Põllumajandusministri 13 . 03 . 2015 määrus nr 25 “ M aapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord ” Lisa (maaeluministri …..…… 201 8 määruse nr … sõnastuses) TAOTLUS T E HINDAMISE KRITEERIUMID Punkt Rea nr Üldraamistik Hindamiskriteeriumi nimetus Hindamiskriteeriumi sisu ja jaotumine Hinde-punktid 1 1 Sotsiaalne mõõde Keskustest eemalejäävad ja vähese võimekusega piirkondades tehtavad investeeringud Klaster 1 – maalised tugevad vallad, kus on suur nii seotus linnalise keskusega kui ka põllumajanduse osatähtsus. Esimesse klastrisse kuulub 34 kohaliku omavalitsuse üksust: Ambla vald, Aseri vald, Haaslava vald, Halinga vald, Haljala vald, Juuru vald, Jõgeva vald, Järva-Jaani vald, Kadrina vald, Kareda vald, Koeru vald, Kohtla vald, Konguta vald, Lihula vald, Luunja vald, Nõo vald, Puhja vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rakvere vald, Rannu vald, Rapla vald, Roosna-Alliku vald, Rõngu vald, Sõmeru vald, Tabivere vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Türi vald, Viljandi vald, Vinni vald, Väike-Maarja vald 2 2 Klaster 2 – maalised vallad, kus väikese asustustihedusega kaasneb põllumajanduse suur osatähtsus ja suhteliselt madal sissetulekute tase. Teise klastrisse kuulub 51 kohaliku omavalitsuse üksust: Abja vald, Ahja vald, Alatskivi vald, Albu vald, Antsla vald, Are vald, Halliste vald, Hanila vald, Helme vald, Hummuli vald, Imavere vald, Kanepi vald, Karula vald, Koigi vald, Kolga-Jaani vald, Koonga vald, Kullamaa vald, Kõo vald, Laekvere vald, Laheda vald, Lasva vald, Martna vald, Meremäe vald, Mooste vald, Mõniste vald, Mäksa vald, Pajusi vald, Pala vald, Palamuse vald, Palupera vald, Puka vald, Puurmani vald, Põdrala vald, Pöide vald, Rakke vald, Räpina vald, Saare vald, Sangaste vald, Sõmerpalu vald, Tarvastu vald, Tori vald, Torma vald, Tõlliste vald, Urvaste vald, Valgjärve vald, Varstu vald, Vastse-Kuuste vald, Vigala vald, Võnnu vald, Vändra vald, Õru vald 5 3 Klaster 3 – pigem linnalisemad omavalitsused, kus maamajandusel ja põllumaal on väiksem osatähtsus. Kolmandasse klastrisse kuulub 42 kohaliku omavalitsuse üksust: Aegviidu vald, Anija vald, Audru vald, Iisaku vald, Illuka vald, Kaiu vald, Kambja vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kose vald, Kuusalu vald, Kõlleste vald, Laeva vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Mustvee linn, Mõisaküla linn, Mäetaguse vald, Märjamaa vald, Nissi vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Padise vald, Paide vald, Paikuse vald, Karksi vald, Otepää vald, Raikküla vald, Ridala vald, Rägavere vald, Saarde vald, Sauga vald, Sonda vald, Suure-Jaani vald, Toila vald, Tahkuranna vald, Vaivara vald, Vara vald, Vihula vald, Viru-Nigula vald, Võru vald, Väätsa vald 3 4 Klaster 4 – maalised nõrgad omavalitsused, kus maaline eluviis on väikese tähtsusega, sest põllumajanduse suure osatähtsusega kaasneb madal asukohaindeks ja suhteliselt madalam sissetulekute tase. Neljandasse klastrisse kuulub 28 kohaliku omavalitsuse üksust: Alajõe vald, Avinurme vald, Haanja vald, Häädemeeste vald, Kallaste linn, Kihelkonna vald, Kõpu vald, Käru vald, Leisi vald, Lohusuu vald, Meeksi vald, Mikitamäe vald, Misso vald, Mustjala vald, Orava vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Kasepää vald, Rõuge vald, Surju vald, Taheva vald, Torgu vald, Tudulinna vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vastseliina vald, Veriora vald, Värska vald 6 5 Klaster 5 – maalised omavalitsused saartel, mis asuvad keskustest kaugemal ning mida iseloomustab suhteliselt madal sissetulekute tase. Viiendasse klastrisse kuulub 14 kohaliku omavalitsuse üksust: Emmaste vald, Hiiu vald, Kihnu vald, Käina vald, Laimjala vald, Lääne-Saare vald, Muhu vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Pühalepa vald, Ruhnu vald, Salme vald, Valjala vald, Vormsi vald 4 6 Klaster 6 – pigem linnalised omavalitsused, kus asustuspildi linnalisust mõjutab enamasti suure keskuse olemasolu ning põllumajanduse suhteliselt väike osatähtsus. Kuuendasse klastrisse kuulub 17 kohaliku omavalitsuse üksust: Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Järvakandi vald, Keila vald, Kohila vald, Kohtla-Nõmme vald, Kunda linn, Loksa linn, Narva-Jõesuu linn, Paldiski linn, Raasiku vald, Tootsi vald, Tõrva linn, Vasalemma vald, Võhma linn, Vändra vald (alev), Ülenurme vald 1 7 Lisapunkt suursaare korral : Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu 1 8 Lisapunktid järgmise püsiasustusega väikesaare korral : Abruka, Kihnu, Kessulaid , Kõinastu, Manija , Osmussaar, Piirissaar, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi 2 2 9 Taotleja, kes ei ole saanud ettevõtluse mitmekesistamiseks mittepõllumajanduslikku investeeringutoetust Taotleja kohta ei ole „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” ja meetme 1.5 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” alategevuse „Metsandussaaduste lisandväärtuse andmine” raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva meetme raames tehtud taotluse rahuldamise otsust 8 3 10 Taotleja, kelle kavandatav investeering avaldab mõju maapiirkonna tööhõivele Investeeringu tulemusel luuakse juurde üks uus täistööajaga töökoht tegevuste elluviimise asukohta , misläbi suureneb olemasolevate töötajate arv ühe võrra 4 11 Investeeringu tulemusel luuakse juurde kaks uut täistööajaga töökohta tegevuste elluviimise asukohta , misläbi suureneb olemasolevate töötajate arv kahe võrra 8 12 Investeeringu tulemusel luuakse juurde vähemalt kolm uut täistööajaga töökohta tegevuste elluviimise asukohta , misläbi suureneb olemasolevate töötajate arv vähemalt kolme võrra 12 4 13 Taotleja, kelle kavandatav investeering avaldab positiivset mõju noorte ettevõtlusele Taotleja on noor ettevõtja. Taotluse esitamise ajal on füüsilisest isikust ettevõtja kuni 40-aastane. Äriühingu puhul on kõik osanikud või aktsionärid taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud. Tulundusühistu puhul on kõik juhatuse liikmed taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud 4 5 14 Taotleja, kelle kavandatav investeering avaldab positiivset mõju puuetega inimestele T aotleja kavandatav investeeringuobjekt on seotud puuetega inimeste ho olekandeasutuste tegevusega (EM T A K 2008 , jagu Q , alajagu 87) või puuetega inimeste sot si aalhoolekandega (EMTAK 2008 , ja gu Q , alajagu 88) 2 6 15 Põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja, kes tegeleb ohustatud tõugu loomade kasvatamisega Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt kuue eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või eesti maatõugu veise pidaja või on taotlejal kohustus ohustatud tõugu looma pidamise toetuse alusel 1 16 Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt 12 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või eesti maatõugu veise pidaja 4 17 Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt 18 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või eesti maatõugu veise pidaja 8 18 Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt 25 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või eesti maatõugu veise pidaja 1 2 7 1 9 Põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja , kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust kultuuripärandi säilitamise kaudu Kavandat avast investeeringust üle 50 ,00 % moodustab investeering muinsuskaitseseaduse tähenduses kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks 4 8 20 Taotleja, kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust kultuuripärandi näitamise kaudu Taotleja on muuseumiseaduse tähenduses riigi sihtasutuse muuseum või tema EMTAK 2008 jao R alajakku 9102 liigitatava muuseumide tegevusala müügitulu moodustab üle 50,00 % taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kogu müügitulust või kavandatav investeering tehakse muinsuskaitseseaduse tähenduses kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks ning kavandatud majandustegevusega kaasneb nimetatud investeeringuobjekti avamine külastamiseks avalikkusele 3 21 Lisapunktid juhul, kui taotleja on põllu- ja maamajanduse valdkonna riigi sihtasutuse muuseum 5 2 2 Kokku maksimaalsed hindepunktid sotsiaalse mõõtme eest põllumajandustootja taotluse puhul 53 2 3 Kokku maksimaalsed hindepunktid sotsiaalse mõõtme eest avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse puhul 54 2 4 Kokku maksimaalsed hindepunktid sotsiaalse mõõtme eest mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja taotluse puhul 37 9 2 5 Keskkond Bioenergia tootmine Kogu investeeringust üle 50,00% moodustab investeering bioenergia tootmisesse 4 10 2 6 Päikese-, vee- ja tuuleenergial põhinev energia tootmine Kogu investeeringust üle 5 0,00% moodustab investeering päikese-, vee- või tuuleenergia tootmise sse 1 2 7 Kokku maksimaalsed hindepunktid keskkonna eest 4 1 1 2 8 Majandus Taotleja, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu suhe tagab toetuse ergutava mõju Kogu investeering moodustab 25,00–50,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 4 2 9 Kogu investeering moodustab 51,00–100,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 6 30 Kogu investeering moodustab 101,00–150,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 8 3 1 Kogu investeering moodustab 151,00–200,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 10 3 2 Kogu investeering moodustab 201,00–250,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 8 3 3 Kogu investeering moodustab 251,00–300,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 6 3 4 Kogu investeering moodustab 301,00–350,00% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 4 3 5 Kui kogu investeering moodustab üle 350,00% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust, siis vähendatakse ettevõtja hindepunkte selle võrra, mis ta sai hindamiskriteeriumis 1 4 nimetatud müügitulu vahemiku alusel –1…–10 1 2 3 6 Taotleja, kes vajab investeeringu tegemiseks toetust enam, et tagada toetuse ergutav mõju Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) o li vahemikus 0–5000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormil E kajastatud näitajate „ettevõtluse tulem” ja „põhivara soetamismaksumus” (vorm E, rida 2.1) summa olema vahemikus 0–5000,99 eurot 2 3 7 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) o li vahemikus 5001,00 –10 000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormil E kajastatud näitajate „ettevõtluse tulem” ja „põhivara soetamismaksumus” (vorm E, rida 2.1) summa olema vahemikus 5001,00 – 10 000,99 eurot 4 3 8 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) o li vahemikus 10 001,00 – 30 000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormil E kajastatud näitajate „ettevõtluse tulem” ja „põhivara soetamismaksumus” (vorm E, rida 2.1) summa olema vahemikus 10 001,00 – 30 000,99 eurot 6 3 9 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) o li vahemikus 30 001,00 – 50 000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormil E kajastatud näitajate „ettevõtluse tulem” ja „põhivara soetamismaksumus” (vorm E, rida 2.1) summa olema vahemikus 30 001,00 – 50 000,99 eurot 4 40 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) o li vahemikus 50 001,00 – 70 000,00 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormil E kajastatud näitajate „ettevõtluse tulem” ja „põhivara soetamismaksumus” (vorm E, rida 2.1) summa olema vahemikus 50 001,00 – 70 000,00 eurot 2 1 3 4 1 Põllumajandustootja puhul taotleja, kes sõltub rohkem põllumajanduslikust ettevõtlusest Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodusta s üle 90,00% kogu müügitulust 3 4 2 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodusta s 80,01–90,00% kogu müügitulust 2 4 3 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodusta s 70,00–80,00% kogu müügitulust 1 1 4 4 4 Väiksema müügituluga taotleja Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu o li vahemikus 4000,00 – 20 000,99 eurot 10 4 5 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 20 001,00 – 40 000,99 eurot 9 4 6 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 40 001,00 – 60 000,99 eurot 8 4 7 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 60 001,00 – 80 000,99 eurot 7 4 8 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 80 001,00 – 100 000,99 eurot 6 4 9 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 100 001,00 – 120 000,99 eurot 5 50 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 120 001,00 – 140 000,99 eurot 4 5 1 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 140 001,00 – 160 000,99 eurot 3 5 2 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 160 001,00 – 180 000,99 eurot 2 5 3 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 180 001,00 – 200 000,00 eurot 1 5 4 Kokku maksimaalsed hindepunktid majanduse eest põllumajandustootja taotluse puhul 29 5 5 Kokku maksimaalsed hindepunktid majanduse eest m ittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja taotluse puhul 26 5 6 Kokku maksimaalsed hindepunktid põllumajandustootja taotluse puhul (hindamiskriteeriumid 1– 1 4 ) 82 5 7 Kokku maksimaalsed hindepunktid avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse puhul enne hindepunktide tasakaalustamist (hindamiskriteeriumid 1 – 3, 5– 8 ) 5 4 5 8 Kokku maksimaalsed hindepunktid avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse puhul pärast hindepunktide tasakaalustamist 82 ,00 5 9 Kokku maksimaalsed hindepunktid m ittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja taotluse puhul (hindamiskriteeriumid 1– 5, 8 – 12 ja 1 4 ) 6 7 60 Minimaalne hindepunktide summa põllumajandustootja taotluse rahuldamiseks 17 6 1 Minimaalne hindepunktide summa avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse rahuldamiseks kuni 150 000 euro suuruse toetuse puhul 17 6 2 Minimaalne hindepunktide summa avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse rahuldamiseks üle 150 000 euro suuruse toetuse puhul 5 5 6 3 Minimaalne hindepunktide summa m ittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja taotluse rahuldamiseks 16
3689985 1021742 EELNÕU 21 . 0 2 . 201 8 0 0 EELNÕU 21 . 0 2 . 201 8 -864235 -144145 0 0 Määrus … .10 . 201 8 nr ….. Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel . Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrust nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahv i 2 täiendatakse lõi k ega 3 järgmises sõnastuses: “ (3) Toetust võib taotleda ka järgmine juriidiline isik , kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670) , artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega (edaspidi koos avaliku sektori põllumajandusettevõtja ) : 1) riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses riigi enamusotsustusõigusega äriühing ; 2) mittetulundusühing, mille juhtimisorgani liikmetest rohkem kui poole määrab riik ; 3) riigi asutatud sihtasutus, mille juhtimisorgani liikmetest rohkem kui poole määrab riik . ” ; 2) paragrahvi 2 1 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse teksti osa “lõikes 1 nimetatud ettevõtja ” teksti osaga “lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik ”; 3) paragrahvi 2 1 lõi ke 2 punkti 5 täiendatakse p ärast sõna “summas” tekstiosaga “ , sealhulgas avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 1 lõike 4 punktis a sätestatud juhul” ; 4) paragrahvi 2 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: “ 6) avaliku sektori põllumajandusettevõtja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikl i 2 punkti 18 tähenduses .”; 5 ) paragrahvi 2 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: “(5) A valiku sektori p õllumajandusettevõtja le ei kohaldata lõike 2 punktides 1–3 sätestatud nõudeid.”; 6 ) paragrahvi 3 lõikeid 2 ja 7 täiendatakse pärast sõna “aastat” tekstiosaga “ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjast taotleja puhul vähemalt viis järgnevat aastat ”; 7 ) paragrahvi 3 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna “aastaks” tekstiosaga “ning avaliku sektori põllumajandusettevõtjast taotleja puhul vähemalt viieks järgnevaks aastaks ”; 8 ) paragrahvi 3 lõikeid 5 ja 7 täiendatakse pärast sõna “ kolm ” sõnaga “ järgnevat ” ; 9 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: “ (1 2 ) A valiku sektori p õllumajandusettevõtja võib toetust taotleda l õike 1 punkti de s 1 ja 2 nimetatud tegevuse kohta ja üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega .”; 10 ) paragrahvi 4 lõi ke s 4 asendatakse sõnad “ Tegevuse elluviimiseks ” sõnadega “ Põllumajandustootjale ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale ”; 1 1 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõi kega 5 järgmises sõnastuses: “(5) A valiku sektori p õllumajandusettevõtja le antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav riigi abi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikl i 53 tähenduses. ”; 1 2 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: “(12) A valiku sektori p õllumajandusettevõtja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ja peab kulude tegemisel järgima riigihangete seadus es sätestatud nõudeid .”; 1 3 ) paragrahv i 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: “ (1) Toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ja: 1) mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest; 2) põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest; 3) avaliku sektori põllumajandusettevõtja le kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil (edaspidi programmiperiood ) kokku . Toetuse maksimaalne suurus avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul on 3 000 000 eurot ja peab vastama komisjoni määruse (EÜ) nr 651/2014 artikli 53 lõikes 6 sätestatule . (3) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. (4) Paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud v ähese tähtsusega abi puhul ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. (5) Paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (7) Paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava riigi abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. ”; 1 4 ) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: “ 1) taotleja nimi, äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed; ” ; 1 5 ) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 täiendatakse p ärast sõna “põllumajandustootja” teksti osaga “ , avaliku sektori põllumajandusettevõtja”; 1 6 ) paragrahvi 10 lõike 2 punkti s 6 a sendatakse sõnad “taotleja andmed“ tekstiosaga “taotleja, välja arvatud avaliku sektori põllumajandusettevõtja , andmed” ; 1 7 ) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: “ 15) avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul riigihanke nimetus ja viitenumb e r, kui toetatava tegevusega seotud riigihange on läbi viidud. ”; 1 8 ) paragrahvi 11 täiendatakse punkti de ga 12 ja 13 järgmises sõnastuses: “ 12) paragrahvi 7 lõikes 12 nimetatud juhul toetatava tegevusega seotud riigihanke dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist , või kavanda ta va töö maksumuse kalkulatsioon koos põhjendustega, juhul kui riigihange viiakse läbi pärast taotluse esitamist ; 13) avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõike 6 kohane investeeringu diskonteeritud puhastulu prognoos. ” ; 19 ) paragrahvi 14 lõi k e d 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: “(1) PRIA hindab põllumajandustootjate esitatud taotlusi lisa punktides 1–14 ning avaliku sektori põllumajandusettevõtja te taotlusi lisa punktides 1 – 3 ja 5– 8 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate esitatud taotlusi hindab PRIA lisa punktides 1–5, 8 – 12 ja 14 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (2) PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal kaks taotluste paremusjärjestust : ühe põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja te ning teise mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta. ”; 2 0 ) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse p ärast sõna “põllumajandustootja” sõnadega “ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja” ning sõnad “ hindepunkti ja ” asendatakse sõnadega “ hindepunkti ning ” ; 2 1 ) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: “(4 1 ) 150 000 eurot ületava toetuse puhul on avaliku sektori põllumajandusettevõtja l taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa 55 hindepunkti. ”; 2 2 ) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse p ärast sõna “ kolm ” sõnadega “ ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjast toetuse saaja vähemalt viis ”; 2 3 ) paragrahvi 16 lõike 3 punktis 6 asendatakse teksti osa “punktis 6” teksti osaga “punktis 9” ; 2 4 ) paragrahvi 16 lõike 3 punktis 7 asendatakse teksti osa “punktis 7 ” teksti osaga “punktis 10 ” ; 2 5 ) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punkti de ga 8 - 10 järgmises sõnastuses: “8) tagada, et muinsuskaitseseaduse tähenduses kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks tehtud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist enam kui 50,00 protsenti, kui ta on saanud hindepunkte lisa punktis 7 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel ; 9) tagada, et sihipärase kasutamise perioodi lõpuni ei oleks p eetavate maatõugu veiste või oma tavate eesti hobus t e, eesti raskeveohobus t e või tori hobus t e minimaalne arv väiksem kui lisa punktis 6 nimetatud suurusvahemiku minimaalne näitaja , mille alusel taotleja taotluse hindamisel hindepunkte sai ; 10) avaliku sektori põllumajandusettevõtja st toetuse saaja puhul tagada, et komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud nõuet täidetakse investeeringuobjekti kasuliku eluea jooksul. ”; 2 6 ) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: “ 5) avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul elluviidud tegevusega seotud riigihanke dokumendid, kui need ei ole riigihangete registri st kättesaadavad ja kui neid dokumente ei ole varem PRIAle esitatud. ”; 2 7 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõi kega 5 järgmises sõnastuses: “( 5 ) Kui äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise ajaks saabunud , võetakse 2018. aasta esimesel taotluste esitamise tähtajal aluseks sellele majandusaastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mis on äriregistrile esitatud. ”; 2 8 ) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lisa: Taotluste hindamise kriteeriumid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium Meie: 22.02.2018 nr 1.4-3/275
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse
“Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse
mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord”
muutmine” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust eelnõule 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Lisad
1. Määruse eelnõu, 6_4_eelnou.docx;
2. Määruse lisa, 6_4_lisa.docx;
3. Määruse eelnõu seletuskiri, 6_4_seletuskiri.docx.
Elar Neito
+372 625 6131
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
3852545 51435 KAVAND 21 .02.2018 0 0 KAVAND 21 .02.2018 SELETUSKIRI maaeluministri määruse “Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muutmine ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artikli 10 lõike 2 alusel heaks kiidetud “Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ” (edaspidi arengukava ) meetme 6 “Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ” tegevuse liigi 6.4 “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas ” (edaspidi meede 6.4 ) paremaks rakendamiseks. Meetme 6.4 üldeesmärgiks on maapiirkonnas (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine. Meetme 6.4 spetsiifilisteks eesmärkideks on põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas ning muu maaettevõtja mittepõllumajandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine. Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” (edaspidi määrus nr 25 ) muutmise määrusega (edaspidi määrus ) laiendatakse toetuse saajate sihtgruppi , andes võimaluse toetust taotleda ka riigi enamusotsustusõigusega hõlmatud äriühingutel, mittetulundusühingutel või sihtasutustel, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega ( edaspidi avaliku sektori põllumajandusettevõtja ) . Lisaks mainitud muudatusele täiendatakse taotluse hindamiskriteeriume kolme uue kriteeriumiga. Eelistuse saavad edaspidi taotlejad, kes loovad sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi näitamise. Põllumajandustootja puhul lisatakse eelistus taotlejatele, kes tegelevad ohustatud tõugu loomade kasvatamisega ja kes loovad sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi säilitamise. Kehtivate hindamiskriteeriumite põhimõtteid ei muudeta. Eelnõuga suurendatakse ka ühele taotlejale antava toetuse maksimaalset suurust ja toetuse määra . Toetust enam kui 150 000 eurot on võimalik toetust taotleda avaliku sektori põllumajandusettevõtja tel , kes ületavad vastava hindepunktide lävendi (67% maksimumpunktidest). Meetme 6.4 sihtgrupi laiendamise eesmärk on võimaldada ka avaliku sektori põllumajandusettevõtja tel mitmekesistada oma tegevust mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Riiklikult on oluline, et kultuuripärandi säilitamine oleks kestlik ja pidev protsess. Tulenevalt meetme 6.4 eesmärgist on eelistatud eeskätt põllu- ja maamajandusliku kultuuripärandi säilitamine ja näitamine. Lisaks soovime sihtgrupi laiendamisega ja antud sihtgrupile võimaldatud suurema maksimaalse toetuse summaga luua eeldused, et toetust saanud avaliku sektori põ llumajandusettevõtja tegevuse tulemusena tekivad olulised turismisihtpunktid, mis elavdavad vastava piirkonna või valdkonna majandustegevust ning soodustavad töökohtade loomist. Enamik eelnõuga tehtavatest muudatustest on seotud toetuse saajate sihtgrupi laiendamisega. Määruse muudatusega ei muudeta kehtiva määruse alusel toetuse saajate sihtgruppi kuulu vate ettevõtjate toetuse taotlemise ja toetuse saamisega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi (välja arvatud lisanduvad hindamiskriteeriumid). Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito (625 6 131 , elar.neito @agri.ee) ja riigiabi puudutavates küsimustes maaelu arengu osakonna nõunik Kai Kalmann (625 6136 ,
[email protected]) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6 202 , jaana.lepik @agri.ee). Eelnõu keeletoimetaja on Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523 , laura.ojava @agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrust nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muudetakse järgmiselt: Eelnõu punktis 1 oleva muudatusega laiendatakse meetme 6.4 sihtgruppi. Kui seni said meetme 6.4 raames toetust taotleda nõuetele vastavad ettevõtjad , siis edaspidi on võimalik toetust taotleda ka avaliku sektori põllumajandusettevõtja tel . Riigi enamusotsustusõigusega hõlmatud isikute sihtgruppi lisamisega soovime võimalda investeeringute tegemist, mis on oma olemuselt pika perspektiiviga – eelduslikult aastakümneteks – ning mille raames täidetakse avalikust huvist tulenevaid ülesandeid ( tegeletakse kultuuripärandi säilitamise ja näitamisega ) . Riik omab s ihtasutus ja mittetulundusühing u üle enamusotsustusõigust, kui riik määrab rohkem kui poole nimetatud sihtasutuse juhtimisorganite liikmetest (juhatus või nõukogu) . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670) , artikli 4 lõike 1 punkti c tähenduses on põllumajandusliku tegevusega tegelemine põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine heas põllumajanduslikus korras. Eelnõu punktides 2 – 8 ja 1 4 – 1 8 sätestatud muudatustega tagatakse ja täpsustatakse , millistele nõuetele peab toetuse taotlemisel vastama ning millist teavet ja dokumente peab avaliku sektori põllumajandusettevõtja toetuse taotl emisel esitama . Kuna avaliku sektori põllumajandusettevõtja l ei ole senise tegevusaja nõuet, siis avaliku sektori põllumajandusettevõtja l ei pruugi alati ol la võimalik vaadelda tema varasemat majandustegevust iseloomustavaid näitajaid. Eelnõu punkti de s 3 ja 4 sätestatud muudatus t e kohaselt peab avaliku sektori põllumajandusettevõtja vastama toetuse taotlemisel ka järgmistele jätkusuutlikkuse nõuetele: kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele kuulunud summa olema tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud summas; kuna avaliku sektori põllumajandusettevõtja le anta v abi on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel, siis tuleb järgida ka vastava määruse artikli 1 lõike 4 punktis a sätestatut, mille kohaselt ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel antavat riigiabi anda ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abitagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on riigiabiga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju: avaliku sektori põllumajandusettevõtja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses. Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktile 18 on raskustes olev ettevõtja see, kellel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (v . a VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, millel on kulunud vähem kui 7 aastat esmamüügist, mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust) , kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab “ piiratud vastutusega äriühing ” eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL (1) I lisas, ning “ aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi. Kui on tegemist äriühinguga , kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest (v . a VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, millel on kulunud vähem kui 7 aastat esmamüügist, mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust) , ja kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab “ äriühing , kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest” eelkõige sellistele ettevõtete liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt ümberkorralduskava. Ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0. Eelnõu punktis 5 sätestatu kohaselt peab avaliku sektori põllumajandusettevõtja toetuse taotlemisel vastama järgmistele nõuetele: taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. Eelnõu punktidega 6 , 7 ja 2 2 sätestatakse, et avaliku sektori põllumajandusettevõtja peab tagama oma tegevuse kestvuse ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksest. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja l on nimetatud periood pikem võrreldes mikroettevõtjast äriühingutega (mikroettevõtjast äriühingute investeeringuobjekti sihipärase kasutamise periood on kolm aa s tat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksest), kuna tegemist on riigi valitseva mõju all oleva isikuga ning nimetatud isikuid loetakse suurettevõteteks komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, lisa tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 320 – 469 ), artikkel 71 lõike 1 viimase jaotise kohaselt on võimalik eelnevalt nimetatud perioodi lühendada vaid mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate korral. Eelnõu punktis 8 olev muudatus on oma olemuselt normtehniline. Muudatusega tagatakse sarnaste sätete samane sõnastus. Eelnõu punktide s 9 – 1 1 täpsustatakse toetatavate tegevuste sätteid avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul. Eelnõu punkti 9 kohaselt ei saa avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotleda toetust rändkaupluse soetamiseks, kuna see ei oleks kooskõlas riigiabi nõuetega . Eelnõu punkti 1 1 kohaselt on avaliku sektori p õllumajandusettevõtja le antav toetus kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav riigi abi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses. Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 53 ja I peatükis sätestatud tingimused. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja puhul antakse riigiabi artikkel 53 lõike 2 punkti de s a ja b sätestatud kultuuriga seotud eesmärkide ja tegevuste jaoks . Meet m e 6.4 raames antav toetus on i nvesteerimisabi , mistõttu avaliku sektori põllumajandusettevõtja le antav riigiabi on artikli 53 lõike 3 punktis a nimetatud investeerimisabi, sealhulgas abi kultuuritaristu rajamiseks või uuendamiseks. Vastavalt artikli 53 lõikele 4 on investeerimisabi puhul abikõlblikud kulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja puhul antakse investeerimisabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõike 4 punktide a ja c kohta. Kui avaliku sektori põllumajandusettevõtja le antakse investeerimisabi eelpool nimetatud punkti c alusel, siis on toetatavaks tegevuseks materiaalse kultuuripärandi restaureerimise ja taastamise kulud. Eelnõu punkti de ga 1 2 , 17, 1 8 esimese sättega ja punktiga 2 6 sätestatakse nõuded avaliku sektori põllumajandusettevõtja hinnapakkumustele. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja le ei kehti kehtivas määruses sätestatud nõuded investeerin guobjekti hinnapakkumiste kohta, kuna avaliku sektori p õllumajandusettevõtja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses. See tähendab, et avaliku sektori põllumajandusettevõtja peab teostama hanke riigihangete seaduse alusel kehtestatud korras. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja peab üldjuhul hanke läbi viima riigihangete registris. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja peab olema saanud sõltumata kavandatud tegevuse maksumusest vähemalt ühe pakkumise. Toetuse taotlemisel tuleb esitada edukaks tunnistatud hinnapakkumise ärakiri , kui hange on läbi viidud enne toetustaotluse esitamist . Kui hanget enne taotluse esitamist läbi viidud ei ole, siis esitab avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotlemisel kulude kalkulatsiooni ja hanke läbiviimist tõendavad dokumendid koos esimese maksetaotlusega. Kui hankedokumendid on kättesaadavad riigihangete registri , ei pea taotleja dokumente esitama. Eelnõu punktiga 1 3 sõnastatakse paragrahv, mis sätestab toetuse määra ja suuruse uuesti. Muudatusega paragrahvi olemasolev sisu ei muutu. Muudatusega sätestatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtja maksimaalne toetuse määr ja suurus. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja le antakse toetust kuni 100% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest (muudele mikroettevõtjast põllumajandustootjatele kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest), kuna riigiasutuste puhul loetakse igasugune riigieelarvest saadud makse avaliku sektori rahastamiseks . Eelnevast tulenevalt ei ole üldjuhul avaliku sektori põllumajandusettevõtja võimalik investeeringu tegemisel omaosalusega panustada. Vastavalt ELÜPSi § 82 lõike 1 punktile 2 rakendatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul (nagu ka teiste toetuse saajate puhul) maaelu arengu toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist tagatist nõudmata kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Vastav kord on kehtestatud määruse nr 25 §-s 19. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja maksimaalne toetuse suurus on 3 000 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja toetuse maksimaalne suurus on võrreldes muude toetuse saajatega suurem, kuna nimetatud sihtgrupi tegevusega eeldame, et kaasneb laiem ja pikaajalisem mõju valdkonnale ning avalikkusele. S oovime sihtgrupi laiendamisega ja antud sihtgrupile võimaldatud suurema maksimaalse toetuse summaga luua eeldused, et toetust saanud avaliku sektori põllumajandusettevõtja te tegevuse tulemusena tekib maapiirkonda olulisi turismisihtpunkte , mis toimivad katalüsaatorina elavdades piirkonna m ajandustegevust ning soodustades töökohtade loomist. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa taotleda toetust kokku arengukava programmiperioodil rohkem kui 150 000 eurot. Kui kontserni kuulub avaliku sektori põllumajandusettevõtja või on konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud avaliku sektori põllumajandusettevõtja d või avaliku sektori põllumajandusettevõtja ja ettevõtja, siis ei saa nimetatud ettevõtjad taotleda toetust kokku arengukava programmiperioodil rohkem kui 3 000 000 eurot. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja puhul peab investeeringuteks ettenähtud abi vastama komisjoni määruse (EÜ) nr 651/2014 artiklis 53 lõikes 6, artiklis 2 lõikes 39 ja artiklis 2 lõikes 142 sätestatule ega tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu diskonteeritud puhastulu ehk tegevuskasumi vahet, kus on arvesse võetud asjaomasel perioodil saada lubatud mõistlik kasum. Mõistlikuks kasumiks loetakse igal juhul kapitali tasuvuse määra (ROIC), mis ei ületa asjaomast vahetustehingute intressimäära ( swap rate ) pluss 100 baaspunkti (1%) ; Diskonteeritud puhastulu ar v utatakse vastavalt määruse (EÜ) 480/2014 artiklis 15 kirj eldatud meetodile konkreetse sektori jaoks kohaldatud viiteperioodi jaoks, mis on sätestatud määruse (EÜ) 480/2014 I lisas . Eestis on soovitatav kasutad a finantsdiskontomäära 4%. Diskonteeritud puhastulu arvutamisel vajadusel kasutatav investeeringu jääkväärtus leitakse vastavalt määruse (EÜ) 480/2014 artiklis 18 kirjeldatud meetodile. Kokkuvõtlikult tähendab see, et avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul sõltub saadava toetuse suurus nii planeeritava investeeringu suurusest kui investeeringu kasuliku eluea jooksul kavandatavast puhastulust. Eelnõu punktides 1 4 , 1 6 , 2 3 ja 2 4 tehtavad muudatused on oma olemuselt norm i tehnilised. Punktides 14 ja 16 sätestatud muudatuste vajalikkus on seotud avaliku sektori põllumajandusettevõtja te lisandumisega meetme sihtgruppi. Eelnõu punktides 23 ja 24 tehtavate muudatuste tegemise vajadus tuleneb uute hindamiskriteeriumite lisandumisest ning seetõttu viidete muutumisest. Punktis 1 5 sätestatud muudatusega seatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtja le kohustus toetuse taotlemisel avaldusel märkida, et ta on avaliku sektori põllumajandusettevõtja. Nimetatud märkimine on vajalik, kuna avaliku sektori põllumajandusettevõtja l on tema eripäradest tulenevalt ka toetuse taotlemisel mitmeid erisusi. Eelnõu punkti 1 8 teises sättes n imetatud investeeringu diskonteeritud puhastulu prognoos esitatakse PRIAle toetuse taotlemisel. Prognoos tuleb koostada taotluses kavandatud investeeringu kohta. Investeeringu p uhastulu ehk tegevuskasumi määratlemise alused on toodud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 53 lõikes 6, artiklis 2 lõikes 39 ja artiklis 2 lõikes 142 . Finantsprognoos tuleb koostada aastate kohta, mil taotleja kavandab investeeringuobjekti oma majandustegevuses kasutada – investeeringuobjekti majanduslikult kasulik eluiga. Tegemist on ajaga, mil materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks. Avaliku sektori asutustel reguleerib materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseerimist “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi” § 42 . Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja määrab investeeringuobjektide majanduslikult kasuliku eluea oma raamatupidamise juhendis. Finantsprognoos koostatakse ajavahemiku, arvates taotluse esitamisele vahetult järgnevast majandusaastast kuni majandusaastani, mil lõppeb investeeringuobjekti, millel on pikim majanduslikult kasulik eluiga, kohta. Eelnõu punktis 19 oleva muudatusega täpsustatakse eelnõu lisas olevaid hindamiskriteeriumite viiteid seoses uute kriteeriumite lisandumisega ning määratletakse, milliste hindamiskriteeriumite alusel hinnatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtja t . Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja l on võimalik hindepunkte saada vaid sotsiaalse mõõtme eest, kuna nimetatud isikutel ei ole senise tegevusaja nõuet. Samuti ei ole avaliku sektori põllumajandusettevõtja l võimalik hindepunkte saada keskkonna kriteeriumite eest, sest tal on võimalik toetust saada vaid juhul kui investeeringuobjekt on seotud muuseumide tegevusega. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja taotlust hinnatakse koos teiste põllumajandustootjate taotlustega ning seatakse ühtsesse paremusjärjestusse. Eelnõu punktiga 2 0 sätestatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtja minimaalne hindepunktide summa. Sõltumata asjaolust, et hindamiskriteeriumite alusel hindepunktide maksimumpunktid suurenevad, lävendeid enne kolmandat vooru ei muudeta, et minimaliseerida kõiki toetuse taotlejaid mõjutavate muudatuste tegemist käesoleva määruse muudatusega . Eelnõu punktiga 2 1 lisatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtja le ehk isikutele, kellel on võimalik toetust taotleda suuremas summas kui 150 000 eurot, lävend enam kui 150 000 euro ulatuses toetuse saamiseks. See tähendab, et kui avaliku sektori põllumajandusettevõtja soovib toetust saada enam kui 150 000 euro ulatuses, siis peab ta taotlus saama hindamisel vähemalt 55 hindepunkti ( mis on vähemalt 67% ehk 2/3 maksimaalsetest hindepunktidest ) . Kui avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotleb toetust 150 000 eurot või vähem, siis peab ta taotlus saama vähemalt 17 hindepunkti. Muudatuse eesmärk on tagada, et enam kui 150 000 euro ulatuses on võimalik toetust saada vaid neil avaliku sektori põllumajandusettevõtja l , ke lle tegevuse mõju meetme eesmärkide saavutamisele on hindamiskriteeri u mite alusel suur. Eelnõu punkti ga 2 5 lisatakse neile toetuse saajatele, kes said taotluste hindamisel eelistuse muinsuskaitseseaduse tähenduses kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks kavandatud investeeringu eest, kohustus tagada, et nimetatud investeeringu osakaal koguinvesteeringu maksumuses oleks pärast kavandatud tegevuse elluviimist enam kui 50,00 protsenti . Nimetatud kohustuse eesmärk on tagada, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu algselt kavandatud mahus. Sama punktiga lisatakse ka kohustus neile toetuse saajatele, kes said taotluste hindamisel eelistuse ohustatud tõugu veiste või hobuste pidamise eest. Nimetatud isikud võtavad sellega kohustuse pidada ohustatud tõugu hobuseid või veiseid sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Lisaks lisatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 53 lõike 4 punktist a tulenev kohustus, kuna avaliku sektori põllumajandusettevõtjale antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav riigiabi . See tähendab, et kui avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul antakse toetust taristu rajamiseks, uuendamiseks, konserveerimiseks või parandamiseks, siis peab toetust saanud avaliku sektori põllumajandusettevõtja kasutama toetusega korrastatud taristut vähemalt 80% ajast või vähemalt 80% ulatuses taristu pindalast kultuurilistel eesmärkidel ning seda kogu vastava objekti kasuliku eluea jooksul. Eelnõu punktiga 2 7 täiendatakse kehtiva määruse rakendussätteid lõikega, mis puudutab 2018. a esimeses taotlusvoorus taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastate vaatlemist. Nimetatud lõiked kehtivad vaid nimetatud taotlusvoorus. Erisus on tehtud tulenevalt asjaolust, et 2018. a esimene taotlusvoor on kavandatud nimetatud aasta esimesse poolde, mil ei ole enamikel toetuse taotlejatel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg veel möödunud. Järgnev tabel kajastab 2018. a esimeses voorus majandusaasta aruannete vaatlemist äriühingute korral . Tabel . 2018. a esimeses taotlusvoorus äriühingust taotlejate majandusaasta aruannete vaatlemine Toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta lõpp Kas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on möödunud? Kas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile? Majandusaasta a ruan ded , mida vaadeldakse toetuse taotlemisel Majandusaasta lõppes 2017. aastal rohkem kui kuus kuud enne taotlusvooru JAH JAH 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruanded JAH EI Kehtiva määruse § 2 lõike 2 punkti 8 alusel ei vasta taotleja toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele Majandusaasta lõppes 2017. aastal vähem kui kuus kuud enne taotlusvooru (k.a 31.12.2017) EI JAH 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruanded EI EI 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruanded Majandusaasta lõppes 2018. aastal EI JAH 2016. a ja 2017. a majandusaasta aruanded EI EI 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruanded Eelnõu punktiga 2 8 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses. Lisandub kolm uut hindamiskriteeriumit, millest vaid üks rakendub ka mittepõllumajandusliku tegevusega tegelevatele mikroettevõtjatele (järgnevas loetelus viimane) . Lisanduvad hindamiskriteeriumid on: põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul taotleja, kes tegeleb ohustatud tõugu loomade kasvatamisega; p õllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja, kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust kultuuripärandi säilitamise kaudu t aotleja, kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust kultuuripärandi näitamise kaudu Käesoleva muudatusega soovime toetuse andmisel eelistada selliseid avaliku sektori põllumajandusettevõtja id , kes tegelevad põllumajandusliku kultuuripärandi säilitamisega võimalikult mitmekülgselt. Näiteks võiks tegevusalaks olla museaalide kogumi n e, säilitami n e ja uurimi ne ; museaalide hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel kasutami ne ; erinevate ajalooliste viljelusviiside tutvustami ne , maaelu propageerimi ne ja ohustatud tõugu põllumajandusloomade kasvami ne . Kriteeriumi “ Põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul taotleja, kes tegeleb ohustatud tõugu loomade kasvatamisega ” alusel saavad eelistuse põllumajandustootjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja d , kui nad on vähemalt kuue eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik ud või vähemalt kuue eesti maatõugu veise pidaja d või on taotlejal kohustus ohustatud tõugu looma pidamise toetuse alusel . Eelistuse saamiseks peab taotleja pidama või omama vähemalt kuut ohustatud tõugu looma (veist või hobust). See tähendab, et kui taotlejal on näiteks kolm ohustatud tõugu hobust ja kolm ohustatud tõugu veist, siis nimetatud loomade arv liidetakse. Ohustatud tõugu põllumajandusloomade nimekiri on sätestatud põllumajandusministri 8. detsembri 2005. a määrusega nr 118 “Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu”. Eelnevast tulenevalt saa vad taotleja d nimetatud kriteeriumi alusel eelistuse, kui nad vasta vad vähemalt ühele järgnevatest nõuetest : omab kohustust ohustatud tõugu looma pidamise toetuse alusel (kohustus võib olla nii hobuse, veise kui vuti pidamiseks); omab vähemalt kuut ohustatud tõugu hobust (kõik nimetatud kuus hobust ei pea olema ühest ja samast ohustatud hobusetõust) ; peab vähemalt kuut eesti maatõugu veist. Maksimumpunktid saab taotleja, kes omab vähemalt 25 ohustatud tõugu veist või hobust. Kui põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja saab nimetatud kriteeriumi alusel taotluste hindamisel eelistuse, siis võtab ta kohustuse pidada järgnevad vähemalt kolm aastat , arvates viimase toetusosa väljamaksest , ohustatud tõugu loomi arvul, mille alusel ta eelistuse sai. Maksimaalselt on võimalik võtta kohustus 25 ohustatud tõugu looma pidamiseks. Kui taotlejal on põllumajandusloomade registri andmetel 20 eesti raskeveohobust, siis ta võtab kohustuse pidada vähemalt 18 ohustatud tõugu looma, kuna 18 on minimaalne väärtus vahemikus, mille alusel eelistus saadi. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja võtab hindamisel nimetatud kriteeriumi alusel eelistuse saamise korral vastava kohustuse järgnevaks viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksest . Vähemalt nõutud arvul hobuste omamine või veiste pidamine peab kajastuma põllumajandusloomade registris taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga. Eestis on 4. aprilli 2017 seisuga kokku 356 eesti maatõugu veisekasvatajat, kellest 42% kasvatab vaid üht maatõugu veist. 17% eesti maatõugu veisekasvatajates t kasvatab rohkem kui viit maatõugu veist. Põllumajandusloomade registri andmetel oli Eestis 2015. aastal 980 hobuste pidamiseks kasutatavat loomakasvatushoonet. Äriregistri andmetel omab 6. juuli 2017. a seisuga Eestis hobusekasvatuse ja muude hobuslaste kasvatuse tegevusalal ( justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008 ) kood 01431) kehtivat registreeringut 81 osaühingut, 58 füüsilisest isikust ettevõtjat, 1 tulundusühistu ja 1 usaldusühing. Kuna kõik nimetatud tegevusalal registreeritud ettevõtjad ei tegele ohustatud tõugu hobuste kasvatamisega, siis tuleb eeldada, et tegelik potentsiaalse eelistuse saajate ring on väiksem. 2017. a juuni lõpu seisuga on PRIA registri andmetel kokku 75 ehitist, mille kasutusvaldkonnaks on märgitud “vutid” või “muud kodulinnud”. Jõudluskontrollis on 7 vutifarmi, millest viies on enam kui 350 vutti. “Ohustatud tõugu looma pidamise toetust” on võimalik saada vutikasvatajatel, kes peavad aasta keskmisena vähemalt 350 eesti vutti. Ohustatud tõugu loomade kasvatajate eelistamise eesmärk tagada põllumajandusliku kultuuripärandi sä ilimine läbi nende isikute majandustegevuse mitmekesistamiseks paremate võimaluste loomise. Kriteeriumi “Põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja, kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi säilitamise” alusel saavad eelistuse põllumajandustootjad või avaliku sektori põllumajandusettevõtja d , k elle kavandatud investeeringust enam kui 50% moodustab investeering muinsuskaitseseaduse tähenduses kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks. Ehitise konserveerimine ja restaureerimine on ehitusseadustiku mõistes ehitamine . Kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks tehtud kuludeks loetakse kehtiva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse kulud. Toetusega rekonstrueeritav kultuurimälestis peab olema kantud kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse ( https://register.muinas.ee/public.php ). Kui toetuse saaja saab nimetatud eelistuse, siis ta võtab kohustuse tagada, et peale tegevuse elluviimist moodustab investeering muinsuskaitseseaduse tähenduses kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks enam kui 50% koguinvesteeringust. Kriteeriumi “Taotleja, kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi näitamise” alusel saavad eelistuse taotlejad: kes on muuseumiseaduse tähenduses riigi sihtasutuse muuseum; kelle EMTAK 2008 jao R alajakku 9102 liigitatava muuseumide tegevusala müügitulu moodustab üle 50,00 protsendi tema kogu müügitulust ; kelle kavandatav investeering tehakse muinsuskaitseseaduse tähenduses kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks ning kavandatud majandustegevusega kaasneb nimetatud investeeringuobjekti avamine külastamiseks avalikkusele . M uuseumide tegevus ala müügituluks loetakse EMTAK 2008 tähenduses muuseumide tegevus, mis on kunsti-, juveeli-, mööbli-, kostüü mi-, keraamika-, hõbeda- , loodus- , teadus- , tehnoloogia - , ajaloo-, maja - ja vabaõhumuuseumide tegevus. Siia alla loetakse ka muude spetsialiseeritud muuseumide tegevus . Nimetatud müügitulu olemasolu vaadeldakse toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande alusel. Taotlejad, kes saavad eelistuse kriteeriumi “Põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja, kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi säilitamise” alusel, ei saa eelistust kriteeriumi “Taotleja, kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust läbi kultuuripärandi näitamise” alusel , kui tegemist ei ole riigi sihtasutuse muuseumi või taotlejaga, kelle muuseumide tegevusala müügitulu moodustab piisava osakaalu ta kogumüügitulust. Taotleja ei saa sel juhul eelistust kultuuripärandi näitamise eest, kuna ta on saanud samasisulise eelistuse kultuuripärandi säilitamise kriteeriumi alusel. Investeeringuobjekti avatus külastamiseks avalikkusele on tagatud, kui toetuse saaja pakub teenust, mille raames klientidel on teenuse osutamise ajal vaba juurdepääs investeeringuobjektile. Võrreldes teiste taotlejate taotluste hindamisega erineb avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse hindamine asjaoluga, et tema taotlusele hindamiskriteeriumite alusel antud hindepunktid korrutatakse tasakaalustuskoefitsiendiga 1. 52 , et tagada hindepunktide võrreldavus põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjate vahel. Nimetatud hindepunktide andmise võrreldavus on vaja tagada, kuna põllumajandustootja te ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja te taotluste paremusjärjestuse koostamisel ühtses pinger eas rakendatakse erinevat hulka hindamiskriteeriumeid . Tasakaalustuskoefitsient on põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja te taotlusele hindamiskriteeriumite alusel antavate maksimaalsete hindepunktide jagatis. Kuna põllumajandusettevõtjast avaliku sektori asutuse hindepunktid korrutatakse läbi tasakaalustuskoefitsiendiga, mis on toodud sajandiku täpsusega, siis ümardatakse ka temale antud lõplikud hindepunktid sajandiktäpsusega kasutades lõikamismeetodit. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtja maksimaalne hindepunktide arv peale tasakaalustuskoefitsiendiga korrutamist on 82 ,00 ehk võrdne põllumajandustootjate maksimaalse punktisummaga . Järgnevalt on toodud kaks näidet avaliku sektori põllumajandusettevõtja hindepunktide arvutamise kohta: taotleja sai taotluste hindamisel hindamiskriteeriumite alusel 31 hindepunkti (enne tasakaalustuskoefitsiendiga korrutamist). Kokku saab taotleja s el juhul taotluste hindamisel 31 × 1, 52 = 4 7 , 12 punkti ; taotleja sai taotluste hindamisel hindamiskriteeriumite aluse l 54 hindepunkti (enne tasakaalustuskoefitsiendiga korrutamist) ehk maksimaalse hindepunktide summa. Tasakaalustamiskoefitsiendiga läbi korrutades oleks taotleja punktisumma 5 4 × 1, 52 = 82,08 punkti, kuid kuna antud summa on suurem kui 82 ,00, siis tema taotlusele antavaks maksimaalseks punktisummaks on ikka 82 ,00. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) , komisjoni määrus (EL) 2017/1084, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas (EMPs kohaldatav tekst ) (ELT L 156, 20. 0 6.2017, lk 1 – 18) , ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega saab tutvuda internetis Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis aadressil http://europa.eu.int/eur-lex . 4. Määruse mõjud Määruse muudatus suurendab meetme sihtgruppi, andes võimaluse toetust taotleda avaliku sektori põllumajandustootja tel , kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega . Äriühingust toetuse taotlejaid mõjutavad peamiselt taotluste hindamisel tehtavad muudatused. Eesti riigil on osalus 32 äriühingus (märts 2017) ning neis töötab ligi 15 000 inimest. Ministeeriumite ja Riigikantselei valitsemisalas on 49 sihtasutust, sh Maaeluministeeriumi haldusalas 2. Riik kuulub 121 mittetulundusühingusse. Kuna kõik siin loetletud isikud ei ole riigi valitseva mõju all või ei ole põllumajandustootjad, siis mõju meetme 6.4 sihtgrupi laienemisele võib hinnata minimaalseks. Meetme sihtgrupi laiendamine soodustab avaliku sektori põllumajandustootja te in vesteerimisvõimekuse paranemist, kuid teisest küljest suurendab konkurentsi meetme vahenditele. Suurem konkurents vähendab taotlejate võimalust toetust saada, kuid samas tagab, et toetust saavad üksnes need projektid, mis enam panustavad hindamiskriteeriumitest tulenevalt meetme eesmärkide saavutamisse. Avaliku sektori p õllumajandusettevõtj ate taotlus i hinnatakse koos põ llumajandustootjate taotlustega . Hindamiskriteeriumite alusel paraneb edaspidi võimalus toetust saada ettevõtjatel, kes tegelevad: ohustatud tõugu loomade kasvatamisega; põllumajandusliku kultuuripärandi säilitamisega; kultuuripärandi näitamisega. Esimesed kaks eelistust mõjutavad vaid põllumajandustootjaid ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja id . Viimane nimetatud eelistus mõjutab kõiki taotlejaid. Nimetatud eelistuste lisamine annab täiendavad võimalused investeeringute tegemiseks ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandusliku kultuuripärandi säilitamise ja näitamisega. Eelistused soodustavad põllumajanduslike kultuurimälestiste kasutuselevõttu ja korrastamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust rahastatakse 78% ulatuses EAFRD-st ning 22% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Arengukava meetme 6.4 kogueelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. Kokku on meetme 6.4 raames toimunud kaks taotlusvooru, mille jooksul on määratud kokku 28,3 miljonit eurot toetust ( 49 , 7 % kogu eelarvest). Määruse rakendamisega kulusid ega tulusid ei lisandu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Kultuuriministeeriumile ning Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse esitamiseks arengukava seirekomisjoni liikmetele. Eelnõu on koostatud koostöös PRIAga.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/18-0154 - Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7f03f47-2c6a-45d3-b6bf-12a86c97d3b2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7f03f47-2c6a-45d3-b6bf-12a86c97d3b2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main