dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
2.Leping (toetused)Avalik

Leping

Kultuuriministeerium · 22. veebruar 2018
Viit
7-16/321-2
Registreeritud
22. veebruar 2018
Dokumendi liik
2.Leping (toetused)
Funktsioon
7 Toetuste eraldamine riigieelarvest
Sari
7-16 Arhitektuuri ja disaini valdkonna toetustega seotud dokumendid
Toimik
7-16 2018_Muu
Vastutaja
Indrek Rünkla

Failid

  • 📎7-16 321-2 22.02.2018 2.Leping (toetused).bdoc489 KB

Sisu (failidest)

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-16/321-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja MTÜ Eesti Disainikeskus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2018. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud antava sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 5. detsembri 2017. aasta käskkirja nr 272 alusel, kooskõlas 2018. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 – tegevuskava. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2018 kuni 31.12.2018 toetust summas 30000 eurot. 2.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel: 2.2.1. 15.03.2018 - 30000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 31.01.2019. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andja siseauditiosakonnal on 3 aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.5.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.4. muul seadusest tuleneval alusel. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Indrek Rünkla, [email protected], 6282207. 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Tiia Vihand; [email protected]; 5017310. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium MTÜ Eesti Disainikeskus Registrikood: 70000941 Registrikood: 80268314 Aadress: Suur-Karja 23, 15076, Tallinn Aadress: Põhja pst. 27a, Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE667700771000964417 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Paavo Nõgene Tiia Vihand kantsler juhatuse liige 3/3 RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING LISA 1 Eesti Disainikeskuse tegevuskava 2018 Kõik Eesti Disainikeskuse (EDK) tegevused on allutatud disainivaldkonna arengukavas kokkulepitud disainivaldkonna visiooni - Eestis kavandatakse muutusi lähtudes inimeste väärtustest ja vajadustest – elluviimisele. Eesmärgi saavutamiseks oleme ellu kutsunud erinevaid projekte, mis on suunatud tellijate (ettevõtjad, avalik sektor) ja disainerite koostöö soodustamise ning mõlema osapoole (sh eriti disainjuhtimise ja –mõtlemise) kompetentsi kasvatamise. Olulisemad projektid aastal 2018 on: 1. Projekt „Eesti disainiteenuste eksport“ 2017.a. käivitus EAS rahastamisel uus projekt, mis kestab 2019.a. ning keskendub tegevustele, mis aitavad ületada disainivaldkonna ökosüsteemi barjääre: - disainiteenust osutavad disainibürood on väikesed, büroode võimekus enda teenust ja väärtuspakkumist luua ja arendada on madal, juhtimisvõimekus puudulik, ekspordivõimekus on madal; - madal disainiteadlikkus ja –kompetents ning üldise juhtimiskompetentsi puudujäägid erasektoris pärsivad Eesti ettevõtluse ärimudelite kaasaegsemaks muutumist ning seeläbi ka lisandväärtuse kasvu; - disain kui mõtteviis, töömeetod, kasutajakeskne lähenemine on uus ja võõras nii avalikus kui erasektoris, ei osata hinnata disaini investeeringuna ja mõõta selle mõju tulemuslikkusele. Olulisemad tegevused projektis on disainibüroode ekspordiprogramm, mille raames toimuvad ekspordikoolitused ja mentorlus 8 disainibüroole ning nende aitamine ühele kolmest sihtturust: Gruusia, Norra, Šveits ja disainijuhtide arenguprogramm, mille raames saavad 3 disainijuhti võimaluse minna tunnustatud välisbüroodesse ennast täiendama. Lisaks korraldatakse aastas kuni 2 kontaktseminari ettevõtjate ja disainerite kokkuviimiseks, tegeletakse kommunikatsiooniga. Projekt toetab ka disainibüroode inspiratsioonireisi korraldamist jm tegevusi ökosüsteemi barjääride ületamiseks, disainikoolitusi disaineritele jne. 2. Disainibuldooser 2018.a. on Disainibuldooseri lõpuaasta. Innovatsiooniprogrammi viiakse läbi kolmandat korda. Disainibuldooseri eesmärk on aidata valitud Eesti ettevõtetel (15 tööstusettevõtet) jõuda uute ja innovaatiliste toodete ning teenuste väljatöötamiseni läbi süsteemse disaini rakendamise. Disainibuldooser rakendab kasutajakeskset disainmõtlemist äristrateegia tasandil, luues nii uusi võimalusi ja praktikaid elujõulisemate toodete ja teenuste väljaarendamiseks. Projekti sisuks on disainmõtlemise ja disainimetoodikate uusimate innovatsioonitööriistade tutvustamine ettevõtetele ja disainijuhtidele ning selle kogemuse rakendamine erinevate praktiliste seminar- töötubade ja tootearenduse protsessi raames. 2018.a. toimub programmi 2 etapp, kus 5 valitud ettevõtet töötavad koostöös disainijuhtidega oma konkreetsete toodete või teenuste kallal. EDK partneriks Disainibuldooseri läbiviimisel on Taani tunnustatud tööstusdisainibüroo Attention Group. 3. Tootearenduse meistriklass Uue tegevusena võitsime EDK ja BDA Consultingu koostöös 2017.a. EAS hanke ja käivitasime uue programmi – tootearenduse meistriklass, mille raames saavad 2017.a. – 2019.a. kokku 40 - 50 ettevõtet osa mahukast koolitusprogrammist ja mentorlusest. Programmi tulemusena on osalevad ettevõtted töötanud välja oma ettevõtte tootearendusprotsessi ning omandanud teadmised ja oskused iseseisvaks kaasaegse kasutajakeskse tootearenduse metoodikate ja protsesside rakendamiseks. 4. Disainiauhinnad 2018 Septembris 2018 toimub järjekordne Eesti Disainiauhindade ürituste sari 5 päeva vältel, mille eesmärk on disainivaldkonna parimate näidete laiaulatuslik tutvustamine. Disainiauhindadega soovime tuua avalikkuse ette disainibürood ning disainerid, kes strateegilise mõtlemise ning parimate kutseoskustega võiksid olla maksimaalselt kompetentsed ja usaldusväärsed partnerid nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Eesti Disainiauhindadega väärtustame, tunnustame ja propageerime head disaini, mis ei paku vaid esteetilist naudingut, vaid lahendab probleeme ja muudab meid ümbritseva keskkonna paremaks ja inimlikumaks ning seda loodustsäästvalt ja jätkusuutlikult. 2018. aastal loodame anda iga disaini valdkonna raames sisulisemat ülevaadet disaini mõjust ja väärtusest nii avalikkusele kui disaineritele ning teeme seda konkursi parimate tööde näitel. Peaauhinnad antakse välja pidulikul galal, kus tutvustatakse ning tunnustatakse kahe aasta parimaid disaini näiteid ja edulugusid. Lõpusündmus on suunatud ka laiemale avalikkusele ja meediale, et tõsta teadlikkust heast Eesti disainist. 5. Projekt EcoDesign Circle EcoDesign Circle on läänemeremaade ühisprojekt, mille eesmärk on tõsta siinse regiooni ettevõtete, disainerite ja disainikeskuste ökodisaini alast teadlikkust. Projekti jooksul luuakse ja piloteeritakse tööriistu ökodisaini mõõtmiseks, rakendamiseks ja eksponeerimiseks. EDK peamine roll on välja töötada ja piloteerida EcoDesign Engine tööriist, mis on analoogne disainiveduri- ja buldooseri raames välja töötatud disainiauditile, aga keskendub ettevõtte jätkusuutlikkusele ja loodussäästlikkusele. Töötame auditi välja koostöös Rootsi, Soome ja Eesti selle ala ekspertidega ja Eestist kaasame Eesti Kunstiakadeemia meeskonda. Lisaks osaleb Eesti Disainikeskus 2018.a. ettevõtetele suunatud “Ecodesign sprint” tööriista välja töötamisel ja piloteerimisel. Projekt hõlmab kolme aasta jooksul tööriistade loomist ja piloteerimist, disainerite, ettevõtjate ja õppejõudude koolitamist, õpivabriku (“Lernfabrik”) loomist, “Baltic Ecodesign Day” korraldamist, töötubade ja seminarid läbiviimist ja palju muud. 6. Avalikule sektorile pakutavad koolitused ja arenguprogrammid ning disainihangete nõustamine Pakume koostöös valdkonna juhtivate disaineritega valmislahendusi koolitusteks teenusedisainist. Koolitame ise ja kasutame ka koostöövõrgustikku, koolitused on tasulised. Lisaks pakume vajadusel nn taylor made lahendusi erinevate avaliku sektori teenuste parendamiseks. EDK nõustab ka avaliku sektori organisatsioone disainihangete paremaks läbiviimiseks – anname nõu hanke läbiviimise protsessiks ja aitame ette valmistada hanke dokumente. 7. Disainiturg 2018. aastal korraldab EDK kaks Disainiturgu – esimene (järjekorras kaheksas) toimub 8. aprillil Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki raames. Lisaks Eesti disaineritele ja kaubamärkidele kutsume kevadisele turule kauplema ka naaberriikide disainereid. Teine turg toimub detsembris vahetult enne jõule. Disainiturg on juba ennast tõestanud ürituse formaat, mis oma populaarsusega on ellu kutsunud ka teisi disainiturge ja kasvatanud Eesti publiku disainiteadlikkust. Huvi disainerite ja disainihuviliste poolt on endiselt suur, iga kord kandideerib turule ligikaudu 250 disainerit ja külastajate arv on ca 2000-3000. Vajadus sellise disainereid ja publikut ühendava platvormi järele on endiselt väga suur. Lisaks suurematele projektidele arendatakse tegevusi disainivaldkonna info koondamisel, sh Eesti disainimaastiku tutvustus, valdkonna uuem teave ja uute ja arenevate disainipraktikate tutvustamine. Alustatakse suure, laiemat ühiskondlikku kandepinda omava, teedrajava multidistsiplinaarse projekti ettevalmistamist tervishoiu valdkonnas koostöös partneritega haridusest, ettevõtlusest ja avalikust sektorist. EDK eestvedamisel jätkatakse tööd disainivaldkonna arengukavaga. Plaanis on arengukava tutvustamine valdkonna organisatsioonidele, avaliku sektori esindajatele ning ka ühiskonnale laiemalt. Tiia Vihand Eesti Disainikeskus Juhataja 07.02.2018.a.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →