dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. veebruar 2018
Viit
1-12/503-1
Registreeritud
22. veebruar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
7. märts 2018

Failid

  • 📎1-61566-1 21.02.2018 Väljaminev kiri.bdoc1341 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 21.02.2018 nr 1-6/1566-1 Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 07.03.2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Sisekaitseakadeemia Lisa: 1. Eelnõu – 2 lehel; 2. Eelnõu seletuskiri – 7 lehel; 3. Rakendusakti kavand – 2 lehel. Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt on kavandatud sätestada kodakondsuse seaduses (edaspidi KodS) regulatsioon, mis käsitleb keeleõppe korraldamist vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ning riik võimaldab talle stipendiumi ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ([email protected], tel 612 5120) ja sama osakonna nõunik Koidu Mesilane ([email protected], tel 612 5081) ning peaspetsialist Martin Tulit ([email protected], tel 612 5280). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected], tel 612 5016). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 (edaspidi tegevusprogramm) punktiga 6.4, mille kohaselt võimaldatakse Eesti Vabariigi kodakondsust soovivatele inimestele lepingut, mille kohaselt pakub riik tasuta eesti keele kursusi kõigile, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda, ning võimaldab neile keeleõppeks tasustatud õppepuhkust. Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse kodakondsuse seadust redaktsioonis RT I, 03.01.2017, 17. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 1 kohaselt on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. II. Eelnõu eesmärk Eelnõu lähtub tegevusprogrammi punktist 6.5, mille kohaselt säilitatakse senised kodakondsuspoliitika aluspõhimõtted. Eelnõu eesmärk on täita tegevusprogrammi punkti 6.4, mis käsitleb keeleõppelepingu (edaspidi leping) võimaldamist neile välismaalastele, kes soovivad omandada Eesti kodakondsust. Eelnõu on välja töötatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2017. a otsusest, millega täpsustati lepingu sõlmimise tingimusi. Eestis elab endiselt arvestataval hulgal määratlemata kodakondsusega vähelõimunud püsielanikke ning pikaajaliselt Eestis elavaid teiste riikide kodanikke, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust, kuid pole suutnud täita selleks vajalikke nõudeid, sh nad ei valda piisaval tasemel eesti keelt ning ei suuda sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikku B1- keeletaseme eksamit. Vastavalt varasematel aastatel läbiviidud Eesti ühiskonna integratsiooni 1 monitooringutele (2008, 2011, 2015 ja 2017) on nii Vene Föderatsiooni kodanike kui määratlemata kodakondsusega isikute seas üheks peamiseks põhjuseks, millega selgitatakse Eesti kodakondsuse puudumist, suutmatust piisaval tasemel eesti keel ära õppida. Erinevaid tasuta eesti keele õppe võimalusi täiskasvanutele on riigi poolt pakutud alates 1998. aastast ning ka hetkel on Eesti kodakondsust taotleda soovivatel inimestel võimalus taotleda eesti keele õppe kulude hüvitamist 384€ ulatuses, juhul kui on positiivselt sooritatud B1- keeletaseme eksam. Samas on tasuta keelekursustel vabade kohtade arv olnud piiratud, mistõttu ei ole kõigil huvilistel olnud võimalust osaleda. Samuti ei toeta praegune keeleõppe hüvitamise süsteem majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, kuna paljudel puuduvad piisavad finantsvahendid, et tasulise keelekursuse õppemaksu ise tasuda ning hüvitatav summa laekub taotleja pangakontole alles ca 4-5 kuu möödudes. Samuti ei pruugi hüvitatavate summade maksimaalmäär (384 eurot) katta kogu keelekursuse õppemaksu, kuna keelekursuste hinnad on järk-järgult kallinenud. Lisaks ei ole paljudel võimalust keelekursustel osaleda kuna kursused toimuvad tööajal ning kuigi inimesel on võimalus võtta keelekursusel osalemiseks õppepuhkust, siis üldjuhul ei ole see tasustatud, ning inimene kaotab seeläbi oma sissetulekus. Eelkirjeldatu ei ole motiveeriv Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Eesti kodakondsuse taotlemiseks ning saamiseks tuleb luua toetav keskkond. Kodakondsuse taotlemine ei tohi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks. Täiendusega lahendatav küsimus puudutab seega eelkõige Eestis elavaid määratlemata kodakondsusega vähelõimunud püsielanikke ning pikaajaliselt Eestis elavaid teiste riikide kodanikke, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust, kuid kes ei valda piisaval tasemel eesti keelt ning ei suuda sooritada Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikku B1-keeletaseme eksamit. Kui inimene tahab ühiskonda panustada ja on teinud valiku Eesti kodakondsuse saamiseks, tuleb teda riigi poolt julgustada Eesti kodakondsust taotlema. Paremini kättesaadav keeleõpe koos õppimisega seotud puhkuse tasustamisega toetab ka järjepidevat eesmärki vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik täiendada kehtivat kodakondsuse seadust selliselt, et võimaldada Eesti kodakondsust taotleda soovival inimesel, kes on Eestis seaduslikul alusel elanud vähemalt viis aastat ning kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele, sõlmida riigiga ühekordne tasuta keeleõppeleping, mille kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminud inimesele tasuta eesti keele õpet Eesti kodakondsuse omandamiseks vajaliku tasemeni (B1) 3-5 aastase perioodi jooksul. Lisaks võimaldatakse lepingu sõlminud inimesele stipendiumi tööandjaga kokkuleppel tasustamata õppepuhkuse ajal. Muudatuse tulemusena on Eesti riigile lisandunud tuhat Eesti kodanikku, kes valdavad ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikul tasemel eesti keelt, ning kelle osalemine Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, seeläbi paraneb. Muudatus on vajalik kuna sellisel kujul lepingu võimaldamist Eesti kodakondsuse taotlemise soodustamiseks ükski seadus hetkel ei sätesta. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust §-dega 82 ja 83. Eelnõuga lisatava § 82 eesmärk on luua võimalus eesti keele õppe korraldamiseks. Keeleõppe korraldajana nähakse ette Siseministeeriumi valitsemisalas asuvat rakenduskõrgkooli ehk 2 Sisekaitseakadeemiat (edaspidi SKA). Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel SKA määrab keeleõppes osalejate maksimaalse arvu, kuna võimekus keeleõpet pakkuda on piiratud. Täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega tegelevad sõltuvalt sihtrühmast eri ministeeriumid ja nende allasutused. Lepingu peamise sihtrühma, vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalaste, sh vähelõimunud püsielanike, keeleõppe korraldamisega tegelevad peamiselt Kultuuriministeerium ja viimase haldusalas Integratsiooni Sihtasutus, kes on üks võimalik pakkuja lisaks SA-le Innove, kellelt SKA võib keeleõppe pakkumise teenust tellida. Eelnõuga nähakse ette ka võimalus Siseministeeriumil sõlmida haldusleping keeleõppe korraldamiseks. Halduskoostöö seaduse § 6 lõike 2 kohaselt peab ministeeriumi pädevuses oleva haldusülesande täitmiseks volitamise otsustama Vabariigi Valitsus. Ei ole vaja sätestada haldusülesande korralduse edasist täitmist juhuks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab teisel lepingupoolel jätkata haldusülesande edasist täitmist, sest eelnõuga luuakse võimalus, mitte kohustus eesti keele õppe korraldamiseks ja valdkonna eest vastutaval ministril on õigus otsustada keeleõppe pakkumine vastavalt riigi võimekusele. Isikutele nähakse arvestuslikult ette kõik kolm keeleoskustaset – A1, A2 ja B1. Enne lepingu sõlmimist hinnatakse välismaalase keeleoskust ja ta saab tasuta õppida eesti keelt üksnes neil tasemetel, mis tal B1-keeletasemest puudu on. Sätestatakse võimalus anda keeleõppe korraldamise ülesanne üle halduslepinguga. Halduslepinguga peab ette nägema avalik-õigusliku ülesande täpsed tingimused ja korralduse. Eelnõuga nähakse ette, et halduslepingus peab leppima kokku eesti keele õppe tasemed ja õppemooduli mahu, keeleõppe korraldamise aja ja koha, välismaalasega lepingu sõlmimise ja selle lõpetamise korralduse, stipendiumi maksmise korralduse, keeleõppes osalemise korralduse ning keeleõppekulude ja stipendiumi tagasinõude menetlemise korralduse. Eelnõuga lisatav § 83 näeb ette eesti keele õppes osalemise tingimused. Oluline on, et seadusega ei looda kõikidele välismaalasele subjektiivset õigust eesti keele õpet saada. Kuna riigi rahalised võimalused ja teenusepakkujate suutlikkus teenust pakkuda on piiratud, tuleb arvestada, et kõigile soovijatele ei ole võimalik keeleõpet pakkuda. Peale nimetatud piirangute sätestatakse eelnõuga objektiivsed kriteeriumid isikutele, kes võiksid keeleõpet saada. Valitsuskabineti 13. juuli 2017. a nõupidamisel otsustati piirata välismaalaste ringi, kellele teenust pakutakse. Välismaalane peab olema vähemalt 18-aastane, ta peab olema Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elanud vähemalt viis aastat ja ta peab olema valmis esitama Eesti kodakondsuse taotluse. Samuti ei pakuta keeleõpet välismaalasele, kelle suhtes esinevad kodakondsuse andmisest keeldumise asjaolud. Lisaks nähakse ette, et keeleõpet ei pakuta isikule, kes on osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud soovitava keeleoskustaseme eesti keele õppes viimase kahe aasta jooksul enne lepingu sõlmimist. Eesmärk on, et pärast keeleõppe läbimist on isik saavutanud keeleoskuse Eesti kodakondsuse taotlemiseks nõutud tasemel ja asub kodakondsust taotlema, st vastab kodakondsuse taotlemiseks vajalikele tingimustele. Kõiki KodS-i §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist ei saa nõuda lepingu sõlmimisel, sest osa neist on seotud asjaoludega, mille kontrollimine on subjektiivne (lojaalsus riigile), või on seotud välismaalase olukorraga taotluse esitamise ajal (nt legaalne püsiv sissetulek). Nõutav on Eestis seaduslikult elamine viis aastat, mis on kolm aastat lühem kui kodakondsuse taotluse esitamiseks vajalik aeg. Arvestatud on, et keeleõpe võib võtta kuni viis aastat, seega on mõistlik võimaldada keeleõppega alustada varem, kuigi kodakondsuse saamiseks vajalik Eestis elatud aeg, kaheksa aastat, ei ole veel täitunud. Alla 18-aastased välismaalased omandavad eesti keele Eesti haridussüsteemi kaudu, mida riik juba rahastab. Alla 18-aastastega lepingu sõlmimisega kaasneksid täiendavad õiguslikud aspektid – lepinguga 3 võetakse rahaline kohustus. Sellisel juhul vajaks otsustamist, kas lepingu peaks sõlmima laps või tema seaduslik esindaja, kas kulud on sissenõutavad ja kas juhul, kui lapsel ei ole legaalset püsivat sissetulekut, saab nõude pöörata seadusliku esindaja (vanema) vastu. Lepingu sisu on kohustus läbida keeleõpe kuni B1-tasemeni, täita Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikud tingimused ja esitada Eesti kodakondsuse saamise taotlus. Kui isik on läbinud keeleõppe, täitnud Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikud tingimused ja esitanud taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks, on leping täidetud ja regulatsiooni eesmärk saavutatud. Üldjuhul eeldatakse, et isik peab taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks esitama aasta jooksul pärast B1-taseme keeleeksami sooritamist. Samas võib praktikas juhtuda, et isik ei vasta sel ajal Eesti kodakondsuse saamise tingimustele, ehk ei ole elanud Eestis kaheksa aastat. Sel juhul võiks ta kokkuleppel keeleõppe korraldajaga esitada taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks hiljem kui üks aasta pärast B1-taseme keeleeksami sooritamist, kuid maksimaalselt kolm aastat hiljem, sest selleks ajaks on kaheksa aasta tingimus juba täidetud. Valitsuskabineti 13. juuli 2017. a otsuse järgi tuleb välismaalasele võimaldada stipendiumi ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud tasustamata õppepuhkust. Õppepuhkust antakse täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) alusel. Õppepuhkust võivad kasutada kõik töölepingu alusel töötavad isikud ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud. Töötaja võib õppepuhkust kasutada tasemeõppes või täienduskoolituses osalemiseks. TäKS-i kohaselt loetakse tasemeõppeks põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist. Täienduskoolituseks loetakse täienduskoolitusasutuse tehtavat koolitust, mida saab õppimise eesmärgi järgi liigitada tööalaseks või tööväliseks. Tasustatud õppepuhkust saab kasutada tasemeõppeks või tööalaseks täienduskoolituseks. Täienduskoolitusel, mille eesmärk on tööväline enesetäiendamine, on inimesel võimalik õppida seda, mille vastu inimene huvi tunneb ja seeläbi arendada ennast kui isiksust ning omandada eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Selliseid koolitusi käsitatakse vabahariduslike koolitustena ning nende hulka kuuluvad ka keelekursused. Kui õppepuhkust võetakse täienduskoolituseks, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, ei maksa tööandja töötajale nende päevade eest tasu. Kuna kehtiv õigus võimaldab keelekursustel osalemiseks võtta tasustamata õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva TäKS-i § 13 lõike 1 alusel, tuleb stipendiumi maksmine tasustamata õppepuhkuse eest sätestada seaduses. Valitsuskabineti otsuses on ette nähtud, et stipendiumi makstakse keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui Eesti keskmise palga ulatuses ja 20 kalendripäeva eest kalendriaastas ühe keeleoskustaseme kohta. Kehtiv õppepuhkuse regulatsioon võimaldab keeleõppe eesmärgil 30 õppepuhkuse kalendripäeva kalendriaastas. Juhul kui välismaalane ei täida lepinguga võetud kohustusi, nõutakse keeleõppekulud ja saadud stipendium temalt sisse. Seaduses sätestatakse, et erandlikel asjaoludel võib mõjuva põhjuse olemasolu korral jätta tagasimakse sisse nõudmata, eelkõige juhul, kui see paneks isiku eriti raskesse majanduslikku olukorda või kui isik ei olnud lepingu täitmata jätmises süüdi. Tegemist on keeleõppe korraldaja kaalutlusotsusega, kus võetakse arvesse keeleõppe katkestamise põhjuseid. Lisaks nähakse KodS-is ette volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks, milles peab ette nägema keeleõppes osalemise tingimused ja korra. Neid ei ole mõtet sätestada seaduses ega saa kindlaks määrata halduslepingus. IV. Eelnõu terminoloogia 4 Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. VI. Seaduse mõjud Eelnõu ei muuda kodakondsuspoliitika aluseid. Eelnõu puudutab Eestis püsivalt elavaid välismaalasi, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel ja kes soovivad omandada Eesti kodakondsust, kuid ei oska nõutud tasemel eesti keelt. Rahvastikuregistri andmetel elab 01.02.2018. a seisuga Eestis kehtiva elamisloa või elamisõigusega 214 371 määratlemata või välisriigi kodakondsusega isikut. 1. Määratlemata kodakondsusega ja kehtivate elamisõiguse ja 77107 elamislubadega isikute arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis 2. Teiste riikide kehtivate elamisõiguste ning elamislubadega kodanike arv, 137264 kelle elukoht on registreeritud Eestis Teiste riikide kehtivate elamisõigustega ja elamislubadega kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis 01.02.2018. a seisuga. Loetletud on üle 500 kodanikuga riikide nimed: Riik Kodanike arv Eestis Vene Föderatsioon 88891 Ukraina 8341 Soome 8263 Läti 5027 Saksamaa 3282 Leedu 2431 Valgevene 1775 Itaalia 1743 Prantsusmaa 1507 Suurbritannia ja Põhja-Iiri 1289 Rootsi 1282 Hispaania 1133 5 Poola 969 Rumeenia 713 Ameerika Ühendriigid 721 India 500 Eelnõu peamine sihtgrupp on vähelõimunud püsielanikud. Hetkel puudub detailne ülevaade Eesti kodakondsusest huvitatud isikute arvust, kuna sellist statistikat eraldi ükski vähelõimunud püsielanikega ning teiste välismaalastega tegelev ametiasutus ei kogu. Indikatsiooni lepingu sõlmimisest huvitatud isikute kohta on võimalik arvutada toetudes senisele taotlejate profiilile. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) andmetel esitati 2017. a kokku 702 Eesti kodakondsuse saamise taotlust, nendest 392 olid määratlemata kodakondsusega isikute ning 228 Vene Föderatsiooni kodanike taotlused. Arvestatud on võimekusega pakkuda keeleõpet kuni 1000 inimesele aastas. Eesti keele oskus on vajalik edukaks lõimumiseks Eesti ühiskonda. See on otseselt seotud parema tööhõive ja suurema sissetulekuga. Käesoleva eelnõu eesmärgi õnnestumine aitab vähelõimunud püsielanikel osaleda Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas ning võimaldab sarnast lähenemist ka edaspidi kasutada. VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused hõlmavad tööjõu-, keeleõppe- ja stipendiumi ning majandamiskulusid, mis on planeeritud katta riigieelarvelistest vahenditest. Tööjõukuludena on arvestatud projektijuhi, kahe spetsialisti, kahe jurist-õigusnõustaja ning kahe PPA menetleja personalikulud, mille indikatiivne kogumaksumus 2019. aastal on 183 000 eurot. Projektijuhi kulud on vajalikud seaduse rakendamiseks ning lepingu võimaldamiseks, sh lepingu kontseptsiooni ja tegevuskava koostamiseks, eelarve planeerimiseks ja juhtimiseks, hangete korraldamiseks ning lepingute sõlmimiseks. Kahe spetsialisti ja kahe jurist-õigusnõustaja kulud on vajalikud lepingute sõlmimiseks ning haldamiseks ja tagasinõudemenetluste läbiviimiseks. Kahe PPA menetleja personalikulud on vajalikud teostamaks kontrolli lepingut sõlmida soovivate isikute vastavuse kohta kodakondsuse saamise tingimustele. Keeleõppekulud on arvestatud maksimaalmahus ehk lepinguga ettenähtud kolme keeletaseme (A1-B1) pakkumiseks tuhandele lepingu sõlmivale isikule, mille indikatiivne kogumaksumus aastas on 1,252 miljonit eurot. Stipendiumi kulud on arvestatud maksimaalmahus tuhandele lepingu sõlmivale isikule kõigi kolme keeletaseme kohta, mille indikatiivne kogumaksumus 2019. aastal on 1,054 miljonit eurot. Majandamiskulude alla on arvestatud lepingu rakendamiseks vajalikud infrastruktuuri, büroopindade, seadmete rendi, side, reklaami ja koolituste jms seotud kulud, mille indikatiivne kogumaksumus 2019. aastal on 208 000 eurot. Eeltoodud kulud tekivad SKA-le kui keeleõppe korraldajale. Seaduse rakendamise esialgne hinnanguline maksumus 2019. aastaks kokku on 2,7 miljonit eurot, mis tuleb Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse tekkivate kulude katteks täiendavalt eraldada. Perioodi 2019-2022 lisavajadus on esialgsetel hinnangutel kokku 8,4 miljonit eurot. Muudatustega kavandatud lepingute sõlmimise võimaldamisega on planeeritud alustada alates 2019. a jaanuarist, mistõttu projektijuhi ning lepingute sõlmimisega seotud spetsialistidega seotud tööjõukulud tekivad esimesel võimalusel, ülejäänud personaliga seotud tööjõukulud ning esimesed keeleõppe ja 6 stipendiumi kulud eelduslikult 2019. a I poolaastal. Seaduse rakendamine ei oma mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad rahalised tulud puuduvad. VIII. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks tuleb siseministri määrusega kehtestada keeleõppes osalemise tingimused ja kord. Arvestades eelnõu eesmärki, milleks on tasuta keeleõppe ja stipendiumi pakkumine kindlate tingimuste täitmisel, tuleb korralduslikud küsimused lahendada määrusega, sest neid ei ole otstarbekas sätestada seaduses. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. X. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Sisekaitseakadeemiale. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2018 ……………... ……………... 7 EELNÕU 19.02.2018 Kodakondsuse seaduse täiendamise seadus Kodakondsuse seadust täiendatakse §-dega 82 ja 83 järgmises sõnastuses: „§ 82. Keeleõppe korraldamine (1) Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool (edaspidi keeleõppe korraldaja) korraldab keeleõpet välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks. (2) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel keeleõppe korraldaja kinnitab käskkirjaga keeleõppe õppekohtade arvu. (3) Keeleõppe korraldamine hõlmab eesti keele A1-, A2- ja B1-taseme õppe läbiviimist, välismaalasega keeleõppelepingu (edaspidi leping) sõlmimist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ning lepingu rikkumise korral keeleõppekulude ja stipendiumi sissenõudmist. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib keeleõppe korraldamiseks sõlmida halduslepingu, milles lepitakse kokku vähemalt järgmises: 1) õpetatav keeleoskustase ja õppemooduli maht; 2) keeleõppe korraldamise aeg ja koht; 3) lepingu sõlmimise ja selle lõpetamise korraldus; 4) stipendiumi maksmise korraldus; 5) keeleõppes osalemise korraldus; 6) keeleõppekulude ja saadud stipendiumi tagasinõude menetlemise korraldus. (5) Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Siseministeerium. § 83. Keeleõppes osalemine (1) Välismaalasega, kes soovib saada Eesti kodakondsust, võib sõlmida ühekordse lepingu keeleõppe läbimiseks. (2) Lepingu võib sõlmida välismaalasega, kes: 1) on vähemalt 18-aastane; 2) on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat; 3) ei ole viimase kahe aasta jooksul enne lepingu sõlmimist osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud soovitava keeleoskustaseme eesti keele õppes ja 4) kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud asjaolu. (3) Lepinguga võtab välismaalane kohustuse läbida keeleõpe kuni B1-tasemeni, täita käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimused ja esitada Eesti kodakondsuse taotlus hiljemalt ühe aasta jooksul pärast B1-taseme keeleeksami sooritamist. (4) Kui välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtajal käesoleva seaduse § 6 punktis 21 sätestatud tingimusele, võib ta kokkuleppel keeleõppe korraldajaga 1 esitada Eesti kodakondsuse taotluse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast B1-taseme keeleeksami sooritamist. (5) Lepingu sõlminud välismaalasele, kellele on keeleõppes osalemiseks antud tasustamata õppepuhkust, makstakse ühe läbitud keeleoskustaseme kohta 20 kalendripäeva stipendiumi tema keskmise palga alusel töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Stipendiumi arvutamise ülemmäär on Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk. (6) Leping loetakse täidetuks, kui välismaalane on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused. (7) Kui välismaalane ei täida lepingut või kui välismaalane ei vastanud lepingu sõlmimise ajal lepingu sõlmimise tingimustele, nõuab keeleõppe korraldaja välismaalaselt sisse keeleõppekulud ja talle makstud stipendiumi. (8) Erandina võib välismaalase vabastada kohustusest hüvitada keeleõppekulud ja stipendium, kui tal ei ole lepingut võimalik täita mõjuval põhjusel. (9) Keeleõppe korraldaja ei või välismaalaselt võtta tasu keeleõppe korraldamise ega lepingu haldamise eest. (10) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega keeleõppelepingu sõlmimise, keeleõppes osalemise ja stipendiumi maksmise tingimused ja korra ning esitatavate isikuandmete loetelu.“. Eiki NESTOR Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2018. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2018. a 2 Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2018. a nr Keeleõppes osalemise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 83 lõike 10 alusel. § 1. Keeleõppelepingu sõlmimine (1) Keeleõppelepingut sõlmida sooviv välismaalane esitab keeleõppe korraldajale järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) Eesti isikukood; 3) sünniaeg; 4) kodakondsus; 5) emakeel; 6) haridus; 7) elukoht, e-posti aadress ja telefoninumber; 8) kehtiv elamisõigust tõendav dokument. (2) Keeleõppe korraldaja hindab enne lepingu sõlmimist välismaalase keeleoskust keeletesti läbiviimisega. Vastavalt keeletesti tulemustele võimaldatakse lepingu alusel keeleõpet eesti keele B1-taseme saavutamiseks vajalikus mahus. (3) Lepingu allkirjastamisega kinnitab välismaalane, et ta vastab kodakondsuse seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud lepingu sõlmimise tingimustele. (4) Keeleõppe korraldajal on õigus keelduda lepingu sõlmimisest juhul kui: 1) õppemoodulites osalejate arv on täitunud; 2) välismaalane ei vasta kodakondsuse seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud lepingu sõlmimise tingimustele; 3) välismaalase eesti keele oskuse tase on samaväärne või ületab kodakondsuse taotlemiseks vajalikku B1-keeletaset; 4) välismaalane soovib sõlmida teistkordset lepingut. § 2. Keeleõppes osalemine (1) Keeleõppelepingus lepitakse kokku vähemalt järgmises: 1) välismaalasele õpetatav keeleoskustase ja õppemooduli maht; 2) keeleõppe toimumise aeg ja koht; 3) stipendiumi maksmise korraldus; 4) lepingu täitmise tingimused; 5) keeleõppes osalemise korraldus. (2) Lepingu sõlminud välismaalane on kohustatud keeleõppes osalema lepingus ettenähtud mahus ja tingimustel. (3) Stipendiumi saamiseks esitab keeleõppes osalemiseks tasustamata õppepuhkuse võtnud välismaalane asjakohase tõendi tööandjalt, sealhulgas peab tõendama töötasu suurust ja õppepuhkuse andmist. (4) Stipendium makstakse välja hiljemalt järgneval kuul peale tasustamata õppepuhkuse kasutamist ja keeleõppes osalemist. § 3. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2018. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0153 - Kodakondsuse seaduse täiendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.03.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4092125d-734c-446d-b912-c7aed3199282 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4092125d-734c-446d-b912-c7aed3199282?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel