dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik

Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium · 7. jaanuar 2018
Viit
10-3.1/47-1
Registreeritud
7. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
Toimik
10-3.1 2018 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
Vastutaja
Marion Selgall da Silva

Failid

  • 📎171207_kultuuripreemia_taotlusvorm_Jaak Kangilaski.bdoc34 KB
  • 📎EKKY_RKP 2017_Jaak Kangilaski_elutoo.bdoc203 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Riigi kultuuripreemiate komisjon 5.01.2018 Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing esitab elutööpreemiale JAAK KANGILASKI Jaak Kangilaski on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Kangilaski kohaolek eesti kunsti- ja kunstiajaloopildis on olnud ja on siiani nii iseenesestmõistetav ja põlvkondadeülene, et tema nimi on kujunenud justkui kunstiajaloolase sünonüümiks. Samuti on Jaak Kangilaski näol tegemist mõjuka ühiskondliku mõtlejaga, kes on rääkinud kaasa mitmetes Eesti jaoks olulistes aruteludes. Kangilaski on kunstiteaduse väljal töötanud alates 1963. aastast, mil ta lõpetas Tartu Ülikooli. 1969. aastal kaitses ta kunstiteaduse kandidaadi väitekirja teemal „Les Nabis ja nende osa prantsuse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse maalikunstis”. Samal ajal alustas Kangilaski Tartu Ülikoolis kunstiajaloolaste ning alates 1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kunstnike õpetamist. Ta juhtis 1978–1987 Kunstiinstituudi kunstiajaloo kateedrit ning oli 1989–1995 sama kooli rektor, kelle õlule langes ka kunstikõrghariduse reformimise esimene ja kõige raskem faas. Edasi sai Kangilaskist Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli juhataja, seejärel prorektor (2003–2006) ning 2006. aastast Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Kangilaski on olnud kunsti vahendajaks ja mõtestajaks aastakümneid, ta on andnud suure panuse kunsti(ajaloo) õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele. Ta on kirjutanud „Kunsti kukeaabitsa” (1967, koos Ott Kangilaskiga), gümnaasiumiõpikud „Kunstikultuuri ajalugu” (2003–2005), samuti hulga artikleid uude Eesti kunstiajalukku. Kangilaski on Boris Bernšteini kõrval olnud üks eesti kunstiteaduse peamistest teoreetikutest, kes on mõtestanud paljusid kunstimaailma probleeme (nt kunsti sotsiaalsus, rahvuslikkus, autonoomsus) ning arutlenud nende üle, rakendades kriitiliselt humanitaarteaduste uusimate teoreetiliste diskursuste vaatepunkte (nt postkolonialismi teooria kasutatavus eesti kunsti ajaloo käsitlemisel). Seeläbi on ta mänginud võtmelist rolli mitmete kesksete teooriate ja mõistete (postmodernsus, postkoloniaalsus) vahendamisel Eesti kultuuriruumi. Tema publikatsioonide nimekiri on väga pikk. „Lühikese eesti kunsti ajaloo” (koos Sirje Helmega, 1999) ja „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklite kogumiku „Kunstist, Eestist ja Eesti kunstist” (2000) kõrval on ta „Eesti kunsti ajaloo” 6/I köite (2013), mis käsitleb nõukogude perioodi esimest osa (1940–1970) ja sama sarja 1970–1991 aastaid käsitleva lõpuköite koostaja ja toimetaja. Jaak Kangilaski on nimetanud kunsti inimeste sidumise vahendiks ja pidanud oluliseks selle suunatust võimalikult laiale ringile. Just tänu temale, tänu tema raamatutele, artiklitele ja loengutele ning tööle Õpetajana on maailma ja Eesti kunst nii elementaarsel, üldhariduslikul kui ka erialahariduse tasandil jõudnud väga paljude meie inimesteni. Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing on veendunud, et Jaak Kangilaski väärib oma aastakümnete pikkuse mitmekülgse töö eest Eesti riigi kultuuripreemiat. Lugupidamisega, Tiina-Mall Kreem esimees Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Vabaduse väljak 6, Tallinn www.kty.ee
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel