dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 10. jaanuar 2018
Viit
1-12/110-1
Registreeritud
10. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Andrea Kivi
Lahendamise tähtaeg
9. veebruar 2018

Failid

  • 📎6-11800431800156 10.01.2018 Väljaminev kiri.bdoc362 KB
  • 📎6-11800431800157 10.01.2018 Valjaminev kiri.bdoc239 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Teie nr [email protected] Meie 10.01.2018 nr 6-1/180043/1800156 Riigi Kinnisvara AS [email protected] Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamisest Mittetulundusühingu VINCI esindaja palus õiguskantsleril kontrollida, kas kunstiteoste tellimise konkursse reguleerivad seadused ja nende rakendamine on kooskõlas põhiseadusega ning hea halduse tavaga. Avaldaja leidis, et puudub organ, kelle poole saaksid isikud kunstiteoste tellimise seaduses (KTTS) ette nähtud konkurssidel oma õiguste tõhusaks kaitseks pöörduda. Õiguskantsleri seaduse kohaselt on õiguskantsleri pädevuses anda hinnang, kas õigustloovad aktid vastavad põhiseadusele ning kas avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevus on õiguspärane ja kooskõlas hea halduse tavaga. Leian, et kunstiteoste tellimise konkursse reguleerivad õigusaktid ei ole vastuolus põhiseadusega ning võimaldavad nimetatud konkursil osalejate õigusi kaitsta. Meile edastatud kirjadest aga järeldub, et avaliku võimu esindajad pole järginud konkreetse vaide menetlemisel haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid ega hea halduse tava. Seepärast teen ettepaneku täpsustada “Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendit”, mis aitaks vähendada halduskoormust, ning parandada halduspraktikat. Kunstiteoste tellimise konkursi korraldamise vaidlustamine Avaldaja soovis vaidlustada Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) korraldatud IT-agentuuri kunstikonkursi ideekavandite tingimustele vastavaks tunnistamise, MTÜ VINCI konkursile kvalifitseerimata jätmise, tema ideekavandi tagasilükkamise, samuti konkursi paremusjärjestuse kinnitamise ja võitja väljakuulutamise otsused. Pöördumise põhjal võib järeldada, et segadust on tekitanud enne 01.02.2015 kehtinud KTTS-i redaktsioon. Selle järgi rakendati kunstiteose tellimise konkursi suhtes riigihangete seaduses ideekonkursi kohta sätestatut (arvestades KTTS-i erisusi) ja hankija tegevust sai vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis. Pöörduja esitas vaide esmalt riigihangete vaidlustuskomisjonile ja hiljem Kultuuriministeeriumile (sh teise adressaadina RKAS-ile). Riigihangete vaidlustuskomisjon tagastas vaide (otsus 13.10.2017), sest konkurss oli korraldatud KTTS-i alusel, mitte riigihangete seaduse alusel, ning viitas, et riiklikku ja haldusjärelevalvet teeb KKTS-ist lähtudes Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium jättis samuti vaide läbi vaatamata, sest ei leidnud alust järelevalve algatamiseks, ning selgitas, et haldusmenetluse seaduse (HMS § 73 lg 2) järgi 2 tuleb vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganile (ministeeriumi 13.11.2017 kiri). RKAS vastas, et vaiet ei ole võimalik läbi vaadata, sest see on esitatud lahendamiseks Kultuuriministeeriumile ja RKAS on saanud üksnes Kultuuriministeeriumile saadetud vaide koopia (RKASi 28.11.2017 kiri). Seaduse järgi on kunstiteose tellimise konkurss avalik konkurss, mille reeglid määrab KKTS ning vaidlustamine toimub üldises korras – seega tuleb vaie esitada haldusmenetluse seaduse kohaselt (KKTS § 1 lg 3) või saata kaebus halduskohtusse. Konkreetsel juhul tulnuks vaie esitada RKAS-ile (HMS § 73 lg 2). Selgituste jagamine ja vaide edastamine pädevale haldusorganile HMS § 79 lg-s 2 on kirjas, et „kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale“. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja Kultuuriministeerium, kellele vaided esitati, kuid kelle pädevuses polnud neid lahendada, oleksid pidanud arusaadavalt selgitama, et vaie tuleb esitada RKAS-ile või ise taotluse RKAS-ile edastama. Kultuuriministeerium viitas küll oma kirjas õigesti HMS § 73 lg-s 2 sisalduvale pädeva organi regulatsioonile, kuid jättis sõnaselgelt täpsustama, et vaie tuleb esitada RKAS-ile. RKAS oleks pidanud igal juhul aru saama, et MTÜ VINCI soovis esitada vaide IT-agentuuri kunstikonkursi korraldamise kohta. HMS § 78 ning hea halduse tava järgi pidanuks RKAS selgitama, et vaie tuleb adresseerida talle ning andma tähtaja taotluses olevate puuduste kõrvaldamiseks. Põhiseaduse §-st 14 ja Riigikohtu praktikast tuleneb isikute põhiõigus heale haldusele. HMS-i normid sisustavad hea halduse põhimõtted. Muu hulgas peavad avaliku ülesande täitjad tegutsema eesmärgipäraselt, tõhusalt, rakendama uurimispõhimõtet ja täitma selgitamiskohustust (HMS §-d 5, 6 ja 36). Haldusorgan peab andma selgitusi lihtsalt ja arusaadavalt, lahendama asja kiiresti ja mõistlikult, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tarbetult pikad selgitused, mis ei aita isikul kõige tõhusamalt oma eesmärgini jõuda, on eksitavad ja võivad panna isikut tegema kahjulikke otsuseid oma õiguste teostamisel (vt ka Riigikohtu lahend 3-3-1-12-16, p 10). MTÜ VINCI eesmärk ei olnud algatada järelevalvemenetlust, mille kohta talle selgitusi anti, vaid esitada vaie. Vale organi poole pöördumine tekitab liigset halduskoormust nii pöördujale kui ka haldusesiseselt. Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendmaterjalid Kultuuriministeerium on koostanud „Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendi“, milles pole paraku selgitatud vaide- ja järelevalvemenetluse (riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve) erinevusi. Kultuuriministeerium teeb järelevalvet näiteks kunstiteose tellimise kohustuse tekkimise üle (KTTS § 2 lg 2), kunstiteose hinna üle (KTTS § 2 lg 3) ja konkursi korraldamise üle (KTTS § 3 lg 1 rikkumine). Konkursi käigus tehtud üksikotsused (nt ideekavandite nõuetele vastavaks tunnistamine) alluvad haldusmenetluse seaduse järgi vaidemenetlusele. Vaide esitamise võimaluste kohta juhendist selgitusi ei leia. Juhend sisaldab ka eksitavaid suuniseid: - „Juhul, kui kunstiteose tellimise konkursil osaleda soovivale isikule tunduvad mõned juhendis toodud konkursitingimused diskrimineerivad või muul moel seadusega vastuolus olevad, siis on tal õigus esitada vaie Kultuuriministeeriumile kui järelevalveorganile. Vaide esitamisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse nõudeid. 3 Muuhulgas tuleb ära näidata, kuidas rikuvad konkursitingimused vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Kui vaidemenetluse tulemus ei ole rahuldav, võib isik pöörduda halduskohtusse.“ („Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendi“ lk 25.) - „Iseenesest tuleks juhendis mainida, et konkurss allub riigihangete põhimõtetele (Kehtiva RHS-i järgi on tegu ideekonkursiga (RHS §§ 79–81), kuid segaduste ära hoidmiseks peaks pigem vältima sõna „hange” ja tellimise protsessile läbivalt viitama kui „konkursile”. Seda ennekõike seetõttu, et alates KTTSi muudatuste jõustumisest ei lisata konkursiteadet enam riigihangete registrisse, küsimuste esitamine tellijale ei toimu läbi selle süsteemi jne.“ (Lisa 1: Soovitusi kunstiteose tellimise konkursi võistlusjuhendi koostamiseks.) Viidatud juhendi järgi on koostatud ka IT-agentuuri kunstikonkursi võistlusjuhend, milles samuti pole selgitatud vaidlustamise aluseid. Õiguskantsleri seaduse §-st 351 lähtudes palun: 1) kultuuriministeeriumil täiendada ja täpsustada „Kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise juhendit“ nii, et oleks selgelt eristatud ja lahti kirjutatud, mille poolest erinevad järelevalvemenetlus (KKTS-i alusel) ning vaide esitamine konkreetse konkursi käigus tehtud üksikotsuste kohta (HMS-i alusel). Konkursi näidisjuhend võiks sisaldada ka viiteid vaidlustamise võimalustele; 2) riigihangete vaidlustuskomisjonil edastada sarnaste juhtumite puhul vaie pädevale haldusorganile või selgitada, kuhu isik peab pöörduma. Tõenäoliselt võidakse ka edaspidi ekslikult pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni poole, kui soovitakse vaidlustada KTTS-i alusel korraldatud konkurssi; 3) Riigi Kinnisvara AS-il, kel tuleb tõenäoliselt ka edaspidi sarnaseid konkursse korraldada, lisada konkursi juhendisse selgitused, millised on otsuste vaidlustamise võimalused. Kui leiate, et oleme avaldajalt saadud teabe alusel teinud ekslikke järeldusi, palun esitage asjakohased selgitused. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: koopia õiguskantsleri kirjast avaldajale Külli Taro 693 8441 [email protected] Tanel Kalaus Teie 15.12.2017 nr Advokaadibüroo Jesse & Kalaus OÜ [email protected] Meie 10.01.2018 nr 6-1/180043/1800157 Kunstiteoste tellimise seaduse põhiseaduspärasus ja halduse hea tava Lugupeetud Tanel Kalaus Õiguskantslerile esitatud pöördumises leidsite, et kunstiteoste tellimise konkursse reguleerivad seadused ja nende rakendamine on vastuolus põhiseadusega ja hea halduse tavaga. Avaldasite arvamust, et isikutel puudub võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta. Pärast Teie avalduse asjaolude kontrollimist oleme jõudnud järeldusele, et õigusaktid annavad võimaluse oma õigusi kaitsta ja vastuolu põhiseadusega ei ole. Küll aga viitavad Teie edastatud kirjad sellele, et haldusorganid on eksinud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg-s 2 sätestatud reeglite vastu ning on tegutsenud vastuolus hea halduse tavaga. Kunstiteoste tellimise konkursi korraldamise vaidlustamine Esitasite vaide Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) korraldatud IT-agentuuri kunstikonkursi ideekavandite konkursi käigus tehtud otsuste kohta nii riigihangete vaidlustuskomisjonile kui ka kultuuriministeeriumile (sh teise adressaadina RKAS-ile). Teie vaie ja taotlused tagastati või jäeti läbi vaatamata. Selgitan, et kunstiteose tellimise konkurss on eraldiseisev avalik konkurss, mille reeglid määrab kunstiteoste tellimise seadus ning konkursitulemuste vaidlustamine toimub üldises korras – tuleb esitada haldusmenetluse seaduse kohaselt vaie või halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) alusel kaebus halduskohtule. Konkreetsel juhul tulnuks esitada vaie RKAS-ile (HMS § 73 lg 2). Paraku ei olnud Teile antud selgitused ja avalikud juhendmaterjalid kunstiteoste tellimise seaduse rakendamise kohta lihtsalt arusaadavad ja kõiges täpsed. Vaidemenetlus ja järelevalvepädevus ei ole selgelt eristatud. Kultuuriministeeriumi järelevalvepädevus hõlmab näiteks kunstiteose tellimise kohustuse tekkimise tingimusi (KTTS § 2 lg 2), kunstiteose hinna valesti määramist (KTTS § 2 lg 3) või konkursi korraldamata jätmist (KTTS § 3 lg 1 rikkumine). Konkursi käigus tehtavaid üksikotsuseid (nt ideekavandite nõuetele vastavaks tunnistamine) saab vaidlustada haldusmenetluse seaduse alusel vaidemenetluses. Viitasite oma pöördumises õigesti, et enne 01.02.2015 kehtis KTTS-i redaktsioon, mille järgi rakendati kunstiteose tellimise konkursi suhtes riigihangete seaduses ideekonkursi kohta sätestatut (arvestades KTTS-i erisusi) ja hankija tegevust sai vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis. Riigikogu soovis seaduse uue redaktsiooniga kunsti hankimist lihtsustada. Muudetud seaduse järgi ei pea enam riigihangete seaduse ideekonkursi nõudeid järgima (nt 2 avaldama riigihangete registris). Pärast KTTS-i alusel toimunud konkurssi korraldatakse võitjaga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus (riigihangete seaduse alusel). Konkreetse vaide menetlemine HMS § 79 lg-s 2 on kirjas, et „kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale“. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja Kultuuriministeerium, kellele vaide esitasite, kuid kelle pädevuses polnud teie taotlust lahendada, oleksid pidanud Teile arusaadavalt selgitama, et vaie tuleb esitada RKAS-ile või ise taotluse RKAS-ile edastama. Kultuuriministeerium on oma kirjas küll viidanud õigesti HMS § 73 lg-s 2 sisalduvale pädeva organi regulatsioonile, kuid jätnud sõnaselgelt täpsustama, et vaie tuleb esitada RKAS-ile. Hea halduse põhimõtted on eesmärgipärasus, efektiivsus, uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HMS §-d 5, 6 ja 36). Haldusorgan peab selgitama arusaadavalt, lahendama küsimused kiiresti ja mõistlikult, tekitades inimesele võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust. RKAS oleks pidanud igal juhul aru saama, et Teie kui MTÜ VINCI esindaja eesmärk oli tegelikust eesmärgist esitada vaie IT-agentuuri kunstikonkursi korraldamise kohta. HMS §-le 78 ning hea halduse tava kohaselt oleks RKAS pidanud selgitama, et vaie tuleb adresseerida talle ning andma tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Teid huvitava vaide esitamise ning halduskohtusse pöördumise tähtajad on nüüd möödunud. HMS § 77 ja § 34 kohaselt on haldusorganil ning HKMS § 71 järgi on kohtul põhimõtteliselt õigus mõjuval põhjusel tähtaeg ennistada. Õiguskantsleri seadusest lähtudes juhin asjaga seotud haldusorganite tähelepanu õigusaktide ja hea halduse tava nõuetele ning teen ettepaneku, kuidas KTTS-i rakendamise juhendmaterjali täiendada ja täpsustada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: koopia kirjast Kultuuriministeeriumile, Riigi Kinnisvara AS-ile ja riigihangete vaidlustuskomisjonile Külli Taro 693 8441 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →