Ministeeriumid
Meie 02.01.2018 nr 8-1/45
Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse
eelnõu
Lugupeetud ministrid
Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu ja
seletuskirja.
Kooskõlastamisel palun Teie nõusolekut ministri määruste terviktekstide koostamise koondamiseks
vajaliku ametikoha vahendite üleandmiseks Justiitsministeeriumi eelarvesse eelnõu seletuskirjas
toodud arvestuste kohaselt.
Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee/main#0zqLtAAe .
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Lisad: 1) Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu
2) Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Jüri Heinla
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
EELNÕU
1.12.2017
Riigi Teataja seaduse muutmise seadus
§ 1. Riigi Teataja seaduse muutmine
Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Justiitsministeerium – seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Riigikogu otsused,
Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused ning asjaomaste ministrite määrused;“;
2) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 lõike 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) avaldatud seaduste algtekstid paberil.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab Vabariigi Valitsus 2017
(allkirjastatud digitaalselt)
Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga nähakse Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) muudatustena ette seni
ministeeriumide koostatud ministri määruste terviktekstide koostamise ülesande andmine
Justiitsministeeriumile ja Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberil väljatrükkimisemahu
vähendamine. Eelnõu kohaselt muudetakse RTS-i redaktsioonis RT I, 03.03.2017, 23. Eelnõu
vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla
(
[email protected], tel 506 4722). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Taima
Kiisverk (tel 620 8181).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on tagada Riigi Teataja väljaandmise otstarbekam korraldamine.
Seni on RTS järgi ministri määruste terviktekste koostanud ministeeriumid. Seaduste,
Vabariigi Valitsuse määruste, justiitsministri määruste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi
Valitsuse korralduste terviktekstid koostab praegu Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus.
RTS § 3 lõike 1 kohaselt avaldatakse õigusakti ametlik terviktekst koos muudatusi sisaldava
algtekstiga.
Muudatusega vabastatakse ministeeriumid kohustusest koostada ministri määruste
terviktekste ja esitada need avaldamiseks ning see ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale,
optimeerides sel viisil ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus
ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks märksa kiiremini ja
otstarbekamalt oma võimalusi kasutades. Ministeeriumides koostavad terviktekste eri
ametnikud muude tööülesannete kõrvalt. Selline lisaülesanne, mille täitmine ei ole
igapäevane, segab ametniku põhiülesannete täitmist.
Riigi Teataja uue infosüsteemi kasutuselevõtmisel 2010. aastal oli terviktekstide
detsentraliseeritud koostamise eesmärgiks tagada algtekstide, see tähendab muudatuste
vastavus normitehnika reeglitele, et muudatused sobituksid tervikteksti. Kui ministeeriumid
kavandasid teha ministri määruses muudatusi, pidid nad arvestama vajadust koostada nende
muudatuste alusel terviktekst. Praegu arvestavad ministeeriumid määruse eelnõu koostamisel
normitehnilisi võtteid, mis on tervikteksti koostamise eelduseks, ja seetõttu puudub vajadus
koostada ministri määruste terviktekste detsentraliseeritud korras.
Teiseks eelnõuga ettenähtud muudatuseks on Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide
paberväljatrükkide säilitamise lõpetamine ebaotstarbekuse tõttu, välja arvatud seaduste kui
kõige olulisemate aktide puhul.. Kui RTS vastu võeti, oli algtekstide paberil säilitamise
eesmärk anda lisakindlust ja vajaduse korral kontrollida avaldamise õigsust, kui see osutub
elektrooniliselt võimatuks. Kuid seitsme aasta jooksul, kui Riigi Teatajat antakse välja ainult
elektrooniliselt, ei ole kordagi olnud vaja kontrollida avaldatud akte paberväljatrükkidest.
Riigi Teataja infosüsteemis säilitatakse digitaalselt kõik algtekstid, mis akti andjad on
avaldamiseks edastanud, kogu infosüsteem on mitmekordselt varundatud ja kaitstud. Riigi
Teataja infosüsteemis on üheselt tuvastatav, kes, millal ja millisel kujul algteksti avaldamiseks
esitas. Kõik esitatud aktid ja avaldatud aktid on kaitstud digiallkirja või digitempliga. Esitatud
aktidele pääseb juurde vaid Riigi Teataja väljaandja ning seetõttu on nende loata töötlemine
välistatud.
Peale selle säilitavad kõik akti andjad enda juures nende endi vastuvõetud algtekste, mistõttu
riigil ei ole otstarbekas neid topelt säilitada. Kahtluse korral on akti õigsust võimalik
kontrollida kas Riigi Teataja infosüsteemis või akti andja juures säilitatava algteksti alusel.
Samuti ei taga algtekstide paberil väljatrükkimine ja säilitamine väljaandja poolt võimalust
taastada nende alusel kehtivat õigust, kuna akte muudetakse tihti ning muudatuste üle ei peeta
pabertervikteksti alusel arvestust. Kuna algtekste hakati paberväljatrükkidena säilitama alles
2010. aastal, siis paljud paberil säilitatavad algtekstid muudavad akte, mis on ainult
elektroonilises Riigi Teatajas. Seega ei ole võimalik ka paberpõhine kehtivuse arvestus.
Paberil algtekstide väljatrükkimise ja nende säilitamise mahu vähendamine võimaldab
väljaandjal keskenduda Riigi Teatajas suurema lisaväärtuse loomisele, lisades avaldatud
õigusteabele seoseid ja tagades nende õigsuse.
Kolmandaks eelnõuga ettenähtud muudatuseks on akti andja poolt vea parandamise
taotlemisel loobumine terve akti uuesti esitamise nõudest. Mõnikord on viga tähemärgis ja
seetõttu on ebamõistlik nõuda terve akti uuesti esitamist. Riigi Teatajas jäädvustatakse niigi
kõik akti parandustaotlusest tulenev ja parandamisel lisatakse akti parandatud sätte järel
veaparandusmärge koos põhjenduse ning parandamise kellaaja ja kuupäevaga vastavalt RTS §
10 lõikele 5.
Kuna tegemist on üksnes ministeeriumide sisemist töökorraldust mõjutava eelnõuga, siis ei
kaasne selle seadusena rakendamisel olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.
Lähtudes eelnevast põhjendusest ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse
„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 5 ei olnud vajalik eelnev
väljatöötamiskavatsuse koostamine.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene jaguneb kolmeks muudatuseks.
Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 muudatuste kohaselt on sätestatud RTS § 9 lõike 3 punkti 2
kehtetuks tunnistamine, millest tulenevalt antakse seaduse § 9 lõike 3 punkt 1 uues
sõnastuses, lisades Justiitsministeeriumi kohustuseks ministrite määruste terviktekstide
koostamise ja avaldamise.
Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt antakse seaduse § 9 lõike 8 punkt 2 uues sõnastuses, mis näeb
ette üksnes Riigi Teatajas avaldatavate seaduste algtekstide väljatrükkimise ja säilitamise
paberil, lõpetades sellega teiste aktide algtekstide väljatrükkimise ja paberil säilitamise.
Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RTS § 10 lõike 3 teine lause, mis nägi ette akti
andja poolt vea parandamise taotluse korral akti uuesti esitamise.
Eelnõu § 2 sätestab seaduse § 1 punktide 1 ja 2 jõustumise 2019. aasta 1. jaanuaril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu seadusena jõustumisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.
Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, majandusele, elu- ega
looduskeskkonnale, regionaalarengule, samuti ei ole muudatusel sotsiaalset, sh demograafilist
mõju. Eelnõu mõju on muudatuste väikese ulatuse ja sihtrühma tõttu vähene. Samuti ei kaasne
negatiivse kõrvalmõju riski. Muudatused mõjutavad üksnes ministeeriumide omavahelist
ülesannete jaotust ning tõhustavad ministeeriumide töökorraldust.
Muudatuse sihtrühm
Justiitsministeerium, kaudselt teised ministeeriumid
Kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatusega suureneb Justiitsministeeriumi Riigi Teataja väljaandja töökoormus, kuna lisaks
RTS § 9 lõike 3 punktis 1 nimetatule saab väljaandja ülesande koostada ministrite määruste
terviktekste. Seoses töökoormuse suurenemisega on vaja juurde luua üks ametikoht, mille
täitmiseks on käesoleva eelnõu seletuskirja punktis 7 välja arvutatud selle ametipalk. Seega
suureneksid Justiitsministeeriumi tööjõukulud.
Siiski on muudatuse mõju positiivne, kuna ülesannete jaotus ministeeriumide vahel muutub
otstarbekamaks. Samuti väheneks eelnõuga kavandatud muudatuse puhul teiste
ministeeriumide töökoormus ning suureneks töö tõhusus.
Eelnõus nähakse ette RTS § 9 lõike 8 punkti 2 muutmine, mis sätestab üksnes seaduste
algtekstide väljatrükkide ja nende paberil säilitamise. Seetõttu lõpetatakse teiste aktide
algtekstide väljatrükkimine ja paberil säilitamine. Selle mõjuks on Riigi Teataja väljaandja
töökoormuse ning kulu vähenemine algtekstide väljatrükkimise ja arhiveerimise arvelt.
Positiivne mõju on ka RTS § 10 lõike 3 teise lause kehtetuks tunnistamine, mis kiirendab
edaspidi ilmsete ebatäpsuste, näiteks tähevigade parandamist, kuna sel juhul ei ole vaja enam
akti uuesti vormistada ega Riigi Teatajasse edastada.
Töökoormuse vähenemine ei ole küll märkimisväärne, kuid selle arvelt on võimalik
täiendavalt panustada ministri määruste terviktekstide koostamisse töömahukatel perioodidel
ja vajaduse korral uue loodava ametikoha asendamise korraldamisse. Teisi asutusi dubleeriva
ülesande lõpetamisel on positiivne mõju Justiitsministeeriumi töökorraldusele, mis muutub
otstarbekamaks. Samuti on muudatusel positiivne mõju ruumikasutusele, kuna kõikide
avaldatud algtekstide paberkandjal hoiustamine võtab ruumi.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud
Aastatel 2013–2017 tuleb keskmiselt koostada aastas 569 tervikteksti. Arvestades, et näiteks
2017. aastal on 254 tööpäeva, siis tuleb päevas koostada üle kahe tervikteksti. Kuna
terviktekstide suurus ja maht on erinevad, siis on raske prognoosida, kui palju ühe
tervikteksti koostamine aega võtab. Riigi Teataja väljaandja kogemuste kohaselt on keerukate
tabelite jms muudatuste puhul tervikteksti koostamine ajamahukas. Samuti langeb
tavapäraselt suur hulk terviktekstide koostamise vajadusest lühikestele perioodidele aasta
lõpus ja alguses ning juunis ja juulis. Sel ajal tuleb tagada suure hulga aktide avaldamine
kiiresti ning praegugi jääb selleks tööajast väheks. Nendel põhjustel on ministri määruste
terviktekstide koostamiseks ja esitamiseks ühe ametikoha juurde loomine põhjendatud.
Ressurss selleks tuleb tagada seniste selle ülesannete täitjate kohustuste vabanemise arvelt.
Allpool on esitatud aasta jooksul koostatud määruste terviktekstide hulk iga ministeeriumi
kohta aastatel 2013–2017. Aasta 2017 andmed on esitatud 24. juuli seisuga. Sellest tulenevalt
on arvutatud iga ministeeriumi proportsionaalne osa Justiitsministeeriumi Riigi Teataja
talituse juurde loodava töökoha palgakulus, mis on 1300-eurose kuu brutopalgaga aastas koos
maksudega 21 652,80 eurot.
Avaldatud terviktekstide viie aasta keskmine näitab ministeeriumi poolt koostatavate
määruste avaldamiseks tehtava töö koormust ja seega on selle põhjal proportsionaalselt välja
arvutatud töökoha palgakulu osa iga ministeeriumi kohta. Arvestama peab, et juba praegu on
koondatud ühe ametikoha ülesandena Rahandusministeeriumi koosseisus Rahandus-
ministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistatavate määruste
terviktekstide koostamiseks.
Ministeerium 2013 2014 2015 2016 2017 Keskmine Töökoha
(juuli aastas palgakulu
seisuga) osa (€)
Haridus- ja 41 83 56 64 21 53 2016,87
Teadusministeerium
Justiitsministeerium 43 45 33 26 18 33 1255,79
Kaitseministeerium 60 31 33 25 8 31,4 1194,90
Keskkonnaministeerium 79 60 77 87 23 65,2 2481,13
Kultuuriministeerium 42 32 10 23 6 22,8 867,63
Maaeluministeerium 75 124 116 80 55 90 3424,87
Majandus- ja 83 111 148 79 38 91,8 3493,37
Kommunikatsiooni-
ministeerium
Rahandusministeerium 47 55 52 61 60 55 2092,98
Siseministeerium 48 72 89 40 34 56,6 2153,86
Sotsiaalministeerium 51 82 82 80 30 65 2473,52
Välisministeerium 2 4 10 5 5 5,2 197,88
Kokku 569 21 652,8
Tabel. Ministeeriumide määruste koostamise hulgale vastav palgakulu aastas.
8. Rakendusaktid
Seaduse jõustamiseks ei ole rakendusakte tarvis.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse§ 1 punktide 1 ja 2 jõustumine nähakse ette 2019. aasta 1. jaanuaril. Terviktekstide
koostamise koondamiseks Justiitsministeeriumisse on vaja teha ettevalmistusi eelarve ja
personali osas. Seetõttu on need muudatused mõistlik jõustada eelarveaasta alguses.
Paragrahvi 1 punktid 3 ja 4 jõustuksid üldises korras kümnendal päeval pärast seaduse
avaldamist, kuna need ei nõua ettevalmistusi rakendamiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Kuna eelnõu puudutab eelkõige ministeeriumide vahelist töökorraldust, siis esitatakse eelnõu
kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele. Valitsusasutuste sisemise töökorralduse
muutmine ei vaja avalikku konsultatsiooni ega muude huvirühmade kaasamist.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: JUM/18-0002 - Riigi Teataja seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b139227f-b437-4c73-8a25-14a8f0cd7d52
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b139227f-b437-4c73-8a25-14a8f0cd7d52?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main