Programm „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“
Kokkuvõte (seisuga veebruar 2018, st ilma 2018 reservita)
Sissejuhatus
Pühakojad on Eesti kultuuripärandi lahutamatuks osaks alates 13. sajandist. Eestis on
hinnanguliselt 450-500 pühakoda1, neist kultuurimälestised on ligikaudu 2502. Tegemist on
väärtustega, mis vajavad säilitamiseks pidevat hoolt ja kogu ühiskonnale olulise pärandina ka
riigipoolset toetust. 21. sajandi alguses peeti vajalikuks koondada sakraalpärandi hoiu temaatika
ühtseks programmiks, millesse oleksid kaasatud kõik huvitatud osapooled ja mis tegeleks
valdkonna arenguga terviklikult. Seepärast loodi 2003. aasta Vabariigi Valituse otsusega riiklik
programm „Pühakodade säilitamine ja areng“, mille esimene periood kestis 10 aastat (2004-
2013)3. 2013. aastal kinnitati kultuuriministri käskkirjaga programmi jätkumine veel viieks
aastaks. Pühakodade programmi eesmärkide elluviimine on pidev protsess, kus paremaid
tulemusi annab järjepidev tegutsemine ning selle väärtusliku kultuuripärandi valdkonna stabiilne
ja süsteemne arendamine.
Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ II perioodi ülevaade
Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ II perioodi eelarved kokku on
3 614 000 eurot (sh ka majandus- ja personalikulu). Taotlusi esitati programmi II perioodiks
kokku 696 kogusummas 18,9 miljonit eurot.
5000 000 €
4500 000 €
4000 000 €
3500 000 € Taotluste
3000 000 € kogusumma
2500 000 €
2000 000 €
1500 000 €
1000 000 €
Eelarve
500 000 € kogusumma
0€
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 1. Programmi I ja II perioodi esitatud taotluste ja eelarvete võrdlustabel.
Üldiselt võib öelda, et esitatud taotluste tööde kogumaksumusest 82,7 % ulatuses küsiti toetust
programmist ning 17,3% ulatuses olid taotlejad valmis töödesse ise (nii oma- kui ka
kaasfinantseeringuna) panustama.
Taotlusi esitati seitsme konfessiooni poolt ning kõige rohkem taotlusi tuli EELK konfessiooni
kogudustelt (65 %).
1
sh ka kloostrikirikud, palvelad/palvemajad, tsässonad ning ka need suuremad kabelid, kus peetakse
jumalateenistusi.
2
sh on ka mõned pühakojad kaitse all varemetena, mõned on kaitse all arheoloogiamälestistena (st suures osas ei
ole pühakoda enam maapinnal säilinud) ja nt kaks pühakoda on algselt ehitatud elamuteks (kaitse all ka nö elamuna),
kuid hiljem on pühakojaks ümber ehitatud.
3
Pühakodade programmi I perioodi kokkuvõte on kättesaadav Muinsuskaitseameti koduleheküljelt:
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-
editors/PYP/puhakodade_sailitamine_ja_areng_riiklik_prorgamm_2003_kuni_2013_raamat.pdf .
EEKBKL metodistid
1% 1%
MPEÕK
6% Rooma-Katoliku
EELK 1%
65%
vanausulised
0%
vennastekogudused ja EEVÜ
1%
EAÕK + tsässonad
25%
Joonis 2. Esitatud taotluste (2014-2018) jagunemine konfessiooniti.
Toetatud tegevused
Aastatel 2014-2018 sai pühakodade programmi raames erinevaid toetusi ühtekokku 115 erinevat
pühakoda4. Toetusi eraldati 7-le konfessioonile (EAÕK, EELK, metodistid, MPEÕK, rooma-
katoliku, vanausulised, vennastekogudused ja EEVÜ). Kõikidest toetustest 95,4 % läks
mälestistele ja 4,6 % toetusi läks mitte kaitse all olevatele objektidele (pühakojad, kunstivara).
Tööde liik Arv Summa
Hoonete remont- ja restaureerimistööd 68 3 136 628 €
Kunstivara konserveerimine ja restaureerimine (pühakojad /objektid) 37/100 72 415 €
Projektdokumentatsioonide koostamine 19 58 247 €
Piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamine ja remont 11 33 491 €
Pühakodade jätkusuutliku kasutamise valdkonna toetused 32 26 495 €
Joonis 3. Aastatel 2014-2018 toetatud tegevused tööde liigi kaupa.
Eraldatud toetussummade vahemik oli 110 eurot kuni 181 091 euroni (ühe aasta toetus) ning
mitme aasta peale kokku oli suurim summa, mis eraldati ühele kirikule 382 758 eurot.
Hoonete restaureerimine ja remont
Aastateks 2014 kuni 2018 esitati pühakodade programmile 423 pühakodade hooldamiseks
/remondiks /restaureerimiseks mõeldud taotlust kogusummas üle 18,2 miljoni euro. Pühakodade
restaureerimistoetuste taotlused moodustasid 96,8 % kõikidest esitatud taotlustest.
Viie aasta jooksul rahuldati kas osaliselt või täismahus 116 taotlust ning pühakodade
restaureerimistoetusi eraldati 68 kirikule (neist mälestisi 60) kogusummas üle 3,1 miljoni euro
(94,3 % kõikidest toetustest). Toetusi eraldati kuuele konfessioonile.
4
lisaks seitse toetust projektidele, mis hõlmasid rohkema arvu kirikuid – nt Eesti Kirikute Nõukogu „Teeliste
kirikute projekt“; Peipsi-äärsete pühakodade (41 tk) voldik; Setumaa õigeusu kirikute voldik, Hiiumaa õigeusu
kirikute voldik.
5% 1%
3% EAÕK (15 pühakoda)
0%
EELK (41 pühakoda)
0%
67% metodistid (2
pühakoda)
29% MPEÕK (6 pühakoda)
95%
vanausulised (2
pühakoda)
Kultuurimälestised (60) vennastekogudused ja
ei ole mälestised (8) EEVÜ (2 pühakoda)
Joonised 4 ja 5. Toetuste jagunemine mälestiste ja mitte mälestiste vahel ja toetuse jagunemine erinevate
konfessioonide vahel (sulgudes pühakodade arvud)
Suurem osa pühakodade restaureerimistoetustest (üle 2,6 miljoni euro ehk 84,7 %) eraldi kirikute
katuste ja/või tornikiivrite restaureerimiseks või remondiks (sh suuremaid restaureerimistöid
tehti 27 kiriku juures (kokku üle 2,5 miljoni euro eest) ja 23 pühakoja toetus oli väiksemateks
hooldus- või remonttöödeks (kokku 132 680 eurot)). Toetused läksid 11-le tornikiivrile, 10 kiriku
juures tehti töid nii tornikiivri kui ka teiste katuste juures ning 29 kiriku juures teostati töid
katustel. Ülejäänud osa (15,3 %) pühakodade restaureerimistoetustest läks fassaadide, interjööri,
avatäidete, vundamentide, viilude, müüride, põrandate, ahjude, elektrisüsteemi jm
korrastamiseks.
avatäited
1% muu
3%
fassaadid /müürid /viilud
9%
interjöör
0%
katused ja põrandad /vundamendid
tornikiivrid 2%
85%
Joonis 6. Pühakodade restaureerimistoetuste jagunemine tööde liigi alusel (kogusumma alusel).
Harjumaa Hiiumaa
Võrumaa 9%
Viljandimaa 1% Ida-Virumaa
9%
4% 3%
Jõgevamaa
Valgamaa
1%
4% Järvamaa
8%
Tartumaa
15% Lääne-Virumaa
7%
Saaremaa Läänemaa
12% 11%
Põlvamaa
Raplamaa Pärnumaa 3%
1% 12%
Joonis 7. Pühakodade restaureerimistoetuste jagunemine maakonniti (kogusumma alusel; enne reformi).
Aastate 2015-2017 andmete alusel võib öelda, et restaureerimistoetuste oma- ja
kaasfinantseeingu osakaal on kasvanud (2015 oli see 15,4 %; 2016 oli 22,7 % ja 2017. aastal juba
24 %). Mingil määral on seda mõjutanud ka see, et viimastel aastatel on kasvanud ka PRIA
Leader programmi kaudu kirikute restaureerimistöödele eraldatud toetused.
Projektdokumentatsioonide koostamine
Programmi II perioodil toetati ühtekokku 19 restaureerimisprojekti koostamist (17 pühakoda 9
erinevas maakonnas) ühtekokku 58 247 euro ulatuses. Enamik projektidest on katuste ja
tornikiivrite korrastamiseks, kuid toetust leidis ka üks põranda restaureerimisprojekt, üks
fassaadi ja avatäidete restaureerimisprojekt ja üks vertikaalplaneerimise projekt ning toetati ka
ühe keskaegse kiriku eritingimuste koostamist. Märkimisväärne on see, et nii mõnegi projektiga
ette nähtud tööd on praeguseks ka juba teostatud või valmimisel – nt Saarde Katariina kiriku
tornikiivri korrastamine lõpetati 2017. aastal, koguduse initsiatiivil teostati Anna kiriku põranda
remont ning alustatud on Viljandi Pauluse kiriku katuste ning Kose kiriku tornikiivri
restaureerimistöödega. Käesoleval aastal algavad ka EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja
Pauluse kiriku katuste ennistamistööd. Toetusi eraldati nii EELK kirikutele (93,5 %) kui ka
EAÕK ühele kirikule (kõik mälestised). Kokku esitati projektdokumentatsioonide koostamiseks
81 taotlust (kogusummas 220 797 eurot; taotlusi esitati kahe konfessiooni poolt – EELK ja
EAÕK).
Piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamine
Aastatel 2014 kuni 2018 esitati pühakodade programmile 19 piksekaitsete ja signalisatsioonide
paigaldamise taotlust kogusummas 75 866,16 eurot. Taotlusi esitati kahe konfessiooni kirikute
kohta – EELK ja EAÕK. 7 taotlust oli valve- ja tulekaitsesignalisatsioonide paigaldamiseks ja
12 taotlust oli piksekaitsete paigaldamiseks või korrastamiseks (neist 7 olid seotud katuste
restaureerimistöödega). Programmi II perioodi raames toetati üheksale kirikule piksekaitse
paigaldamist ning ühele kirikule tulekaitsesignalisatsioonid paigaldamist ja ühe kiriku
valvesüsteemi uuendamist (kõik mälestised). Kokku oli selle eelarve alajaotuse toetuste
kogumaht 33 491 eurot. Toetust sai 7 EAÕK (23 564 eurot – 70,4 %) ja 4 EELK kirikut (9 927
eurot). Positiivne on see, et seoses tornikiivrite ja katuste uuendamistöödega juba algselt
kavandatakse ka piksekaitse süsteemide korrastamine või paigaldamine.
Kunstivara konserveerimine /restaureerimine
Pühakodade programmi II perioodil esitati kirikus leiduvate kunstiväärtuste konserveerimiseks
ühtekokku 129 taotlust kogusummas 224 727,73 eurot. Toetust eraldati 100-le kunstivara
objektile5 (37 pühakoda) erinevateks korrastustöödeks kokku 72 415,80 eurot (lisaks 2458 eurot
läks kirikutekstiilide inventeerimisele). Toetati nii kunstimälestiste korrastamistöid (64+24
kunstimälestist kogusummas 65 273,65 eurot; kusjuures neist 11 asuvad mitte kaitse all olevates
pühakodades) kui ka mitte mälestisi (12 objekti; toetust kogusumma oli u 7142,15 eurot ehk 9,9
%). Toetused jagunesid konfessiooniti järgnevalt (sulgudes kunstivara objektide arv):
5
sh ka Piirissaare vanausuliste palvela põlengu käigus kunstimälestised (24). Palvelas olnud 40 kunstimälestisest
hävis tulekahjus 7, kolme mälestise asukohta pole suudetud tuvastada, kuus mälestis olid kahjustamata. Ülejäänud
24 kunstimälestise esmaseks korrastamiseks korraldati 2016. aastal konserveerimistalgud (pühakodade programmi
toetus). 2018. aasta alguseks on restaureerimistööd lõppenud kuue ikooni juures (sh kaks neist restaureeriti
programmi abil), tööd käivad veel seitsme ikooniga, samuti konserveeritakse mälestisest evangeelioni.
vanausulised (31)
26%
EAÕK (18)
12%
EELK (51)
62%
Joonis 8. Kunstivara toetuste jagunemine konfessiooniti.
Toetust said väga erinevade esemed - ikoonid, altarimaalid, kantslid, tukukotid, lühtrid,
küünlajalad, karikad, leivikud, orelid, skulptuurid, ristimisvaagen, mööbel, kirikuraamat,
kantslikate jne. Samuti jätkus kirikutekstiilide inventeerimine, mille käigus vaadati läbi ja
dokumenteeriti 16 pühakoja tekstiilid.
Algselt tellis kunstivara konserveerimistööd Muinsuskaitseamet ise majanduskulu eelarve
raames, kuid alates 2016. aastast tõsteti kunstivara toetused ka invensteeringute alla ning
toetuslepingud sõlmiti omanikega.
Pühakodade jätkusuutlik kasutamine
Pühakodade programmi II perioodil loodi eraldi uus valdkond – pühakodade jätkusuutlik
kasutamine, mille kaudu oli võimalik toetust taotleda kõikvõimalikeks tegevusteks, mis aitavad
kirikuid tutvustada ja väärtustada ning samuti leida lahendusi kasutuseta või vähese kasutuseta
pühakodade säilimisele. Viie aasta jooksul esitati 42 taotlust kogusummas 64 969,82 eurot.
Programmi raames toetati 32 taotlust ühtekokku 26 495 euro ülatuses. Põhiliselt küsiti toetust
erinevate trükiste (enamuses voldikud) väljaandmiseks, infotahvlite paigaldamiseks, kuid toetati
nt ka audiogiidide soetamist, näituste korraldamiseks vajalike siinide paigaldamist ja
tornikohviku rajamist. Toetatud taotluste hulgas oli ka projekte, mis hõlmasid mitmeid (ka eri
konfessioonidest) kirikuid (nt neljal aastal toetati Eesti Kirikute Nõukogu projekti „Teeliste
kirikud“, samuti toetati Peipsi-äärseid pühakodasid (41) koondava erinevates keeltes
turismibrožüüride väljaandmist, Setumaa ja Hiiumaa õigeusu kirikuid tutvustavate voldikute
väljaandmist jne).
Teadus- ja arendustegevuse valdkond
Programmi II perioodil jätkus koostöös kirikute andmebaasi ehk digiarhiivi (kirikud.muinas.ee)
täiendamine ja arendamine. Selle käigus teostati ka 6 kiriku juures interjööri viimistluskihtide
uuringuid. Samuti jätkus koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga uurimisprojekti „Eesti kirikute
sisekliima ja seinte niiskuskahjustused“ raames, mille juure kõige rohkem esile toomist väärib
tuulutuse kontrolleri (tuulutuse valgusfoor) arendamine ning ühe kiriku juures sellega koos
toimiva automaatse tuulutussüsteemi rajamine. Toetati kahe raamatu ilmumist („Vanausuliste
palvelad“ ja „Tartu toomkirik“) ning jätkusid kolme raamatu väljaandmise ettevalmistustööd.
Toetati ka uurimisprojekti „Christian Ackermann – Tallinna Pheidas, ülbe ja andekas“ ning Eesti
kirikute katuste kandekonstruktsioonide uurimisprojekti.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuna pühakodade korrastamiseks on loodud eraldi programm on
oluliselt parandanud sakraalse arhitketuuripärandi säilimist ja valdkonna terviklikumat
arendamist. Võrreldes teiste ameti eraldatavate toetustega on toetuste jagamisel teised
põhimõtted ja ka taotluste menetlemisprotsess on teine, kuid see on võimaldanud suuri ja
kultuuripärandile olulisis hooneid süsteemselt remontida ja kindlustada nende säilimist.
Tarvi Sits
kultuuriväärtuste asekantsler
Kultuuriministeerium Meie kuupäev digiallkirjas nr 1.1-8/482
[email protected]
Muinsuskaitseameti ettepanekud programmi ``Pühakodade säilitamine ja areng``
jätkamiseks 2019 aastal
Muinsuskaitseamet (edaspidi MKA) esitab ettepanekud kahes osas, esimene osa eelarvet
puudutavates küsimustes ja teine osa toetuste andmise tingimusi puudutavates küsimustes
alljärgnevalt. Kirjale on lisatud programmi ``Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018``
(edaspidi PÜP) kokkuvõte.
Eelarvet puudutavad küsimused:
1) Kujundada senisest Pühakodade programmist eraldi MKA toetuse liik. Liita kõik
MKA antavad toetused üheks programmiks, mis on reguleeritud ministri määruse ja
MKA toetuste korraga ning moodustavad ühe eelarve, mis omakorda jaguneb
erinevate tegevuste ja sihtide kaupa.
a. 2018 aastal jagab MKA toetusi järgnevates mahtudes:
i. PÜP-i toetused 660 486 eurot (sh reserv, projektid, kunst);
ii. MKA toetused mälestiste omanikele (ajalugu, arheoloogia, kunst) 28
120 eurot;
iii. Toetused detailide säilitamiseks ja uuringute teostamiseks 100 000
eurot;
iv. MKA toetused kinnismälestiste omanikele 675 000 eurot.
Kokku: 1 463 605 eurot.
2) Pühakodade toetamine oleks toetuste programmis eraldiseisva eesmärgi, taotlusvooru,
tingimustega ja oma selgelt eraldiseisva eelarvereana.
3) Lõppeva programmi palga- ja majanduskulude read lisada senises mahus MKA
üldeelarvele.
4) Kirikute andmebaasi pidamiseks ja täiendamiseks, trükiste väljaandmiseks ja
uuringute tellimiseks tehtud kulud samuti liita senises mahus MKA üldeelarvega,
tegevused lisada MKA tegevuskavasse.
5) Programmi projektijuhi töökoht arvata alaliselt MKA töökohtade hulka.
6) MKA toetuste programmi eelarve võiks olla fikseeritud proportsioonidega (mille
muutmine oleks MKA pädevuses), näiteks:
a. Restaureerimistoetused mälestistele 40 %
b. Restaureerimistoetused pühakodadele 40 %
c. Kunstimälestiste (enamasti kirikuvara) konserveerimistoetused 3 %
d. Detailide restaureerimistoetused 7 %
e. Projektdokumentatsiooni koostamise ja uuringute toetus 5 %
f. Reserv ja väiketoetused 5 %
Kuna uuringud muutuvad 2019 aastast hüvitatavaks, siis nende toetamist eraldi ette ei
näe.
7) Programmi juhtnõukogu kujundada ümber MKA kirikute eksperdinõukoguks, kes
annab ametile nõu üldistes kirikuhooneid ja sisustust puudutavates küsimustes,
toetuste tingimuste ning eesmärkide kohta ning oleks laiemaks aruteluplatvormiks
kirikuorganisatsioonidele kuuluva kultuuripärandi (ehitismälestised, kunstimälestised,
muusikariistad) üle arutlemisel.
Pühakodade toetuste andmise tingimusi puudutavad küsimused:
1) Pühakodade restaureerimistoetuste puhul võiks toetuse summa moodustada kuni 90%
tööde kogumaksumusest. 10% jääks toetuse taotleja oma- ja kaasfinantseeringu kaudu
rahastatavaks. Oluliste asjaolude ilmnemisel (väga kõrge kultuuriväärtus, alternatiivse
rahastamisallika puudumine jms.) oleks põhjendatud omafinantseeringu küsimine
reservist.
2) Seada restaureerimistoetustele miinimumsummaks 5 000 eurot. Väiksemad taotlused
käiks reservi kaudu, millel ei ole miinimummäära.
3) Pühakodade restaureerimistoetust saaks taotleda ka mitte-mälestiste säilitamiseks.
4) Toetuse andmine jätkuks senisele sarnase hindamissüsteemi kohaselt, hindajateks võib
ka kutsuda senise juhtnõukogu liikmeid, kes ei ole taotlejatega otseselt seotud (näiteks
sakraalarhitektuuri eksperdid EKA-st, TÜ-st, Siseministeeriumi esindajad).
5) Täiendada toetuste andmise korda keeldumise alustena lisaks senisele
hoolduskohustuse mittetäitmise (toetusega on uus katus pandud, kuid hooldamatuse
2 (3)
tõttu on katuse eeldatav eluiga vähenenud või niiskuskahjustused tagasi) ja taotlustes
ja aruannetes valeandmete esitamisega.
6) Hindamiskriteeriumid, nende proportsioonid ja kaalud jätta MKA toetuste korra kaudu
reguleeritavaks.(teiste hindamiskriteeriumite hulgas võib säilitada konfessioonide
pingerea, mille koostavad laekunud taotluste põhjal kirikuvalitsused ja
väiksemate/üksiktaotlejate puhul Eesti Kirikute Nõukogu ja Siseministeerium).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Raie
peadirektor
Lisa: Programmi ``Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018`` kokkuvõte 5 lehel.
Teadmiseks:
[email protected]
Merlin Peever, 640 3050
[email protected]
3 (3)