Ministeeriumid
21.02.2018 nr 1-6/1566-1
Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil
https://eelnõud.valitsus.ee. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 07.03.2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Teadmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Sisekaitseakadeemia
Lisa:
1. Eelnõu – 2 lehel;
2. Eelnõu seletuskiri – 7 lehel;
3. Rakendusakti kavand – 2 lehel.
Kaspar Lepper 6125016
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt on kavandatud
sätestada kodakondsuse seaduses (edaspidi KodS) regulatsioon, mis käsitleb keeleõppe
korraldamist vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad
põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust.
Keeleõpe on välismaalasele tasuta ning riik võimaldab talle stipendiumi ajal, kui ta on
tööandjaga kokkuleppel saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth
Annus (
[email protected], tel 612 5120) ja sama osakonna nõunik Koidu
Mesilane (
[email protected], tel 612 5081) ning peaspetsialist Martin Tulit
(
[email protected], tel 612 5280). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar
Lepper (
[email protected], tel 612 5016). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen
(
[email protected], tel 612 5241).
Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 (edaspidi
tegevusprogramm) punktiga 6.4, mille kohaselt võimaldatakse Eesti Vabariigi kodakondsust
soovivatele inimestele lepingut, mille kohaselt pakub riik tasuta eesti keele kursusi kõigile, kes
soovivad Eesti kodakondsust taotleda, ning võimaldab neile keeleõppeks tasustatud
õppepuhkust. Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse kodakondsuse seadust redaktsioonis RT I, 03.01.2017, 17.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 1 kohaselt on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik
Riigikogu koosseisu häälteenamus.
II. Eelnõu eesmärk
Eelnõu lähtub tegevusprogrammi punktist 6.5, mille kohaselt säilitatakse senised
kodakondsuspoliitika aluspõhimõtted.
Eelnõu eesmärk on täita tegevusprogrammi punkti 6.4, mis käsitleb keeleõppelepingu (edaspidi
leping) võimaldamist neile välismaalastele, kes soovivad omandada Eesti kodakondsust.
Eelnõu on välja töötatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2017. a otsusest, millega
täpsustati lepingu sõlmimise tingimusi.
Eestis elab endiselt arvestataval hulgal määratlemata kodakondsusega vähelõimunud
püsielanikke ning pikaajaliselt Eestis elavaid teiste riikide kodanikke, kes soovivad taotleda
Eesti kodakondsust, kuid pole suutnud täita selleks vajalikke nõudeid, sh nad ei valda piisaval
tasemel eesti keelt ning ei suuda sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikku B1-
keeletaseme eksamit. Vastavalt varasematel aastatel läbiviidud Eesti ühiskonna integratsiooni
1
monitooringutele (2008, 2011, 2015 ja 2017) on nii Vene Föderatsiooni kodanike kui
määratlemata kodakondsusega isikute seas üheks peamiseks põhjuseks, millega selgitatakse
Eesti kodakondsuse puudumist, suutmatust piisaval tasemel eesti keel ära õppida.
Erinevaid tasuta eesti keele õppe võimalusi täiskasvanutele on riigi poolt pakutud alates 1998.
aastast ning ka hetkel on Eesti kodakondsust taotleda soovivatel inimestel võimalus taotleda
eesti keele õppe kulude hüvitamist 384€ ulatuses, juhul kui on positiivselt sooritatud B1-
keeletaseme eksam. Samas on tasuta keelekursustel vabade kohtade arv olnud piiratud, mistõttu
ei ole kõigil huvilistel olnud võimalust osaleda. Samuti ei toeta praegune keeleõppe hüvitamise
süsteem majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, kuna paljudel puuduvad piisavad
finantsvahendid, et tasulise keelekursuse õppemaksu ise tasuda ning hüvitatav summa laekub
taotleja pangakontole alles ca 4-5 kuu möödudes. Samuti ei pruugi hüvitatavate summade
maksimaalmäär (384 eurot) katta kogu keelekursuse õppemaksu, kuna keelekursuste hinnad on
järk-järgult kallinenud. Lisaks ei ole paljudel võimalust keelekursustel osaleda kuna kursused
toimuvad tööajal ning kuigi inimesel on võimalus võtta keelekursusel osalemiseks
õppepuhkust, siis üldjuhul ei ole see tasustatud, ning inimene kaotab seeläbi oma sissetulekus.
Eelkirjeldatu ei ole motiveeriv Eesti kodakondsuse taotlemiseks.
Eesti kodakondsuse taotlemiseks ning saamiseks tuleb luua toetav keskkond. Kodakondsuse
taotlemine ei tohi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta
või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks.
Täiendusega lahendatav küsimus puudutab seega eelkõige Eestis elavaid määratlemata
kodakondsusega vähelõimunud püsielanikke ning pikaajaliselt Eestis elavaid teiste riikide
kodanikke, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust, kuid kes ei valda piisaval tasemel eesti
keelt ning ei suuda sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikku B1-keeletaseme eksamit.
Kui inimene tahab ühiskonda panustada ja on teinud valiku Eesti kodakondsuse saamiseks,
tuleb teda riigi poolt julgustada Eesti kodakondsust taotlema. Paremini kättesaadav keeleõpe
koos õppimisega seotud puhkuse tasustamisega toetab ka järjepidevat eesmärki vähendada
määratlemata kodakondsusega inimeste arvu.
Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik täiendada kehtivat kodakondsuse seadust selliselt,
et võimaldada Eesti kodakondsust taotleda soovival inimesel, kes on Eestis seaduslikul alusel
elanud vähemalt viis aastat ning kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele,
sõlmida riigiga ühekordne tasuta keeleõppeleping, mille kohaselt võimaldatakse lepingu
sõlminud inimesele tasuta eesti keele õpet Eesti kodakondsuse omandamiseks vajaliku
tasemeni (B1) 3-5 aastase perioodi jooksul. Lisaks võimaldatakse lepingu sõlminud inimesele
stipendiumi tööandjaga kokkuleppel tasustamata õppepuhkuse ajal. Muudatuse tulemusena on
Eesti riigile lisandunud tuhat Eesti kodanikku, kes valdavad ühiskonnas edukaks
hakkamasaamiseks vajalikul tasemel eesti keelt, ning kelle osalemine Eesti ühiskonnas, sh
tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, seeläbi paraneb.
Muudatus on vajalik kuna sellisel kujul lepingu võimaldamist Eesti kodakondsuse taotlemise
soodustamiseks ükski seadus hetkel ei sätesta.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust §-dega 82 ja 83.
Eelnõuga lisatava § 82 eesmärk on luua võimalus eesti keele õppe korraldamiseks. Keeleõppe
korraldajana nähakse ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuvat rakenduskõrgkooli ehk
2
Sisekaitseakadeemiat (edaspidi SKA). Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel SKA
määrab keeleõppes osalejate maksimaalse arvu, kuna võimekus keeleõpet pakkuda on piiratud.
Täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega tegelevad sõltuvalt sihtrühmast eri
ministeeriumid ja nende allasutused. Lepingu peamise sihtrühma, vähemalt viis aastat Eestis
seaduslikult elanud välismaalaste, sh vähelõimunud püsielanike, keeleõppe korraldamisega
tegelevad peamiselt Kultuuriministeerium ja viimase haldusalas Integratsiooni Sihtasutus, kes
on üks võimalik pakkuja lisaks SA-le Innove, kellelt SKA võib keeleõppe pakkumise teenust
tellida. Eelnõuga nähakse ette ka võimalus Siseministeeriumil sõlmida haldusleping keeleõppe
korraldamiseks. Halduskoostöö seaduse § 6 lõike 2 kohaselt peab ministeeriumi pädevuses
oleva haldusülesande täitmiseks volitamise otsustama Vabariigi Valitsus. Ei ole vaja sätestada
haldusülesande korralduse edasist täitmist juhuks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
kui esineb muu põhjus, mis takistab teisel lepingupoolel jätkata haldusülesande edasist täitmist,
sest eelnõuga luuakse võimalus, mitte kohustus eesti keele õppe korraldamiseks ja valdkonna
eest vastutaval ministril on õigus otsustada keeleõppe pakkumine vastavalt riigi võimekusele.
Isikutele nähakse arvestuslikult ette kõik kolm keeleoskustaset – A1, A2 ja B1. Enne lepingu
sõlmimist hinnatakse välismaalase keeleoskust ja ta saab tasuta õppida eesti keelt üksnes neil
tasemetel, mis tal B1-keeletasemest puudu on.
Sätestatakse võimalus anda keeleõppe korraldamise ülesanne üle halduslepinguga.
Halduslepinguga peab ette nägema avalik-õigusliku ülesande täpsed tingimused ja korralduse.
Eelnõuga nähakse ette, et halduslepingus peab leppima kokku eesti keele õppe tasemed ja
õppemooduli mahu, keeleõppe korraldamise aja ja koha, välismaalasega lepingu sõlmimise ja
selle lõpetamise korralduse, stipendiumi maksmise korralduse, keeleõppes osalemise
korralduse ning keeleõppekulude ja stipendiumi tagasinõude menetlemise korralduse.
Eelnõuga lisatav § 83 näeb ette eesti keele õppes osalemise tingimused. Oluline on, et
seadusega ei looda kõikidele välismaalasele subjektiivset õigust eesti keele õpet saada. Kuna
riigi rahalised võimalused ja teenusepakkujate suutlikkus teenust pakkuda on piiratud, tuleb
arvestada, et kõigile soovijatele ei ole võimalik keeleõpet pakkuda. Peale nimetatud piirangute
sätestatakse eelnõuga objektiivsed kriteeriumid isikutele, kes võiksid keeleõpet saada.
Valitsuskabineti 13. juuli 2017. a nõupidamisel otsustati piirata välismaalaste ringi, kellele
teenust pakutakse. Välismaalane peab olema vähemalt 18-aastane, ta peab olema Eestis
elamisloa või elamisõiguse alusel elanud vähemalt viis aastat ja ta peab olema valmis esitama
Eesti kodakondsuse taotluse. Samuti ei pakuta keeleõpet välismaalasele, kelle suhtes esinevad
kodakondsuse andmisest keeldumise asjaolud. Lisaks nähakse ette, et keeleõpet ei pakuta
isikule, kes on osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud soovitava
keeleoskustaseme eesti keele õppes viimase kahe aasta jooksul enne lepingu sõlmimist.
Eesmärk on, et pärast keeleõppe läbimist on isik saavutanud keeleoskuse Eesti kodakondsuse
taotlemiseks nõutud tasemel ja asub kodakondsust taotlema, st vastab kodakondsuse
taotlemiseks vajalikele tingimustele. Kõiki KodS-i §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist ei saa
nõuda lepingu sõlmimisel, sest osa neist on seotud asjaoludega, mille kontrollimine on
subjektiivne (lojaalsus riigile), või on seotud välismaalase olukorraga taotluse esitamise ajal (nt
legaalne püsiv sissetulek). Nõutav on Eestis seaduslikult elamine viis aastat, mis on kolm aastat
lühem kui kodakondsuse taotluse esitamiseks vajalik aeg. Arvestatud on, et keeleõpe võib võtta
kuni viis aastat, seega on mõistlik võimaldada keeleõppega alustada varem, kuigi kodakondsuse
saamiseks vajalik Eestis elatud aeg, kaheksa aastat, ei ole veel täitunud. Alla 18-aastased
välismaalased omandavad eesti keele Eesti haridussüsteemi kaudu, mida riik juba rahastab. Alla
18-aastastega lepingu sõlmimisega kaasneksid täiendavad õiguslikud aspektid – lepinguga
3
võetakse rahaline kohustus. Sellisel juhul vajaks otsustamist, kas lepingu peaks sõlmima laps
või tema seaduslik esindaja, kas kulud on sissenõutavad ja kas juhul, kui lapsel ei ole legaalset
püsivat sissetulekut, saab nõude pöörata seadusliku esindaja (vanema) vastu.
Lepingu sisu on kohustus läbida keeleõpe kuni B1-tasemeni, täita Eesti kodakondsuse
saamiseks vajalikud tingimused ja esitada Eesti kodakondsuse saamise taotlus. Kui isik on
läbinud keeleõppe, täitnud Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikud tingimused ja esitanud
taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks, on leping täidetud ja regulatsiooni eesmärk saavutatud.
Üldjuhul eeldatakse, et isik peab taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks esitama aasta jooksul
pärast B1-taseme keeleeksami sooritamist. Samas võib praktikas juhtuda, et isik ei vasta sel ajal
Eesti kodakondsuse saamise tingimustele, ehk ei ole elanud Eestis kaheksa aastat. Sel juhul
võiks ta kokkuleppel keeleõppe korraldajaga esitada taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks
hiljem kui üks aasta pärast B1-taseme keeleeksami sooritamist, kuid maksimaalselt kolm aastat
hiljem, sest selleks ajaks on kaheksa aasta tingimus juba täidetud.
Valitsuskabineti 13. juuli 2017. a otsuse järgi tuleb välismaalasele võimaldada stipendiumi ajal,
kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud tasustamata õppepuhkust. Õppepuhkust antakse
täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) alusel. Õppepuhkust võivad kasutada kõik
töölepingu alusel töötavad isikud ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud.
Töötaja võib õppepuhkust kasutada tasemeõppes või täienduskoolituses osalemiseks. TäKS-i
kohaselt loetakse tasemeõppeks põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist.
Täienduskoolituseks loetakse täienduskoolitusasutuse tehtavat koolitust, mida saab õppimise
eesmärgi järgi liigitada tööalaseks või tööväliseks. Tasustatud õppepuhkust saab kasutada
tasemeõppeks või tööalaseks täienduskoolituseks. Täienduskoolitusel, mille eesmärk on
tööväline enesetäiendamine, on inimesel võimalik õppida seda, mille vastu inimene huvi tunneb
ja seeläbi arendada ennast kui isiksust ning omandada eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.
Selliseid koolitusi käsitatakse vabahariduslike koolitustena ning nende hulka kuuluvad ka
keelekursused. Kui õppepuhkust võetakse täienduskoolituseks, mille eesmärk ei ole tööalane
enesetäiendamine, ei maksa tööandja töötajale nende päevade eest tasu.
Kuna kehtiv õigus võimaldab keelekursustel osalemiseks võtta tasustamata õppepuhkust kuni
30 kalendripäeva TäKS-i § 13 lõike 1 alusel, tuleb stipendiumi maksmine tasustamata
õppepuhkuse eest sätestada seaduses. Valitsuskabineti otsuses on ette nähtud, et stipendiumi
makstakse keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui Eesti keskmise palga ulatuses ja
20 kalendripäeva eest kalendriaastas ühe keeleoskustaseme kohta. Kehtiv õppepuhkuse
regulatsioon võimaldab keeleõppe eesmärgil 30 õppepuhkuse kalendripäeva kalendriaastas.
Juhul kui välismaalane ei täida lepinguga võetud kohustusi, nõutakse keeleõppekulud ja saadud
stipendium temalt sisse. Seaduses sätestatakse, et erandlikel asjaoludel võib mõjuva põhjuse
olemasolu korral jätta tagasimakse sisse nõudmata, eelkõige juhul, kui see paneks isiku eriti
raskesse majanduslikku olukorda või kui isik ei olnud lepingu täitmata jätmises süüdi. Tegemist
on keeleõppe korraldaja kaalutlusotsusega, kus võetakse arvesse keeleõppe katkestamise
põhjuseid.
Lisaks nähakse KodS-is ette volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile määruse
kehtestamiseks, milles peab ette nägema keeleõppes osalemise tingimused ja korra. Neid ei ole
mõtet sätestada seaduses ega saa kindlaks määrata halduslepingus.
IV. Eelnõu terminoloogia
4
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
VI. Seaduse mõjud
Eelnõu ei muuda kodakondsuspoliitika aluseid. Eelnõu puudutab Eestis püsivalt elavaid
välismaalasi, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ja kes soovivad omandada
Eesti kodakondsust, kuid ei oska nõutud tasemel eesti keelt.
Rahvastikuregistri andmetel elab 01.02.2018. a seisuga Eestis kehtiva elamisloa või
elamisõigusega 214 371 määratlemata või välisriigi kodakondsusega isikut.
1. Määratlemata kodakondsusega ja kehtivate elamisõiguse ja 77107
elamislubadega isikute arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis
2. Teiste riikide kehtivate elamisõiguste ning elamislubadega kodanike arv, 137264
kelle elukoht on registreeritud Eestis
Teiste riikide kehtivate elamisõigustega ja elamislubadega kodanike arv, kelle elukoht on
registreeritud Eestis 01.02.2018. a seisuga. Loetletud on üle 500 kodanikuga riikide nimed:
Riik Kodanike arv Eestis
Vene Föderatsioon 88891
Ukraina 8341
Soome 8263
Läti 5027
Saksamaa 3282
Leedu 2431
Valgevene 1775
Itaalia 1743
Prantsusmaa 1507
Suurbritannia ja Põhja-Iiri 1289
Rootsi 1282
Hispaania 1133
5
Poola 969
Rumeenia 713
Ameerika Ühendriigid 721
India 500
Eelnõu peamine sihtgrupp on vähelõimunud püsielanikud. Hetkel puudub detailne ülevaade
Eesti kodakondsusest huvitatud isikute arvust, kuna sellist statistikat eraldi ükski vähelõimunud
püsielanikega ning teiste välismaalastega tegelev ametiasutus ei kogu. Indikatsiooni lepingu
sõlmimisest huvitatud isikute kohta on võimalik arvutada toetudes senisele taotlejate profiilile.
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) andmetel esitati 2017. a kokku 702 Eesti
kodakondsuse saamise taotlust, nendest 392 olid määratlemata kodakondsusega isikute ning
228 Vene Föderatsiooni kodanike taotlused. Arvestatud on võimekusega pakkuda keeleõpet
kuni 1000 inimesele aastas.
Eesti keele oskus on vajalik edukaks lõimumiseks Eesti ühiskonda. See on otseselt seotud
parema tööhõive ja suurema sissetulekuga. Käesoleva eelnõu eesmärgi õnnestumine aitab
vähelõimunud püsielanikel osaleda Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja
kodanikuühiskonnas ning võimaldab sarnast lähenemist ka edaspidi kasutada.
VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused hõlmavad tööjõu-, keeleõppe- ja stipendiumi ning
majandamiskulusid, mis on planeeritud katta riigieelarvelistest vahenditest. Tööjõukuludena on
arvestatud projektijuhi, kahe spetsialisti, kahe jurist-õigusnõustaja ning kahe PPA menetleja
personalikulud, mille indikatiivne kogumaksumus 2019. aastal on 183 000 eurot. Projektijuhi
kulud on vajalikud seaduse rakendamiseks ning lepingu võimaldamiseks, sh lepingu
kontseptsiooni ja tegevuskava koostamiseks, eelarve planeerimiseks ja juhtimiseks, hangete
korraldamiseks ning lepingute sõlmimiseks. Kahe spetsialisti ja kahe jurist-õigusnõustaja kulud
on vajalikud lepingute sõlmimiseks ning haldamiseks ja tagasinõudemenetluste läbiviimiseks.
Kahe PPA menetleja personalikulud on vajalikud teostamaks kontrolli lepingut sõlmida
soovivate isikute vastavuse kohta kodakondsuse saamise tingimustele. Keeleõppekulud on
arvestatud maksimaalmahus ehk lepinguga ettenähtud kolme keeletaseme (A1-B1)
pakkumiseks tuhandele lepingu sõlmivale isikule, mille indikatiivne kogumaksumus aastas on
1,252 miljonit eurot. Stipendiumi kulud on arvestatud maksimaalmahus tuhandele lepingu
sõlmivale isikule kõigi kolme keeletaseme kohta, mille indikatiivne kogumaksumus 2019.
aastal on 1,054 miljonit eurot. Majandamiskulude alla on arvestatud lepingu rakendamiseks
vajalikud infrastruktuuri, büroopindade, seadmete rendi, side, reklaami ja koolituste jms seotud
kulud, mille indikatiivne kogumaksumus 2019. aastal on 208 000 eurot. Eeltoodud kulud
tekivad SKA-le kui keeleõppe korraldajale. Seaduse rakendamise esialgne hinnanguline
maksumus 2019. aastaks kokku on 2,7 miljonit eurot, mis tuleb Siseministeeriumi valitsemisala
eelarvesse tekkivate kulude katteks täiendavalt eraldada. Perioodi 2019-2022 lisavajadus on
esialgsetel hinnangutel kokku 8,4 miljonit eurot. Muudatustega kavandatud lepingute
sõlmimise võimaldamisega on planeeritud alustada alates 2019. a jaanuarist, mistõttu
projektijuhi ning lepingute sõlmimisega seotud spetsialistidega seotud tööjõukulud tekivad
esimesel võimalusel, ülejäänud personaliga seotud tööjõukulud ning esimesed keeleõppe ja
6
stipendiumi kulud eelduslikult 2019. a I poolaastal. Seaduse rakendamine ei oma mõju kohalike
omavalitsuste eelarvetele. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad rahalised tulud puuduvad.
VIII. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks tuleb siseministri määrusega kehtestada keeleõppes osalemise
tingimused ja kord. Arvestades eelnõu eesmärki, milleks on tasuta keeleõppe ja stipendiumi
pakkumine kindlate tingimuste täitmisel, tuleb korralduslikud küsimused lahendada määrusega,
sest neid ei ole otstarbekas sätestada seaduses.
Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale.
IX. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
X. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja
Sisekaitseakadeemiale.
Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2018
……………...
……………...
7
EELNÕU
19.02.2018
Kodakondsuse seaduse täiendamise seadus
Kodakondsuse seadust täiendatakse §-dega 82 ja 83 järgmises sõnastuses:
„§ 82. Keeleõppe korraldamine
(1) Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi keeleõppe korraldaja)
korraldab keeleõpet välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku
keeleoskustaseme saavutamiseks.
(2) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel keeleõppe korraldaja kinnitab
käskkirjaga keeleõppe õppekohtade arvu.
(3) Keeleõppe korraldamine hõlmab eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme õppe läbiviimist,
välismaalasega keeleõppelepingu (edaspidi leping) sõlmimist käesolevas seaduses sätestatud
tingimustel ning lepingu rikkumise korral keeleõppekulude ja stipendiumi sissenõudmist.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib keeleõppe korraldamiseks sõlmida halduslepingu,
milles lepitakse kokku vähemalt järgmises:
1) õpetatav keeleoskustase ja õppemooduli maht;
2) keeleõppe korraldamise aeg ja koht;
3) lepingu sõlmimise ja selle lõpetamise korraldus;
4) stipendiumi maksmise korraldus;
5) keeleõppes osalemise korraldus;
6) keeleõppekulude ja saadud stipendiumi tagasinõude menetlemise korraldus.
(5) Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Siseministeerium.
§ 83. Keeleõppes osalemine
(1) Välismaalasega, kes soovib saada Eesti kodakondsust, võib sõlmida ühekordse lepingu
keeleõppe läbimiseks.
(2) Lepingu võib sõlmida välismaalasega, kes:
1) on vähemalt 18-aastane;
2) on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat;
3) ei ole viimase kahe aasta jooksul enne lepingu sõlmimist osalenud Eesti Vabariigi
riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud soovitava keeleoskustaseme eesti keele õppes ja
4) kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud asjaolu.
(3) Lepinguga võtab välismaalane kohustuse läbida keeleõpe kuni B1-tasemeni, täita käesoleva
seaduse §-s 6 sätestatud tingimused ja esitada Eesti kodakondsuse taotlus hiljemalt ühe aasta
jooksul pärast B1-taseme keeleeksami sooritamist.
(4) Kui välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajal käesoleva
seaduse § 6 punktis 21 sätestatud tingimusele, võib ta kokkuleppel keeleõppe korraldajaga
1
esitada Eesti kodakondsuse taotluse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast B1-taseme
keeleeksami sooritamist.
(5) Lepingu sõlminud välismaalasele, kellele on keeleõppes osalemiseks antud tasustamata
õppepuhkust, makstakse ühe läbitud keeleoskustaseme kohta 20 kalendripäeva stipendiumi
tema keskmise palga alusel töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
Stipendiumi arvutamise ülemmäär on Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta
keskmine brutokuupalk.
(6) Leping loetakse täidetuks, kui välismaalane on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud tingimused.
(7) Kui välismaalane ei täida lepingut või kui välismaalane ei vastanud lepingu sõlmimise ajal
lepingu sõlmimise tingimustele, nõuab keeleõppe korraldaja välismaalaselt sisse
keeleõppekulud ja talle makstud stipendiumi.
(8) Erandina võib välismaalase vabastada kohustusest hüvitada keeleõppekulud ja stipendium,
kui tal ei ole lepingut võimalik täita mõjuval põhjusel.
(9) Keeleõppe korraldaja ei või välismaalaselt võtta tasu keeleõppe korraldamise ega lepingu
haldamise eest.
(10) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega keeleõppelepingu sõlmimise,
keeleõppes osalemise ja stipendiumi maksmise tingimused ja korra ning esitatavate
isikuandmete loetelu.“.
Eiki NESTOR
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2018. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2018. a
2
Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa
Rakendusakti kavand
EELNÕU
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2018. a nr
Keeleõppes osalemise tingimused ja kord.
Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 83 lõike 10 alusel.
§ 1. Keeleõppelepingu sõlmimine
(1) Keeleõppelepingut sõlmida sooviv välismaalane esitab keeleõppe korraldajale järgmised
andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) Eesti isikukood;
3) sünniaeg;
4) kodakondsus;
5) emakeel;
6) haridus;
7) elukoht, e-posti aadress ja telefoninumber;
8) kehtiv elamisõigust tõendav dokument.
(2) Keeleõppe korraldaja hindab enne lepingu sõlmimist välismaalase keeleoskust keeletesti
läbiviimisega. Vastavalt keeletesti tulemustele võimaldatakse lepingu alusel keeleõpet eesti
keele B1-taseme saavutamiseks vajalikus mahus.
(3) Lepingu allkirjastamisega kinnitab välismaalane, et ta vastab kodakondsuse seaduse § 83
lõikes 2 sätestatud lepingu sõlmimise tingimustele.
(4) Keeleõppe korraldajal on õigus keelduda lepingu sõlmimisest juhul kui:
1) õppemoodulites osalejate arv on täitunud;
2) välismaalane ei vasta kodakondsuse seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud lepingu sõlmimise
tingimustele;
3) välismaalase eesti keele oskuse tase on samaväärne või ületab kodakondsuse taotlemiseks
vajalikku B1-keeletaset;
4) välismaalane soovib sõlmida teistkordset lepingut.
§ 2. Keeleõppes osalemine
(1) Keeleõppelepingus lepitakse kokku vähemalt järgmises:
1) välismaalasele õpetatav keeleoskustase ja õppemooduli maht;
2) keeleõppe toimumise aeg ja koht;
3) stipendiumi maksmise korraldus;
4) lepingu täitmise tingimused;
5) keeleõppes osalemise korraldus.
(2) Lepingu sõlminud välismaalane on kohustatud keeleõppes osalema lepingus ettenähtud
mahus ja tingimustel.
(3) Stipendiumi saamiseks esitab keeleõppes osalemiseks tasustamata õppepuhkuse võtnud
välismaalane asjakohase tõendi tööandjalt, sealhulgas peab tõendama töötasu suurust ja
õppepuhkuse andmist.
(4) Stipendium makstakse välja hiljemalt järgneval kuul peale tasustamata õppepuhkuse
kasutamist ja keeleõppes osalemist.
§ 3. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2018. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0153 - Kodakondsuse seaduse täiendamise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.03.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4092125d-734c-446d-b912-c7aed3199282
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4092125d-734c-446d-b912-c7aed3199282?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main