitektuurikeeles projekteeritud unikaalteos, mis kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalteose loomisel. Koos linnahalliga ainus 25 RR-i näituste osakonna projektijuhi Lea Heina andmed. 11 stiilinäite esindaja (Sakala keskus lammutati 2007. a; Tallinna peapostkontor ehitati ümber kaubamajaks 2013. a). 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Tulenevalt pidevast eesmärgipärasest kasutusest ja korralisest hooldusest ning remonttöödest võib hoone tehnilise seisukorra lugeda heaks/väga heaks. Hoone haldamise ja hooldamisega tegeleb RR-i haldusosakond. Maja ümbrus on hooldatud. Eksterjööris on mõningad niiskuskahjustused, näiteks ülekäiguterrasside betoonist parapettide puhul (kui tulevikus lähevad remonttööde käigus vahetusse, siis tuleb asendada kujunduslikult samasugustega). 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone mahuline ülesehitus ja väliskujundus on väga hästi/suurepäraselt säilinud. Välja arvatud mõningad plaanilahenduste muutused lugemissaalide ja kontoriruumide osas, mis otseselt algkehandit ega-väärtust ei kahjusta ja tulenevad raamatukogu muutustest raamatukogu toimimisloogikas, siis on erakordselt hästi säilinud ka hoone interjöör. Olulisematest ruumidest on „euroremondi” läbinud väike konverentsisaal 3. k. Kasutusele on võetud ruume, mis algprojekti järgi jäid välja ehitamata (salvestussaali kasutamine VAT Teatri poolt, arvutuskeskuse saali kasutamine diplomaatide kooli poolt). 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS 1. Eesti moodsa arhitektuuri maestro Raine Karbi peamine tippobjekt linnahalli (kaitse all alates 1997. a) kõrval, mis isikupärases võtmes kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalarhitektuuri loomisel. Karp on öelnud, et enda projekteeritud hoonetest on talle kõige südamelähedasem RR: „Raamatukoguga oli aega sättida ja kui me räägime, et kus kliendil on kõige parem olla suurtes majades, siis võib-olla raamatukogu on selles mõttes nagu kõige rohkem läbi töötatud [võrreldes linnahalliga, mis pidi kindlasti valmima olümpiaks. – M.V.].”26 2. Terviklikult on säilinud erinevad hooneosad ja detailid nii eksterjööris kui ka interjööris. Juba iseenesest imposantsele arhitektuurile annavad lisaväärtust suur hulk spetsiaalselt hoone jaoks loodud kunstiteoseid Eesti tuntud kunstnike poolt. 3. Nii nagu igal riigil on üks parlamendihoone ja üks rahvuslik (kunsti)muuseum, on tal ka üks rahvusraamatukogu. Need on hooned, mida ehitatakse sajanditeks. Nõukogude perioodi lõpul projekteeritud ehitis valmis tänu taasiseseisvunud, aga veel vaese riigi pingutustele (võrdluseks, Läti Rahvusraamatukogu valmis alles 2014. a 1980. aastate lõpu projekti järgi). Hoone mängis oma rolli ka laulva revolutsiooni perioodil (15. juunil 1988. a Rahvarinde poolt algatatud kaablikraavi kaevamise talgud, mis pidi hoone ehitust varustama vajaliku elektriga). Seega pole tegemist vaid olulise arhitektuuriobjekti, vaid ka 26 Raine Karp ETV saates „Prillitoos”, oktoober 2015. Vt http://kultuur.err.ee/v/b40d7918-9a9d-4e04- b36e-759703a369e8 12 kultuuriloolise- ja ajaloomälestisega. 4. RR-il on kavas suured renoveerimistööd27, mispuhul on mõistlik kaitse alla võtmisega ennetada rumalaid ja hoone algkehandit kahjustavaid ning mitterespekteerivaid otsuseid projekteerimis- ja ehitusprotsessis, mida hiljem pole võimalik tagasi pöörata. Näiteks on olnud kaalumisel 5. k lugemissaali ja Endla tn poolset seminariruumi eraldava Eino Mäelti klaasseina ümberehitamine heli- ja soojapidavamaks (foto 56). Hetkel on kõige suuremaks plaanitud ümberehituseks RR-i poolt tellitud eskiisprojekt hoone katusepüramiidi väljaehitamiseks tornisaaliks (vt punkt 4.4 ja foto 61). Sel puhul peaks väga täpselt jälgima, mida ja kuidas ehitatakse. Kultuurimälestise staatus võimaldaks paremini kontrollida ehitusprotsesse nii suuremas kui ka väiksemas mõõtkavas, mis iseenesest ei tähenda, et nõukogudeaegse ehitustehnoloogiaga ehitatud hoonet ei peaks peaaegu veerandsajandit pärast kasutusse võtmist moderniseerima. Küsimus on lihtsalt selles, et kuidas see protsess täpselt nii toimuks, et unikaalse hoone kõik väärtuslikud elemendid säiliksid. 8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Põhiosas 8-korruseline püramiidkatusega kivihoone, millel on terviklikult säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurdekuuluvate kunstiteostega. 2. Unikaalne suurobjekt nii Eesti kui ka Euroopa 20. sajandi arhitektuuriajaloo kontekstis. Tipparhitekt Raine Karbi kõige kompleksemalt projekteeritud ja põhjalikumalt teostatud monumentaalteos. 3. Samaväärselt ehituskunstilise tähtsusega on tegemist rahvuskultuuri monumendiga. 8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Võtta ehitismälestisena kaitse alla. 9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG September 2016 10 Koostaja andmed: Mait Väljas, arhitektuuriajaloolane 27 http://www.pealinn.ee/koik-uudised/rahvusraamatukogu-renoveerimise-hind-voib-uletada-50- miljonit-n166830 13 LISAD LISA 1. HOONE TERVIKLAHENDUSSE KUULUVAD KUNSTITEOSED RR-IS (Nimekiri RR-ist) KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend Kogude osakond 3. korrusel s. 13.04.1960 1993-1994 210x221 cm RR m 2 KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend, Kogude osakond 3. korrusel 1993-1994 210x221 cm RR m 3 KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend, Kogude osakond 3. korrusel 1993-1994 210x221 cm RR m 4 KELPMAN, REIN Tahvelmaal Õli, lõuend Kogude osakond 3. korrusel 1993-1994 237x370cm RR m 1 LINNA, TAIVO Linnuparv Sepisväravad 3. korruse peanäitusesaali (1941-1996) 1992-1993 sepisvõre sepisväravad RR t 142 Märkus: Sepisväravad on ka RR Endla tn poolsel küljel ja mitmel pool hoone välistreppide lõpus. 14 MIKOFF (MIKOF), MARE Skulptuur-suunaviit Alumiinium, vask, 5. korruse fuajee trepimade 20.08.1941 “Viitnaine” 194x26x103cm RR s 6 kujur 1990-1993 MIKOFF, MARE Skulptuur-suunaviit Alumiinium, vask, 5. korruse fuajee trepimade “Viitnaine” 194x26x103cm RR s 7 1990-1993 MIKOFF, MARE Viitnaise skulptuurialus, 49x15x49 cm 5. korruse fuajee trepimade 1990-1993 RR s 8 MIKOFF, MARE Viitnaise skulptuurialus, 49x15x49 cm 5. korruse fuajee trepimade 1990-1993 RR s 9 MIKOFF, MARE Dekoratiivskulptuur Rott Graniit, pronks, 3. korruse vestibüül 1992-1993 140x60x243 cm sissekäigu ees RR s 10 MIKOFF, MARE Dekoratiivskulptuur Rott Graniit, pronks, 3. korruse vestibüül 1992-1993 138x60x232 cm sissekäigu ees RR s 11 MORGEN-HÄÄL, MAIRE Valgustid Lux Klaas, metall Peavestibüül Teostaja: Arnold Sumberg 1992-1993 (?) MÄELT, EINO Sein-pannoo Klaasivalu 6.-7.korrusel Madrigal RR t 147 klaasivalu 1991 15 MÄELT, EINO Sein-pannoo Klaasivalu 5. korrusel Näha valgust, RR t 146 klaasivalu, 1991 Märkus: Eino Mäelti sein- pannoo jätkub ka 5. korruse lugemissaali otsaplaneeringus PRÄÄTS, RAIT Vitraažid I-IV Klaas Kunstide teabekekus, 8. 20.05.1952 1992 korrus Vitraažid kahel pool kunstisaali ja muusikasaali ees RR m 13 PRÄÄTS, RAIT Avanemine Klaas 3.-4. korruse trepikäik Vitraažaken, 1994 16 PRÄÄTS, RAIT Seosed Klaas 3.-4. korruse trepikäik Vitraažaken, 1994 PRÄÄTS, RAIT Eestimaa maastikud Klaas Aken RR fassaadi keskosas Vitraažaken, 1991 PÕLDROOS, ENN Seinapannoo “Valguse ja 3. korruse peafuajee 21.05. 1933 varju piiril”, 1992 esisein RR m 5 17 LISA 2. KAARDID RR-i asukoha skeem Tallinnas RR-i linnaehituslik paiknemine Tõnismäel 18 RR-i krunt Tõnismäel Endla tn 3/Tõnismägi 2 (markeeritud kollase joonega) 19 LISA 3. AEROFOTOD (Maa-amet) 20 21 LISA 4. JOONISED (RR-i arhiivis; fotode järjekorranumbrid märgitud plaanidel) 20 2. korruse plaan 22 24 25 26 3. korruse plaan 31 41 40 39 54 38 53 52 30 28 42 26 16 19 17, 18 13, 14, 15 23 32 33 23 21 22 59 51 4. korruse plaan 24 56 57 60 27 5. korruse plaan 25 34 58 36 55 37 35 6. korruse plaan 26 29 44 43 7. korruse plaan 27 48 49 50 46 45 47 8. korruse plaan 28 Peakorpuse vaade Tõnismäe tn poolt 29 Peakorpuse lõige Tõnismäe tn poolt 30 Peakorpuse lõige Endla tn poolt 31 Peakorpuse vaade Endla tn poolt Peakorpuse vaade Tuvi tn poolt Peakorpuse vaade pargi poolt 32 LISA 5. VALIK FOTOSID 1. Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Mäekalda tn, Tallinn. Arhitektid Raine Karp, Toivo Kallas. Arhitektuurivõistlus 1970, II koht, ehitamata. Foto Raine Karbi arhiiv 2. Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Rävala pst 2, Tallinn. Arhitekt Raine Karp. Arhitektuurivõistlus 1982, I koht, ehitamata. Maketti säilitatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis (EAM). Foto EAM 33 3. RR-i esimene variant, vaade Tõnismäe tn poolt. Joonis Raine Karbi arhiiv 4. RR-i esimene variant, vaade Endla tn poolt. Joonis Raine Karbi arhiiv 5. RR-i esimene variant, lõige Tõnismäe tn poolt. Joonis Raine Karbi arhiiv 34 6. RR-i esimene variant, interjööri vaade peatrepiga. Joonis Raine Karbi arhiiv 35 7. Pioneeride (praegu Toomkuninga) ja Tõnismäe tn nurk enne RR-i ehituse algust, 1984. Foto RR-i arhiiv 8. Nurgakivi tseremoonia, 4. oktoober 1986. Foto RR-i arhiiv 36 9. Hoone ehitus, 1988. Foto RR-i arhiiv 37 10. Hoone ehitus, 1989 märts. Foto RR-i arhiiv 38 11. Hoone ehitus, 1989. Foto RR-i arhiiv 12. Hoone makett. Eksponeeritud RR-i fuajees. Maketil on näha sisse- ja väljasõit maaalusesse parklasse, mis jäi ehitamata. Parkla pidi paiknema hoone ees asuva monumendiga skvääri all. Foto Martin Siplane, EAM 39 13. RR Kaarli kiriku tornist, 1990. aastad Foto Peeter Säre, EAM 14. RR Kaarli kiriku tornist, 1990. aastad Foto Raine Karbi arhiiv 40 15. RR Kaarli kiriku tornist. Foto Martin Siplane, EAM 16. RR Tõnismäe tänava poolt. Foto Martin Siplane, EAM 41 17. RR Tõnismäe tänava poolt, 1990. aastad. Foto Peeter Säre, EAM 18. RR Tõnismäe tänava poolt. Foto Martin Siplane, EAM 42 19. Peasissepääsu vaade, 2005. Foto Raine Karbi arhiiv 20. Töö- ja abiruumide plokk Endla tn pool. Foto Martin Siplane, EAM 43 21. Vaade RR-ile Tuvi tn poolt. Foto Martin Siplane, EAM 22. Terrass Tuvi tn pool, 2005. Foto Raine Karbi arhiiv 44 23. Terrass Tuvi tn pool, 2005. Foto Raine Karbi arhiiv 24. Vaade pargi poolt Vesivärava tn-l. Foto Martin Siplane, EAM 45 25. Vaade pargi poolt Vesivärava tn-l. Foto Martin Siplane, EAM 26. Vaade Tõnismäe tn poolt konverentsisaali otsaseinale. Foto Martin Siplane, EAM 46 27. Vaade fuajeele, 5.k, 1997. Foto Peeter Säre, EAM 47 28. Vaade infoletile ja liftide eesruumile, 3.k, 1990. aastad. Foto Raine Karbi arhiiv 48 29. Vaade fuajeele, 7.k, 1990. aastad. Raine Karbi arhiiv 49 30. Vaade fuajeele, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM 50 31. Enn Põldroosi seinapannoo „Valguse ja varju piiril” külastajate lifti eesruumis, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM 51 32. Vaade fuajeele, 4.k. Foto Martin Siplane, EAM 52 33. Vaade fuajeele, 4.k. Foto Martin Siplane, EAM 53 34. Vaade fuajeele, 6.k. Foto Martin Siplane, EAM 54 35. Vaade fuajeele, 6.k. Foto Martin Siplane, EAM 55 36. Trepimademe vaade, 6.k. Foto Martin Siplane, EAM 56 37. Rait Präätsi vitraažaken „Eestimaa maastikud”, 1991. Foto Martin Siplane, EAM 38. Rait Präätsi vitraažaken „Avanemint” 3.-4.k trepikäigus. Foto Martin Siplane, EAM 57 39. Wiiralti galerii, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM 40. Haruldaste raamatute lugemissaal koos Rein Kelpmani maalidega, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM 58 41. Rein Kelpmani maal (1993–1994) haruldaste raamatute lugemissaali näitusesaalis, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM 42. Suur konverentsisaal, 3.k. Foto Martin Siplane, EAM 59 43. Üldlugemissaal, 7.k. Foto Martin Siplane, EAM 44. Üldlugemissaal, 7.k. Foto Martin Siplane, EAM 60 45. 8.k trepikoda kunsti- ja muusikasaali vahel koos Rait Präätsi siseaken- vitraažidega (1992). Foto Martin Siplane, EAM 46. Vaade kunstisaali ustele, 8, k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 61 47. Kunstisaal, 8.k. Foto Martin Siplane, EAM 48. Muusikasaal, 8.k. Foto Martin Siplane, EAM 62 49. Vaade muusikasaali lugemissaali eraldusseinale ja ustele, 8.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 50. Muusikasaal kuulamissaal, 8.k. Foto Martin Siplane, EAM 63 51. Ruudustikuga siseuks konverentsisaali osas, 4.k. Foto TLPA Muinsuskaitse 64 osakond 52. Väikese konverentsisaali tahveldisega uksed, 3.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 53. Suure konverentsisaali tahveldisega uksed, 3.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 65 54. Tualettruumide uksed koos peeglitega fuajees, paremal tuletõrjekapi uks. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 55. Astmestatud liftipaled, 6.k (sarnane lahendus läbivalt kõikidel lugejakorrustel – 3.k, 5.–8.k). Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 66 56. 5.Sk lugemissaalis Endla tn poolne seminariruum koos Eino Mäelti klaasseinaga. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 57. Siseuks 5.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 67 58. Lugejate individuaalsete tööruumide uksed, 6.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 59. Tuletõrjevooliku kapp seminariruumis, 4.k konverentsisaali osa. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 68 60. Raamatulift 5.k. Foto TLPA Muinsuskaitse osakond 61. Projekt katusepüramiidi väljaehitamiseks tornisaaliks, 2015. Arhitektid Helen Tikka ja Kristina Sepp, MiHo OÜ (http://www.miho.ee/1-rmtk-plaan.html) 69 LISA 2 TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET Muinsuskaitseamet Pikk 2 09.12.2016 nr 8.-1/3552 - 1 10123 TALLINN Eksperdihinnang Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2/Endla 3) mälestise tunnustele vastavuse kohta ning ettepanek alustada mälestiseks tunnistamise menetlust Lugupeetud Siim Raie Edastame eksperdihinnangu Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2/Endla 3) mälestise tunnustele vastavuse kohta ning teeme ettepaneku alustada hoone mälestiseks tunnistamise menetlust. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond on nõus eksperdihinnangu seisukohaga, et tegemist on riiklikku kaitset vajava unikaalse suurobjektiga Euroopa ja Eesti 20. sajandi arhitektuuriajaloo kontekstis. Rahvusraamatukogus on plaanis ulatuslikud renoveerimistööd, mis võivad ilma hoolika kaalumise ning järelevalveta tõsiselt kahjustada väärtuslikku hoonet. Praegusel hetkel puuduvad selleks piisavad kaitsemeetmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Hallik-Jürgenstein ameti juhataja Lisa: Eksperdihinnang Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2/Endla 3) mälestise tunnustele vastavuse kohta : Timo Aava 6457174 [email protected] Vabaduse väljak 7 Tel 640 4375 15198 Tallinn Faks 640 4495 E-post: [email protected] LISA 3 Pr Janne Andreso Eesti Rahvusraamatukogu Meie: 04.07.2016 nr 1.1-7/1445 Tõnismägi 2 [email protected] Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks. Tegu on Eesti kultuuri- ja arhitektuuriajaloos äärmiselt olulise ja esindusliku hoonega, mis väärib säilitamist koos siseruumides olevate monumentaalmaalide, klaaspannoode jm kunstiteostega. Ka mälestisena on võimalik hoonet mõõdukalt uuendada, samas tuleb säilitada selle olemasolevad väärtused. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond on tellinud hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt. Palume talle eksperdihinnangu koostamiseks tagada ligipääs Rahvusraamatukogu ruumidesse. Samuti palume Eesti Rahvusraamatukogu kui hoone omaniku arvamust hoone mälestiseks tunnistamise kohta. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Tel 5061835 Pikk tn 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958 LISA 4 Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor Tõnismägi 2 15189 Tallinn Muinsuskaitseamet +372 630 7501 [email protected] [email protected] www.nlib.ee Teie 04.07.2016 nr 1.1-7/1445 Meie 08.07.2016 nr 1.-1-13/324 Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine Lugupeetud Triin Talk Nõustume Muinsuskaitseameti seisukohaga, et Rahvusraamatukogu hoone näol on tegemist arhitektuuriliselt olulise ehitisega, mis väärib säilitamist. Oleme valmis osutama igakülgset abi ja võimaldama arhitektuuriajaloolasele Mait Väljasele ligipääsu ruumidele eksperthinnangu koostamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janne Andresoo Peadirektor Andrei Gladkov Haldusjuht [email protected] 56807504 LISA 5 Lp Janne Andresoo 21.03.2017 nr 1.1-7/745 Eesti Rahvusraamatukogu Tõnismägi 2 E-post [email protected] Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi loomine. Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Tallinnas, Endla tn 3 // Tõnismägi 2 (KÜ 78401:107:0570) asuva Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna tellimusel on 2016. aastal valminud eksperdihinnang arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks. Mälestiseks tunnistamise korral määratakse hoonele kaitsevöönd, mis ühtib Endla tn 3 // Tõnismägi 2 krundi piiridega (vt lisa 1). Eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/0B6mXTPYpmFJyUEtpWHBOZ3A1X1k/view „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10. 09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume hiljemalt 12. maiks 2017 Teie arvamust Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise ja hoonele kaitsevööndi määramise asjus (liik: ehitismälestis). Vajadusel on võimalik kokku leppida kokkusaamine Teile sobival ajal, et arutada kaitse alla võtmise tingimusi ja tulevasi rekonstrueerimisvõimalusi. Juhul, kui Teie vastust määratud ajaks ei laeku, loetakse Teie arvamus nõusolekuks hoone mälestiseks tunnistamisele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Siim Nõunik Tel +372 782 0126; +372 5306 8625 E-post: [email protected] Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958 Lisa 1: kaitsevööndi ulatus kaitsevöönd LISA 6 Lp Raine Karp 21.03.2017 nr 1.1-7/746 E-post [email protected] Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi loomine. Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Tallinnas, Endla tn 3 // Tõnismägi 2 (KÜ 78401:107:0570) asuva Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna tellimusel on 2016. aastal valminud eksperdihinnang arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks. Mälestiseks tunnistamise korral määratakse hoonele kaitsevöönd, mis ühtib Endla tn 3 // Tõnismägi 2 krundi piiridega (vt lisa 1). Eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/0B6mXTPYpmFJyUEtpWHBOZ3A1X1k/view „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10. 09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume hiljemalt 12. maiks 2017 Teie arvamust Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise ja hoonele kaitsevööndi määramise asjus (liik: ehitismälestis). Vajadusel on võimalik kokku leppida kokkusaamine Teile sobival ajal, et arutada kaitse alla võtmise tingimusi ja tulevasi rekonstrueerimisvõimalusi. Juhul, kui Teie vastust määratud ajaks ei laeku, loetakse Teie arvamus nõusolekuks hoone mälestiseks tunnistamisele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Siim Nõunik Tel +372 782 0126; +372 5306 8625 E-post: [email protected] Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958 Lisa 1: kaitsevööndi ulatus kaitsevöönd LISA 7 Lp Sulev Vahtra 21.03.2017 nr 1.1-7/747 E-post [email protected] Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi loomine. Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Tallinnas, Endla tn 3 // Tõnismägi 2 (KÜ 78401:107:0570) asuva Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna tellimusel on 2016. aastal valminud eksperdihinnang arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks. Mälestiseks tunnistamise korral määratakse hoonele kaitsevöönd, mis ühtib Endla tn 3 // Tõnismägi 2 krundi piiridega (vt lisa 1). Eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/0B6mXTPYpmFJyUEtpWHBOZ3A1X1k/view „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra“ (Vabariigi Valitsuse määrus vastu võetud 10. 09. 2002 nr 286) § 2 alusel palume hiljemalt 12. maiks 2017 Teie arvamust Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise ja hoonele kaitsevööndi määramise asjus (liik: ehitismälestis). Vajadusel on võimalik kokku leppida kokkusaamine Teile sobival ajal, et arutada kaitse alla võtmise tingimusi ja tulevasi rekonstrueerimisvõimalusi. Juhul, kui Teie vastust määratud ajaks ei laeku, loetakse Teie arvamus nõusolekuks hoone mälestiseks tunnistamisele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Siim Nõunik Tel +372 782 0126; +372 5306 8625 E-post: [email protected] Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958 Lisa 1: kaitsevööndi ulatus kaitsevöönd LISA 8 KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1 Aeg: 25.04.2017 12.30 - 13.15 Koht: Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2 15189 Tallinn Osalejad: Janne Andresoo (Rahvusraamatukogu), Andrei Gladkov (Rahvusraamatukogu), Sulev Vahtra (sisearhitekt), Timo Aava (Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Boris Dubovik (Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Diana Haapsal (Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Triin Talk (Muinsuskaitseamet), Kersti Siim (Muinsuskaitseamet). Protokollis: Kersti Siim Päevakord: Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamise arutelu Triin Talk tutvustas Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamise protsessi ning andis ülevaate hoone väärtustest ning mälestiseks tunnistamise menetluse käigust. Andrei Gladkov tõstatas küsimuse ümberehitamiste ja remonttööde võimalikkusest erinevates hoone osades sealhulgas tehnovõrkude rekonstrueerimine, garderoobide ümber ehitamine, heliisolatsiooni küsimus 5. korruse klaasseinte osas, fassaadide soojustamine, katusepüramiidi välja ehitamine, amfiteatri katustamine. Janne Andresoo täpsustas, et plaanitavad tegevused olenevad finantseeringutest ning pidas fassaadi soojustamise ideed pigem ebareaalseks. Triin Talk ja Boris Dubovik tutvustasid nõudeid mälestisel tööde teostamiseks ja töödeks vajaliku projektdokumentatsiooni kooskõlastamise vajadust. Selgitati, et muinsuskaitselased nõuded on leebemad kontori- ja abiruumides, peamine muinsuskaitseline huvi on säilitada hoone välisilme ning avalikult kasutatavate ruumide interjööride arhitektuurne ja kunstiline väärtus (sh fuajeed, lugemissaalid). Katusepüramiidi välja ehitamist tornisaaliks pidasid Muinsuskaitseameti esindajad võimalikuks. Peale arutelu võeti teadmiseks, et Rahvusraamatukogu hoone omab märkimisväärset arhitektuurset väärtust. Hoonel on terviklikult säilinud algne maht ja väliskujundus, valdavalt plaanilahendus ning interjööridetailid koos juurde kuuluvate kunstiteostega. Mälestiseks tunnistamise korral tehakse leevendused Endla tn poolses kiilu kujulises bürooploki osas - ehitustööde teostamisel kiilukujulise hoone osa siseruumides puudub eelnev kooskõlastamise vajadus Muinsuskaitse osakonnaga. Rahvusraamatukogu esindajad lubasid saata tutvumiseks hoone tehnilise seisukorra ekspertiisi jm hoone kohta olemasolevaid materjale. Rahvusraamatukogu arvamust hoone mälestiseks tunnistamise kohta ootab Muinsuskaitseamet 12. maiks. LISA 9 MUINSUSKAITSE NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL 4-2017 Muinsuskaitseamet, 14. september 2017 Algus kell 14.00, lõpp kell 16:15 Osalejad: Lilian Hansar, Toomas Tamla, Urve Sinijärv, Riin Alatalu, Viljar Vissel, Peep Pillak, Maris Mändel, Jaak Huimerind. Puudusid: Tiit Oidjärv, Priidu Pärna, Anton Pärn Juurde kutsutud: Triin Talk (Muinsuskaitseamet), Kersti Siim (Muinsuskaitseamet), Martti Veldi (Muinsuskaitseamet), Siim Raie (Muinsuskaitseamet), Kerli Kasak (Kõpu maaomanik) Koosolekut juhatas: Lilian Hansar, esimees Protokollis: Carolin Pihlap (Muinsuskaitseamet) /…/ 3.3 Eesti Rahvusraamatukogu Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim tutvustas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangut ja selle tulemust. Hoone on silmapaistev eelkõige oma arhitektuurse ja sisearhitektuurse terviklikkuse poolest ning esinduslik postmodernistliku stiili näide Eestis. Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistamiseks tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet 09.12.2016 a. Päevakorras on hoone ulatuslikud rekonstrueerimistööd, millest tulenevalt tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu arhitektuuriajaloolaselt Mait Väljaselt. Hoone autoreid arhitekt Raine Karpi ja sisearhitekt Sulev Vahtrat on kaitse alla võtmise menetlusest teavitatud. Hoone omanik Eesti Rahvusraamatukogu on teadlik hoone väärtustest ning ei ole mälestiseks tunnistamisele vastu. Mälestiseks tunnistamise korral tehakse leevendused Endla tn poolses kiilu kujulises bürooploki osas - ehitustööde teostamisel kiilukujulise hoone osa siseruumides puudub eelnev kooskõlastamise vajadus TLPA Muinsuskaitse osakonnaga Pärast arutelu otsustati: Teha kultuuriministrile ettepanek tunnistada Tallinnas aadressil Endla 3/ Tõnismägi 2 asuv arhitekt Raine Karbi projekteeritud Eesti Rahvusraamatukogu hoone kultuurimälestiseks ehitismälestisena ning kehtestada sellele kaitsevöönd eksperdihinnangus esitatud piirides. (Otsus võeti vastu ühehäälselt.) /…/ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lilian Hansar Carolin Pihlap esimees protokollija 1 LISA 10 From: Kersti Siim Sent: Friday, August 25, 2017 8:39 AM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: '[email protected]' <[email protected]>; 'Andrei Gladkov' <[email protected]> Subject: Teade, Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamine Tere. Muinsuskaitseamet annab teada, et Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise menetlus on jõudmas lõpule. Asja saab tunnistada mälestiseks Kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel. Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamist on plaanis arutada 14. septembril toimuval Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul Kultuuriministeeriumis (Tallinn, Suur-Karja 23). Soovi korral võib omaniku esindaja Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul osaleda. Koosolekul osalemise soovist palun mulle eelnevalt teada anda. Hoone mälestiseks tunnistamise eksperdihinnang: https://drive.google.com/open?id=0BwFDFFdyEt34eHJxOUR3R0dJN0U Lugupidamisega Kersti Siim Nõunik Muinsuskaitseamet 733 7636 [email protected] www.muinsuskaitseamet.ee LISA 10 Kellele: [email protected], [email protected], [email protected] Kellelt: Kersti Siim Koostatud: 20.09.2017 14:16 Saadetud: 20.09.2017 14:25 Teema: Teavitus Muinsuskaitse Nõukogu otsusest, Rahvusraamatukogu Sisu: Reg.nr: 1.1-7/2280 Teavitus Muinsuskaitse Nõukogu otsusest Eesti Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamist arutati 14.09.2017 Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 12 (1) tutvustatakse Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut eelnevalt asja või kinnismälestise omanikule. Palume tutvuda Muinsuskaitse Nõukogu otsusega (väljavõte manuses), eksperdihinnang on Teile edastatud varasema kirjavahetuse käigus. Kui Teil on ehitise mälestiseks tunnistamise kohta täiendavaid arvamusi, siis palume need esitada hiljemalt oktoobri lõpuks. Seejärel vormistatakse Kultuuriministri käskkiri ehitise mälestiseks tunnistamiseks, käskkirja väljaandmisest Teid teavitatakse. Lugupidamisega Kersti Siim nõunik [email protected] Failid: Valjavote_MKN_protokollist_Rahvusraamatukogu.asice LISA 11 From: Kadri Kesküla [mailto:[email protected]] Sent: Monday, November 13, 2017 4:23 PM To: Kersti Siim <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamisega seotud kohustused Eesti Rahvusraamatukog nõukogu arutas 17. oktoobril 2017. a toimunud koosolekul Muinsuskaitseameti ettepanekut Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise kohta. Nõukogu liikemd tutvusid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonna tellimusel 2016. aastal valminud eksperdihinnanguga, mis on edastatud Rahvusraamatukogule 21. märtsil k.a. Eksperthinnangus on loetletud kaitse alla kuuluvad kunstiobjektid, aga mitte hoone ehituslikud detailid. Soovime täpsustada, millised on konkreetsed nõuded ja millega peab arvestama hoone renoveerimise eelarve koostamisel. AS Telora poolt koostatud Rahvusraamatukogu ehitise audit on valminud 21. märtsil 2016, kui hoone mälestiseks tunnistamine ei olnud veel päevakorral. AS Telora on hinnanud ehitise renoveerimise maksumuseks ligi 33 milj eurot ja selle kalkultasiooni alusel on tehtud ka Vabariigi Valitsusele koostatav eelarve taotlus. Lugupidamisega Igor Gräzin Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Saatja: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Saadetud: 17. november 2017 13:25:46 Adressaat: Kadri Kesküla Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Vastus, Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamine Tere. Teie poolt saadetud kirja ja telefonivestluse taustal teeb Muinsuskaitseamet ettepaneku Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamise aruteluks kohapeal, mille käigus saame täpsustada mälestiseks tunnistamisega kaasnevat. Palun andke teada, mis aeg Teile aruteluks sobib. Esialgu tundub, et see võiks jääda järgmise aasta algusesse. Lugupidamisega Kersti Siim nõunik [email protected] KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn, 17. jaanuar 2018 Juhatas Igor Gräzin Osalesid: RRi nõukogu liikmed: Igor Gräzin – nõukogu esimees, Toomas Väinaste, Priit Pirsko, Peep Jahilo, Barbi Pilvre, Tarvi Sits; puudus Jüri Järs RRi peadirektor Janne Andresoo, arendusjuht Raivo Ruusalepp, haldusjuhi kt Igor Šramov, Rahvusarhiivi haldusjuht Jaak Koidaru Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim, ehitismälestiste peainspektor Triin Talk Linnaplaneerimise Ametist Timo Aava, Boris Dubovik, Eero Kangor Protokollis: Kadri Kesküla PÄEVAKORRAS: 1. RRi hoone mälestiseks tunnistamine. Kohtumisel osalevad ja jagavad selgitusi Muinsuskaitseameti ja Tallinna Linnaplaneerimisameti esindajad. 2. RRi hoone rekonstrueerimisplaan ja Kultuuriministeeriumi algatatud memorandumi arutelu. ARUTATI / OTSUSTATI: 1. RRi hoone mälestiseks tunnistamise protseduur algatati 2016. aastal. K. Siim: 2016. aastal tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitseosakond eksperdihinnangu, et selgitada välja RRi hoone vastavus mälestise tunnustele. Eksperdihinnangu kohaselt on RRi hoone näol tegemist unikaalse objektiga 20. saj arhitektuuriajaloo kontekstis ning väärib kultuurimälestiseks tunnistamist. Eksperdihinnang saadeti RRile arvamuse esitamiseks 21. märtsil 2017. RR vastuargumente ei esitatud ning 14. septembril 2017 arutati ettepanekut Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul, kus võeti vastu otsus hoone kaitse alla võtmise kohta. RRi nõukogu arutas ettepanekut 17. oktoobril toimunud koosolekul ning otsustas, et vajab Muinsuskaitseametilt täiendavaid selgitusi, millised on konkreetsed nõuded ja millega peab arvestama hoone renoveerimise eelarve koostamisel. Küsimused ja vastused: P. Jahilo: Eksperdihinnangus on kirjas hoone väärtuslikud osad, mida oleks vaja säilitada. Kas kaitse alla kuuluvad üksikud osad või hoone tervikuna. T. Talk: Hoone on väärtuslik tervikuna – sise- ja välisarhitektuur, kunstiobjektid. R. Karbi hoonete iseloomulik osa on sise- ja välisarhitektuuri ühtsus – nt dolomiidiga kaetud sise- ja välisseinad. Muinsuskaitsemetiga tuleks kooskõlastada muudatused hoone avalikus osas, Endla tn poolses kontoriploki interjöörides toimuvad muudatused ei vaja kooskõlastamist. Tööruumide ruumijaotus on muudetav. P. Jahilo: Hoone kirjelduses viidatakse, et ühelt poolt võttes ei ole hoone valmis saanudki, teiselt poolt on hoone amortiseerunud ning vajab põhjalikku ümberehitust. Kuidas kaitsta seda, mis pole valmis saanud? T. Talk: Telora poolt koostatud auditis selgub, et hoone renoveerimisel on vajalik kaasajastada kütte- ja ventilatsioonisüsteem, ümberehitus peab toimuma kaasaja nõudeid silmas pidades. Kokkulepped muinsuskaitse nõuete osas tehakse projekteerimise staadiumis. T. Väinaste: Ei poolda muinsuskaitse piirangute seadmist enne ehitustööde algust. T. Sits: Ugala teater võeti kaitse alla ehitustööde käigus. T. Talk: Ugala teatri mälestiseks tunnistamine algas enne ehitustöö algust, projekteerimisel tegime palju koostööd. T. Sits: Objekti kaitse alla võtmine võtab aega, samas protsessi käivitamine annab teadmise, mis on muinsuskaitse seisukohalt väärtuslik ning väärib säilitamist. Hea näide on Fahle maja, mis on muinsuskaitse all, aga uus ja vana on hästi kokku sobitatud. B. Pilvre: Kuivõrd hakkaksid muinsuskaitse nõuded takistama hoones ja selle ümbruses julgeid arhitektuurilisi lahendusi? T. Sits: Projekteerimiskonkursi alusel võib seada eesmärgiks uudsete lahenduste leidmise mitte hoone „lõpuni“ ehitamise esialgse projekti alusel terviklahenduse väljaehitamist. B. Dubovik: See, et hoone võetakse kaitse alla, ei tähenda, et kompromissid ei oleks võimalikud. Nii suuremahuliste renoveerimistööde osas on oluline, et Muinsuskaitseamet saaks kaasa rääkida. P. Pirsko: Hoone on planeeritud kaks korda suuremana, kui vaja oleks. Ootused ja vajadused on aja jooksul muutunud. Kuidas ehitada hoone ümber 21. saj vajadustest lähtudes. T. Talk: Räägitud on hoone klaaskatusest, amfiteatri katusest jm. Need muudatused on teostatavad ka muinsuskaitse nõudeid silmas pidades. B. Dubovik: Hea näide on Estonia teater, kus kohandati hoone tuletõrjenormidele vastavaks, ehitati välja talveaed, ehitati kaasaegne ventilatsioonisüsteem. P. Jahilo: Kas muinsuskaitseobjektide puhul lähtutakse nõuete kehtestamisel erinevatest kategooriatest? Nt Toompea lossis on väga ranged piirangud. B. Dubovik: Ametlikke kategooriaid ei ole. Iga objekti vaadatakse eraldi. T. Talk: Esimeses projekteerimise etapis koostatakse muinsuskaitse eritingimused, millega nähakse ette mälestise säilitamise ja vaadeldavuse nõuded. Eritingimused koostatakse hoone omaniku visiooni arvestavalt. Nii eritingimused kui põhiprojekt tuleb kooskõlastada Muinsuskaitse osakonnaga. Projektdokumentatsiooni koostajal kui ka tööde teostajal peab olema muinsuskaitse tegevusluba. I. Gräzin: Kuidas on hoone fassaadiga? T. Talk: Fassaad tuleb eelistatult säilitada, vahetamine tuleb kõne alla, kui selleks on tehniline põhjus. Telora ASi tehtud hoone audit kinnitab, et fassaad on heas korras. Soojustamine oleks ehk võimalik ka õhuvahet täites. Energiaauditit ei ole tehtud. Hoone kandevõimed ei ole teada, dokumentatsioon on puudulik või ei ole säilinud. J. Andresoo: Kandevõime tuleb välja selgitada. T. Väinaste: Isiklikust praktilisest kogemusest lähtuvalt ei pea kaitse alla võtmist vajalikuks. Remonditööd on kallimad ja võtavad rohkem aega. Gräzin: Lähtuma peab negatiivsest stsenaariumist – töö teostamisel rikutakse väärtuslik hoone. B. Dubovik: Muinsuskaitse alla võtmine ei takista renoveerimist. P. Jahilo: Rahvusraamatukogu hoonet on remonditud 90ndate aastate algusest. Kuidas teile tundub, kas seda on tehtud pieteeditundega? T. Talk: Jah. On üksikud väiksed eksimused, nt fassaadi remontimisel. Samuti on peetud mitmeid plaane väärtuslike detailide eemaldamise osas. Õnneks pole need realiseerunud. I. Gräzin: Kui palju täpsemalt hinnates läheb remonditööde teostamine raskemaks, aeglasemaks ja kallimaks? B. Dubovik: Projekti ei ole veel koostatud. Avaliku hoone puhul tellitakse kindlasti põhiprojekt, mis kooskõlastatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Objekti projekteerijal peab olema Muinsuskaitseameti luba. Enne projekteerimisele asumist peab tellija oma soovid läbi mõtlema ja esitama. Projekteerimistingimused on juriidiline alus, millest juhindutakse. Muinsukaitseameti ja Linnaplaneerimise Ameti esindajad lahkuvad koosolekult. T. Sits: Mälestiseks tunnistamise protsess on järgmine: – otsus hoone muinsuskaitse alla võtmise kohta võetakse Muinsuskaitse nõukogus; – Muinsuskaitseametist saadetakse ametlik pöördumine hoone omanikule; – omanik esitab oma arvamuse, vajadusel nõuab lisaselgitusi; – otsus vormistatakse ministri käskkirjaga. Otsustati: 1.1. Rahvusraamatukogu hoone väärib muinsuskaitse alla võtmist. 1.2. Kaaluda hoone muinsuskaitse alla võtmist projekti koostamise staadiumis. 1.3. Kaasata projekti koostamisse Muinsuskaitseameti esindaja. 2. Kultuuriministeerium algatas RRi hoone memorandumi koostamise ning kaasas Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekuga Rahvusarhiivi Tallinna osakondade majutamiseks RRi hoonesse. Memorandum esitatakse Vabariigi Valitsusele märtsis. J. Andresoo: Rahvusraamatukogu hoones on ruumi Rahvusarhiivi Tallinnas asuvate osakondade majutamiseks. Rahvusraamatukogul ja Rahvusarhiivil on sarnased ülesanded ja vajadused, mis loob head eeldused koostööks. P. Pirsko: Oleme analüüsimas võimalust majutada RRi hoones Tallinnas asuvaid osakondi. Plussid – hea asukoht; – funktsioonide poolest sobime RRiga. Riskid: – planeeritud eelarve on liiga väike; – hoidlapinda ei ole piisavalt; – remondi tegelik maksumus selgub pärast konstruktsioonide avamist ja võib olla keeruline lisarahastust saada; – filmilintide säilitamine vajab eritingimusi; – kuidas hakkab toimuma asjaajamine kahe erineva ministeeriumi haldusalas? Memorandum esitatakse Vabariigi Valitsusele märtsis eelarvestrateegia koostamisel. Igor Gräzin Nõukogu esimees Kadri Kesküla Protokollija LISA 13 Kellele: [email protected], [email protected] Kellelt: Kersti Siim Koostatud: 07.02.2018 12:04 Saadetud: 07.02.2018 12:05 Teema: Rahvusraamatukogu eksperdihinnang mälestiseks tunnistamise kohta Sisu: Tere. 17. jaanuaril toimunud Rahvusraamatukogu nõukogu koosoleku taustal edastab Muinsuskaitseamet Teile uuesti tutvumiseks Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu Rahvusraamatukogu hoone mälestiseks tunnistamise kohta. Koosolekul räägitu põhjal on täpsustatud peatükki "Menetluse käik" (lk 5 ja 6). Kui Teil on täiendavaid arvamusi, palume need esitada hiljemalt 15. veebruariks. Eksperdihinnang: https://drive.google.com/open?id=105ViMkebn2TL1e5ZlNrUXs9lGTRapzv5 Lugupidamisega Kersti Siim Nõunik Muinsuskaitseamet 733 7636 [email protected] From: Janne Andresoo [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, February 8, 2018 12:35 PM To: Kersti Siim <[email protected]> Cc: Kadri Kesküla <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Vs: Rahvusraamatukogu eksperdihinnang mälestiseks tunnistamise kohta Tere! Oleme Teiega ühisel seisukohal, et Rahvusraamatukogu hoone on osa meie kultuuripärandist ning väärib muinsuskaitse alla võtmist. Meie senine tegevus kinnitab, et hoolime ja hoiame seda väärtust parimal võimalikul moel. Nagu olete kursis, siis Rahvusraamatukogu hoone tehniline seisukord on väga halb ja vajab kapitaalremonti. Oleme ette valmistamas ja taotleme Vabariigi Valitsuselt hoone korrastamiseks suuremat investeeringut ja loodetavasti alustame lähiaastatel hoone remondiks vajalike projektide koostamist. Teeme ettepaneku, et Muinsuskaitseameti esindaja oleks kaastaud juba projekteerimisstaadiumis, et leiaks koos lahendusi, mis tagavad olemasolevate väärtuste säilimise koos hoone kohandamisega tänapäevase raamatukogu vajadustele. Täname, et jagasite täiendavaid selgitusi RR nõukogu koosolekul. Teie selgitustele tuginedes formuleeris RR nõukogu otsuse: 1.1. Rahvusraamatukogu hoone väärib muinsuskaitse alla võtmist. LISA 13 1.2. Kaaluda hoone muinsuskaitse alla võtmist projekti koostamise staadiumis. 1.3. Kaasata projekti koostamisse Muinsuskaitseameti esindaja. Lugupidamisega, Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn 22.02.2018 nr 1.1-8/495 e-post [email protected] Ettepanek asja mälestiseks tunnistamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.06.2011 määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ § 4 lõikele 1 esitab Muinsuskaitseamet Kultuuriministrile ettepaneku tunnistada ehitismälestiseks Eesti Rahvusraamatukogu (Harju maakond Tallinn Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2, KÜ 78401:107:0570). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Raie peadirektor Lisad: 1. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang asja mälestiseks tunnistamiseks, sh lisana Muinsuskaitse Nõukogu otsus (97 lk) 2. Kultuuriministri käskkirja eelnõu Kersti Siim [email protected] Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Eesti Rahvusraamatukogu X = 6588469, Y = 542142 X = 6588086, Y = 541759 M 1:2550 Leppemärgid Info Registrinumber 30932 Nimetus Eesti Rahvusraamatukogu Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Aadress Kesklinna linnaosa Arheoloogiamälestis ei Ehitismälestis jah Ajaloomälestis ei Täpsusklass 10 m Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud. Nr X Y 1 6588300.00 541946.00 Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud. Eelnõu Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks tunnistamine Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 14.09.2017. a ettepanekut: 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Eesti Rahvusraamatukogu ( Harju maakond Tallinn Endla tn 3 / Tõnismägi tn 2 , KÜ 78401:107:0570 ). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 1 . 2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndis asuvad kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid purskkaev , välilava ning haljastusviis. Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja kaitsevööndisse jääva krundi omanikku ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistamiseks tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Ettepanekut toetab Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ . Eesti 20. sajandi arhitektuuri uurimiseks on Kultuuriministeeriumi tellimusel 2007-2012.a läbi viidud projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs.“ Selle raames inventeeriti Eesti uuemat arhitektuuripärandit esmalt maakonnakaupa ning koostati neli alusuuringut. Kaardistati üle 3000 objekti ning nende seast valis projekti ekspertkomisjon välja 130 ehitist, millele koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Rahvusraamatukogu kohta projekti käigus piiratud aja ja ressursside tõttu eksperdihinnangut ei koostatud, kuid see valiti nende hulka, millele perspektiivis peaks eksperdihinnangu koostama. Hoonet on käsitletud Tallinna nõukogudeaegse ehituspärandi ülevaates väärtusliku hoonena, mis võtta arvele ning kaaluda mälestiseks tunnistamise vajadust. Rahvusraamatukogul on plaanis ulatuslikud rekonstrueerimistööd, millest tulenevalt tellis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond hoone mälestise tunnustele vastavuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu . Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Eesti Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et Eesti Rahvusraamatukogul on mälestise tunnused. Samale jär eldusele jõudis 14.09.2017 . a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Eesti Rahvusraamatukogu kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Eesti Rahvusraamatukogu hoone ehitustööd algasid 1985 . aastal, hoone valmis 1993. aastal. Tegemist on a rhitekt Raine Karbile isikupärases arhitektuurikeeles projekteeritud u nikaalteos ega , mis kasutab rahvuslikku paekivi kaasaegse monumentaalteose loomisel. Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindus hoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete v äärtuslike detailide säilimine. Rahvusraamatukogu oli Laulva Revolutsiooni ja üleminekuaja perioodil oluline objekt, mille valmimine keerulistel aegadel oli rahvuslik eesmärk ja saavutus. Hoone toimib oma suuruse ja range olemise tõttu eri perioodidel ehitatud hoonete keskel ruumi organiseeriva dominandina. Hoone on eri suundadest hästi vaadeldav ning hoone paiknemine Tõnismäe kõrgendikul ja muutuv korruste arv tänavatasapinna suhtes tingib varieeruvad vaated. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine r uumilises kontekstis . Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 7 kohaselt ei ole kinnismälestise kaitsevööndis lubatud ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevööndiks määratakse krunt, millel hoone asub. Kaitsevööndi eesmärk on tagada hoone vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis . Rahvusraamatukogu krundile jäävad ja on kaitsevööndisse haaratud kultuuriv äärtuslike stru ktuurielementidena purskkaev, välilava ning haljastusviis. Menetlusosaliste seisukohad Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”. Hoone kuulub Eesti Rahvusraamatukogule. O manik on menetlusse kaasatud . Muinsuskaitseamet on andnud võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga ja küsinud arvamust kultuurimälestiseks tunnistamise kohta. 25.04. 2017 . a toimus hoone mälestiseks tunnistamise arutelu Rahvusraamatukogus , kus osalesid Linnavalitsuse , Muinsuskaitseameti ja Rahvusraamatukogu esindajad. Eesti Rahvusraamatukogu on nõus tunud hoone mälestiseks tunnistamisega. 17.01.2018 toimus Rahvusraamatukogu Nõukogu ko o soleku raames täiendav arute lu, mille tulemusena tegi nõukogu ettepaneku kaaluda hoone mälestiseks tunnistamist hoone rekonstrueerimise projekteerimise staadiumis. Muinsuskaitseamet kaalus Rahvusraamatukogu Nõukogu ettepanekut ja leidis, et arvestades plaanitavate rekonstrueerimistööde ulatust, on hoone mälestiseks tunnistamine enne projekteerimistöid vajalik ja põhjendatud, kuna sel viisil on paremini tagatud kultuuriväärtusega asja säilimine. Menetlus se on kaastatud ja teavitatud Tallinna Linnavalitsust, mis ühtlasi on hoone mälestiseks tunnistamise ettepaneku tegija. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti Rahvusraamatukogu mälestiseks tunnistamise e ttepaneku tegemisel on tuginetud laiaulatusliku le uurimisprojektile , mille käigus kaardistati 20. sajandi arhitektuuri üle kogu riigi ja lõplikud mälestiseks tunnistamise ettepanekud valiti välja tuhandete kaalutud objektide hulgast . Hoone mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Tegu on arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega, mille juures on oluline ka väärtuslike interjööride ning sinna juurde kuuluvate kunstiteoste säilimine. Mälestiseks tunnistamise ettepanek on muuhulgas ajendatud soovist tasakaalustada ja kaasajastada riiklikku kultuurimälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks olulisemaid näiteid ka Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist. Taasiseseisvumisajal valminud ehitistest on Rahvusraamatukogu esimene, mida mälestiseks tunnistatakse. Hoone ei asu muinsuskaitsealal ega miljööväärtuslikul alal. Hoone paikneb arheoloogiamälestise Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj. alal ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mis aga ei taga hoone arhitektuurse välisilme ja interjööride säilimist. Hoone on otstarbekas tunnistada mälestiseks, kuna Eesti Rahvusraamatukogu on arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti kultuuriloos märgilise tähtsusega ja suures osas autentsena säilinud esindushoone, mille juures on oluline interjööride ja algsete v äärtuslike detailide säilimine. Kuna Endla tn poolses kiilukujulises hoone osas paiknevad peamiselt kontori- ja abiruumid, mis on varasemate remonttööde käigus ümber ehitatud, tehakse mälestiseks tu nnistamisel järgmine leevendus: Endla tn poolses kiilukujulise hoone osa siseruumides ehitustööde teostamiseks ei pea olema Muinsuskaitseameti kirjalikku luba. Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada hoone või selle oluliste osade säilimist. Ruumide kohandamine uuteks funktsioonideks on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis. Kultuuriminister Lisa 1 Eesti Rahvusraamatukogu kaart Lisa 2 Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevööndi kaart Eesti Rahvusraamatukogu kaitsevöönd X = 6588469, Y = 542142 X = 6588086, Y = 541759 M 1:2550 Leppemärgid Info ID 30932 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 10 m Kuju olek digitaliseeritud Maakond Harju maakond Omavalitsus Tallinn Aadress Kesklinna linnaosa Pindala 19297 Leht 1 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud. Nr X Y 1 6588359.00 541936.25 2 6588271.50 541826.81 3 6588233.00 541860.94 4 6588224.50 541868.25 5 6588198.50 541891.00 6 6588204.50 541930.19 7 6588231.50 541928.31 8 6588235.00 541942.25 9 6588228.50 541951.69 10 6588209.50 541954.69 11 6588238.00 542013.25 12 6588242.00 542013.75 13 6588257.00 542006.50 14 6588259.00 542005.38 15 6588260.50 542004.81 16 6588261.50 542006.62 17 6588267.50 542003.56 18 6588285.00 542039.06 19 6588305.50 542029.19 20 6588313.00 542021.06 Leht 2 / 2 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →