dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Avaldus

Kultuuriministeerium · 22. veebruar 2018
Viit
12-5/506-1
Registreeritud
22. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-5 Kirjavahetus rahvakultuuriga seotud küsimustes
Toimik
12-5/2018 Kirjavahetus rahvakultuuriga seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
5. aprill 2018

Failid

  • 📎Muinsuskaitseameti_ettepanekud_PYP.bdoc617 KB

Sisu (failidest)

Programm „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ Kokkuvõte (seisuga veebruar 2018, st ilma 2018 reservita) Sissejuhatus Pühakojad on Eesti kultuuripärandi lahutamatuks osaks alates 13. sajandist. Eestis on hinnanguliselt 450-500 pühakoda1, neist kultuurimälestised on ligikaudu 2502. Tegemist on väärtustega, mis vajavad säilitamiseks pidevat hoolt ja kogu ühiskonnale olulise pärandina ka riigipoolset toetust. 21. sajandi alguses peeti vajalikuks koondada sakraalpärandi hoiu temaatika ühtseks programmiks, millesse oleksid kaasatud kõik huvitatud osapooled ja mis tegeleks valdkonna arenguga terviklikult. Seepärast loodi 2003. aasta Vabariigi Valituse otsusega riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja areng“, mille esimene periood kestis 10 aastat (2004- 2013)3. 2013. aastal kinnitati kultuuriministri käskkirjaga programmi jätkumine veel viieks aastaks. Pühakodade programmi eesmärkide elluviimine on pidev protsess, kus paremaid tulemusi annab järjepidev tegutsemine ning selle väärtusliku kultuuripärandi valdkonna stabiilne ja süsteemne arendamine. Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ II perioodi ülevaade Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ II perioodi eelarved kokku on 3 614 000 eurot (sh ka majandus- ja personalikulu). Taotlusi esitati programmi II perioodiks kokku 696 kogusummas 18,9 miljonit eurot. 5000 000 € 4500 000 € 4000 000 € 3500 000 € Taotluste 3000 000 € kogusumma 2500 000 € 2000 000 € 1500 000 € 1000 000 € Eelarve 500 000 € kogusumma 0€ 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 1. Programmi I ja II perioodi esitatud taotluste ja eelarvete võrdlustabel. Üldiselt võib öelda, et esitatud taotluste tööde kogumaksumusest 82,7 % ulatuses küsiti toetust programmist ning 17,3% ulatuses olid taotlejad valmis töödesse ise (nii oma- kui ka kaasfinantseeringuna) panustama. Taotlusi esitati seitsme konfessiooni poolt ning kõige rohkem taotlusi tuli EELK konfessiooni kogudustelt (65 %). 1 sh ka kloostrikirikud, palvelad/palvemajad, tsässonad ning ka need suuremad kabelid, kus peetakse jumalateenistusi. 2 sh on ka mõned pühakojad kaitse all varemetena, mõned on kaitse all arheoloogiamälestistena (st suures osas ei ole pühakoda enam maapinnal säilinud) ja nt kaks pühakoda on algselt ehitatud elamuteks (kaitse all ka nö elamuna), kuid hiljem on pühakojaks ümber ehitatud. 3 Pühakodade programmi I perioodi kokkuvõte on kättesaadav Muinsuskaitseameti koduleheküljelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content- editors/PYP/puhakodade_sailitamine_ja_areng_riiklik_prorgamm_2003_kuni_2013_raamat.pdf . EEKBKL metodistid 1% 1% MPEÕK 6% Rooma-Katoliku EELK 1% 65% vanausulised 0% vennastekogudused ja EEVÜ 1% EAÕK + tsässonad 25% Joonis 2. Esitatud taotluste (2014-2018) jagunemine konfessiooniti. Toetatud tegevused Aastatel 2014-2018 sai pühakodade programmi raames erinevaid toetusi ühtekokku 115 erinevat pühakoda4. Toetusi eraldati 7-le konfessioonile (EAÕK, EELK, metodistid, MPEÕK, rooma- katoliku, vanausulised, vennastekogudused ja EEVÜ). Kõikidest toetustest 95,4 % läks mälestistele ja 4,6 % toetusi läks mitte kaitse all olevatele objektidele (pühakojad, kunstivara). Tööde liik Arv Summa Hoonete remont- ja restaureerimistööd 68 3 136 628 € Kunstivara konserveerimine ja restaureerimine (pühakojad /objektid) 37/100 72 415 € Projektdokumentatsioonide koostamine 19 58 247 € Piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamine ja remont 11 33 491 € Pühakodade jätkusuutliku kasutamise valdkonna toetused 32 26 495 € Joonis 3. Aastatel 2014-2018 toetatud tegevused tööde liigi kaupa. Eraldatud toetussummade vahemik oli 110 eurot kuni 181 091 euroni (ühe aasta toetus) ning mitme aasta peale kokku oli suurim summa, mis eraldati ühele kirikule 382 758 eurot. Hoonete restaureerimine ja remont Aastateks 2014 kuni 2018 esitati pühakodade programmile 423 pühakodade hooldamiseks /remondiks /restaureerimiseks mõeldud taotlust kogusummas üle 18,2 miljoni euro. Pühakodade restaureerimistoetuste taotlused moodustasid 96,8 % kõikidest esitatud taotlustest. Viie aasta jooksul rahuldati kas osaliselt või täismahus 116 taotlust ning pühakodade restaureerimistoetusi eraldati 68 kirikule (neist mälestisi 60) kogusummas üle 3,1 miljoni euro (94,3 % kõikidest toetustest). Toetusi eraldati kuuele konfessioonile. 4 lisaks seitse toetust projektidele, mis hõlmasid rohkema arvu kirikuid – nt Eesti Kirikute Nõukogu „Teeliste kirikute projekt“; Peipsi-äärsete pühakodade (41 tk) voldik; Setumaa õigeusu kirikute voldik, Hiiumaa õigeusu kirikute voldik. 5% 1% 3% EAÕK (15 pühakoda) 0% EELK (41 pühakoda) 0% 67% metodistid (2 pühakoda) 29% MPEÕK (6 pühakoda) 95% vanausulised (2 pühakoda) Kultuurimälestised (60) vennastekogudused ja ei ole mälestised (8) EEVÜ (2 pühakoda) Joonised 4 ja 5. Toetuste jagunemine mälestiste ja mitte mälestiste vahel ja toetuse jagunemine erinevate konfessioonide vahel (sulgudes pühakodade arvud) Suurem osa pühakodade restaureerimistoetustest (üle 2,6 miljoni euro ehk 84,7 %) eraldi kirikute katuste ja/või tornikiivrite restaureerimiseks või remondiks (sh suuremaid restaureerimistöid tehti 27 kiriku juures (kokku üle 2,5 miljoni euro eest) ja 23 pühakoja toetus oli väiksemateks hooldus- või remonttöödeks (kokku 132 680 eurot)). Toetused läksid 11-le tornikiivrile, 10 kiriku juures tehti töid nii tornikiivri kui ka teiste katuste juures ning 29 kiriku juures teostati töid katustel. Ülejäänud osa (15,3 %) pühakodade restaureerimistoetustest läks fassaadide, interjööri, avatäidete, vundamentide, viilude, müüride, põrandate, ahjude, elektrisüsteemi jm korrastamiseks. avatäited 1% muu 3% fassaadid /müürid /viilud 9% interjöör 0% katused ja põrandad /vundamendid tornikiivrid 2% 85% Joonis 6. Pühakodade restaureerimistoetuste jagunemine tööde liigi alusel (kogusumma alusel). Harjumaa Hiiumaa Võrumaa 9% Viljandimaa 1% Ida-Virumaa 9% 4% 3% Jõgevamaa Valgamaa 1% 4% Järvamaa 8% Tartumaa 15% Lääne-Virumaa 7% Saaremaa Läänemaa 12% 11% Põlvamaa Raplamaa Pärnumaa 3% 1% 12% Joonis 7. Pühakodade restaureerimistoetuste jagunemine maakonniti (kogusumma alusel; enne reformi). Aastate 2015-2017 andmete alusel võib öelda, et restaureerimistoetuste oma- ja kaasfinantseeingu osakaal on kasvanud (2015 oli see 15,4 %; 2016 oli 22,7 % ja 2017. aastal juba 24 %). Mingil määral on seda mõjutanud ka see, et viimastel aastatel on kasvanud ka PRIA Leader programmi kaudu kirikute restaureerimistöödele eraldatud toetused. Projektdokumentatsioonide koostamine Programmi II perioodil toetati ühtekokku 19 restaureerimisprojekti koostamist (17 pühakoda 9 erinevas maakonnas) ühtekokku 58 247 euro ulatuses. Enamik projektidest on katuste ja tornikiivrite korrastamiseks, kuid toetust leidis ka üks põranda restaureerimisprojekt, üks fassaadi ja avatäidete restaureerimisprojekt ja üks vertikaalplaneerimise projekt ning toetati ka ühe keskaegse kiriku eritingimuste koostamist. Märkimisväärne on see, et nii mõnegi projektiga ette nähtud tööd on praeguseks ka juba teostatud või valmimisel – nt Saarde Katariina kiriku tornikiivri korrastamine lõpetati 2017. aastal, koguduse initsiatiivil teostati Anna kiriku põranda remont ning alustatud on Viljandi Pauluse kiriku katuste ning Kose kiriku tornikiivri restaureerimistöödega. Käesoleval aastal algavad ka EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katuste ennistamistööd. Toetusi eraldati nii EELK kirikutele (93,5 %) kui ka EAÕK ühele kirikule (kõik mälestised). Kokku esitati projektdokumentatsioonide koostamiseks 81 taotlust (kogusummas 220 797 eurot; taotlusi esitati kahe konfessiooni poolt – EELK ja EAÕK). Piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamine Aastatel 2014 kuni 2018 esitati pühakodade programmile 19 piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamise taotlust kogusummas 75 866,16 eurot. Taotlusi esitati kahe konfessiooni kirikute kohta – EELK ja EAÕK. 7 taotlust oli valve- ja tulekaitsesignalisatsioonide paigaldamiseks ja 12 taotlust oli piksekaitsete paigaldamiseks või korrastamiseks (neist 7 olid seotud katuste restaureerimistöödega). Programmi II perioodi raames toetati üheksale kirikule piksekaitse paigaldamist ning ühele kirikule tulekaitsesignalisatsioonid paigaldamist ja ühe kiriku valvesüsteemi uuendamist (kõik mälestised). Kokku oli selle eelarve alajaotuse toetuste kogumaht 33 491 eurot. Toetust sai 7 EAÕK (23 564 eurot – 70,4 %) ja 4 EELK kirikut (9 927 eurot). Positiivne on see, et seoses tornikiivrite ja katuste uuendamistöödega juba algselt kavandatakse ka piksekaitse süsteemide korrastamine või paigaldamine. Kunstivara konserveerimine /restaureerimine Pühakodade programmi II perioodil esitati kirikus leiduvate kunstiväärtuste konserveerimiseks ühtekokku 129 taotlust kogusummas 224 727,73 eurot. Toetust eraldati 100-le kunstivara objektile5 (37 pühakoda) erinevateks korrastustöödeks kokku 72 415,80 eurot (lisaks 2458 eurot läks kirikutekstiilide inventeerimisele). Toetati nii kunstimälestiste korrastamistöid (64+24 kunstimälestist kogusummas 65 273,65 eurot; kusjuures neist 11 asuvad mitte kaitse all olevates pühakodades) kui ka mitte mälestisi (12 objekti; toetust kogusumma oli u 7142,15 eurot ehk 9,9 %). Toetused jagunesid konfessiooniti järgnevalt (sulgudes kunstivara objektide arv): 5 sh ka Piirissaare vanausuliste palvela põlengu käigus kunstimälestised (24). Palvelas olnud 40 kunstimälestisest hävis tulekahjus 7, kolme mälestise asukohta pole suudetud tuvastada, kuus mälestis olid kahjustamata. Ülejäänud 24 kunstimälestise esmaseks korrastamiseks korraldati 2016. aastal konserveerimistalgud (pühakodade programmi toetus). 2018. aasta alguseks on restaureerimistööd lõppenud kuue ikooni juures (sh kaks neist restaureeriti programmi abil), tööd käivad veel seitsme ikooniga, samuti konserveeritakse mälestisest evangeelioni. vanausulised (31) 26% EAÕK (18) 12% EELK (51) 62% Joonis 8. Kunstivara toetuste jagunemine konfessiooniti. Toetust said väga erinevade esemed - ikoonid, altarimaalid, kantslid, tukukotid, lühtrid, küünlajalad, karikad, leivikud, orelid, skulptuurid, ristimisvaagen, mööbel, kirikuraamat, kantslikate jne. Samuti jätkus kirikutekstiilide inventeerimine, mille käigus vaadati läbi ja dokumenteeriti 16 pühakoja tekstiilid. Algselt tellis kunstivara konserveerimistööd Muinsuskaitseamet ise majanduskulu eelarve raames, kuid alates 2016. aastast tõsteti kunstivara toetused ka invensteeringute alla ning toetuslepingud sõlmiti omanikega. Pühakodade jätkusuutlik kasutamine Pühakodade programmi II perioodil loodi eraldi uus valdkond – pühakodade jätkusuutlik kasutamine, mille kaudu oli võimalik toetust taotleda kõikvõimalikeks tegevusteks, mis aitavad kirikuid tutvustada ja väärtustada ning samuti leida lahendusi kasutuseta või vähese kasutuseta pühakodade säilimisele. Viie aasta jooksul esitati 42 taotlust kogusummas 64 969,82 eurot. Programmi raames toetati 32 taotlust ühtekokku 26 495 euro ülatuses. Põhiliselt küsiti toetust erinevate trükiste (enamuses voldikud) väljaandmiseks, infotahvlite paigaldamiseks, kuid toetati nt ka audiogiidide soetamist, näituste korraldamiseks vajalike siinide paigaldamist ja tornikohviku rajamist. Toetatud taotluste hulgas oli ka projekte, mis hõlmasid mitmeid (ka eri konfessioonidest) kirikuid (nt neljal aastal toetati Eesti Kirikute Nõukogu projekti „Teeliste kirikud“, samuti toetati Peipsi-äärseid pühakodasid (41) koondava erinevates keeltes turismibrožüüride väljaandmist, Setumaa ja Hiiumaa õigeusu kirikuid tutvustavate voldikute väljaandmist jne). Teadus- ja arendustegevuse valdkond Programmi II perioodil jätkus koostöös kirikute andmebaasi ehk digiarhiivi (kirikud.muinas.ee) täiendamine ja arendamine. Selle käigus teostati ka 6 kiriku juures interjööri viimistluskihtide uuringuid. Samuti jätkus koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga uurimisprojekti „Eesti kirikute sisekliima ja seinte niiskuskahjustused“ raames, mille juure kõige rohkem esile toomist väärib tuulutuse kontrolleri (tuulutuse valgusfoor) arendamine ning ühe kiriku juures sellega koos toimiva automaatse tuulutussüsteemi rajamine. Toetati kahe raamatu ilmumist („Vanausuliste palvelad“ ja „Tartu toomkirik“) ning jätkusid kolme raamatu väljaandmise ettevalmistustööd. Toetati ka uurimisprojekti „Christian Ackermann – Tallinna Pheidas, ülbe ja andekas“ ning Eesti kirikute katuste kandekonstruktsioonide uurimisprojekti. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuna pühakodade korrastamiseks on loodud eraldi programm on oluliselt parandanud sakraalse arhitketuuripärandi säilimist ja valdkonna terviklikumat arendamist. Võrreldes teiste ameti eraldatavate toetustega on toetuste jagamisel teised põhimõtted ja ka taotluste menetlemisprotsess on teine, kuid see on võimaldanud suuri ja kultuuripärandile olulisis hooneid süsteemselt remontida ja kindlustada nende säilimist. Tarvi Sits kultuuriväärtuste asekantsler Kultuuriministeerium Meie kuupäev digiallkirjas nr 1.1-8/482 [email protected] Muinsuskaitseameti ettepanekud programmi ``Pühakodade säilitamine ja areng`` jätkamiseks 2019 aastal Muinsuskaitseamet (edaspidi MKA) esitab ettepanekud kahes osas, esimene osa eelarvet puudutavates küsimustes ja teine osa toetuste andmise tingimusi puudutavates küsimustes alljärgnevalt. Kirjale on lisatud programmi ``Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018`` (edaspidi PÜP) kokkuvõte. Eelarvet puudutavad küsimused: 1) Kujundada senisest Pühakodade programmist eraldi MKA toetuse liik. Liita kõik MKA antavad toetused üheks programmiks, mis on reguleeritud ministri määruse ja MKA toetuste korraga ning moodustavad ühe eelarve, mis omakorda jaguneb erinevate tegevuste ja sihtide kaupa. a. 2018 aastal jagab MKA toetusi järgnevates mahtudes: i. PÜP-i toetused 660 486 eurot (sh reserv, projektid, kunst); ii. MKA toetused mälestiste omanikele (ajalugu, arheoloogia, kunst) 28 120 eurot; iii. Toetused detailide säilitamiseks ja uuringute teostamiseks 100 000 eurot; iv. MKA toetused kinnismälestiste omanikele 675 000 eurot. Kokku: 1 463 605 eurot. 2) Pühakodade toetamine oleks toetuste programmis eraldiseisva eesmärgi, taotlusvooru, tingimustega ja oma selgelt eraldiseisva eelarvereana. 3) Lõppeva programmi palga- ja majanduskulude read lisada senises mahus MKA üldeelarvele. 4) Kirikute andmebaasi pidamiseks ja täiendamiseks, trükiste väljaandmiseks ja uuringute tellimiseks tehtud kulud samuti liita senises mahus MKA üldeelarvega, tegevused lisada MKA tegevuskavasse. 5) Programmi projektijuhi töökoht arvata alaliselt MKA töökohtade hulka. 6) MKA toetuste programmi eelarve võiks olla fikseeritud proportsioonidega (mille muutmine oleks MKA pädevuses), näiteks: a. Restaureerimistoetused mälestistele 40 % b. Restaureerimistoetused pühakodadele 40 % c. Kunstimälestiste (enamasti kirikuvara) konserveerimistoetused 3 % d. Detailide restaureerimistoetused 7 % e. Projektdokumentatsiooni koostamise ja uuringute toetus 5 % f. Reserv ja väiketoetused 5 % Kuna uuringud muutuvad 2019 aastast hüvitatavaks, siis nende toetamist eraldi ette ei näe. 7) Programmi juhtnõukogu kujundada ümber MKA kirikute eksperdinõukoguks, kes annab ametile nõu üldistes kirikuhooneid ja sisustust puudutavates küsimustes, toetuste tingimuste ning eesmärkide kohta ning oleks laiemaks aruteluplatvormiks kirikuorganisatsioonidele kuuluva kultuuripärandi (ehitismälestised, kunstimälestised, muusikariistad) üle arutlemisel. Pühakodade toetuste andmise tingimusi puudutavad küsimused: 1) Pühakodade restaureerimistoetuste puhul võiks toetuse summa moodustada kuni 90% tööde kogumaksumusest. 10% jääks toetuse taotleja oma- ja kaasfinantseeringu kaudu rahastatavaks. Oluliste asjaolude ilmnemisel (väga kõrge kultuuriväärtus, alternatiivse rahastamisallika puudumine jms.) oleks põhjendatud omafinantseeringu küsimine reservist. 2) Seada restaureerimistoetustele miinimumsummaks 5 000 eurot. Väiksemad taotlused käiks reservi kaudu, millel ei ole miinimummäära. 3) Pühakodade restaureerimistoetust saaks taotleda ka mitte-mälestiste säilitamiseks. 4) Toetuse andmine jätkuks senisele sarnase hindamissüsteemi kohaselt, hindajateks võib ka kutsuda senise juhtnõukogu liikmeid, kes ei ole taotlejatega otseselt seotud (näiteks sakraalarhitektuuri eksperdid EKA-st, TÜ-st, Siseministeeriumi esindajad). 5) Täiendada toetuste andmise korda keeldumise alustena lisaks senisele hoolduskohustuse mittetäitmise (toetusega on uus katus pandud, kuid hooldamatuse 2 (3) tõttu on katuse eeldatav eluiga vähenenud või niiskuskahjustused tagasi) ja taotlustes ja aruannetes valeandmete esitamisega. 6) Hindamiskriteeriumid, nende proportsioonid ja kaalud jätta MKA toetuste korra kaudu reguleeritavaks.(teiste hindamiskriteeriumite hulgas võib säilitada konfessioonide pingerea, mille koostavad laekunud taotluste põhjal kirikuvalitsused ja väiksemate/üksiktaotlejate puhul Eesti Kirikute Nõukogu ja Siseministeerium). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Raie peadirektor Lisa: Programmi ``Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018`` kokkuvõte 5 lehel. Teadmiseks: [email protected] Merlin Peever, 640 3050 [email protected] 3 (3)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel