dokumendiregister.ee
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik

Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium · 9. jaanuar 2018
Viit
10-3.1/82-1
Registreeritud
9. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
Toimik
10-3.1 2018 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
Vastutaja
Marion Selgall da Silva

Failid

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn 09.01.2018 nr 1-1/24 Eesti Kunstimuuseum esitab elutöö preemia kandidaadiks: JÜRI OKAS´e Jüri Okas kuulub nende kunstnike hulka, kes möödunud sajandi 1960/70ndate kümnendivahetusel ja seitsmekümnendate alguses üritasid senised väärtused, modernistlikust esteetikast ammutava kunstiloome põhitõed peapeale pöörata, pakkudes asemele kas tulevikuvisioonidest täidetud popkultuuri või kontseptuaalse kunsti ebaisikulist dokumentaalsust. Jüri Okase esimene avalik esinemine laiemale publikule toimus 1975. aastal, näitusel „sündmus – harku 1975 – objektid, kontseptsioonid“, kuid selleks ajaks oli ta oma kunstirevolutsiooni juba teinud, tuues eesti kunstiruumi tegevused ja mõisted, mis olid meie jaoks täiesti uued ja mida paraku oli koguni keeruline lahti kodeerida. Jüri Okas tegevusvaldkond uue kunsti kehtestamisel oli väga lai – fotost ja kitsafilmist maakunsti ja häppeningideni. Suure osa neis ettevõtmistest vormistas ta hiljem graafikana. Jüri Okase tegevus tõi eesti kunstiteadvusesse mitmed uued mõisted nagu kontseptuaalne kunst, maakunst, keskkonnakunst. Jüri Okas, kes oli tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud arhitektuuri erialal, uuringute peamiseks objektiks on olnud ruum ning selle transformatsioonid sõltuvalt inimese tajuvõimest, vahendavast meediast, ajast. Kunstnik hakkas üha enam kõndima piiridel ja katsetama inimese võimet tajuda ruumi, selle tühjust või suletust, näilisust või tegelikkust. 1974. aastal hakkas Jüri Okas fotografeerima erinevaid ehitisi, nii linnaruumis kui maastikus, millest kasvas välja äärmiselt isikupärane ja teravmeelne kokkuvõtlik teos arhitektuuri, ruumi ja aja omavahelistest suhetest (Väike moodsas arhitektuuri sõnastik (fotod 1974 -1986), 1995. 1980.aastate lõpupoole ja alates 1990.aastatest sai Okas üha enam tunnustust arhitektina, meie arhitektuuripildis mõjus tema stiilne ja samas ratsionaalne looming värskendava ja väga kaasaegsena. Jüri Okas kuulus ka tänaseks juba legendaarse noorte arhitektide rühmituse Tallinna kümme koosseisu. Jüri Okas on olnud kahtlemata üks radikaalsemaid uuendajaid 1970. aastate alguses. Hüljates oma tegevustega kogu senise kunstiloomise praktika ja esteetika ning luues täiesti uue kunstidiskursuse, mõjutas ta oma tegevusega 1970. aastate eesti noore kunsti edasiliikumist ning mõtteavarust. Nende aastate tähendus kogu kunsti edasisele arengule ning võimele säilitada iseseisev mõtlemine loojana on olnud otsustava tähtsusega tulevikule. Kuid rõhutades neid pöördelisi aega 1970.aastate alguses ei tähenda seda, et Jüri Okas oleks kunstipildilt kadunud järgnevate kümnendite jooksul. Tema loomevõimet ning tähendust meie kultuuris kinnitas 2016. aastal toimunud personaalnäitus Eesti kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumis. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Helme SA Eesti kunstimuuseum juhatuse liige
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →