dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 2. jaanuar 2018
Viit
1-12/9-1
Registreeritud
2. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
23. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Riigi Teataja seaduse muutmise seadus.bdoc712 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 02.01.2018 nr 8-1/45 Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud ministrid Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Kooskõlastamisel palun Teie nõusolekut ministri määruste terviktekstide koostamise koondamiseks vajaliku ametikoha vahendite üleandmiseks Justiitsministeeriumi eelarvesse eelnõu seletuskirjas toodud arvestuste kohaselt. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/main#0zqLtAAe . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisad: 1) Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu 2) Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Jüri Heinla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 EELNÕU 1.12.2017 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus § 1. Riigi Teataja seaduse muutmine Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Justiitsministeerium – seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Riigikogu otsused, Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused ning asjaomaste ministrite määrused;“; 2) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 9 lõike 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) avaldatud seaduste algtekstid paberil.“; 4) paragrahvi 10 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seaduse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab Vabariigi Valitsus 2017 (allkirjastatud digitaalselt) Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga nähakse Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) muudatustena ette seni ministeeriumide koostatud ministri määruste terviktekstide koostamise ülesande andmine Justiitsministeeriumile ja Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberil väljatrükkimisemahu vähendamine. Eelnõu kohaselt muudetakse RTS-i redaktsioonis RT I, 03.03.2017, 23. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla ([email protected], tel 506 4722). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Taima Kiisverk (tel 620 8181). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada Riigi Teataja väljaandmise otstarbekam korraldamine. Seni on RTS järgi ministri määruste terviktekste koostanud ministeeriumid. Seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste, justiitsministri määruste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Valitsuse korralduste terviktekstid koostab praegu Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. RTS § 3 lõike 1 kohaselt avaldatakse õigusakti ametlik terviktekst koos muudatusi sisaldava algtekstiga. Muudatusega vabastatakse ministeeriumid kohustusest koostada ministri määruste terviktekste ja esitada need avaldamiseks ning see ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, optimeerides sel viisil ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks märksa kiiremini ja otstarbekamalt oma võimalusi kasutades. Ministeeriumides koostavad terviktekste eri ametnikud muude tööülesannete kõrvalt. Selline lisaülesanne, mille täitmine ei ole igapäevane, segab ametniku põhiülesannete täitmist. Riigi Teataja uue infosüsteemi kasutuselevõtmisel 2010. aastal oli terviktekstide detsentraliseeritud koostamise eesmärgiks tagada algtekstide, see tähendab muudatuste vastavus normitehnika reeglitele, et muudatused sobituksid tervikteksti. Kui ministeeriumid kavandasid teha ministri määruses muudatusi, pidid nad arvestama vajadust koostada nende muudatuste alusel terviktekst. Praegu arvestavad ministeeriumid määruse eelnõu koostamisel normitehnilisi võtteid, mis on tervikteksti koostamise eelduseks, ja seetõttu puudub vajadus koostada ministri määruste terviktekste detsentraliseeritud korras. Teiseks eelnõuga ettenähtud muudatuseks on Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamise lõpetamine ebaotstarbekuse tõttu, välja arvatud seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul.. Kui RTS vastu võeti, oli algtekstide paberil säilitamise eesmärk anda lisakindlust ja vajaduse korral kontrollida avaldamise õigsust, kui see osutub elektrooniliselt võimatuks. Kuid seitsme aasta jooksul, kui Riigi Teatajat antakse välja ainult elektrooniliselt, ei ole kordagi olnud vaja kontrollida avaldatud akte paberväljatrükkidest. Riigi Teataja infosüsteemis säilitatakse digitaalselt kõik algtekstid, mis akti andjad on avaldamiseks edastanud, kogu infosüsteem on mitmekordselt varundatud ja kaitstud. Riigi Teataja infosüsteemis on üheselt tuvastatav, kes, millal ja millisel kujul algteksti avaldamiseks esitas. Kõik esitatud aktid ja avaldatud aktid on kaitstud digiallkirja või digitempliga. Esitatud aktidele pääseb juurde vaid Riigi Teataja väljaandja ning seetõttu on nende loata töötlemine välistatud. Peale selle säilitavad kõik akti andjad enda juures nende endi vastuvõetud algtekste, mistõttu riigil ei ole otstarbekas neid topelt säilitada. Kahtluse korral on akti õigsust võimalik kontrollida kas Riigi Teataja infosüsteemis või akti andja juures säilitatava algteksti alusel. Samuti ei taga algtekstide paberil väljatrükkimine ja säilitamine väljaandja poolt võimalust taastada nende alusel kehtivat õigust, kuna akte muudetakse tihti ning muudatuste üle ei peeta pabertervikteksti alusel arvestust. Kuna algtekste hakati paberväljatrükkidena säilitama alles 2010. aastal, siis paljud paberil säilitatavad algtekstid muudavad akte, mis on ainult elektroonilises Riigi Teatajas. Seega ei ole võimalik ka paberpõhine kehtivuse arvestus. Paberil algtekstide väljatrükkimise ja nende säilitamise mahu vähendamine võimaldab väljaandjal keskenduda Riigi Teatajas suurema lisaväärtuse loomisele, lisades avaldatud õigusteabele seoseid ja tagades nende õigsuse. Kolmandaks eelnõuga ettenähtud muudatuseks on akti andja poolt vea parandamise taotlemisel loobumine terve akti uuesti esitamise nõudest. Mõnikord on viga tähemärgis ja seetõttu on ebamõistlik nõuda terve akti uuesti esitamist. Riigi Teatajas jäädvustatakse niigi kõik akti parandustaotlusest tulenev ja parandamisel lisatakse akti parandatud sätte järel veaparandusmärge koos põhjenduse ning parandamise kellaaja ja kuupäevaga vastavalt RTS § 10 lõikele 5. Kuna tegemist on üksnes ministeeriumide sisemist töökorraldust mõjutava eelnõuga, siis ei kaasne selle seadusena rakendamisel olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Lähtudes eelnevast põhjendusest ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 5 ei olnud vajalik eelnev väljatöötamiskavatsuse koostamine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene jaguneb kolmeks muudatuseks. Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 muudatuste kohaselt on sätestatud RTS § 9 lõike 3 punkti 2 kehtetuks tunnistamine, millest tulenevalt antakse seaduse § 9 lõike 3 punkt 1 uues sõnastuses, lisades Justiitsministeeriumi kohustuseks ministrite määruste terviktekstide koostamise ja avaldamise. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt antakse seaduse § 9 lõike 8 punkt 2 uues sõnastuses, mis näeb ette üksnes Riigi Teatajas avaldatavate seaduste algtekstide väljatrükkimise ja säilitamise paberil, lõpetades sellega teiste aktide algtekstide väljatrükkimise ja paberil säilitamise. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RTS § 10 lõike 3 teine lause, mis nägi ette akti andja poolt vea parandamise taotluse korral akti uuesti esitamise. Eelnõu § 2 sätestab seaduse § 1 punktide 1 ja 2 jõustumise 2019. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena jõustumisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, majandusele, elu- ega looduskeskkonnale, regionaalarengule, samuti ei ole muudatusel sotsiaalset, sh demograafilist mõju. Eelnõu mõju on muudatuste väikese ulatuse ja sihtrühma tõttu vähene. Samuti ei kaasne negatiivse kõrvalmõju riski. Muudatused mõjutavad üksnes ministeeriumide omavahelist ülesannete jaotust ning tõhustavad ministeeriumide töökorraldust. Muudatuse sihtrühm Justiitsministeerium, kaudselt teised ministeeriumid Kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatusega suureneb Justiitsministeeriumi Riigi Teataja väljaandja töökoormus, kuna lisaks RTS § 9 lõike 3 punktis 1 nimetatule saab väljaandja ülesande koostada ministrite määruste terviktekste. Seoses töökoormuse suurenemisega on vaja juurde luua üks ametikoht, mille täitmiseks on käesoleva eelnõu seletuskirja punktis 7 välja arvutatud selle ametipalk. Seega suureneksid Justiitsministeeriumi tööjõukulud. Siiski on muudatuse mõju positiivne, kuna ülesannete jaotus ministeeriumide vahel muutub otstarbekamaks. Samuti väheneks eelnõuga kavandatud muudatuse puhul teiste ministeeriumide töökoormus ning suureneks töö tõhusus. Eelnõus nähakse ette RTS § 9 lõike 8 punkti 2 muutmine, mis sätestab üksnes seaduste algtekstide väljatrükkide ja nende paberil säilitamise. Seetõttu lõpetatakse teiste aktide algtekstide väljatrükkimine ja paberil säilitamine. Selle mõjuks on Riigi Teataja väljaandja töökoormuse ning kulu vähenemine algtekstide väljatrükkimise ja arhiveerimise arvelt. Positiivne mõju on ka RTS § 10 lõike 3 teise lause kehtetuks tunnistamine, mis kiirendab edaspidi ilmsete ebatäpsuste, näiteks tähevigade parandamist, kuna sel juhul ei ole vaja enam akti uuesti vormistada ega Riigi Teatajasse edastada. Töökoormuse vähenemine ei ole küll märkimisväärne, kuid selle arvelt on võimalik täiendavalt panustada ministri määruste terviktekstide koostamisse töömahukatel perioodidel ja vajaduse korral uue loodava ametikoha asendamise korraldamisse. Teisi asutusi dubleeriva ülesande lõpetamisel on positiivne mõju Justiitsministeeriumi töökorraldusele, mis muutub otstarbekamaks. Samuti on muudatusel positiivne mõju ruumikasutusele, kuna kõikide avaldatud algtekstide paberkandjal hoiustamine võtab ruumi. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud Aastatel 2013–2017 tuleb keskmiselt koostada aastas 569 tervikteksti. Arvestades, et näiteks 2017. aastal on 254 tööpäeva, siis tuleb päevas koostada üle kahe tervikteksti. Kuna terviktekstide suurus ja maht on erinevad, siis on raske prognoosida, kui palju ühe tervikteksti koostamine aega võtab. Riigi Teataja väljaandja kogemuste kohaselt on keerukate tabelite jms muudatuste puhul tervikteksti koostamine ajamahukas. Samuti langeb tavapäraselt suur hulk terviktekstide koostamise vajadusest lühikestele perioodidele aasta lõpus ja alguses ning juunis ja juulis. Sel ajal tuleb tagada suure hulga aktide avaldamine kiiresti ning praegugi jääb selleks tööajast väheks. Nendel põhjustel on ministri määruste terviktekstide koostamiseks ja esitamiseks ühe ametikoha juurde loomine põhjendatud. Ressurss selleks tuleb tagada seniste selle ülesannete täitjate kohustuste vabanemise arvelt. Allpool on esitatud aasta jooksul koostatud määruste terviktekstide hulk iga ministeeriumi kohta aastatel 2013–2017. Aasta 2017 andmed on esitatud 24. juuli seisuga. Sellest tulenevalt on arvutatud iga ministeeriumi proportsionaalne osa Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juurde loodava töökoha palgakulus, mis on 1300-eurose kuu brutopalgaga aastas koos maksudega 21 652,80 eurot. Avaldatud terviktekstide viie aasta keskmine näitab ministeeriumi poolt koostatavate määruste avaldamiseks tehtava töö koormust ja seega on selle põhjal proportsionaalselt välja arvutatud töökoha palgakulu osa iga ministeeriumi kohta. Arvestama peab, et juba praegu on koondatud ühe ametikoha ülesandena Rahandusministeeriumi koosseisus Rahandus- ministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistatavate määruste terviktekstide koostamiseks. Ministeerium 2013 2014 2015 2016 2017 Keskmine Töökoha (juuli aastas palgakulu seisuga) osa (€) Haridus- ja 41 83 56 64 21 53 2016,87 Teadusministeerium Justiitsministeerium 43 45 33 26 18 33 1255,79 Kaitseministeerium 60 31 33 25 8 31,4 1194,90 Keskkonnaministeerium 79 60 77 87 23 65,2 2481,13 Kultuuriministeerium 42 32 10 23 6 22,8 867,63 Maaeluministeerium 75 124 116 80 55 90 3424,87 Majandus- ja 83 111 148 79 38 91,8 3493,37 Kommunikatsiooni- ministeerium Rahandusministeerium 47 55 52 61 60 55 2092,98 Siseministeerium 48 72 89 40 34 56,6 2153,86 Sotsiaalministeerium 51 82 82 80 30 65 2473,52 Välisministeerium 2 4 10 5 5 5,2 197,88 Kokku 569 21 652,8 Tabel. Ministeeriumide määruste koostamise hulgale vastav palgakulu aastas. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustamiseks ei ole rakendusakte tarvis. 9. Seaduse jõustumine Seaduse§ 1 punktide 1 ja 2 jõustumine nähakse ette 2019. aasta 1. jaanuaril. Terviktekstide koostamise koondamiseks Justiitsministeeriumisse on vaja teha ettevalmistusi eelarve ja personali osas. Seetõttu on need muudatused mõistlik jõustada eelarveaasta alguses. Paragrahvi 1 punktid 3 ja 4 jõustuksid üldises korras kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist, kuna need ei nõua ettevalmistusi rakendamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kuna eelnõu puudutab eelkõige ministeeriumide vahelist töökorraldust, siis esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele. Valitsusasutuste sisemise töökorralduse muutmine ei vaja avalikku konsultatsiooni ega muude huvirühmade kaasamist. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/18-0002 - Riigi Teataja seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b139227f-b437-4c73-8a25-14a8f0cd7d52 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b139227f-b437-4c73-8a25-14a8f0cd7d52?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel