dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik

Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium · 9. jaanuar 2018
Viit
8-1/80-1
Registreeritud
9. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
Funktsioon
8 Spordipoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
8-1.1 2023 Riiklike spordipreemiate määramise ettepanekud (AV)
Toimik
8-1/2018 Riiklike spordipreemiate määramise dokumendid (sh taotlused)
Vastutaja
Marilin Siimer

Failid

  • 📎spordipreemia_taotlusvorm_Jaan Ahi.bdoc48 KB

Sisu (failidest)

5.mail 1936.aastal sündinud ja Jõgeva Keskkoolis ja kaugõppes TRÜ Kehaku ltuuri teaduskonnas õppinud JAAN AHO tegi spordiga esmatutvust 13 aastasena Jõgeva Keskkoolis kooli kehalise kasvatuse õpetaja Valdur Rajalo juures. Aastatel 1952-54 tuli ta Jõgeva meeskonna koosseisus jäähokis kolmekordseks Eesti koolinoorte meistriks ja 1953.aastal Eesti täiskasvanute meistrivõist lustel 4. kohale. Hiljem mängis Jaan Ahi Tartu EPA ja Dünamo meeskonnas. Viimase koosseisus saavutas ta Eesti meistrivõistlustel teise koha ja tuli Eesti karikavõitjaks. Ligemale kolme aastan e paus vene sõjaväes tõmbas Jaan Ahi hokimängule kriipsu. Kuid huvi jäähoki vastu jäi ning seejärel hakkas Jaan Ahi tegutsema treenerina, sporditöötajana ja kohtunikuna, viimasel alal seda siiamaani olenemata oma 81 . eluaastast . S õjaväest naa smise järel oli tema töökohaks Postkast 32 (N Liidu salajane numbritehas) ja ametiks spordimetoodik. Vähem kui kahe aastaga tõusis see Tartu suuremate tehaste seas spordisaavutuste poolest etteotsa ning 1962. aastal autasutati seda ettevõtet N Liidu Spordikomitee rändpunalipuga. Abiellumise järel asus Jaan Ahi elama Tallinna, kus jätkas Tehase s Punane Ret spordimetoodikuna. 1964.aastal ajalehes Õhtuleht ilmunud kuulutuse peale, et Tallinna Laste staadionil vajatakse jäähoki-jalgpalli treener it, sai Jaan Ahi sinna töökoha. Tallinna Laste staadionil töötas ta 1977.a asta märtsini. Se alsed tööaastad olid edukad – Jaan Ahi õp ilased olid sellel ajavahemikul mitmekordsed Eesti noorte meistrid (ka hilisemad Eesti täiskasvanute meistrid), samuti ka koolinoorte meistrid nii jäähokis kui ka jalgpallis. Kuuekümnendatel aastatel käivitusid ja muutusid ülipopulaarseteks poiste üleliidulised klubi Kuldne Litter ja Nahkpall võistlused . Sellest teada saades sõitis Jaan Ahi enda initsiatiivil üleliidulistele võistlustele, tutvus nende läbiviimisega ning Eestisse naastes käivitas samad sarjad ka siin. Need poiste sarjad osutusid ülipopulaarseteks ka Eestis. Ainuüksi Tallinnas oli meeskondi 50 ringis, kogu Eestis aga ulatus osavõtvate meeskondade koguarv koguni 200-ni. Jalgpallis sai siit pisiku kogu Lõvide meeskond eesotsas Mart Poomiga, Narvast mängis end maailma kaardile Valeri Karpin. Kui 1977. aastal eraldas NLiidu Spordikomitee Eesti Spordikomiteele palgalise riikliku treeneri koha, siis kutsuti sellele ametipostile Jaan Ahi. Kohe pärast seda taastati Ee sti hokimeeskondade osalemine N Liidu meistrivõistlustel. Kui esimesena alustanud Tallinna Ekskavaatori tehase meeskond mängis seal vaid paar aastat, siis kolmandas liigas alustanud Narva Kreenholm i meeskond lõ petas seal 1992.aastal jõudes esi liigas teisele kohale ja sai õig use järgmisel hooajal mängida N Liidu meistrivõistlustel kõrgliigas. Jaan Ahi töötamise ajal ehitati Eestis alguses tehisjääga hokiväljakud Tallinna, Kohtla-Järvele ja Narva, mis hiljem katuse alla jõ udsid ja jäähallideks muutusid. Tallinn sai lisaks Talleksi lahtisele hokiväljakule Tallinna Linnahalli jääväljaku. Poiste hokimeisterlikkuse tõstmiseks avati Kohtla-Järve ja Narva LNSK ning Tallinna Jääspordikool. Kõik spordikoolid olid komplekteeritud ainult kõrgharidust omavate treeneritega . Eestis hokimängus alghariduse saanud noormängijad jõudsid nii öelda kõrgklassi: Jevgeni Varlamov alustas Moskva Krõlja Sovetovis, seejärel mängis Kaasanis ja Magnitogorskis. Tuli Magnitogorski Metallurgi meeskonna koosseisus Euroopa klubide meistriks, sai Venemaa meistrivõistlustelt kulla ja kolmel korral nii hõbeda, kui ka pronksi. Venemaa koondise koosseisus tuli ta kahel korral Euro Hockey Touri võitjaks. Toivo Suursoo jätkas Moskva Krõlja Sovetovis, siirdus edasi Soome, kus Turu Palloseura koosseisus tuli Soome meistrivõistlustel teisele kohale ja võitis sama meeskonnaga Euroopa meistrite karikaturniiri. Andrus Ahi siirdus Mo skva Krõlja Sovetovisse, tuli N Liidu üliõpilaste koondise koosseisus üliõpilaste maailmameistriks ja korra teisele kohale. Olle Sildre mängis Soome meistrivõistluste esimeses liigas ja Moskva Spartakis, Narva LNSK kasvandik Vadim Averkin tuli Venemaa meeskonnaga Euroopa juunioride meistriks jne. Jaan Ahi töötas Eesti Spordikomitees ja seejärel Eesti Spordis kuni aastani 1991, sama aasta detsembris taastati 1937.aastal asustatud Eesti Jäähokiföderatsioon ja peasekretäriks valiti Jaan Ahi. Oma jäähokialase töö kõrval oli ta 1979, 19 82 ja 1985.a Moskvas toimunud N Liidu Rahvaste Spartakiaadil Eesti delegatsiooni majandusjuht vastutades Eesti üle 300 liikmelise delegatsiooni majutamise, transpordi ja toitlustamise eest. Pärast Eesti taasiseseisvumist said Eesti noored kui ka täiskasvanud mängijad õiguse mängida jäähokit nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute maailmameistrivõistlustel, kus Eesti parimaks tulemuseks oli 1998.aasta l B grupi maailmameistrivõistlustel 3.koht, mis andis õiguse mängida järgmisel hooajal MM kõrgliigas. Siin tuli mängida juba USA , Kasahstani ja Austriaga, kus meie asjaarma stajad proffide vastu ei saanud. A astal 1998 oli Eesti maailma üheksateistkümnes hokiriik – selle tulemuseni aitas viia Jaan Ahi initsiatiivil Eestis toiminud jäähoki arendamise süsteem . Koolipõlves kirjandusliku huvi saanud Jaan Ahi alustas jäähoki kui spordiala populariseerimist juba 15 aastase koolipoisina Jõgeval ajalehes Kolhoosnik . Hiljem jätkas ajalehtedes Säde, Edasi, Õhtuleht, Spordileht, Noorte Hääl, Molodjož Esto nii ja ajakirjas Kehakultuur. A a state jooksul on tema artiklite arv jõudnud tuhande ringi . Aastast 2003 on Jaan Ahi Eesti Spordiajaloo Seltsi liige. Eesti Spordiajaloo Seltsi poolt korraldatud t eat me materjalide kogumise võistlustel on Jaan Ahi pälvinud uurimistööde „ Eesti Jäähoki aastatel 1934-1984 “ (2009), „ Eesti Jäähoki aastatel 1985-2010 “ (2010) ja „ Eesti jäähoki koondmeeskonna mängud ja mängijad ajavahemikus 1937 2015 “ (2010) esimese auhinna ja „ Harrastajate Hokiliiga algaastast aastani 2012 “ (2013) eriauhinna. Jaan Ahi on o lnud aastaid Eesti Spordi Aastaraamatu ja raamatu Jäähoki A B C kaasautoriks. 1998-2001 oli ta EOK täitevkomitee liige. Aastatel 1964- 2001 oli Jaan Ahi Eesti Jäähokiföderatsiooni juhatuse liige. 2001.aastal - 65 eluaasta täitumisel saatis tollane Eesti Jäähokiföderatsiooni president Aivar Riisalu Jaan Ahi pensionile. Aastast 2003 on Jaan Ahi Harrastajate Hokiliiga peasekret är, kes igal aastal korraldab Tallinna HHL lahtisi meistrivõistlusi. Keskmiselt on selles sarjas võistlevaid meeskondi 16-19 ja hooaja mängude arv küünib 150- 160 mängule. Jaan Ahi on sisestanud viimastel hooaegadel kõik mängud Harrastajate Hokiliiga koduleheküljele (www. Harrastajate Hokiliiga), lisanud ka kõikide mängude kohta omapoolsed kommentaarid. Lisaks viib Jaan Ahi alates aastast 2014 läbi Eesti Jäähokiliidu looduslike jääväljakute meistrivõistlusi, spordiühing Jõud meistrivõistlusi, kui ka Talispartakiaadi jäähokivõistlusi. 2016.aastal kinnitati Jaan Ahi ühena esimestest Eesti jäähoki Kuulsuste S eina le. Jaan Ahi kogu teadlik elu on elatud spordile ning eelkõige jäähokile. Ta on olnud aastakümneid edukas treener, suurepärane sporditöö korraldaja. Tema isiklik eeskuju oli mõjutajaks, et poeg Andrus Ahi siirdus jäähokit mängima kõige kõrgemal tasemel ning jätkab isa elutööd Soomes jäähokit arendades. Inimesed, kes on kõigi nende aastakümnete jooksul Jaan Ahiga tööalaselt kokku puutunud teavad teda kui kohusetruud, printsipiaalset ning lojaalset kolleegi. Riiklik spordi elutööpreemia oleks suureks tunnustuseks Jaan Ahi pikaajalisele tegevusele Eesti spordis.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel