Kultuuriministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 10.01.2018 nr 6-1/180043/1800156
Riigi Kinnisvara AS
[email protected]
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected]
Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamisest
Mittetulundusühingu VINCI esindaja palus õiguskantsleril kontrollida, kas kunstiteoste tellimise
konkursse reguleerivad seadused ja nende rakendamine on kooskõlas põhiseadusega ning hea
halduse tavaga. Avaldaja leidis, et puudub organ, kelle poole saaksid isikud kunstiteoste tellimise
seaduses (KTTS) ette nähtud konkurssidel oma õiguste tõhusaks kaitseks pöörduda.
Õiguskantsleri seaduse kohaselt on õiguskantsleri pädevuses anda hinnang, kas õigustloovad
aktid vastavad põhiseadusele ning kas avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevus on
õiguspärane ja kooskõlas hea halduse tavaga.
Leian, et kunstiteoste tellimise konkursse reguleerivad õigusaktid ei ole vastuolus põhiseadusega
ning võimaldavad nimetatud konkursil osalejate õigusi kaitsta. Meile edastatud kirjadest aga
järeldub, et avaliku võimu esindajad pole järginud konkreetse vaide menetlemisel
haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid ega hea halduse tava. Seepärast teen ettepaneku
täpsustada “Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendit”, mis aitaks vähendada
halduskoormust, ning parandada halduspraktikat.
Kunstiteoste tellimise konkursi korraldamise vaidlustamine
Avaldaja soovis vaidlustada Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) korraldatud IT-agentuuri
kunstikonkursi ideekavandite tingimustele vastavaks tunnistamise, MTÜ VINCI konkursile
kvalifitseerimata jätmise, tema ideekavandi tagasilükkamise, samuti konkursi paremusjärjestuse
kinnitamise ja võitja väljakuulutamise otsused.
Pöördumise põhjal võib järeldada, et segadust on tekitanud enne 01.02.2015 kehtinud KTTS-i
redaktsioon. Selle järgi rakendati kunstiteose tellimise konkursi suhtes riigihangete seaduses
ideekonkursi kohta sätestatut (arvestades KTTS-i erisusi) ja hankija tegevust sai vaidlustada
riigihangete vaidlustuskomisjonis.
Pöörduja esitas vaide esmalt riigihangete vaidlustuskomisjonile ja hiljem
Kultuuriministeeriumile (sh teise adressaadina RKAS-ile). Riigihangete vaidlustuskomisjon
tagastas vaide (otsus 13.10.2017), sest konkurss oli korraldatud KTTS-i alusel, mitte riigihangete
seaduse alusel, ning viitas, et riiklikku ja haldusjärelevalvet teeb KKTS-ist lähtudes
Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium jättis samuti vaide läbi vaatamata, sest ei leidnud
alust järelevalve algatamiseks, ning selgitas, et haldusmenetluse seaduse (HMS § 73 lg 2) järgi
2
tuleb vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganile (ministeeriumi
13.11.2017 kiri). RKAS vastas, et vaiet ei ole võimalik läbi vaadata, sest see on esitatud
lahendamiseks Kultuuriministeeriumile ja RKAS on saanud üksnes Kultuuriministeeriumile
saadetud vaide koopia (RKASi 28.11.2017 kiri).
Seaduse järgi on kunstiteose tellimise konkurss avalik konkurss, mille reeglid määrab KKTS
ning vaidlustamine toimub üldises korras – seega tuleb vaie esitada haldusmenetluse seaduse
kohaselt (KKTS § 1 lg 3) või saata kaebus halduskohtusse. Konkreetsel juhul tulnuks vaie
esitada RKAS-ile (HMS § 73 lg 2).
Selgituste jagamine ja vaide edastamine pädevale haldusorganile
HMS § 79 lg-s 2 on kirjas, et „kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan
vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades
sellest vaide esitajale“.
Riigihangete vaidlustuskomisjon ja Kultuuriministeerium, kellele vaided esitati, kuid kelle
pädevuses polnud neid lahendada, oleksid pidanud arusaadavalt selgitama, et vaie tuleb esitada
RKAS-ile või ise taotluse RKAS-ile edastama. Kultuuriministeerium viitas küll oma kirjas
õigesti HMS § 73 lg-s 2 sisalduvale pädeva organi regulatsioonile, kuid jättis sõnaselgelt
täpsustama, et vaie tuleb esitada RKAS-ile.
RKAS oleks pidanud igal juhul aru saama, et MTÜ VINCI soovis esitada vaide IT-agentuuri
kunstikonkursi korraldamise kohta. HMS § 78 ning hea halduse tava järgi pidanuks RKAS
selgitama, et vaie tuleb adresseerida talle ning andma tähtaja taotluses olevate puuduste
kõrvaldamiseks.
Põhiseaduse §-st 14 ja Riigikohtu praktikast tuleneb isikute põhiõigus heale haldusele. HMS-i
normid sisustavad hea halduse põhimõtted. Muu hulgas peavad avaliku ülesande täitjad
tegutsema eesmärgipäraselt, tõhusalt, rakendama uurimispõhimõtet ja täitma selgitamiskohustust
(HMS §-d 5, 6 ja 36). Haldusorgan peab andma selgitusi lihtsalt ja arusaadavalt, lahendama asja
kiiresti ja mõistlikult, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Tarbetult pikad selgitused, mis ei aita isikul kõige tõhusamalt oma eesmärgini jõuda, on
eksitavad ja võivad panna isikut tegema kahjulikke otsuseid oma õiguste teostamisel (vt ka
Riigikohtu lahend 3-3-1-12-16, p 10). MTÜ VINCI eesmärk ei olnud algatada
järelevalvemenetlust, mille kohta talle selgitusi anti, vaid esitada vaie. Vale organi poole
pöördumine tekitab liigset halduskoormust nii pöördujale kui ka haldusesiseselt.
Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendmaterjalid
Kultuuriministeerium on koostanud „Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendi“, milles
pole paraku selgitatud vaide- ja järelevalvemenetluse (riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve)
erinevusi.
Kultuuriministeerium teeb järelevalvet näiteks kunstiteose tellimise kohustuse tekkimise üle
(KTTS § 2 lg 2), kunstiteose hinna üle (KTTS § 2 lg 3) ja konkursi korraldamise üle (KTTS § 3
lg 1 rikkumine). Konkursi käigus tehtud üksikotsused (nt ideekavandite nõuetele vastavaks
tunnistamine) alluvad haldusmenetluse seaduse järgi vaidemenetlusele. Vaide esitamise
võimaluste kohta juhendist selgitusi ei leia.
Juhend sisaldab ka eksitavaid suuniseid:
- „Juhul, kui kunstiteose tellimise konkursil osaleda soovivale isikule tunduvad mõned
juhendis toodud konkursitingimused diskrimineerivad või muul moel seadusega
vastuolus olevad, siis on tal õigus esitada vaie Kultuuriministeeriumile kui
järelevalveorganile. Vaide esitamisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse nõudeid.
3
Muuhulgas tuleb ära näidata, kuidas rikuvad konkursitingimused vaide esitaja
subjektiivseid õigusi. Kui vaidemenetluse tulemus ei ole rahuldav, võib isik pöörduda
halduskohtusse.“ („Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendi“ lk 25.)
- „Iseenesest tuleks juhendis mainida, et konkurss allub riigihangete põhimõtetele
(Kehtiva RHS-i järgi on tegu ideekonkursiga (RHS §§ 79–81), kuid segaduste ära
hoidmiseks peaks pigem vältima sõna „hange” ja tellimise protsessile läbivalt viitama
kui „konkursile”. Seda ennekõike seetõttu, et alates KTTSi muudatuste jõustumisest
ei lisata konkursiteadet enam riigihangete registrisse, küsimuste esitamine tellijale ei
toimu läbi selle süsteemi jne.“ (Lisa 1: Soovitusi kunstiteose tellimise konkursi
võistlusjuhendi koostamiseks.)
Viidatud juhendi järgi on koostatud ka IT-agentuuri kunstikonkursi võistlusjuhend, milles samuti
pole selgitatud vaidlustamise aluseid.
Õiguskantsleri seaduse §-st 351 lähtudes palun:
1) kultuuriministeeriumil täiendada ja täpsustada „Kunstiteoste tellimise seaduse
rakendamise juhendit“ nii, et oleks selgelt eristatud ja lahti kirjutatud, mille poolest
erinevad järelevalvemenetlus (KKTS-i alusel) ning vaide esitamine konkreetse konkursi
käigus tehtud üksikotsuste kohta (HMS-i alusel). Konkursi näidisjuhend võiks sisaldada
ka viiteid vaidlustamise võimalustele;
2) riigihangete vaidlustuskomisjonil edastada sarnaste juhtumite puhul vaie pädevale
haldusorganile või selgitada, kuhu isik peab pöörduma. Tõenäoliselt võidakse ka edaspidi
ekslikult pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni poole, kui soovitakse vaidlustada
KTTS-i alusel korraldatud konkurssi;
3) Riigi Kinnisvara AS-il, kel tuleb tõenäoliselt ka edaspidi sarnaseid konkursse
korraldada, lisada konkursi juhendisse selgitused, millised on otsuste vaidlustamise
võimalused.
Kui leiate, et oleme avaldajalt saadud teabe alusel teinud ekslikke järeldusi, palun esitage
asjakohased selgitused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: koopia õiguskantsleri kirjast avaldajale
Külli Taro 693 8441
[email protected]
Tanel Kalaus Teie 15.12.2017 nr
Advokaadibüroo Jesse & Kalaus OÜ
[email protected] Meie 10.01.2018 nr 6-1/180043/1800157
Kunstiteoste tellimise seaduse põhiseaduspärasus ja halduse hea tava
Lugupeetud Tanel Kalaus
Õiguskantslerile esitatud pöördumises leidsite, et kunstiteoste tellimise konkursse reguleerivad
seadused ja nende rakendamine on vastuolus põhiseadusega ja hea halduse tavaga. Avaldasite
arvamust, et isikutel puudub võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta.
Pärast Teie avalduse asjaolude kontrollimist oleme jõudnud järeldusele, et õigusaktid annavad
võimaluse oma õigusi kaitsta ja vastuolu põhiseadusega ei ole. Küll aga viitavad Teie edastatud
kirjad sellele, et haldusorganid on eksinud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg-s 2 sätestatud
reeglite vastu ning on tegutsenud vastuolus hea halduse tavaga.
Kunstiteoste tellimise konkursi korraldamise vaidlustamine
Esitasite vaide Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) korraldatud IT-agentuuri kunstikonkursi
ideekavandite konkursi käigus tehtud otsuste kohta nii riigihangete vaidlustuskomisjonile kui ka
kultuuriministeeriumile (sh teise adressaadina RKAS-ile). Teie vaie ja taotlused tagastati või
jäeti läbi vaatamata.
Selgitan, et kunstiteose tellimise konkurss on eraldiseisev avalik konkurss, mille reeglid määrab
kunstiteoste tellimise seadus ning konkursitulemuste vaidlustamine toimub üldises korras – tuleb
esitada haldusmenetluse seaduse kohaselt vaie või halduskohtumenetluse seaduse (HKMS)
alusel kaebus halduskohtule. Konkreetsel juhul tulnuks esitada vaie RKAS-ile (HMS § 73 lg 2).
Paraku ei olnud Teile antud selgitused ja avalikud juhendmaterjalid kunstiteoste tellimise
seaduse rakendamise kohta lihtsalt arusaadavad ja kõiges täpsed. Vaidemenetlus ja
järelevalvepädevus ei ole selgelt eristatud. Kultuuriministeeriumi järelevalvepädevus hõlmab
näiteks kunstiteose tellimise kohustuse tekkimise tingimusi (KTTS § 2 lg 2), kunstiteose hinna
valesti määramist (KTTS § 2 lg 3) või konkursi korraldamata jätmist (KTTS § 3 lg 1 rikkumine).
Konkursi käigus tehtavaid üksikotsuseid (nt ideekavandite nõuetele vastavaks tunnistamine) saab
vaidlustada haldusmenetluse seaduse alusel vaidemenetluses.
Viitasite oma pöördumises õigesti, et enne 01.02.2015 kehtis KTTS-i redaktsioon, mille järgi
rakendati kunstiteose tellimise konkursi suhtes riigihangete seaduses ideekonkursi kohta
sätestatut (arvestades KTTS-i erisusi) ja hankija tegevust sai vaidlustada riigihangete
vaidlustuskomisjonis. Riigikogu soovis seaduse uue redaktsiooniga kunsti hankimist lihtsustada.
Muudetud seaduse järgi ei pea enam riigihangete seaduse ideekonkursi nõudeid järgima (nt
2
avaldama riigihangete registris). Pärast KTTS-i alusel toimunud konkurssi korraldatakse võitjaga
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus (riigihangete seaduse alusel).
Konkreetse vaide menetlemine
HMS § 79 lg-s 2 on kirjas, et „kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan
vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades
sellest vaide esitajale“.
Riigihangete vaidlustuskomisjon ja Kultuuriministeerium, kellele vaide esitasite, kuid kelle
pädevuses polnud teie taotlust lahendada, oleksid pidanud Teile arusaadavalt selgitama, et vaie
tuleb esitada RKAS-ile või ise taotluse RKAS-ile edastama. Kultuuriministeerium on oma kirjas
küll viidanud õigesti HMS § 73 lg-s 2 sisalduvale pädeva organi regulatsioonile, kuid jätnud
sõnaselgelt täpsustama, et vaie tuleb esitada RKAS-ile.
Hea halduse põhimõtted on eesmärgipärasus, efektiivsus, uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus
(HMS §-d 5, 6 ja 36). Haldusorgan peab selgitama arusaadavalt, lahendama küsimused kiiresti ja
mõistlikult, tekitades inimesele võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust.
RKAS oleks pidanud igal juhul aru saama, et Teie kui MTÜ VINCI esindaja eesmärk oli
tegelikust eesmärgist esitada vaie IT-agentuuri kunstikonkursi korraldamise kohta. HMS §-le 78
ning hea halduse tava kohaselt oleks RKAS pidanud selgitama, et vaie tuleb adresseerida talle
ning andma tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks.
Teid huvitava vaide esitamise ning halduskohtusse pöördumise tähtajad on nüüd möödunud.
HMS § 77 ja § 34 kohaselt on haldusorganil ning HKMS § 71 järgi on kohtul põhimõtteliselt
õigus mõjuval põhjusel tähtaeg ennistada.
Õiguskantsleri seadusest lähtudes juhin asjaga seotud haldusorganite tähelepanu õigusaktide ja
hea halduse tava nõuetele ning teen ettepaneku, kuidas KTTS-i rakendamise juhendmaterjali
täiendada ja täpsustada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: koopia kirjast Kultuuriministeeriumile, Riigi Kinnisvara AS-ile ja riigihangete
vaidlustuskomisjonile
Külli Taro 693 8441
[email protected]