Ministeeriumid Meie 23.12.2017 nr 1.2-2/152-1
Riigikantselei
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ eelnõu.
Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse
suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine
tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevust 2.4.2 „Investeeringute
toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiu teenused“.
Eelkõige näeme puutumust Rahandusministeeriumiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisa:
1. Tervisekeskuste kaasajastamine_TAT maarus_EN
2. Tervisekeskuste kaasajastamine_SK
3. Tervisekeskuste kaasajastamine_Lisa 1
4. Tervisekeskuste kaasajastamine_Lisa 2
5. Tervisekeskuste kaasajastamine_Lisa 3
6. Tervisekeskuste kaasajastamine_Lisa 4
Lisaadressaadid:
Eesti Haigekassa
Eesti Haiglate Liit
Terviseamet
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Linnade Liit
Eesti Puuetega Inimeste
Eesti Perearstide Selts
Hooldusravi Osutajate Ühendus
Eesti Õdede Liit
Koduõdede Seltsing
Töötervishoiuarstide Selts
Eesti Ämmaemandate Ühing
Eesti Füsioterapeutide Liit
Eesti Apteekrite Liit
Eesti Apteekide Ühendus
Rahvastiku tervise arengukava juhtkomitee
Marilin Sternhof 626 9136
[email protected]
Tervise- ja tööministri .12.2017
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 1
ESMATASANDI TERVISHOIU TÕMBEKESKUSED
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Harjumaa Jüri alevik (Rae vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Laagri alevik (Saue vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Loo alevik (Jõelähtme vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Haabneeme alevik (Viimsi vald) piirkondlik
Harjumaa Kehra (Anija valla sisene linn) piirkondlik
Harjumaa Keila linn (Lääne-Harju vald) piirkondlik
Harjumaa Kose alevik (Kose vald) piirkondlik
Harjumaa Loksa linn piirkondlik
Harjumaa Maardu linn piirkondlik
Harjumaa Saku alevik (Saku vald) piirkondlik
Harjumaa Saue linn (Saue vald) piirkondlik
Harjumaa Tabasalu alevik (Harku vald) piirkondlik
Harjumaa Tallinna linn piirkondlik
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Harjumaa Haiba küla (Saue vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Kiili alev (Kiili vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Kuusalu alevik (Kuusalu vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Paldiski linn (Lääne-Harju vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Harjumaa Raasiku alevik (Raasiku vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Hiiumaa Kärdla (Hiiumaa vald) piirkondlik
Hiiumaa Käina alevik (Hiiumaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Jõhvi (Jõhvi valla sisene linn) piirkondlik
Ida-Virumaa Kiviõli linn (Lüganuse vald) piirkondlik
Ida-Virumaa Kohtla-Järve linn piirkondlik
Ida-Virumaa Narva linn piirkondlik
Ida-Virumaa Sillamäe linn piirkondlik
Ida-Virumaa Aseri alevik (Viru-Nigula vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Avinurme alevik (Mustvee vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Iisaku alevik (Alutaguse vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linn kohalik ETTK teine tegevuskoht
Ida-Virumaa Toila alevik (Toila vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Mustvee linn (Mustvee vald) piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Jõgeva linn (Jõgeva vald) piirkondlik
Jõgevamaa Põltsamaa linn (Põltsamaa vald) piirkondlik
Jõgevamaa Palamuse alevik (Palamuse vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Puurmani alevik (Põltsamaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa Tabivere alevik (Tartu vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Jõgevamaa/ Mustvee linn (Mustvee vald) / Alatskivi alevik Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa (Peipsiääre vald)* piirkondlik*
2
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Järvamaa Koeru alevik (Järva vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Järvamaa Paide linn piirkondlik
Järvamaa Türi (Türi vald) piirkondlik
Järvamaa Aravete alevik (Järva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Imavere küla (Järva vald) / Koigi küla (Järva
Järvamaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Järvamaa Järva-Jaani alev (Järva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Läänemaa Haapsalu linn piirkondlik
Läänemaa Risti alevik (Lääne-Nigula vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Kadrina alevik (Kadrina vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht.
Lääne-Virumaa Kunda linn (Viru-Nigula vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Vinni alevik (Vinni vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Rakvere linn piirkondlik
Lääne-Virumaa Tapa (Tapa valla sisene linn) piirkondlik
Lääne-Virumaa Väike-Maarja alevik (Väike-Maarja vald) piirkondlik
Lääne-Virumaa Laekvere alevik (Vinni vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Tamsalu (Tapa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Lääne-Virumaa Võsu alevik (Haljala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Põlvamaa Põlva (Põlva valla sisene linn) piirkondlik
Põlvamaa Räpina (Räpina valla sisene linn) piirkondlik
Põlvamaa Kanepi alevik (Kanepi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
3
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Põlvamaa Värska alevik (Setomaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Pärnu linn piirkondlik
Pärnumaa Vändra alev (Põhja-Pärnumaa vald) piirkondlik
Pärnumaa Sindi linn (Tori vald) / Paikuse alev (Pärnu linn)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Kilingi-Nõmme (Saarde valla sisene linn)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Audru alevik (Pärnu linn) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Häädemeeste alevik (Häädemeeste vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Pärnu-Jaagupi alev (Põhja-Pärnumaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Tõstamaa alevik (Pärnu linn) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Pärnumaa Lihula (Lääneranna vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Kohila alev (Kohila vald) piirkondlik
Raplamaa Märjamaa alev (Märjamaa vald) piirkondlik
Raplamaa Rapla (Rapla valla sisene linn) piirkondlik
Raplamaa Järvakandi alev (Kehtna vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Kaiu alevik (Rapla vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Kehtna alevik (Kehtna vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Raplamaa Käru alevik (Türi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Saaremaa Orissaare alevik (Saaremaa vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Saaremaa Kuressaare linn piirkondlik
4
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Saaremaa Kärla alevik (Saaremaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Saaremaa Leisi alevik (Saaremaa vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Elva linn (Elva vald) piirkondlik
Tartumaa Tartu linn piirkondlik
Tartumaa Kambja alevik (Kambja vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Nõo alevik (Nõo vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Puhja alevik (Elva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Rõngu alevik (Elva vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Tartumaa Võnnu alevik (Kastre vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Valgamaa Tõrva linn (Tõrva vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Valgamaa Otepää (Otepää valla sisene linn) piirkondlik
Valgamaa Valga linn (Valga vald) piirkondlik
Valgamaa Puka alevik (Otepää vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Abja-Paluoja (Põhja-Sakala vald)* piirkondlik* Võib olla ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Suure-Jaani (Põhja-Sakala vald) piirkondlik
Viljandimaa Viljandi linn piirkondlik
Viljandimaa Karksi-Nuia (Põhja-Sakala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Kolga-Jaani alevik (Viljandi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Mustla alevik (Viljandi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Mõisaküla linn (Mulgi vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Viljandimaa Võhma linn (Põhja-Sakala vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Võrumaa Antsla (Antsla valla sisene linn) piirkondlik
Võrumaa Võru linn piirkondlik
5
Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskuse
Maakond Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskus tasand Märkused
Tervishoiukorralduslikult võib teine
Võrumaa Mõniste küla / Varstu alevik (Rõuge vald kohalik tegevuskoht olla kas Mõnistes või Varstus
Võrumaa Rõuge alevik (Rõuge vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
Võrumaa Vastseliina alevik (Võru vald) kohalik ETTK teine tegevuskoht
*piirkondlikud esmatasandi tõmbekeskused, kus esmatasandi tervisekeskuse loomise võimalikkus sõltub kohalikust koostööst ning alternatiivina võib tegu olla
kohaliku tõmbekeskusega.
6
Tervise- ja tööministri .12.2017. a
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 2
TOETUSE MAKSIMAALNE SUMMA
Käesoleva määruse § 6 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa:
Nimistuga
perearstide
arv keskuses 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Toetuse
maksimaalne
summa 583 000 690 000 776 000 925 000 1 031 000 1 130 000 1 228 000 1 334 000 1 461 000 1 554 000 1 661 000
2
Nimistuga
perearstide
arv keskuses 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
Toetuse
maksimaalne
summa 1 747 000 1 841 000 2 000 000 2 086 000 2 184 000 2 291 000 2 377 000 2 511 000 2 617 000 2 703 000 2 797 000
Käesoleva määruse § 6 punktis 2 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa:
Toetuse maksimaalne 16 245 000
summa
2
Tervise- ja tööministri .12.2017
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 3
ESMATASANDI TERVISEKESKUSE PROJEKTI HINDAMISLEHT
Taotluse esitaja:
Projekti nimi:
Valikukriteerium Kriteerium Hindepunkt Maksimum-
punktid
1) Projekti mõju esmatasandi teenuste paremale 10
1. Projekti mõju meetme
kättesaadavusele ja esmatasandi tervisekeskuses
eesmärkide saavutamisele
(ETTK-s) toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu
(30%) kasvule
2) Projekti mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse 10
vähendamisele, mitmekesisusele ja seostatusele
ETTK-s (probleemide komplekssele lahendamisele)
3) Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm 2
arengusuundadega ja demograafiliste trendidega ning
projekti mõju teenustele juurdepääsuks
teeninduspiirkonnas
4) Projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste 8
juurdepääsule
2. Projekti põhjendatus
1) Projekti põhjendatus ja vajalikkus 10
(25%)
2) Projekti vajaduspõhisus 5
3) Projekti mõju elanikkonnale 10
3. Projekti kuluefektiivsus
1) Projektis planeeritud tegevuse kuluefektiivsus ehk 4
(15%) tõhusus väljendatuna planeeritud abikõlblike kulude ja
väljundi suhtena
2) Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas 7
sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut
3) Planeeritud projektiga dubleeriva taristu vältimine 4
4. Toetuse taotleja suutlikkus
Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, 15
projekti edukalt ellu viia
organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti
(15%) elluviimiseks kavandatud viisil
5. Projekti mõju läbivatele
1) Projekti mõju regionaalsele arengule 8
teemadele
(15%)
2) Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele 2
3) Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 5
2
Tervise- ja tööministri .12.2017
määrus nr
„Tervisekeskuste kaasajastamine“
Lisa 4
MAAKONDLIKU TERVISEKESKUSE PROJEKTI HINDAMISLEHT
Taotluse esitaja:
Projekti nimi:
Valikukriteerium Kriteerium Hindepunkt Maksimum-
punktid
1) Projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele ja 10
1. Projekti mõju meetme
mitmekesisusele maakondlikus tervisekeskuses
eesmärkide saavutamisele
2) Projekti kestlikkus ja kooskõla tervishoiu jm 5
(25%) arengusuundadega ja demograafiliste trendidega
3) Projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste 10
juurdepääsule
2. Projekti põhjendatus
1) Projekti põhjendatus ja vajalikkus 15
(30%)
2) Projekti vajaduspõhisus 5
3) Projekti mõju elanikkonnale 10
3. Projekti kuluefektiivsus
1) Projektis planeeritud tegevuse kuluefektiivsus 7
(20%)
2) Planeeritud eelarve realistlikkus ja selgus ning kas 9
sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut
3) Planeeritud projektiga dubleerivate ruumide vältimine 4
ja optimaalne ruumikasutus (4 punkti)
4. Toetuse taotleja suutlikkus
Taotleja kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, 15
projekti edukalt ellu viia
organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti
(15%) elluviimiseks kavandatud viisil
5. Projekti mõju läbivatele
1) Projekti mõju regionaalsele arengule 3
teemadele
(10%)
2) Projekti mõju ühtsele riigivalitsemisele 2
3) Projekti mõju infoühiskonna edendamisele 5
2
Tervise- ja tööministri määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine“ eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020
Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14
nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja
Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020“ (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Rahandusministeerium
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ERFi kaasabil rahastatavale prioriteetse suuna 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete
tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“
tegevusele 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“.
STS § 15 lõike 1 alusel võib investeeringuprojektidele RA toetuse andmiseks koostada
investeeringute kava. Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks kehtestab RA juht
toetuse andmise tingimuste määruse. Määrus kehtestatakse STS § 15 lõike 2 alusel.
Eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36
„Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ uus terviktekst (edaspidi määrus).
Uus terviktekst kehtestatakse, sest muudetakse taotluste menetlemise etappe ja pikkust ning
lisatakse uus toetatav tegevus – maakondliku tervisekeskuse rajamine. Taotluste
menetlemine muutub taotleja jaoks üheetapiliseks, mis tähendab, et pärast investeeringute
kava kinnitamist toimub taotluste rahuldamine. Muudatuse tulemusena väheneb taotlejate
administratiivne koormus taotluse ettevalmistamisel ning lüheneb taotluse vastavaks
tunnistamise ja rahuldamise otsuse tegemise aeg.
Meetme tegevuse eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse
tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja
mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi
tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.
Eesmärgi täitmise tulemusena on perioodil 2014–2023 ehitatud või renoveeritud vähemalt 35
esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme tegevuse eelarvest investeeringute
kava rahastamisskeemiga ERFi kaudu kokku 85 191 250 euro ulatuses. Investeeringute
kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.
2016. aastal korraldatud esimese taotlusvooruga eraldati Vabariigi Valitsuse 8. septembri
2016. a korraldusega nr 301 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2
„Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes,
tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava
kinnitamine“ ERFi vahendeid kokku 59-le esmatasandi tervisekeskuse projektile summas
63 078 419 eurot.
RÜ-le esitati 56 projekti toetuse taotlust, millest vastavaks tunnistati ja rahuldamise otsuse
said 55 projekti, millele eraldatav struktuuritoetuste summa on 57 200 731 eurot.
Meetme teise taotlusvooru ERFi vahendite jääk on 27 990 519 eurot, mis on suunatud
esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud tõmbekeskustesse esmatasandi
tervisekeskuste loomiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla ehitamiseks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626 9136,
[email protected]) koostöös
tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juhi Heli Palustega (tel 626 9127,
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Lily Mals (tel 626 9519,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
II Eelnõu sisu
Määrus koosneb kuuest peatükist ja 31 paragrahvist, kolmas peatükk koosneb omakorda
kolmest jaost. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja riigiabi;
3) taotlemine:
1. jagu: taotlus, taotleja ja taotluse menetlus;
2. jagu: investeeringute kava koostamise ja muutmise kord;
3. jagu: projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja kord;
4) taotleja, toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse ning Terviseameti õigused ja
kohustused;
5) toetuse maksmine;
6) rakendussäte.
Määruse eelnõul on neli lisa:
Lisa 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused.
Lisa 2. Toetuse maksimaalne summa.
Lisa 3. Esmatasandi tervisekeskuse projekti hindamisleht.
Lisa 4. Maakondliku tervisekeskuse projekti hindamisleht.
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, sõnastatakse terminid,
kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitajad, nimetatakse
RA ja RÜ ning sätestatakse vaiete menetleja.
Määruse § 1 kohaselt kehtestab määrus toetuse andmise tingimused meetme tegevuse
2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ elluviimiseks.
2
Määruse § 2 sõnastab määruses kasutatavad terminid. Lõikes 1 defineeritakse esmatasandi
tervisekeskus kui taristu, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu teenuseid. Tervisekeskuse
taristuks loetakse ühes hoones või üksteisele lähedal paiknevates hoonetes paiknemist.
Tervisekeskuse taristus on kohustus osutada üldarstiabi vähemalt kolme perearsti nimistu
poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue perearsti nimistu poolt vähemalt 9000 isikule,
kui tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus või Kohtla-Järvel.
Nimistute arvu kindlaks määramisel on lähtutud elanike arvust ja tihedusest ning
esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise ja investeeringute ratsionaalse kasutamise
põhimõttest saada maksimaalne lisaväärtus optimaalsete kulutustega.
Kohustuslikud on ka ambulatoorne iseseisev õendusabi vähemalt koduõendusteenusena,
iseseisev ämmaemandusabi ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena ning
ambulatoorne eriarstiabi vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus
ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse
tähenduses, välja arvatud füsioteraapia basseinis.
Lõikes 2 defineeritakse maakondlik tervisekeskus kui maakonnakeskuses asuv taristu, kus
haiglavõrgu arengukava haigla osutab tervishoiuteenuseid samas taristus asuva
esmatasandi tervisekeskusega.
Lõikes 3 on defineeritud tervisekeskuse teise tegevuskoha mõiste. Tervisekeskuse teine
tegevuskoht on tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv
tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on
tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti
vastuvõtt ja muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad
tegevusloal kajastuma hiljemalt esmatasandi tervisekeskuses teenuste osutamise
alustamisel.
Lõikes 4 on sõnastatud eelleping kui kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse
osutajal või muu esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi
tervisekeskuses teenuse osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu
esmatasandi teenuse osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses teenuseid
vähemalt kümme aastat.
Lõige 5 nimetab esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused, milleks on üldarstiabi,
koduõendus, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja füsioteraapia.
Lõikes 6 on nimetatud esmatasandi tervishoiu teisesed teenused ja lõikes 7 esmatasandi
tervishoiu toetavad teenused. Nimetatud teenuste nimekiri lähtub Vabariigi Valitsuse
heakskiidetud dokumendist „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“. Füsioteraapia all
peetakse silmas nii aktiivset kui ka passiivset füsioteraapiat, välja arvatud füsioteraapiat
basseinis. Sotsiaalnõustamine võib hõlmata ka lastekaitseteenuseid. Proteeside,
ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenuse nimetus lähtub sotsiaalhoolekande
seaduse sotsiaalteenuste loetelust ning ka sisu on kirjeldatud samas seaduses.
Lõike 8 kohaselt on esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja tervisekeskuste tegevuskohad
sätestatud määruse lisas 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused jagunevad
piirkondlikeks ja kohalikeks. Piirkondlikuks loetakse tõmbekeskust, kus on esmatasandi
tervisekeskuse tegevuskoht. Kohalikuks loetakse tõmbekeskust, kus asub esmatasandi
tervisekeskuse teine tegevuskoht. Kohalik tõmbekeskus peab olema seotud sama maakonna
piirkondliku tõmbekeskusega. Lisas 1 on tärniga tähistatud need piirkondlikud esmatasandi
tõmbekeskused, kus esmatasandi tervisekeskuse loomise võimalikkus sõltub kohalikust
3
koostööst ning alternatiivina võib tegu olla kohaliku tõmbekeskusega. Selgitused on esitatud
lisa 1 veerus „Märkused“.
Tõmbekeskuste loetelu lähtub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse
RAKE projekti aruandest „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse
vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli
loomine (2013–2014)“, võttes seejuures arvesse Terviseameti hinnangut üldarstiabi
kättesaadavusele ja korraldusele.
Esimese taotlusvooru tulemusena planeeritakse aastatel 2017–2023 üle Eesti rajada 55
esmatasandi tervisekeskust. Tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36
„Esmatasandi tervisekeskuste kaasaajastamine“ § 15 kohaselt oli igasse maakonda
arvestatud investeering vähemalt kahe esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks (v.a
Hiiumaa) ning investeering maakonnakeskusesse. Esimeses taotlusvoorus ei täidetud seda
kriteeriumit viies maakonnas: Jõgeva, Võru ja Hiiu maakonna keskusest ei esitatud
investeeringute kava taotlust, Saare ja Pärnu maakonnast esitati vaid üks taotlus.
Tallinna linna rajatakse kaheksa esmatasandi tervisekeskust, esimene neist peaks tööd
alustama 2018. aasta alguses Mustamäe linnaosas. Harju maakonda ehitatakse veel
üheksa tervisekeskust Anija, Viimsi, Harku, Kose, Rae, Saku ja Saue valda ning Saue ja
Loksa linna. Määruse lisa 1 kohaselt oleks võinud Rae valla Jüri aleviku piirkondlik
tõmbekeskus olla ka kohalik tõmbekeskus, olles seotud Tallinnas asuva tervisekeskusega,
kuid Rae valda teenindavate perearstide koostöö tulemusena rajatakse esmatasandi
tervisekeskus. Laagri alevik Saue vallas oleks võinud samuti RAKE uuringu järgi
alternatiivina olla kohalik tõmbekeskus Tallinnas Nõmme linnaosas või Saue linnas asuvale
piirkondlikule tõmbekeskusele.
Piirkondlikest tõmbekeskustest on Harju maakonnas katmata Loo alevik Jõelähtme vallas,
Keila ja Maardu linn ning kohalikest tõmbekeskustest Haiba küla, Paldiski ja Kuusalu.
Jõelähtme teeninduspiirkonnas on kolm perearsti nimistut, mille täituvus kokku on 4108 isikut
(siin ja edaspidi nimistute suurused ja nimistuid puudutav info 1. juuni 2017. aasta seisuga).
Seega, eraldiseisvalt Loo alevik piirkondlikuks tõmbekeskuseks ei kvalifitseeruks ning peaks
geograafilist paiknemist ja inimeste liikumist Tallinna suunal arvestades tegema koostööd
Tallinna teeninduspiirkonna perearstidega.
Keila teeninduspiirkonnas on kaheksa perearsti nimistut, mille täituvus on 14 838 isikut.
Lisaks on Paldiski linnas kaks nimistut, mille täituvus on 2949 isikut. Arvestades Keila linna ja
valla teeninduspiirkonna perearstide tegevuskohtade asukohti ja nende seisukorda, Keila
geograafilist paiknemist ja seotust kohalike tõmbekeskustega, on Keilasse kindlasti vaja
kaasaegset esmatasandi tervisekeskust.
Maardus osutatakse üldarstiabi üheksa nimistuga perearsti poolt 14 639 isikule. Kõik
teenuseosutajad on koondunud Kallavere haigla ruumidesse.
Kuusalu valla teeninduspiirkonnas on kaks perearsti nimistut, mille täituvus kokku on 3377
isikut. Geograafilist asukohta ja ümberkaudsete perearstide teeninduspiirkondi arvestades ei
kvalifitseeruks Kuusalu piirkondlikuks tõmbekeskuseks.
Esimese taotlusvooru tulemusena Hiiu maakonda tervisekeskust ei rajata. Hiiumaal on kuus
perearsti nimistut, millest kolm on alla piirsuuruse (st nimistute täituvus alla 1200). Tegemist
on Käina ja Emmaste valla perearstide nimistutega. Haldusreformi tulemusena
moodustatakse Hiiu maakonnas tervet maakonda hõlmav omavalitsusüksus. Arvestades
geograafilist eripära, perearstide vanust, nimistute täituvust ja nende kahanevat tendentsi,
peaks tervishoiukorralduslikult Hiiumaal olema maakonnakeskuses asuv esmatasandi
4
tervisekeskus, mis kataks ära terve maakonna teenusevajaduse, ja teine tegevuskoht Käina
alevikus.
Jõgeva maakonda rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi
tervisekeskused piirkondlikesse tõmbekeskustesse Mustvees ja Põltsamaal. Kohalikest
tõmbekeskustest tehakse investeeringuid Puurmanis, mis on seotud Põltsamaa esmatasandi
tervisekeskusega. Maakonnakeskusest Jõgeva linnast taotlust ei esitatud.
Tervishoiukorralduslikult ja geograafilist paiknemist arvestades on maakonnakeskusesse
esmatasandi tervisekeskust vaja. Jõgeva linna ja valla teeninduspiirkonnas osutatakse
üldarstiabi seitsme perearsti nimistu patsientidele (10 775 isikut). Kohalikest
tõmbekeskustest on Jõgeva maakonnas katmata Palamuse ja Tabivere, kus üldarstiabi
osutatakse vastavalt 1371 ja 1430 isikule.
Esimese taotlusvooru tulemusena luuakse Võru maakonnas esmatasandi tervisekeskus
Antslasse, kuhu koonduvad kolme nimistu perearstid. Võru maakonnas on kokku 21
perearsti nimistut, kus üldarstiabi osutatakse 33 136 isikule, seega ei kata Antslasse rajatav
piirkondlik tõmbekeskus kogu maakonna teenusevajadust. Lisaks piirkondlikule
tõmbekeskusele Võru linnas on vajadus rajada ka kohalikud tõmbekeskused Vastseliinas,
Rõuges ja Mõnistes või Varstus.
Pärnu maakonnas luuakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskus
maakonnakeskusesse. Lisaks Pärnu linna teeninduspiirkonna perearstidele koonduvad
rajatavasse tervisekeskusesse ka Lihula ja Hanila valla, Kihnu saare ja Surju valla
teeninduspiirkonnaga perearstid. Kohalikest tõmbekeskustest on Pärnu maakonnas katmata
Audru, Häädemeeste ja Pärnu-Jaagupi. RAKE uuringu kohaselt võiks Pärnu-Jaagupi olla ka
eraldiseisev tervisekeskus, kuid Terviseameti hinnangul ei oleks see tervishoiukorralduslikult,
arvestades nimistute täituvust, jätkusuutlik ning Halinga vald peaks seotud olema Pärnu
tervisekeskusega. Halinga valla teeninduspiirkonnas on kolm perearsti, kes osutavad
üldarstiabi 3835 isikule. Seega ei kvalifitseeruks Pärnu-Jaagupi eraldiseisvana esmatasandi
tervisekeskuseks.
Haldusreformi tulemusena hakkab Tõstamaa kuuluma Pärnu maakonna koosseisu.
Tõstamaa alevik on määruse lisa 1 järgi kohalik tõmbekeskus.
Esimese taotlusvooru tulemusena ei planeerita esmatasandi tervisekeskuseid piirkondlikesse
tõmbekeskustesse Vändras, Sindis/Paikusel ja Kilingi-Nõmmel. Kilingi-Nõmmel, Saarde valla
teeninduspiirkonnas, osutatakse teenust kahe nimistu 3150 patsientidele. Lisaks on Saarde
vallas veel üks nimistu, kus teenust osutatakse 1568 isikule, sh on perearsti
teeninduspiirkonnaks ka Häädemeeste vald. Vändras oleks tervishoiukorralduslikult,
arvestades teeninduspiirkonna perearste ja nende nimistute suurust, võimalik rajada
piirkondlik tõmbekeskus. Nelja perearsti nimistu täituvus on 5777 isikut.
Saare maakonnas rajatakse Kuressaare haiglaga samas taristus esmatasandi
tervisekeskus, kuhu koondub 12 perearsti ja millel on teine tegevuskoht Leisis. Orissaarest,
mis määruse lisa 1 järgi võib samuti olla piirkondlik tõmbekeskus, esimeses taotlusvoorus
taotlust ei esitatud. Orissaare on geograafilist ja kohapealset olukorda ning teenusevajadust
arvestades erandlik. Orissaare teeninduspiirkonnas, mis hõlmab ka Laimjala ja Pöide valda,
osutatakse üldarstiabi ühe nimistuga perearsti poolt 2525 isikule. Ümberkaudse
teeninduspiirkonnaga perearstid, v.a Muhu saar, on koondunud esimese taotlusvooru
tulemusena Kuressaarde rajatavasse esmatasandi tervisekeskusesse.
Lääne-Viru maakonda rajatakse tervisekeskused Kadrinasse, Rakverre, Väike-Maarjasse ja
Tapale. RAKE uuringu kohaselt peaks Väike-Maarja tervisekeskuse teeninduspiirkond
moodustuma lisaks Väike-Maarja vallale ka Tamsalu ja Rakke vallast. Esimese taotlusvooru
tulemusena on Väike-Maarja tervisekeskusesse koondunud lisaks Väike-Maarja ja Tamsalu
5
perearstidele ka Laekvere perearst, mille tulemusena planeeritakse tervisekeskuse teised
tegevuskohad ka Tamsalusse ja Laekverre. Rakke valla elanikele hakkavad
tervishoiuteenuseid osutama Järva maakonnas Koeru esmatasandi tervisekeskusesse
koonduvad teenuseosutajad, sest juba praegu on Rakke valla teeninduspiirkonna nimistu
seotud Koeru teeninduspiirkonnaga. Maakonnakeskusesse ehk Rakverre rajatav
tervisekeskus teisi tegevuskohti ei planeerinud, üldarstiabi planeeritakse osutama hakata
kümne nimistu patsientidele.
Lääne-Viru maakonnas on esimese taotlusvooru tulemusena katmata Kunda linn ja Vinni
alevik, mis võiksid alternatiivina olla Rakveres asuva tervisekeskuse teised tegevuskohad.
Kunda võib tervishoiukorralduslikult olla ka iseseisev piirkondlik tõmbekeskus, kui lisaks
kahele Kunda teeninduspiirkonna perearstile koonduks sinna ka Rägavere valla perearst.
Sellisel juhul täidetakse määruses sätestatud kvalifitseerimistingimus, et kolm perearsti
osutavad üldarstiabi vähemalt 4500 isikule (Kunda ja Rägavere nimistute täituvus kokku
4770 isikut). Lisaks on piirkondliku tõmbekeskusena katmata ka Võsu, mis haldusreformi
tulemusena hakkab kuuluma Haljala valda. Võsu teeninduspiirkonnaga perearsti nimistu
täituvus on 1051 isikut.
Ida-Viru maakonda rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena kaheksa esmatasandi
tervisekeskust viide piirkondlikku tõmbekeskusesse. Maakonnakeskusesse Jõhvi
planeeritakse esmatasandi tervisekeskus üheksale perearstile, mille teine tegevuskoht asub
Toilas. Kohtla-Järvele luuakse kaks tervisekeskust, Ahtme ja Järve linnaosadesse, mis
tervishoiukorralduslikult katab ära kogu piirkonna teenusevajaduse. Kaks tervisekeskust
rajatakse ka Sillamäele ja Narva. Kiviõli linna planeeritakse üks tervisekeskus viiele perearsti
nimistule.
Kohalikest tõmbekeskustest ei planeerita esimese taotlusvooru tulemusena investeeringuid
Aserisse, Avinurme, Iisakusse ega Narva-Jõesuusse. Avinurme teeninduspiirkonna nimistu
on liidetud Mustvee teeninduspiirkonna perearsti nimistuga, kes hakkab teenust osutama
Mustvee esmatasandi tervisekeskuses.
RAKE uuringu kohaselt on Järva maakonnas teenusevajaduse mõttes optimaalne
planeerida kolm esmatasandi tervisekeskust vastavalt Paide linna, Türile ja Koeru alevikku,
kuhu esimese taotlusvooru tulemusena ka esmatasandi tervisekeskused rajatakse. Järva
maakonnas ei ole esmatasandi tervisekeskusesse koondunud viie nimistu perearstid, kellest
kolm perearsti pakuvad teenust ühise üldarstiabi osutava äriühingu kaudu Paide linna ning
Paide, Albu ja Ambla valla patsientidele.
Põlva maakonda luuakse esimese taotlusvooru tulemusena kaks esmatasandi
tervisekeskust – maakonnakeskusesse Põlvas ning Räpinasse, kus investeeringuid tehakse
ka Värskas asuvas tervisekeskuse teises tegevuskohas. Tervisekeskusesse on koondunud
17 maakonna perearstist 14. Kohalikest tõmbekeskustest on katmata Kanepi alevik.
Valga maakonnas rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi
tervisekeskused kolme piirkondlikku tõmbekeskusesse – maakonnakeskusesse Valga linna,
Tõrva ja Otepääle. Tervishoiukorralduslikult on terve maakonna teenusevajadus kaetud,
olgugi et Puka alevikus kui kohalikus tõmbekeskuses investeeringuid ei planeeritud.
Viljandi maakonnas rajatakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi
tervisekeskused samuti kolme piirkondlikku tõmbekeskusesse – maakonnakeskusesse
Viljandi linna, Abja-Paluojasse ja Suure-Jaani. Abja-Paluoja esmatasandi tervisekeskus
planeerib tervisekeskuse teisi tegevuskohti kohalikes tõmbekeskustes Mõisakülas ja Karksi-
Nuias, tervisekeskusesse on koondunud viis perearsti nimistut. Suure-Jaani esmatasandi
tervisekeskusesse koondunud perearstid plaanivad jätkata vastuvõttude tegemist ka Kõpus,
Vastsemõisas, Olustveres, Võhmas, Kõos ja Viljandi linnas, tervisekeskusesse on
6
koondunud samuti viis perearsti nimistut. Viljandi esmatasandi tervisekeskuse moodustavad
14 perearsti, kes osutavad üldsarstiabi 24 554 isikule.
Rapla maakonnas on RAKE uuringu kohaselt teenusevajadust arvestades vajadus kolme
piirkondliku tõmbekeskuse rajamiseks maakonnakeskusesse Raplasse, Kohilasse ja
Märjamaale. Esimese taotlusvooru tulemusena on kõik maakonna perearstid esmatasandi
tervisekeskusesse koondunud.
Lääne maakonda luuakse esimese taotlusvooru tulemusena esmatasandi tervisekeskused
Haapsalu linna ja Lihulasse. Geograafilist paiknemist arvestades on RAKE uuringu kohaselt
kohalikuks tõmbekeskuseks Risti alevik Lääne-Nigula vallas, mille perearst koondub
Haapsalu esmatasandi tervisekeskusesse. Haapsalu esmatasandi tervisekeskus on
planeeritud kuuele perearstile. Lihula esmatasandi tervisekeskuse moodustavad Lihula,
Koonga, Tõstamaa ja Varbla valla teeninduspiirkonnaga kolm perearsti. Haldusreformi
tagajärjel hakkab Tõstamaa kuuluma Pärnu maakonna koosseisu. Tõstamaa puhul on
tegemist kohaliku tõmbekeskusega.
Tartu maakonnas on tervishoiukorralduslikult ja RAKE uuringule tuginedes vajadus
esmatasandi tervisekeskuste järele Tartu linnas, Alatskivil ja Elvas. Esimese taotlusvooru
tulemusena nimetatud piirkondlikesse tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskused ka
rajatakse, sealjuures luuakse Tartu linna kolm esmatasandi terviskeskust. Elvasse
planeeritakse esmatasandi tervisekeskust üheksale perearsti nimistule. Kohalikeks
tõmbekeskusteks on Kambja, Nõo, Puhja, Rõngu ja Võnnu alevik, kuid esimese taotlusvooru
tulemusena sinna investeeringuid ei planeeritud.
Lõikes 9 on defineeritud tervisekeskuse teeninduspiirkond, mis määruse tähenduses on
tervisekeskusesse koondunud tervishoiuteenuse osutajate teeninduspiirkonnad kokku
arvestatult. Tervisekeskuse teeninduspiirkonna mõiste ei oma juriidilist tähendust ja sellel
puudub väljaspool käesolevat määrust õiguslik tagajärg.
Esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonnaks loetakse esmatasandi tervisekeskusesse
koonduvate perearstide teeninduspiirkondade summat, olgugi et esmatasandi
tervisekeskuses osutatakse teisi kohustuslikke põhiteenuseid ka perearstinimistu välistele
inimestele.
Maakondliku tervisekeskuse teeninduspiirkond on reguleeritud haiglavõrgu arengukava
haigla funktsionaalse arengukava I etapis. Geograafiliselt on haiglavõrgu arengukava haiglad
jaotatud nii, et igas maakonnas on vähemalt üks haigla. Sellest tulenevalt on haiglavõrgu
arengukava haiglate teeninduspiirkonnaks üldjuhul kogu maakond, samas osutatakse teatud
erialadel teenust ka laiemale piirkonnale.
Määruse § 3 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise
eesmärk on tervisekeskuste kaasaegse infrastruktuuri loomine, misjärel suureneb
kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, mis tagab tööhõives püsimise ja tööhõivesse
naasmise. Meetme tegevusest toetatakse esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse
infrastruktuuri projektide elluviimist, mille tulemusena luuakse taristu mitmekülgsete
tervishoiuteenuste osutamiseks.
Lõige 2 sätestab, et toetuse andmise tulemuse väljundinäitajateks on vähemalt 35
esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaigla.
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla on määruse mõistes
maakondlik tervisekeskus.
7
Kaasajastatud üldhaigla võrgustamine esmatasandi tervishoiuga tähendab seda, et
esmatasandi tervisekeskusega samas taristus ehitatakse haiglavõrgu arengukava üldhaigla.
Võrgustumise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse osutajate ja haigla
vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena
soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumide,
meditsiiniseadmete, labori jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on
eesmärk parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel.
Määruse § 4 nimetab meetme RA ja RÜ. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a
korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“
on tervishoiu infrastruktuuri projektide RA Sotsiaalministeerium ja RÜ
Rahandusministeerium.
Määruse § 5 sätestab vaiete menetleja. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ
otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaided vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude
abikõlblikkus, meetme tegevuse abikõlblikkuse periood, toetuse osakaal abikõlblikest
kuludest ja piirsumma ning riigiabiga seonduv.
Määruse § 6 punkti 1 kohaselt toetatakse üldarstiabi, ambulatoorse iseseisva õendusabi
vähemalt koduõendusteenusena, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja füsioteraapia;
psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenuse ja sotsiaalnõustamise ning
haiglavõrgu arengukava haigla ambulatoorse eriarstiabi; proteeside, ortopeediliste ja muude
abivahendite andmise teenuse ning rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks loodava
tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist.
Üldarstiabi ruumidest on abikõlblikud teenuse osutamise ruumid perearstile ja -õele ning
protseduuriruumid. Abikõlblikud on ka nimistu juures töötava arsti (abiarsti) ruumid.
Lastearsti ehk pediaatri ruumid on mitteabikõlblikud.
Füsioteraapia raames kasutab füsioterapeut vastavalt vajadusele patsiendi raviks lisaks
võimlemisele, massaažile, mudaravile ja vannidele ka aparaatset füsioteraapiat (magnetravi,
elektriravi, laserravi, ultraheliravi, sooja- ja külmaravi). Tegemist on abikõlblike ruumidega.
Füsioteraapia basseinis (sh ka taastusraviteenusena) on mitteabikõlblik.
Imikute toitmise ruum, füsioteraapia kasutamiseks riietusruum jms on abikõlblikud, kui need
on teenuse osutamisega seotud.
Punkti 2 kohaselt toetatakse meetme tegevusest esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
kaasajastatud üldhaigla ehitamist. Esmatasandi tervishoiuga võrgustumine määruse
tähenduses on üldhaigla ehitamine esmatasandi tervisekeskusega samas taristus. Selle
tulemusena moodustatakse maakondlik tervisekeskus, kus osutatakse ambulatoorse ja
statsionaarse eriarstiabi kõrval ka määruse mõistes esmatasandi tervishoiuteenuseid.
Määruse § 7 sätestab kulude abikõlblikkuse. Arvestades meetme tegevuse ressursse ja
investeeringute vajadusi, toetatakse ainult projektide otseseid, mitte kaudseid kulusid, seega
tuleb vajaduse korral arvestada kulusid proportsionaalselt.
Kulude abikõlblikkuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“.
8
Lõikes 2 on esitatud määruse § 6 punktis 1 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude loetelu.
Abikõlblikud kulud on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja projekti
eesmärkide saavutamiseks.
Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside (v.a taotluse
koostamine, arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning
maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise kulud, samuti detailplaneeringu
koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud. Hoonestamata ja
hoonestatud maa ostuga seotud kuludest on abikõlblik (vastavalt ühendmääruse § 4 punktile
8) 10% projekti abikõlblikest kuludest. Abikõlblikud on projektijuhtimise, omanikujärelevalve,
projekteerimise, riigihangete tegemise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus-
ja rekonstrueerimiskulud. Abikõlblikud on ehitisse püsivalt paigaldatavad seadmed, mis on
ehituse osaks (nt lift, lambid, kraanikausid jms). Mööbel ei ole abikõlblik.
Teavitamisega seotud kulud on eelkõige objekti EL-märgistusega sildid ning tänu- ja
infotahvlid, samuti projektide avaürituste ja nurgakivi paigaldamistega seonduvate ürituste
kulud. Väliskeskkonna rajamise kulud on näiteks haljastuse ja parklate rajamise kulud.
Abikõlblikud on ka ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus püsivalt paigaldatavate
meditsiiniseadmete, mis on meditsiiniseadmete andmekogusse kantud, hankimine ja
paigaldamine.
Lõikes 3 on esitatud määruse § 6 punktis 2 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude loetelu.
Täiendusena § 7 lõikes 2 sätestatule on abikõlblik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi
osutamise ruumide ehitamine tingimusel, et HVA haigla funktsionaalse arengukava I etapp
on kinnitatud ja II etapp on tervise- ja tööministrile esitatud.
Funktsionaalse arengukava I etapp sisaldab haigla vastutuspiirkonda iseloomustavaid
andmeid (teeninduspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud
rahvastikunäitajad), osutatavate tervishoiuteenuste analüüsi (tervishoiuteenuste loetelu,
uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad) ning sellest tulenevalt
ambulatoorsete külastuste ja voodite vajaduse näitajaid erialade kaupa. Analüüsi
koostamisel tuleb arvestada tervishoiupoliitika arengusuundade ja vastutuspiirkonna
rahvastikunäitajate, viimaste aastate tervishoiustatistika ning tervishoiuteenuste osutamist
reguleerivate õigusaktidega. I etapp hõlmab ka tervishoiutöötajate vajaduse prognoosi.
Funktsionaalse arengukava II etapp koosneb HVA haigla ruumiprogrammist ja planeeritavast
ehituseelarvest, olles maakondliku tervisekeskuse ehitusprojekti koostamise aluseks.
Lõike 4 kohaselt on käibemaks projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et
vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud
käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning
käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse
käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise
põhimõtetest (KMS § 32).
KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema
maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks
kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.
Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik
ERFist finantseerimiseks, kui:
1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS § 19 ja 20 sätestatule;
2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16
sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille
sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule.
9
Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane
kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.
KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas
proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse
mahaarvamise segameetodit.
Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel
maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks
arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult.
Tervishoiuteenuste osutamine on KMS § 16 kohaselt maksuvaba käive, mille tarbeks
soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu ei saa arvestatud käibemaksust maha
arvata. Lisaks põhitegevusele osutavad tervisekeskused teenuseid, mis kuuluvad
käibemaksuga maksustamisele ja millelt arvestatud käibemaksust on haiglal õigus maha
arvata nende teenuste tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaks.
Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad
maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna
sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksust ning seda ei
ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel
ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu-
ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, siis on tehniliselt keerukas
kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga
mitteseotud arvetelt.
Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha
arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse
meetodi korral abikõlblikuks lugeda.
Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui
käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu
otsearvestuse meetodit.
Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse
arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga,
ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja
jaoks lõplik kulu.
Lõike 5 kohaselt on esmatasandi tervishoiu teisestest teenustest psühholoogilise nõustamise
või vaimse tervise õe teenus ja sotsiaalnõustamise ning toetavatest teenustest proteeside,
ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenuse (sh abivahendite ladu) ja
rehabilitatsiooni osutamiseks ruumide ehitamine ja rekonstrueerimine abikõlblik kuni 20%
ruumide pinna üldmahust.
Ambulatoorse eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine esmatasandi tervisekeskuses on
abikõlblik kuni 10% ruumide pinna üldmahust, kui ambulatoorne eriarstiabi on kinnitatud HVA
haigla funktsionaalse arengukava I etapiga ning tegu on Eesti Haigekassa geograafilise
kättesaadavuse põhimõtete kohaselt IV ehk maakondliku taseme ambulatoorse eriarstiabi
erialaga, milleks on: sisehaigused, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria,
otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia ja taastusravi.
Abikõlblikeks ruumideks on ambulatoorse eriarstiabi erialade vastuvõtukabinetid,
protseduuriruumid, IT-ruumid, serveriruumid, puhkeruumid patsientidele ja personalile,
riietusruumid patsientidele ja personalile (v.a saun), sekretäri kabinet. Siinkohal on oluline, et
10
toetuse saaja ise peab kindlaks tegema kas osutatakse abikõlblikku eriarstiabi või mitte.
Näiteks kas kardioloog on planeeritud sisehaiguste eriala ja ortopeed üldkirurgia eriala all või
mitte. EKG, koormustesti, röntgeni, ultraheli jms kabinetid on abikõlblikud, kui toetuse
saajaks on HVA haigla (tegemist on protseduuriruumidega). Kui ruume kasutavad ka
mitteabikõlblikud erialad, tuleb kasutada proportsiooni. Kui maksetaotluse esitamisel ei ole
toetuse saaja kui HVA haigla funktsionaalset arengukava kinnitatud, loetakse ambulatoorse
eriarstiabi ruumide ehitamine mitteabikõlblikuks.
Kui esmatasandi tervisekeskuse projekti toetuse taotlejaks / toetuse saajaks ei ole HVA
haigla, on ambulatoorse eriarstiabi osutamise ruumid mitteabikõlblikud, sh ka näiteks
röntgeni jms kabinetid või HVA haigla poolt osutatava ambulatoorse eriarstiabi
vastuvõturuumid.
Logopeedi kabinet on abikõlblik, kui teenuse osutamine toimub rehabilitatsiooniteenuse
raames, lastekaitsetöötaja kabinet on abikõlblik, kui teenust osutatakse sotsiaalnõustamise
kaudu.
Lõike 6 kohaselt on esmatasandi tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö
käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine
abikõlblik kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine
on vajalik esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks.
Piirang on arvestuslik. Abikõlblikud on üksnes esmatasandi tarbeks vajalikud kulud. Kui
meditsiiniseade on kasutusel nii esmatasandi kui eriarstiabi tarbeks, kasutatakse
proportsionaalset arvestust. Proportsiooni arvutamisel lähtutakse esmatasandi ja eriarstiabi
teenuseosutajate poolt suunatud isikute arvu suhtest meditsiiniseadme amortisatsiooni
perioodi alguses ja lõpus.
Lõike 7 kohaselt on maakondliku tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö
käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine
abikõlblik, kui nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi
osutamiseks.
Määruse § 8 lõige 1 sätestab meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Projekti
abikõlblikkuse periood on rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, mis jääb ajavahemikku
1. jaanuar 2014. a kuni 31. august 2023. a. Rakenduskava abikõlblikkuse periood lõpeb
2023. aasta detsembris. Meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on
planeeritud 31. august 2023, et tagada ajavaru ettenägematutel asjaoludel pikenenud
projektide lõpetamiseks rakenduskava abikõlblikkuse perioodil.
Lõige 2 sätestab, et enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks
võib taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema
abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014.
See tähendab, et enne taotluse rahuldamise otsust tehtud projekti ettevalmistamisega
seotud kulusid võib hüvitada tagantjärele alates 1. jaanuarist 2014. a juhul, kui projekti
taotlus rahuldatakse ja nende kulude hüvitamine on rahastamisotsuses ette nähtud. Kui
projekti taotlust ei rahuldata, siis projekti ettevalmistamise kulusid ei hüvitata.
Abikõlblikkuse varasem kuupäev 1. jaanuar 2014 taotluse esitamisest on tingitud
õiguspärasest ootusest. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna vastutavad isikud on
osalenud alates 2013. aastast rohkem kui 40 kohtumisel, millest on osa võtnud
maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, perearstide jt huvigruppide ja partnerite esindajad.
Nimetatud kohtumistel on informeeritud, et abikõlblikkuse perioodi algus on 2014. aasta 1.
jaanuar.
11
Määruse § 9 sätestab toetuse maksimaalse osakaalu, milleks on lõike 1 kohaselt 75%
abikõlblikest kuludest ja toetuse saaja omaosalus sellest tulenevalt vähemalt 25%.
Lõige 2 sätestab, et eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse suurim osakaal
abikõlblikest kuludest kinnitatakse investeeringute kavas. Toetuse saaja kohustuseks on
katta projekti kogumaksumuse ja toetuse vahe.
Lõikes 3 on reguleeritud abikõlblikest kuludest puhastulu mahaarvestamine vastavalt
ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud
puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette
kulude ja tulude analüüsi metoodika.
Lõike 4 kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne summa sätestatud määruse lisas 2.
Esmatasandi tervisekeskuse toetuse summa aluseks on tervisekeskusesse koonduvate
nimistute arv.
Esmatasandi tervisekeskuste toetuse maksimaalsed summad on koostatud arvestusliku
metoodika alusel vastavalt eeldatavale ruutmeetrite vajadusele eri suurusega
tervisekeskustes, võttes arvesse vastava tervisekeskuse nimistute, personali ja külastajate
eeldatavat keskmist arvu.
Eri suurusega tervisekeskuste toetuse maksimaalsete summade arvestuses on kasutatud
eeldatavat ruutmeetri ehituse hinda.
Iga perearsti juurde on arvestatud kahe pereõe töökoht, st kolme perearstiga keskuses
töötavad arvestuslikult kolm perearsti ja kuus pereõde. Igale perearstile ja -õele on
planeeritud omaette vastuvõtukabinet suurusega 16 m2. Vastavalt sotsiaalministri 29.
novembri 2001. a määrusele nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele
ja aparatuurile“ peab koos töötavatel perearstidel olema vähemalt üks protseduuriruum
kolme perearsti kohta suurusega 16 m2. Planeeritud on üks ämmaemanda vastuvõturuum
suurusega 16 m2, üks vaimse tervise õe ja üks sotsiaaltöötaja vastuvõturuum suurusega 16
m2.. Planeeritud on üks ruum koduõele suurusega 12 m2 arvestusega, et vajalik on arvutiga
töökoht ruumis, kuna ravitegevus toimub väljaspool tervisekeskust. Füsioteraapia
vastuvõtukabineti suurus on 16 m2, füsioteraapia grupiteraapia saali suurus on 20–55 m2,
lisaks riietus-/pesemisruum (10 m2). Juhataja kabinet on planeeritud suurusega 12 m2,
arvestades arvutiga töökohta ja nõupidamisvõimalust 2–3 inimesega. Nõupidamis- ja
koolitusruum on planeeritud kolme perearstiga keskuses (arvestusega kümme töötajat) 20
m2, s.o 1,1 m2 inimese kohta.
Lisaks on planeeritud üld- ja abiruumid. Tualettruume on planeeritud üheksa üheaegse
külastaja kohta vähemalt üks. Invatualettruumi suuruseks on planeeritud 5,5 m2 ja
tavatualettruumi suuruseks 1,5 m2, lähtudes Neufert´i planeerimissuunistest. Koristusruume
suurusega 2 m2 on planeeritud arvestusega vähemalt 15 kabineti kohta üks.
Garderoobi, fuajee (sh tuulekoda koos lapsevankrite, ratastooli hoidmise pinnavajadusega)
planeerimisel on arvestatud pinnavajadusega 20 inimesele 20 m2.
Ooteruumi (sh koridorid), registratuuriruumi planeerimisel on lähtutud kabinettide arvust ja
ooteruumi laiusest (arvestusega ratastoolis liikujatega) 2,1 m.
Abiruumidest on planeeritud üks serveriruum 4 m2, abivahendite ruum 8 m2,
desinfektsiooniruum portatiivsele autoklaavile 8 m2. Ventilatsiooniruumi pindalaks on
arvestatud 40 m2 kuni 760 m2 suuruse ala ventileerimiseks.
12
Maakondliku tervisekeskuse maksimaalse toetuse summa aluseks on paikkondlike
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava
koostamise projekti (PAIK) tulemuste arvestuslik ruumide vajadus, et väljatöötatud
teenusemudeleid parimal võimalikul viisil ellu viia.
Määruse § 10 käsitleb riigiabi temaatikat. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa
Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.
Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa
Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele
avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ tingimusi. Selle otsuse
alusel antud riigiabi puhul ei ole vaja teavitada Euroopa Komisjoni toetuse andmisest ning
seega ei kohaldu neile ka konkurentsiseaduse § 301 lõige 21.
Tervisekeskuste meetme tegevuse kohta on esitatud riigiabi hindamiseks Euroopa
Komisjonile eelteatis (nr SA.45067 primary healthcare centers), mille kohaselt on
Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust
ega konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik mõju.
Määruse 3. peatükk reguleerib taotlemist ja on jagatud kolmeks jaoks.
Määruse 3. peatüki 1. jagu kehtestab nõuded taotlusele ja taotlejale ning sätestab taotluse
esitamise ja menetluse korra.
Määruse § 11 reguleerib taotluse esitamise korda. Lõike 1 kohaselt esitab RA RÜ-le info
taotlusvooru kavandatava aja kohta ning taotlusvooru eelarve määruse §-s 6 nimetatud
toetatavate tegevuste kaupa.
Lõikest 2 tulenevalt teavitab RA investeeringute kava koostamise algatamisest vähemalt ühe
üleriigilise päevalehe ja RA veebilehe kaudu.
Lõike 3 kohaselt esitavad taotlejad 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise
algatamisest struktuuritoetuse registri kaudu taotluse, mis sisaldab informatsiooni
kavandatava projekti kohta. Struktuuritoetuse registrisse lisatakse projekti finantsanalüüs ja
selle seletuskiri, projekti arengukava ja riskianalüüs ning taotleja ja teenuseosutajate vahel
sõlmitud eellepingud. Kui taotleja ei finantseeri projekti omafinantseeringut täies ulatuses
oma eelarvelistest vahenditest, tuleb taotluse juurde lisada ka krediidiasutuse, erainvestorite
vms väljastatud kinnitus projekti finantseerimise kohta. Määruse § 6 punktis 1 nimetatud
tegevuse elluviimiseks koostatakse arengukava RA etteantud vormi alusel. Määruse § 6
punktis 2 nimetatud tegevuse taotlus esitatakse koos HVA haigla funktsionaalse arengukava
I etapiga, mis on tervise- ja tööministri kinnitatud, ja II etapiga, mis peab olema tervise- ja
tööministrile esitatud. Esitatav projekti riskianalüüs peab hõlmama majandus- ja finantsriske,
planeerimis- ja juhtimisriske, tehnilisi riske, juriidilisi riske ja teenuse osutamisega seotud
riske (sh personaliriski).
Lõige 4 sätestab sõlmitud eellepingute esitamise kohustuse vähemalt 2/3 ulatuses nende
teenuste osutamiseks vähemalt kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta.
Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab olema kaetud üldarstiabi osutamine
vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue nimistuga
perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus,
13
Narvas või Kohtla-Järvel. Nimetatud nõue on vajalik, et tagada maksimaalselt esmatasandi
tervisekeskuses planeeritud teenuste osutamine selle valmimise järel ning sellega
investeeringu otstarbekohane ja sihipärane kasutamine. Üldarstiabi on esmatasandi
tervisekeskuse tervishoiuteenuste hulgas prioriteet.
Lõikest 5 tulenevalt lähtutakse taotluse esitamisel struktuuritoetuse registri andmeväljadest.
Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse
taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
Määruse § 12 sätestab nõuded taotlejale.
Lõike 1 kohaselt peab esmatasandi tervisekeskuse puhul olema taotlejaks kas kohaliku
omavalitsuse üksus, üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, haiglavõrgu arengukava haigla
eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja või eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega
koos samas taristus või kellele kuuluvas taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja.
Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja saab olla kas nimistuga perearst või kohalik
omavalitsus.
Haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli
2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/830528?leiaKehtiv
Eriarstiabi osutamise tegevusloa omajale, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas
taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi tegevusloa omaja, peab eriarstiabi osutamise
tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Üldarstiabi osutamise tegevusloa
omajale peab tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2016. Eriarstiabi
osutamise tegevusloa omaja ei tohi eespool nimetatud tingimuste täitmisel toetust taotleda
tegevusloal märgitud tegevuskoha asukohast erinevas haldusüksuses (näiteks: kui eriarstiabi
osutamise tegevusloa omajaga samas taristus osutatakse üldarstiabi Tallinna linnas, ei tohi
eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja toetust taotleda Pärnusse esmatasandi
tervisekeskuse rajamiseks).
Lõige 2 sätestab, et maakondliku tervisekeskuse puhul võib taotlejaks olla ainult SA Viljandi
Haigla.
Viljandi Haigla on riigile kuuluv haiglavõrgu arengukava üldhaigla, kus Sotsiaalministeerium
viib koostöös Viljandi haiglaga läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise
eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK). Projekti eesmärk
on koostöö parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande vahel ning
ülesanne on välja töötada Viljandi maakonna näitel uus paikkondliku tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste osutamise mudel. PAIK projekti ajendiks oli Eesti Haigekassa poolt 2015.
aastal tellitud Maailmapanga uuring, mille tulemusena selgus, et tervishoiu- ja
sotsiaalteenused ei ole Eestis omavahel integreeritud. PAIK projekt on aluseks paikkondlike
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojektile (PAI), mille käigus
keskendutakse väljatöötatud lahenduste katsetamisele valitud sihtrühmade seas.
Maakondliku tervisekeskuse eesmärk on rajada Viljandi kesklinna kaasaegne ja
patsiendikeskne esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud üldhaigla, mis on
funktsionaalselt integreeritud meetme esimese taotlusvooru tulemusena planeeritava
esmatasandi tervisekeskusega ja kus paikneb sisehaiguste, üldkirurgia ja sünnitusabi
osakond ning toimub patsientide ööpäevaringne vastuvõtt erakorralise meditsiini osakonnas.
Ambulatoorselt planeeritakse Viljandi Haiglas vastuvõtt vähemalt sisehaiguste, üldkirurgia,
günekoloogia, dermatoveneroloogia, otorinolarüngoloogia, psühhiaatria ja taastusravi
erialadel ning vastavalt vajadusele ka teistel erialadel (haigla personaliseeritus vajalike
erialaarstidega tagatakse koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga). Selle tulemusel tagatakse
14
Viljandi maakonna ja selle lähiümbruse elanikele kaasaegne elukoha lähedane
tervishoiuteenus, mis on oluline noorte inimeste jäämiseks ja liikumiseks Viljandi maakonda,
sealhulgas säilib sünnitusabi kättesaadavus kohapeal, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse
laste sündi toetava keskkonna loomise eesmärgiga. Diagnostilist teenistust (labor ja
radioloogia) planeeritakse jagada esmatasandi tervisekeskusesse koondunud
teenuseosutajatega (ennekõike perearstid) ning teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
pakkujatega.
Lõige 4 reguleerib taotleja kohustusi ja taotlejale sätestatuid nõudeid. Taotleja peab vastama
STS § 21 lõikes 2 ning taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
Taotleja on kohustatud täitma ka teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama RÜ-le
infot, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
Määruse § 13 sätestab nõuded taotlusele.
Lõikest 1 Planeeritud tegevused peavad vastama määruse § 6 punktis 1 või 2 nimetatud
toetatavate tegevuste elluviimiseks, sh peab taotlusest selguma, et projekti ei ole võimalik
toetuseta ellu viia.
Lõike 2 kohaselt peab taotlus sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2
sätestatud kinnitusi.
Lõige 3 nimetab esmatasandi tervisekeskuse projektile sätestatud nõuded lisaks § 13 lõikes
1 sätestatule. Projekt peab olema vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja
rahvatervise arengukava rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks. Esmatasandi
tervisekeskuste puhul on oluline, et taotluses esitatud ning ehitatavad ja/või
rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud
nõuetega.
Lõikes 4 on sätestatud nõuded maakondliku tervisekeskuse projektile. Projekt peab olema
vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti
rakendamise kava koostamise projekti (PAIK projekt) tulemuste elluviimiseks. Maakondlikku
tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega. Planeeritavate ruumide
vastavust kontrollitakse tervise- ja tööministrile esitatud HVA haigla funktsionaalse
arengukava II etapi põhjal.
Lõige 5 reguleerib taotleja kohustuse esitada teave juhul, kui taotleja on projektile või osale
projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
Määruse § 14 reguleerib taotluste menetlemise korda.
Määruse § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Lõikest 1 tulenevalt
kontrollib RA kas määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekti taotluses esitatud nimistuga
perearstide loetelu kattub teistes projektides esitatuga (kontroll tehakse Terviseameti
registris kajastuva info põhjal, kontrollides nimistu numbrit). RA kontrollib kas esitatud
arengukava, riskianalüüs ja eellepingud nende teenuste osutamiseks, mida taotleja ise ei
osuta, on sõlmitud vastavalt nõuetele, sh kas taotleja poolt juriidiliste isikutega sõlmitud
eellepingutega on kaetud vähemalt 2/3 ulatuses planeeritavaid teenuseid. Lisaks kontrollib
RA taotleja vastavust määruse § 12 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.
Lõike 2 kohaselt kontrollib RÜ esitatud taotluste vastavust taotluste menetlemise määruse §-
des 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Samuti kontrollib RÜ kas esitatud finantsanalüüs ja selle
seletuskiri vastavad etteantud tingimustele. RÜ kontrollib ka projekti raames esmatasandi ja
15
maakondlikku tervisekeskusesse planeeritavate ruumide nõuetele vastavust ja ruumide
abikõlblikkust vastavalt määruses sätestatud nõuetele. RÜ reguleerib vajaduse korral
kontrolli täpsemad tegevused oma protseduurireeglitega.
Lõige 3 reguleerib taotluses tuvastatud puudustest teavitamise korda.
Lõige 4 sätestab RA ja RÜ õiguse nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi ja lisadokumente, sh
vajaduse korral esitatud taotluse täiendamist või muutmist.
Lõikest 5 tulenevalt ei hinnata taotlust juhul, kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud
tähtaja jooksul.
Lõigetes 6 ja 7 on reguleeritud millistel alustel tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele
vastavaks.
Lõikes 8 on esitatud asjaolud, mille alusel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Määruse § 16 sätestab projekti kvalifitseerimistingimused. Projekti peab olema võimalik ellu
viia abikõlblikkuse perioodil. Lõige 1 nimetab esmatasandi tervisekeskuse
kvalifitseerimistingimused vastavalt määruse § 3 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1 ning § 6
punktile 1. Projekt peab olema vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA
rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks. Esmatasandi tervisekeskuste puhul on oluline, et
taotluses esitatud ja tervisekeskusesse ehitatavad ruumid on vastavuses tervisekeskuse
ruumide juhendis sätestatud nõuetega.
Lõikes 2 on sätestatud maakondliku tervisekeskuse kvalifitseerimistingimused vastavalt
määruse § 3 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 2 ning § 6 punktile 2. Projekt peab olema vajalik
paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti
rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks. Maakondlikku esmatasandi
tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega.
Lõige 3 reguleerib, et juhul, kui projekt ei vasta ühele § 16 lõikes 1 või 2 nimetatud
kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei
arvata.
Lõike 4 kohaselt teeb RÜ kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta taotluse rahuldamata jätmise
otsuse ja teavitab sellest taotlejat 20 tööpäeva jooksul.
Määruse 3. peatüki 2. jagu sätestab investeeringute kava olemuse, selle koostamise ja
muutmise korra ning projekti kvalifitseerimistingimused koos valikukriteeriumite, -metoodika
ja -komisjoni moodustamisega.
Tulenevalt STS §-st 15 antakse meetmest toetust investeeringute kava alusel. Nõuded
investeeringute kavale on sätestatud STS § 15 lõikes 2.
Määruse § 17 kohaselt koosneb investeeringute kava projektide nimekirjast.
Määruse § 18 kohaselt moodustab RA investeeringute kava koostamiseks üheksaliikmelise
valikukomisjoni.
Lõige 1 sätestab valikukomisjoni liikmed. Komisjoni kuuluvad hindajatena kolm
Sotsiaalministeeriumi esindajat, üks Terviseameti esindaja, kaks Rahandusministeeriumi
esindajat, kaks tervishoiukõrgkoolide ning üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindaja.
Valikukomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja.
16
Lõike 2 kohaselt peavad valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid vastama STS § 21
lõikes 4 nimetatud nõuetele.
Lõige 3 sätestab valikukomisjoni koosoleku korraldamise aja.
Määruse § 19 reguleerib projekti valikukriteeriumeid, valikumetoodikat ja investeeringute
kava koostamist.
Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projektide vastavust valikukriteeriumitele, mis
tuginevad valdkondliku rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna
üldistele valikukriteeriumitele. Esitatud taotlusi hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse nr 1303/2013 artiklis 47 nimetatud seirekomisjoni heakskiidetud valikukriteeriumite
alusel.
Määruse lisades 3 ja 4 kajastuval hindamislehel on üldised valikukriteeriumid jaotatud viieks
üldkriteeriumite rühmaks:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (esmatasandi tervisekeskusel 30%
ja maakondlikul tervisekeskusel 25% koondhindest);
2) projekti põhjendatus (esmatasandi tervisekeskusel 25% ja maakondlikul
tervisekeskusel 30% koondhindest);
3) projekti kuluefektiivsus (esmatasandi tervisekeskusel 15% ja maakondlikul
tervisekeskusel 20% koondhindest);
4) toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (nii esmatasandi kui maakondlikul
tervisekeskusel 15% koondhindest);
5) projekti mõju läbivatele teemadele (esmatasandi tervisekeskusel 15% ja maakondlikul
tervisekeskusel 10% koondhindest).
Kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele” puhul võetakse arvesse
meetme eesmärki tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives
püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Meetme eesmärgi täitmiseks on kavandatud kaks
tegevust: haiglavõrgu pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kaasajastamine.
Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse
ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste
ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Seda trendi arvestades pole
esmatasandi arstiabi piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi
tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab
tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust.
Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld-
ja kohalike haiglate võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga
töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuste osutamine kõikidel arstlikel erialadel.
Tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise jätkamine on möödapääsmatu jätkusuutlikkuse
tagamiseks ning vajalik koostöö parandamiseks terviseasutuste vahel.
Vabariigi Valitsuse 31. augustil 2017. a kinnitatud perioodi 2014–2020 rakenduskava
kohaselt investeeritakse esmatasandi tervisekeskuste taristusse ja ühe esmatasandi
tervishoiuga võrgustunud kaasaajastatud üldhaigla taristusse.
Esmatasandi tervisekeskuse taristusse investeerimise tulemusel on võimalik pikendada
esmatasandi tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamist,
kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda
mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut, mistõttu väheneb surve eriarstiabile.
Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse
kättesaadavuse esmatasandil ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse
17
kasvule. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on
eriarstiabi tõhusam pakkumine.
Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla taristusse investeerimise
eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi, eriarstiabi, haigla ja sotsiaalhoolekande
vahel, mille tulemusena töötatakse Viljandi maakonna näitel välja uus paikkondliku
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise mudel.
Hinnatakse projekti mõju teenuste paremale kättesaadavusele tervisekeskuses ning
esmatasandi tervisekeskuses toimuvate vastuvõttude ja visiitide arvu kasvule, samuti
teenuste mitmekesisust maakondlikus tervisekeskuses.
Hinnatakse ka mõju teenuste kvaliteedile, killustatuse vähendamisele, mitmekesisusele ja
seostatusele.
Hinnatakse projekti kestlikkust ja kooskõla tervishoiu jm arengusuundadega ja
demograafiliste trendidega. Hinnatakse, kas projekt on sisult ja ajastuselt sobiv ning
asjakohastele uuringutele ja põhjendatud vajadustele tuginev. Esmatasandi tervisekeskuse
projekti koostamisel tuleb arvestada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskuse RAKE projekti aruandega „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise
kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse
korralduse mudeli loomine (2013–2014)“. Samuti arvestatakse tervisekeskuse vastavust
Eesti tervishoiu arengusuundadele aastani 2020. Lähtuda tuleb ka tervishoiuteenuste
korraldamise seadusest jt tervishoiu õigusaktidest, sotsiaalhoolekande seadusest,
lastekaitseseadusest, rahvastiku tervise arengukavast, Eesti Haigekassa eriarstiabi
geograafilise kättesaadavuse kriteeriumitest; esmatasandi tervisekeskuste projektid peavad
arvestama ka esmatasandi tervishoiu arengukava 2009–2015 ja peremeditsiini
arengukavaga.
Hinnatakse projekti mõju tervisekeskuse ja teenuste juurdepääsule, hinnatakse kas
ühistranspordi korraldus on kooskõlas tervisekeskuse lahtiolekuaegadega ja kas rajatavas
tervisekeskuses on ligipääs tagatud universaalse disaini põhimõtetest lähtuvalt.
Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse projekti vajalikkusest. Hinnatakse, kas
tervisekeskuse projekt loob tingimused osutatavate teenuste kvaliteedi paranemiseks.
Hinnatakse esmatasandi tervisekeskuse funktsionaalse ruumiprogrammi vastavust tervise- ja
tööministri käskkirjaga 163 kehtestatud ruuminõuetele ja maakondliku tervisekeskuse
ruumiprogrammi optimaalsust. Samuti hinnatakse projekti mõju teenuste osutamise
tingimuste parandamisele ning paremate tingimuste loomiseks patsientidele. Lisaks
hinnatakse projekti tegevuste ajakava realistlikkust ja põhjendatust ning vastavust sihtrühma
vajadustele.
Projekti vajaduspõhisuse all hinnatakse tervisekeskuse vastavust sihtrühma vajadustele,
hinnatakse kas rajatavas esmatasandi tervisekeskuses on kavas tagada täiendav
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kas maakondlikus tervisekeskuses planeeritakse tagada
PAIK projekti tulemusena välja töötatud teenusemudelite elluviimine.
Projekti mõju elanikkonnale hindamisel arvestatakse teenindatavate elanike arvu ja
teeninduspiirkonna suurust. Esmatasandi tervisekeskuse projektides hinnatakse elanike arvu
tervisekeskusesse koonduvate perearsti nimistute täituvuse põhjal ja tervisekeskuse
teeninduspiirkonna suurust lähtuvalt koondunud perearstide teeninduspiirkondade summast.
Projekti kuluefektiivsuse all hinnatakse projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsust, sh
projekti omafinantseeringu suuruse osakaalu. Esmatasandi tervisekeskuste puhul hinnatakse
kuluefektiivsust väljendatuna planeeritud abikõlblike kulude ja väljundi suhtena. Maakondliku
18
tervisekeskuse projektide puhul hinnatakse kas ehitamisega saavutatakse üldhaigla
statsionaarse eriarstiabi pinna oluline optimeerimine.
Hinnatakse projekti finantsanalüüsi kvaliteeti ja toetuse vajalikkust, tuginedes projekti
finantsanalüüsile. Projekti on võimalik ellu viia toetuseta, kui investeeringuga seotud tulude
puhasnüüdisväärtus on investeeringukulu puhasnüüdisväärtusega võrdne või sellest suurem.
Tulutoovate projektide puhul tuleb hinnata projektiga seotud tulusid. Hinnatakse projekti
rahalist kasumlikkust ilma fondide toetuseta ehk toetuse vajadust. Aluseks on projekti
finantsanalüüs, mis hõlmab projektiga seotud tulude ja kulude analüüsi diskonteeritud
rahavoogude meetodil.
Lisaks hinnatakse esmatasandi tervisekeskuse projektide puhul dubleeriva taristu vältimist
ning maakondliku tervisekeskuse projektiga dubleerivate ruumide vältimist ja optimaalset
ruumikasutust.
Hinnates toetuse taotleja suutlikkust projekti edukalt ellu viia arvestatakse toetuse taotleja
ja projektimeeskonna kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi
eeldusi projekti kavandatud viisil ellu viia. Samuti hinnatakse taotleja finantssuutlikkust ja
suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel. Projekti teostatavuse, jätkusuutlikkuse ning
toetuse vajalikkuse hindamisel on oluline arvestada projekti teostamise riske, mis on tegeliku
tulemuse seisukohast kriitilise tähtsusega. Hinnatakse riskianalüüsi kvaliteeti. Riskide
hindamise kõrval on oluline, et investeerimisprojekti planeerimisel arvestataks võimalike
takistustega ja planeeritaks asjakohased meetmed nende neutraliseerimiseks. Hinnatakse
riskianalüüsi kõikehõlmavust, sobivate maandusmehhanismide olemasolu ning
rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika kasutamist. Samuti hinnatakse asjaolusid, mis
võivad takistada projekti elluviimist tehnilistest, administratiivsetest, rahalistest, õiguslikest
vm asjaoludest tingituna. Hinnatakse planeeritud kulutuste rahalist optimaalsust, võttes
arvesse investeerimisprojekti iseloomu (rekonstrueerimine või uusehitis).
Hinnatakse taotleja suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel. Esmatasandi
tervisekeskuse projektides hinnatakse taotleja enda poolt osutavate teenuste ja
eellepingutega kaetud teenuste osakaalu planeeritavatest teenustest. Maakondliku
tervisekeskuse projekti puhul hinnatakse kas haiglavõrgu arengukava haigla funktsionaalse
arengukava II etapp on tervise- ja tööministrile esitatud või tervise- ja tööministri poolt
kinnitatud.
Projekti mõju läbivate teemade hindamisel hinnatakse projekti mõju regionaalsele
arengule, mõju ühtsele riigivalitsemisele ja mõju infoühiskonna edendamisele. Esmatasandi
tervisekeskuse projektides hinnatakse teenuste kättesaadavuse planeerimist teis(t)es
tegevuskoh(t)a(de)s, sh kas teine tegevuskoht on kooskõlas määruse lisas 1 nimetatud
piirkondlike tõmbekeskustega. IT suutlikkuse suurendamisel hinnatakse esmatasandi
tervisekeskuse projektides seda, kas planeeritakse 100 Mb/sek lairiba, e-saatekirja, e-
registratuuri ja/või e-konsultatsiooni kasutusele võtmist; maakondliku tervisekeskuse IT
suutlikkuse suurendamisel hinnatakse seda, kas projektiga planeeritakse luua uus
infosüsteem esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse vahel.
Hindamise korraldamiseks ja kriteeriumite ühetaoliseks kohaldamiseks töötatakse välja
määruse § 6 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste jaoks eraldi hindamislehed,
mis on sätestatud määruse lisades 3 ja 4, ning hindamisjuhendid, kus täpsustatakse
kriteeriumite sisu ning määratakse hindamise aluseks olevad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
näitajad. Hindamisjuhendid tehakse kättesaadavaks Sotsiaalministeeriumi veebilehel enne
taotluste esitamist investeeringute kava koostamiseks.
Lõike 4 kohaselt ei arvata investeeringute kava projektide nimekirja esmatasandi
tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50, maakondliku
19
tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 70, ega projekti, mis ei saa
vähemalt ühes lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti.
Lõige 5 sätestab, et esmatasandi ja maakondlike tervisekeskuste projektide nimekiri
investeeringute kavas tehakse eraldi, st määruse § 2 lõigete 1 ja 2 projektid ei konkureeri
omavahel. Eristamine on vajalik meetme tegevusest toetatavate eesmärkide täitmiseks.
Lõige 6 kohaselt arvatakse esmatasandi tervisekeskuste projektide nimekirja maakonna, kus
elanike arv on alla 10 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015 seisuga), kõrgeima
koondhindega projekt. Projektide nimekirja arvatakse maakonna, kus elanike arv on üle
100 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015 seisuga), kolm kõrgeima koondhindega
projekti. Projektide nimekirja arvatakse maakonna, kus elanike arv on üle 500 000
(Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015 seisuga), neli kõrgeima koondhindega projekti.
Ülejäänud maakondade puhul arvatakse investeeringute kava esmatasandi tervisekeskuste
projektide nimekirja iga maakonna kaks kõrgeima koondhindega projekti. See arvestus
tagab, et esmatasandi tervisekeskuste regionaalne paiknemine oleks elanike arvuga
seostatud ja esmatasandi teenuste osutamine toimuks võimalikult kodu lähedal.
Lõige 7 sätestab, et kui ükski investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna
paremusjärjestuse parimatest esmatasandi tervisekeskuse projektidest ei ole planeeritud
maakonnakeskusesse, võib RA arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava
maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastava summa määruse lisas 2 nimetatud
summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse nimetatakse
vastava maakonna parimaid esmatasandi tervisekeskuse projekte ühe võrra vähem lõikes 6
nimetatud arvust. See aitab tagada, et tervisekeskuseta ei jääks ükski maakonnakeskus.
Maakonnakeskused on iga maakonna kõige olulisemad tõmbekeskused. Samas on RA-l
kaalutlusõiguse alusel õigus otsustada, milline summa eelarvest välja arvatakse, kuid see ei
tohi olla suurem kui 24 nimistule vastav summa. RA lähtub eelarvest väljaarvatava summa
arvestamisel maakonnakeskuse suurusest ning esitatud taotlustest nähtuvate nimistute
hulgast.
Lõige 8 sätestab, et kui investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna parimate
esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on väiksem lõikes 6 nimetatud arvust, võib RA
taotlusvooru eelarvest välja arvata vastava maakonna perearsti nimistute arvule, millest on
maha arvatud investeeringute kavasse arvatud tervisekeskuste projektidega hõlmatud
perearstide nimistute arv, vastava summa määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid
kõige rohkem 24 nimistu kohta. See arvestus tagab, et tervisekeskuste regionaalne
paiknemine oleks elanike arvuga seostatud. Nimetatud säte ei kohaldu juhul, kui maakonna
paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse projektide arv on lõikes 6 nimetatud
arvust ühe võrra väiksem ning kohaldatud on lõiget 7.
Lõige 9 reguleerib, et kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, siis maakonna
paremusjärjestuse alusel esmatasandi tervisekeskuse projektide nimekirjast välja jäänud
projektid arvatakse investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise
paremusjärjestuse alusel.
Lõige 10 sätestab, et võrdse koondhindega projektide korral on projektide nimekirjas eespool
suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide
korral eelistatakse projekti, mille valikukriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisele“ hinne on kõrgem.
Lõike 11 kohaselt arvatakse nendest esmatasandi tervisekeskuse projektidest, milles
perearsti nimistud on samad, investeeringute kava nimekirja kõrgema koondhindega projekt.
Võrdse koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu
määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga esmatasandi tervisekeskuse projektide
20
korral arvatakse nimekirja projekt, mille valikukriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisele“ hinne on kõrgem.
Lõike 12 kohaselt koostab RA projektide nimekirja alusel investeeringute kava ja esitab selle
kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast
arvates.
Lõige 13 sätestab, et RA koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja
esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise
tähtpäevast arvates.
Lõikest 14 tulenevalt saadab RA taotlejale tema taotluse kohta väljavõtte valikukomisjoni
protokollist viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest.
Lõikes 15 reguleeritakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
Määruse § 20 sätestab investeeringute kava muutmise alused. Lõike 1 kohaselt toimub
investeeringute kava muutmine selle koostamisega samadel tingimustel ja samas korras,
sealhulgas võib investeeringute kava muuta ka siis, kui meetme tegevuse eelarves on
kasutamata vahendeid. Sellisel juhul toimub taotluste esitamine vastavalt määruse §-s 11
sätestatule ning taotluste hindamine vastavalt määruse §-s 19 sätestatule. Nimetatud kujul
esitamist ja hindamist ei kohaldata juhul, kui tegemist on määruse § 20 lõikes 3 sätestatud
korras projekti toetuse summa suurendamisega.
Lõige 2 reguleerib, mille alusel võib investeeringute kava muutmise algatada RA.
Lõige 3 sätestab, et põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib toetuse
summat suurendada kooskõlas taotluste menetlemise määruse §-ga 11. Põhjendatud juhuks
loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi
tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses. Lisanduva perearstiga
peab olema sõlmitud eelleping, mis tuleb koos taotluse rahuldamise otsuse muutmise
avaldusega RÜ-le esitada. Eesmärk on toetada üldarstiabi korralduse ühtlasemat toimimist ja
geograafilise kättesaadavuse parandamist.
Viidatud alusel toetuse summa suurendamisel eelistatakse projekti, mis aitab paremini
tagada üldarstiabi korraldamist, arvestades sealjuures esmatasandi tervisekeskusesse
mittekoondunud perearstide arvu, teeninduspiirkonna eripära ja geograafilist paiknemist.
RA võib küsida eksperdiarvamust Terviseametilt.
Lõige 4 reguleerib investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projektile
antava toetuse summa suurendamist. Kui esmatasandi tervisekeskusesse lisandub
nimistuga perearst, võib toetuse saaja RÜ-le esitada taotluse rahastamise otsuse
muutmiseks avalduse ning taotleda toetust lisanduvate teenuse osutamise ruumide
ehitamiseks. Projekti eelarve suurendamisel ei või toetuse summa olla suurem kui määruse
lisas 2 sätestatud maksimaalne toetuse summa nimistute arvust lähtuvalt.
Näide 1. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on
690 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti.
Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse
suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla
925 000 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule).
Näide 2. Esmatasandi tervisekeskuses on neli nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa
on 690 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel kaks nimistuga perearsti,
kellest ühel on vastuvõtukoht ka määruse lisas 1 nimetatud kohalikus tõmbekeskuses.
Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse
21
suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla
925 000 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule).
Toetuse summast on esmatasandi tervisekeskusel kohustus rekonstrueerida ka teises
tegevuskohas asuvad teenuse osutamise ruumid juhul, kui teine tegevuskoht asub kohalikus
tõmbekeskuses.
Näide 3. Esmatasandi tervisekeskuses on 4 nimistuga perearsti ja projekti toetuse summa on
600 000 eurot. Esmatasandi tervisekeskusesse koonduvad veel 2 nimistuga perearsti.
Toetuse saaja esitab RÜ-le avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, sh toetuse
suurendamiseks. Maksimaalne taotletav toetuse summa muudetud projekti kohta saab olla
925 000 eurot (vastavalt esmatasandi tervisekeskusesse koonduvate perearstide arvule).
Lõikest 5 lähtuvalt kinnitab investeeringute kava muudatuse Vabariigi Valitsus.
Määruse 3. peatüki 3. jagu sätestab projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja korra.
Määruse § 21 reguleerib taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise ja
sellest teavitamise korra.
Lõige 1 sätestab, et RÜ peab enne toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse
rahuldamata jätmise otsuse tegemist kontrollima taotleja vastavust taotluste menetlemise
määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule.
Lõikest 2 tulenevalt teeb RÜ 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamise
kuupäevast arvates toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata
jätmise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuse tegemise aeg võib mõistliku aja jooksul
pikeneda kooskõlas määruse § 24 lõikega 2.
Lõige 6 sätestab, et taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks
struktuuritoetuse registri vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Lõikest 7
tulenevalt edastab RÜ tehtud otsused RA-le teadmiseks.
Määruse § 22 sätestab taotluse osalise ja kõrvaltingimusega rahuldamise vastavalt taotluste
menetlemise määruse §-le 9.
Lõike 2 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus RÜ (või RA)
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole tehtud ettepanekuga nõus, teeb RÜ taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 3 kohaselt peab RÜ andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad enne taotluse
osalise rahuldamise otsuse tegemist.
Lõikest 4 tulenevalt ei tehta kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust juhul, kui tegemist
on riigiabi projektiga ning Euroopa Komisjonilt ei ole saadud riigiabi andmise luba.
Lõike 5 kohaselt ei teki taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal toetuse saajal õigust
toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal alles pärast
otsuses sätestatud tingimuse täitmist.
Määruse § 23 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta RÜ või RA algatusel või
toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
Lõige 2 reguleerib millistel juhtudel on RÜ-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse
muutmisest. Kui soovitud muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on RÜ-l õigus
22
keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Samuti on RÜ-l õigus keelduda juhul, kui
projekti eelarve muutmise tulemusena ületaks toetuse osakaal toetuse maksimaalset
osakaalu, mis on sätestatud määruse § 9 lõikes 1, või kui meetme eelarves puuduvad
vahendid toetuse summa suurendamiseks.
Lõike 3 kohaselt edastab RÜ taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse RA-le
teadmiseks.
Lõikest 4 tulenevalt tunnistab RÜ taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks STS § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.
Määruse 4. peatükis sätestatakse taotleja, toetuse saaja, RÜ ja RA ning Terviseameti
õigused ja kohustused.
Määruse § 24 reguleerib taotleja õigusi ja kohustusi seoses hangete ettevalmistamise ja
tegemisega. Lõige 2 reguleerib taotleja kohustust edastada kulude tekkimise aluseks olevad
hankelepingud ning korraldatud hangete hankedokumentide koopiad RÜ-le juhul, kui taotleja
soovib toetust taotleda enne investeeringute kava kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude
katmiseks.
Määruse § 25 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saaja õigus
ärakuulamisele on reguleeritud STS § 23 lõikes 2. Toetuse saaja kohustused on loetletud
STS §-s 24. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on välja toodud STS §-s 26.
Lõike 1 punktist 1 tulenevalt on toetuse saaja kohustatud esitama RÜ-le nõutud
informatsiooni seoses projekti elluviimisega.
Punkt 2 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud edastama RÜ-le viivitamata tervisekeskuse
ruumide eelprojekti, et RÜ-l oleks võimalus toetuse saajale anda tagasisidet, kas
tervisekeskusesse kavandatud ruumid on kooskõlas taotluses planeeritud teenuste
osutamiseks vajalike ruumidega, sh kas ruumide suurus vastab sätestatud nõuetele ja
ruumipaigutus on tervisekeskuste eripära arvestades mõistlik. Vajaduse korral küsib RÜ RA-
lt infot.
Punktides 7 ja 8 nimetatud piirangud on vajalikud, et tagada tervisekeskuste jätkusuutlikus.
Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et rajatavad tervisekeskused jätkavad tegutsemist
ning pikema perioodi jooksul oleks tagatud juba väljaarendatud tervisekeskuste kasutamine.
Tegemist on riigile ülioluliste taristutega, mis on teatud juhtudel erasektori omand, kus
teenuse osutamise jätkumine ning jätkusuutlikkus on kriitilise tähtsusega.
Toetuse saaja kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest
tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise määruse §-s 6 sätestatud teenuste osutamiseks
vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Nimetatud tähtaja valikul on lähtutud sellest, et igal
hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub
mitmest asjaolust: füüsiline kulumine ja aegumine (mittevastavus aja nõuetele). Kui hoone,
masina või seadme kasutusiga lõpeb, loetakse need amortiseerunuteks ja nende asemel
soetatakse või ehitatakse uued. Hoonete kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt
25 kuni 50 aastat, selle aja möödudes on vaja hooneid kas kapitaalselt remontida või ehitada
uued. Masinatel loetakse kasutuseaks 10 kuni 12 aastat, seadmetel 5 kuni 8 aastat.
Lähtudes asjaolust, et toetuse raames on abikõlblikuks hoonete soetamise kõrval ka
ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja
paigaldamine, tuleb tähtaja kehtestamisel lähtuda nii hoone kui ka masinate ja seadmete
amortiseerumise ajast. Tähtaeg 20 aastat on arvestuslik keskmine amortiseerumise aeg
kõigi võimalike abikõlblike kulude alusel soetatud asjade suhtes.
23
Punkt 7 sätestab eeltoodust lähtuvalt 20-aastase kohustuse tagada tervisekeskuse
eesmärgipärane kasutamine määruse §-s 6 sätestatud teenuste osutamiseks vastavalt
taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste osutamise lõpetamine on
kooskõlastatud RA-ga. Seega on toetuse saajal kohustus korraldada oma tegevus selliselt,
et 20 aastat pärast viimase projektipõhise väljamakse saamist oleks:
1) esmatasandi tervisekeskuses tagatud esmatasandi tervishoiu kohustuslikud
põhiteenused vastavalt määruse § 2 lõikele 5 (üldarstiabi, ambulatoorne iseseisev
õendusabi vähemalt koduõendusteenusena, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja
füsioteraapia). Samuti on toetuse saaja kohustatud tagama, et esmatasandi
tervisekeskus pakuks kogu nimetatud perioodi vältel esmatasandi tervishoiu
teisestest teenustest psühholoogilise nõustamist või vaimse tervise õe teenust ja
sotsiaalnõustamist (määruse § 2 lõike 6 punktid 3 ja 5) ning esmatasandi tervishoiu
teenuseid toetavaid teenuseid, milleks määruse § 2 lõike 7 kohaselt on haiglavõrgu
arengukava haigla ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia,
günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või
taastusravi erialal, proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenus
ning rehabilitatsioon;
2) maakondliku tervisekeskuse taristus oleks tagatud esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
kaasaaegse üldhaigla pidamine, sealjuures peab olema tagatud haiglavõrgu arengukava
üldhaiglas teenuste osutamine tulenevalt sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusest nr
103 „Haigla liikide nõuded“.
Eespool nimetatud teenuste osutamise kohustus sõltub sellest, milliste teenuste osutamise
kohustus tulenes toetuse saajale taotluse rahuldamise otsusest. Kuivõrd aja jooksul võib
teatavate teenuste osutamise vajadus piirkonnas muutuda, on toetuse saajal võimalik
kooskõlastatult RA-ga muuta nende teenuste loetelu, mille osutamise kohustus temal 20
aasta jooksul lasub.
Punkti 8 kohaselt kohustub toetuse saaja saama tervisekeskuse võõrandamiseks ja selle
tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks RA-lt nõusoleku. Selline nõusolek antakse
juhul, kui on tagatud tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise jätkumine ja eelnõu § 6
punktis 1 või 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimine vastavalt taotluse rahuldamise
otsusele.
Lõikes 3 on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse
tulenevalt STS § 23 lõikest 2 võimalus esitada oma seisukohad enne: ettekirjutuse tegemist;
taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
Lõikes 5 on reguleeritud toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le planeeritavate ja
korraldatud hangete dokumendid, sh sõlmitud hankelepingud. RÜ ei kooskõlasta edastatud
hankedokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja tähelepanu sellele,
kas hanke korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Sätte eesmärk on
finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine, kuna Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused
ja kord“ § 22 lõike 11 punkti 6 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25
protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja
proportsionaalsed riigihanke esemega. Määruse § 22 lõike 12 kohaselt võib RÜ lõike 11
punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-
protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Lõikes 6 sätestatakse toetuse saaja kohustus esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande
esitamisel informeerida RÜ-d kui projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad
24
tegevused määruse § 6 punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse saaja peab
projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt 3 kuu jooksul pärast lõpparuande
kinnitamist.
Määruse § 26 sätestab RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele.
Võrreldes perioodiga 2007–2013 lisandub tervishoiu investeerimisprojektide puhul RÜ-le
kohustus menetleda taotlusi ja koostada vastavad toetuse otsused. Enne taotluse
rahuldamise otsuse tegemist küsib RÜ RA-lt hinnangut riigiabi olemasolu kohta. Samuti
kooskõlastab RÜ RA-ga taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise.
Muud otsused edastatakse RA-le teadmiseks. Samuti on RÜ-l kohustus edastada RA-le
teadmiseks info, kui projektide vahe- ja lõpparuanded on struktuuritoetuste registris
kinnitatud.
RÜ peab tegema esmatasandi tervisekeskuse projektide üle kontrolli 3 kuud pärast
lõpparuande kinnitamist veendumaks, et projektiga planeeritud meetme tegevusest
toetatavad teenused määruse § 6 punkti 1 järgi on teenuseosutajatega kaetud. Eespool
nimetatud ajaperiood võimaldab teenuseosutajatel taotleda teenuse osutamiseks vajalikud
tegevusload.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 71 tuleb
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus tagasi maksta, kui viie aasta
jooksul alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest ei ole projekti elluviimise tulemusena
soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatud ja kasutatud
sihtotstarbeliselt. Selle nõude (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013
artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul) tagamiseks teeb RÜ projektidele järelkontrolli viie
aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise
tulemusena soetatud vara ning ehitatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse
ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu
ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu.
Määruse § 27 sätestab RA ning Terviseameti õigused ja kohustused.
Lõikest 1 tulenevalt annab RA lisaks STS §-s 7 loetletud ülesannetele hinnangu RÜ otsuste
eelnõudele, mis puudutavad taotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks
tunnistamist. RA teavitab investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat
investeeringute kava muutmisest määruse § 20 lõikes 2 nimetatud juhtudel, taotleja uut
taotlust esitama ei pea ja menetlus viiakse läbi olemasoleva taotluse põhjal.
Lõike 2 punkti 2 kohaselt on RA-l õigus nõuda tervisekeskuse koormamist piiratud
asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks. Selline asjaõigusliku vahendi
rakendamise võimalus on sätestatud käesolevas määruses, mitte seaduse tasandil lähtuvalt
sellest, et toetuse andmise näol on tegemist soodustava, mitte koormava haldusega.
Seejuures on oluline asjaolu, et tegemist on tehinguliste, mitte seadusjärgsete kitsendustega,
sest need tekivad eraldi sõlmitavast asjaõiguslepingust, mitte vahetult toetuse andmise
otsusest (haldusaktist). Määrus näeb ette nende rakendamise võimaluse, rakendamise
tingimused otsustaks RA kaalutlusõiguse alusel lähtuvalt toetuse saajast ning kinnisasja
seisundist. Seega ei pruugi RA iga taotleja puhul piiratud asjaõiguse seadmise nõuet
rakendada.
RA-l on vajaduse korral ka õigus teha RÜ-le ettepanek taotluse rahuldamise otsuse
muutmiseks.
Lõike 3 kohaselt teeb Terviseamet 20 aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja
lõppu tervisekeskuse toimimise üle kontrolli. Kontrolli eesmärk on veenduda, et
tervisekeskuse kasutamine toimuks eesmärgipäraselt vastavalt määruse § 25 lõike 1 punktis
7 sätestatule ning et taristu võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks
25
oleks saadud RA nõusolek. Nimetatud Terviseameti kohustus on kooskõlas Terviseameti
põhimäärusega, mille kohaselt on Terviseameti põhiülesandeks seadustega sätestatud
ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ameti
tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle ning riikliku sunni
rakendamine nende nõuete rikkumise korral.
Määruse § 28 sätestab toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete
esitamise korra.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti vahearuande struktuuritoetuse registri
vahendusel kaks korda aastas.
Lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le projekti lõpparuande struktuuritoetuse registri
vahendusel 60 kalendripäeva jooksul alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023.
Lõike 3 kohaselt esitatakse ainult projekti lõpparuanne, kui projekti vahearuande ja
lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud.
Lõige 4 sätestab toetuse saajale kohustuse esitada projekti lõpparuandega koos uuendatud
finantsanalüüs juhul, kui projekt teenib abikõlblikkuse perioodil lubatust suuremat tulu.
Määruse 5. peatükk reguleerib toetuse maksmist.
Määruse § 29 reguleerib toetuse maksmist. Lõige 1 sätestab, et toetuse väljamaksete
tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ning käesolevas
määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast
Lõige 2 sätestab eeldused toetuse maksmiseks, milleks on toetuse taotluse rahuldamise
otsus, kulude abikõlblikkus ning määruse § 27 lõike 2 punktis 2 sätestatud piiratud
asjaõiguse seadmise nõude esitamise korral vastavasisulise asjaõigusliku lepingu sõlmimine
ja vastavasisulise kande olemasolu kinnistusraamatus.
Lõike 3 kohaselt esitab toetuse saaja RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu
vähemalt üks kord kvartalis alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Kui
maksetaotlusi esitatakse harvem, peab toetuse saaja RÜ-le edastama vastavasisulise
selgituse. Aktsepteeritud on näiteks asjaolud, kui projekti raames abikõlbliku tegevusega ei
ole alustatud või toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel on projekti tegevuste elluviimine
viibinud (näiteks korduvalt luhtunud hanked jms).
Lõiked 4 ja 5 sätestavad, et toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt,
kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses
makstud.
Lõiked 6 ja 7 reguleerivad ettemaksete tegemist.
Lõiked 8, 9, 10 ja 11 sätestavad maksetaotluse menetlemise korra.
Lõike 9 kohaselt makstakse toetus välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse
piirsumma.
Lõige 12 sätestab, et lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude
abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
26
Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast,
mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
Määruse § 30 sätestab finantskorrektsioonide otsuste tegemise ja tagasimaksete teostamise
reeglistiku. Lõikes 4 on sätestatud, et kui toetuse saaja ei taga 20 aasta jooksul projekti
abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärast kasutamist või võõrandab
või annab selle tervikuna teisele isikule kasutada ilma RA nõusolekuta, samuti juhul, kui
toetuse saaja ei sõlmi § 27 lõike 2 punktis 2 tuleneva nõude esitamisel vastavasisulist
asjaõiguslikku lepingut ega tee kannet kinnistusraamatusse, peab toetuse saaja toetuse
rikkumisega proportsionaalses ulatuses tagasi maksma. Toetuse saaja peab toetuse tagasi
maksma ka siis kui ei täideta määruse § 25 lõike 1 punktist 6 tulenevat kohustust.
Toetuse saajal ei ole kohustust toetust tagasi maksta kui esmatasandi tervisekeskuse
projektis planeeritud teenuste tagamise kohustust ei ole võimalik täita toetuse saajast mitte
olenevatel põhjustel. Näiteks olukorras, kus üldarstiabi tagamiseks peab Terviseamet
olemasolevaid nimistuid liitma või nimistu jääb ootamatult perearstita ja ajutine asendaja
leitakse nimistule tervisekeskuse väliselt.
Määruse 6. peatükk sätestab rakendussätte.
Määruse § 31 alusel tunnistatakse käesoleva määruse jõustumisega kehtetuks Tervise- ja
tööministri 12.08.2015 määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Määruse aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel antud
õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käesolev määrus on
kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006.
IV Määruse mõjud
Keskkonnahoid ja kliima
Tervisekeskuste taristu arendamisega väheneb hoonete kasutusest tingitud negatiivne mõju
keskkonnale. Tulenevalt ehitavatele/rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud
rangematest soojapidavusnõuetest väheneb hoonete kütte-(energia-)kuludega seonduvalt
soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale.
Võrdsed võimalused
Määruses seatud eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas.
Paljud olemasolevad hooned on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ja nende nn üldruumides
(sisenemine, tualettruumid (puuduvad inva-WC-d) ei ole sageli arvestatud kaasaegsete
tervishoiuteenuste osutamise põhimõtetega. Tagatud peavad olema ligipääsetavus ning
liikumisvõimalused. Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber liikumiskeskkond, kus
juurdepääs on tagatud kõikidele inimestele nende erivajadusi arvestades. Rajatav või
rekonstrueeritav infrastruktuur on võrdselt kasutatav eri sihtrühmadele.
Määrusel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis
panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Määrus ei panusta soolise
27
võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse,
rakendamisse ja seiresse.
Mõju infoühiskonna edendamisele
Meetme tegevusel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse
parandamisel, mõjutavad meetme tegevuste raames rajatavad tervisekeskused
infoühiskonna arengut.
Mõju regionaalarengule
Määrusel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused esmatasandi tervishoiuteenuste
kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale võimalikult elukoha lähedal. Määruse
kohaselt arvatakse esmatasandi tervisekeskuste projektide nimekirja iga maakonna, kus on
üks esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkond, kõrgeima koondhindega projekt.
Projektide nimekirja arvatakse selle maakonna, kus elanike arv on üle 100 000 inimese
(Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. aasta seisuga), kolm kõrgeima koondhindega
projekti, ning selle maakonna, kus elanike arv on üle 500 000 inimese, neli kõrgeima
koondhindega projekti. Ülejäänud maakondade puhul arvatakse investeeringute kava
projektide nimekirja iga maakonna kaks kõrgeima koondhindega projekti, kui need vastavad
kvalifitseerumistingimustele ja saavad vähemalt 50 hindepunkti. Sellel on märkimisväärne
mõju regionaalarengule. Samuti soodustab kavandatavate teiste tegevuskohtade loomine
hoiduda liigsest koondumisest suurematesse linnadesse ja võimaldab tagada teenuste
kättesaadavust ka hõreasustuse piirkonnas. See omakorda mõjutab positiivselt ka
töökohtade loomist.
Töökohtade loomisele panustab ka maakondliku tervisekeskuse rajamine, olles regionaalsel
tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele, luues töökohad ka
administratiivtöötajatele. Maakondliku tervisekeskusega luuakse võimalused pakkuda lisaks
üldhaigla aktiivraviteenustele ka regionaalse ja üleriigilise tähtsusega teenuseid.
Tervishoiuteenuste seostatud ja järjepidevaks osutamiseks tuleb tugevdada ja parandada
teenuseosutajate omavahelist koostööd. Arvestades meetme tegevuse tulemusel
keskuslinnade keskusfunktsioonide tugevnemist (teenuste tagajana), omab meetme tegevus
ka laiemat positiivset mõju keskus-tagamaa seostele.
Meetme tegevuse mõju riigivalitsemise eesmärkidele
Planeeritud tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist
terves riigis. Meetme tegevuste raames soodustatakse teenuste osutamisel koostööd
tervishoiuteenuse osutajate, hoolekandeteenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ning
muude teenuste, sh sotsiaalteenuse osutajate vahel.
Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla
mitut valdkonda läbivate probleemidega. Samuti aitab senisest paindlikum ühtsete
eesmärkide nimel koostöötamine tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste
osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ning tõhusalt toimiva süsteemi.
Lisaks meetme tegevusele 2.4.2 rahastatakse ERFist 46 800 000 euro ulatuses meedet
2.4.1 „Pädevuskeskuste kaasajastamine“. Kahe meetme tegevuse tulemusel saavutatakse
tõhusam ressursikasutus, paraneb esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste
koostöö maakonnakeskustes asuvate tervisekeskustega. Esmatasandi tervisekeskustes
raviteenuste laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva ja -nädalat
vähendab haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi.
Arvestades kriteeriumiga „Kvaliteetsed ja hästi ettevalmistatud eelnõud“ on määruse
väljatöötamisel esmatasandi tervisekeskuste puhul tuginetud „Rahvastiku tervise
28
arengukavas 2009–2020“ ja „Eesti tervishoiu arengusuundades 2020“ seatud eesmärkidele.
Maakondliku tervisekeskuse kontekstis on tuginetud paikkondlike tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise
ehk PAIK-projektile, mis on Sotsiaalministeeriumi ja SA Viljandi Haigla koostöö projekt, mille
eesmärk on Viljandi maakonna näitel välja töötada uus paikkondliku tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste osutamise mudel.
Määruse väljatöötamisel on tuginetud asjakohastele andmetele ja statistikale ning kaalutud
võimalikke alternatiive, et lahendada probleeme ja kaasata asjaomaseid osapooli.
Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamise ja kättesaadavuse tagamise
parandamiseks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE)
Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostanud „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise
kättesaadavuse vajaduse hindamise ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse
korralduse mudeli“.
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavalt kaasnevad tulud
Meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives
püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 toetuse eelarve on 85 191
250 eurot, mis moodustab maksimaalselt 75% projekti eelarvest. Kokku on meetme
tegevuse 2.4.2 projektide maksumus 113 588 333 eurot.
Meetme tegevuse teise taotlusvooru planeeritav ERFi vahendite jääk on 27 990 519 eurot,
mis on suunatud esimese taotlusvooru tulemusena katmata jäänud tõmbekeskustesse
esmatasandi tervisekeskuste loomiseks ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
kaasajastatud üldhaigla ehitamiseks. Esmatasandi tervisekeskuste teise taotlusvooru eelarve
on 11 745 519. Maakondliku tervisekeskuse maksimaalne toetuse summa on 16 245 000.
Ehitatavate tervisekeskuste ülalpidamise kulud, kulum ja omaosalus kaetakse toetuse
saajate omatuludest, mille allikaks on laekumised teistelt juriidilistelt isikutelt, sh teistelt
tervishoiuteenuse osutajatelt.
Meetme 2.4 tegevused on kavandatud ellu viia programmiperioodil 2014–2023 ja nende
elluviimiseks on vajalik ühekordne ELi toetus. Eesmärk on kvaliteetsete ja jätkusuutlike
tervishoiuteenuste tagamine kaasaegse, regionaalset kättesaadavust võimaldava ja
optimaalse tervishoiu esmatasandi ja aktiivravivõrgu baasil, mis võimaldab tervena elatud
eluea kasvu ning vajadustele vastava tervisesüsteemi arendamist. Tervishoiusüsteemi
ümberkorraldused on vajalikud nii esmatasandi kui ka eriarstiabi tervishoiuasutuste vahelise
koostöö parandamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks ning möödapääsmatud ressursside
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme tulemusel on piirkondlike haiglate tasandil kõikidel
arstlikel erialadel välja arendatud kaasaegne pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös
esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse arstiabi
osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suuremat efektiivsust ei
ole võimalik tagada, tegemata planeeritud ühekordset investeeringut ELi toetustest.
Meetme tegevuse elluviimiseks on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine, mille summa kokku
ja hinnanguliselt aastate kaupa on esitatud ülaltoodud tabelis. Kaasrahastamine kaetakse
toetuse saajate omatuludest, mille allikaks on Eesti Haigekassa, patsiendi omaosalus,
laekumised teistelt juriidilistelt isikutelt, sh teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt. Esmatasandi
tervishoiukeskuste omaosaluse katmisel kohalike omavalitsuste eelarvest lähtutakse
olemasolevast tulubaasist võrdse kohtlemise printsiibi alusel.
Uusi kulusid ja allikaid riigieelarvesse meetme rakendamisel ei lisandu.
29
Meetme rakendamine on ühekordne ja ei mõjuta valitsussektori eelarvepositsiooni ega tekita
täiendavat koormust riigieelarvele, arvestades et toetuse saajate omaosalus ja vajalikud
ekspluatatsioonikulud (sh kulud investeeringuteks) kaetakse toetuse saajate omatuludest.
Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi
vahenditest. Perioodil 2014–2020 on ühissätete määrusega lubatud administreerimise
(tehnilise abi) kulude katteks kuni 4% liikmesriigile eraldatud vahendite kogumahust.
Perioodil 2007–2013 on rakenduskavadega võetud tehnilist abi kasutusele 2%
rakenduskavade kogumahust lubatud 4% asemel. Selles mahus vahendid on olnud piisavad
struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude katteks. Perioodil 2014–2020 on
Rahandusministeeriumil planeeritud administreerimisega seotud kulutuste mahtu järgmise
kümne aasta jooksul suurendada tulenevalt tarbijahinnaindeksi ja keskmise palgakasvu
prognoosist, kuid see jääb allapoole lubatud 4% piirmäära.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
VII Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks rahvastiku tervise
arengukava juhtkomiteele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Linnade Liidule, Eesti Õdede Liidule, Koduõdede
Seltsingule, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti
Füsioterapeutide Liidule, Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Apteekide
Ühendusele, Eesti Eratervishoiuarstide Liidule ja Töötervishoiuarstide Seltsile.
30
EELNÕU
22.12.2017
MÄÄRUS
.2017 nr
Tervisekeskuste kaasajastamine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“
prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja
kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise
suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ (edaspidi
meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
(1) Esmatasandi tervisekeskus on taristu, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu teenuseid
vähemalt järgmises ulatuses:
1) üldarstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule;
2) üldarstiabi vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui
tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel;
3) ambulatoorset iseseisvat õendusabi vähemalt koduõendusteenusena;
4) iseseisvat ämmaemandusabi ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena;
5) ambulatoorset eriarstiabi vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus
ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse
tähenduses (välja arvatud füsioteraapia basseinis).
(2) Maakondlik tervisekeskus on maakonnakeskuses tervishoiuteenuste osutamiseks loodud
taristu, kus käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud esmatasandi tervisekeskus on samas
taristus maakonnakeskuses tegutseva haiglavõrgu arengukava haiglaga.
(3) Tervisekeskuse teine tegevuskoht on tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate
tegevusloal kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu
maakonnakeskuses ning kus on tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt
üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele.
2
Tegevuskohad peavad tegevusloal kajastuma hiljemalt tervisekeskuse teenuste osutamise
alustamisel.
(4) Eelleping on kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse osutajal või muu
esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada esmatasandi tervisekeskuses teenuse
osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu esmatasandi teenuse
osutaja kohustub osutama esmatasandi tervisekeskuses käesoleva määruse § 2 lõigetes 5–
7 loetletud teenuseid.
(5) Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on:
1) üldarstiabi;
2) koduõendus;
3) ämmaemanda iseseisev vastuvõtt;
4) füsioteraapia.
(6) Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused on:
1) apteegiteenus;
2) hambaravi;
3) psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus;
4) töötervishoid;
5) sotsiaalnõustamine;
6) koolitervishoid.
(7) Esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused on:
1) Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ nimetatud
haigla (edaspidi haiglavõrgu arengukava haigla) ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste,
üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia,
dermatoveneroloogia või taastusravi erialal;
2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;
3) rehabilitatsioon.
(8) Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja tervisekeskuste paiknemine on sätestatud
käesoleva määruse lisas 1.
(9) Tervisekeskuse teeninduspiirkond on käesoleva määruse tähenduses tervisekeskusesse
koondunud tervishoiuteenuse osutajate teeninduspiirkonnad kokku arvestatult.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitaja
(1) Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020“, „Rahvastiku
tervise arengukava 2009–2020“ (edaspidi RTA) rakendusplaaniga ja „Eesti tervishoiu
arengusuundadega aastani 2020“ on toetuse andmise eesmärk tagada inimeste tööhõives
püsimine ja hõivesse naasmine, milleks toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades
teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades
sotsiaalset kaasatust.
(2) Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse:
1) vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust ja
2) üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme
rakendusüksuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus).
3
§ 5. Vaiete menetleja
Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse
otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS, TOETUSE OSAKAAL JA
RIIGIABI
§ 6. Toetatavad tegevused
Meetme tegevusest toetatakse:
1) käesoleva määruse § 2 lõigetes 5 ja 7 ning § 2 lõike 6 punktides 3 ja 5 loetletud teenuste
osutamiseks loodava tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide
elluviimist;
2) esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist maakondliku
tervisekeskuse loomiseks.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja
projekti eesmärkide saavutamiseks ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused
ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud
puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.
(2) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 6 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks
vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikes 1 sätestatud osakaalule ja taotluse
rahuldamise otsusele:
1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas finantsanalüüsi ja
selle seletuskirja, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine;
2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest;
3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
4) riigihangete tegemine;
5) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
6) ehitustööde tegemine;
7) ehitise ekspertiis;
8) ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine;
9) toetuse kasutamisest teavitamine;
10) projektijuhtimine;
11) väliskeskkonna rajamise kulud;
12) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate
meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine.
(3) Käesoleva määruse § 6 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on abikõlblik lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuludele ka ambulatoorse ja statsionaarse
eriarstiabi osutamise ruumide ehitamine tingimusel, et haiglavõrgu arengukava haigla
funktsionaalse arengukava I etapp on kinnitatud ja II etapp on tervise- ja tööministrile
esitatud.
(4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt
käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu
sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei
hüvitata ka muul moel.
(5) Käesoleva määruse § 2 lõike 6 punktides 3 ja 5 ning § 2 lõikes 7 nimetatud teenuste
4
osutamiseks ruumide ehitamine on abikõlblik kuni 20% ruumide pinna üldmahust, millest § 2
lõike 7 punktis 1 nimetatud teenuste osutamise ruumide ehitamine on abikõlblik kuni 10%
ruumide pinna üldmahust tingimusel, et ambulatoorse eriarstiabi osutamine sisehaiguste,
üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia,
dermatoveneroloogia või taastusravi erialal on kinnitatud haiglavõrgu arengukava haigla
funktsionaalse arengukava I etapiga.
(6) Esmatasandi tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik kuni viie
protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine on vajalik
esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks.
(7) Maakondliku tervisekeskuse ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse
püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik, kui
nende kasutamine on vajalik ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutamiseks.
§ 8. Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood
(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023.
(2) Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse
rahuldamise otsuses taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast
varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014.
§ 9. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 75%.
(2) Projektile eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse suurim osakaal abikõlblikest
kuludest kinnitatakse investeeringute kavas.
(3) Toetuse määramisel arvestab rakendusüksus abikõlblikest kuludest maha puhastulu
vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib
diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis
näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.
(4) Taotletava toetuse maksimaalne summa on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.
§ 10. Riigiabi
(1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa
Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.
(2) Kui käesoleva määruse § 6 alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi,
kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi
suhtes“ tingimusi.
3. peatükk
TAOTLEMINE
1. jagu
Taotlus, taotleja ja taotluse menetlus
5
§ 11. Taotluse esitamine
(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele info taotlusvooru kavandatava aja kohta ja
taotlusvooru eelarve käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavate tegevuste kaupa.
(2) Rakendusasutus teavitab taotluste esitamise ja nende alusel investeeringute kava
koostamise algatamisest vähemalt ühe üleriigilise päevalehe ja rakendusasutuse veebilehe
kaudu.
(3) Taotleja esitab 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise algatamisest
struktuuritoetuse registri kaudu digitaalselt allkirjastatud taotluse, millele on lisatud järgmised
dokumendid:
1) projekti arengukava;
2) projekti finantsanalüüs ja selle seletuskiri;
3) kinnitus projekti finantseerimise kohta;
4) sõlmitud eellepingud;
5) projekti riskianalüüs.
(4) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 5–7 nimetatud teenuste osutamiseks vähemalt kümne
aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta, peab taotleja esitama eellepingud teenust osutavate
juriidiliste isikutega, et katta teenuste osutamine vähemalt 2/3 ulatuses kavandatud teenuste
koguarvust. Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab olema kaetud üldarstiabi
osutamine vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt
kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui tervisekeskus asub Tallinnas,
Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel.
(5) Taotluse esitamisel lähtutakse struktuuritoetuse registri andmeväljadest. Kui registri töös
esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise
tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
§ 12. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks käesoleva määruse § 6 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul on:
1) kohaliku omavalitsuse üksus;
2) üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja;
3) haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja;
4) eriarstiabi osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samas taristus või kellele kuuluvas
taristus osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja.
(2) Taotlejaks käesoleva määruse § 6 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul on SA
Viljandi Haigla.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eriarstiabi osutamise tegevusluba peab
olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2014. Eriarstiabi osutamise tegevusloa omajaga
samas või talle kuuluvas taristus üldarstiabi osutajale peab üldarstiabi osutamise
tegevusluba olema välja antud hiljemalt 1. jaanuaril 2016.
(4) Taotleja on lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule
kohustatud:
1) vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3
sätestatud nõuetele;
2) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni,
mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 13. Nõuded taotlusele
6
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 4 loetletud nõuetele vastama
järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavale
tegevusele;
2) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia.
(2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.
(3) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) toetatavate tegevuste kulude planeerimisel on lähtutud käesoleva määruse §-s 7
sätestatud piirmääradest;
2) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani
eesmärkide elluviimiseks;
3) projekti taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid on vastavuses valdkonna
eest vastutava ministri kinnitatud tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga.
(4) Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja
pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks;
2) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud
üldhaiglasse ehitatavad ruumid vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike
4 alusel kehtestatud nõuetele.
(5) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotleja esitama sellekohase teabe.
§ 14. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele
vastavuse kontrollist, finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning riigiabi reeglite rakendamise
vajaduse kohta hinnangu andmisest, investeeringute kava koostamisest ja taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Rakendusasutus kontrollib, kas:
1) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektis esitatud nimistuga perearstide loetelu
kattub teistes projektides esitatuga;
2) käesoleva määruse § 11 lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud dokumendid vastavad
nõuetele;
3) käesoleva määruse § 11 lõikes 4 sätestatud nõue on täidetud;
4) taotleja vastab käesoleva määruse § 12 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus kontrollib, kas:
1) käesoleva määruse § 11 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid vastavad
nõuetele;
2) taotleja vastab käesoleva määruse § 12 lõike 4 punktis 1 sätestatud nõuetele;
3) taotlus vastab käesoleva määruse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
4) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 7
lõikes 5 ja § 13 lõike 3 punktis 3 sätestatud nõuetele;
5) käesoleva määruse § 2 lõikes 2 kirjeldatud projekti taotlus vastab käesoleva määruse § 13
lõike 4 punktis 2 sätestatud nõuetele.
7
(3) Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab taotluses puudusi, teavitab
rakendusüksus taotlejat kolme tööpäeva jooksul puudustest kirjalikult ning annab tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Rakendusasutus ja rakendusüksus võivad taotlejalt nõuda selgitusi ja lisadokumente
esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist.
(5) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata.
(6) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse
§-s 2 ja käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele.
(7) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse
§-s 4 ja käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.
(8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 või § 16 lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele;
2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil toetuse taotluse menetlemist;
4) taotleja ei võimalda kontrollida toetuse taotluses esitatud andmete õigsust või teha
kohapealset kontrolli.
§ 16. Projekti kvalifitseerimistingimused
(1) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projekt peab vastama järgmistele
kvalifitseerimistingimustele:
1) projekt panustab käesoleva määruse § 3 lõike 1 ja lõike 2 punktis 1 kirjeldatud eesmärkide
täitmisesse;
2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 6 punktis 1
kirjeldatud toetatavate tegevustega;
3) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
4) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani
eesmärkide elluviimiseks;
5) projekti taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid on vastavuses valdkonna
eest vastutava ministri kinnitatud tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga.
(2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 2 kirjeldatud projekt peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike
1 punktis 3 nimetatud tingimusele vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
1) projekt panustab käesoleva määruse § 3 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 kirjeldatud
eesmärkide täitmisesse;
2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 6 punktis 2
kirjeldatud toetatavate tegevustega;
3) projekt on vajalik paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja
pilootprojekti rakendamise kava koostamise projekti (PAIK) elluviimiseks;
4) projekti taotluses esitatud esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasajastatud
üldhaiglasse ehitatavad ruumid maakondliku tervisekeskuse moodustamiseks vastavad
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Kui projekt ei vasta ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud
kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei
arvata.
(4) Kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse, millest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul.
8
2. jagu
Investeeringute kava koostamise ja muutmise kord
§ 17. Investeeringute kava
Investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast. Investeeringute kavas nimetatakse
andmed iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15
lõikes 4 sätestatule.
§ 18. Projektide valikukomisjoni moodustamine
(1) Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja investeeringute kava eelnõu
koostamiseks üheksaliikmelise valikukomisjoni, kuhu kuulub kolm Sotsiaalministeeriumi, üks
Terviseameti, üks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu
Ülikooli arstiteaduskonna ja kaks Rahandusministeeriumi esindajat. Valikukomisjoni esimees
on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamisse võib kaasata nõuandva rolliga eksperte.
(2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud nõuetele.
(3) Valikukomisjoni koosolek korraldatakse 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise
tähtpäevast arvates.
§ 19. Projekti valikukriteeriumid, valikumetoodika ja investeeringute kava koostamine
(1) Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projekti taotluste vastavust järgmistele
kriteeriumitele:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kuluefektiivsus;
4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5) projekti mõju läbivatele teemadele.
(2) Valikukomisjon annab käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektile hindepunkte
käesoleva määruse lisas 3 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb
erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Valikukomisjon
moodustab projektide koondhinnete alusel projektide nimekirja, kus esimesel kohal on
kõrgeima koondhinde saanud projekt.
(3) Valikukomisjon annab käesoleva määruse § 2 lõikes 2 kirjeldatud projektile hindepunkte
käesoleva määruse lisas 4 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb
erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel.
(4) Investeeringute kava projektide nimekirja ei arvata:
1) esmatasandi tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50;
2) maakondliku tervisekeskuse projekti, mille punktide summa on väiksem kui 70;
3) projekti, mis ei saa vähemalt ühes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumis ühtegi punkti.
(5) Investeeringute kava sisaldab projektide nimekirja käesoleva määruse §-s 6 sätestatud
toetatavate tegevuste kohta.
(6) Maakonna paremusjärjestuse alusel arvatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1
kirjeldatud projektide nimekirja igas maakonnas:
1) kus on elanike arv alla 10 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga),
kõrgeima koondhindega projekt;
9
2) kus on elanike arv üle 100 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga),
kuni kolm kõrgeima koondhindega projekti;
3) kus on elanike arv üle 500 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga),
kuni neli kõrgeima koondhindega projekti;
4) mis eeltoodud elanike arvu tingimustele ei vasta, kuni kaks kõrgeima koondhindega
projekti.
(7) Kui ükski investeeringute kavasse arvatud mistahes maakonna paremusjärjestuse
parimatest esmatasandi tervisekeskuse projektidest ei ole planeeritud
maakonnakeskusesse, võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava
maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastava summa käesoleva määruse lisas 2
nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse
nimetatakse vastava maakonna parimaid esmatasandi tervisekeskuse projekte ühe võrra
vähem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust.
(8) Kui investeeringute kavasse arvatud maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi
tervisekeskuse projektide arv on väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust,
võib rakendusasutus arvata taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonna perearsti
nimistute arvule, millest on maha arvatud investeeringute kavasse arvatud esmatasandi
tervisekeskuse projektidega hõlmatud perearstide nimistute arv, vastava summa käesoleva
määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid kõige rohkem 24 nimistu kohta. Sätet ei
kohaldata juhul, kui maakonna paremusjärjestuse parimate esmatasandi tervisekeskuse
projektide arv on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvust ühe võrra väiksem ja
kohaldatud on lõiget 7.
(9) Kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, arvatakse maakonna
paremusjärjestuse alusel projektide nimekirjast välja jäänud esmatasandi tervisekeskuse
projektid investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise paremusjärjestuse
alusel.
(10) Võrdse koondhindega esmatasandi tervisekeskuse projektide korral on projektide
nimekirjas eespool suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu
määraga esmatasandi tervisekeskuse projektide korral eelistatakse projekti, mille käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.
(11) Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 kirjeldatud projektidest, mille puhul perearsti nimistud
on samad, arvatakse projektide nimekirja kõrgema koondhindega projekt. Võrdse
koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu määraga
projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide korral arvatakse nimekirja projekt,
mille käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.
(12) Investeeringute kavas võib kinnitada lisaprojekte, millele antakse toetust juhul, kui
langeb ära vajadus toetada varem välja valitud esmatasandi tervisekeskuse projekte või kui
meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid.
(13) Rakendusasutus koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja
esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise
tähtpäevast arvates.
(14) Rakendusasutus saadab taotlejatele väljavõtte valikukomisjoni koosoleku protokollist
asjakohase projekti kohta viie tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest.
(15) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul valikukomisjoni koosoleku protokolli
allkirjastamisest.
10
(16) Rakendusasutus teavitab investeeringute kavasse kinnitatud projektide taotlejaid
viivitamata pärast investeeringute kava kinnitamist.
§ 20. Investeeringute kava muutmine
(1) Investeeringute kava muudetakse vastavalt vajadusele, sealhulgas juhul, kui meetme
tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid. Investeeringute kava muutmisel toimub
taotluste esitamine vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatule ja taotluste hindamine
vastavalt käesoleva määruse §-s 19 sätestatule. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata
projektile antava toetuse summa suurendamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.
(2) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise investeeringute kavast projekti
väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
1) investeeringute kavas nimetatud taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti
elluviimisest loobumise kohta;
2) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse
tagasi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud korras,
arvestades §-s 45 esitatud finantskorrektsioonide aluseid.
(3) Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga
kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada kooskõlas taotluste menetlemise
määruse §-ga 11. Projektile antava toetuse summa suurendamist võivad taotleda
investeeringute kavaga kinnitatud toetuse saajad, välja arvatud Tallinna piirkondlikud
tõmbekeskused. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist esmatasandi
tervisekeskuse projekti, kellega on sõlmitud eelleping. Käesoleva lõike alusel teotuse summa
suurendamisel eelistatakse projekti, mis toetab paremini üldarstiabi piirkondlikku tagamist.
(4) Investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskuse projektile antava toetuse
summat võib suurendada kuni määruse lisas 2 sätestatud toetuse maksimaalse summani
nimistuga perearstide arvu kohta.
(5) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. jagu
Projekti elluviimise ja muutmise tingimused ja kord
§ 21. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine toetuse
andmiseks
(1) Rakendusüksus kontrollib enne toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse
rahuldamata jätmise otsuse tegemist taotleja vastavust taotluste menetlemise määruse § 3
lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule.
(2) Rakendusüksus teeb 25 tööpäeva jooksul investeeringute kava kinnitamise kuupäevast
arvates toetuse andmiseks taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud
juhtudel.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 nimetatud teave.
11
(6) Taotlejale tehakse tema taotluse kohta tehtud otsus teatavaks struktuuritoetuse registri
vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(7) Rakendusüksus edastab tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
rakendusasutusele teadmiseks.
§ 22. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Rakendusüksus võib taotluse toetuse andmiseks osaliselt või kõrvaltingimusega
rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatule.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta.
Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Enne taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist peab rakendusüksus vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 1 punktile 1 andma taotlejale
võimaluse esitada oma seisukohad.
(4) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust ei tehta juhul, kui tegemist on riigiabi
projektiga ning Euroopa Komisjonilt ei ole saadud riigiabi andmise luba.
(5) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust
toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib
toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist ja selle täitmise tõendamist.
§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse ja rakendusasutuse algatusel
või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja
käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole
võimalik projekti eesmärke saavutada;
2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või käesoleva määruse § 6 punktis 1
või 2 nimetatud toetatavale tegevusele;
3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 31. augustiks
2023. a;
4) projekti eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse osakaal käesoleva
määruse § 9 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset osakaalu;
5) meetme tegevuse eelarves puuduvad vahendid.
(3) Rakendusüksus koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu ja edastab
selle rakendusasutusele teadmiseks.
(4) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud
alustel.
4. peatükk
TAOTLEJA, TOETUSE SAAJA, RAKENDUSÜKSUSE JA RAKENDUSASUTUSE NING
TERVISEAMETI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
12
§ 24. Taotleja õigused ja kohustused
(1) Taotleja võib omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja tegemist enne taotluse
rahuldamise otsuse tegemist. Riigiabi saaja võib alustada hangete tegemist pärast
investeeringute kava kinnitamist.
(2) Kui taotleja taotleb toetust enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kava
kinnitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks, tuleb taotlejal kulude tekkimise aluseks
olevad hankelepingud ning korraldatud hangete hankedokumentide koopiad
rakendusüksusele edastada struktuuritoetuse registri postkasti kaudu.
§ 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud
kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses
fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded, ühtlasi teeb
järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
2) esitab rakendusüksusele viivitamata tervisekeskuse ruumide eelprojekti;
3) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest toetuse
saaja omandisuhetes;
4) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti funktsionaalsuse kokkulepitud
eelarvega;
5) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust, kui investeeringu kasuliku eluea jooksul
toote või teenuse hinda tõstetakse taotluse rahuldamise otsuse aluseks olnud
finantsanalüüsis prognoositust suuremal määral, ilmneb tuluallikas, mida ei ole eelnevalt
arvesse võetud, projekt teenib abikõlblikkuse perioodil prognoositust suuremal määral tulu
ning koostab rakendusüksuse määratud tähtpäevaks uuendatud finantsanalüüsi;
6) vähendab projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava
puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest;
7) kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest
tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise käesoleva määruse § 6 punktis 1 või 2
nimetatud teenuste osutamiseks vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul,
kui teenuste osutamise lõpetamine on kooskõlastatud rakendusasutusega;
8) kohustub saama rakendusasutuselt nõusoleku tervisekeskuse võõrandamiseks ja
tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks käesoleva lõike punktis 7 nimetatud perioodi
jooksul. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud käesoleva lõike punktis 7 sätestatud
tingimuste täitmine.
(2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega.
(3) Toetuse saajal on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikele 2
õigus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
(4) Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.
(5) Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele hankedokumentatsiooni, välja
arvatud käesoleva määruse § 24 lõikes 2 nimetatu, järgmiselt:
13
1) enne hankemenetluse alustamist projekti elluviimisega seotud hankedokumendid viis
tööpäeva enne hankemenetluse alustamist;
2) hankedokumendid ja nende muudatused viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riiklikule
riigihangete registrile;
3) hankekomisjoni otsuste koopiad viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
4) hankelepingu koopia viie tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest;
5) hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne hankelepingu sõlmimist.
(6) Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande
esitamisel edastama info, kui projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad
tegevused määruse § 6 punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse saaja peab
projektiga planeeritud teenused tagama hiljemalt 3 kuu jooksul pärast lõpparuande
kinnitamist.
§ 26. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8
lõikes 2 loetletud ülesannetele:
1) edastama rakendusasutusele teadmiseks info, kui projektide vahe- ja lõpparuanded on
kinnitatud;
2) küsima rakendusasutuselt hinnangu taotluses kirjeldatud projekti kohta enne taotluse
rahuldamise otsuse muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist;
3) edastama rakendusasutusele teadmiseks kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad
taotluse rahuldamist, selle muutmist või kehtetuks tunnistamist;
4) tegema esmatasandi tervisekeskuse projektide üle kontrolli 3 kuud pärast lõpparuande
kinnitamist veendumaks, et projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad teenused
määruse § 6 punkti 1 järgi on teenuseosutajatega kaetud;
5) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist,
veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud
taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud
puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu;
6) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.
§ 27. Rakendusasutuse ja Terviseameti õigused ja kohustused
(1) Rakendusasutus, lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud
ülesannetele:
1) annab arvamuse rakendusüksuse otsuste eelnõudele, mis puudutavad taotluse
rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist;
2) teavitab investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat investeeringute kava
muutmisest käesoleva määruse § 20 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(2) Rakendusasutusel on õigus muu hulgas:
1) nõuda tervisekeskuse koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase
kasutamise tagamiseks;
2) vajaduse korral teha rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse
muutmiseks.
(3) Terviseamet teeb tervisekeskuse toimimise üle kontrolli 20 aasta jooksul pärast projekti
abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et tagatud oleks selle eesmärgipärane kasutamine
vastavalt käesoleva määruse § 25 lõike 1 punktis 7 sätestatule ning tervisekeskuse
võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse
nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 25 lõike 1 punktile 8.
§ 28. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine
14
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja
iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri
vahendusel.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul
alates taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023.
(3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
(4) Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem Vabariigi
Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab
toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.
5. peatükk
TOETUSE MAKSMINE
§ 29. Toetuse maksmine
(1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse
seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11−14 ning käesolevas määruses ja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva
määruse §-le 21, kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7 ning käesoleva
määruse § 27 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel tervisekeskuse koormamine
piiratud asjaõigusega.
(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu
vähemalt üks kord kvartalis.
(4) Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
(5) Toetuse saajale makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja, kui abikõlblik kulu on
tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse §
14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2−5 sätestatut. Sel
juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse üks kord kvartalis.
(6) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha
ettemakseid:
1) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena
saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12;
2) ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud
toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13.
(7) Riigiabi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid
ühendmääruse § 19 lõikes 1 ja §-s 20 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud
toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 19 lõikest 3.
(8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude
abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva
jooksul, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimustel toetuse andmisel kümne
tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.
15
(9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse
osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.
(10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande
menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes
1 sätestatud alustel.
(11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on
võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse
kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele
2.
(12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja
maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5%
projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.
§ 30. Finantskorrektsioonid
(1) Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt
perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23
sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48
sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud
tingimustel.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(4) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse § 25 lõike 1 punktides 6, 7 ja 8 nimetatud
kohustusi või ei koorma tervisekeskust käesoleva määruse § 27 lõike 2 punktist 2 tuleneva
nõude esitamisel piiratud asjaõigusega, on toetuse saajal kohustus toetus tagasi maksta.
Toetuse saajal ei ole kohustust toetust tagasi maksta kui esmatasandi tervisekeskuse
projektis planeeritud teenuste tagamise kohustust ei ole võimalik täita toetuse saajast mitte
olenevatel põhjustel.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 31. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tervise- ja tööministri 12.08.2015 määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste
kaasajastamine“ tunnistatakse kehtetuks.
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
16
Lisad:
Lisa 1. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused
Lisa 2. Toetuse maksimaalne summa
Lisa 3. Esmatasandi tervisekeskuse projekti hindamisleht
Lisa 4. Maakondliku tervisekeskuse projekti hindamisleht
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0001 - Tervisekeskuste kaasajastamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/385ee1f8-a62e-4622-809c-2c1d862ea24d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/385ee1f8-a62e-4622-809c-2c1d862ea24d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main