Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik
Taotlus riigipreemiale
Kultuuriministeerium · 9. jaanuar 2018
- Viit
- 10-3.1/82-1
- Registreeritud
- 9. jaanuar 2018
- Dokumendi liik
- Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
- Toimik
- 10-3.1 2018 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
- Vastutaja
- Marion Selgall da Silva
Sisu (failidest)
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn
09.01.2018 nr 1-1/24
Eesti Kunstimuuseum esitab elutöö preemia kandidaadiks:
JÜRI OKAS´e
Jüri Okas kuulub nende kunstnike hulka, kes möödunud sajandi 1960/70ndate
kümnendivahetusel ja seitsmekümnendate alguses üritasid senised väärtused, modernistlikust
esteetikast ammutava kunstiloome põhitõed peapeale pöörata, pakkudes asemele kas
tulevikuvisioonidest täidetud popkultuuri või kontseptuaalse kunsti ebaisikulist
dokumentaalsust.
Jüri Okase esimene avalik esinemine laiemale publikule toimus 1975. aastal, näitusel
„sündmus – harku 1975 – objektid, kontseptsioonid“, kuid selleks ajaks oli ta oma
kunstirevolutsiooni juba teinud, tuues eesti kunstiruumi tegevused ja mõisted, mis olid meie
jaoks täiesti uued ja mida paraku oli koguni keeruline lahti kodeerida.
Jüri Okas tegevusvaldkond uue kunsti kehtestamisel oli väga lai – fotost ja kitsafilmist
maakunsti ja häppeningideni. Suure osa neis ettevõtmistest vormistas ta hiljem graafikana.
Jüri Okase tegevus tõi eesti kunstiteadvusesse mitmed uued mõisted nagu kontseptuaalne
kunst, maakunst, keskkonnakunst.
Jüri Okas, kes oli tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud arhitektuuri erialal,
uuringute peamiseks objektiks on olnud ruum ning selle transformatsioonid sõltuvalt inimese
tajuvõimest, vahendavast meediast, ajast. Kunstnik hakkas üha enam kõndima piiridel ja
katsetama inimese võimet tajuda ruumi, selle tühjust või suletust, näilisust või tegelikkust.
1974. aastal hakkas Jüri Okas fotografeerima erinevaid ehitisi, nii linnaruumis kui maastikus,
millest kasvas välja äärmiselt isikupärane ja teravmeelne kokkuvõtlik teos arhitektuuri, ruumi
ja aja omavahelistest suhetest (Väike moodsas arhitektuuri sõnastik (fotod 1974 -1986), 1995.
1980.aastate lõpupoole ja alates 1990.aastatest sai Okas üha enam tunnustust arhitektina,
meie arhitektuuripildis mõjus tema stiilne ja samas ratsionaalne looming värskendava ja väga
kaasaegsena. Jüri Okas kuulus ka tänaseks juba legendaarse noorte arhitektide rühmituse
Tallinna kümme koosseisu.
Jüri Okas on olnud kahtlemata üks radikaalsemaid uuendajaid 1970. aastate alguses.
Hüljates oma tegevustega kogu senise kunstiloomise praktika ja esteetika ning luues täiesti
uue kunstidiskursuse, mõjutas ta oma tegevusega 1970. aastate eesti noore kunsti
edasiliikumist ning mõtteavarust. Nende aastate tähendus kogu kunsti edasisele arengule
ning võimele säilitada iseseisev mõtlemine loojana on olnud otsustava tähtsusega tulevikule.
Kuid rõhutades neid pöördelisi aega 1970.aastate alguses ei tähenda seda, et Jüri Okas oleks
kunstipildilt kadunud järgnevate kümnendite jooksul. Tema loomevõimet ning tähendust meie
kultuuris kinnitas 2016. aastal toimunud personaalnäitus Eesti kunstimuuseumi Kumu
kunstimuuseumis.
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Helme
SA Eesti kunstimuuseum juhatuse liige